\id ACT - Au NT [avt] -Papua New Guinea 1982 (DBL -2014) 
\h APOSEL 
\toc1 Menmen Mɨt Aposel Hɨr Nɨrɨakem 
\toc2 Aposel 
\toc3 Ap 
\mt1 Menmen Mɨt Aposel Hɨr Nɨrɨakem  
\imt1 Menmen me tɨwei ik  
\io1 Mɨt hɨr nau nemerɨr wɨ hɨr nantɨp mɨt hɨm me Jisas \ior 1:1-26\ior*  
\io2 1. Jisas katɨp mɨt disaipel menmen \ior 1:1-14\ior*  
\io2 2. Mɨtɨk kekrehɨr ke Judas \ior 1:15-26\ior*  
\io1 Mɨt newepyapɨr hɨm me Jisas neit Jerusalem \ior 2:1–8:3\ior*  
\io1 Mɨt newepyapɨr hɨm me Jisas neit Judea ketike Sameria \ior 8:4–12:25\ior*  
\io1 Mɨtɨk Pol katɨp mɨt hɨm me Jisas \ior 13:1–28:31\ior*  
\io2 1. Namba wan taim Pol ken kerer wit wit \ior 13:1–14:28 \ior*  
\io2 2. Mɨt nererik natɨp neit Jerusalem \ior 15:1-35 \ior*  
\io2 3. Namba tu taim Pol ken kerer wit wit \ior 15:36–18:22 \ior*  
\io2 4. Namba tri taim Pol ken kerer wit wit \ior 18:23–21:16 \ior*  
\io2 5. Pol kekre winak enuk keit wit Jerusalem, Sisaria ketike wit \ior 21:17–28:31\ior*  
\c 1  
\s1 Jisas katɨp kaksiuwe God Hɨmɨn Yaaik kaknen kakɨkaap mɨt  
\p
\v 1 \x * \xo 1:1 \xt Lu 1:1-4\x*Kai yinak Tiofilas, nɨpaa hi Luk hewiswut tɨwei hak me menmen Jisas hɨrak kɨrɨakem metike hɨm hɨrak ketpim kewepyapɨr mɨt em,  
\v 2 \x * \xo 1:2 \xt Mk 16:19; Lu 24:49-51\x*ere wɨ God ketɨwekhis keiyɨk ken wit kɨrak. God ketɨwekhis wen au, Jisas hɨrak wen kepu tɨ, hɨrak katɨp mɨt nɨrak kerek nɨpaa hɨrak kehimɨteni hɨr aposel hɨr nanwep yapɨr hɨm mɨrak. Hɨrak ketpor hɨm nɨpaa God Hɨmɨn kɨrak Yaaik ketpɨwekem.  
\v 3 \x * \xo 1:3 \xt Lu 24:36-49; Ap 10:41\x*Jisas hɨrak kaa pɨke kekrit nepei au, me wɨ 40 hɨrak keteiknor hɨrak hɨrekes kepu keriuwe menmen yapɨrwe hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes ketpor menmen me God kakinɨn mɨt naanempror.  
\v 4 \x * \xo 1:4 \xt Lu 24:49; Jo 14:16-17; Ap 2:33\x*Hɨrak wen kepu ketikeri, hɨrak ketpor hɨm manp te hɨr ap nanɨnaaiwɨr wit Jerusalem au. Hɨrak katɨp kar ik: “Yi eiyɨt in ere God Hɨmɨn kɨrak Yaaik kerek nɨpaa God Haai kai katɨp kakriuwetek hɨrak kaknen. Nɨpaa hi hetpiyem.  
\v 5 \x * \xo 1:5 \xt Mt 3:11\x*Nɨpaa Jon kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar keremem. Te maain wɨ ham God kakweti yi mɨt Hɨmɨn kɨrak Yaaik kaknen kaku kakɨkre han ki, hɨrak kakɨkepi yi einaaiwɨr wit Jerusalem eiwepyapɨr hɨm me God.”   
\p
\v 6 \x * \xo 1:6 \xt Lu 24:21\x*Mɨt aposel wen nererik nepu, hɨr nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk Iuwe me wɨ im te ti ehu wit Isrel ehinɨn naanmamprai haiu mɨt ne Isrel a?”  
\v 7 \x * \xo 1:7 \xt Mk 13:32\x*Hɨrak kewenhi ketpor kar ik: “Hɨram ap menmen mi te yi eiyɨrtei wɨ te menmen im mamnen au. God Haai hɨrekes kɨmat wɨ im kises han kɨrak. Te menmen im hi hetpiyem te yi eiyɨrteiyem.  
\v 8 \x * \xo 1:8 \xt Mt 28:19; Lu 24:48; Ap 2:32, 3:15, 5:32; Ef 3:16\x*Maain God Hɨmɨn Yaaik kaknen kakwi yi yayɨt menmen mɨrak iuwe mamkepi, yi yaino wit Jerusalem eiwepyapɨr hɨm mai. Im em epei au, yi yaino provins Judia. Im em epei au, yi yaino wit iuwe Sameria metike wit yapɨrwe, yi eiwepyapɨr hɨm mai.”   
\s1 Jisas kɨnaaiwɨr tɨ ken wit ke God  
\r (Mk 16:19-20; Lu 24:50-53)  
\p
\v 9 \x * \xo 1:9 \xt Jo 6:62\x*Hɨrak ketpor hɨm im epei au, hɨr wen nɨrek, hɨrak God keriyaak kɨnaaiwɨr tɨ ken niu, napɨ kɨwapɨnek hɨr nɨrek nepei au.  
\v 10 \x * \xo 1:10 \xt Lu 24:4\x*Hɨr wen nereweknaan keit nepni, mɨtɨkɨt wik terp tekiteri klos mɨrakɨt hɨram mɨre hike.  
\v 11 \x * \xo 1:11 \xt Mt 26:64; Lu 21:27; Rev 1:7\x*Hɨrakɨt tetpor tar ik: “Yi mɨt ne Galili yi yenmak yi yereweknaan keit nepni? Mɨtɨk eik Jisas hɨrekes yi yɨrek hɨrak kɨnaiwɨri ken wit ke God, maain hɨrak pɨke kaknen kakɨr ke in ek yi yɨrek hɨrak ken nepni.”   
\s1 Mɨt aposel nehimɨtan mɨtɨk hak kekrehɨr ke mɨtɨk Judas nɨpaa kaa  
\p
\v 12 \x * \xo 1:12 \xt Lu 24:50-53\x*Hɨrakɨt tatɨp epei au, hɨr aposel nɨnaaiwɨr mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak wit Oliv, hɨr nen wit Jerusalem. Hɨrak ap yanɨmɨn au. Hɨrak menep kar ke mɨt ne Juda me wɨ Sabat hɨr neke tɨ nanɨno. Hɨrak kɨre 1 kilomita.  
\v 13-14 \x * \xo 1:13-14 \xt Mt 10:2-4\x*\x * \xo 1:13-14 \xt Jo 7:5\x*Hɨr nɨpiun Jerusalem, hɨr nan wɨnak kerek nɨpaa hɨr newik. Hɨr nɨnɨk nen haau nɨmɨn ein mekre wɨnak kau niu. Hɨr mɨt in: Pita, Jon, Jems, Andru, Filip, Tomas, Batolomyu, Matyu, Jems hɨrak mɨtɨk hak nɨkan ke mɨtɨk Alfias, Saimon kerek kises hɨm me mɨt Selot, hɨr netike Judas nɨkan ke Jems, Maria, miye pe Jisas wetike kikrek nɨrak, hɨr netike miyapɨr han. Hɨr yapɨrwe nau haau ik e. Wɨ yapɨrwe hɨr nererik neit in, hɨr nitehi God menmen.  
\v 15 Maain wɨ ham mɨt 120 hɨr nises hɨm me Krais, hɨr nererik nau haau iuwe, Pita kekrit ketpor kar ik:  
\v 16 \x * \xo 1:16 \xt Sam 41:9\x*“Nai yinan, nɨpaa God Hɨmɨn Yaaik kenip mɨtɨk iuwe King Devit hɨrak kewis hɨm mau tɨwei me mɨtɨk Judas kerek nɨpaa kewepyapɨr Jisas kerp nein te hɨr mɨt enun netɨwekhis. Hɨm im nepei man mar ke nɨpaa Devit kewisɨm hɨram mamnen.  
\v 17 Nɨpaa Judas hɨrak ketikewai. Jisas kehimɨtanek kɨrɨak menmen ketikewai.  
\v 18 \x * \xo 1:18 \xt Mt 27:3-10\x*(Mɨtɨk ik keit tɨ mei keriuwe pewek hɨrak nɨpaa ketɨwem me menmen enum hɨrak kɨrɨak Jisas em. Hɨrak keit tɨ, hɨrak kerp kau niu kenkewɨn ken tɨ tu kewep nɨnpɨ meket men witeik hɨrak kaa.”  
\v 19 Mɨt yapɨrwe neit Jerusalem nemtau Judas kaa karkeik te hɨr nekine tɨ ik mekre hɨm mɨr hɨr natɨp Akeldama. Hɨm im hɨram matɨp mar im: “Hemkre mekiuwe tɨ.”)   
\p
\v 20 \x * \xo 1:20 \xt Sam 69:25, 109:8\x*“Hɨm mau tɨwei nɨpaa Devit kewisɨm hɨram Sam. Hɨm im matɨp mar im,  
\q1 ‘Wɨnak kɨrak kaku weinɨk, mɨtɨk hak ap kakwik ekɨt. Mɨtɨk hak kakɨkrehɨr kɨrak kakrɨak menmen nɨpaa hɨrak kɨrɨakem.’   
\p
\v 21-22 \x * \xo 1:21-22 \xt Jo 15:27\x*“Sɨs, haiu mamɨhimɨtan mɨtɨk hak kaktikewai mamwepyapɨr Mɨtɨk Iuwe Jisas hɨrak pɨke kekrit. Haiu mamɨhimɨtan mɨtɨk kerek kekitewai men ein nɨpaa Mɨtɨk Iuwe Jisas kekitewai haiu men me wɨ Jon kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kɨkɨr mɨt ere God keithis Jisas keiyɨk ken wit kɨrak.”  
\v 23 Pita katɨp epei au, hɨr nehimɨtan mɨtɨkɨt wik. Josep kerek mɨt hɨr nekinaak Banabas o Jastas, hɨrak kekite Mataias. Hɨrakɨt wik keretet.  
\v 24 \x * \xo 1:24 \xt Jo 2:25\x*Hɨr nehimɨtan wik et, hɨr nitehi Mɨtɨk Iuwe God nar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti epei hertei han ke mɨt yapɨrwe te ti eteiknai keimɨn ke mɨtɨkɨt wik it ti ehimɨtanek  
\v 25 hɨrak kakɨkrehɨr ke Judas. Judas hɨrak keweikɨn sip kewet menmen im me God hɨrak kaa epei ken wit kerek nɨpaa ti God ehimɨtanek hɨrak kaknori. Hɨrak kakɨkrehɨr kɨrak te hɨrak kakrɨak menmen kakɨr ke haiu mɨt aposel.”  
\v 26 Hɨr nitehi Mɨtɨk Iuwe God menmen nepei au, hɨr nen vot keimɨn kakɨkrehɨr ke Judas. Hɨr nen vot nepei au, hɨr nehimɨtan Mataias hɨrak kakɨkrehɨr ke Judas, hɨrak kaku kaktike mɨt aposel nar ke hiswiyen kiutɨp (11).   
\c 2  
\s1 God Hɨmɨn Yaaik kekiuwe kan kau kekre mɨt  
\p
\v 1 \x * \xo 2:1 \xt Lev 23:15-21; Diu 16:9-11\x*Mewaai meruri wɨ Pentikos epei man, kerek mɨt nererik newet God menmen ham me ni mɨr, mɨt kerek nises hɨm me Krais hɨr nererik nau wɨnak kiutɨp.  
\v 2 Hɨr nererik nau wɨnak, wasenum menmen mesikeyaanmi meke nepni man mɨre yuwerep mɨniu ma mekre wɨnak, hɨram mesikeyaanmi (o mesikewari) wɨsenum meit wɨnak mɨt newik.  
\v 3 \x * \xo 2:3 \xt Mt 3:11\x*Hɨram mesikeyaanmi wɨsenum meit wɨnak eik, hɨr mɨt en nɨr menmen mɨre si mekinen nin kike kike mau merer mɨt hɨras yapɨrwe nau wɨnak.  
\v 4 \x * \xo 2:4 \xt Ap 4:31, 10:44-46, 19:6; Mk 16:17\x*Hɨr yapɨrwe God Hɨmɨn Yaaik kewi kinɨni naanmɨpror, hɨr natɨp hɨm ham hɨm ham hɨr netariyem, kerek God Hɨmɨn Yaaik kenipi niutɨp niutɨp hɨr netpim.   
\p
\v 5 Me wɨ im mɨt ne weiwɨk miutɨp ne Isrel hɨr nises hɨm me God nitɨwekhi menmen, hɨr nau nerer wit wit, hɨr nan nau wit Jerusalem nanises menmen me wɨ Pentikos.  
\v 6 Mɨt yapɨrwe in hɨr nemtau menmen mesikeyaanmi (o mesikewari) meit wɨnak ke aposel newik, te hɨr nesiuknen nan nererik, hɨr han kɨr kekrit kekrit kentar hɨr nemtau mɨt nises hɨm me Krais natɨp hɨm mɨr.  
\v 7 \x * \xo 2:7 \xt Ap 1:11\x*Hɨr nehɨnhɨn nemtau menmen im te hɨr natɨpan nar ik: “Mɨt in hɨr natɨp hɨm maiu te hɨr ne Galili keriyen,  
\v 8 te haiu markeik haiu niutɨp niutɨp memtau hɨm maiu me nɨpaa ein miye haai naiu netpim neit wit kaiu eik?  
\v 9 \x * \xo 2:9 \xt 2Ti 1:15\x*Haiu mɨt yapɨrwe merer provins mar im em. Haiu ne wit Patia, Midia, Ilam, Mesopotemia, Judia, Kapadosia, Pontas, Esia,  
\v 10 Frisia, Pamfilia, wit iuwe Isip, wit me Libia menep Sairini. Haiu mɨt han ne wit iuwe Rom haiu mau in,  
\v 11 haiu mɨt han ne weiwɨk miutɨp me Isrel, haiu mɨt han au weiwɨk miutɨp ham. Haiu mɨt han ne wit Krit o Arebia, te haiu mɨt yapɨrwe memtau menmen iuwe God kɨrɨakem kerek mɨt in hɨr netpaiyem neriuwe hɨm maiu.”  
\v 12 Han kɨr katɨp te hɨr nitehiyan natip nar ik: “Mekam im hɨram epei man?”  
\v 13 Au, mɨt han hɨr nitetnaan natip, “Mɨt in naam tɨpar si enum wain keremem, te hɨr netaritari.”   
\s1 Pita kewepyapɨr hɨm me God  
\p
\v 14 Te Pita kekrit ketike mɨt aposel hiswiyen kiutɨp (11) hɨrak katɨp hɨm iuwe katɨp kar ik: “Yi mɨt ne Judia yetike mɨt yi yau wit Jerusalem, yi nɨkɨp emnep eiyɨmtau menmen im hi etpiyem me menmen im epei man.  
\v 15 Yi han kitet mɨt in hɨr naam tɨpar si enum hɨr netaritari. Hɨr au, hɨrak weni hekrit wepni kewep kan kerekek. Wɨtaan te mɨt hɨr naam tɨpar si enum netaritari.  
\v 16 Menmen im yi yemtewem hɨram menmen nɨpaa profet Joel hɨrak ketpim kar ik:   
\q1
\v 17 \x * \xo 2:17 \xt Joe 2:28-32\x*‘Hi God me wɨ kerek Mɨtɨk Iuwe Krais epei kaknen kaku tɨ, hi hɨrekes ariuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaknen mɨt yapɨrwe. Nɨkerek hɨrakɨt tetike nɨkerek hɨram (o hɨran) ni hɨr nanwepyapɨr hɨm mai, yi mɨt pipep yi wen yepu yɨtyaak, yi enun ye mɨt yi eiwaai eiyɨtyak eiyɨr menmen mai.  
\v 18 Me wɨ ham im mɨt han nai o miyapɨr han nai hɨr nɨrɨak menmen mai hi eriuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaknen te hɨr nanwepyapɨr hɨm mai.   
\q1
\v 19 Me wɨ eim, hi arɨak menmen nɨpaa yi yɨrem mau nepni o mau tɨ mar im au. Hi arɨak si metike si tɨwekre hemkre hɨram mamnen.   
\q1
\v 20 Wepni kakɨr au, wenke hɨrak kakweikɨnhis kakre yɨwir menep wɨ yaaim Mɨtɨk Iuwe Krais pɨke kaknen tɨ ik.   
\q1
\v 21 \x * \xo 2:21 \xt Ro 10:13\x*Te mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp kerek nenɨne Mɨtɨk Iuwe nanitehi Krais kakɨkepi, hɨrak kakɨkepi kaktorhis.’ Profet Joel katip hɨm im.   
\p
\v 22 \x * \xo 2:22 \xt Jo 3:2\x*“Yi mɨt ne Isrel yi eiyɨmtau hɨm im me Jisas ke Nasaret. Yi yertei Jisas kɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe, hɨrak kɨkaap mɨt his hɨt enum keriuwe menmen iuwe God kewetɨwekem. God keteikni hɨrak keriuwet Jisas kan keriuwe menmen hɨrak kewis Jisas kɨrɨakem, yi mɨt epei yɨrem.  
\v 23 \x * \xo 2:23 \xt Ap 4:28; 1Pi 1:20\x*Nɨpaa God kertei mekam mamnen te hɨrak han kitet te kaksiuwe Jisas kakno his me yi mɨt. Yi yeriyaak yeiyɨk yen yewis mɨt enun newenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak kaa.  
\v 24 \x * \xo 2:24 \xt Ap 3:15\x*Hɨrak kaa, te God kɨkɨak hɨrak kepu kesiupanek kɨnaaiwɨr wit mɨt epei naa hɨmɨn kɨr kewi. Hɨrak God kinɨn menmen menip mɨt nani hɨr han enuk nentar Jisas kaki kaku kakɨt taau. Au, God nɨpaa katɨp kakɨkɨak Jisas kekre hei yɨnk kɨrak ap te kakɨsine au.  
\v 25 \x * \xo 2:25 \xt Sam 16:8-11\x*Hɨm me God nɨpaa Devit kewisɨm mau tɨwei matɨp menmen im:  
\q1 ‘Hekrit hekrit hi hɨpɨr Mɨtɨk Iuwe menep. Hɨrak kau ketikewa te hi ap han kɨrɨra keriuwe menmen au.   
\q1
\v 26 Hi han yaaik hentar menmen im. Menmen hi hetpim meteikɨn mɨt hi han yaaik. Hi hɨre mɨtɨk kerekek te hi han tokik ehu ehɨntar   
\q1
\v 27 \x * \xo 2:27 \xt Ap 13:35\x*ti God ap ewis hɨmɨn kai kaku wit ke mɨt naa hɨmɨn kɨr kewi au. Ti ap ewisa hi Mɨtɨk kerek nɨpaa ti ehimɨtena hi hɨrɨak menmen mit, ti ap ewisa hi hahi awaai akre herwe hei te yɨnk kai kaknɨn taau.   
\q1
\v 28 Ti epei heteikno menmen hi tewen arɨakem te hi ehu ehɨt. Ti ehu etikewa te hi han yaaik wɨsenuk.’ Devit epei katɨp hɨm im:   
\p
\v 29 \x * \xo 2:29 \xt 1Kin 2:10; Ap 13:36\x*“Nai yinan hi hetpi menmen te yi eiyɨrteiyem me maam nɨpu kaiu Devit. Hɨrak kaa mɨt newisɨk kekre hei kɨwaai keit. Haiu mertei hei kɨrak wen kɨwaai ketike haiu mɨt, te hɨm nɨpaa Devit kewisɨm hɨrak katɨp ke hɨrekes au, mɨtɨk hak.  
\v 30 \x * \xo 2:30 \xt 2Sml 7:12; Sam 89:3-4, 132:11\x*Nɨpaa Devit wen kepu, hɨrak kɨre profet hɨrak kertei menmen maain God kakrɨakem kentar God ketpɨwekem. God katip hɨrak kaknip nepenyek kɨrak hak hɨrak mɨtɨk iuwe king kɨre Devit, hɨrak kakinɨn haiu mɨt naanmamprai.  
\v 31 \x * \xo 2:31 \xt Sam 16:10\x*Devit hɨrak kertei menmen God kakrɨakem te hɨrak kewis hɨm mau tɨwei me Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Krais maain hɨrak kaki pɨke kakɨkrit. Hɨrak kewis hɨm hɨram matɨp:  
\q1 ‘Hɨrak God ap kɨnaiwɨrek keit wit ke mɨt hɨr naa hɨmɨn kɨr kewi, hɨrak yɨnk kɨrak kakɨsine au.’  
\v 32 \x * \xo 2:32 \xt Ap 13:36\x*God epei kɨkɨak Mɨtɨk ik Jisas pɨke kekrit kepu. Haiu mɨt in epei mɨrek.  
\v 33 \x * \xo 2:33 \xt Mk 16:19; Ap 1:4, 7:55-56; 1Pi 3:22\x*God kɨkɨak Jisas pɨke kekrit kau, hɨrak kau ketike God kinɨn naanmɨpre menmen yapɨrwe. God kewetɨwek Hɨmɨn Yaaik kar ke nɨpaa hɨrak ketpim, te in ek menmen yi yɨrem yemtewem hɨram God Hɨmɨn Yaaik hɨrak keriuwetek kan haiu mɨt, hɨrak kɨrɨakem.  
\v 34-35 \x * \xo 2:34-35 \xt Sam 110:1\x*Devit hɨrekes ap ken wit ke God au, mɨtɨk hak. Devit kewis hɨm mau tɨwei hɨram matɨp:  
\q1 ‘Mɨtɨk Iuwe God katɨp Mɨtɨk Iuwe kai Krais “Ti ehu menep etikewa ehinɨn naanmɨpre menmen ere hi enip mɨt enun nepan nanises hɨm mit.” ’  
\v 36 \x * \xo 2:36 \xt Ap 5:30-31\x*Pita wen katɨp kar ik: “Yi mɨt ne Isrel, yi eiyɨrtei menmen im werek werek. Mɨtɨk ik Jisas kerek yi yewenkekik kau nu tentarakɨt, God hɨrak kenipek hɨrak Mɨtɨk Iuwe hɨrak kehimɨtenek hɨrak Krais.”   
\s1 Mɨt miyapɨr hɨr neweikɨn han nises hɨm me Krais, hɨr Aposel nɨkɨri  
\p
\v 37 \x * \xo 2:37 \xt Lu 3:10, 12; Ap 16:30\x*Mɨt epei nemtau menmen Pita ketpim, hɨm merekir han kɨr han enuk natɨp Pita kekite mɨt aposel han netpor nar ik: “Naiu yinan, te in ek haiu emrɨak mekam?”   
\p
\v 38 \x * \xo 2:38 \xt Lu 24:47; Ap 3:19\x*Pita kewenhi katɨp kar ik: “Yi yapɨrwe niutɨp niutɨp eiweikɨn sip eiwet menmen enum haiu mamɨkri yayɨkre tɨpar mamkine niuk me Jisas Krais te hɨrak kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem te hɨrak kakweti God Hɨmɨn Yaaik.  
\v 39 \x * \xo 2:39 \xt Ais 57:19\x*Nɨpaa God katɨp kaksiuwe God Hɨmɨn Yaaik kaknen yi mɨt yaitike nɨkerek ni, mɨt yapɨrwe hɨr nau neit nerer wit wit kerek God kaknɨnor hɨr nanisesik.”   
\p
\v 40 \x * \xo 2:40 \xt Diu 32:5; Fl 2:15\x*Pita ketpor hɨm ham yapɨrwe kari han kɨr keriuwerem, hɨrak katɨp kar ik: “Yi eikaap hɨras einepɨn eikeipɨn menmen enum mamnen mamnep mɨt enun in nɨpaa nenep Jisas.”  
\v 41 \x * \xo 2:41 \xt Ap 2:47, 4:4, 5:14\x*Mɨt yapɨrwe hɨr nemtau hɨm Pita ketporem te hɨr newisi nɨkɨri. Me wɨ im e God kari 3,000 mɨt hɨr netike mɨt aposel hɨr nises hɨm me Krais.   
\s1 Menmen yaaim mɨt ne weiwɨk miutɨp me God nɨrɨakem  
\p
\v 42 \x * \xo 2:42 \xt Ap 20:7\x*Mɨt in han kɨr kekrit hɨr hanhan nemtau hɨm me mɨt aposel, hɨr netike mɨt nau han kiutɨp nɨkaapan, hɨr nekiyan naam menmen han tewenɨn menmen Jisas kɨrɨakem, hɨr nekiyan nitehi God me menmen.  
\v 43 \x * \xo 2:43 \xt Ap 5:11-12, 6:8\x*Mɨt aposel hɨr nɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe nɨkaap mɨt nɨnap hɨr nɨre yaain te mɨt yapɨrwe hɨr han kekrit neriuwe menmen.  
\v 44 \x * \xo 2:44 \xt Ap 4:32-35\x*Mɨt kerek hɨr nises hɨm me Krais hɨr nekiyan nau neit, hɨr han kitet menmen yapɨrwe hɨr netenenim, hɨram me mɨt, hɨras au.  
\v 45 Hɨr nesiuwe tɨ mɨr o menmen mɨr nanɨt nan mererim. Hɨr neit pewek im hɨr nenkerem newet mɨt neimɨn netenen pewek au, hɨr neiyɨm nen nanɨt menmen.  
\v 46 \x * \xo 2:46 \xt Lu 24:53\x*Hekrit hekrit hɨr nen nekiyan nau niutɨp neit wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem, hɨr nekiyan nau naam menmen nerer wɨnak mɨr han tewenɨn menmen Jisas kɨrɨakem. Hɨr han yaaik naam menmen mɨr.  
\v 47 \x * \xo 2:47 \xt Ap 2:41, 6:7, 11:21, 24\x*Hɨr newenɨpi niuk me God, hɨr mɨt han yaaik neriuweri. Hekrit hekrit Mɨtɨk Iuwe God kari han ke mɨt hɨr nisesik, te hɨr nererik nekiyan nau neit neriuwe mɨt kerek hɨr ninɨn nises God.   
\c 3  
\s1 Mɨtɨk hak hɨt enum Pita kekite Jon tekepik hɨrak kɨre yaaik  
\p
\v 1 \x * \xo 3:1 \xt Ap 10:3, 9, 30\x*Wɨ ham hɨnkewɨ Pita ketike Jon tariyakɨt ten wɨnak iuwe ke God. Hɨnkewɨ in ek mɨt nererik nitehi God menmen.  
\v 2 \x * \xo 3:2 \xt Jo 9:1; Ap 14:8\x*Mɨtɨk hak kerek hɨt enum nɨpaa miye winaak ere in, hekrit hekrit mɨt nɨnanek newisɨk kau menep ya weipɨr niuk mɨrak “Yaaim” hɨram ya weipɨr ham me wɨnak iuwe ke God, hɨrak kau en kitehi mɨt miyapɨr kerek nanɨno nɨmɨn hɨrak ketpor hɨr nanwetɨwek pewek mei me menmen.  
\v 3 Hɨrak kɨr Pita ketike Jon epei tatno wɨnak nɨmɨn ein, hɨrak kitɨwekɨthi ke pewek mei ke menmen.  
\v 4 \x * \xo 3:4 \xt Ap 14:9\x*Hɨrakɨt tɨrapɨrɨwek, Pita ketpɨwek kar ik: “Ti erawɨr.”  
\v 5 Hɨrak mɨtɨk kɨkɨamnaan kɨret hɨrak han kitet kar ik: “Hɨrakɨt tatweto menmen.”  
\v 6 \x * \xo 3:6 \xt Ap 3:16, 4:10, 16:18\x*Pita ketpɨwek kar ik: “Hi hetenen pewek mei au, te menmen hi hetenɨnem hi ewetutem. Hi hetput ekrehɨr ke Jisas Krais nɨpaa ke wit Nasaret, ti ekrit eke tɨ eno.”  
\v 7 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak ketenen his yaaim mɨrak keriyaak kekrit kerp. Wasenum hɨt metike hɨtpar mɨrak mɨre yaaim.  
\v 8 \x * \xo 3:8 \xt Ap 14:10; Jo 5:14\x*Hɨrak kehɨn kekrit kerp hɨrak keke tɨ ketikeret ten wɨnak ke God. Hɨrak keke tɨ, kehɨn kɨniu ketɨkɨr kewenɨpi niuk me God.  
\v 9 Mɨt yapɨrwe en nɨrek keke tɨ kewenɨpi niuk me God.  
\v 10 Hɨr nertei hɨrak mɨtɨk hɨt enum kerek nɨpaa kau ya weipɨr niuk mɨrak “Yaaim” ke wɨnak iuwe ke God, hɨrak hekrit hekrit kitehi mɨt me menmen. Hɨr nerteiyek te hɨr nehɨnhɨn han kitetim nar ik: “Mekam epei man mekepik te hɨrak kɨre yaaik?”   
\s1 Pita keit wɨnak iuwe ke God kewepyapɨr menmen God kɨrɨakem  
\p
\v 11 Mɨtɨk ik nɨpaa hɨt enum kewen Pita ketike Jon, mɨt yapɨrwe nitehiyan menmen im nehɨnhɨn nepɨrpɨr nesiukɨn nen wɨnak hɨnp niuk mɨrak “Hɨnp ke Solomon.”  
\v 12 Pita kɨr menmen ik hɨrak kewenhi mɨt ketpor kar ik: “Yi mɨt ne Isrel. Yenmak yi yehɨhɨn yentar menmen im? Yi yenmak te yi yɨrapɨrawɨr han kitet hawɨr yaaikɨt wɨrɨak menmen im meriuwe menmen iuwe mawɨr te mɨtɨk ik nɨpaa hɨt enum hɨrak kɨre yaaik?  
\v 13 \x * \xo 3:13 \xt Eks 3:6, 15; Mt 22:32; Ap 2:23, 7:32; Lu 23:13-25\x*Hɨrak God ke maam nɨpu kaiu Ebraham, Aisak, Jekop, hɨr netike maamrer naiu nɨpaa hɨr nɨkaru nepu, hɨrak kenip Mɨtɨk Jisas kerek kɨrɨak menmen mɨrak, kenipek hɨrak Mɨtɨk Iuwe. Yi epei yeriuwetek ken mɨtɨk iuwe gavman Pailat, hɨrak kinɨn naanmɨprai haiu mɨt mau wit Isrel, hɨrak hanhan kare kaksiupan Jisas te yi yeweikɨn sip yewetɨwek yatɨp Jisas hɨrak mɨtɨk enuk.  
\v 14 \x * \xo 3:14 \xt Mk 15:6-15\x*Yi epei yeweikɨn sip yewet Mɨtɨk Yaaik kerek God kehimɨntanek hɨrak kises hɨm mɨrak. Yi au hanhan mɨtɨk iuwe Pailat kaksiupan mɨtɨk enuk nɨpaa kenep mɨtɨk kaa, hɨrak ken yi mɨt,  
\v 15 \x * \xo 3:15 \xt Ap 1:8, 2:32, 4:10, 5:30\x*te yi yenep mɨtɨk hɨrak keteikɨn mɨt menmen mamkepi te hɨr nanu nantike God. Au, yi yakɨp kaa te God kɨkɨak Jisas pɨke kekrit kepu. Hawɨr epei wɨrek.  
\v 16 Hawɨr wises hɨm me Jisas te menmen iuwe me Jisas kenip mɨtɨk ik, kerek yi yerteiyek, hɨrak yaaik. Jisas hɨrak kenip mɨtɨk ik yaaik kentar hɨrak kekepai haiu misesik te menmen iuwe mɨrak man mɨkaap mɨtɨk ik te yi epei yɨpɨrek, hɨt mɨrak tokim meit.   
\p
\v 17 \x * \xo 3:17 \xt Lu 23:34; 1Ti 1:13\x*“In ek nawɨr yinan, hi hertei yi yetike mɨt iuwe ninɨni naanmɨpri yɨrɨak menmen im enum yenep Jisas yentar yi yetari hɨrak keimɨn. Yi han kitet hɨrak mɨtɨk kerekek.  
\v 18 \x * \xo 3:18 \xt Lu 24:27, 44, 46\x*God nɨpaa enum eik kenip mɨt profet hɨr newis hɨm mau tɨwei, hɨr newepyapɨr Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨr mɨt han mɨt nanɨwaankek. God kɨrɨak menmen im epei man meriuwe menmen enum yi nepei yɨrɨak Jisas em.   
\p
\v 19 \x * \xo 3:19 \xt Ap 2:38\x*“Yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum, yi eiyises God hɨrak kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem.  
\v 20 Te Mɨtɨk Iuwe kakweti menmen kaknip han ki kaku werek werek, hɨrak kakriuwet Mɨtɨk hɨrak kehimɨtanek hɨrak kaku kaktikewi. Mɨtɨk ik hɨrak Jisas.  
\v 21 Hɨrak eku ekɨt wit ke God ere wɨ mamnen God kaknip menmen pɨke mamre yaaim. Nɨpaa God katɨp mɨt profet me menmen im te hɨr newisɨm mau tɨwei newepyapɨrem.   
\p
\v 22 \x * \xo 3:22 \xt Diu 18:15, 18-19; Ap 7:37\x*“Nɨpaa Moses hɨrak katɨp kar ik: ‘God hɨrak Mɨtɨk Iuwe kakɨt mɨtɨk kiutɨp ke weiwɨk mi, hɨrak kakwisɨk kakre mɨtɨk profet kaksiuwerek kakwepyapɨr menmen me God kakɨr ke hɨrak keriuweta hi han. Yi nɨkɨp emnep eiyɨmtau hɨm hɨrak ketpiyem.  
\v 23 Mɨt kerek nemtau hɨm mɨrak nisesim au, hɨrak God kakpɨri ne weiwɨk me Isrel kaknɨp nani.’  
\v 24 Nɨpaa mɨt profet yapɨrwe hɨr newepyapɨr hɨm me God. Samyuel kekite profet hɨr nɨkaru nekrehɨr ke Moses, hɨr natɨp me wɨ im e.  
\v 25 \x * \xo 3:25 \xt Jen 22:18; Ga 3:8\x*Hɨm God ketpim kewet mɨt profet em, hɨr newepyapɨrem hɨram me yi mɨt in. Yi eiyɨt menmen nɨpaa God katɨp kakwet maamrer ni em. Nɨpaa hɨrak katɨp Ebraham kar ik: ‘Hi erɨak yaaim me mɨt yapɨrwe nau tɨ heriuwe nepenyek kit.’  
\v 26 \x * \xo 3:26 \xt Ap 13:46\x*Te God kehimɨtan mɨtɨk kɨrɨak menmen mɨrak hɨrak kinɨn ken yi mɨt ne weiwɨk me Isrel kerekyi yaaim kenip yi mɨt niutɨp niutɨp yeweikɨn sip yewet menmen enum.”   
\c 4  
\s1 Mɨt iuwe newis Pita kekite Jon tekre wɨnak enuk  
\p
\v 1 \x * \xo 4:1 \xt Lu 22:4, 52\x*Pita kekite Jon wen terp en hɨrak Pita wen katɨp mɨt menmen, te mɨt pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨtɨk iuwe kepten ke polis kerek naanmɨpre wɨnak ke God, hɨr netike mɨt ne Sadyusi kerek han kitet mɨt naa hɨr pɨke nankrit nanu au, hɨr nan nanɨthis Pita ketike Jon.  
\v 2 \x * \xo 4:2 \xt Ap 23:8\x*Hɨr nine han enuk neriuweret nentar hɨrakɨt tewepyapɨr hɨm tatɨp mɨt em, hɨrakɨt tatɨp Jisas kaa hɨrak pɨke kekrit kepu te mɨt hɨr nisesik hɨr nani, maain hɨr pɨke nankrit nanu.  
\v 3 \x * \xo 4:3 \xt Ap 5:18\x*Hɨr netɨwekɨthis ne hɨnkewɨ newisɨkɨt tekre wɨnak enuk teit in ere wanewik.  
\v 4 \x * \xo 4:4 \xt Ap 2:41, 5:14\x*Te mɨt yapɨrwe nemtau hɨm me God Pita ketpim, hɨr nisesim. In ek, mɨt neit Jerusalem hɨr nises hɨm me God, hɨr nar ke 5,000.   
\s1 Mɨt iuwe kotim Pita kekite Jon teit wɨnak ke kaunsil  
\p
\v 5 Wanewik, mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe ne kaunsil netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nererik neit Jerusalem.  
\v 6 Hɨr netike Anas, kerek kinɨn naanmɨpre mɨt pris, hɨrak ketike Kaiafas, Jon, Aleksanda tekite mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me mɨtɨk iuwe Anas, hɨr nan nererik nau wɨnak iuwe eik.  
\v 7 \x * \xo 4:7 \xt Mt 21:23\x*Hɨr nari Pita ketike Jon neiyɨt nan newisɨkɨt terp nɨmɨn, hɨr nitɨwekɨthi nar ik: “Keimɨn kekepi te yi epei yenip mɨtɨk hɨt enum hɨrak kɨre yaaik? Yi yekine niuk me keimɨn te yi yekepik?”   
\p
\v 8 \x * \xo 4:8 \xt Mt 10:19-20; Ap 7:55\x*God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han ke Pita te hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt iuwe yinɨn naanmɨpre haiu mɨt ne Isrel yetike yi mɨt iuwe ne Kaunsil,  
\v 9 yi yare yitawɨrhi me menmen yaaim hawɨr wenip mɨtɨk ik hɨt mɨrak enum. Yi hanhan yaiyɨrtei markeik te hawɨr wenipmɨtɨk ik kɨre yaaik.  
\v 10 \x * \xo 4:10 \xt Ap 3:6, 13-16\x*Hi hatɨp te yi mɨt in yetike mɨt yapɨrwe ne wit kaiu Isrel yi eiyɨrtei te mɨtɨk ik kerp ninaan mi hɨrak kɨre yaaik keriuwe menmen iuwe me Jisas Krais nɨpaa ke wit Nasaret kerek yi yewenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak kaa, te God kɨkɨak pɨke kekrit kepu.  
\v 11 \x * \xo 4:11 \xt Sam 118:22; Mt 21:42; 1Pi 2:4, 7\x*Hɨm me God mau tɨwei matɨp tok piksa me Jisas mar im.  
\q1 ‘Hɨrak kɨre teinɨk yaaik, te yi mɨt yime wɨnak yi yɨneinɨk yi han kitet hɨrak enuk yi yepɨrek. Yi yepɨrek te God hanhanek kenipek hɨrak kɨre teinɨk mɨtɨk hɨrak ketenen wɨnak siup.’  
\v 12 \x * \xo 4:12 \xt Mt 1:21\x*Hɨrak kerekek kakɨkaap mɨt ne tɨ. Neiyan taau. Haiu mɨt ne tɨ merer wit wit God ap kewetai niuk ham te haiu emisesik te hɨrak kaktaihis taau. Jisas Krais kerekek.”   
\p
\v 13 Hɨr epei nemtau Pita ketike Jon hɨrakɨt tatɨp hɨm iuwe hɨrakɨt tɨnaain au, hɨr nertei hɨrakɨt ten skul au, hɨr han kekrit kekrit me menmen im. Hɨr nertei nɨpaa hɨrakɨt tau tekite Jisas.  
\v 14 Hɨr hanhan netpɨwekɨt menmen enum neneret te hɨr nɨr mɨtɨk kerp ketikeret hɨrak kɨre yaaik te hɨr nekintɨp nerp neit.  
\v 15 Hɨr nekintɨp nerp neit o, hɨr netpɨwekɨt tatno witeik tɨnaaiwɨr haau hɨr newim. Hɨrakɨt tatno. Nepei au, hɨr mɨt ne kaunsil hɨr natɨpan natɨp nar ik:  
\v 16 \x * \xo 4:16 \xt Jo 11:47\x*“Haiu mamrɨak mɨtɨkɨt it mekam? Mɨt yapɨrwe nau wit Jerusalem epei nertei mɨtɨkɨt wik hɨrakɨt tɨrɨak menmen ik yaaik te haiu ap mepakɨnet taau.  
\v 17 \x * \xo 4:17 \xt Ap 5:28-29, 40\x*Haiu emɨtpɨwekɨt emneret hɨrakɨt ap tatwepyapɨr hɨm me Jisas tatɨp mɨt em te menmen im me Jisas mamno mɨt han au emɨt!”  
\v 18 Hɨr natɨpan epei au, hɨr nenɨnɨwekɨt neriyaakɨt tan, hɨr netpɨwekɨt hɨm manp te hɨrakɨt ap tatwepyapɨr tatɨp mɨt hɨm me Jisas.   
\p
\v 19 Au, Pita ketike Jon tewenhi tetpor tar ik: “Yi han ekitet God hɨrak han kitet mekam yaaim hawɨr ewisesim. Hɨm mi o hɨm mɨrak.  
\v 20 Te hawɨr ewepyapɨr menmen hawɨr wɨrem, menmen hawɨr wemtau hɨrak ketpim. Hawɨr wekintɨp au.”   
\p
\v 21 Mɨt ne kaunsil wen netpɨwekɨt hɨm manp neneret. Nepei au, hɨr neriuwetet ten wit eik. Hɨr ap nɨnapɨn menmen enum te hɨr naksɨp nentar mɨt yapɨrwe newenɨpi niuk me God me menmen hɨrakɨt tɨrɨakem.  
\v 22 Mɨtɨk kerek hɨrakɨt tekepik hɨrak kɨre yaaik, hɨrak kinɨn 40 tito kau tɨ.   
\s1 Mɨt nises hɨm me Krais nitehi God kakɨkepi ap nɨnaain newepyapɨr hɨm mɨrak  
\p
\v 23 Hɨr neriuwetet ten epei au, Pita ketike Jon pɨke ten nɨrakɨt yinan tetpor menmen mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe ne kaunsil netpim.  
\v 24 \x * \xo 4:24 \xt Eks 20:11; Nia 9:6; Sam 146:6\x*Hɨr nemtewek epei au, mɨt hɨr nitehi God natɨp nar ik: “Mɨtɨk iuwe God ti epei hewis nepni mekite tɨ, wan eik, menmen yapɨrwe mewim.  
\v 25 \x * \xo 4:25 \xt Sam 2:1-2\x*Nɨpaa Hɨmɨn kit Yaaik hɨrak kenip maam kaiu Devit kewis hɨm mau tɨwei hɨram matɨp mar im:  
\q1 ‘Nenmak mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr han enuk wɨsenuk? Nenmak hɨr nimenɨpɨn natɨp weinɨm me nanɨnep Mɨtɨk Iuwe God.   
\q1
\v 26 Mɨtɨk Iuwe kinɨn naanmɨpre mɨt nerer wit wit hɨr neit yipo henmik nopen menmen mɨr hɨr nan nererik nanɨnep Mɨtɨk Iuwe God ketike Mɨtɨk hɨrak kehimɨtanek hɨrak Krais.’   
\p
\v 27 \x * \xo 4:27 \xt Mt 27:1-2; Lu 23:7-11; Ap 3:13\x*“Menmen epei man. Mɨtɨk iuwe gavman King Herot ketike mɨtɨk iuwe gavman Pailat hɨrakɨt tetike mɨt ne weiwɨk me Isrel mɨt han au, ne weiwɨk ham, hɨr yapɨrwe nimoryipɨr neit wit Jerusalem nenep mɨtɨk yaaik kɨrɨak menmen mit kerek nɨpaa ti ehimɨtanek hɨrak Krais.  
\v 28 \x * \xo 4:28 \xt Ap 2:23\x*Hɨr nererik nɨrɨak menmen mar ke nɨpaa ti hanhan heriuwe menmen mit iuwe enipem hɨram mamnen.  
\v 29 \x * \xo 4:29 \xt Ef 6:19\x*Te in ek Mɨtɨk Iuwe God ti emtau menmen enum hɨr netpaiyem me hɨr nanwep. Ti ekepai haiu ap mɨnaain te haiu mamtɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Jisas.  
\v 30 Ti eteikɨn mɨt iuwe enun ti enip mɨt hɨr nɨnap o his hɨt enum ti enipi hɨr enɨre yaain, ti ekepai haiu emnip menmen yaaim emɨkrehɨr ke mɨtɨk Jisas hɨrak kɨrɨak menmen mit.”   
\p
\v 31 \x * \xo 4:31 \xt Ap 2:4\x*Hɨr nitehi God menmen epei au, haau ke wɨnak hɨr nererik nau neit nɨmɨn ein, hɨrak kɨtanɨk, God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kɨr kekepi te hɨr newepyapɨr hɨm yaaim me God hɨr ap nɨnaain au.   
\s1 Mɨt nises hɨm me God hɨr nekiyan nau han kiutɨp  
\p
\v 32 \x * \xo 4:32 \xt Ap 2:44\x*Mɨt yapɨrwe hɨr nises hɨm me God nekiyan nau han kiutɨp. Mɨtɨk kiutɨp kari pewek menmen au. Hɨr mɨt yapɨrwe han kitet nare menmen me mɨt niutɨp niutɨp hɨram menmen me haiu mɨt yapɨrwe.  
\v 33 \x * \xo 4:33 \xt Ap 2:47\x*God kɨkaap mɨt aposel keriuwe menmen mɨrak iuwe te hɨr natɨp werek werek newepyapɨr hɨm me Jisas hɨrak kaa God kɨkɨak pɨke kekrit kepu. Mɨt yapɨrwe han kitet hɨr yaain iuwe.  
\v 34 \x * \xo 4:34 \xt Ap 2:45\x*Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt in yapɨrwe hɨrak ap mɨtɨk ketenen menmen auri me menmen yapɨrwe au. Neimɨn hɨr netenen tɨ o wɨnak hɨr nesiuwerem nanɨt pewek mererim te hɨr neit pewek neiyɨm nan  
\v 35 newet mɨt aposel em te hɨr nenkerem newet mɨt miyapɨr netenen menmen au hɨr newetɨr em te hɨr nau werek werek.  
\v 36 \x * \xo 4:36 \xt Ap 11:22-26, 13:2-3\x*Me wɨ im, mɨtɨk kiutɨp niuk mɨrak Josep hɨrak ke weiwɨk me Livai, hɨrak nɨpaa miye pɨrak winaak keit wit Saipras kerek wan kimaak keketik, hɨrak kepu ketike mɨt en. Aposel nekine niuk mɨrak ham me hɨm Grik Banabas. Niuk im hɨram matɨp mar im: “Mɨtɨk kɨkaap mɨt nises hɨm me God.”  
\v 37 Hɨrak kerekek kesiuwe tɨ mɨrak ham keit pewek mererim keiyɨm kan kewet mɨt aposel em.   
\c 5  
\s1 Hɨm me Ananaias ketike mɨte pɨrak Sapaira  
\p
\v 1 Banabas hɨrak kewet mɨt aposel kewetɨr pewek kenemtɨn me tɨ mɨrak te mɨtɨk hak au. Niuk mɨrak Ananaias. Hɨrak mɨte pɨrak Sapaira. Hɨrak kesiuwe tɨ mɨrak ham keit pewek mererim.  
\v 2 \x * \xo 5:2 \xt Ap 4:34-35\x*Te hɨrak kenke meiyaam pɨnam kɨsawɨnem, hɨrak kewet mɨt aposel pɨnam hɨrak ketpor kar ik: “Pewek im hi ewetiyem hɨram keremem. Hi ap etenen meiyam au.” Mɨte pɨrak epei wertei han kɨrak hɨre watɨp: “Hɨram werek.”  
\v 3 \x * \xo 5:3 \xt Jo 13:2\x*Pita kitɨwekhi kar ik: “Ti henmak te ti hewis Seten kari han kit te ti hewisɨs God Hɨmɨn Yaaik ti epei henke ham pɨnam hɨsawɨnem?  
\v 4 Nɨpaa ti etenen tɨ hɨram mit. Ti epei hesiuwerem heit pewek mererim, hɨram mit. Ti henmak te ti han kitet hɨrɨak menmen enum mar im hɨsawɨn pewek pɨnam. Ti ap hewisɨsai haiu mɨt keriyen meriuwerem au. Ti hewises God ek.”  
\v 5 \x * \xo 5:5 \xt Ap 2:43\x*Ananaias kemtau hɨm im epei au, hɨrak kenkewɨn kaa. Hɨrak kenkewɨn kaa, mɨt kerek nemtau menmen im hɨr nepɨrpɨr iuwe.  
\v 6 Hɨr nepɨrpɨr iuwe, hɨr mɨt pipep neit laplap neiyɨm nan nesenkekik keriuwerem hɨr neiyɨk nen newisɨk kekre hei.   
\p
\v 7 Maain, mɨte pɨrak wetari menmen im epei man, te hɨre wan in.  
\v 8 Pita kitɨwehi kar ik: “Ti hetike mɨtɨk kit yi epei yeit nan im keremem me tɨ yi yesiuwerem o?” Hɨre wewenhi watɨp war ik: “Keremem.”  
\v 9 \x * \xo 5:9 \xt 1Ko 10:9\x*Pita ketpɨwe kar ik: “Ti hetike mɨtɨk kit yi yenmak te yi han kitetan yi yewenɨn hɨm God Hɨmɨn Yaaik te hɨrak kakyiwep au? Mɨt kerek epei newis mɨtɨk kit kekre hei, hɨr pɨke nanɨnen nantuthis nanrit nanɨno.”  
\v 10 Hɨrak katɨp epei au, mɨte ip e hɨre wenkewɨn waa. Wenkewɨn waa, pipep nan nɨmɨn in nɨrep hɨre waa, te hɨr nɨnanep neiyɨp nen newisiye wɨwaai menep hei ke mɨtɨk kɨre.  
\v 11 Mɨt ne weiwɨk miutɨp me God kerek nises hɨm me Krais neit Jerusalem netike mɨt han kerek nemtau menmen im, hɨr nepɨrpɨr wɨsenum.   
\s1 Mɨt aposel nɨrɨak menmei menmei yaaim mirakel nɨkaap mɨt enun nɨnap o his hɨt enum  
\p
\v 12 \x * \xo 5:12 \xt Ap 2:43, 14:3\x*Mɨt aposel nɨrɨak menmen yaaim mirakel mekre nɨmɨn ke mɨt neiyɨm nɨkaap mɨt neriuwerem. Mɨt yapɨrwe kerek nises hɨm yaaim me Krais hɨr nererik nau han kiutɨp neit wɨnak iuwe ke God neit pɨnak niuk mɨrak “Hɨnp ke mɨtɨk Solomon.”  
\v 13 Mɨt kerek ap nises hɨm me Krais hɨr nɨnapen netikeri nau nererik, te hɨr han kiteti hɨr mɨt yaain.  
\v 14 \x * \xo 5:14 \xt Ap 2:41, 21:20\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe neweikɨn sip newet menmen enum nises God, hɨr nererik netike mɨt miyapɨr nɨpaa nises God.  
\v 15 Mɨt neit ein nɨr menmen yaaim aposel nɨrɨakem, te hɨr neit mɨt nɨnap neri nen newisi nɨwaai wit eik nentar yeno te Pita keke tɨ kakno in o ein kakwis his mamɨntar mɨt nɨnap o au en wepni kɨr kenep hɨmɨn kɨrak kentar mɨt nɨnap te hɨr nanre yaain.  
\v 16 \x * \xo 5:16 \xt Ap 19:11-12\x*Mɨt yapɨrwe nerer wit wit menep Jerusalem hɨr nɨnan mɨt nɨnap netike mɨt herwe enum manɨp mekreri han kɨr ken sip te hɨr neri nan te Pita kekepi hɨr yapɨrwe niutɨp niutɨp nɨre yaain.   
\s1 Ensel kɨkaap mɨt aposel nɨnaaiwɨr wɨnak enuk  
\p
\v 17 \x * \xo 5:17 \xt Ap 4:1-3, 6\x*Mɨtɨk iuwe hetpris ketike mɨt han kerek nɨrɨak menmen netikerek, hɨr netike mɨt ne Sadyusi kerek han kitet mɨt nani pɨke nanɨkrit au. Hɨr yapɨrwe han mekpep neriuwe mɨt aposel nentar menmen hɨr nɨrɨakem  
\v 18 te hɨr nen netorhis newisi nekre wɨnak enuk me nanamɨr ke mɨt yapɨrwe.  
\v 19 \x * \xo 5:19 \xt Ap 12:7-10\x*Hɨr newisi nekre wɨnak enuk nepu nepeit, te Ensel ke God ke wɨtaan kan kɨkaisiu weipɨr ke wɨnak enuk keriyei nen wit eik ketpor kar ik:  
\v 20 “Yi eino eiyɨrp wɨnak iuwe ke God eitɨp mɨt miyapɨr hɨm me hɨr enises menmen ham yaaim hɨr nanu werek.”  
\v 21 Hɨr nemtau hɨm mɨrak epei au, wanewik mɨt aposel nen nekre wɨnak iuwe ke God natɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim. Me wɨ im, mɨtɨk iuwe hetpris ketike mɨt kerek nɨrɨak menmen netikerek hɨr nenɨne mɨt iuwe ne Isrel netike mɨt han ne Kaunsil hɨr nererik nau wɨnak nemtau hɨm. Hɨr nau en, hɨr nesiuwe mɨt nanɨno wɨnak enuk te nantihis nanɨnen.  
\v 22 Hɨr nen ein te hɨr ap nɨri nekre wɨnak enuk au, te hɨr pɨke nan natɨp nar ik:  
\v 23 “Haiu men miun wɨnak enuk epei au, haiu mɨr weipɨr nepei au nekepetek kɨk (o pes enum keit), mɨt nerp weipɨr naanmɨprewek te haiu mɨkaisiu weipɨr mɨnmatɨn mɨt hɨr nepu au.”   
\p
\v 24 Kerek mɨtɨk kinɨn naanmɨpre mɨt plisman ke wɨnak iuwe ke God hɨrak ketike mɨt iuwe pris nemtau menmen im, hɨr han kitet karkeik te hɨr netpaan nen wit eik.  
\v 25 Hɨr wen han kitet menmen im mɨtɨk hak kan katɨp kar ik: “Nɨkɨp emnep eiyɨmtau menmen im. Mɨt kerek nɨpaa yi yewisi nekre wɨnak enuk hɨr nau neit wɨnak iuwe ke God newepyapɨr menmen natɨp mɨt miyapɨr em.”  
\v 26 \x * \xo 5:26 \xt Mt 14:5\x*Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk kinɨn naanmɨpre plisman ketike mɨt plisman nɨrak epei nen ein netorhis neri nan. Hɨr nanɨp au nentar hɨr nɨnaain mɨt yapɨrwe en nanwɨr nan nanɨnɨp.   
\s1 Mɨt aposel hɨr ap nɨnaain newepyapɨr hɨm me God neit wɨnak ke kaunsil  
\p
\v 27 Hɨr netorhis neri nan newisi nerp nekre nɨmɨn, mɨt ne kaunsil neweiknor, mɨtɨk iuwe pris kinɨn pris han, hɨrak kitorhi kar ik:  
\v 28 \x * \xo 5:28 \xt Ap 4:18; Mt 27:25\x*“Nɨpaa haiu metpi hɨm manp yi ap yewepyapɨr hɨm me Jisas nepei ketpim te yi epei yatɨp hɨm im merer wit wit ere mɨt yapɨrwe ne Jerusalem epei nemtewem nenepim. Yi hanhan yaitɨp haiu mɨt in menep Jisas hɨrak kaa.”   
\p
\v 29 \x * \xo 5:29 \xt Ap 4:19\x*Pita ketike aposel han newenhi natɨp, “Haiu emises hɨm mi au, hɨm me God keremem.  
\v 30 \x * \xo 5:30 \xt Ap 3:15\x*Yi epei yenep Jisas hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt te God ke maamrer naiu nɨpaa ein naa, hɨrak kɨkɨak Jisas hɨrak pɨke kekrit kepu.  
\v 31 \x * \xo 5:31 \xt Ap 2:33-34; Ef 1:20; Hi 2:10, 12:2\x*God kɨkɨak keriyaak kan ketikerek tau. Hɨrak kau menep his yaaim kerek mɨt iuwe newiyen. Hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe kinɨn mɨt hɨrak kakɨkaap mɨt ne Isrel te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum te hɨrak kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem.  
\v 32 \x * \xo 5:32 \xt Ap 1:8\x*Haiu mewepyapɨr menmen im. Hɨmɨn Yaaik kerek God kewet mɨt ek te hɨr nisesik, hɨrak kewepyapɨr menmen im.”   
\s1 Mɨtɨk Gameliel katɨp kaunsil te hɨr ap nanɨnep mɨt aposel nani au emɨt  
\p
\v 33 \x * \xo 5:33 \xt Ap 7:54\x*Mɨt ne kaunsil nemtau hɨm im nepei au, hɨr nine han enuk wɨsenuk hɨr han kitet nanɨnep aposel nanɨnɨp nanɨnepi.  
\v 34 \x * \xo 5:34 \xt Ap 22:3\x*Au, mɨtɨk kiutɨp ke kaunsil niuk mɨrak Gameliel hɨrak mɨtɨk ke Farisi kerek hɨr ninɨn nises hɨm lo me Moses, hɨr mɨt han kitet hɨrak iuwe, hɨrak kerp ninaan me kaunsil katɨp mɨt hɨr nansiuwe aposel nanɨno wit eik nanɨno nanɨkre haau ham.  
\v 35 Hɨr epei nen wit eik, hɨrak katɨp mɨt ne kaunsil kar ik: “Yi mɨt ne weiwɨk me Isrel. Yi han ekitet werek werek menmen yi hanhan yairɨak mɨt in em.  
\v 36 \x * \xo 5:36 \xt Ap 21:38\x*Nɨpaa mɨtɨk Tiudas kekrit katɨp hɨrak mɨtɨk iuwe, te mɨt 400 nererik nisesik. Au, mɨt nakɨp kaa te mɨt nɨpaa nisesik noknɨn nanɨno.  
\v 37 \x * \xo 5:37 \xt Lu 2:1-2\x*Me wɨ nɨpaa mɨt newis niuk me mɨt yapɨrwe mekre tɨwei me gavman, mɨtɨk Judas ke wit iuwe Galili kari han ke mɨt hɨr nisesik te hɨr mɨt han nakɨp kaa, mɨt kerek nisesik hɨr noknɨn nanɨno.  
\v 38 Te in ek hi hetpi me menmen me mɨt in. Yi ap eirɨak enum me mɨt in au, eiwisi enɨt. Menmen im hɨr nisesim hɨram han ke mɨt keremem te hɨram mami mamɨt.  
\v 39 Au en, menmen im God hɨrekes kɨrɨakem, te yi ap eiyinɨn mɨt in me menmen au, eiyɨntar yi eiyɨrtei yi yetike God yenepan hɨrak kakɨkepi.” Hɨrak katɨp epei au, mɨt ne kaunsil nises hɨm mɨrak.   
\s1 Mɨt aposel hɨr han yaaik mɨt nerekyor enum nentar hɨr ne Krais  
\p
\v 40 \x * \xo 5:40 \xt Ap 4:18\x*Hɨr nesiuwe mɨt nen neithis aposel neri nan, hɨr natɨp plisman nanɨp neriuwe nɨpɨn. Hɨr nanɨp neriuwe nɨpɨn, hɨr neriuweti nen netpor hɨm manp te hɨr ap pɨke nantɨp mɨt hɨm kerek nɨpaa Jisas epei ketpim, au meit.  
\v 41 \x * \xo 5:41 \xt Mt 5:10-12; 1Pi 4:13\x*Aposel nɨnaaiwɨr wɨnak ke kaunsil han yaaik nentar hɨr nertei God han kitet hɨr yaain te hɨr mɨt han nanɨp nentar hɨr nises hɨm me Jisas.  
\v 42 \x * \xo 5:42 \xt Ap 9:22, 17:3\x*Hekrit hekrit neit wɨnak iuwe ke God kekite wɨnak ke mɨt hɨr wen natɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Jisas kerek hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek kakɨkaap mɨt nantike God nanu.   
\c 6  
\s1 Hɨr nehimɨtan mɨt hispɨnak wik (7) nɨkaap mɨt aposel  
\p
\v 1 \x * \xo 6:1 \xt Ap 4:35\x*Maain wɨ ham, mɨt nises hɨm me Krais hɨr nɨre yapɨrwe. Mɨt nises hɨm me Krais kerek natɨp hɨm Grik, hɨr nemtaantɨwo neriuwe mɨt nises hɨm me Krais hɨr natɨp hɨm Hibru. Mɨt natɨp hɨm Grik hɨr natɨp nar ik: “Mɨt ap newet miyapɨr han kerek mɨkaan nɨr naa epei nɨnaiwɨri, mɨt han ap nekepi newetɨr menmen nɨnpɨn werek au.”  
\v 2 Te mɨt aposel hiswiyen wik (12) nenɨne mɨt yapɨrwe nises hɨm me Krais netpor nar ik: “Haiu mɨt aposel emwet mɨt miyapɨr pewek me nɨnpɨn menmen meiyam te haiu ap mewepyapɨr hɨm me God au emɨt.  
\v 3 \x * \xo 6:3 \xt 1Ti 3:7\x*Te naiu yinan yi yɨnyatɨn mɨt hispɨnak wik (7) hɨr mɨt yaain God Hɨmɨn Yaaik kau han kɨr hɨr nertei menmen werek werek haiu mehimɨteni hɨr naanmɨpre menmen im.  
\v 4 Hɨr enrɨak menmen im te haiu mehimɨtan hɨras haiu hekrit hekrit mitehi God menmen, haiu matɨp mewepyapɨr hɨm me Krais.”   
\p
\v 5 \x * \xo 6:5 \xt Ap 8:5\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr han yaaik neriuwe hɨm me mɨt aposel te hɨr nehimɨtan mɨt hispɨnak wik (7). Hɨr nehimɨtan Stiven, hɨrak mɨtɨk kises hɨm me God iuwe, God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak iuwe. Hɨr nehimɨtanek kekite Filip, Prokoras, Naikena, Taimon, Pamenas, hɨr netike Nikolas, kerek nɨpaa ke wit Antiok. Hɨrak ap ke weiwɨk me Isrel te hɨrak nɨpaa keweikɨn sip kewet menmen enum kises hɨm me Moses.  
\v 6 \x * \xo 6:6 \xt Ap 13:3, 14:23\x*Hɨr neit mɨt in neriyei neri nen mɨt aposel. Hɨr nitehi God ke mɨt in, hɨr ner neit mɨt in neriyei neri nen mɨt aposel. Hɨr nitehi God ke mɨt in, hɨr newis his mau paan kɨr niutɨp niutɨp nehimɨteni nɨrɨak menmen hɨr nɨpaa netpim.  
\v 7 \x * \xo 6:7 \xt Ap 2:41, 16:5\x*Mɨt miyapɨr neiyan yapɨrwe neit Jerusalem nemtau hɨm me Krais, hɨr nisesim. Mɨt pris hɨr newet God menmen me mɨt, hɨr yapɨrwe nises hɨm yaaim me Krais.   
\s1 Mɨt han ne Isrel neithis Stiven neriyaak neiyɨk nen kaunsil  
\p
\v 8 \x * \xo 6:8 \xt Ap 2:43\x*Hɨrak Stiven kerek kises hɨm me Krais, God kerekɨwek yaaim, kewetɨwek menmen iuwe mɨrak te hɨrak kɨrɨak menmen yaaim mirakel kɨkaap mɨt kerek hɨr nɨnap o menmen yapɨrwe manɨp te hɨr nɨre yaain.  
\v 9 Te mɨt han netikerek nenehan. Mɨt in hɨr ne wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses nekrerek. Niuk me wɨnak ik hɨram Friman kentar mɨt nɨpaa nepu enum nɨrɨak menmen nanɨt pewek mererim au, te in ek hɨr nɨnaaiwɨr menmen im. Mɨt in hɨr ne wit Sairini, wit Aleksandria, Silisia ketike provins Esia, hɨr netike Stiven nenehan.  
\v 10 \x * \xo 6:10 \xt Lu 21:15\x*Hɨr nenehan te God Hɨmɨn Yaaik kɨkaap Stiven hɨrak kertei menmen wɨsenum te mɨt en ap natɨp menmen ninɨnek taau.  
\v 11 \x * \xo 6:11 \xt Mt 26:59-61\x*Hɨr han enuk newet mɨt han pewek te hɨr nan newepyapɨr Stiven natɨp nar ik: “Haiu memtewek hɨrak katɨp enum me Moses ketike God.”  
\v 12 Mar im hɨr nari han ke mɨt yapɨrwe hɨr han enuk hɨr netike mɨt iuwe ne kaunsil netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr nan netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen wɨnak ke kaunsil.  
\v 13 \x * \xo 6:13 \xt Jer 26:11\x*Hɨr neithis mɨt han nan nemitɨwekpɨn natɨp nar ik: “Hekrit hekrit mɨtɨk ik hɨrak katɨp enum me wɨnak iuwe ke God ik ketike hɨm lo me Moses.  
\v 14 Haiu memtau hɨrak katɨp Mɨtɨk Jisas ke Nasaret kakwen wɨnak iuwe ke God ik e kaknip haiu mɨt emises hɨm ham me hɨm nɨpaa Moses kewisɨm kewetaiyem.”  
\v 15 Mɨt yapɨrwe neit wɨnak ke kaunsil nɨrapɨre Stiven nɨr ninaan mɨrak hɨram mɨre ninaan ke mɨtɨk ensel ke wit ke God, hɨram merhɨhe.   
\c 7  
\s1 Stiven katɨp mɨt ne kaunsil hɨm mɨrak  
\p
\v 1 Mɨtɨk iuwe hetpris kinɨn mɨt pris han, hɨrak kitehi Stiven kar ik: “Menmen mɨt in netpaiyem nɨpaa ti hetpim o au?”   
\p
\v 2 \x * \xo 7:2 \xt Jen 11:31–12:7\x*Stiven kewenhi ketpor kar ik: “Nai yinan yetike haairer, yi eiyɨmtau hɨm mai. Nɨpaa enum eik Ebraham hɨrak maam nɨpu kaiu ken wit Heran wen au, hɨrak kepu wit Kaldia, God hɨrak yaaik kerhɨhe kewepyapɨr hɨrekes  
\v 3 katɨp Ebraham kar ik: ‘Ti enaaiwɨr wit kit ik e, haairer, paaprer nit, ti eno tɨ hak hi tewen ateiknutek.’  
\v 4 Hɨrak katɨp epei au, Ebraham kɨnaaiwɨr wit ke mɨt ne Kaldia ken kau wit Heran. Hɨrak kau en ere haai kɨrak epei kaa te maain God kesiuwerek ken wit kerek yi mɨt in yewi.  
\v 5 \x * \xo 7:5 \xt Jen 15:18\x*Hɨrak kau en me wɨ eim, te God ap kewetɨwek tɨ kei kike kiutɨp au. God katɨp Ebraham hɨrak kakwetɨwek tɨ kaktike nepenyerer nɨrak hɨr nantɨwek. Wɨ God katɨp Ebraham hɨm im, Ebraham ap kine nɨkerek wen au.  
\v 6 \x * \xo 7:6 \xt Jen 15:13-14; Eks 12:40\x*God katɨp Ebraham hɨm im, hɨrak katɨp kar ik: ‘Nɨkerek ni nanu tɨ hak ere 400 tito. Hɨr nanu enum mɨt nanrekyor enum, hɨr nanre mɨt enun nekre wɨnak enuk hɨr nanrɨak menmen nanɨt pewek mererim au.  
\v 7 \x * \xo 7:7 \xt Eks 3:12\x*Maain hi anep mɨt kerek nanrɨak nepenyerer ni enum, hi anɨp erekyor enum te hi eriyei nepenyerer ni nanɨnaaiwɨr wit enuk ek nanɨnen tɨ ik nanises hɨm mai nanwenanɨpi.’  
\v 8 \x * \xo 7:8 \xt Jen 17:9-14\x*Hɨrak katɨp epei au, God kewet Ebraham hɨm hɨrak kakisesim me hɨrak kerekir yɨnk kɨrak keteikɨn mɨt hɨrak kises God hɨrakɨt tekiyakɨt tau teit. Maain hɨrak kine nɨkan kɨrak Aisak. Hɨrak kepu me wɨ hispɨnak wikak (8), haai kɨrak kerekir yɨnk kirak. Maain hɨrak Aisak kɨre iuwe, hɨrak kine Jekop, te hɨrak kerekir yɨnk kɨrak. Maain Jekop kɨre iuwe hɨrak kerekir yɨnk ke nɨkerek hiswiyen wik nɨrak (12). Hɨr maamrer nɨpu naiu.   
\p
\v 9 \x * \xo 7:9 \xt Jen 37:11, 28, 39:1-3, 21-23\x*“Maain hɨr nɨre iuwe hɨr han menepep nɨkik kɨr Josep te hɨr nesiuwerek ken his me mɨt nanɨno Isip hɨr neit pewek mererik. Josep kɨrɨak menmen keit pewek mererim au, te God kau ketikerek naanmɨprewek.  
\v 10 \x * \xo 7:10 \xt Jen 41:37-44; Sam 105:21\x*God kekepik keriuwe menmen enum yapɨrwe epei man mɨt nerekyɨwekem. Wɨ kerek Fero mɨtɨk iuwe ke wit iuwe Isip kari Josep kan kɨrek, God kekepik hɨrak katɨp hɨm yaaim kertei menmen werek werek. Fero epei kɨrek hɨrak kehimɨtanek hɨrak kinɨn naanmɨpre wit iuwe Isip ketike wɨnak yapɨrwe me mɨtɨk iuwe Fero.   
\p
\v 11 \x * \xo 7:11 \xt Jen 41:54\x*“Maain wɨ man tɨ hawɨ au te ni mɨr mewo au maa meit wit Isip kekite wit Kenan. Menmen im mewaank mɨt yapɨrwe, maamrer nɨpu naiu nɨnatɨn menmen au.  
\v 12 \x * \xo 7:12 \xt Jen 42:1-5\x*Maain Jekop kemtau menmen meit wit Isip, hɨrak keriuwet nɨkerek, hɨr maamrer nɨpu naiu, hɨr ninɨn nen Isip nanɨt menmen.  
\v 13 \x * \xo 7:13 \xt Jen 45:1-4, 16\x*Maain hɨr pɨke nen neteipim te Josep kewepyapɨr hɨrekes ke heiyiuwerer nɨrak kerek hɨr han kitet nɨpaa ein hɨrak kaa. Marik Fero kertei Josep heiyiuwerer nɨrak, haai kɨrak hɨr nepu.  
\v 14 \x * \xo 7:14 \xt Jen 45:9-11\x*Josep katɨp heiyiuwerer nɨrak kar ik: ‘Yi eitɨp haai kai hɨrak ketikewi, miyapɨr ni nɨkerek ni yi einen eiyu wit Isip.’ Mɨt miyapɨr hɨr yapɨrwe nar ke 75 mɨt.  
\v 15 \x * \xo 7:15 \xt Jen 46:1-7, 49:33\x*Epei au, Jekop ketike nɨkerek nɨrak nepenyerer nɨrak nekiuwe nen Isip nau en ere hɨrak ketike nɨkerek nɨrak, kerek maamrer nɨpu naiu, hɨr ne mɨt hɨr naa.  
\v 16 \x * \xo 7:16 \xt Jen 23:2-20, 33:19; Jos 24:32\x*Nepenyerer neit herwe yɨnk neiyɨk nen wit Sikem hɨr newisɨm mekre han kerek nɨpaa Ebraham kewɨr pewek ketnik ke mɨt ne weiwɨk miutɨp me mɨtɨk Hemo.   
\p
\v 17 \x * \xo 7:17 \xt Eks 1:7-8\x*“Wɨ epei man menep kerek God kakises hɨm nɨpaa hɨrak katɨp Ebraham em me kakwetɨwek tɨ me wit Kenan, mɨt haairer ne weiwɨk maiu hɨr nɨre yapɨrwe neit wit Isip.  
\v 18 Hɨr nɨre yapɨrwe ere mɨtɨk Fero hak kinɨn naanmɨpre Isip. Hɨrak ap kises menmen nɨpaa Josep kɨrɨakem au kɨneinɨm kentar nɨpaa enum eik Josep kaa.  
\v 19 \x * \xo 7:19 \xt Eks 1:10-22\x*Hɨrak kewises maamrer naiu, hɨrak kewaanki. Hɨrak kenipor hɨr newɨr nɨkerek hemkre tu nen wit eik te hɨr au nani.  
\v 20 \x * \xo 7:20 \xt Hi 11:23; Eks 2:2\x*Me wit im e, Moses miye pɨrak hɨre winaak hɨrak yaaik wetpen. Miye haai naanmɨprewek neit wɨnak ere wenke wikak.  
\v 21 \x * \xo 7:21 \xt Eks 2:3-10\x*Wenke wikak o, miye haai nɨrak newisɨk keit wit eik nises hɨm me mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre Isip. Hɨrak kaa au. Nɨki pe mɨtɨk iuwe Fero hɨre wɨrek weriyaak wetɨwekhis naanmɨprewek hɨrak kɨre nɨkan kɨre.  
\v 22 Mɨt ne Isip neteiknɨwek menmen yapɨrwe hɨr nerteiyem te hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe katɨp hɨm yaaim kɨrɨak menmen yaaim kertei menmen yapɨrwe.   
\p
\v 23 “Maain Moses kepu 40 tito epei au, hɨrak kare kakno kakɨr nɨrak yinan ne weiwɨk miutɨp mɨrak me Isrel.  
\v 24 \x * \xo 7:24 \xt Eks 2:11-15, 21-22\x*Hɨrak ken en kɨr mɨtɨk ke Isip kɨrɨak mɨtɨk ke Isrel menmen enum te hɨrak Moses kekepik kenep ke Isip kakɨp kaa.  
\v 25 Hɨrak han kitet mɨt ne weiwɨk miutɨp mɨrak nanɨrtei God kehimɨtanek te hɨrak kakɨkepi hɨr nanɨnaaiwɨr Isip te hɨr au netari.  
\v 26 Wɨ ham hɨrak kɨr mɨtɨkɨt wik te weiwɨk miutɨp mɨrak tenepakɨt te hɨrak kereksir ketpɨwekɨt kar ik: ‘Emɨt! Yi mɨtɨkɨt yi te maam kiutɨp. Yi ap te yi yɨrɨakakɨt enum emɨt!’  
\v 27 Au, hɨrak kerek kɨrɨak keiyak enum keriuwet Moses ken ketpɨwek kar ik: ‘Ti enopɨn. Keimɨn kehimɨtenut ti mɨtɨk iuwe naanmamprai erehirawɨr hawɨr wenepakɨt me menmen?  
\v 28 Ti han kitet ti eiyep har ke nepɨp ti enep kei ke Isip a?’  
\v 29 \x * \xo 7:29 \xt Eks 18:3-4\x*Moses kemtau menmen mɨtɨk ketpɨwekem, hɨrak han kitet mɨtɨk iuwe kakɨmtau hɨrak kenep mɨtɨk ke Isip kaa te hɨrak kɨnaain kɨnaaiwɨr Isip kɨrɨr ken yanɨmɨn kɨpiun wit Midian kau en. Hɨrak kau en o, hɨrak kine nɨkerek hɨrakɨt wik.   
\p
\v 30 \x * \xo 7:30 \xt Eks 3:10\x*Hɨrak kepu wit Midian kau en ere 40 tito. Wɨ ham, ensel ke God kɨsawɨn kekre nu, hɨrak kenip si metnen mau nu keit wit tenhaan weinɨk menep mɨniu (o neiyɨp) Sainai. Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes kekre nu kerek Moses kɨrek si metnen mewik.  
\v 31 Moses kɨrek si metnen mewik, te hɨrak kehɨnhɨn ken menep kakɨrek. Hɨrak ken menep kakɨrek, hɨrak kemtau God ketpɨwek.  
\v 32 Hɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Hi God ke maamrer nɨpu nit. Hi God ke Ebraham, Aisak, Jekop.’ Moses hɨrak kepɨrpɨr kɨnapen kɨkɨamnaan kɨrek au.  
\v 33 Mɨtɨk Iuwe God ketpɨwek kar ik: ‘Ti eket su mit. Tɨ ik ti herp en, hɨrak tɨ holi hi hehimɨtanek hɨrak kai hentar hi hewik. Hi hanhan ti han ekitɨta.  
\v 34 Hi epei hɨr menmen enum mɨt nɨrɨak mɨt ne weiwɨk miutɨp mai neit Isip. Hi hemtau hɨm mɨr hɨr natɨp nenepɨp te hi han akepi. Ti enen in ewisa hi heriuwetit ti eno Isip.’   
\p
\v 35 “Moses hɨrak mɨtɨk kerek mɨt ne Isrel nɨpaa netpɨwek nar ik: ‘Keimɨn kehimɨtenut ti naanmamprai erehirai haiu mɨt menehan menepan me menmen? Taau!’ Hɨrak kerekek God keriuwetek ken naanmɨpri, ensel ke God kekre nu sitaak hɨrak kekepik.  
\v 36 \x * \xo 7:36 \xt Eks 7:3, 14:21; Nam 14:33\x*Hɨrak kekepik, hɨrak Moses keriyei mɨt nɨnaaiwɨr Isip, hɨrak kɨrɨak menmen yaaim iuwe mirakel nɨpaa mɨt nɨrem au keit wit Isip ketike Wan kɨre Yɨwir, ketike wit tenhaan weinɨm ere 40 tito.  
\v 37 \x * \xo 7:37 \xt Ap 3:22\x*Moses kerekek hɨrak katɨp mɨt ne Isrel kar ik: ‘God hɨrak kakweti mɨtɨk hɨrak profet kakɨr ke hi hɨrak keriuweta, hɨrak ke yi mɨt te yi yayɨmtau hɨm mɨrak.’  
\v 38 \x * \xo 7:38 \xt Eks 19:3; Diu 5:5, 9:10; Ap 7:53\x*Moses nɨpaa kepu ketike mɨt ne Isrel nererik nau wit tenhaan weinɨm, kerek mɨt newi au. Hɨrak kepu ketike maamrer naiu netike ensel kerek ketpɨwek keit miniu (o neiyɨp) niuk mɨrak Sainai. Hɨrak keit hɨm me God hɨram mamkaap mɨt nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik hɨrak kewetaiyem.   
\p
\v 39 \x * \xo 7:39 \xt Nam 14:3\x*“Au, maamrer nai nɨneinɨk nises hɨm mɨrak au. Hɨr neweikɨn sip newetɨwek, nekre han kɨr hɨr hanhan pɨke nanɨno Isip,  
\v 40 \x * \xo 7:40 \xt Eks 32:1-6, 23\x*te hɨr natɨp Eron nar ik: ‘Ti eime menmen mɨre bulmakau hɨram mamɨr ke God kaiu hɨram maminɨn mamno naanmamprai. Haiu mepɨtari Moses hɨrak kerek keriyai meit Isip kerai kan, hɨrak kepeit mɨniu (o neiyɨp) o hɨrak keit neiyɨn o mekam makɨp. Ekɨt en ekɨt!’  
\v 41 Me wɨ im hɨr nime nu mɨre bulmakau, hɨr nenep samiyak neit hemkre neiyɨm nehɨnek, nemaniyek naam teipe menmei menmei miunewek neiyɨm nɨrɨre.  
\v 42 \x * \xo 7:42 \xt Jer 19:13; Emo 5:25-27\x*Hɨr nemaniyek nɨrɨre o, God keweikɨn sip kewetɨr kewisi hɨr newenɨpi hɨr mau nepni. Hɨm God hɨrak kewet mɨt profet em hɨr newisɨm mau tɨwei matɨp mar im:  
\q1 ‘Yi mɨt ne Isrel. Me 40 tito yi ap yenep samiyak yeit hemkre yeiyɨm yehɨnem au. Yi yewet tɨpir ham em.   
\q1
\v 43 Yi yɨnan weisaak me yɨnk me meme me tɨpir Molok kerekek. Hi au. Yi yɨnan menmen mɨre me tɨpir Refan yi yɨrɨakem. Im em hɨram mɨre ninaan mau teinɨk mi yi yimaam yewenɨpi niuk mɨr. Hi au. Te maain hi tewen eriuwet mɨt nepan ne wit Babilon hɨr nanɨnen nantihis nanri nanɨno yi eisipat wit kɨr yi eino ein.’   
\p
\v 44 \x * \xo 7:44 \xt Eks 25:40\x*“Maamrer naiu neremɨme weisaak kɨr neit wit tenhaan weinɨm mɨt ap newi. Weisaak ik keteiknor hɨrak God kau ketikeri. Hɨr epei nimaak kar ke nɨpaa God katɨp Moses keteiknɨwek han kɨrak hɨrak kimaak.  
\v 45 \x * \xo 7:45 \xt Jos 3:14-17, 18:1, 23:9\x*Maain nɨkerek nɨr neit weisaak kɨr ke haairer te hɨr netike Josua neiyɨk nen, hɨr nari tɨ ke mɨt ap ne weiwɨk me mɨt ne Isrel. God kepɨr mɨt in nen naa te mɨt ne Isrel nekrehɨr kɨr. Weisaak kɨr kepu keit wit Isrel ere wɨ Devit naanmɨpre mɨt en.  
\v 46 \x * \xo 7:46 \xt 2Sml 7:1-16; Sam 132:1-5\x*God hanhan Devit te Devit kitɨwekhi kakime wɨnak ke God kerek maam nɨpu kaiu Jekop kewenɨpiyek.  
\v 47 \x * \xo 7:47 \xt 1Kin 6:1, 14\x*Au, Solomon, Devit nɨkan kɨrak hɨrak kime wɨnak eik e.   
\p
\v 48 “God hɨrak mɨtɨk iuwe ap kepu wɨnak mɨt nimaak. Au, mɨtɨk profet Aisaia kewis menmen im:   
\q1
\v 49 \x * \xo 7:49 \xt Ais 66:1-2\x*‘Mɨtɨk Iuwe God hɨrak katɨp kar ik: “Nepni hɨram mɨre yeno kai hi hau en, hi hinɨn naanmɨpre menmen, tɨ hɨram mɨre tapɨn hi hewis hɨt menterim. Te yi yayime wɨnak karkeik te hi ehu en?  
\v 50 Hi ehu wit karkeik? Hi hɨrekes epei hewis menmen yapɨrwe.” ’   
\p
\v 51 \x * \xo 7:51 \xt Eks 32:9; Jer 9:26; Ais 63:10\x*“Yi mɨt enun nɨkɨp paan tokini. Yi yɨre mɨt enun ap yises hɨm God ketpiyem. Yi yar ke maamrer ni. Yi yetikeri ap yises hɨm me God Hɨmɨn Yaaik au.  
\v 52 \x * \xo 7:52 \xt 2Kro 36:16; Mt 23:31\x*Yi eikine niuk me mitɨk profet kiutɨpen ke mɨt profet yapɨrwe kerek nɨpaa ein nepu te maamrer ni ap nerekyor enum. Taauye! Hɨr nenep mɨt en kerek nɨpaa newepyapɨr hɨm natɨp Mɨtɨk Yaaik Krais God kehimɨtanek hɨrak kaknen kakɨkepai. Yi hɨras epei yenep mɨtɨk ik.  
\v 53 \x * \xo 7:53 \xt Ap 7:38; Ga 3:19; Hi 2:2\x*Yi keriyen yeit hɨm me God ensel kewetiyem te yi ap yisesim au.”   
\s1 Mɨt newɨr nan nenep Stiven hɨrak kaa  
\p
\v 54 \x * \xo 7:54 \xt Ap 5:33\x*Mɨt ne kaunsil nemtau hɨm Stiven epei ketpor, hɨram merekiror han hɨr han enuk neriuwerek yehes matɨn mekeipepam.  
\v 55 \x * \xo 7:55 \xt Mt 22:44; Ap 2:33-34, 5:31\x*Stiven kerek God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak iuwe hɨrak kɨkɨamnaan kɨr menmen iuwe me God, hɨrak kɨr Jisas kerp God his yaaim mɨrak kerek mɨt iuwe nerpai.  
\v 56 \x * \xo 7:56 \xt Kl 3:1\x*Stiven kɨrek, hɨrak katɨp kar ik: “Yi eiyɨmtau. Hi hɨr nepni mewep hi hɨr wit ke God kau yaain. Mɨtɨk Jisas, hɨrak Mɨtɨk ke wit ke God hɨrak kerp his yaaim mɨrak.”   
\p
\v 57 Hɨrak katɨp menmen im epei au, hɨr mɨt yapɨrwe nɨnap nenepɨp nemesɨs nɨkɨp nɨnapen nemtau hɨm im, hɨr nesiuknen nererik neweiknɨwek netenenik  
\v 58 \x * \xo 7:58 \xt Ap 22:20\x*neriyaak ken wit eik ere nɨnaaiwɨr nɨwa ke wit Jerusalem, hɨr newɨr nan nakɨp. Mɨt nɨpaa newepyapɨrek nenke saket mɨr nokim newisɨm mɨwaai hɨt me mɨtɨk pipɨak hak niuk mɨrak Sol, hɨrak naanmɨpre saket mɨr te hɨr nenep Stiven.  
\v 59 \x * \xo 7:59 \xt Sam 31:5; Lu 23:46\x*Hɨr wen newɨr nan nakɨp, hɨrak Stiven kitehi God katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe Jisas ti ehɨt hɨmɨn kai.”  
\v 60 \x * \xo 7:60 \xt Lu 23:34\x*Hɨrak kitehɨr kewen ninɨp kɨnap hɨm iuwe, “Mɨtɨk Iuwe ti ap han ekitet menmen enum hɨr nerekyewem.” Hɨrak katɨp menmen im epei au, hɨrak kaa. Mɨtɨk Sol hɨrak han yaaik hɨr nakɨp kaa.   
\c 8  
\s1 Sol kare kakɨwaank mɨt miyapɨr nises hɨm me Krais  
\p
\v 1 \x * \xo 8:1 \xt Ap 7:58, 8:4, 11:19\x*Me wɨ im mɨt neit Jerusalem newaank mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me Krais. Mɨt yapɨrwe hɨr nises hɨm me Krais nɨnaaiwɨr Jerusalem nɨrɨr nen nau nerer wit wit neit provins Judia kekite provins Sameria. Hɨr mɨt aposel au, hɨr wen nau neit Jerusalem.  
\v 2 Mɨt han nises hɨm me God werek, hɨr neit Stiven herwe yɨnk kɨrak nen newep hei newisɨk, hɨr nɨkɨtek hɨm iuwe.  
\v 3 \x * \xo 8:3 \xt Ap 9:1, 13, 22:4, 26:9-11\x*Hɨr nɨkɨtek te Sol kare kakɨwaank mɨt miyapɨr nises hɨm me Krais. Hɨrak ken kerer wɨnak wɨnak kari mɨt miyapɨr ken kewisi nen nekre wɨnak enuk.   
\s1 Mɨt newepyapɨr natɨp hɨm yaaim me Krais neit provins Sameria  
\p
\v 4 Mɨt nises hɨm me Krais kerek nɨpaa nɨrɨr nɨnaaiwɨr Jerusalem nen ein ein natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Krais.  
\v 5 \x * \xo 8:5 \xt Ap 6:5\x*Mɨtɨk niuk mɨrak Filip ken wit Sameria katɨp mɨt ne mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kan kɨkaap mɨt.  
\v 6 Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr han kiutɨp newis nɨkɨp nises menmen hɨrak ketpim nentar hɨr nɨr menmen yaaim hɨrak kɨrɨakem keiyɨm kɨkaap mɨt.  
\v 7 \x * \xo 8:7 \xt Mt 10:1\x*Hɨrak kepɨr herwe enum hɨram menepɨp menpɨn mekeipɨn mɨt, hɨrak kɨkaap mɨt hɨt maa o mɨt hɨt enum hɨr nɨre yaain,  
\v 8 te mɨt neit ein han yaaik nepu.   
\p
\v 9 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Saimon hɨrak kau wit Sameria. Nɨpaa ere wɨ Filip kan hɨrak ketenwo henpɨn, kewen hawɨ menmei menmei marim te mɨt miyapɨr neit Sameria hɨr han kɨr kekrit. Hɨrak kewenɨpi hɨrekes hɨrak iuwe.  
\v 10 Mɨt yapɨrwe neit Sameria, mɨt iuwe, mɨt weinɨn, hɨr nemtau hɨm mɨrak nisesik. Hɨr natɨp nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak ketenen menmen me God iuwe hɨrak kɨre God.”  
\v 11 Mɨt en hɨr nisesik iuwe nentar me wɨ yapɨrwe hɨrak kenipi hɨr han kɨr kekrit keriuwe menmen hɨrak kɨrɨakem.  
\v 12 Te maain Filip kan katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God kakinɨn naanmampre mɨt, ketpor hɨm me Jisas Krais, mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr neweikɨn sip newet Saimon, hɨr nises hɨm im te Filip kɨkɨri.  
\v 13 Saimon hɨrkes kises hɨm me Krais, Filip kɨkɨrek. Epei au, hɨrak kises Filip menep menep kɨre wariyakɨt kɨrak, hɨrak kɨr menmen yaaim iuwe hɨrak kɨrɨakem kɨkaap mɨt keriuwerem te hɨrak han kɨrak kekrit.   
\p
\v 14 Mɨt aposel neit Jerusalem nemtau mɨt ne Sameria nises hɨm me God, hɨr neriuwet Pita kekite Jon hɨrakɨt ten Sameria.  
\v 15 Hɨrakɨt ten tiun Sameria, hɨrakɨt titehi God te God Hɨmɨn Yaaik kaku han ke mɨt in,  
\v 16 tentar God Hɨmɨn Yaaik ap kan kewi wen au. Filip kɨkɨri kekine niuk me Jisas kerekek.  
\v 17 \x * \xo 8:17 \xt Ap 19:6\x*Pita ketike Jon tewis his mɨrakɨt mewi te God Hɨmɨn Yaaik kan kau han kɨr.   
\p
\v 18 Saimon kɨr aposel tewis his mɨrakɨt mau mɨt God Hɨmɨn Yaaik kan kewi, te hɨrak katɨp kakwet Pita kekite Jon pewek  
\v 19 ketpɨwekɨt kar ik: “Yi yenipa hi hertei menmen im te hi ewis his mamu mɨt, God Hɨmɨn Yaaik kakwi.”   
\p
\v 20 Pita kewenhi kar ik: “Hi hanhan ti hetike pewek mit yaino si tatɨkneni yentar ti han kitet ewɨr pewek ehɨt menmen yaaim me God hɨrak kewet mɨt en em weinɨm.  
\v 21 \x * \xo 8:21 \xt Sam 78:37\x*Menmen im hɨram menmen mit au, mentar God kɨr han kit hɨrak yaaik au.  
\v 22 Ti eweikɨn sip ewet menmen im me ti han kitetim, ehitehi God kakɨsak menmen enum ti han kitetim.  
\v 23 \x * \xo 8:23 \xt Hi 12:15\x*Hi hertei ti han enuk hemkre menepam heriuwe menmen haiu mɨrɨakem. Menmen im enum mau mekre han kit metenɨnit mar ke waai mesenkek mɨtɨk hak his mɨrak keit wɨnak enuk.”   
\p
\v 24 Saimon katɨp Pita kekite Jon: “Yi eiyitehi God ke hi te menmen ti hetpim ap mamnen mamrewaank.”   
\p
\v 25 Pita ketike Jon tatɨp menmen hɨrakɨt terteiyem me Jisas Krais, hɨrakɨt tetpor hɨm me God. Epei au, hɨrakɨt pɨke tepno Jerusalem, hɨrakɨt ten tatɨp mɨt miyapɨr hɨm me God terer wit wit me provins Sameria ere hɨrakɨt tɨpiun wit Jerusalem.   
\s1 Filip katɨp mɨtɨk ke Itiopia hɨm yaaim me Krais  
\p
\v 26 Pita ketike Jon epei ten, ensel ke Mɨtɨk Iuwe God kan katɨp Filip kar ik: “Ti hekrit ekiuwe eno ere ti epiun yayiwe kepno Jerusalem ere wit Gesa.” Nɨpaa mɨt nises yayiwe ik te in ek au.  
\v 27-28 \x * \xo 8:27-28 \xt Ais 56:3-7\x*\x * \xo 8:27-28 \xt Ap 9:22, 17:3\x*Filip kemtewek epei au, hɨrak kekrit ken. Me wɨ im mɨtɨk hak hɨrak mɨtɨk iuwe ke wit Itiopia pɨke kakno wit kɨrak kitet yayiwe ik kepno. Mɨtɨk ik mɨtɨk iuwe naanmɨpre pewek me mɨte iuwe mɨt nekine niuk mɨre nenewe Kwin Kandesi, hɨre pe kantri Itiopia. Hɨrak ken wit Jerusalem kewenɨpi God te hɨrak pɨke kau karis kɨrak kepnen. Hɨrak kepnen hɨrak kekine tɨwei nɨpaa profet Aisaia kewisɨm.  
\v 29 God Hɨmɨn Yaaik katɨp Filip kar ik: “Ti eno menep karis im ti etikerek eino.”  
\v 30 Hɨrak katɨp epei au, Filip kesiuknen ken menep kemtau mɨtɨk ek kekine hɨm mau tɨwei nɨpaa profet Aisaia kewisɨm. Filip kitɨwekhi kar ik: “Ti hertei hɨr o as me menmen ti ekinaam o au?”   
\p
\v 31 \x * \xo 8:31 \xt Jo 16:13\x*Mɨtɨk iuwe eik kewenhi kar ik: “Markeik te hi erteiyem? Mɨtɨk ketpo menmen te hi erteiyem. Ti enen etikewa ewu in ti ewepyapɨr menmen te hi erteiyem.”   
\p
\v 32 \x * \xo 8:32 \xt Ais 53:7-8\x*Hɨm mɨtɨk hɨrak kekinaam hɨram mar im:  
\q1 “Hɨrak kɨre sipsip mɨt neriyaak nakɨp hɨrak ketikeri nenepan au. Hɨrak kɨre sipsip mɨt nime tepnek mɨrak hɨrak katɨp hɨm enum au, hɨrak kekintɨp.   
\q1
\v 33 Hɨr nenipek yɨnk enuk, hɨr nanriyaak kakno kot mɨt nankepik au. Keimɨn kakwis niuk me nɨkerek nɨrak mamu tɨwei? Hɨrak mɨtɨk hak ap kakwisɨm kakɨntar hɨr nankɨp kaki, hɨrak ap kaku tɨ kakine nɨkerek au.”   
\p
\v 34 Mɨtɨk iuwe kitehi Filip kar ik: “Ti etpo profet katɨp keimɨn? Hɨrak hɨrekes o mɨtɨk hak?”   
\p
\v 35 Filip ketpɨwek menmen, hɨrak katɨp me hɨm ek hɨrak kekinam te hɨrak ketpɨwek hɨm yaaim me Jisas.  
\v 36 \x * \xo 8:36 \xt Ap 10:47\x*Hɨrakɨt tepno yayiwe tɨpiun wit heipun mɨwaairi te mɨtɨk iuwe katɨp, “Ahɨrek! Tɨpar mei mɨwaai in. Ap menmen mei meiyepeta te ti ekɨra au.”   
\p
\v 37 [Filip kewenhi, “Hi ekrit te ti hises Jisas Krais heriuwe han kit.” Hɨrak kar ik: “Hi han kitet Jisas hɨrak Nɨkan ke God kerekek.”]   
\p
\v 38 Hɨrakɨt tatɨp epei au, mɨtɨk iuwe katɨp mɨtɨk naanmɨpre karis hɨram merp, te hɨrak ketike Filip tenke ten tɨpar, Filip kɨkɨrek.  
\v 39 \x * \xo 8:39 \xt 1Kin 18:12\x*Hɨrakɨt tɨnaaiwɨr tɨpar tɨniu ten, God Hɨmɨn Yaaik keithis Filip keriyaak ken te mɨtɨk iuwe kerenaan kɨnketnɨwek kɨrek au. Hɨrak pɨke kau karis kitet yayiwe han yaaik ken nɨrak en.  
\v 40 \x * \xo 8:40 \xt Ap 21:8\x*Te God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kari Filip ken. Hɨrak keriyaak ken, te hɨrak kerenaan kɨr hɨrekes hɨrak keit wit Asdot. Hɨrak keke tɨ ken kerer wit wit kewepyapɨr hɨm yaaim me God ere hɨrak kɨpiun wit Sisaria.   
\c 9  
\s1 Sol keweikɨn sip kewet menmen enum kises hɨm me Jisas  
\p
\v 1 \x * \xo 9:1 \xt Ap 8:3\x*Filip wen kɨrɨak menmen, mɨtɨk Sol wen katɨp enum kaknep mɨt miyapɨr nises hɨm me God. Hɨrak ken kɨr mɨtɨk iuwe pris kerek kinɨn naanmɨpre pris yapɨrwe,  
\v 2 hɨrak kitɨwekhi kakɨt tɨwei keiyɨm kakno wɨnak me mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr nau nererik nekine hɨm me Moses neit wit Damaskas. Tɨwei ik katɨp hɨram yaaim te Sol kɨr mɨt miyapɨr kerek nises hɨm nɨpaa Jisas ketpim, hɨrak kaktorhis kakriyei kakri kaknen wit Jerusalem.  
\v 3 Hɨrak keit tɨwei epei au, hɨrak ken wit Damaskas. Hɨrak kepno menep, si mewenɨn waswas moke nepni man mɨr meweiknɨwek.  
\v 4 Hɨrak kenkewɨn kɨwaai tɨ kemtau mɨtɨk keit ein katɨp kar ik: “Sol Sol ti henmak te ti erekyo enum?”  
\v 5 \x * \xo 9:5 \xt Ap 5:39\x*Sol kitɨwekhi kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?” Hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi Jisas kerek ti herkyo enum.  
\v 6 Ti ekrit eno wit Damaskas. Maain ti heit en, mɨtɨk hak kaknen kakɨtput menmen ti ehisesim.”   
\p
\v 7 Hɨr mɨt kerek netike Sol nitet yayiwe nen, hɨr nerp neit. Hɨr nemtau hɨm te hɨr ap nɨr mɨtɨk keimɨn katɨp.  
\v 8 Jisas ketpɨwek nepei au, Sol kekrit kesiupan nanamɨr te hɨrak ap kɨr menmen au. hɨrak nanamɨr toto, te mɨt netikerek netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen Damaskas.  
\v 9 Hɨr nɨpiun Damaskas, me wɨ wikak Sol epei kɨr menmen au, hɨrak ap kaam tɨpar o menmen au.   
\p
\v 10 Mɨtɨk kiutɨp kises hɨm me Jisas kau wit Damaskas niuk mɨrak Ananaias. Hɨrak kepu kɨtyak kɨr Mɨtɨk Iuwe Jisas kan ketpɨwek menmen kar ik: “Ananaias.” Hɨrak kekɨke kar ik: “Mɨtɨk Iuwe hi hepu.”  
\v 11 \x * \xo 9:11 \xt Ap 21:39\x*Mɨtɨk Iuwe ketpɨwek, “Ti ekrit eno wit niuk mɨrak “Ya wit kɨpɨrak,” ti eno wɨnak ke Judas ti eitɨwekhi ke mɨtɨk ke wit Tasas niuk mɨrak Sol. Hɨrak prea kitauhi menmen kepu ek.  
\v 12 Hɨrak epei kɨtyak kɨr mɨtɨk niuk mɨrak Ananaias kan kewis his menterik te hɨrak pɨke kakɨr ein ein.”   
\p
\v 13 \x * \xo 9:13 \xt Ap 8:3\x*Ananaias pɨke ketpim, “Mɨtɨk Iuwe, mɨt yapɨrwe netpo me mɨtɨk ik e menmen enum yapɨrwe hɨrak kɨrɨakem me mɨt nises hɨm mi neit Jerusalem.  
\v 14 \x * \xo 9:14 \xt Ap 9:1-2, 21; 1Ko 1:2\x*Hɨrak epei kan in ketenen tɨwei ke mɨt iuwe pris, hɨr natɨp hɨram yaaim te hɨrak kakɨthis mɨt miyapɨr neimɨn newenɨpi niuk mit.”   
\p
\v 15 \x * \xo 9:15 \xt Ap 25:13, 23, 27:24; Ro 1:5\x*Hɨrak Mɨtɨk Iuwe Krais ketpɨwek kar ik: “Ti eno kerekek hentar hi epei ehimɨtanek kakwepyapɨr hɨm mai kaktɨp mɨt ap ne weiwɨk me Isrel em, hɨr netike mɨt iuwe nɨr netike mɨt han ne weiwɨk me Isrel.  
\v 16 \x * \xo 9:16 \xt 2Ko 11:23-28\x*Hi hɨrekes tewen eteiknɨwek mekam mamnen mamkɨp kakɨntar hɨrak kaktɨp mɨt miyapɨr hɨm mai.”   
\p
\v 17 Mɨtɨk Iuwe katɨp epei au, Ananaias ken wɨnak ke Sol kewik, hɨrak kewis his menterik ketpɨwek kar ik: “Kai yinak Sol, Mɨtɨk Iuwe Jisas kerek keweputyapɨr hɨrekes keit yayiwe te ti hɨrek, hɨrak hɨrekes keriuweta hi han. Hɨrak keriuweta te hi ekepit ti pɨke ehɨr ein ein, God Hɨmɨn Yaaik kaku kakɨkre han kit.”  
\v 18 Hɨrak katɨp epei au, menmen mɨre saauk hɨar mekre nanamɨr kɨrak mɨnatɨn, te Sol pɨke kɨr ein ein. Hɨrak kekrit ken, Ananaias kɨkɨrek.  
\v 19 Epei au, hɨrak kaam menmen hɨrak pɨke manpenuk keit.   
\s1 Sol katɨp mɨt hɨm yaaim me Krais keit Damaskas  
\p
\v 20 Sol hɨrak kepu ketike mɨt han nises hɨm me God neit Damaskas me wɨ ham. Waswas hɨrak ken wɨnak ke mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr nau nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me Jisas katɨp mɨt hɨrak Nɨkan ke God.  
\v 21 \x * \xo 9:21 \xt Ap 8:3, 26:10\x*Mɨt nemtau hɨm mɨrak hɨr han kekrit natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik kerekek hɨrak keit Jerusalem kenep mɨt kerek nises hɨm me Jisas a? Hɨrak kan in te kakɨthis mɨt kerek newenɨpi niuk mɨrak kakriyei kakri kakno kakwet mɨt iuwe pris en?”  
\v 22 \x * \xo 9:22 \xt Ap 17:3, 18:5, 28\x*Sol keriuwe hɨm iuwe hɨrak ketpim kari han ke mɨt yapɨrwe keteiknor Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God nɨpaa kehimɨtanek te hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel nau Damaskas hɨr ap nemɨnp hɨm mɨrak.   
\p
\v 23 \x * \xo 9:23 \xt Ap 23:12\x*Wɨ yapɨrwe epei men, mɨt han ne weiwɨk me Isrel nau en nererik natɨpan nimenɨpɨn Sol nankɨp te  
\v 24 mɨt han netpɨwek menmen hɨr nanrɨakem. Wɨtaan wanewik hekrit hekrit hɨr nerp ya weipɨr ke wit Damaskas nekiwɨwek hɨr nankɨp.  
\v 25 \x * \xo 9:25 \xt 2Ko 11:32-33\x*Au, wɨtaan hak mɨt kerek nises hɨm mɨrak me Jisas hɨr netɨwekhis newisɨk kekre wɨpo wɨsenuk hɨr nɨkaaip waai nɨnaiwɨrek ken kekre hei ke han iuwe keit wit eik keweikɨn wit Damaskas kekiuwe kerp tɨ hɨrak kɨrɨr.   
\s1 Sol keit wit Jerusalem  
\p
\v 26 \x * \xo 9:26 \xt Ga 1:17-19\x*Sol kɨnaaiwɨr Damaskas epei ken wit Jerusalem, hɨrak kare kaku kaktike mɨt en nises hɨm me Krais. Au, hɨr ap nemtau hɨm mɨrak. Hɨr nɨneinɨk nentar hɨr han kitet hɨrak ap kises hɨm me Krais. Hɨr han kitet hɨrak kan kemipɨn kakwenaani kakɨr neimɨn hɨr nises Krais hɨrak kakwisi nanɨno wɨnak enuk.  
\v 27 \x * \xo 9:27 \xt Ap 9:4, 20; 1Ko 9:1, 15:8\x*Hɨr nɨneinɨk te mɨtɨk Banabas ketɨwekhis keriyaak keiyɨk ken mɨt aposel ketpor Sol kitet yayiwe hɨrak kɨr Mɨtɨk Iuwe Jisas, hɨrak ketpɨwek menmen. Hɨrak wen ketpor Sol katɨp mɨt hɨm me Krais ketpor hɨm manp keit wit Damaskas.  
\v 28 Hɨrak ketpor epei au, hɨr newis Sol kau ketikeri te hɨrak ken kɨr ein ein keit Jerusalem katɨp hɨm iuwe ketpor hɨm me Jisas. Hɨrak ap kɨnapen au.  
\v 29 Hɨrak ketike mɨt ne weiwɨk me Isrel kerek hɨr nertei hɨm Grik, hɨr natɨpan nenehan me Jisas te hɨr nererik nimenɨpɨnek nankɨp.  
\v 30 \x * \xo 9:30 \xt Ap 11:25; Ga 1:21\x*Wɨ kerek mɨt nises hɨm me Jisas ein nemtewek, hɨr neithis Sol neriuwetek kekiuwe ken wit Sisaria newisɨk kau sip neriuwetek ken nɨrak en wit Tasas.  
\v 31 Me wɨ im mɨt ap nenep mɨt nises hɨm yaaim me Jisas te hɨr mɨt yapɨrwe nau neit provins Judia, Galili ketike Sameria hɨr nau werek werek. God Hɨmɨn Yaaik kekepi hɨr nɨnakɨn tokim hɨr nari mɨt han nises hɨm me Jisas Krais hɨr han kitet hɨrak yaaik.   
\s1 Pita kɨkaap Inias hɨrak kɨre yaaik  
\p
\v 32 Pita keke tɨ ken kerer wit wit. Wɨ ham hɨrak ken kɨr mɨt nises hɨm me God neit wit Lida.  
\v 33 Hɨrak ken kɨr mɨt neit wit Lida, hɨrak kɨr mɨtɨk niuk mɨrak Inias. Mɨtɨk ik kɨwaai yeno me tito hispɨnak wikak (8) kentar his hɨt maa te hɨrak ap kekrit au.  
\v 34 Pita ketpɨwek kar ik: “Inias, Jisas kenipit ti hɨre yaaik. Ekrit ewen laplap ewisɨm emɨntar yeno.” Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk kekrit waswas.  
\v 35 Mɨt yapɨrwe nau wit Lida kekite wit iuwe Seron nɨrek hɨrak kɨre yaaik te hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises Mɨtɨk Iuwe Jisas.   
\s1 Mɨte Dokas waa Pita pɨke kɨkɨa (o kekip) wekrit wepu  
\p
\v 36 Mɨte piutɨp niuk mɨre Tabita wepu wit Jopa. Me hɨm Grik hɨr mɨt nenewe Dokas. Hekrit hekrit hɨre wɨrɨak menmen yaaim hɨre wɨkaap mɨt enun menmen auri, hɨre wises hɨm me God.  
\v 37 Me wɨ Pita kepu wit Lida, mɨte ip wɨnap hɨre waa. Mɨt miyapɨr han en nises menmen me maamrer nɨr hɨr nɨkɨr yɨnk kɨre newisiye wɨwaai wekre haau mau wɨnak kau niu.  
\v 38 Wit Lida hɨrak menep kɨrapɨt wit Jopa te mɨt nises hɨm me God neit ein nemtau mɨt natɨp Pita kepu Lida, te hɨr nesiuwe mɨtɨkɨt wik ten tetpɨwek tar ik: “Ti etikawɨr euno wit kawɨr waswas.”  
\v 39 Hɨrakɨt tatɨp epei au, Pita kekrit ketikeret ten. Hɨrakɨt ten tiun wɨnak eik, hɨr neriyaak ken haau kau niu ein. Miyapɨr yapɨrwe kerek mɨkaan nɨr epei naa, hɨr nerp en nɨkɨtep. Hɨr nɨr Pita epei kan, te hɨr nan neweiknɨwek neteiknɨwek menmen nɨpaa me wɨ hɨre wepu Dokas wekerwo laplap wewet mɨt miyapɨr em neriuwetem.  
\v 40 \x * \xo 9:40 \xt Mk 5:40-41\x*Pita keriuweti nen witeik, hɨrak kitehɨr kewen ninɨp kitehi God me hɨre. Epei au, hɨrak kerenaan katɨp herwe yɨnk kɨre kar ik: “Tabita ti ekrit.” Hɨrak katɨp epei au, hɨre wesiupan naan. Hɨre wesiupan naan wɨr Pita, te hɨre wekrit wau yeno.  
\v 41 Hɨre wekrit wau yeno, Pita kɨkɨa hɨre wekrit werp, hɨrak kenɨne miyapɨr mɨt nɨr epei naa nɨpaa ein, hɨr netike mɨt han en nises hɨm me God kewetɨr mɨte ip pɨke wan.  
\v 42 Mɨt yapɨrwe neit Jopa nemtau hɨm im te hɨr nises hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Krais.  
\v 43 \x * \xo 9:43 \xt Ap 10:6\x*Pita kepu wɨ yapɨrwe kau wɨnak ke Mɨtɨk itai kɨrak Saimon kerek kenip yɨnk me samiyak yaaim me yerkesi.   
\c 10  
\s1 Ensel ke God ken kɨr mɨtɨk Konilias ketpɨwek menmen  
\p
\v 1 \x * \xo 10:1 \xt Mt 8:5; Ap 27:1, 3\x*Mɨtɨk hak niuk mɨrak Konilias kepu wit Sisaria. Hɨrak mɨtɨk iuwe ke Ami, hɨrak kinɨn naanmɨpre 100 mɨt soldia ne ami ne wit iuwe Itali keit yanɨmɨn.  
\v 2 Hɨrak mɨtɨk ik ketike mɨt nau wɨnak kɨrak hɨr han kitet God hɨrak iuwe te hɨr newenɨpiyek. Hekrit hekrit hɨrak kitehi God menmen, hɨrak keit pewek kewet mɨt ne Isrel kerek enun menmen auri kewetɨrem.  
\v 3 \x * \xo 10:3 \xt Ap 3:1\x*Wɨ ham menep hɨnkewɨ hɨrak kepu kɨtyak kɨr ensel kerekek ke God kan ketpɨwek kar ik: “Konilias.”   
\p
\v 4 Hɨrak Konilias kɨrapɨrwek kepɨrpɨr kitɨwekhi, “Mekam mɨtɨk iuwe?”  
\p Ensel ketpɨwek kar ik: “God han kitetit ti hitɨwekhi hekrit hekrit ti ewet mɨt enun si enuni pewek herekyor yaaim.  
\v 5 Te in ek ti esiuwe mɨt han nanɨno wit Jopa hɨr nanɨnantɨn mɨtɨk kerekek niuk mɨrak Saimon. Niuk mɨrak ham hɨrak Pita.  
\v 6 \x * \xo 10:6 \xt Ap 9:43\x*Hɨrak kau wɨnak ke itai kɨrak Saimon, kerek kenip yɨnk me samiyak, hɨrak wɨnak kɨrak kɨwaai tenhaan menep wan eik. Hɨrak kakɨtput menmen te yi eiyisesim.”   
\p
\v 7 Ensel ketpɨwek epei au, hɨrak ken. Hɨrak ken, Konilias kenɨne mɨtɨkɨt wik tɨrɨak menmen mɨrak tekite mɨtɨk ke ami kiutɨpen. Mɨtɨk ke ami kewenɨpi niuk me God, hɨrak hekrit hekrit kau ketike Konilias naanmɨpre menmen mɨrak me ami.  
\v 8 Hɨrak ketpɨwekɨt menmen hɨrak epei kɨrem. Hɨrak ketpɨwekɨtem epei au, hɨrak kesiuweret ten wit Jopa.   
\s1 Pita kepu kɨtyak kɨr menmen  
\p
\v 9 Hɨrak kesiuweret ten, wɨtaan hɨrakɨt tɨwaai ya ke nɨmɨn. Wanewik hɨrakɨt tekrit tepno menep wit Jopa. Menep me wepni nɨmɨn iuwe Pita kɨniu ken kau wɨnak siup kerek kɨpɨrak ken kitehi God menmen.  
\v 10 Hɨrak Pita kitehi God menmen, hɨrak nɨnpɨ maak hɨrak han kitet kakɨm menmen, hɨrak wen kemeriyor hɨr wen nɨam mɨwaai si. Hɨrak kepu en hɨrak kepu kɨtyak,  
\v 11 \x * \xo 10:11 \xt Ap 11:5-17\x*kɨr nepni mewep menmen mɨre laplap mɨt nɨkaaip waai mewim men pɨnak men pɨnak, men yinak, men yinak, hɨram mekiuwe man menep tɨ.  
\v 12 Menmen yapɨrwe mau mekrerem. Samiyak, manpen, pewen, kɨrin metike hore yapɨrwe.  
\v 13 Hɨrak kɨrem, hɨrak kemtau mɨtɨk ketpɨwek kar ik: “Pita ekrit emɨp ehɨm.”  
\v 14 \x * \xo 10:14 \xt Lev 11:1-47; Esi 4:14\x*Au, Pita ketpɨwek kar ik: “Auye! Hi nɨpaa ere in ap haam menmen im hɨm me Moses mau tɨwei meriuwesɨsem mar ik: ‘Yi mɨt ne Isrel ap eiyɨm samiyak im au emɨt.’”  
\v 15 \x * \xo 10:15 \xt Mk 7:15, 19\x*Hɨrak mɨtɨk ketpɨwek kar ik: “Menmen God katɨp hɨram yaaim ti ap etɨp hɨram enum au emɨt.”  
\v 16 Menmen im man mar wikak. Epei au, menmen mɨre laplap pɨke mɨniu men nepni eim.   
\p
\v 17 Hɨram mɨniu men nepni eim, Pita han kitet kar ik: “Menmen im meteikno mekam?” Pita han kitetim, mɨtɨkɨt kerek Konilias nɨpaa keriuwetet tɨpiun Jopa titehi mɨt ere tɨnapɨn wɨnak ke mɨtɨk Saimon, hɨrakɨt terp ya weipɨr ke nɨwa meweikɨn wɨnak eik e.  
\v 18 Hɨrakɨt tenɨne titehi tar ik: “Mɨtɨk kiutɨp niuk mɨrak Saimon Pita kau in o au?”  
\v 19 \x * \xo 10:19 \xt Ap 11:12, 13:2\x*Pita han kitet menmen hɨrak epei kɨrem, God Hɨmɨn Yaaik ketpɨwek kar ik: “Nɨkɨp emnep emtewek! Mɨtɨkɨt wikak epei tan tɨntetnut,  
\v 20 te ti ekrit ekiuwe eno etikeret eino. Ti ap enapen han ekitet menmen au emɨt. Hi epei heriuwetet tan.”   
\p
\v 21 Hɨrak katɨp epei au, Pita kekiuwe ken kɨr mɨtɨkɨt kerek Konilias keriuwetet tan in, hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Hi mɨtɨk yi yɨnyetno. Yenmak te yi yan?”  
\v 22 \x * \xo 10:22 \xt Ap 10:1-2\x*Hɨrakɨt tetpɨwek tar ik: “Mɨtɨk iuwe kinɨn naanmɨpre 100 mɨt ne ami keriuwetei haiu man in. Hɨrak mɨtɨk yaaik han kitet God iuwe hɨrak kisesik, mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr natɨp: ‘Hɨrak yaaik,’ mɨtɨk ik God kesiuwe ensel kɨrak ketpɨwek hɨrak kakriuwet mɨt han nanɨno nantuthis ti enen wɨnak kɨrak ti etpɨwek menmen.”  
\v 23 \x * \xo 10:23 \xt Ap 10:45, 11:12\x*Hɨrakɨt tatɨp epei au, Pita keriyei keri kan wɨnak nɨmɨn en, hɨrakɨt tɨwaai en me wɨtaan. Wanewik hɨrak kekrit ketike mɨt han ne wit Jopa hɨr nises hɨm me God, hɨr netikeret nen.   
\s1 Pita ken wɨnak ke Konilias  
\p
\v 24 Hɨr netikeret nen ere wɨtaan, hɨr nɨwaai. Wanewik hɨr nekrit nen. Me wɨ im hɨr nɨpiun Sisaria kerek Konilias kemerɨr Pita. Hɨrak epei kari nei ne weiwɨk miutɨp mɨrak, netike nɨrak yinan han hɨr nau wɨnak.  
\v 25 Pita ketikeri nare nanɨno nɨmɨn en, Konilias kewenyipɨrek keit ya weipɨr ke wɨnak kenke kewen ninɨp kitehɨr menep hɨt mɨrak.  
\v 26 \x * \xo 10:26 \xt Ap 14:13-15; Rev 19:10\x*Au, Pita kenipek hɨrak kekrit, ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit hentar hi ap God au. Hi mɨtɨk har ke ti kerekek.”  
\v 27 Pita ketike Konilias tewepnak ten nɨmɨn en, Pita kɨr mɨt yapɨrwe nererik nau en.   
\p
\v 28 Hɨrak kɨr mɨt nau en, hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt hɨras yi yertei werek hɨm haiu mɨt ne Isrel misesim hɨram meriuwesɨsai mamu wɨnak ke mɨt ap ne weiwɨk me Isrel mamɨm menmen mamtikeri au emɨt. Te God epei keteikno hi ap han ekitet mɨtɨk hak enuk kentar hɨrak ap ke weiwɨk me Isrel au.  
\v 29 Wɨ kerek yi yeriuwet mɨtɨkɨt tan tetauhis, hi ap hatɨp au. Hi han kerekek. In ek hi hitihi te yi yenmak yi yeriuwet mɨtɨkɨt tan tetauhis te hi han in?”   
\p
\v 30 \x * \xo 10:30 \xt Ap 1:10, 3:1\x*Konilias katɨp kar ik: “Mar ke petepin ti han in, nɨpaseik wɨ tekyaait (4) hi heit wɨnak kai hi hitehi God menmen ere menep hɨnkewɨ. Hi wen hepu in, hi hɨr mɨtɨk kiutɨp keriuwet klos merhɨhe kerp ninaan mai.  
\v 31 Hɨrak ketpo kar ik: ‘Konilias, God kemtau hɨm mit ti hitɨwekhi menmen. Hɨrak han kitet menmen yaaim ti hɨrɨak mɨt enun si enuni em.  
\v 32 Ti eriuwet mɨt han nanɨno wit Jopa nanɨnantɨn mɨtɨk niuk mɨrak Saimon Pita. Hɨrak kau wɨnak ke mɨtɨk Saimon kerek kenip yɨnk me samiyak yaaim meyerkesi, hɨrak wɨnak kɨrak kɨwaai tenhaan menep wan eik.’  
\v 33 Hi epei hemtewek, waswas hi heriuwet mɨtɨkɨt wik ten tɨntetnut tetuthis terit tan. Ti mɨtɨk yaaik te ti etikeret epei yan in. Tɨs, God kau ketikewai haiu mererik te haiu mamɨmtau menmen God ketput ti ewepyapɨrem etpaiyem.”   
\s1 Pita katɨp hɨm me Krais keit wɨnak ke Konilias  
\p
\v 34 \x * \xo 10:34 \xt 1Sml 16:7; Ro 2:11; Ga 2:6\x*Konilias katɨp Pita epei au, Pita ketpor kar ik: “Hi hetpi werek. In ek hi hertei God hɨrak han kitet mɨt miyapɨr yapɨrwe nɨpɨran kerekyor menmen miutɨp.  
\v 35 \x * \xo 10:35 \xt Jo 9:31\x*Weiwɨk miutɨp keremem au. God han yaaik keriuwe mɨt nerer wit wit kerek newenɨpiyek nɨrɨak menmen yaaim nisesik.  
\v 36 \x * \xo 10:36 \xt Sam 107:20; Ais 52:7; Rev 17:4\x*Yi yertei hɨm God kewet haiu mɨt haiu nepenyerer ne Isrel kewetaiyem. God kewepyapɨr hɨm yaaim katɨp haiu mamtikerek emu han kiutɨp mamɨntar Jisas Krais. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨn naanmɨpre mɨt yapɨrwe.  
\v 37 \x * \xo 10:37 \xt Mt 4:12-17\x*Yi yertei nɨpaa Jon katɨp mɨt menmen ketpor hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum, hɨrak kɨkɨri. Hɨrak kɨkɨri epei au, Jisas kewepyapɨr hɨm me God mekrit minɨn meit Galili men merer wit wit meit Isrel.  
\v 38 \x * \xo 10:38 \xt Mt 3:16; Lu 4:17-20\x*Yi yertei Jisas ke wit Nasaret. God kehimɨtanek kewetɨwek Hɨmɨn Yaaik kɨrak ken kewik kewetɨwek menmen iuwe mɨrak kakɨkepik. Hɨrak ken kerer wit wit kɨrɨak menmen yaaim me mɨt, kɨkaap mɨt kerek Seten kewɨr menmen mɨrak enum menteri, kekepi hɨr nɨre yaain kentar God kau ketikerek kekepik.  
\v 39 Haiu mɨt aposel mewepyapɨr menmen yapɨrwe hɨrak kɨrɨakem kerer wit wit ke Isrel, mekite wit iuwe Jerusalem. Mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre wit Isrel hɨr netɨwekhis neiyɨk nen nakɨp newenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak kaa.  
\v 40 \x * \xo 10:40 \xt 1Ko 15:4-7\x*Au, me wɨ wikak hekrit enum eik, God kɨkɨak hɨrak kekrit kepu hɨrak kewepyapɨr hɨrekes.  
\v 41 \x * \xo 10:41 \xt Jo 14:19, 22-24, 15:27; Ap 1:8; Lu 24:42-43\x*Mɨt yapɨrwe au. Haiu mɨt aposel kerek nɨpaa God kehimɨtenai haiu mewepyapɨr menmen mɨrak. Hɨrak kekrit kepu haiu maam tɨpar menmen metikerek.  
\v 42 \x * \xo 10:42 \xt Ap 17:31; 2Ti 4:1; 1Pi 4:5\x*Hɨrak ketpai hɨm manp te haiu mamno mamwepyapɨr hɨrak mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak skelim mɨt nɨpaa naa, mɨt wen nepu.  
\v 43 \x * \xo 10:43 \xt Ais 33:24, 53:5-6; Jer 31:34; Dan 9:24\x*Mɨt profet yapɨrwe nɨpaa newis hɨm mekre tɨwei mewepyapɨr hɨm me mɨtɨk ik. Hɨr natɨp mɨt miyapɨr kerek nisesik, God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem kakɨntar menmen yaaim Jisas kerekyaiyem.”   
\s1 Mɨt ap ne weiwɨk me Isrel God Hɨmɨn Yaaik kan kewi  
\p
\v 44 \x * \xo 10:44 \xt Ap 11:15, 15:8\x*Pita wen ketpor hɨm mɨrak, God Hɨmɨn Yaaik kan kau han ke mɨt miyapɨr kerek nemtau hɨm Pita ketporem.  
\v 45 Mɨt ne weiwɨk me Isrel, kerek nises hɨm me God nan netike Pita, hɨr nehɨnhɨn natɨp nar ik: “God epei kesiuwe Hɨmɨn kɨrak Yaaik kan kau haiu mɨt ketike mɨt in kerek ap ne weiwɨk me Isrel.”  
\v 46 \x * \xo 10:46 \xt Ap 2:4, 19:6\x*Hɨr natɨp menmen ik nentar hɨr epei nemtau mɨt in natɨp hɨm ham hɨr hɨras nepɨtariyem newenɨpi niuk me God hɨrak iuwe neriuwe hɨm im. Pita katɨp hɨm iuwe kar ik:  
\v 47 \x * \xo 10:47 \xt Ap 8:36\x*“God Hɨmɨn Yaaik kan kau han ke mɨt in kar ke nɨpaa hɨrak kan kau haiu mɨt. Keimɨn kaktɨp te mɨt in ap haiu mamkɨri mamriuwe tɨpar au a? Auye!”  
\v 48 \x * \xo 10:48 \xt Ap 2:38\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨrak ketpor hɨr nɨkɨri neriuwe tɨpar nekine niuk me Jisas. Hɨr nɨkɨri epei au, hɨr mɨt en nitɨwekhi hɨrak kau ketikeri me wɨ ham.   
\c 11  
\s1 Pita katɨp mɨt nises hɨm me God neit Jerusalem me menmen hɨrak kɨrɨakem  
\p
\v 1 Mɨt aposel netike mɨt kerek nises hɨm me God neit provins Judia nemtau mɨt ap ne weiwɨk me Isrel epei nises hɨm yaaim me God.  
\v 2 Ewaai meruri Pita pɨke kan wit Jerusalem, mɨt kerek natɨp mɨt nises hɨm me God nerekir yɨnk kɨr hɨr nitɨwekhi nenerek  
\v 3 \x * \xo 11:3 \xt Ap 10:28; Ga 2:12\x*natɨp nar ik: “Ti henmak te ti hau hetike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel, yi yekiyan yaam menmen? Hɨram au emɨt.”   
\p
\v 4 Au, Pita kewepyapɨr ketpor menmen yapɨrwe epei man kerek God kɨrɨak Konilias em.  
\v 5 \x * \xo 11:5 \xt Ap 10:9-48\x*Hɨrak katɨp kar ik: “Hi hepu wit Jopa, hi hepu ein hi hitehi God menmen, au hi hɨtyak hɨr menmen mɨre laplap mekiuwe man, hɨr newɨr waai neriyaam nen yinak nen yinak, nen pɨnak nen pɨnak mekiuwe man merp menep hi herpai.  
\v 6 Te hi hɨr samiyak, manpen, pewen, kɨrin metike hore mei me yaank mekrerem.  
\v 7 Hi hɨr samiyak mekrerem, hi hemtau mɨtɨk ketpo kar ik: ‘Pita ti ekrit enep mei ehɨm.’  
\v 8 Hi hewenhi har ik: ‘Mɨtɨk iuwe auye. Nɨpaa ere in hi ap haam menmen im kerek hɨm me Moses meriuwesɨsim mar im: Yi mɨt ne Isrel ap eiyɨm samiyak im.’  
\v 9 Mɨtɨk keit nepni pɨke ketpo kar ik: ‘Menmen God katɨp hɨram mɨre yaaim, ti ap etɨp hɨram enum au emɨt.’  
\v 10 Menmen man marim ere mar wikak, te hɨram pɨke mɨniu men nepni.  
\v 11 Hɨram pɨke men nepni, mɨtɨkɨt wikak kerek mɨtɨk ke Sisaria keriuwetet, hɨrakɨt ten terp wɨnak hi hewik.  
\v 12 God Hɨmɨn Yaaik ketpo hi ap han ekitet menmen au. Hi eno etikeret kerekek. Mɨtɨkɨt hispɨnak kiutɨp (6) terp in tetikewa hɨrakɨt tetikewa mariyan men wit Sisaria haiu men mekre wɨnak ke mɨtɨk Konilias. Haiu men wɨnak ke mɨtɨk Konilias,  
\v 13 hɨrak ketpai hɨrak kɨr ensel kerp wɨnak kɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Ti esiuwe mɨtɨk kakno wit Jopa kakɨnkatɨn mɨtɨk niuk mɨrak Saimon Pita.  
\v 14 \x * \xo 11:14 \xt Ap 16:31\x*Hɨrak kaknen kaktɨp hɨm mamkaap ti etike mɨt miyapɨr nau wɨnak ki yi eiyises hɨm me God te maain God kaktihis.’  
\v 15 \x * \xo 11:15 \xt Ap 2:4\x*Hi han kekrit hare etpor menmen, au God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kɨr kar nɨpaa kan kau haiu mɨt in.  
\v 16 \x * \xo 11:16 \xt Ap 1:5\x*Hɨrak kan kewi, hi han kitet hɨm nɨpaa Mɨtɨk Iuwe Krais katɨp. Hɨrak katɨp kar ik: ‘Jon kɨkɨr mɨt keriuwe tɨpar te hi tewen esiuwe God Hɨmɨn Yaaik kaknen kaku yi mɨt.’  
\v 17 Haiu mertei nɨpaa haiu mises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais, hɨrak kesiuwe Hɨmɨn kɨrak yaaik. In ek God epei kewet mɨt ap ne weiwɨk me Isrel menmen yaaik ik nɨpaa hɨrak kewetaiyem. Hi keimɨn te hi hatɨp God ekɨt? Taauye!”   
\p
\v 18 \x * \xo 11:18 \xt Ap 13:48, 14:27\x*Mɨt en nemtau hɨm Pita ketpim, hɨr ap wen nenerek au. Hɨr newenɨpi niuk me God natɨp nar ik: “God epei kewis mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum te hɨr nanu nanɨt nantikerek nanɨr ke haiu mɨt in.”   
\s1 Mɨt kerek nises hɨm me Krais neit Antiok hɨr nɨrɨak menmen  
\p
\v 19 \x * \xo 11:19 \xt Ap 8:1-4\x*Me wɨ mɨt nenep mɨtɨk Stiven hɨrak kaa, mɨt nanɨwaank mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me God. Au, hɨr nɨrɨr. Han nɨrɨr nen menep, han au nen yanɨmɨn ere hɨr niun wit Finisia, wit Saipras, wit Antiok natɨp mɨt ne Isrel nau en keriyen hɨm yaaim me Krais.  
\v 20 Mɨt han kerek nises hɨm me God hɨr ne wit Saipras ketike provins Sairini, hɨr nen wit Antiok newepyapɨr hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Jisas, hɨr natɨp mɨt ne Isrel netike mɨt ap nei ne Isrel netporem.  
\v 21 \x * \xo 11:21 \xt Ap 2:41\x*Mɨtɨk Iuwe God kekepi te mɨt yapɨrwe nemtau hɨm neweikɨn sip newet menmen enum hɨr nises Mɨtɨk Iuwe Krais.   
\p
\v 22 \x * \xo 11:22 \xt Ap 4:36\x*Mɨt ne weiwɨk me God neit Jerusalem nemtau hɨm me menmen im epei man, te hɨr nesiuwe Banabas ken wit Antiok kɨr menmen.  
\v 23 \x * \xo 11:23 \xt Ap 13:43, 14:22\x*Hɨrak ken kɨri, hɨrak kɨr God kerekyor yaaim, hɨrak han yaaik keriuweri hɨrak ketpor hɨm manp te hɨr wen enises Mɨtɨk Iuwe ekɨkre han kɨr iuwe.  
\v 24 \x * \xo 11:24 \xt Ap 2:41, 6:5\x*Banabas hɨrak mɨtɨk yaaik, God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak iuwe, hɨrak kises God werek werek, te mɨt yapɨrwe nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais.   
\p
\v 25 \x * \xo 11:25 \xt Ap 9:30\x*Mɨt yapɨrwe nises hɨm me Krais te Banabas ken wit Tasas kɨnkatɨn Sol.  
\v 26 \x * \xo 11:26 \xt 1Pi 4:16\x*Hɨrak kɨnkatɨn Sol ere kɨnapɨnek keriyaak pɨke keiyɨk ken wit Antiok, hɨrak pɨke ken wit Antiok kau en tito kiutɨp, hɨrakɨt tau en tekite mɨt ne weiwɨk me God teteikɨn mɨt yapɨrwe menmen, tetpor hɨm me God. Hɨr neit wit ik e, mɨt han ninɨn nekine niuk me mɨt nises hɨm me Krais, hɨr mɨt Kristen.   
\p
\v 27 \x * \xo 11:27 \xt Ap 13:1, 15:32\x*Me wɨ im, mɨt han profet kerek newepyapɨr hɨm me God, nɨnaaiwɨr wit Jerusalem nekiuwe nen wit Antiok.  
\v 28 \x * \xo 11:28 \xt Ap 21:10\x*Mɨt nan nererik nemtau hɨm me God, mɨtɨk kiutɨp ke mɨt in niuk mɨrak Agabas hɨrak kekrit kerp nɨmɨn hɨr mɨt nau nererik en, God Hɨmɨn Yaaik ketpɨwek te hɨrak kewepyapɨr menmen im: Maain wɨ mamnen te hawɨ ap kaknen kakrer wit wit au, menmen mamu ni ap mamwo au mami. (Menmen im epei man me wɨ mɨtɨk iuwe gavman ke Rom Klodias hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt.)  
\v 29 Mɨt nises hɨm me God en han kitet hɨr niutɨp niutɨp nenke pewek mɨr nanɨsiuwerem mamno wit Judia kerek hawɨ ap kan keit ein menmen me ni ap mewo au. Hɨram maa.  
\v 30 \x * \xo 11:30 \xt Ap 12:25\x*Hɨr nenkerem nemaniyem, hɨr newet Banabas ketike Sol pewek im hɨrakɨt teiyɨm ten tewet mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne God neit Jerusalem, tewetɨrem.   
\c 12  
\s1 Mɨtɨk iuwe gavman King Herot kenep Jems kaa kewis Pita kekre wɨnak enuk  
\p
\v 1 Me wɨ im mɨtɨk iuwe gavman King Herot kinɨn naanmɨpre mɨt neit Isrel, hɨrak kewaank mɨt han ne weiwɨk me God.  
\v 2 Hɨrak keithis Jems, Jon nɨkik kɨrak, katɨp mɨt ne ami nɨrak hɨr nerekir teruk kɨrak kewen keket.  
\v 3 \x * \xo 12:3 \xt Ap 4:3\x*Hɨrak kaa, hɨrak Herot kertei mɨt ne Isrel han yaaik neriuwe menmen hɨrak epei kɨrɨakem, hɨrak wen kɨrɨak menmen enum. Hɨrak keithis Pita kewisɨk kekre wɨnak enuk me wɨ mɨt nererik han tewenɨn menmen, hɨr naam bret yis mekrerem au.  
\v 4 Hɨrak kewis Pita kekre wɨnak enuk, mɨt ne ami naanmɨprewek. Hɨr mɨt nar 16 hɨr nenkehan nɨre tekyaait tekyaait (4) naanmɨpre Pita wɨtaan wanewik wɨtaan wanewik. Herot han kitet wɨ mɨt nererik han tewenɨn menmen hɨr naam menmen epei au, hɨrak kaksiupanek kakno witeik mɨt yapɨrwe nanɨrek hɨr nantɨp nare nankɨp.  
\v 5 \x * \xo 12:5 \xt Je 5:16\x*Mɨt ne ami wen naanmɨpre Pita, te mɨt miyapɨr yapɨrwe ne weiwɨk me God hɨr nitehi God iuwe te kakɨkepik.   
\s1 Ensel keithis Pita keriyaak ken kɨnaaiwɨr wɨnak enuk  
\p
\v 6 \x * \xo 12:6 \xt Ap 5:23\x*Wɨtaan wɨ miutɨp mɨtɨk King Herot kaknen kakɨthis Pita kakno wit mɨt yapɨrwe nanɨrek nankɨp, me wɨtaan ik Pita kɨwaai kekre mɨtɨkɨt wik te ami ketɨn ke nɨmɨn, hɨr newis sen me ain wik mewik, mari hispɨnam me ami ek, pɨnam mari ami ek. Mɨt ami han naanmɨpre ya weipɨr ke wɨnak enuk eik e.  
\v 7 Hɨr naanmɨpre ya weipɨr, ensel ke God kerp en kɨre si merhɨhe meit haau ek. Hɨrak mɨtɨk ensel kewis his mau yapɨr ke Pita kekotɨtek ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit waswas.” Hɨrak epei ketpim, sen menke mɨnaaiwɨr his mɨrak.  
\v 8 Hɨram mɨnaaiwɨr his mɨrak, Ensel pɨke ketpɨwek kar ik: “Ti enke klos mit tokim eriuwet su mit.” Pita kɨrɨakem epei au, ensel ketpɨwek kar ik: “Ti eriuwet saket kit ti eisɨsa enen.”  
\v 9 Pita kisesik kɨnaaiwɨr wɨnak enuk ken wit eik. Hɨrak kepɨtari menmen ensel kɨrɨakem hɨram werek o au. Hɨrak han kitet hɨrak kɨwaai kɨtyak.  
\v 10 \x * \xo 12:10 \xt Ap 5:19\x*Hɨrakɨt tɨnaaiwɨr weipɨr ke han ke nɨmɨn. Epei au, hɨrakɨt tɨnaaiwɨr weipɨr ke han ke wit eik ere tiun weipɨr wɨsenuk ke ain ke nɨwa kɨkaisiu ke wit Jerusalem. Weipɨr eik au tokik keit te hɨrekes kɨkaisiu, hɨrakɨt ten wit eik. Hɨrakɨt tekiuwe ya, ensel keweikɨnhis kɨre nɨme kɨnaiwɨrek,   
\p
\v 11 Ensel kɨnaaiwɨr Pita, hɨrak kertei mekam epei man te hɨrak katɨp kar ik: “Hi hertei werek. God kesiuwe ensel kɨrak ketauhis keriya hi hɨnaaiwɨr menmen Herot ketike mɨt ne Isrel han kitet nanrekyewem.”  
\v 12 \x * \xo 12:12 \xt Ap 12:25, 15:37\x*Hɨrak han kitet menmen im ere werek, hɨrak ken wɨnak ke Maria, miye pe mɨtɨk Jon Mak, mɨt yapɨrwe nererik neit ein hɨr nitehi God me Pita.  
\v 13 Pita kan kerp weipɨr ke wɨnak keit witeik keretɨt weipɨr keket teruk. Mɨte niuk mɨre Roda hɨre wɨrɨak menmen weit pewek im au, hɨre wan wawɨr keimɨn keretɨt weipɨr keket teruk.  
\v 14 Hɨre wen menep witehi war ik: “Ti keimɨn?” Hɨrak kekɨke tonɨk mekre nɨkɨp mɨre hɨre wertei hɨrak Pita. Hɨre wertei hɨrak Pita, hɨre han yaaik wesiuknen wen ein wɨkaisiu weipɨr au, watɨp mɨt en war ik: “Pita kerp witeik.”  
\v 15 \x * \xo 12:15 \xt Ap 26:24; Mt 18:10\x*Hɨr newenuwehi nar ik: “Ti hetaritari.” Au, hɨre weptɨp yapɨrwe war ik: “Hɨrak kerp witeik.” Hɨr natɨp nar ik: “Au, hɨrak au, hɨmɨn kɨrak kerekek.”   
\p
\v 16 Hɨr wen natɨpan, Pita wen keretɨt weipɨr te hɨr nare nanɨno nanɨrek. Hɨr nɨkaisiu weipɨr nɨrek hɨr nehɨnhɨn.  
\v 17 \x * \xo 12:17 \xt Ap 13:16, 19:33, 21:40\x*Hɨr nehɨnhɨn nesike yaanmi, Pita kɨkɨam his kesiyor hɨrak katɨp kar ik: “Yi eikintɨp.” Epei au, hɨrak ketpor karkeik Mɨtɨk Iuwe God ketɨwekhis keriyaak kan kɨnaaipɨs wɨnak enuk ke gavman. Hɨrak ketpor menmen im epei au, hɨrak ketpor kar ik: “Yi eino eitɨp Jems ketike naiu yinan han hɨm im hi epei hetpiyem.” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik kɨrɨr ken wit hak kɨsawɨn kau en.   
\p
\v 18 \x * \xo 12:18 \xt Ap 5:22-24\x*Maain wanewik epei man, mɨt ne ami neit wɨnak enuk hɨr nekrit han enuk wɨsenuk hɨr natɨp nitehiyan nar ik: “Pita ken neiyɨn?”  
\v 19 Mɨtɨk iuwe King Herot kesiuwe mɨt ne ami han hɨr nɨnetnɨwek nɨetnɨwek au. Hɨr nɨnetnɨwek au, Herot kitehi mɨt kerek naanmɨpre Pita hɨr nepɨtari menmen te hɨrak han enuk katɨp mɨt ne ami han nantorhis neriyei neri nanɨno nanɨnɨp nani. Epei au, Herot kɨnaaiwɨr provins Judia kekiuwe ken wit Sisaria.   
\s1 Mɨtɨk iuwe King Herot kaki  
\p
\v 20 \x * \xo 12:20 \xt 1Kin 5:11; Esi 27:17\x*Mɨtɨk iuwe King Herot kepu wit Sisaria, hɨrak han enuk keriuwe mɨt ne wit Taia ketike wit Saidon. Hɨr nerteiyek in ek hɨrak kaknen te hɨr mɨt han nan nererik nen nanɨr King Herot. Hɨr nɨpiun ein, hɨr ninɨn natɨp mɨtɨk niuk mɨrak Blastas kerek naanmɨpre menmen me wɨnak ke King Herot, hɨr netpɨwek menmen hɨr hanhan menmen me nɨpaa hɨr netike King Herot han enuk neriuwehan hɨram nepei werek emɨt. Hɨr netpɨwek epei au, hɨr nen nɨr King Herot nitɨwekhi enkiyan enu enɨt nentar hɨr neit menmen me wit King Herot naanmɨprewem.   
\p
\v 21 Me wɨ hɨrak nepei kɨmat, mɨtɨk iuwe Herot keriuwet laplap me mɨtɨk iuwe hɨrak keiyɨm kakɨr mɨt, hɨrak kan kau yeno mɨrak me gavman katɨp mɨt hɨm mɨrak.  
\v 22 Hɨrak katɨp epei au, mɨt hɨr nɨnap natɨp nar ik: “Hɨrak katɨp kɨpre God kerekek. Kɨre mɨtɨk au.  
\v 23 \x * \xo 12:23 \xt Dan 5:20\x*Wasenum hɨrak mɨtɨk ensel ke God kenip Herot hɨrak kɨnap kentar hɨrak ap keweni ketpor, “Hi God au, hi mɨtɨk kerekek.” Henek mɨre pɨnike maak tu kɨrak te hɨrak kaa.   
\p
\v 24 \x * \xo 12:24 \xt Ais 55:11; Ap 6:7, 19:20\x*Te mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit nemtau hɨm me God hɨr nisesim.   
\p
\v 25 \x * \xo 12:25 \xt Ap 11:29-30, 12:12, 15:37\x*Banabas ketike Sol hɨrakɨt tewet mɨt neit wit Jerusalem pewek. Me wɨ im hawɨ ap kan te menmen me ni mɨr ap mewo au. Hɨrakɨt tewɨr pewek epei au, hɨrakɨt teithis Jon Mak ketikeret pɨke tekiuwe ten wit Antiok.   
\c 13  
\s1 Mɨt ne God neit Antiok neriuwet Banabas ketike Sol tatwepyapɨr hɨm me God  
\p
\v 1 \x * \xo 13:1 \xt Ap 11:27\x*Mɨt han profet kerek newepyapɨr hɨm me God, hɨr netike mɨt han tisa kerek neteikɨn mɨt kerek nises hɨm me God neteiknor menmen God hanhan hɨr enisesim, hɨr nepu netike mɨt kerek newenɨpi niuk me God neit wit Antiok. Profet netike tisa niuk mɨr im: Banabas, Simion, kerek mɨt han nekine niuk mɨrak ham ‘Naisa’ o ‘Yɨnk nɨpɨak’, hɨrakɨt tekite Lusias ke provins Sairini, maneyen kerek nɨpaa hɨrak ketike mɨtɨk iuwe King Herot kinɨn naanmɨpre mɨt, hɨrakɨt tekiyakɨt tau wɨnak kiutɨp, hɨrak ketike mɨtɨk Sol.  
\v 2 \x * \xo 13:2 \xt Ap 9:15; Ga 1:15-16\x*Me wɨ ham, hɨr mɨt in ap naam menmen te hɨr nitehi God, God Hɨmɨn Yaaik ketpor, “Yi yehimɨtan Banabas ketike Sol, hɨrakɨt tɨrɨak menmen hi epei hehimɨtenɨwekɨtem tatrɨakem.”  
\v 3 \x * \xo 13:3 \xt Ap 6:6\x*Hɨrak ketpor epei au, hɨr wen nɨnpɨ maan nepu, hɨr nitehi God. Hɨr nitehi God, hɨr newis his menterikɨt hɨr neriuwetet ten.   
\s1 Hɨrakɨt tatɨp mɨt miyapɨr hɨm me Krais teit Saipras  
\p
\v 4 \x * \xo 13:4 \xt Ap 15:39\x*God Hɨmɨn Yaaik keriuwetet ten wit ke wan eik niuk mɨrak Selusia. Hɨrakɨt ten wit Selusia, hɨrakɨt tau sip ten wit Saipras kerek wan kimaak keketik.  
\v 5 \x * \xo 13:5 \xt Ap 12:12, 13:13\x*Hɨrakɨt tau sip ten wit iuwe Saipras, hɨrakɨt ten wit Salamis ten wɨnak ke mɨt ne Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses en, hɨrakɨt tewepyapɨr hɨm me God tatɨp mɨt em. Hɨrakɨt nɨpaa teithis mɨtɨk Jon Mak hɨrak kan kakɨkepikɨt.   
\p
\v 6 Hɨrakɨt teke tɨ terekir wit Saipras ke nɨmɨn ten ere tɨpiun wit pɨnak ein niuk mɨrak Pefos. Hɨrakɨt ten en tɨr mɨtɨk kertei ketenwo henpɨn ketike menmen mar im, niuk mɨrak Ba-Jisas. Hɨrak ke weiwɨk me Isrel, hɨrak katɨp hɨrak kewepyapɨr hɨm God ketpɨwekem, te au, hɨrak kemipɨn.  
\v 7 Hɨrak wariyakɨt ke Sesias Polas kerek kinɨk naanmɨpre mɨt nau wit wan kimaak keketik, hɨrak mɨtɨk kertei menmen werek werek. Mɨtɨk Sesias Polas kenɨne Banabas ketike Sol tan tɨrek tentar hɨrak hanhan kemtau hɨm me God.  
\v 8 \x * \xo 13:8 \xt 2Ti 3:8\x*Hɨrak hanhan kemtau hɨm me God te mɨtɨk Ba-Jisas kerek ketenwo henpɨn menmei menmei niuk mɨrak me hɨm Grik hɨram Elimas, hɨrak katɨp keknɨwekɨt hɨm mɨrakɨt. Hɨrak han kitet kakri han ke mɨtɨk iuwe gavman Sesias Polas te hɨrak ap kises hɨm me God hɨrakɨt tewepyapɨrem.  
\v 9 Hɨrak wen kari han kɨrak te Sol kerek mɨt nenewek niuk mɨrak me hɨm Grik hɨr nekinaam Pol, God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han kɨrak hɨrak kepɨr mɨtɨk ik,  
\v 10 ketpɨwek kar ik: “Ti nɨkan ke Seten, ti hɨre mɨtɨk enuk ti hɨnapen hɨm yaaim. Han kit kertei werek werek menmen enum me memipɨn mekite menmei menmei enum te hekrit hekrit ti eweikɨn hɨm yaaim me God mɨre hɨm enum memipɨn.  
\v 11 \x * \xo 13:11 \xt Ap 9:8\x*In ek Mɨtɨk luwe God kakitep te wɨ ham ti ap ehɨr menmen au. Ti nanamɨr toto ere wɨ God kehimɨtanem epei au mesi.” Hɨrak katɨp epei au, wasenum menmen mɨre napɨ mesɨwek nanamɨr, hɨrak keke tɨ kɨnkatɨn mɨtɨk hak kaktɨwekhis kakteiknɨwek ya.  
\v 12 Mɨtɨk iuwe gavman Sesias Polas kɨr menmen im, hɨrak kises hɨm me God. Hɨrak han kekrit keriuwe hɨm hɨrakɨt tetpɨwek ke Mɨtɨk luwe Krais.   
\s1 Hɨrakɨt tatɨp mɨt hɨm me Krais teit wit Antiok ke provins Pisidia  
\p
\v 13 \x * \xo 13:13 \xt Ap 12:12, 13:5, 15:38\x*Pol ketike wariyakɨt tɨrak tɨnaaiwɨr Pefos tau sip terekir wan ten wit Pega ke provins Pamfilia. Me wɨ im Jon Mak kɨnaiwɨret pɨke ken wit Jerusalem.  
\v 14 Hɨr nɨnaaiwɨr Pega neke tɨ nen wit Antiok ke provins Pisidia hɨrakɨt tau en. Hɨrakɨt tau en, me wɨ Sabat kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, hɨrakɨt ten tau tetikeri neit wɨnak eik e.  
\v 15 \x * \xo 13:15 \xt Ap 15:21\x*Hɨrakɨt tau tetikeri neit wɨnak eik, hɨrakɨt temtau mɨt nekine hɨm Moses kewisɨm mau tɨwei metike hɨm mɨt profet nɨpaa newisɨm mau tɨwei. Hɨr mɨt iuwe nekinaam epei au, hɨr neriuwet mɨtɨk kan kitɨwekɨthi kar ik: “Taiu yinakɨt, hɨm meiyam mepeit yi eiyɨpim eikaap mɨt eiriuwerem o au?”  
\v 16 \x * \xo 13:16 \xt Ap 12:17\x*Hɨrakɨt tewenhi te Pol kekrit kɨkɨam his mɨrak katɨp kar ik:  
\p “Nai yinan yetike mɨt in ap ne weiwɨk me Isrel yi yewenɨpi God. Yi yapɨrwe nɨkɨp emnep eiyɨmtau hɨm!  
\v 17 \x * \xo 13:17 \xt Eks 1:7, 6:6, 12:51\x*Hɨrak God kerek haiu mɨt ne Isrel mewenɨpiyek, nɨpaa hɨrak kehimɨtan maamrer naiu kerekyor hɨr nɨre yapɨrwe me wɨ hɨr nau wit Isip nar ke mɨt ne wit hak in ek hɨr nau netikewai. Maain God epei keriyeiri (o keriyeiyi) nen nɨnaaiwɨr Isip keriuwe menmen iuwe hɨrak kɨrɨakem.  
\v 18 \x * \xo 13:18 \xt Eks 16:35, Nam 14:34, Diu 1:31\x*Me 40 tito hɨrak naanmɨpror keit yaank tenhaan weinɨm ap mɨt newi, te hɨrak kɨnaain menmen hɨr nerekɨwekem.  
\v 19 \x * \xo 13:19 \xt Diu 7:1; Jos 14:1\x*Epei au, hɨrak kenep mɨt miyapɨr ne weiwɨk hispɨnak wik (7) neit wit Kenan kanɨp kenepi kewet mɨt ne Isrel tɨ im kar ke nɨpaa hɨrak ketpim. Hɨm newim ere 450 tito.  
\v 20 \x * \xo 13:20 \xt Het 2:16; 1Sml 3:20\x*Me wɨ God kehimɨtan mɨt nɨre masistret, hɨr nɨkaap mɨt ne Isrel nepɨr mɨt enun nepan nanɨno. God kehimɨtan mɨt narik ere maain wɨ mɨtɨk Samyuel hɨrak profet kɨkaru hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt.   
\p
\v 21 \x * \xo 13:21 \xt 1Sml 8:5, 19, 10:20-24\x*“Me wɨ im, mɨt ne Isrel nitehi Samyuel kehimɨtan mɨtɨk hɨrak kakre king hɨrak kakinɨni naanmampri, te God kehimɨtan mɨtɨk Sol nɨkan ke mɨtɨk Kis ke weiwɨk miutɨp me maam Bensamin. Hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt ne 40 tito.  
\v 22 \x * \xo 13:22 \xt 1Sml 13:14, 16:13; Sam 89:20\x*Maain God kepɨrek kehimɨtan Devit hɨrak kekrehɨr ke Sol. God katɨp ke Devit kar ik: ‘Hi hertei mɨtɨk ik Devit hɨrak nɨkan ke Jesi, hɨrak mɨtɨk kar ke hi hanhanek kakises menmen hi hanhan hɨrak kakisesim.’  
\v 23 \x * \xo 13:23 \xt 2Sml 7:12-16; Ais 11:1\x*Nɨpaa God katɨp hɨrak kakriuwet mɨtɨk hak hɨrak kaknen kakɨkaap mɨt ne Isrel kaktorhis nanu werek werek. Mɨtɨk Jisas ke weiwɨk me maam kɨrak Devit, God kehimɨtanek hɨrak Krais kɨkaap haiu mɨt ne Isrel.   
\p
\v 24 \x * \xo 13:24 \xt Mt 3:1-2\x*“Jisas kewepyapɨr menmen iuwe hɨrak kakrɨakem wen au, mɨtɨk Jon katɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum te hɨrak kakɨri.  
\v 25 \x * \xo 13:25 \xt Jo 1:20, 27\x*Hɨrak Jon kɨrɨak menmen mɨrak kerek God kehimɨtanek kɨrɨakem. Hɨrak kɨrɨakem menep epei au, hɨrak kitehi mɨt kar ik: ‘Yi han kitet hi keimɨn?’ Hi ap Mɨtɨk Krais te yi yemeriyɨwek kaknen. Au, yi yemtewek. Hɨrak kakisɨsa kerekek kaknen hɨrak Mɨtɨk luwe hi au hɨre mɨtɨk enuk weinɨk.”   
\p
\v 26 Pol wen katɨp kar ik: “Nai yinan nepenyerer ne Ebraham, yi yetike mɨt han in kerek yewenɨpi God. God epei keriuwetai mɨtɨk te kewepaiyapɨr hɨm yaaim me hɨrak kakɨthis haiu mɨt.  
\v 27 \x * \xo 13:27 \xt Jo 16:3; Ap 3:17\x*Mɨt nepu wit Jerusalem netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨprai hɨr netariyek hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak kan kɨkaap haiu mɨt ne Isrel. Hɨr netari hɨm nɨpaa mɨt profet newisɨm mau tɨwei me mɨtɨk ik, hɨram me wɨ Sabat yapɨrwe hɨr nekinaam. Hɨr nesiuwerek ken wɨnak ke kaunsil nesiuwe hɨm nises menmen nɨpaa mɨt profet netpim mamnen.  
\v 28 \x * \xo 13:28 \xt Mt 27:22-23\x*Hɨr ap nɨnapɨn menmen enum hɨrak kɨrɨakem au, te hɨr wen neriuwetek ken mɨtɨk iuwe gavman Pailat nitɨwekhi hɨrak kaknep Jisas hɨrak kaki.  
\v 29 \x * \xo 13:29 \xt Mt 27:59-60\x*Hɨr nerekyɨwek menmen yapɨrwe hɨm me God mau tɨwei profet newisɨm natɨp hɨram mamnen. Hɨr nerekyɨwekem epei au, hɨrak kaa hɨr newenkekik kentar nu tentarakɨt hɨrak kaa, hɨr newisɨk kekre hei ke han.  
\v 30 \x * \xo 13:30 \xt Ap 2:24\x*Au, hɨrak God kɨkɨak hɨrak kepu.  
\v 31 \x * \xo 13:31 \xt Ap 1:3, 8\x*Me wɨ yapɨrwe hɨrak kewepyapɨr hɨrekes mɨt nɨpaa nɨnaaiwɨr wit Galili nen wit Jerusalem netikerek, hɨr nɨrek. In ek hɨr newepyapɨr menmen im natɨp mɨt ne Isrel em.   
\p
\v 32-33 \x * \xo 13:32-33 \xt Sam 2:7\x*“Im ek haiu man metpi hɨm yaaim me mɨtɨk Krais. Menmen nɨpaa God katɨp maamrer naiu ketporem, hɨrak in ek kerekyei haiu nepenyerer nɨr kerekyeiyem kentar hɨrak kɨkɨak Jisas kekrit kepu. Hɨm me menmen im mau tɨwei Sam nɨpaa mɨt newisɨm mar im. Hɨram matɨp:  
\q1 ‘Ti nɨkan kai. Petepin hi hɨre Haai kit.’   
\m
\v 34 \x * \xo 13:34 \xt Ais 55:3\x*God katɨp hɨm im me maain hɨrak kakɨkɨak Jisas pɨke kakɨkrit kaku, kaki kaku kakɨt au. Hɨm mau tɨwei matɨp mar im:  
\q1 ‘Maain hi erekyi yaaim entar hɨm nɨpaa hi atɨp Devit hi ewetɨwekem.’   
\m
\v 35 \x * \xo 13:35 \xt Sam 16:10\x*Devit kewis hɨm ham mar ik:  
\q1 ‘Hi hertei werek ti God ap ewis ti ehimɨtanek kakɨkaap mɨt ye yɨnk kɨrak kaknɨn kakɨkre hei taau.’   
\m
\v 36 \x * \xo 13:36 \xt Ap 2:29\x*Devit hɨrak Mɨtɨk Krais God kehimɨtanek au. Hɨrak kɨrɨak menmen God hanhan hɨrak kisesim, hɨrak kepu me wɨ God kehimɨtanek, te hɨrak kaa. Hɨrak kaa, mɨt newisɨk kekre hei menep hei ke maamrer nɨrak, hɨrak kɨwaa en kesine keit.  
\v 37 Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kɨkaap haiu mɨt ne Isrel hɨrak kɨwaai kesine au. God kɨkɨak hɨrak pɨke kekrit kepu.  
\v 38 \x * \xo 13:38 \xt Ap 10:43\x*Naiu yinan haiu metpi yi mɨt in yapɨrwe hɨm im mentar menmen hɨrak Jisas kɨrɨakem, hɨrak kasɨsak menmen enum yi yɨrɨakem.  
\v 39 \x * \xo 13:39 \xt Ro 10:4\x*Nɨpaa hɨm me Moses yi yisesim hɨram ap werek mamɨsak menmen enum yi yɨrɨakem te God katɨp yi yaain au. In ek mɨt kerek nises hɨm me Jisas, hɨrak kasɨsak menmen enum mɨr te God katkɨp hɨr mɨt yaain.  
\v 40 Yi naanempre hɨras te menmen nɨpaa mɨt profet newisɨm mau tɨwei hɨram ap manmen yi mɨt.  
\v 41 \x * \xo 13:41 \xt Hab 1:5\x*Hɨram matɨp mar im:  
\q1 ‘Yi mɨt yi yɨnan yipɨr yewɨrek yentar hɨm me God. Yi han kitet yapɨrwe yi yayi yayɨwaank hɨras me menmen hi hɨrɨakem me wɨ yi yepu tɨ, hɨram menmen mɨtɨk hak kewepyapɨrem ketpiyem te yi ap eiyisesim au.’   
\p
\v 42 Pol katɨp epei au, hɨrak ketike Banabas tɨnaaiwɨr wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses eik, hɨrakɨt tepno, mɨt han netpɨwekɨt me wɨ Sabat ham hɨrakɨt pɨke tatnen tatwepyapɨr hɨ mei me menmen hɨrakɨt tetpim.  
\v 43 \x * \xo 13:43 \xt Ap 11:23; 14:22\x*Mɨt neit wɨnak ek nen witeik epei au, mɨt ne weiwɨk me Isrel netike han ap ne weiwɨk me Isrel au, hɨr nises hɨm me God, hɨr nises Pol ketike Banabas. Hɨrakɨt tetpor tekekyor han te hɨr enises menmen yaaim God kɨrɨak mɨt em.   
\p
\v 44 Me wɨ ham Sabat epei man, mɨt ne wit nen nereik wɨnak kerek hɨr nekine hɨm me Moses nekrerek eik nenewo ere menep wit weinɨk te hɨr nanɨmtau hɨm me God.  
\v 45 \x * \xo 13:45 \xt Ap 14:2\x*Me wɨ kerek mɨt ne weiwɨk me Isrel nɨr mɨt yapɨrwe nererek en, hir yɨnk enuk neriuwerem te hɨr natɨp enum me Pol nemnɨnɨwek hɨm mɨrak.  
\v 46 \x * \xo 13:46 \xt Ap 3:26, 18:6; Lu 7:30\x*Hɨr nemnɨnɨwek hɨm mɨrak, Pol ketike Banabas tatɨp hɨm iuwe teneri tar ik: “Yi eiyɨmtewen. Hɨram yaaim te yi mɨt yinɨn yemtau hɨm me God. Au, yi yeweikɨn sip yewetɨwem, yi han kitet yi ap yaain te yi yises hɨm im mamkaap yi yayu yaitlike God, te hawɨr wauno wewepyapɨr hɨm me God mamno mɨt ap ne weiwɨk mi me Isrel.  
\v 47 \x * \xo 13:47 \xt Ais 49:6\x*Mɨtɨk luwe God ketpawɨr keriuwe hɨm mɨrak katɨp kar ik:  
\q1 ‘Hi ehimɨteni yi yire si meteikɨn mɨt ya ke wɨtaan te yi eiteikɨn mɨt han kerek ap ne weiwɨk me Isrel nerer wit wit eiteiknor hɨr nanises hɨm me God te hɨr nanu werek werek God kaktorhis.’”   
\p
\v 48 \x * \xo 13:48 \xt Ap 11:18\x*Mɨt miyepɨr ap ne weiwɨk me Isrel epei nemtau menmen im te hɨr han yaaik wɨsenum hɨr natɨp, “Hɨm me God hɨram yaaim wisenum.” Mit miyapɨr kerek God nɨpaa kehimɨteni hɨr nanu nanɨt nantikerek tipmain tipmain enum eik hɨr nises hɨm mɨrak.   
\p
\v 49 Mɨt natɨp hɨm me Mɨtɨk luwe God hɨram men merer wit wit me provins ein.  
\v 50 \x * \xo 13:50 \xt Ap 17:4, 12\x*Te mɨt han ne weiwɨk me Isrel nari han ke mɨt iuwe ninɨn naanmɨmpre mɨt ne wit, hɨr netike miyapɨr iuwe han hɨr nises hɨm me Moses, hɨr nɨrɨak Pol ketike Banabas enum hɨr nepɨret tɨnaaiwɨr provins kɨr.  
\v 51 \x * \xo 13:51 \xt Mt 10:14; Ap 18:6\x*Hɨr nepɨret tɨnaaiwɨr provins kɨr te hɨrakɨt tɨtanɨk toni waniu (o win) mau laplap mɨrakɨt teteiknor hɨr mɨt enun neweikɨn sip newet God. Epei au, hɨrakit ten wit Aikoniam.  
\v 52 Mɨt kerek nises hɨm me God neit wit Antiok hɨr han yaaik nepu, God Hɨmɨn Yaaik kau kekreri keneisesi.   
\c 14  
\s1 Pol ketike Banabas ten wit Aikoniam  
\p
\v 1 Hɨrakɨt epei tan wit Aikoniam hɨrakɨt tɨrɨak menmen mar nɨpaa hɨrakɨt tɨrɨakem teit wit Antiok ke provins Pisidia. Hɨrakɨt ten wɨnak ke mɨt ne Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses ein eik, tatɨp mɨt hɨm yaaim me Krais te mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel netike mɨt yapɨrwe ap ne weiwɨk me Isrel nises hɨm mɨrakɨt.  
\v 2 \x * \xo 14:2 \xt Ap 13:45\x*Mɨt han ne weiwɨk me Isrel hɨr nɨnapen nises hɨm mɨrakɨt hɨr nari han ke mɨt ap ne weiwɨk me Isrel te hɨr nɨnapen mɨt nanises hɨm yaaim me Krais.  
\v 3 \x * \xo 14:3 \xt Mk 16:20; Ap 19:11\x*Hɨrakɨt aposel tepu en wɨ yapɨrwe, hɨrakɨt ap tɨnapen au. Hɨrakɨt tatɨp mɨt miyapɨr hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais. Mɨtɨk Iuwe kekepikɨt te hɨrakɨt tɨrɨak menmen yaaim tɨkaap mɨt miyapɨr nɨnap o his hɨt enum hɨr nɨre yaain. Mɨt en nertei hɨm hɨrakɨt tetpim me Jisas Krais epei kerekyei haiu mɨt haiu yaain, hɨm mɨrakɨt hɨram yaaim mentar menmen yaaim hɨr nɨr hɨrakɨt tɨrɨakem.  
\v 4 Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne wit ik e, hɨr newep nau nɨmɨn. Han pɨnan netike mɨt ne weiwɨk me Isrel, han pɨnan netike aposel.  
\v 5 \x * \xo 14:5 \xt Ap 14:19; 2Ti 3:11\x*Mɨt han ne weiwɨk me Isrel netike mɨt han au, hɨr netike mɨt iuwe nɨr han kitet nanɨnep hɨrakɨt aposel neriuwe nan te hɨrakɨt tati.  
\v 6 \x * \xo 14:6 \xt Mt 10:23\x*Au, hɨrakɨt aposel temtewem, hɨrakɨt tɨrɨr ten wit Listra ketike Debi, hɨram wit me provins Likionia, hɨram metike wit ham menep.  
\v 7 Hɨrakɨt tepeit en tetpor hɨm yaaim me Krais.   
\s1 Hɨrakɨt tepu Listra ketike Debi mɨt newir nan nenep Pol  
\p
\v 8 \x * \xo 14:8 \xt Jo 9:1; Ap 3:2\x*Mɨtɨk kiutɨp keit wit Listra hɨt mɨrak enum me wɨ miye winaak ere in te hɨrak kekrit keke tɨ au.  
\v 9 \x * \xo 14:9 \xt Ap 3:4; Mt 9:28\x*Hɨrak kau tɨ kemtau Pol katɨp hɨm me God. Pol kɨrapɨrwek kertei hɨrak kises hɨm me Krais werek te hɨrak kakɨkepik.  
\v 10 Hɨrak katɨp mɨtɨk ik hɨm iuwe kar ik: “Ti ehɨn ekrit ehɨrp eriuwe hɨt mit.” Hɨrak ketpɨwek epei au, mɨtɨk kehɨn kekrit kerp keke tɨ.   
\p
\v 11 \x * \xo 14:11 \xt Ap 28:6\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe nɨr menmen im Pol kɨrɨakem, hɨr nɨnap natɨp neriuwe hɨm mɨr Likionia, “God kenipet hɨrakɨt teweikɨnhis tɨre haiu mɨt tekiuwe tan tɨ.”  
\v 12 Hɨr nekine Banabas hɨrak Sus. Hɨr nekine Pol hɨrak Hemes nentar hɨrak kerekek katɨp menmen kar ke hɨr han kitet Hemes ketpim.  
\v 13 Wɨnak ke tɨpir Sus kau keit witeik kɨrapɨt ke wit iuwe eik e. Mɨtɨk pris kerek naanmɨpre wɨnak ik e keit bulmakau metike timen keiyɨm kan kewisɨm meit ya weipɨr ke nɨwa. Hɨrak ketike mɨt en hanhan nenep bulmakau neit hemkre neiyɨm nehɨn teinɨk newenɨpi aposel.   
\p
\v 14 Ewaai meruri Pol ketike Banabas tertei menmen mɨt nare nanrɨakem hɨrakɨt tewepep klos mɨrakɨt teteikɨn mɨt hɨr han enuk hɨrakɨt tesiuknen tewep mɨt tetɨn ke nɨmɨn  
\v 15 \x * \xo 14:15 \xt Ap 10:26; Sam 146:6\x*tɨnap tatɨp tar ik: “Yi mɨt yenmak te yi yɨrɨak menmen im e? Hawɨr mɨtɨkɨt keretet wɨre yi mɨt. Hawɨr epei wan wetpi hɨm yaaim me Krais, te yi eiweikɨn sip eiwet menmen im weinɨm yi eiyises God hɨrak kepu. Hɨrak kerekek kɨrɨak nepni, tɨ wan eik metike menmen yapɨrwe mewim.  
\v 16 \x * \xo 14:16 \xt Ap 17:30\x*Nɨpaa hɨrak kewis mɨt nises han kɨr hɨr newenɨpi God weinɨm memipɨn,  
\v 17 \x * \xo 14:17 \xt Sam 147:8; Jer 5:24\x*te hɨrak nɨpaa ere in keteikɨn mɨt hɨrak kepu keriuwe menmen yaaim hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kesiuwi hawɨ keke nepni kan, kenip menmen mi yapɨrwe mewo yaaim meriuwe wɨ mɨram. Hɨrak keweti menmen yaaim te yi han yaaik yayu.”   
\p
\v 18 Hɨrakɨt tatɨp menmen im te menep hɨrakɨt ap teweni te hɨr nenep bulmakau neit hemkre neiyɨm nehɨnet newenɨpi niuk mɨrakɨt.  
\v 19 \x * \xo 14:19 \xt Ap 17:13; 2Ko 11:25; 2Ti 3:11\x*Mɨt han ne weiwɨk me Isrel nau wit Antiok ke provins Pisidia hɨr netike han ne wit Aikoniam nan nari han ke mɨt yapɨrwe neriuwe hɨm mɨr, hɨr newɨr nan nenep Pol. Hɨr newɨr nan nenep Pol, hɨr han kitet hɨrak nepei kaa, te hɨr nari yɨnk kɨrak neiyɨk nan newɨrek ken kɨnaaiwɨr wit kɨr kɨwaai keit.  
\v 20 Hɨrak kɨwaai keit o, mɨt nises hɨm me Krais hɨr nan nererik nerp neweiknɨwek. Hɨr nerp neweiknɨwek, hɨrak Pol kekrit ketikeri pɨke nariyaan nen wit eik. Wanewik, Pol ketike Banabas tariyakɨt ten wit Debi. Hɨrakɨt pɨke ten wit Antiok ke provins Siria.   
\p
\v 21 \x * \xo 14:21 \xt Mt 28:19\x*Pol ketike Banabas tatɨp mɨt hɨm yaaim me Krais teit wit Debi te hɨr mɨt yapɨrwe nemtau hɨm nisesim. Epei au, hɨrakɨt pɨke ten wit Listra ketike wit Aikoniam. Ten ein epei au, hɨrakɨt pɨke ten wit Antiok ke provins Pisidia.  
\v 22 \x * \xo 14:22 \xt Ap 11:23, 15:32, 18:23; Mt 7:14; 1Te 3:3\x*Hɨrakɨt tɨkaap mɨt kerek nises hɨm me God en te hɨr han tokik nepu, hɨr wen nises hɨm yaaim me Krais wɨsenum. Hɨrakɨt tetpor, “Haiu mɨt menmen enum yapɨrwe mamraiwaank in ek te maain haiu mamu han yaaik God kakinɨn naanmamprai.”  
\v 23 \x * \xo 14:23 \xt Ap 13:3\x*Ne mɨt nerer wit wit nises hɨm me God nererik newepnɨpi niuk mɨrak hɨrakɨt tehimɨtan mɨt iuwe hɨr ninɨn naanmɨpre mɨt en. Hɨrakɨt nɨnpɨ makɨt hɨrakɨt titehi Mɨtɨk Iuwe kerek hɨr nisesik, hɨrak kakɨkepikɨt.   
\s1 Pol ketike Banabas pɨke ten Antiok ke provins Siria  
\p
\v 24-25 Pol ketike Banabas teke tɨ ere ten tɨnaaiwɨr provins Pisidia hɨrakɨt ten tɨpiun provins Pamfilia. Hɨrakɨt ten wit Pega hɨrakɨt tatɨp mɨt ein hɨm yaaim me Krais. Epei au, Hɨrakɨt ten wit Atelia kerek keit wan eik. Epei au,  
\v 26 \x * \xo 14:26 \xt Ap 13:1-2, 15:40\x*hɨrakɨt tau sip pɨke ten wit Antiok hak wit kerek nɨpaa mɨt nehimɨtenikɨt nitehi God naanmamprɨwekɨt me menmen hɨrakɨt in ek epei tɨrɨakem.  
\v 27 \x * \xo 14:27 \xt Ap 11:18, 15:4, 12\x*Hɨrakɨt tɨpiun Antiok epei au, hɨrakɨt tari mɨt ne weiwɨk me God en hɨr nererik, hɨrakɨt tetpor menmen yapɨrwe God kekepikɨt tɨrɨakem, hɨrak keteikɨn hɨrak hanhan mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr nanisesik.  
\v 28 Hɨrakɨt tatɨp epei au, hɨrakɨt tau tetikeri me wɨ yapɨrwe.   
\c 15  
\s1 Mɨt yapɨrwe nises God nererik neit Jerusalem newepnak netpep menmen  
\p
\v 1 \x * \xo 15:1 \xt Ga 5:2\x*Mɨt han ne provins Judia nen wit Antiok natɨp mɨt nises hɨm yaaim me Krais nar ik: “Yi ap yerekir yɨnk ki kar ke nɨpaa Moses ketpim te God ap kaktihis yi eitikerek eiyu au.”  
\v 2 \x * \xo 15:2 \xt Ap 11:30; Ga 2:1\x*Pol ketike Banabas hɨrakɨt tetike mɨt in hɨr newepnak natɨp menmen im yapɨrwe, hɨr nenehan. Hɨr nenehan te mɨt ne weiwɨk me God en han kitet nanriuwet Pol Banabas tekite mɨt han en ne Antiok te hɨr nanɨno wit Jerusalem nanɨr mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk miutɨp me God ein nanitorhi me menmen im.  
\v 3 Mɨt ne weiwɨk me God neit Antiok neriuweti nen. Hɨr nepno newep provins Finisia ketike Sameria, hɨr natɨp mɨt en, “Yi mɨt ap ne weiwɨk me Isrel yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum eiyises God.” Mɨt en kerek nises hɨm me God nemtewem te hɨr han yaaik neriuwerem.   
\p
\v 4 \x * \xo 15:4 \xt Ap 14:27\x*Hɨr nɨpiun Jerusalem epei au, mɨt aposel, mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God en netike mɨt en nises hɨm me God nererik newenɨpi God, hɨr han yaaik neriuwe mɨt han nan. Pol ketike Banabas hɨrakɨt tetpor menmen yapɨrwe God kekepikɨt tɨrɨakem.  
\v 5 Hɨrakɨt tetpor epei au, mɨt han ne Farisi kerek in ek nises God hɨr ninɨn nises hɨm lo me Moses hɨr nekrit natɨp nar ik: “Mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr enrekir yɨnk kɨr hɨr enises hɨm nɨpaa Moses ketpim.”   
\p
\v 6 Hɨr natɨp epei au, mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God en hɨr nau nererik newepnak natɨpan menmen im.  
\v 7 \x * \xo 15:7 \xt Ap 10:1-43\x*Hɨr newepnak natɨpan yapɨrwe epei au, Pita kekrit katɨp, “Nai yinan, yi yertei nɨpaa enum eik God ke haiu mɨt kehimɨtena hi hewepyapɨr hɨm yaaim me Krais hetpim men mɨt ap ne weiwɨk me Isrel te hɨr nemtewem nisesim.  
\v 8 \x * \xo 15:8 \xt Ap 10:44, 11:15\x*God hɨrak kertei han ke mɨt keteiknai hɨrak han yaaik te mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr nisesik. Haiu merteiyem mentar hɨrak kesiuwe God Hɨmɨn Yaaik kewetɨrek kar ke nɨpaa hɨrak kewetaiyek.  
\v 9 \x * \xo 15:9 \xt Ap 10:34-35\x*God kɨrɨak menmen miutɨp me haiu mɨt metike hɨr mɨt ne weiwɨk ham. Hɨrak kesak menmen enum hɨr nɨrɨakem mentar hɨr nises hɨm mɨrak.  
\v 10 \x * \xo 15:10 \xt Mt 11:30; Ga 3:10, 5:1\x*In ek yi yenmak te yi einip God han enuk keriuwe menmen me hɨm me Moses yi han kitet mɨt kerek nises God hɨr enisesim? Menmen im hɨram mɨre menmen miyapɨr neremtɨt hɨram nɨmenum, hɨram mamnip han kɨr enum me menmen enum weinɨm. Nɨpaa maamrer nai netike haiu mɨt in ek ap nises menmen me Moses werek werek au.  
\v 11 \x * \xo 15:11 \xt Ga 2:16; Ef 2:5-8\x*Au, haiu han kitet God kaktaihis kakɨr ke hɨrak kakɨthis mɨt han en kakɨntar Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais hanhanai kerekyai yaaim. Hɨm me Moses au.”   
\p
\v 12 \x * \xo 15:12 \xt Ap 14:27; Ga 2:9\x*Pita katɨp epei au, Mɨt nekintɨp nau neit nemtau Banabas ketike Pol hɨrakɨt tetpor menmen yaaim me mɨt his hɨt enum o menmen meiyam enum hɨr nɨre yaain, God kekepikɨt te hɨrakɨt tɨrɨakem me mɨt miyapɨr ne weiwɨk ap me Isrel.   
\p
\v 13 Hɨrakɨt tatɨp epei au, Jems katɨp hɨm mɨrak kar ik: “Nai yinan, nɨkɨp emnep eiyɨmtau menmen im!  
\v 14 \x * \xo 15:14 \xt Ap 15:7-9\x*Saimon epei ketpai me wɨ God kinɨn keteiknai hɨrak hanhan mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨrak kari mɨt han ne mɨt han en hɨr mɨt nɨrak.  
\v 15 Nɨpaa mɨt profet natɨp me menmen im mar ke haiu metpim. Hɨm mau tɨwei hɨr newisɨm matɨp mar im:   
\q1
\v 16 \x * \xo 15:16 \xt Emo 9:11-12\x*‘Maain hi Mɨtɨk Iuwe God hi pɨke anen akaap mɨt ne weiwɨk me maam kɨr Devit. Hɨr enun nɨre wɨnak epei kewen te hi pɨke ekepi hɨr nanu werek nar ke wɨnak hi pɨke eimaak ekɨrp.   
\q1
\v 17 Hi hɨrɨak menmen im te mɨt ne weiwɨk ham nerer wit wit nanisɨsa, mɨt kerek hi hehimɨteni hɨr mɨt nai.’   
\q1
\v 18 Nɨpaa Mɨtɨk Iuwe God kewepyapɨr hɨm im ketpim.   
\p
\v 19 “Hi Jems hi han kitet te haiu ap mamɨwaank mɨt han ne weiwɨk ham hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises God.  
\v 20 \x * \xo 15:20 \xt Eks 34:15-17; Jen 9:4; Lev 17:10-16\x*Haiu emwis tɨwei emsiuwerem emno emɨtpor te hɨr ap nanɨm menmen mɨt han newepwar newet tɨpir weinɨm em mentar God keriuwesɨsem hɨram enum. Im metike hɨr ap nariyanhis newenɨnem, hɨr ap nanɨm samiyak mɨt newers tɨmɨr namɨp neriuwe hemkre ap mewen au hɨr ap nanɨm hemkre mei kike au.  
\v 21 \x * \xo 15:21 \xt Ap 13:15\x*Me wɨ Sabat yapɨrwe mɨt epei nekine hɨm me Moses neit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm mɨrak. Mɨt nerer wit wit nekine hɨm mɨrak natɨp mɨt em. Hɨram ap yaaim te mɨt ap ne weiwɨk me Isrel nau netike mɨt ne Isrel nekre wɨnak mɨt nerer ein ein neit nenipi yɨnk enum nentar hɨr ap nises menmen Moses nɨpaa keriuwesɨsem.”   
\s1 Mɨt neit Jerusalem nesiuwe tɨwei ken mɨt ap ne Isrel  
\p
\v 22 Hɨr natɨp epei au, mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne God en, hɨr netike mɨt yapɨrwe nises God en hɨr han kitet nehimɨtan mɨt han neriuweti nanɨno Antiok nantike Pol, Banabas. Hɨr nehimɨtan Judas, mɨt nekine niuk mɨrak ham Basabas, hɨrak ketike Sailas. Mɨt nises God in han kitet mɨtɨkɨt it hɨrakɨt yaaikɨt.  
\v 23 Hɨr newis tɨwei newet mɨt em hɨram matɨp mar im:  
\p “Haiu mɨt Aposel metike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne weiwɨk me God in, haiu metike mɨt weinɨn ne weiwɨk mɨrak, haiu yapɨrwe metpi yi yaain, yi mɨt yises God yi ap ne weiwɨk me Isrel yau wit Antiok, Siria, Silisia.  
\v 24 \x * \xo 15:24 \xt Ap 15:1\x*Haiu memtau mɨt han ne haiu mɨt nen wit ki nari han ki keriuwe hɨm hɨr netpiyem te yi han enuk. Haiu ap metpor hɨr nanɨno netpiyem au.  
\v 25 Haiu memtewem, te haiu mererik matɨpan menmen im, haiu mehimɨtan mɨtɨkɨt wik mamriuwetet tatno yi mɨt. Hɨrakɨt tatno tatkite taiu yinakɨt yaaikɨt Banabas ketike Pol.  
\v 26 Hɨr mɨt han natɨp nanɨksɨp nanɨntar hɨrakɨt tises hɨm me Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas Krais, hɨrakɨt tatɨp mɨt em.  
\v 27 Haiu epei meriuweti Judas ketike Sailas. Hɨrakɨt tatɨtpi tatriuwe hɨm mɨrakɨt hɨm mepɨr menmen haiu mewisɨm mau tɨwei ik e.   
\p
\v 28 \x * \xo 15:28 \xt Mt 23:4\x*God Hɨmɨn Yaaik ketike haiu mɨt in haiu han kitetim matɨpan te haiu ap metpi yi eiyises hɨm me Moses yapɨrwe au. Eiyisesim mei kike keremem.  
\v 29 \x * \xo 15:29 \xt Ap 15:20\x*Yi ap eiyɨm menmen mɨt newepwarem newet tɨpir weinɨm em. Yi ap eiyɨm hemkre au, o samiyak mɨt namɨp newers tɨmɨr hemkre wen meriuwerem, yi ap eiriyanhis eiwenɨnem au emɨt! Yi ap eirɨak menmen im haiu mewisiyem te yi eiyu werek werek mepɨr keremem.”   
\p
\v 30 Hɨr newis tɨwei epei au, hɨr neriuwet mɨt nen Antiok. Hɨr nɨpiun Antiok, hɨr nari mɨt kerek nises hɨm me Krais hɨr nererik hɨr newetɨr tɨwei ik.  
\v 31 Hɨr neit tɨwei nekinaak. Hɨr nekinaak, hɨr han yaaik neriuwe hɨm mau tɨwei.  
\v 32 \x * \xo 15:32 \xt Ap 11:27, 13:1, 14:22\x*Judas ketike Sailas hɨrakɨt mɨtɨkɨt profet, te hɨrakɨt tetpor yapɨrwe tekepi hɨr han tokik nepu te hɨr nepu werek.  
\v 33 Hɨrakɨt tepu en wɨ ham teit wit Antiok. Epei au, mɨt nises God en neriuwetet pɨke ten, hɨrakɨt tetpor tar ik: “God naanmampri.” [  
\v 34 Sailas au, hɨrak hanhan kepu en.]   
\p
\v 35 Pol ketike Banabas tepu Antiok me wɨ ham. Hɨrakɨt tetikite mɨt han yapɨrwe hɨr natɨp mɨt hɨm me God newepyapɨrem.   
\s1 Pol ketike Banabas tɨnaaipɨsakɨt  
\p
\v 36 Maain wɨ ham Pol katɨp Banabas kar ik: “Hawɨr pɨke euno ewɨr nawɨr yinan nises God nerer wit wit nɨpaa hawɨr wewepyapɨr hɨm yaaim me Krais, te hawɨr wawɨrtei hɨr nepu werek nisesim o au.”  
\v 37 \x * \xo 15:37 \xt Ap 12:12, 25\x*Banabas hanhan keithis Jon Mak kaktikerek tariyakɨt tatno,  
\v 38 \x * \xo 15:38 \xt Ap 13:13; Kl 4:10\x*te Pol kɨnaain ap kaktɨwekhis tariyakɨt tatno kentar nɨpaa hɨrak ap kepu ketikeret ere hɨrakɨt tɨrɨak menmen epei au. Au, hɨrak kɨnaiwɨret keit provins Pamfilia.  
\v 39 \x * \xo 15:39 \xt Ap 4:36, 13:4\x*Hɨrakɨt tenehakɨt tenehakɨt han enuk wɨsenum tentar menmen im te hɨrakɨt tɨnaipɨsakɨt ten. Banabas keithis Jon Mak hɨrakɨt tariyakɨt tau sip ten wit Saipras wan kimaak keketik.  
\v 40 \x * \xo 15:40 \xt Ap 14:26\x*Pol keithis Sailas tariyakɨt ten. Mɨt nises God en hɨr neriuwetet nitehi God naanmamprewekɨt.  
\v 41 Hɨrakɨt teke tɨ ten provins Siria ketike provins Silisia, hɨrakɨt tɨkaap mɨt ne weiwɨk me God ein tekepi hɨr han tokik enu enises God werek werek.   
\c 16  
\s1 Mɨtɨk Timoti kepno ketike Pol Sailas  
\p
\v 1 \x * \xo 16:1 \xt Ap 14:6; 2Ti 1:5\x*Pol hɨrak ketike Sailas ten tiun wit Debi ketike Listra. Mɨtɨk kises hɨm me God hɨrak kepu en, niuk mɨrak Timoti. Miye pɨrak hɨre wetikerek nises hɨm me God miye pɨrak hɨre pe weiwɨk me Isrel te haai kɨrak au, hɨrak ke weiwɨk me mɨt Grik.  
\v 2 \x * \xo 16:2 \xt Fl 2:19-22\x*Mɨt yapɨrwe nises hɨm me God neit wit Listra, wit Aikoniam hɨr natɨp nar ik: “Timoti hɨrak mɨtɨk yaaik.”  
\v 3 \x * \xo 16:3 \xt Ga 2:3-5\x*Pol hanhan kaktɨwekhis te hɨrak kerekir yɨnk kɨrak kaknip mɨt ne weiwɨk me Isrel han yaaik. Hɨrak kɨrɨak menmen im kentar mɨt nerer wit wit menep ne weiwɨk me Isrel nertei Timoti haai kɨrak hɨrak mɨtɨk ke Grik, hɨrak ap kerekir yɨnk kɨrak au.  
\v 4 \x * \xo 16:4 \xt Ap 15:23-29\x*Epei au, hɨrakɨt ten terer wit wit tatɨp mɨt kerek nises hɨm me God, menmen mɨt aposel netike mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt ne God neit Jerusalem hɨr natɨp mɨt ap ne weiwɨk me Isrel hɨr enisesim. Hɨrakɨt tetpor hɨr enisesim,  
\v 5 \x * \xo 16:5 \xt Ap 2:47\x*te mɨt ne weiwɨk me God neit ein hɨr han tokik nepu nises God werek werek. Mɨt han yapɨrwe hekrit hekrit neweikɨn sip newet menmen enum nises hɨm me God.   
\s1 Pol kɨwaai kɨtyak kɨr mɨtɨk ke provins Masedonia  
\p
\v 6 \x * \xo 16:6 \xt Ap 18:23\x*Hɨrakɨt teke tɨ ten provins Frisia ketike Galesia tentar God Hɨmɨn Yaaik ap kewisɨkɨt tatno provins Esia tatɨp mɨt miyapɨr hɨm me Krais.  
\v 7 Hɨrakɨt ten ere tiun hɨn ke provins Misia, hɨrakɨt tare tatno provins Bitinia te God Hɨmɨn Yaaik kerek Jisas kewet mɨt ek, hɨrak ap kewisɨkɨt tatno au.  
\v 8 Hɨrak ap kewisɨkɨt tatno au, te hɨrakɨt tɨnaaiwɨr Bitinia tekiuwe Misia ere tiun wit Troas.  
\v 9 Hɨrakɨt tɨpiun wit Troas, wɨtaan Pol kepu kɨtyak kɨr mɨtɨk ke Masedonia kerp kitɨwekhi kar ik: “Ti ehu sip enen wit kaiu Masedonia ti ekepai.”  
\v 10 Pol kɨr menmen im epei au, (hi Luk hetikeret) haiu mewen menmen memi mekre tanɨk kaiu haiu mare mamno provins Masedonia mentar haiu epei mertei God kenɨnai kehimɨtenai mamno en mamtɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Krais.   
\s1 Mɨte Lidia wises hɨm me God  
\p
\v 11 Haiu mau sip mɨnaaiwɨr wit Troas merekir wan mesipat wit yapɨrwe men ere mɨpiun wit Samotres. Haiu mɨpiun wit Samotres, haiu mɨpiun wit Niapolis.  
\v 12 Haiu mɨpiun Niapolis epei au, haiu mɨnaaiwɨr sip meke tɨ men wit Filipai kerek nɨpaa mɨt ne wit iuwe Rom nan newik nenipek kɨre wit iuwe kinɨn wit ham me provins Masedonia. Haiu mepu wit eik wɨ ham.  
\v 13 Me wɨ Sabat haiu mɨnaaiwɨr wit men mani menep wit. Haiu han kitet mɨt nehimɨtan wit menep tɨpar eik te hɨr natɨp God menmen. Haiu mau en metike miyapɨr keriyen nererik nau mani eik haiu mewepnak.  
\v 14 Mɨte piutɨp pe miyapɨr kerek nererik en nemtau hɨm maiu, hɨre niuk mɨre Lidia. Hɨre wises God wewenɨpiyek. Hɨre pe wit Taiataira, hɨre wesiuwe laplap mɨre yɨwir wawɨt pewek mamrerim. Mɨtɨk Iuwe God hɨrak keweikɨn han kɨre te hɨre wemtau hɨm Pol ketpim hɨre wisesim.  
\v 15 \x * \xo 16:15 \xt Ap 16:33, 18:8\x*Hɨre wetike mɨt miyapɨr neit wɨnak kɨre hɨr nitehi haiu mɨt mɨkɨri neriuwe tɨpar. Haiu mɨkɨri neriuwe tɨpar, hɨre witaihi war ik: “Yi han kitet hi hises hɨm yaaim me Krais te yi einen eiyu wɨnak kai.” Hɨre wari han kaiu te haiu men mau en.   
\s1 Pol ketike Sailas tekre wɨnak enuk teit wit Filipai  
\p
\v 16 \x * \xo 16:16 \xt Ap 19:24\x*Wɨ ham haiu mepno wit menep mani te matɨp God menmen, mɨte piutɨp kerek wɨrɨak menmen me mɨt han, hɨre herwe enuk kau kekre han kɨre kekepye wewepyapɨr menmen maain te mamnen. Mɨt kerek naanmɨprewe neit pewek yapɨrwe nentar menmen im.  
\v 17 \x * \xo 16:17 \xt Mk 1:24, 34\x*Hɨre wises Pol ketikewai wɨnap watɨp war ik: “Mɨt in hɨr nɨrɨak menmen me Mɨtɨk Iuwe God. Hɨr newepyapɨr netpai menmen haiu emisesim te God kakɨsak menmen enum haiu mɨrɨakem te hɨrak kaktaihis.”  
\v 18 Hɨre wɨrɨakem warek wɨ yapɨrwe ere Pol han enuk keriuwerep keweikɨn ketpɨwe kar ik: “Hi hetput hekrehɨr ke Mɨtɨk Iuwe Jisas ti enke enopɨn ekeipnɨwe.” Hɨrak katɨp epei au, herwe kɨnaiwɨrep kɨrɨr ken waswas.   
\p
\v 19 Maain mɨt kerek naanmɨprewe hɨr nertei herwe kenke kekeipnɨwe te hɨr ap nanɨt pewek mei au, hɨr neithis Pol ketike Sailas nerikɨt nen nɨr mɨt iuwe masistret neit wit nɨmɨnek me wit mɨt nesiuwe hɨm nererik neitai,  
\v 20 \x * \xo 16:20 \xt Mk 13:9; Ap 17:6; Mt 5:11\x*hɨr nerikɨt nen mɨt iuwe masistret ne Rom natɨp nar ik: “Mɨtɨkɨt it hɨrakɨt te weiwɨk me Isrel, hɨrakɨt tɨrɨak enum me haiu mɨt mau wit ik e.  
\v 21 Hɨrakɨt tetpai menmen te hɨram ap mises menmen mɨt naiu iuwe ne Rom natɨp haiu emisesim au.” Haiu ap emises menmen mɨtɨkɨt it tetpaiyem au emɨt.  
\v 22 \x * \xo 16:22 \xt 2Ko 11:25; Fl 1:30; 1Te 2:2\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe netikeri nesiuwe hɨm. Epei au, Mɨt iuwe masistret neriyɨwekɨt klos mɨrakɨt newepim natɨp mɨt nɨr nanɨnen nanwaai nɨpɨn nanɨksɨp.  
\v 23 Hɨr nenke nɨpɨn naksɨp yapɨrwe. Te hɨr newɨret tekre wɨnak enuk, hɨr natɨp mɨtɨk naanmɨpre wɨnak enuk te hɨrak naanempre mɨtɨkɨt werek werek.  
\v 24 Hɨrak kemtau hɨm mɨr im epei au, hɨrak kewisɨkɨt tekre haau ke nɨmɨn kewis hɨt mɨrakɨt kemenkekim mitet hei me nu nɨmenum metenen hɨt me mɨt.   
\p
\v 25 Me wɨ nɨmɨn Pol ketike Sailas hɨrakɨt titehi God menmen hɨrakɨt tine henye. Mɨt han nekre wɨnak enuk ek hɨr nemtau menmen hɨrakɨt tinaam tetpim.  
\v 26 Hɨrakɨt tɨrɨak menmen im, tɨ kɨtanɨk wɨsenum te wɨnak enuk kɨrirɨr iuwe, waswas weipɨr yapɨrwe menke, sen hɨram menke mɨnatɨn men mekeipɨn mɨt yapɨrwe nekre wɨnak eik.  
\v 27 \x * \xo 16:27 \xt Ap 12:18-19\x*Mɨtɨk naanmɨpre wɨnak enuk kekrit kerenaan kɨr weipɨr yapɨrwe menke, hɨrak han kitet mɨt neit nɨmɨn en nepei nɨrɨr nen witeik. Hɨrak keket hɨne kɨrak kare kakwɨrek kaknep hɨrekes kentar hɨrak kɨnaain mɨt iuwe nanɨr mɨt enun epei netpaan nɨrɨr nen te hɨr han enuk neriuwerek nankɨp.  
\v 28 Hɨrak kaknep hɨrekes, au, Pol kɨnap hɨm iuwe kesinɨwek ketpɨwek, “Au emɨt! Ti ap enep hɨrekes. Haiu mɨrɨr au haiu mepu in.”  
\v 29 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk ik kenɨne mɨtɨk hak kakɨt si keiyɨk kaknen. Hɨrak keit si keiyɨk kan, hɨrak kesiuknen ken nɨmɨn hɨrak kepɨrpɨr kitehɨr kewen ninɨp menep hɨt me Pol ketike Sailas.  
\v 30 \x * \xo 16:30 \xt Ap 2:37\x*Te hɨrak pɨke kekrit kerp kerikɨt ken witeik kitɨwekɨthi kar ik: “Hi arɨak mekam te God kakɨsak menmen enum mai hɨrak kaktauhis?”   
\p
\v 31 Hɨrakɨt tewenɨwekhi tetpɨwek tar ik: “Ti ehises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Jisas te ti etike mɨte nɨkerek nit, God hɨrak kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem.”  
\v 32 Hɨrakɨt tatɨp epei au, hɨrak ketɨwekɨthis ten hɨrakɨt tewepyapɨr hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais te hɨrak mɨtɨk ketike mɨt miyapɨr neit wɨnak kɨrak nemtau hɨm me God hɨrakɨt tetpim.  
\v 33 \x * \xo 16:33 \xt Ap 15:16\x*Hɨrakɨt tatɨp epei au, hɨram wen wɨ nɨmɨn, mɨtɨk ik ketɨwekhis ken kɨkɨr sip kirakɨt ere werek. Hɨrak kɨkɨr sip kɨrakɨt, Pol ketike Sailas tɨkɨr mɨtɨk ketike mɨt miyapɨr nɨrak neriuwe tɨpar.  
\v 34 Hɨrakɨt tɨkɨri, hɨrak mɨtɨk eik ketɨwekɨthis keiyɨkɨt ken wɨnak kɨrak kewetɨwekɨt menmen taam. Hɨrak ketike mɨt miyapɨr neit wɨnak kɨrak hɨr han yaaik nentar hɨr in ek nises hɨm me God.   
\p
\v 35 Wanewik, mɨt iuwe masistret ne Rom nau wit, hɨr nesiuwe mɨt plisman nen wɨnak enuk natɨp nar ik: “Yi eisiuwe mɨtɨkɨt wik hɨrakɨt tatno.”  
\v 36 Mɨt natɨp epei au, mɨtɨk naanmɨpre wɨnak enuk kan katɨp Pol kar ik: “Mɨt iuwe masistret nesiuwe hɨm natɨp yi yaino witeik, yi yaino God naanmampri me menmen.”   
\p
\v 37 \x * \xo 16:37 \xt Ap 22:25\x*Te Pol katɨp mɨt plisman kar ik: “Mɨt iuwe ap nɨnapɨn menmen enum hawɨr wɨrɨakem te hɨr newep neit witeik mɨt yapɨrwe nɨrei. Hawɨr wɨre mɨt nau wit Rom hɨr ap nerekyawɨr menmen em mar im au nentar mɨt iuwe neit wit Rom newis hɨm mau tɨwei neriuwesɨsem. In ek hɨr mɨt in nare nɨsawɨn menmen neriuwetawɨr a? Taau! Hɨr hɨras nanɨnen in nanriuwetawɨr euno witeik.”   
\p
\v 38 Hɨrak katɨp menmen im epei au, mɨt plisman pɨke nen natɨp mɨt iuwe hɨm mɨrak. Hɨr epei nemtau Pol ketike Sailas hɨrakɨt tɨre mɨt ne wit Rom hɨr nɨnaain natɨp nar ik: “Haiu mɨrɨak menmen enum ye.”  
\v 39 \x * \xo 16:39 \xt Mt 8:34\x*Te hɨr nen nɨr Pol ketike Sailas, hɨr natɨp nar ik: “Yi yaaikɨt, haiu mepɨtari yi yɨre mɨt ne Rom.” Hɨr natɨp epei au, hɨr neriyakɨt ten witeik nitɨwekɨthi te hɨrakɨt tɨnaaiwɨr wit kɨr.  
\v 40 Pol ketike Sailas hɨrakɨt tɨnaaiwɨr wɨnak enuk ten wɨnak ke Lidia. Epei au, hɨrakɨt tatɨp mɨt kerek nises hɨm me God tetpor hɨm mamkepi hɨr han tokik nanu. Hɨrakɨt tetpor hɨm ere werek, hɨrakɨt teit menmen teiyɨm tatnaaiwɨr wit Filipai tatno.   
\c 17  
\s1 Mɨt ne wit Tesalonaika nare nanɨnep Pol ketike Sailas  
\p
\v 1 \x * \xo 17:1 \xt 1Te 2:1-2\x*Hɨrakɨt tɨnaaiwɨr Filipai, hɨrakɨt ten tewep wit Amfipolis. Hɨrakɨt ten tewep wit Amfipolis tesipatek, hɨrakɨt ten tewep wit Apolonia ten ere tɨpiun wit Tesalonaika kerek wɨnak ke mɨt ne Isrel nererik nekine hɨm me Moses neitai.  
\v 2 Pol keit in kɨrɨak menmen kar ke nɨpaa hɨrak kɨrɨakem keit wit hak. Me wɨ Sabat hɨrak ken wɨnak kɨr. Me wɨ Sabat wikak hɨrak ketikeri newepnak natɨpan, hɨrak keit hɨm me God mau tɨwei ketporem keteiknorem kar ik:  
\v 3 \x * \xo 17:3 \xt Lu 24:26; Ap 3:18, 9:22\x*“Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Krais, God hɨrak katɨp mɨtɨk ik kaki pɨke kakɨkrit. Mɨtɨk ik Jisas hi ewepyapɨr etpiyek hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Krais kerekek kakɨkaap haiu mɨt ne tɨ.”  
\v 4 \x * \xo 17:4 \xt Ap 13:50\x*Mɨt miyapɨr han ne weiwɨk me Isrel hɨr nemtau hɨm im hɨr nises Pol ketike Sailas. Mɨt han ne Grik kerek newenɨpi God, hɨr netike miyapɨr iuwe yapɨrwe ne Tesalonaika hɨr nisesikɨt.   
\p
\v 5 \x * \xo 17:5 \xt 1Te 2:14\x*Te mɨt han ne weiwɨk me Isrel neit wɨnak en hɨr ap nises hɨm im hɨr yɨnk enuk nentar mɨt yapɨrwe nises hɨm mɨrakɨt. Hɨr nen ya neithis mɨt enun nau yain yain hɨr nesikeyaanmi nererik nen nari han ke mɨt yapɨrwe ne wit. Hɨr neweikɨn wɨnak ke mɨtɨk niuk mɨrak Jeson nenke weipɨr nɨnatɨn Pol ketike Sailas te hɨr neriyakɨt nesiuweret ten mɨt.  
\v 6 \x * \xo 17:6 \xt Ap 16:20\x*Hɨr nɨnetnɨwekɨt nɨnetnɨwekɨt au, hɨr nari mɨtɨk Jeson ketike mɨt han nises Krais, neriyei nen mɨt iuwe masistret nɨnap netpor nar ik: “Mɨt kerek nɨrɨak enum nerer wit wit epei nan in nɨrɨak enum.  
\v 7 \x * \xo 17:7 \xt Lu 23:2; Jo 19:12\x*Mɨtɨk ik Jeson kewisi nan nau wɨnak kɨrak. Hɨr neweikɨn sip newet hɨm me mɨt iuwe neit Rom. Hɨr natɨp nar ik: ‘Mɨtɨk iuwe king hak kinɨn Sisa, hɨrak niuk mɨrak Jisas.’”  
\v 8 Hɨr natɨp hɨm im, hɨr nɨkɨak han ke mɨt yapɨrwe neit wit, hɨr netike mɨt iuwe masistret.  
\v 9 Mɨt iuwe en nari pewek me mɨtɨk Jeson ketike mɨt han nises Krais te hɨr ap pɨke nanri han ke mɨt han neriuwe hɨm me Krais. Hɨr nari pewek epei au, hɨr nesiupani neriuweti nen witeik.   
\s1 Pol ketike Sailas ten wit Beria  
\p
\v 10 Nepei wɨtaan, mɨt in ne Tesalonaika kerek nises hɨm me Krais hɨr neriuwet Pol ketike Sailas ten wit Beria. Hɨrakɨt ten ein epei au, hɨrakɨt ten wɨnak kerek mɨt ne weiwɨk me Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses me wɨ Sabat.  
\v 11 \x * \xo 17:11 \xt Jo 5:39\x*Mɨt en hɨr yaain ninɨn mɨt ne wɨt Tesalonaika nentar hɨr nemtau hɨm Pol ketpim, hɨr hanhanem. Hekrit hekrit hɨr nekine hɨm me God mau tɨwei te hɨr hanhan nanɨrtei menmen Pol ketpim hɨram yaaim mɨre hɨm nɨpaa God ketpim o au.  
\v 12 \x * \xo 17:12 \xt Ap 13:50\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel nises hɨm me Krais. Miyapɨr han ne Grik hɨr miyapɨr niuk mɨr iuwe, hɨr netike mɨt ne Grik yapɨrwe nises hɨm me God.  
\v 13 \x * \xo 17:13 \xt Ap 14:19\x*Maain mɨt ne weiwɨk me Isrel ne wit Tesalonaika nemtau Pol wen kewepyapɨr katɨp hɨm me God kar ke nɨpaa hɨrak kɨrɨakem keit wit Beria, hɨr nan nɨkɨak han ke mɨt en hɨr han kekrit enum.  
\v 14 Hɨr han kekrit enum te mɨt nises Krais hɨr nɨnaain mɨt nanɨnep Pol kaki te hɨr neriuwetek kakno wit yanɨmɨn ke wan eik. Sailas ketike Timoti au, hɨrakɨt tepu Beria.  
\v 15 Mɨt kerek neriuwet Pol nen netikerek ere hɨr nɨpiun wit Atens. Epei au, hɨr epei nanɨno nɨr ein, Pol ketpor kar ik: “Yi eitɨp Sailas ketike Timoti hɨrakɨt tatnen waswas tatwenayipɨr tatɨt wit Atens.”   
\s1 Pol kewepyapɨr hɨm me God keit wit Atens  
\p
\v 16 Pol wen keit wit Atens kemerɨr Sailas ketike Timoti, hɨrak han kekrit kentar hɨrak kɨr mɨt natɨn ninaan mau teinɨk yapɨrwe hɨram mepu wit kɨr eik e.  
\v 17 \x * \xo 17:17 \xt Ap 18:19\x*Hɨram mepu wit kɨr eik, te hɨrak ken wɨnak kerek mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr netike mɨt ne Grik hɨr newenɨpi God, hɨrak ketikerei newepnak natɨpan me hɨm me Krais. Hɨrak kepno en, hɨrak hekrit hekrit ken wit maket kerek mɨt nesiuwe menmen, hɨrak ketike mɨt miyapɨr nau en newepnak natɨpan hɨm me Jisas Krais.  
\v 18 Mɨt han natɨp mɨt hɨm me mɨtɨk Seno, hɨr netike mɨt han Stoik kerek hɨr natɨp mɨt hɨm me mɨtɨk Epikurian, hɨr netike Pol newepnak natɨpan menmen. Hɨr mɨt han natɨp nar ik: “Mɨtɨk enuk weise tɨpar ik katɨp mekam?” Mɨt han natɨp nar ik: “Hɨrak katɨp menmen me God ke mɨt ne wit hak.” Hɨr natɨp menmen im nentar Pol ketpor hɨm me Jisas Krais ketike hɨm me mɨt epei naa pɨke nanɨkrit.  
\v 19 Te hɨr netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen kaunsil ke wit Ariopagas keit Atens. Hɨr netpɨwek nar ik: “Haiu hanhan mamɨmtau hɨm ham mit ti hatɨp mɨt em.  
\v 20 Hɨm mei ti etpaiyem hɨram haiu mepɨtariyem te ti etpaiyem te haiu mertei werek werek.”  
\v 21 Mɨt nau wit Atens netike mɨt ne wit ham hɨr nau en hekrit hekrit hɨr nau yain yain natɨp hɨm hɨr hanhan nemtau hɨm ham mɨt nisesim.   
\p
\v 22 Hɨr nepei netpɨwek, Pol kekrit kerp nɨmɨn ke mɨt ne kaunsil katɨp kar ik: “Yi mɨt ne wit Atens. Hi hertei yi yewenɨpi tɨpir yapɨrwe.  
\v 23 Hi heke tɨ herekir wit ki hi hɨr wit wit yi yewenɨpi tɨpir, hi hɨr kɨnaan kiutɨp yi yekine menmen im mewik: ‘Kɨnaan im me tɨpir hak haiu mɨt mepɨtari niuk mɨrak.’ Menmen yi mɨt in yepɨtari niuk mɨrak yewenɨpiyek, hi etpi niuk mɨrak. Niuk mɨrak God.   
\p
\v 24 \x * \xo 17:24 \xt 1Kin 8:27; Ap 7:48\x*“God hɨrak kewis tɨ ketike menmen yapɨrwe mewik. Hɨrak kinɨn naanmɨpre nepni metike tɨ te hɨrak ap kepu kekre wɨnak mɨt nimɨwekek.  
\v 25 \x * \xo 17:25 \xt Sam 50:12; Ais 42:5\x*Hɨrak kɨrɨak menmen yapɨrwe, te mɨt nankepik nanrɨak menmen taau. Hɨrak hɨrekes kewetai haiu mɨt hɨmɨn te haiu mepu, hɨrak kewetai menmen yapɨrwe.  
\v 26 \x * \xo 17:26 \xt Diu 32:8\x*\x * \xo 17:26 \xt Ais 55:6; Sam 145:18; Jer 23:23\x*Hɨrak kiutɨp hɨrak kinai haiu mɨt yapɨrwe haiu merer wit wit mau tɨ. Nɨpaa enum eik hɨrak kɨmat wɨ mɨt nau tɨ hɨrak kehimɨtan wit kerek hɨr nanwik.  
\v 27 Hɨrak kɨrɨak menmen im te haiu mɨt mɨnmetnɨwek ere mɨnapɨnek misesik. God ap kerp yanɨmɨn ke haiu mɨt niutɨp niutɨp au.  
\v 28 Hɨrak kekepai haiu mepu tɨ haiu mamno in mamno ein. Hɨrak kɨre mɨt han ni nertei iuwe hɨr nekine hɨm o hɨr nine henye hɨr natɨp nar ik: ‘Haiu mɨt haiu nɨkerek ne God.’  
\v 29 \x * \xo 17:29 \xt Jen 1:27; Ais 40:18-20, 44:10-17; Ap 19:26\x*Haiu nɨkerek nɨrak te haiu ap han ekitet hɨrak kɨre gol o silva o nan mɨt nɨrɨakem hɨram mar ke God au.  
\v 30 \x * \xo 17:30 \xt Ap 14:16\x*Nɨpaa mɨt ap nertei God au, te hɨrak ap katɨp enum me menmen hɨr nɨrɨakem au. In ek God katɨp hɨm manp mɨt yapɨrwe nau nerer wit wit nar ik: ‘Yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum.’  
\v 31 \x * \xo 17:31 \xt Sam 9:8, 96:13; Ap 10:42\x*God epei kɨmat wɨ hɨrak maain skelim mɨt miyapɨr yapɨrwe werek werek kakriuwe mɨtɨk hɨrak kehimɨtanek hɨrak kakrɨak menmen im. God hɨrak epei keteikɨn haiu mɨt yapɨrwe maain hɨrak kakrɨak menmen im kentar hɨrak kɨkɨak mɨtɨk ik nɨpaa kaa hɨrak kekrit kepu.”   
\p
\v 32 Mɨt en hɨr nemtau Pol katɨp ke mɨtɨk kaa Pɨke kekrit kepu, mɨt han natɨp nitetnaan nenwesɨsek. Au, mɨt han netpɨwek nar ik: “Maain haiu mamɨmtau ti etɨp menmen im eteipim.”  
\v 33-34 Epei au, Pol kɨnaaiwɨr mɨt ken. Mɨt han nen netikerek nises hɨm me God. Mɨtɨk ke mɨt in nises hɨm me God hɨrak mɨtɨk ke kaunsil Ariopagas niuk mɨrak Daionisias. Mɨte piutɨp niuk mɨre Damaris hɨre wetike mɨt miyapɨr han nises hɨm me God.   
\c 18  
\s1 Pol katɨp mɨt miyapɨr ne Korin hɨm yaaim me Krais  
\p
\v 1 Pol katɨp hɨm me Krais keit Ariopagas epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit Atens ken wit Korin.  
\v 2 \x * \xo 18:2 \xt Ro 16:3\x*Hɨrak ken wit Korin, hɨrak kɨr mɨtɨk hak niuk mɨrak Akwila kerek nɨpaa miye pɨrak winaak keit wit Pontas. Hɨrak ketike mɨte pɨrak Prisila in ek nɨnaaiwɨr wit iuwe Itali nan Korin nentar mɨtɨk iuwe Klodias kerek kinɨn naanmɨpre mɨt katɨp kar ik: “Mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel hɨr enɨnaaiwɨr wit Rom.” Hɨrak Pol ken  
\v 3 \x * \xo 18:3 \xt Ap 20:34; 1Ko 4:12\x*kau wɨnak kɨr kekepi nime wɨnak laplap kentar hɨrak nɨpaa (hɨrak ap kises hɨm me krais wen au) hɨrak kime menmen im keit pewek mererim, kar ke in hɨr nimaam.  
\v 4 Me wɨ Sabat yapɨrwe Pol ken wɨnak ke mɨt ne Isrel ein kerek hɨr nekine hɨm me Moses, hɨrak ketikeri newepnak natɨpan, hɨrak kare kakteiknor hɨm mɨrak yaaim me Krais te hɨr enisesim   
\p
\v 5 \x * \xo 18:5 \xt Ap 17:14-15, 9:22\x*Me wɨ Sailas ketike Timoti tɨnaaiwɨr provins Masedonia tan wit Korin, Pol ap pɨke kime wɨnak ke laplap au. Hekrit hekrit hɨrak katɨp mɨt ne weiwɨk me Isrel nau en ketpor kar ik: “Jisas hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God nɨpaa kehimɨtanek kan kɨkaap mɨt ne Isrel.”  
\v 6 \x * \xo 18:6 \xt Ap 13:46, 51, 20:26; Lu 9:5\x*Hɨr au nemnɨnɨwek hɨm mɨrak netpɨwekɨt enum, te Pol kɨtanɨk laplap mɨrak keteiknor God ap kesak menmen enum mɨr au mepu, hɨrak ketpor, “Yi yayi te yi yayi. Hɨram menmen mai au, hɨram menmen mi. Me in ek hi eweikɨn sip eweti, hi eno mɨt ap ne weiwɨk me Isrel etpor hɨm yaaim me Krais.”  
\v 7 Epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wɨnak ke mɨt en nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak ketike Sailas, Timoti ten tau wɨnak ke mɨtɨk hak niuk mɨrak Tisias Jastas. Hɨrak ap ke weiwɨk me Isrel te hɨrak kises hɨm me God. Wɨnak kɨrak kɨwaai kɨrapɨt wɨnak ke mɨt ne Isrel kerek hɨr nau nererik nekine hɨm me Moses en.  
\v 8 \x * \xo 18:8 \xt 1Ko 1:14\x*Mɨtɨk niuk mɨrak Krispas hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt ne wɨnak kerek mɨt ne Isrel nererik nekine hɨm me Moses en, hɨrak ketike mɨte pɨrak nɨkerek nɨrak nises hɨm me mɨtɨk iuwe Krais. Mɨt yapɨrwe nau wit Korin nemtau hɨm me God te hɨr nisesim, Pol ketike Sailas tɨkɨri.   
\p
\v 9 \x * \xo 18:9 \xt 1Ko 2:3\x*Wɨtaan ham Pol kɨwaai kɨtyak, Mɨtɨk Iuwe God ketpɨwek kar ik: “Ti ap hɨnaain au. Ti wen etɨp mɨt hɨm mai.  
\v 10 \x * \xo 18:10 \xt Jos 1:9; Ais 41:10; Jer 1:8; Jo 10:16\x*Hi hau hetikewit, mɨtɨk kiutɨp ap te kakitep au kakɨntar mɨt yapɨrwe neit wit ik e hɨr nises hɨm mai.”  
\v 11 Epei au, Pol kepu wit eik me tito miutɨp wenke mar hispɨnak kiutɨp (6), hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God.   
\p
\v 12 Me wɨ im mɨtɨk iuwe ke Rom kehimɨtan mɨtɨk Galio hɨrak ap ke weiwɨk me Isrel, hɨrak kinɨn naanmɨpre provins Akaia. Hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe gavman ke mɨt ne Grik, te hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel nau en nekiyan niutɨp neithis Pol neriyaak neiyɨk nen mɨtɨk iuwe Galio hɨr nesiuwe hɨm netpɨwek nar ik:  
\v 13 “Mitɨk ik kari han ke mɨt te hɨr ap nises hɨm me Moses hɨr ap newenɨpi God werek werek au.”  
\v 14 Pol kare kaktɨp hɨm te mɨtɨk iuwe Galio katɨp mɨt en ketpor kar ik: “Yi mɨt ne Isrel. Mɨtɨk ik kɨrɨak menmen enum kekintɨp menmen o kenep mɨtɨk kaa te hi herp hemtau menmen yi yetpewem.  
\v 15 \x * \xo 18:15 \xt Ap 23:29, 25:18-19; Jo 18:31\x*Au, hɨram menmen me hɨm metike niuk mei me hɨm me Moses yi yisesim. Yi hɨras eiyitpim ere werek. Hi au hɨnapen emtau menmen weinɨm marim.”  
\v 16 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp mɨt plisman nɨrak hɨr neri nen witeik.  
\v 17 Epei au, hɨr mɨt en neithis mɨtɨk iuwe hak kinɨn naanmɨpre mɨt nises hɨm me Moses hɨr neriyaak nen nerp witeik nakɨp. Mɨtɨk Galio ap han kekrit ke menmen im au, hɨrak katɨp kar ik: “Menmen weinɨm.”   
\s1 Pol pɨke ken wit Antiok ke provins Siria  
\p
\v 18 \x * \xo 18:18 \xt Ap 21:24\x*Pol kepu wit Korin ketike mɨt nises hɨm me God me wɨ yapɨrwe. Epei au, hɨrak kau sip ketike Prisila wetike mɨtɨk kɨre Akwila, hɨr nerekir wan nen provins Siria. Nɨpaa hɨr nau sip wen au, Pol katɨp God hɨm me kɨmat wɨ keriuwesɨs menmen. Wɨ epei au, hɨrak mɨtɨk kime Pol paan kɨrak keit wit Senkria (keteikɨn mɨt wɨ hɨrak keriuwesɨs menmen me hɨrekes hɨram epei au).  
\v 19 \x * \xo 18:19 \xt Ap 17:17\x*Hɨr nɨpiun wit Efesas, Prisila wetike mɨtɨk kɨre Akwila hɨr nau en. Pol ken wɨnak kerek mɨt nau nererik nekine hɨm me Moses en, hɨrak ketike mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr newepnak natɨpan me hɨm me Krais.  
\v 20 Hɨr nitɨwekhi kaku kaktikeri me wɨ yapɨrwe te hɨrak kewenhi au.  
\v 21 \x * \xo 18:21 \xt Ro 1:10; 1Ko 4:19; Je 4:15\x*Hɨrak ketpor kar ik: “God hanhan hi pɨke enen te hi enen eri.” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak kerekek kau sip kɨnaaiwɨr wit Efesas.  
\v 22 Hɨrak kɨpiun wit Sisaria epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr sip ken wit eik keke tɨ ken wit Jerusalem en kɨr mɨt nises hɨm me God ein. Epei au, hɨrak pɨke ken wit Antiok.   
\s1 Pol pɨke kepno ein ein kɨkaap mɨt kerek nises hɨm me Krais  
\p
\v 23 Pol kepu wit Antiok wɨ ham, hɨrak kɨnaaiwɨr mɨt en ken provins Galesia ketike provins Frisia kerer wit kike kike em kɨkaap mɨt kerek nises hɨm me God han tokik nepu.   
\s1 Apolos katɨp mɨt miyapɨr ne wit Efesas hɨm me Krais  
\p
\v 24 Wɨ ham, mɨtɨk hak niuk mɨrak Apolos, hɨrak ke weiwɨk me Isrel, nɨpaa miye winaak keit wit Aleksandria, hɨrak kan kau wit Efesas. Hɨrak kertei katɨp hɨm yaaim, hɨrak kertei hɨm me God mau tɨwei werek werek.  
\v 25 \x * \xo 18:25 \xt Ro 12:11; Ap 19:3\x*Mɨt nɨpaa neteiknɨwek menmen me Mɨtɨk Iuwe God te hɨrak han yaaik wɨsenum keriuwe hɨm me God katɨp mɨt menmen yapɨrwe Jisas epei kɨrɨakem. Te hɨrak kertei menmen me Jon kerek nɨpaa kɨkɨr mɨt keriuwe tɨpar weinɨm.  
\v 26 \x * \xo 18:26 \xt Ap 19:8\x*Hɨrak kan wɨnak ke mɨt ne Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses en, hɨrak katɨp hɨm iuwe ap kɨnaain mɨt au. Akwila ketike Prisila nemtau hɨrak katɨp epei au, hɨr neriyaak nen wɨnak kɨr netpɨwek nekepik kertei werek hɨm me Jisas epei kan tɨ kɨkaap haiu mɨt hɨrak kaa God pɨke kɨkɨak kekrit kepu.  
\v 27 \x * \xo 18:27 \xt 2Ko 3:1; Kl 4:10\x*Hɨr netpɨwek menmen im epei au, Apolos han kitet kakno provins Akesia ke Grik te mɨt en nises hɨm me God nekine tɨwei natɨp mɨt nises God en hɨr naanmamrewek. Hɨrak ken en, hɨrak kɨkaap mɨt en kerek nises hɨm yaaim me Krais nentar God kerekyor yaaim.  
\v 28 Hɨrak ketike mɨt ne weiwɨk me Isrel newepnak natɨpan te hɨrak keriuwe hɨm iuwe mɨrak hɨrak keteikɨn mɨt miyapɨr hɨm me mɨt en hɨram ap yaaim. Hɨrak keriuwe hɨm me God mau tɨwei, hɨrak katɨp mɨt keteiknor Mɨtɨk Jisas kerekek hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kɨkaap mɨt.   
\c 19  
\s1 Pol katɨp mɨt miyapɨr neit wit Efesas hɨm yaaim me Krais  
\p
\v 1 \x * \xo 19:1 \xt 1Ko 3:6\x*Mɨtɨk Apolos wen kepu wit Korin, Pol kepno ken kiun provins Galesia ketike Frisia ere kɨpiun wit Efesas. Kɨpiun Efesas, hɨrak kɨr mɨt han nises hɨm me Jisas.  
\v 2 \x * \xo 19:2 \xt Ap 2:38, 8:16; Jo 7:39\x*Te hɨrak kitorhi kar ik: “Nɨpaa yi yises hɨm me Jisas God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han ki o au?” Hɨr newenɨwekhi nar ik: “Haiu ap memtau God Hɨmɨn Yaaik kepu au.”  
\v 3 Pol pɨke kitorhi, “Hɨr nɨkri nekine niuk me keimɨn?” Hɨr natɨp nar ik: “Hɨr nɨkrai nekine niuk me Jon.”   
\p
\v 4 \x * \xo 19:4 \xt Mt 3:1-2\x*Pol katɨp kar ik: “Jon kɨkɨr mɨt kerek neweikɨn sip newet menmen enum, hɨrak katɨp mɨt ne weiwɨk miutɨp me Isrel hɨr enises hɨrak mɨtɨk kerek maain kaknen. Hɨrak niuk mɨrak Jisas, hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kɨkaap haiu mɨt.”  
\v 5 Hɨr nemtau menmen im, hɨr newis Pol kɨkɨri keriuwe tɨpar kekine niuk me Mɨtɨk Iuwe Jisas.  
\v 6 \x * \xo 19:6 \xt Ap 8:17\x*Hɨrak kɨkɨri epei au, Pol kewis his menteri te God Hɨmɨn Yaaik kan kau kekre han kɨr keneisesi hɨr natɨp hɨm ham nɨpaa hɨr nerteiyem au, hɨr natɨp hɨm me God.  
\v 7 Pol kɨrɨak menmen im me mɨt nar ke hiswiyen wik (12).   
\p
\v 8 Hɨrak kɨrɨak menmen im epei au, Pol ken wɨnak kerek mɨt ne weiwɨk me Isrel nau nererik nekine hɨm me Moses. Hɨrak katɨp mɨt hɨm me God, hɨrak ap kɨnaain mɨt au. Hɨrak ketpor ere wenke wikak, hɨrak ketikeri newepnak natɨpan. Hɨrak kare kakri han kɨr te hɨr han kitet menmen hɨrak ketpor me God kinɨn naanmɨpre mɨt.  
\v 9 \x * \xo 19:9 \xt 2Ko 6:14-18; 2Ti 1:15\x*Mɨt han au enun han tokik hɨr nɨnapen nanisesim, hɨr natɨp enum me menmen me God mɨt in nisesim me ninaan me hɨr mɨt yapɨrwe. Hɨr natɨp enum te Pol ketike mɨt hɨr nises hɨm mɨrak nɨnaaiwɨr mɨt en. Hekrit hekrit Pol ken wɨnak skul ke mɨtɨk Tirinas ketike mɨt hɨr newepnak natɨpan hɨm me God.  
\v 10 Hɨrak kɨrɨak menmen marim me tito wik, te mɨt yapɨrwe nau provins Esia, hɨr mɨt ne Isrel, hɨr mɨt han ne weiwɨk ham nemtau hɨm yaaim me Mɨtɨk Iuwe Krais.   
\s1 Hɨm me nɨkerek ne mɨtɨk Siva  
\p
\v 11 \x * \xo 19:11 \xt Ap 14:3\x*God kɨrɨak menmen yaaim keriuwe Pol kɨkaap mɨt keriuwerem.  
\v 12 \x * \xo 19:12 \xt Ap 5:15\x*Mɨt han neit laplap hankisip o laplap iuwe mɨwaai yɨnk ke Pol hɨr neiyɨm nen mɨt nɨnap te mɨt han nɨnap hɨr nɨre yaain, mɨt han herwe mersɨsi hɨram metpaan menpɨn mekeipnor hɨr nɨre yaain.   
\p
\v 13 \x * \xo 19:13 \xt Mk 9:38\x*Mɨt han ne weiwɨk me Isrel hɨr nepno neprer wit wit nepɨr herwe enum mekre mɨt. Wɨ ham mɨt han in hɨr nanɨpɨr herwe nanriuwe niuk me Jisas. Hɨr natɨp herwe enuk nar ik: “Haiu metpi mekrehɨr ke Jisas kerek Pol katɨp mɨt en ek. Yi einopɨn ekeipɨn mɨtɨk ik.”  
\v 14 Hɨr nɨkerek hispɨnak wik (7) ne mɨtɨk iuwe pris niuk mɨrak Siva ke weiwɨk me Isrel, hɨr keriyen nɨrɨak menmen marim.  
\v 15 \x * \xo 19:15 \xt Mk 1:24, 34\x*Au, herwe enuk ketpor kar ik:, “Hi hertei Jisas, hi hertei Pol, te yi mɨt yi neimɨn a?”  
\v 16 Mɨtɨk kerek herwe enuk kersɨsek kekrit kanɨp wɨsenum kerekir yɨnk kɨr kewep klos mɨr te hɨrak kinɨni. Hɨr nɨrɨr nɨnaaiwɨr wɨnak hemkre merer yɨnk kɨr hɨr ne yɨnk weinɨk nɨrɨr.  
\v 17 \x * \xo 19:17 \xt Ap 5:5, 11\x*Mɨt han yapɨrwe ne Isrel, mɨt han ne weiwɨk ham, hɨr nau wit Efesas nemtau me menmen im te hɨr nepɨrpɨr newenɨpi niuk me Jisas.  
\v 18 Mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nises hɨm me God nan newepyapɨr menmen enum hɨr nepei nɨrɨakem.  
\v 19 Mɨt miyapɨr han, kerek netenwo henpɨn o marila menmei marim, hɨr neit tɨwei mɨr meteiknor menmen im hɨr neiyɨm nan newɨrem mekre si me ninaan me mɨt yapɨrwe. Mɨt han newenhis pewek me mɨt newɨrem neiyɨm neit tɨwei im hɨram mar 50,000 pewek silva.  
\v 20 \x * \xo 19:20 \xt Ap 12:24\x*Marim hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais men merer wit wit te mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesim.   
\s1 Mɨt ne wit Efesas nesikeyaanmi nare nanɨnep Pol  
\p
\v 21 \x * \xo 19:21 \xt Ap 23:11; Ro 1:13\x*Menmen im epei man, God Hɨmɨn Yaaik kari han ke Pol te hɨrak han kitet kakno provins Masedonia kaktike Akaia. Te maain, hɨrak kakno wit Jerusalem. Pol katɨp kar ik: “Hi ano wit Jerusalem epei au, te hi eno wit Rom.”  
\v 22 \x * \xo 19:22 \xt Ro 16:23; 2Ti 4:20\x*Pol keriuwet mɨtɨkɨt wik hɨrakɨt tekepik, hɨrakɨt tinɨn ten Masedonia, hɨrak wen kepu provins Esia.   
\p
\v 23 \x * \xo 19:23 \xt 2Ko 1:8\x*Me wɨ im, mɨt han neit wit Efesas han enuk nentar mɨt nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais.  
\v 24 \x * \xo 19:24 \xt Ap 16:16\x*Mɨtɨk hak niuk mɨrak Demitrias hɨrak kime menmen keriuwe silva. Hɨrak kime wɨnak kike kike silva kɨre wɨnak iuwe ke tɨpir niuk mɨre Atemis mɨt nen newepnɨpi niuk mɨre nekrerek. Menmen hɨrak kimaam hɨrak ketike mɨt han nesiuwerem men mɨt hɨr neit pewek yapɨrwe mererim.  
\v 25 Te hɨrak kenɨne mɨt nime menmen me silva netike mɨt han hɨr nɨrɨak menmen mar ke hɨr nɨrɨakem hɨr nererik, hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt yi yertei haiu meit pewek me menmen metike menmen meiyam meriuwe menmen im haiu mɨrɨakem.  
\v 26 \x * \xo 19:26 \xt Ap 17:29\x*Yi epei yɨr menmen, yi yemtau menmen mɨtɨk ik Pol kɨrɨakem keit wit kaiu Efesas kerekek au. Ke provins Esia Pol kari han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr neweikɨn sip newet menmen, hɨrak ketpor kar ik: ‘Menmen mɨt nimaam mɨre teinɨk ninaan mewik hɨram ap mɨre God au. Hɨram memipɨn.’  
\v 27 Menmen im Pol ketpim maain hɨram mamnip mɨt hɨr han ekitet menmen haiu mɨt in mɨrɨakem hɨram enum. Im keremem au. Wɨnak yaaik ke teinɨk ninaan mewik iuwe me mɨte paiu Atemis maain mamre niuk weinɨm te mɨt nanisesye au. Mɨt yapɨrwe neit Esia netike mɨt nerer wit wit newenɨpi niuk mɨre.”   
\p
\v 28 Mɨt yapɨrwe nemtau hɨm mɨrak epei au, hɨr han enuk nenepɨp natɨp nar ik: “Atemis pe Efesas hɨre yaaip iuwe.”  
\v 29 \x * \xo 19:29 \xt Ap 20:4, 27:2; Kl 4:10; Fm 24\x*Mɨt nerer wit wit ke wit iuwe Efesas nenepɨp natɨp. Mɨt han nen neithis Gaias ketike Aristakas hɨrakɨt te provins Masedonia kerek tekite Pol tepno ein ein, hɨr neriyakɨt neiyɨt nen wit kerek mɨt nau nererik nemtau menmen.  
\v 30 Pol hɨrekes hanhan kakno ein kaktɨp mɨt menmen te mɨt han en nises hɨm me God newenek.  
\v 31 \x * \xo 19:31 \xt 2Ti 1:15\x*Mɨt han hɨr mɨt iuwe gavman ne provins Esia kerek nɨre nɨrak yinan o wariyakɨt nɨrak hɨr nesiuwe hɨm netpɨwek hɨrak ap kakno kaktɨp mɨt menmen au emɨt.   
\p
\v 32 Mɨt han neit wit mɨt nererik newik hɨr natɨp hɨm ham, mɨt han natɨp hɨm ham nentar hɨr yapɨrwe nepɨtari nenmak te hɨr nererik nau en.  
\v 33 Mɨt han ne weiwɨk me Isrel neriuwet mɨtɨk niuk mɨrak Aleksanda kerp kinɨn kentɨr kɨnaan te mɨt han en han kitet hɨrak kerekek kinɨn kɨrɨak menmen enum im. Hɨrak kɨkɨam his kesinor hɨr enkintɨp enɨmtau menmen hɨrak kakɨtpim.  
\v 34 Au, mɨt en nertei Aleksanda hɨrak ke Isrel, hɨr yapɨrwe natɨp nerekirɨwek hɨm natɨp nar ik: “Atemis pe Efesas hɨre yaaip iuwe.” Hɨr nenepɨp narek ere 2 aua.   
\p
\v 35 Maisiu kike, kuskus ke wit Efesas hɨrak kenip mɨt en nekintɨp nau neit hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt ne Efesas. Mɨt yapɨrwe nertei wit kaiu ik e hɨrak wit naanmɨpre wɨnak iuwe ke teinɨk ninaan mewik me mɨte iuwe yaaip Atemis wetike nan mɨt newenɨpiyek nɨpaa kau nepni kenke kan.  
\v 36 Mɨtɨk kei ap kaktɨp menmen im hɨram memipɨn au, te yi mɨt eikintɨp yi ap yɨrɨak menmen enum waswas au emɨt.  
\v 37 Yi epei yeithis mɨtɨkɨt wik it te hɨrakɨt ap tekintɨp menmen meit wɨnak ke Atemis o netpɨwe enum au.  
\v 38 Mɨtɨk Demitrias ketike mɨt hɨr nɨrɨak menmen mɨrak nare nansiuwe hɨm mɨtɨk hɨr enɨno mɨt iuwe masistret hɨr nanmerɨr wɨ hɨr nanɨmtau hɨm me mɨt. Hɨr nansiuwe hɨm ein,  
\v 39 o au en, yi hanhan eitɨp hɨm meiyam em, yi wen eimerɨr wɨ me haiu mɨt ne wit Efesas haiu mererik memtau hɨm me mɨt iuwe ne witeik.  
\v 40 Mɨt iuwe ne Rom hɨr nansiuwe hɨm nantɨp haiu mɨt mɨrɨak enum mesiuwe hɨm mesikeyaanmi. Haiu mɨt iuwe ap te metpor yi yenmak yi yɨrɨak menmen marim au.”  
\v 41 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kesiuwe mɨt en hɨr nen wit kɨr eik.   
\c 20  
\s1 Pol keke tɨ kepno provins Masedonia ketike Grik  
\p
\v 1 Mɨt nererik nesikeyaanmi epei au, Pol kenɨne mɨt kerek nises hɨm me Jisas keyewewi ketpor hɨm mamkepi nanises hɨm me God werek werek. Te hɨrak kɨnaiwɨri kakno provins Masedonia.  
\v 2 Hɨrak ken kɨpiun provins Masedonia, hɨrak kerekir kau nɨmɨn ken kerer wit wit katɨp mɨt hɨm mɨrak yapɨrwe mamkepi nanises hɨm me God werek werek. Epei au, hɨrak ken provins Grik.  
\v 3 Hɨrak kepu en wenke wikak. Hɨrak kepu en wenke wikak, hɨrak kare kaku sip kakno Siria, hɨrak kemtau mɨt han hɨr nimenɨpɨn nankɨp, te hɨrak han kitet kakno kakitet provins Masedonia ere hɨrak kɨnaiwɨrek kɨpiun provins Siria.  
\v 4 \x * \xo 20:4 \xt Ap 19:29, 21:29; Ef 6:21\x*Sopata nɨkan ke Piras ke wit Beria, hɨrak ketike Aristakas, Sekandas hɨrakɨt te wit Tesalonaika, hɨrakɨt tekite Pol tariyakɨt ten. Mɨtɨk Gaias ke wit Debi, Timoti, Tikikas ketike Trofimas te Esia, hɨrakɨt tetike Pol nariyan nen.  
\v 5 Hɨr mɨt ninɨn nen nemeriyei neit wit Troas.  
\v 6 Hɨr nemeriyei neit ein, haiu mau wit Filipai ere wɨ mɨt nererik ap newis yis mekre bret mɨr han tewenɨn menmen God kerekyorem hɨram epei au. Menmen im epei au, haiu mɨnaaiwɨr wit Filipai mau sip ere wɨ hispɨnak (5), haiu mɨpiun wit Troas. Haiu men mɨpiun wit Troas, haiu metike mɨt nemeriyei mau en ere wɨ hispɨnak wik (7).   
\s1 Pol kɨkɨak Yutikas kerek hɨrak kaa keit wit Troas, hɨrak pɨke kekrit kepu  
\p
\v 7 \x * \xo 20:7 \xt Ap 2:42, 46\x*Me wɨ Sabat me wɨtaan haiu mɨt yapɨrwe mererik maam menmen han tewenɨn menmen Jisas kɨrɨakem haiu mewenɨpi God. Pol katɨp mɨt en menmen. Hɨrak kare teipmen kakno te hɨrak ketpor hɨm ere wɨ nɨmɨn.  
\v 8 Mɨt epei neit si yapɨrwe newisɨm mekre haau mau niu meit wɨnak haiu mau mererik mekrerek.  
\v 9 Mɨtɨk pipɨak niuk mɨrak Yutikas kau windo me wɨnak. Pol wen katɨp katɨp, hɨrak kɨnapɨpɨ kɨwaai kɨnatɨn. Kɨwaai kɨnatɨn o, hɨrak kenke kau niu ken kiun tɨ. Mɨt nekiuwe nen nɨkɨak nɨrek nepei au kaa.  
\v 10 \x * \xo 20:10 \xt 1Kin 17:21\x*Pol kekintɨp kekiuwe ken kɨrek, hɨrak kenke kenterik kesiuwewik. Epei au, hɨrak katɨp kar ik: “Yi ap han enuk au emɨt! Hɨrak kaa te in ek pɨke kekrit kaku.”  
\v 11 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak ketikeri pɨke nɨniu nen wɨnak hɨrak kewep niu o bret ketikeri nekiyan naam. Epei au, hɨrak ketikeri newepnak ere wanewik. Wanewik, Pol kɨnaiwɨri.  
\v 12 Pol kɨnaiwɨri, hɨr neithis pipɨak ik kerek nɨpaa kenkewɨn kaa Pol pɨke kɨkɨak, hɨr nen wɨnak mɨr hɨr han yaaik iuwe.   
\s1 Pol kɨnaaiwɨr wit Troas kɨpiun wit Mailitas  
\p
\v 13 Haiu minɨn men mau sip merekir wan ere mɨpiun wit Asos, kerek Pol katɨp kakwenyipɨr sip. Nɨpaa hɨrak ketpai menmen im kentar hɨrak kɨnapen sip, hɨrak hanhan keke tɨ kakno ein.  
\v 14 Hɨrak kewenaiyipɨr keit Asos epei au, haiu metɨwekhis men mau sip mɨnaaiwɨr wit Asos men ere miun Mitilini.  
\v 15 Haiu mɨpiun Mitilini epei au, haiu me wɨ ham wanewik men mesipat wit Kaios. Haiu wen men me wɨ ham hekrit haiu men mesipat wit Semos. Wit Semos epei au, wɨ ham haiu mɨpiun wit Mailitas. Sip mɨwaai meit ein.  
\v 16 Pol epei han kitet hɨrak kau sip ap kakno wit Efesas kentar hɨrak kɨnapen kaku provins Esia wɨ yapɨrwe. Hɨrak hanhan kakno waswas kakiun Jerusalem me wɨ Pentekos.   
\s1 Pol katɨp hɨm mɨrak men mɨt iuwe nises God neit wit Efesas  
\p
\v 17 \x * \xo 20:17 \xt Ap 18:21\x*Pol wen kepu sip keit Mailitas hɨrak keriuwet mɨtɨk hak katɨp mɨt iuwe ne weiwɨk me God neit Efesas te hɨr enɨnen Mailitas enɨrek.  
\v 18 \x * \xo 20:18 \xt Ap 18:19, 19:10\x*Ewaai meruri hɨr mɨt ne Efesas epei nan, Pol ketpor kar ik: “Yi epei yertei me wɨ hi hinɨn han Esia hau hetikewi yi yertei menmen hi hisesim.  
\v 19 \x * \xo 20:19 \xt Ap 20:3\x*Yi yertei me wɨ yapɨrwe mɨt han ne weiwɨk me Isrel hɨr nimenɨpɨn natɨpan naniyep te hɨr nenip menmen im menip han kai kekrit hɨr newaank hɨras. Hi ap ewenɨpi niuk mai au. Hi hɨrɨak menmen Mɨtɨk Iuwe Krais kehimɨtenewem, wɨ ham hi hɨkɨt henterim.  
\v 20 Hi ap hepakɨn hɨm mamkepi me wɨ hi hewepyapɨr hɨm me God yi yau wɨnak ke mɨt kerek nekine hɨm me Moses yi yererik en o yau wɨnak mi miutɨp miutɨp.  
\v 21 Hi epei hetpi yi mɨt ne weiwɨk me Isrel netike yi mɨt ne weiwɨk ham, hi epei hetpi hɨm manp eiweikɨn sip eiwet menmen enum eiyises hɨm me Mɨtɨk Iuwe kaiu Jisas.  
\v 22 \x * \xo 20:22 \xt Ap 19:21\x*In ek hi hises hɨm God Hɨmɨn Yaaik ketpewem te hi eno wit Jerusalem. Hi hepɨtari menmen mɨt nanrekyewem nanɨt ein.  
\v 23 \x * \xo 20:23 \xt Ap 9:16, 21:4, 11\x*Hi hertei kerekek God Hɨmɨn Yaaik epei ketpo merer wit wit mɨt nanrekyo enum nanwɨre akre wɨnak enuk.   
\p
\v 24 \x * \xo 20:24 \xt Ap 21:13; 2Ti 4:7\x*“Hi han kitet hi hahi te hi ehises menmen nɨpaa Mɨtɨk Iuwe Jisas kehimɨtena hi ehisesim, hɨram menmen weinɨm. God epei kɨrɨak mɨt menmen yaaim keriuwe Jisas Krais te hɨrak kehimɨtena hi hetpor hɨm yaaim me menmen im.   
\p
\v 25 “Yi eiyɨmtewem. Nɨpaa hi hen yi mɨt yapɨrwe hewepiyapɨr hɨm me God kinɨn naanmɨpre haiu mɨt. In ek hi hertei maain hi ap eri meiyam au.  
\v 26 \x * \xo 20:26 \xt Ap 18:6\x*Te hi petepin hetpi hɨm manp, mɨtɨk kiutɨp ke yi mɨt maain kakno si tatɨknenik hɨram menmen mai au.  
\v 27 Hɨram menmen mai au mentar hi ap heripakɨn hɨm mei me menmen me God kakinɨn naanmamre haiu mɨt au.  
\v 28 \x * \xo 20:28 \xt 1Ti 4:16; 1Pi 5:2-4\x*Yi naanempre hɨras yetike mɨt kerek God Hɨmɨn Yaaik kehimɨteni yi naanmɨpri. Yi yar ke mɨt naanmɨpre sipsip yi naanempre mɨt ne weiwɨk me God. Hɨrak kenip mɨt hɨr ne weiwɨk mɨrak keriuwe hemkre me Nɨkan kɨrak Jisas wɨ hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt.  
\v 29 \x * \xo 20:29 \xt Mt 7:15; Jo 10:12\x*Hi hertei hi anaiwɨri epei au, maain mɨt nanɨnen nɨmɨn ke yi mɨt nanriwaank han ki nanriuwe menmen enum hɨr nanɨtpiyem. Mɨt in hɨr nanre nepere enum men nɨmɨn ke sak namɨp newaankem, hɨr nanɨnen nanriwaank.  
\v 30 \x * \xo 20:30 \xt 1Jo 2:19\x*Maain mɨt han ne yi mɨt hɨr nantɨp hɨm memipɨn nanri han ke mɨt han ne yi mɨt kerek yises hɨm me God te hɨr enisesim.  
\v 31 \x * \xo 20:31 \xt Mk 13:37; Ap 19:8, 10; 1Te 2:11\x*Yi naanmamre hɨras me menmen im, yi han ekitet me tito wikak hi wɨtaan wanewik hetpi hɨm manp me menmen me God te yi eiyisesim, hi hɨkɨti hekepi wɨsenum.   
\p
\v 32 \x * \xo 20:32 \xt Ap 26:18\x*“In ek hi hitehi God hɨrak naanmampri te hɨm me God hɨrak kakrekyi yaaim hɨram mamkepi te yi eiyu werek werek. Hɨrak kakweti menmen mɨrak yaaim hɨrak maain kakwet mɨt nɨrak em.  
\v 33 \x * \xo 20:33 \xt 1Sml 12:3; 1Ko 9:11-12\x*Hi ap hemkre menepam heit pewek me yi mɨt o laplap mi au.  
\v 34 \x * \xo 20:34 \xt Ap 18:3; 1Te 2:9\x*Yi epei yertei hi hɨrɨak menmen heriuwe his mai hi ekerwo laplap me wɨnak sel te hi heit pewek mererim. Hi hetike mɨtɨkɨt wariyakɨt tai naanmɨprawɨr hɨras me menmen. Yi au.  
\v 35 \x * \xo 20:35 \xt Mt 10:8\x*Marim hi epei heteikni yi eirɨak menmen iuwe te yi eikaap mɨt miyapɨr hɨr ap manpenun neit nɨrɨak menmen au. Yi han ekitet menmen nɨpaa Jisas ketpim. Hɨrak katɨp kar ik: ‘Yi eiwet mɨt menmen hɨram minɨn mɨt hɨr nanweti menmen, te yi han yaaik eiyu.’”   
\p
\v 36 \x * \xo 20:36 \xt Ap 21:5\x*Pol ketpor epei au, hɨrak ketikeri nitehɨr newen ninɨp nitehi God menmen.  
\v 37 Hɨr nitehi God menmen epei au, hɨr nɨkɨtek neiyewewik netpɨwek, “Ti yaaik eno e.”  
\v 38 \x * \xo 20:38 \xt Ap 20:25\x*Pol ketpor kar ik: “Maain hi ap pɨke eri meiyam au,” te mɨt en hɨr han toenuk neriuwerek. Hɨr netpɨwek epei au, hɨr neriuwetek kau sip ken.   
\c 21  
\s1 Pol ketike wariyakɨt tɨrak tau sip tatno Jerusalem  
\p
\v 1 Haiu metpor “Eiyu en,” te haiu mau sip mɨnaiwɨri men. Haiu mɨnaiwɨri men, haiu merekir wan metɨn ke nɨmɨn mesipat wit Kos. Wɨ ham haiu mesipat wit Ros. Haiu mesipat wit Ros, haiu men ere mɨpiun wit Patara.  
\v 2 Haiu mɨpiun wit Patara, haiu menke mɨnaaiwɨr sip im mɨnmatɨn sip ham mamrei mamno Finisia te haiu man mewim men.  
\v 3 Haiu men ere haiu mɨr Saipras te haiu mesipatek men pɨnak ke his yaaim wen mepno ere mɨpiun provins Siria. Haiu menke mɨnaaiwɨr sip meit wit Taia, wit kerek mɨt nau sip nanɨnke menmen mekre sip.  
\v 4 \x * \xo 21:4 \xt Ap 20:23\x*Haiu epei men mɨr mɨt han nises hɨm me Mɨɨk Iuwe Krais te haiu mau metikeri me wɨ hispɨnak wik (7). God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han ke mɨt en te hɨr natɨp Pol ap kakno wit Jerusalem.  
\v 5 \x * \xo 21:5 \xt Ap 20:36\x*Au, wɨ hispɨnak wik (7) haiu mɨnaiwɨri men. Hɨr mɨt netike miyapɨr nɨkerek nɨr neriuwetai ere haiu men tenhaan ek. Haiu men tenhaan ek, haiu mewen ninɨp mitehɨr haiu mitehi God menmen.  
\v 6 Haiu meketanhis haiu metpor “Eiyu en.” Haiu metpor epei au, haiu men mau sip, hɨr mɨt en pɨke nen witeik.   
\s1 Agabas katɨp Pol menmen God Hɨmɨn Yaaik keteiknɨwekem keit wit Sisaria  
\p
\v 7 Haiu mau sip pɨke men mɨnaaiwɨr wit Taia men ere mɨpiun wit Tolemes. Haiu mɨpiun Tolemes, haiu men mɨr mɨt en nises hɨm me Krais haiu mau metikeri wɨ miutɨp.  
\v 8 \x * \xo 21:8 \xt Ap 6:5, 8:40\x*Wanewik haiu mɨt metike Pol mɨnaaiwɨr Tolemes men ere mɨpiun wit Sisaria. Haiu mɨpiun Sisaria, ein ek haiu men mau wɨnak ke Filip mɨtɨk kerek katɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me Krais. Hɨrak kiutɨp ke mɨt hispɨnak wik (7) nɨpaa mɨt nehimɨteni naanmɨpre menmen me miyapɨr mɨkaan nɨr epei naa.  
\v 9 \x * \xo 21:9 \xt Ap 2:17\x*Hɨrak kine nɨkerek hɨram (o hɨram) tekyaait (4), hɨr neit mɨkaan wen au, hɨr newepyapɨr menmen maain mamnen.   
\p
\v 10 \x * \xo 21:10 \xt Ap 11:28\x*Haiu mepu en wɨ ham, mɨtɨk profet niuk mɨrak Agabas kɨnaaiwɨr provins Judia kan Sisaria.  
\v 11 \x * \xo 21:11 \xt Jo 21:18; Ap 20:23, 21:33\x*Hɨrak kan Sisaria, hɨrak keit waai let ke Pol keiyɨk kesenkek hɨrekes his hɨt mɨrak keriuwerem. Hɨrak kesenkek his hɨt keriuwerem te hɨrak katɨp kar ik: “God Hɨmɨn Yaaik katɨp kar ik: ‘Mɨtɨk ke let ik e maain kakno wit Jerusalem, mɨt ne weiwɨk me Isrel nantɨwekhis nansenkekik kar ik nanwet mɨt ne weiwɨk ham ek.’”   
\p
\v 12 \x * \xo 21:12 \xt Mt 16:22\x*Hɨrak katɨp epei au, haiu metike mɨt han en metpɨwek mewenek mar ik: “Ti ap eno wit Jerusalem au ekɨt.”  
\v 13 \x * \xo 21:13 \xt Ap 20:24\x*Au Pol kewenhi kar ik: “Yi yenmak yi yɨkɨt yari han kai? Hi han kitet hɨram yaaim te hi ano wɨnak enuk kerekek au. Hi han kitet hɨram yaaim te hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm me Mɨtɨk Iuwe Jisas mɨt han hɨr naniyep hi hahi, hɨram menmen weinɨm.”  
\v 14 Haiu metpɨwek metpɨwek au. Hɨrak ketaihɨm kewɨrem, haiu mekintɨp merp matɨp mar ik: “Han kit. Haiu hanhan menmen me Mɨtɨk Iuwe Krais hɨram mamnen.”   
\s1 Pol katɨp mɨt iuwe ne mɨt ne God neit Jerusalem hɨm mɨrak  
\p
\v 15 Haiu mepu en wɨ ham. Epei au, haiu memani menmen maiu, haiu mɨnaiwɨri men wit Jerusalem.  
\v 16 Mɨt han nises hɨm me Krais nau neit wit Sisaria nan netikewai, hɨr nen newisai neit wɨnak ke mɨtɨk kerek haiu mamu mamtikerek niuk mɨrak Neson, hɨrak nɨpaa ke wit Saipras. Hɨrak kises hɨm me Krais nɨpaa enum eik ere in.  
\v 17 Maain haiu mɨpiun wit Jerusalem, mɨt en nises hɨm me Krais han yaaik hɨr netaihis.   
\p
\v 18 \x * \xo 21:18 \xt Ap 15:2, 13; Ga 1:19\x*Hɨr netaihis haiu mau wɨ ham, hɨrak Pol ketikewai men mɨr Jems. Mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt nises hɨm me Krais nererik newenɨpiyek, hɨr nau netikerek.  
\v 19 \x * \xo 21:19 \xt Ap 15:12\x*Pol ketpor hɨr yaain, ketpor hɨr yaain epei au, hɨrak ketpor menmen God kekepik hɨrak kɨrɨakem ke mɨt ap ne weiwɨk me Isrel.   
\s1 Pol kemtau hɨm me mɨt iuwe hɨrak ken wɨnak iuwe ke God  
\p
\v 20 Pol ketpor epei au, hɨr newenɨpi niuk me God. Epei au, hɨr natɨp Pol nar ik: “Ti epei hertei mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨr mɨt yapɨrwe nises hɨm me Krais, hɨr wen nises hɨm me Moses.  
\v 21 \x * \xo 21:21 \xt Ap 16:3; Ga 2:3\x*Mɨt han epei nemipɨn netpor ti epei atɨp mɨt han ne weiwɨk me Isrel nau nerer wit wit ke mɨt ne weiwɨk ham, hɨr enweikɨn sip enwet hɨm me Moses, hɨr ap enrekir yɨnk ke nɨkerek nɨr, hɨr ap enises menmen haiu mɨt ne weiwɨk me Isrel in misesim.  
\v 22 Maain mɨt in nanɨrtei ti hepu, te ti erɨak mekam?  
\v 23 Haiu metpi menmen haiu han kitetim. Mɨtɨkɨt tekyaait it et hɨrakɨt epei tatɨp God tɨmat wɨ hɨrakɨt teriuwesɨs menmen.  
\v 24 \x * \xo 21:24 \xt Nam 6:1-21; Ap 18:18\x*Ti eno etikeret yi eirɨak menmen hɨm me Moses matɨp te God kaktɨp menmen im epei au, yi yaain. Ti ewɨr pewek me mɨtɨkɨt it te mɨtɨk pris kakrekyɨwekɨtem. Epei au te hɨr mɨt enime paan kɨrakɨt. Ti erɨak menmen mamɨr im te mɨt yapɨrwe enɨrtei hɨm hɨr nemtewem hɨram weinɨm, ti wen hises hɨm me Moses.  
\v 25 \x * \xo 21:25 \xt Ap 15:28-29\x*Me mɨt nises hɨm me God hɨr ap ne weiwɨk me Isrel, nɨpaa haiu epei mewisor tɨwei metpor hɨr ap enises hɨm yapɨrwe nɨpaa Moses kewisɨm. Ham im keremem. Haiu han kitet hɨr ap nanɨm menmen mɨt newepwar menmen newet tɨpir em, hɨr ap nanɨm hemkre o miyak mɨt newers tɨmɨr hemkre ap mewen au, hɨr ap netike mɨt miyapɨr nanriyanhis newenɨnem au emɨt.”  
\v 26 \x * \xo 21:26 \xt 1Ko 9:20\x*Hɨr natɨp epei au, Pol keithis mɨtɨkɨt it wɨ ham hɨrak keriyakɨt ten tɨrɨak menmen hɨm me Moses katɨp te God katɨp hɨrakɨt tɨre yaaikɨt. Epei au, hɨrakɨt ten wɨnak iuwe ke God tatɨp mɨt pris me wɨ hɨrakɨt tɨmat ere hɨrakɨt tɨre yaaikɨt te hɨrakɨt tatwet God menmen.   
\s1 Mɨt ne Isrel neithis Pol kekre wɨnak iuwe ke God  
\p
\v 27 Maain wɨ hispɨnak wik (7) menep epei au, hɨram wɨ mɨtɨkɨt tɨmat menmen hɨrakɨt tɨrakem hɨram epei au mesi, mɨt han ne Isrel kerek nau provins Esia hɨr nan nɨr Pol kekre wɨnak iuwe ke God. Hɨr nɨkɨak han ke mɨt miyapɨr en neithis Pol nɨnap natɨp nar ik:  
\v 28 \x * \xo 21:28 \xt Ap 6:13; Esi 44:7\x*“Yi mɨt ne Isrel. Yi eikepai. Mɨtɨk ik hɨrak mɨtɨk kerek kepno keprer wit wit katɨp mɨt yapɨrwe hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel netike hɨm me Moses, wɨnak iuwe ke God hɨram menmen weinɨm. In ek hɨrak epei keithis mɨtɨk ap ke Isrel keiyɨk kan kekre haau mɨt narik ap te nanɨno nɨmɨn ek au. Mɨt iuwe neriuwesɨsek, nehimɨtanek ne haiu mɨt ne Isrel keriyen.”  
\v 29 \x * \xo 21:29 \xt Ap 20:4; 2Ti 4:20\x*Hɨr natɨp menmen im nentar hɨr epei nɨr mɨtɨk Trofimas kitet wit Jerusalem ketike Pol te hɨr han kitet Pol ketɨwekhis ten wɨnak ke God teit nɨmɨn. Pol kɨrɨak menmen im au.   
\p
\v 30 Mɨt yapɨrwe neit Jerusalem en nesikeyaanmi (o nesikewari) nesiuknen nan nererik neithis Pol neriyaak neiyɨk nen witeik. Hɨr neriyaak neiyɨk nen witeik, mɨt neiyepet weipɨr ke wɨnak ke God.   
\s1 Mɨtɨk iuwe ke ami ke Rom keithis Pol keriyaak keiyɨk ken wɨnak enuk  
\p
\v 31 Mɨt yapɨrwe nererik hɨr wen nanɨnep Pol kaki, mɨt han nen natɨp mɨtɨk iuwe Ofisa ke ami ke Rom nar ik: “Mɨt yapɨrwe neit Jerusalem hɨr nenepan.”  
\v 32 Hɨrak kemtau menmen im epei au, hɨrak keithis mɨt han ne ami ninɨn naanmɨpre mɨt ne ami nar 100, hɨr netike soldia ne ami yapɨrwe nesiuknen nekiuwe nen nɨr mɨt en. Hɨr nekiuwe nen nɨr mɨt en, hɨr nɨrek ketike mɨt ne ami yapɨrwe, hɨr nenep Pol au. Hɨr nerp neit.  
\v 33 \x * \xo 21:33 \xt Ap 20:23, 21:11\x*Mɨtɨk iuwe ke ami kan Pol ketɨwekhis katɨp mɨt nɨrak hɨr nesenkekik neriuwe sen ain wik. Epei au, hɨrak kitorhi kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn? Hɨrak kɨrɨak mekam?”  
\v 34 Mɨt han natɨp hɨm ham, mɨt han natɨp hɨm ham te hɨrak ap kertei menmen werek kentar mɨt nesikeyaanmi yapɨrwe te hɨrak katɨp mɨt nɨrak hɨr nɨnanek neiyɨk nanɨno wɨnak ke ami kɨr.  
\v 35 Hɨr neiyɨk nen ere nɨpiun lata me wɨnak, mɨt ne ami nɨnanek nau niu nentar mɨt nesikeyaanmi (o nesikewari) yapɨrwe nanri Pol kaknen te hɨr nankɨp.  
\v 36 \x * \xo 21:36 \xt Lu 23:18; Ap 22:22\x*Hɨr nisesik nɨnap natɨp nar ik: “Yi eikɨp kaki.”   
\s1 Pol katɨp mɨt kenmak hɨrak kɨrɨak menmen  
\p
\v 37 Hɨr neit Pol nanrik nanɨno nɨmɨn ein, Pol katɨp mɨtɨk iuwe ke ami keriuwe hɨm Grik ketpɨwek kar ik: “Hi hanhan hetput menmen hɨram werek?” Mɨtɨk iuwe eik ketpɨwek kar ik: “Ti harkeik te ti hertei hɨm Grik?  
\v 38 \x * \xo 21:38 \xt Ap 5:36-37\x*Hi han kitet ti mɨtɨk ke Isip kerek nɨpaa ein kari han ke 4,000 mɨt te hɨr netike gavman ne Rom nare nanɨnepan hɨr neit hɨne me his, yipo henmik nɨrɨr nen wit tenhaan weinɨm.”  
\v 39 Pol kewenhi kar ik: “Hi au. Hi mɨtɨk ke weiwɨk me Isrel, miye wina weit wit Tasas ke provins Silisia, hi mɨtɨk ke wit niuk mɨrak iuwe. Ti ewisa hi etɨp mɨt menmen mai o au?”  
\v 40 Hɨrak kewenhi te Pol kerp kentɨr leta kɨkɨamhis keweni ketpor kar ik: “Eikintɨp.” Hɨr nekintɨp, te hɨrak ketpor keriuwe hɨm me mɨt ne Isrel.   
\c 22  
\p
\v 1 Hɨrak ketpor kar ik: “Nai yinan mɨt iuwe, mɨt nai ne watiu, yi eiyɨmtau hɨm hi hetpiyem te yi ap aitɨp hi hahi.”  
\v 2 Hɨr nemtau Pol ketpor keriuwe hɨm mɨr Hibru, hɨr nekintɨp wɨre wɨre te Pol wen ketpor kar ik:  
\v 3 \x * \xo 22:3 \xt Ap 5:34; Ro 10:2\x*“Hi hetpi werek. Hi ke weiwɨk me Isrel, miye pai wina weit wit Tasas ke provins Silisia te hi han hau in ere hi iuwe. Mɨtɨk iuwe niuk mɨrak Gameliel keteikno menmen markeik te hi hises hɨm me Moses kerek nɨpaa maamrer nai nisesim. Hi hises menmen im hises God iuwe har ke yi mɨt in yi yisesim.  
\v 4 \x * \xo 22:4 \xt Ap 8:3, 22:19\x*Hi hewaank mɨt enipi hɨr naa nentar hɨr nises hɨm me Krais. Hi esenkek his hɨt me mɨt miyapɨr hatɨp mɨt plisman hɨr newɨri nekre wɨnak enuk.  
\v 5 Mɨtɨk iuwe pris kinɨn naanmɨpre mɨt pris han hɨrak ketike mɨt iuwe ne kaunsil hɨr nanwepyapɨr hi hatɨp werek. Nɨpaa hɨr neweto tɨwei hɨr newisɨk ken mɨt han ne weiwɨk maiu neit Damaskas te hi epei hen en ehɨthis mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me Krais, hi hesenkeki heriyei heri hen Jerusalem te mɨt iuwe en nanɨp.   
\s1 Pol katɨp mɨt karkeik hɨrak kises hɨm me Krais  
\p
\v 6 “Hi wen hepno menep Damaskas wepni kau nɨmɨniuwe, wasenum si meke nepni man mɨr mewenkɨka.  
\v 7 Hi henkewɨn hɨwaai tɨ hi hemtau hɨm ke mɨtɨk ketpo, ‘Sol, Sol ti henmak te ti herewaank?’  
\v 8 Hi pɨke hitɨwekhi, ‘Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?’ Hɨrak kar ik: ‘Hi Jisas ke Nasaret kerek ti herewaank.’  
\v 9 Mɨt nan netikewa nɨr si te ap nemtau hɨm ke mɨtɨk werek werek au.   
\p
\v 10 “Hi hitɨwekhi har ik: ‘Mɨtɨk Iuwe ti hanhan hi erɨak mekam?’ Hɨrak kar ik: ‘Ti ekrit eno wit Damaskas. Ti ehɨt ein te mɨtɨk kaknen kakɨtput menmen God kakɨhimɨtanem ti erɨakem.’  
\v 11 Hi ap hɨr ein ein hentar si epei mɨr iuwe hi nanamɨr toto te mɨt nan netikewa netauhis neriya haiu mariyan men Damaskas.   
\p
\v 12 “Mɨtɨk hak kau en niuk mɨrak Ananaias. Hɨrak mɨtɨk yaaik kises hɨm me Moses te mɨt yapɨrwe ne weiwɨk maiu ein hɨr han kitet natɨp hɨrak yaaik.  
\v 13 Mɨtɨk ik kan kerp kerepta ketpo kar ik: ‘Kai yinak Sol, ti pɨke ehɨr ein ein.’ Hɨrak katɨp epei au, wasawas hi hɨr ein ein te hi hɨrek.  
\v 14 Hɨrak ketpo kar ik: ‘Mɨtɨk Iuwe God ke maamrer naiu hɨrak kehimɨtenut te ti ertei menmen hɨrak hanhan kakrɨakem, kehimɨtenut ti hɨr Mɨtɨk Yaaik kerek kɨrɨak menmen me God, ti epei hemtau hɨrak ketput keriuwe hɨm mɨrak.  
\v 15 Maain ti eno etɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe ewepyapɨr menmen ti epei hemtewem epei hɨrem.  
\v 16 \x * \xo 22:16 \xt Ap 2:21; Ro 10:13\x*In ek ti ap ehu au emɨt! Ti ekrit te hi ekɨrit. Ti enɨne Mɨtɨk Iuwe God ehitɨwekhi te hɨrak kakɨsak menmen enum ti hɨrɨakem.’   
\s1 God kehimɨtan Pol kaktɨp mɨt ap ne Isrel hɨm yaaim me Krais mamno mɨt ap ne Isrel  
\p
\v 17 “Hɨrak ketpo epei au, hi pɨke hen wit Jerusalem. Hi heit wɨnak iuwe ke God in hi hitehi God menmen. Hi hitehi God menmen, hi hepu hi hɨr menmen mar ke hi hɨtyak,  
\v 18 \x * \xo 22:18 \xt Ap 9:29-30\x*Mɨtɨk Iuwe Krais ketpo kar ik: ‘Ti ekrit waswas enaaiwɨr wit Jerusalem entar mɨt miyapɨr in ap enɨmtau hɨm ti etporem me hi.’  
\v 19 \x * \xo 22:19 \xt Ap 8:3, 26:9-11\x*Hi pɨke hetpɨwek har ik: ‘Mɨtɨk Iuwe, hɨr epei nertei hi epei hen herer wit wit wɨnak mɨt nererik nekine hɨm me Moses nekrerem, hi hen en heithis mɨt miyapɨr hɨr nises hɨm mit, hi hanɨp.  
\v 20 \x * \xo 22:20 \xt Ap 7:58, 8:1\x*Nɨpaa mɨt nenep mɨtɨk kewepyapɨr hɨm mit niuk mɨrak Stiven hi herp menep atɨp hɨram yaaim te hɨr nakɨp kaa. Hi hetenen laplap saket me mɨt hɨr newɨr nan nakɨp. Hi etpor menmen mit hɨr enɨmtewem.’  
\v 21 \x * \xo 22:21 \xt Ap 9:15, 13:2\x*Au, Krais pɨke ketpo kar ik: ‘Hɨram menmen weinɨm. Hɨr ap te nanɨmtau hɨm mit au. Ti eno entar hi eriuwetit ti eno yanɨmɨn ewepyapɨr hɨm mai mamno mɨt ap ne weiwɨk me Isrel.’”   
\s1 Mɨtɨk iuwe ke ami naanmɨpre Pol  
\p
\v 22 \x * \xo 22:22 \xt Ap 21:36\x*Mɨt yapɨrwe ein nemtau Pol ere hɨrak katɨp menmen me hɨrak kewepyapɨr hɨm me mɨtɨk iuwe katɨp mɨt ap ne weiwɨk me Isrel ketporem. Hɨrak ketpor menmen im, hɨr han enuk nɨnap hɨm iuwe nar ik: “Yi eikɨp eki. Yi ap eiwisɨk kaku tɨ au ekɨt!”  
\v 23 Hɨr nɨnap newep laplap mɨr neteikɨn hɨr han enuk wɨsenuk newɨr toni waniu (o win) men niu.  
\v 24 Hɨr newɨr toni waniu (o win) men niu, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami katɨp mɨt nɨrak neithis Pol neriyaak neiyɨk nanɨno nɨmɨn, hɨr nankɨp nanriuwe nɨpɨn ere hɨrak kakwepyapɨri nenmak te mɨt ne Isrel en nɨnap nesiuwe hɨm marim.  
\v 25 \x * \xo 22:25 \xt Ap 16:37\x*Hɨr netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen nesenkɨkwek his mɨrak te hɨr nankɨp. Hɨr nesenkek his mɨrak nankɨp, Pol katɨp mɨtɨk kerek naanmɨpre 100 mɨt ne ami kitɨwekhi kar ik: “Hɨm mɨt iuwe ne Rom hɨr newisɨm matɨp hɨram yaaim te mɨt nanɨnep mɨtɨk kerek keit tɨwei yaan mewik kar ke mɨt ne wit Rom, te hɨr newisɨk ken wɨnak ke masistret wen au, hɨrak ap katɨp hɨrak enuk au?”   
\p
\v 26 Mɨtɨk ik kemtau hɨm im Pol ketpɨwekem epei au, hɨrak ken kɨr mɨtɨk iuwe kɨrak hɨrak ofisa ke ami ketpɨwek kar ik: “Ti hɨrɨak menmen enum. Mɨtɨk eik e hɨrak ketenen tɨwei yaan mewik kɨre mɨtɨk ke Rom.”  
\v 27 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami kan kɨr Pol kitɨwekhi kar ik: “Ti etpo ti hetenen tɨwei namba mewik kar ke mɨt ne Rom o au?” Pol kar ik:, “O, hi hetenen tɨwei har ke mɨt ne Rom.”  
\v 28 Mɨtɨk iuwe ofisa eik ketpɨwek, “Hi epei hewɨr pewek yapɨrwe te hi heit tɨwei yaan mewik hɨram matɨp hi hɨre mɨtɨk ke Rom.” Pol kar ik: “Miye wina te hi hɨre mɨtɨk ke Rom hentar miye haai hɨr netenen tɨwei namba mewik hɨr nɨre mɨt ne Rom.”  
\v 29 \x * \xo 22:29 \xt Ap 16:38\x*Wasenum mɨt kerek nankɨp nanitɨwekhi menmen hɨr nɨrɨr noknɨnan nenpɨn nekeipnɨwek. Mɨtɨk iuwe ofisa eik kɨnaain kentar hɨrak kertei Pol ketenen tɨwei kar ke mɨtɨk ke Rom, hɨrak kesak hɨm lo me Rom hɨrak epei kesenkekik keriuwe sen. Mɨt iuwe ne Rom neriuwesɨs mɨt nanrɨak menmen im me mɨt ne Rom.   
\p
\v 30 Mɨtɨk iuwe ofisa hanhan kertei werek menmen mɨt ne Isrel hɨr nesiuwe hɨm Pol, te wɨ ham hɨrak katɨp mɨt nɨrak nenke sen me Pol, hɨrak kesiuwe mɨtɨk ken katɨp mɨt iuwe pris netike mɨt han en ne kaunsil nanrerik nanu. Epei au, hɨrak keithis Pol keiyɨk ken kewisɨk kerp ninaan me mɨt ne kaunsil ketpor menmen.   
\c 23  
\s1 Pol katɨp hɨm mɨrak men mɨt ne kaunsil  
\p
\v 1 \x * \xo 23:1 \xt Ap 24:16\x*Pol kerp kɨrapɨt mɨt ne kaunsil ketpor kar ik: “Nai yinan. Hi hertei hekre han kai menmen me God hi hɨrɨakem hi hisesim nɨpaa ere in hɨram yaaim.”  
\v 2 \x * \xo 23:2 \xt Jo 18:22-23\x*Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk iuwe pris kinɨn nanmɨpre pris han niuk mɨrak Ananaias katɨp mɨt nerp menep Pol nɨwaai his nesiuwek hɨm nentar hɨrak katɨp enum.  
\v 3 \x * \xo 23:3 \xt Mt 23:27\x*Pol ketpɨwek kar ik: “Maain God kakitep ti hɨre nu mɨt newis pen kolta mewik te hɨram nepei mesine meit nɨmɨn. Ti hau en skelim hi heriuwe hɨm lo me Moses, te ti au heweikɨn sip hewet hɨm me Moses ti hetɨp mɨt naniyep.”   
\p
\v 4 Mɨt kerek nerp menep Pol netpɨwek nar ik: “Ti atɨp enum me mɨtɨk pris iuwe ke God.”   
\p
\v 5 \x * \xo 23:5 \xt Eks 22:28\x*Pol katɨp kar ik: “Hi hertei hɨrak mɨtɨk iuwe pris te hi ap hetpɨwek har ek au. Hɨm me God matɨp mar im: “Yi mɨt ap eitɨp enum me mɨt hɨr ninɨn naanmɨpri.”   
\p
\v 6 \x * \xo 23:6 \xt Ap 4:2, 24:15, 21, 26:5\x*Pol epei kertei mɨt han ne kaunsil hɨr nises hɨm me mɨt Sadyusi, mɨt han au hɨr nises hɨm me Farisi. Hɨrak kertei menmen im te hɨrak katɨp kar ik: “Nai yinan. Hi mɨtɨk ke Farisi, hi nɨkan ke mɨtɨk ke Farisi. Petepin mɨt neriya hi herp ninaan me kaunsil hentar hi han kitet mɨt epei naa maain nanɨkrit nanu nanɨt.”   
\p
\v 7 Hɨrak katɨp epei au, mɨt ne Farisi netike mɨt ne Sadysi nenehan nenterim te hɨr newep nau nɨmɨn pɨnan hasini pɨnan hasini.  
\v 8 \x * \xo 23:8 \xt Mt 22:23\x*(Mɨt ne Sadyusi han kitet mɨt naa hɨr nɨwaai hei, maain pɨke nanɨkrit nanu au, herwe o ensel hɨram mepu au nemipɨn. Mɨt ne Farisi han kitet mɨt nanɨkrit, ensel netike herwe hɨr nepu. Nemipɨn au.)  
\v 9 \x * \xo 23:9 \xt Ap 25:25\x*Hɨr mɨt wen natɨpan nenehan ere wɨsenum, mɨt ne Farisi han kerek newepyapɨr hɨm me Moses hɨr nerp natɨp nesiuwe hɨm nar ik: “Haiu han kitet mɨtɨk ik hɨrak yaaik. Haiu han kitet herwe o ensel epei kan ketpɨwek menmen.”   
\p
\v 10 Hɨr nenehan ere wɨsenum te mɨtɨk iuwe ofisa ke ami han kitet hɨr nanri Pol kaktɨn yinak yinak te hɨrak keriuwet mɨt nɨrak newep mɨt nen netɨwekhis neiyɨk nanɨno wɨnak ke gavman kɨrak.   
\p
\v 11 \x * \xo 23:11 \xt Ap 18:9, 19:21, 27:24, 28:16, 23\x*Wɨtaan, Mɨtɨk Iuwe Krais kan kerp menep Pol ketpɨwek kar ik: “Ti han tokik ehu. Ti epei hewepyapɨr hɨm mai heit Jerusalem, te ti eno wit Rom erɨakem empar kerekek.”   
\s1 Mɨt nimenɨpɨn natɨpan nanɨnep Pol  
\p
\v 12-13 Wanewik, mɨt han ne weiwɨk me Isrel nererik nimeyipɨran natɨpan nanɨnep Pol. Mɨt in nererik nɨrɨak menmen im hɨr ninɨn 40 mɨt. Hɨr mɨt nesiyehan menmen o tɨpar ere hɨr nanɨnep Pol neiyɨk nanwen han te hɨr nanɨm.  
\v 14 Epei au, hɨr nen nɨr pris iuwe netike mɨt iuwe ne kaunsil netpor nar ik: “Haiu epei mesinehan menmen o tɨpar ap mamɨm ere haiu mamnep Pol.  
\v 15 \x * \xo 23:15 \xt Ap 25:3\x*Te yi eitike mɨt ne kaunsil eiriuwet mɨtɨk kaktɨp mɨtɨk iuwe ofisa ke ami ke Rom kakɨthis Pol keiyɨk kaknen in. Yi eimitɨwekpɨn yi eiyɨtpɨwek yi hanhan yayɨmtau hɨm meiyam me Pol. Au, haiu epei memeriyɨwek mamkɨp hɨrak wen kaknen in.”   
\p
\v 16 Pol nɨkan suware kɨrak epei kemtau menmen me mɨt hɨr nimenɨpɨn nanɨnep Pol te hɨrak ken wɨnak ke mɨtɨk iuwe ofisa ke ami katɨp Pol em.  
\v 17 Hɨrak ketpɨwek epei au, Pol kenɨne mɨtɨk iuwe kinɨn naanmɨpre 100 mɨt soldia ne ami, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ehɨt pipɨak ik eiyɨk eno mɨtɨk iuwe ofisa kit. Hɨrak kakɨtpɨwek menmen.”  
\v 18 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk keiyɨk ken mɨtɨk iuwe kɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk kekre wɨnak enuk Pol kenɨnau kitauhi hi heit pipɨak ik e eiyɨk enen ekrit ekɨntar hɨrak kakɨtput menmen.”   
\p
\v 19 Hɨrak ketɨwekhis keiyɨk ken haau weinɨm, hɨrakɨt tekiyakɨt tau, hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti are etpo mekam?”  
\v 20 Hɨrak pipɨak ketpɨwek kewenɨwekhi kar ik: “Mɨt iuwe ne kaunsil natɨp hɨrak werek te hɨr nanituthi teipmen ti ehɨthis Pol eiyɨk eno wɨnak ke kaunsil, hɨr nemipɨn natɨp hɨr hanhan nemtau hɨm meiyam me Pol.  
\v 21 Ti ap emtau hɨm mɨr entar mɨt ninɨn 40 mɨt nesiyehan menmen o tɨpar ap nanɨm ere hɨr nankɨp kaki. Hɨr nemerɨr ere ti etpor te ti eiyɨk enen.”  
\v 22 Hɨrak ketpɨwek epei au, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami ketpɨwek kar ik: “Ti ap etɨp mɨtɨk hak ti epei han hetpo menmen im.” Hɨrak ketpɨwek epei au, hɨrak keriuwetek ken.   
\s1 Mɨtɨk iuwe ofisa keriuwet Pol ken mɨtɨk iuwe gavman Filiks  
\p
\v 23 Hɨrak keriuwetek ken, hɨrak kenɨne mɨtɨkɨt wik hɨrakɨt kepten tinɨn naanmɨpre 100 mɨt ne ami, hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi eiyɨt 200 mɨt soldia neke tɨ hɨr netike 200 mɨt nemerɨr yipo hɨr netike 70 mɨt ne ami nau hos, hɨr nanɨt menmen nanɨmaniyem, hɨr nanɨno nanɨthis Pol neiyɨk nanɨno. Me wɨtaan hɨr nanɨthis pol kaktike menmen neiyɨm nanɨno wit Sisaria.  
\v 24 Yi eiri hos keiyak te Pol kakwik, yi naanmamprɨwek eiyɨk (o eirik) eino ere eipiun mɨtɨk iuwe gavman Filiks.”  
\v 25 Hɨrak ketpɨwekɨt epei au, hɨrak ken kewis tɨwei mar im:   
\p
\v 26 “Hi Klodias Lisias hi hewis tɨwei ik ken ti Filiks ti mɨtɨk iuwe ke gavman hinɨn naanmɨmpre mɨt. Ti yaaik.  
\v 27 \x * \xo 23:27 \xt Ap 21:30-33, 22:25-27\x*Mɨt ne weiwɨk me Isrel neiyewo mɨtɨk ik nare nankɨp. Hi hemtau hɨrak kɨre mɨtɨk ke Rom te hi hetike mɨt ne ami nai men mekepik meriyaak meiyɨk men.  
\v 28 \x * \xo 23:28 \xt Ap 22:30\x*Hi hanhan hertei werek nenmak te hɨr nesiuwe hɨm te hi heiyɨk hen wɨnak ke kaunsil kɨr.  
\v 29 \x * \xo 23:29 \xt Ap 18:14-15\x*Hi han wɨnak ke kaunsil kɨr, hi hemtau hɨrak ap kɨrɨak menmen mei te hɨr nankɨp kaki o nanwisɨk kekre wɨnak enuk. Menmen hɨr nesiuwek hɨm nesiuwerem hɨram menmen me hɨm lo me Moses hɨr nisesim.  
\v 30 \x * \xo 23:30 \xt Ap 24:5-8\x*Mɨtɨk hak kan ketpo mɨt han ne weiwɨk me Isrel nimenɨpɨn natɨpan te hi han kitet hi esiuwerek aknen ekrit. Hi epei hatɨp mɨt kerek nesiuwek hɨm menmen hɨr nanɨno nanɨrp ninaan mit nanriuwe hɨm.”   
\p
\v 31 Hɨrak kewis tɨwei epei au, mɨt ne ami nises hɨm mɨrak. Hɨr neithis Pol neiyɨk ne wɨtaan nen ere nɨpiun wit Antipatris.  
\v 32 Wanewik, mɨt ne ami kerek neke tɨ hɨr pɨke nan wɨnak ke mɨtɨk iuwe ofisa ke ami, hɨr newis mɨt nau hos neithis Pol neiyɨk nanɨno Sisaria.  
\v 33 Hɨr neiyɨk nen Sisaria newet mɨtɨk iuwe ke gavman tɨwei, hɨr neithis Pol ken his mɨrak.  
\v 34 Mɨtɨk iuwe ke gavman kekine tɨwei kitehi Pol kar ik: “Ti ke provins ke nein?” Pol ketpɨwek “Hi provins kai Silisia.” Hɨrak kemtau hɨrak ke provins Silisia, hɨrak ketpɨwek kar ik:  
\v 35 “Maain mɨt nesiuwe hɨm nanɨnen, te hi emtau hɨm mit entar hi naanmɨmpre mɨt ne Silisia ere in.” Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp mɨt hɨr naanempre Pol newisɨk kekre wɨnak iuwe nɨpaa mɨtɨk iuwe Herot kewik hɨrak wɨnak enuk ke gavman.   
\c 24  
\s1 Mɨt iuwe ne Isrel nesiuwe hɨm Pol  
\p
\v 1 Wɨ hispɨnak (5) epei man men, mɨtɨk iuwe hetpris ke Isrel Ananaias, hɨrak ketike mɨt iuwe ne kaunsil en hɨr netike mɨtɨk niuk mɨrak Tetalas kerek kertei lo me mɨt ne Rom hɨrak kɨkaap mɨt ne Isrel hɨr nisesim te hɨr nesiuwe hɨm mɨt neit ninaan me mɨt iuwe masistret hɨr nan Sisaria. Hɨr nan Sisaria, hɨr nen nɨr mɨtɨk iuwe ke gavman Filiks te hɨr nesiuwe hɨm Pol.  
\v 2 Mɨtɨk iuwe kari Pol hɨrak kan te mɨtɨk iuwe kenɨne Tetalas. Hɨrak kenɨne Tetalas, hɨrak kesiuwe hɨm Pol kar ik: “Ti mɨtɨk iuwe ke gavman. Ti nɨpaa ere in ti naanmɨprai werek te haiu mekiyan mau meit. Ti hekepai ti henip yaaim mekrehɨr menmen nɨpaa haiu misesim enum merer wit wit.  
\v 3 Haiu mɨt merer wit wit han yaaik meriuwerem te haiu matɨp ti yaaik.  
\v 4 Hi hɨnapen erwit iuwe, te hi hituthi ti han tewenɨnai emtau hɨm menmen meiyam yinam haiu mamɨtputem.  
\v 5 \x * \xo 24:5 \xt Ap 17:6\x*Haiu mertei mɨtɨk ik hɨrak mɨtɨk enuk kari han ke mɨt ne weiwɨk me Isrel nau nerer wit wit te hɨr nenehan nenepan. Hɨrak mɨtɨk iuwe kei ke mɨt kerek nises hɨm me Jisas nɨpaa ke Nasaret.  
\v 6 \x * \xo 24:6 \xt Ap 21:28-30\x*Hɨrak kari mɨtɨk ap ke weiwɨk me Isrel ketikerek ten wɨnak ke God iuwe keit Jerusalem, te hɨrak ap kises hɨm me mɨt neriuwesɨs menmen im. Haiu metɨwekhis han kitet mewepyapɨrek kakises lo maiu. [  
\v 7 Au, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami Lisias keit mɨt ne ami nɨrak hɨrak kewep koknɨnai wɨsenum keithis mɨtɨk ik kerik ken.  
\v 8 Epei au, Lisias katɨp neimɨn hɨr nansiuwek hɨm hɨr anɨnen in enɨrit.] Ti itehi mɨtɨk ik ti hɨrekes ertei menmen yapɨrwe haiu mesiuwek hɨm.”   
\p
\v 9 Hɨrak katɨp epei au, mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel neit ein nekepik natɨp nar ik: “Hɨrak katɨp werek, hɨrak ap kemipɨn au.”   
\s1 Pol katɨp mɨtɨk iuwe Filiks hɨm mɨrak  
\p
\v 10 Hɨr natɨp epei au, mɨtɨk iuwe kehis kenɨne Pol kaknen kaktɨp. Pol kan kerp katɨp kar ik: “Hi hertei me tito yapɨrwe ti naanmɨprai heriuwe menmen yapɨrwe te hi han yaaik etput menmen eteiknut hi hɨrɨak mekam.  
\v 11 \x * \xo 24:11 \xt Ap 21:17\x*Ti itehi mɨt in ti hertei menmen hi hetpiyem. Me wɨ hiswiyen wik (12) hi han wit Jerusalem ewenɨpi God.  
\v 12 Mɨt ne Isrel ap nɨra hi hetike mɨt han mewepnak matɨpan meit wɨnak ke God ein, hi ap hari han ke mɨt te hɨr han kekrit heit wɨnak ke God o heit witeik.  
\v 13 Hɨr ap neit mɨtɨk kiutɨp kɨra hi hɨrɨak menmen marim hɨr nesiuwau hɨm.   
\p
\v 14 \x * \xo 24:14 \xt Ap 24:5\x*“Hi etput menmen im. Hi ewenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe hɨrak God ke maamrer naiu, te hi hises hɨm me menmen me Jisas kerek mɨt natɨp hɨram enum. Hi wen hises menmen yapɨrwe mɨtɨk Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei.  
\v 15 Hi hises menmen har ke mɨt in me hɨm me God, maain mɨt yaain nantike mɨt enun pɨke nankrit nanu nanɨt.  
\v 16 \x * \xo 24:16 \xt Ap 23:1\x*Hekrit hekrit hi hare hɨrɨak menmen te God ketike mɨt miyapɨr yapɨrwe nɨra natɨp hi yaaik.   
\p
\v 17 \x * \xo 24:17 \xt Ro 15:25-26; Ga 2:10\x*“Hi heit wit ham me tito meiyam epei au, hi heit wit Jerusalem ewet mɨt nai ne weiwɨk me Isrel pewek mei, hi are ano ewet God menmen.  
\v 18 \x * \xo 24:18 \xt Ap 21:26-27\x*Hi wen heit wɨnak iuwe ke God ein hi hɨrɨak menmen im me hɨm me Moses matɨp hi hɨrɨakem te God kaktɨp hi pɨke yaaik, mɨt han nɨra. Mɨt nau netikewa au, haiu ap mewepnak matɨpan au.  
\v 19 Mɨt han ne weiwɨk me Isrel hɨr ne provins Esia hɨr nepu wɨnak ke God nɨra netauhis neriya. Mɨt en hɨr hɨras enɨnen in nantɨp menmen mei meit ninaan mit te hɨr nansiuwau hɨm,  
\v 20 o au en, ti atɨp mɨt in hɨr natɨp newepyapɨr menmen hɨr nɨr hi hɨrɨakem enum me wɨ hi herp ninaan me kaunsil. Menmen au,  
\v 21 \x * \xo 24:21 \xt Ap 23:6\x*o hɨm miutɨp im. Nɨpaa hi herp ninaan mɨr hi hɨnap hatɨp har ik: ‘Mɨt neriya heit wɨnak ke kaunsil ik nentar hi han kitet mɨt epei naa pɨke nanɨkrit nanu.’”   
\p
\v 22 \x * \xo 24:22 \xt Ap 23:26\x*Pol katɨp epei au, mɨtɨk Filiks kerek kertei werek menmen me hɨm me Mɨtɨk Iuwe Krais, hɨrak ketpor kar ik: “Yi yemerɨr mɨtɨk iuwe ofisa ke ami kaknen te hi han kakitet menmen hi ehisesim.”  
\v 23 \x * \xo 24:23 \xt Ap 27:3, 28:16, 30\x*Hɨrak ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk kepten ke ami kinɨn naanmɨpre 100 mɨt, hɨrak naanmɨpre Pol te ap keriuwesɨs nɨrak yinan nanɨnen nanwetɨwek menmen.   
\s1 Filiks kewis Pol kekre wɨnak enuk me tito wik  
\p
\v 24 Maain wɨ ham Filiks keit mɨte pɨrak Drusila kerek pe weiwɨk me Isrel. Hɨrak kesiuwe mɨtɨk keit Pol keiyɨk kan, hɨrak ketikerep nemtau Pol katɨp me mɨt enises hɨm me Krais Jisas.  
\v 25 \x * \xo 24:25 \xt Jo 16:8\x*Pol wen ketpor menmen me mekam yaaim, menmen me mɨtɨk kewen han kɨrak ke menmen yapɨrwe, katɨp menmen me wɨ maain God skelim mɨt te Filiks kepɨrpɨr kɨnaain ketpɨwek kar ik: “Epei werek. Ti pɨke eno. Maain han kai hi enɨnut ti etpo menmen.”  
\v 26 Hɨrak wen han kitet Pol kakwetɨwek pewek hɨrak kaksiupanek kakwisɨk kakno witeik. Hɨrak han kitet marik te wɨ ham wɨ ham hɨrak keit Pol ketikerek tewepnak.   
\p
\v 27 \x * \xo 24:27 \xt Ap 25:9\x*Pol kepu en ere tito wik epei au. Tito wik epei au, Posias Festas kekrehɨr ke mɨtɨk iuwe gavman Filiks. Hɨrak Filiks hanhan kenip mɨt iuwe ne Isrel han yaaik neriuwerek te hɨrak wen kewis Pol kekre wɨnak enuk kepu kepeit.   
\c 25  
\s1 Pol katɨp kar ik: “Mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom kakɨmtau hɨm mai”  
\p
\v 1 Mɨtɨk iuwe Festas epei kan naanmɨmpre provins ke Judia wɨ wikak keremem,  
\v 2 \x * \xo 25:2 \xt Ap 24:1, 25:15\x*hɨrak kɨnaaiwɨr wit Sisaria ken Jerusalem, mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe ne kaunsil nesiuwe hɨm Pol. Hɨr nitehi Festas  
\v 3 \x * \xo 25:3 \xt Ap 23:15\x*hɨrak kakrekiyor menmen yaaim kakri Pol keiyɨk kaknen Jerusalem kakɨntar hɨr epei nimenɨpɨn nanɨnep Pol nanwisɨk yayiwe yinak.  
\v 4 Festas ketpor, “Mɨtɨk Pol kepu kekre wɨnak enuk keit Sisaria. Hi hɨrekes menep te hi pɨke eno.  
\v 5 Yi eitɨp mɨt ni iuwe nanɨno nantikewa haiu mamno wit Sisaria. Mɨtɨk ik kɨrɨak menmen enum te hɨr nansiuwek hɨm.”   
\p
\v 6 Hɨrak ketpor epei au, hɨrak wen kepu ein ere wɨ hispɨnak wikak (8) o wɨ hiswiyen (10) epei au, hɨrak pɨke ken Sisaria. Hɨrak pɨke ken Sisaria wɨ ham hɨrak kau wɨnak ke gavman kerek mɨt nesiuwe hɨm neitai en, hɨrak katɨp Pol eknen.  
\v 7 \x * \xo 25:7 \xt Ap 24:5-6, 13\x*Pol epei kan, te mɨt ne Isrel kerek neke Jerusalem nan, hɨr nerp nesiuwe hɨm te hɨr ap neteikɨn werek werek Pol kɨrɨak menmen enum im au. Hɨr nesiuwe hɨm weinɨm.  
\v 8 Pol kɨkaap hɨrekes katɨp, “Hi ap hɨrɨak menmen enum herekir hɨm me mɨt ne Isrel o wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem o ke mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom au.”   
\p
\v 9 \x * \xo 25:9 \xt Ap 24:27\x*Pol katɨp epei au, mɨtɨk Festas hanhan kɨrɨak mɨt ne Isrel han yaaik neriuwerek te hɨrak katɨp Pol kar ik: “Hɨrak werek te ti etikewa euno wit Jerusalem te hi emtau mɨt nesiuwut hɨm ein o au?”  
\v 10 Pol pɨke ketpɨwek, “Hi herp wɨnak ke gavman ke Rom, mɨt hɨr nemtau mɨt nesiuwe hɨm menmen. In ek kerekek ti emtau hɨm te ti etɨp menmen. Hi ap hɨrɨak mɨt ne Isrel menmen enum au. Yi yetike mɨt in ne Isrel yerteiyem.  
\v 11 Hi hɨrɨak menmen enum te hi hahi ehɨnterim, hɨram menmen weinɨm. Hi hahi kerekek, o au en, mɨt hɨr nesiuwe hɨm weinɨm me menmen hi hɨrɨakem, mɨtɨk ap kakriyaa kakriuweta te hi eno his mɨr hɨr naniyep hi hahi. Hi atɨp mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom ekɨmtau hɨm mai.”  
\v 12 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk Festas ketike mɨt nɨrak kerek nekepik neriuwe hɨm mɨt iuwe ne Rom netpim, hɨr newepnak. Hɨr newepnak netpim nepei au, hɨrak katɨp Pol, “Nɨpaa ti hitehi mɨtɨk iuwe ke Rom kakɨmtau hɨm mit, te in ek haiu matɨp ti eno Rom ehɨrek.”   
\s1 Festas kitehi mɨtɨk iuwe Agripa ke Pol  
\p
\v 13 Maain wenke ham, mɨtɨk iuwe gavman Agripa ketike yenten pɨrak Benaisi nan wit Sisaria nanɨr Festas nanɨtpɨwek hɨr han yaaik hɨrak kan kau en.  
\v 14 \x * \xo 25:14 \xt Ap 24:27\x*Hɨr nepu en wɨ meiyam, Festas katɨp Agripa menmen me Pol. Hɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk kiutɨp keit in kerek nɨpaa hɨrak mɨtɨk Filiks kewisɨk kekre wɨnak enuk.  
\v 15 \x * \xo 25:15 \xt Jo 5:28-29\x*\x * \xo 25:15 \xt Ap 25:1-2\x*Hi hen wit Jerusalem, mɨt iuwe pris ne Isrel netike mɨt iuwe ne kaunsil nesiuwek hɨm nitauhi te hi atɨp hɨrak kaki.  
\v 16 Te hi hetpor gavman me Rom ap neriuwet mɨtɨk kakno his ke mɨt nankɨp ere mɨt ninɨn nansiuwe hɨm nanɨt ninaan me mɨtɨk hɨrak kakɨkaap hɨrekes kaktɨp hɨm.   
\p
\v 17 “Hɨr epei nan in hi ap hemerɨr wɨ yapɨrwe au. Wɨ ham epei au, hi hen wɨnak ke gavman hemtau hɨm mɨr, hi hatɨp mɨt nai neithis Pol hɨrak kan.  
\v 18 \x * \xo 25:18 \xt Ap 18:15\x*Mɨt kerek hanhan nesiuwe hɨm hɨr nekrit te hɨr ap nesiuwe hɨm me menmen enum mar ke hi han kitet nansiuwerem au.  
\v 19 Hɨr netikerek natɨpan nenehan me menmen me hɨm lo me Moses kerek hɨr nisesim, hɨram metike hɨm me mɨtɨk niuk mɨrak Jisas nɨpaa kaa. Au, Pol katɨp hɨrak kekrit kepu.  
\v 20 \x * \xo 25:20 \xt Ap 25:9-12\x*Hi ap han kitet werek werek te hi hises menmen im te hi hitehi Pol hɨrak werek kakno wit Jerusalem haiu mamɨmtau hɨm mɨt nesiuwerem mamɨt en.  
\v 21 Au, Pol katɨp hɨrak hanhan mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom kakɨmtau hɨm mɨrak, hɨrak kaku wɨnak enuk te haiu naanmɨprewek. Hɨrak katɨp epei au, hi hatɨp mɨt naiu hɨr naanemprewek ere hi esiuwerek kakno mɨtɨk iuwe keit Rom.”  
\v 22 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk Agripa katɨp Festas, “Hi hɨrekes emtau hɨm mɨrak.” Festas kewenhi kar ik: “Teipmen, ti emtau hɨm mɨrak.”   
\p
\v 23 \x * \xo 25:23 \xt Mt 10:18; Mk 13:9\x*Hɨrakɨt tatɨp epei au, wanewik mɨtɨk Agripa ketike Benasi hɨr neses nan, mɨt yapɨrwe newenɨpi niuk neriuwe menmen hɨr nerekiyorem. Hɨr nan netike mɨt iuwe ne ami, mɨt iuwe ne wit, hɨr nan nau wɨnak kerek mɨt nererik nemtau hɨm. Epei au, Festas katɨp mɨt nɨrak hɨr nanɨno nanɨthis Pol neiyɨk nanɨnen. Hɨr neiyɨk nan epei au,  
\v 24 \x * \xo 25:24 \xt Ap 22:22, 25:2, 7\x*Festas katɨp kar ik: “Mɨtɨk iuwe gavman Agripa ti hetike mɨt yapɨrwe yan yayu in yetikewa. Yi yɨr mɨtɨk ik kerek mɨt yapɨrwe ne Isrel neit in netike mɨt ne Judia neit Jerusalem, hɨr nesiuwek hɨm. Hɨr nɨnap natɨp nar ik: ‘Haiu mɨnapen hɨrak kaku. Yi eikɨp kaki.’  
\v 25 Hi hemtau hɨm mɨr te hi ap hemtau menmen hɨrak kɨrɨakem te hɨrak kaki kakɨnterim au. Hɨrak kitehi mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom kakɨmtau hɨm mɨrak hi han kitet hi esiuwerek kakno.  
\v 26 In ek hi ap ertei hɨm enum me mɨtɨk ik hi ewis tɨwei mamno mɨtɨk iuwe ke Rom te hi hetɨwekhis kan kerp ninaan me ti mɨtɨk Agripa ti hetike yi mɨt yapɨrwe te yi eiyɨmtau hɨm mɨrak yi eikepaa te hi ewis menmen tɨwei esiuwerem mamno.  
\v 27 Menmen im hi han kitet hɨra enum. Hi esiuwe mɨtɨk ke wɨnak enuk kakno mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom te hi ap ewis menmen enum hɨrak kɨrɨakem mau tɨwei hi ewisim hɨram enum.”   
\c 26  
\s1 Pol katɨp Agripa hɨm mɨrak  
\p
\v 1 Mɨtɨk Festas katɨp epei au, mɨtɨk Agripa katɨp Pol kar ik: “Hi hetput ti hatɨp ekaap hɨrekes.” Pol kɨkɨam his katɨp mɨt kar ik:   
\p
\v 2 “Mɨtɨk iuwe Agripa. Hi han yaaik hentar petepin hi herp ninaan mit hatɨp hɨm ekaap hɨrekes me menmen mɨt ne Isrel nesiuwau hɨm.  
\v 3 Hi han yaaik iuwe hentar ti hertei werek werek menmen haiu mɨt ne Isrel misesim. Ti hertei markeik te haiu mɨt han kitet hɨm ham, mɨt han au, han kitet hɨm ham, te hi hituthi ti ap han ekiteta waswas au. Ti emtau hɨm mai.   
\p
\v 4 “Mɨt yapɨrwe ne Isrel nertei menmen yapɨrwe hi hɨrɨakem nɨpaa hi kike ere in, me wɨ hi hepu wit kerek miye wina weitai metike wɨ hi hepu Jerusalem.  
\v 5 \x * \xo 26:5 \xt Fl 3:5-6\x*Nɨpaa ein hɨr nerteiya te hɨr han kɨr hɨr netputem. Hɨr nertei nɨpaa hi hises menmen me Farisi, menmen im hɨram minɨn menmen ham haiu mɨt mɨrɨakem haiu misesim mewenɨpi niuk me God meriuwerem.  
\v 6 \x * \xo 26:6 \xt Ap 23:6, 28:20\x*In ek hi herp in mɨt nesiuwau hɨm nentar hi han kitet God kakɨkaap haiu mɨt kakɨr nɨpaa hɨrak katɨp maamrer naiu em.  
\v 7 Mɨt ne weiwɨk hiswiyen wik (12) me Isrel hɨr wɨtaan wanewik newenɨpi niuk me God nemerɨr mɨtɨk kaknen kakɨkaap haiu mɨt kakɨr nɨpaa God ketpim. Mɨtɨk iuwe Agripa, mɨt ne Isrel nesiuwau hɨm nentar hi hises hɨm me mɨtɨk kerek kakɨkaap haiu mɨt ne Isrel.  
\v 8 Yi mɨt ne weiwɨk me Isrel, yi yenmak te yi ap han ekitet God kɨkɨan mɨt nɨpaa naa?   
\p
\v 9 \x * \xo 26:9 \xt Ap 8:3\x*“Nɨpaa hi han kitet hi hises menmen yaaim hi hɨrɨak menmen yapɨrwe te hi hewaank menmen me Jisas ke Nasaret kerek mɨt nisesik.  
\v 10 Hi hɨrɨak menmen im heit Jerusalem. Mɨt iuwe pris newenhi te hi eno ewis mɨt yapɨrwe nekre wɨnak enuk. Maain mɨt ne kaunsil natɨp hɨr nani, hi hewenhi hatɨp hɨram yaaim te hɨr nani.  
\v 11 Wɨ yapɨrwe hi hɨrɨak mɨt enum nanɨp nekre wɨnak ke mɨt ne Isrel hɨr nererik nekine hɨm me Moses neitai. Hi are enipi hɨr enweikɨn sip enwet hɨm me Krais. Hi han enuk wɨsenuk heriuwerei te hi hen wit yanɨmɨn enɨp.   
\s1 Pol katɨp Jisas kari han kɨrak hɨrak kisesik  
\p
\v 12 “Me menmen im hi hen wit Damaskas. Hi hetenen tɨwei me mɨt iuwe pris natɨp hɨram yaaim te hi eno ein ari mɨt nises hɨm me Krais.  
\v 13 Hi hitet yayiwe hepno hepno ere wepni kan kau nɨmɨniuwe hi hɨr menmen mɨre si iuwe minɨn wepni hɨram meke nepni man mɨr meweiknɨna hetike mɨt kerek nan netikewa.  
\v 14 Haiu yapɨrwe menke mɨwaai tɨ, hi hemtau hɨm ke mɨtɨk ketpo keriuwe hɨm me mɨt ne Isrel netpim, hɨrak katɨp kar ik: ‘Sol, Sol henmak te ti herewaank? Ti hɨre bulmakau kewɨr hɨt kenep paap tɨknuk ke mɨtɨk kɨrak ti hewaank hɨrekes.’  
\v 15 Hi hitɨwekhi, ‘Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?’ Hɨrak Mɨtɨk Iuwe katɨp kar ik: ‘Hi Jisas kerek ti herewaank.  
\v 16 Te ti ekrit ehɨrp. Hi hewepyapɨr hɨrekes ti hɨra hentar hi hehimɨtenut ti erɨak menmen mai. Ti eno etɨp mɨt han menmen ti epei hɨrem hi heteiknutem, im metike menmen maain hi eteiknutem.  
\v 17 Hi naanmamprut te mɨt ne Isrel nantike mɨt han ne weiwɨk ham hɨr ap te nanitep. Hi eriuwetit ti eno mɨt ap ne weiwɨk me Isrel.  
\v 18 \x * \xo 26:18 \xt Ais 35:5, 42:7, 16; Ef 2:2; Kl 1:13; Ap 20:32\x*Ti etpor hɨm mai hɨr nanisesim nar ke mɨt nɨnapɨpɨ hɨr nesiupan nanamɨr. Ti eweikɨn han kɨr hɨr ap nises menmen enum mɨr toto au. Hɨr nanises menmen yaaim me God mɨre wepni kɨr. Hɨr nanɨnaaiwɨr Seten hɨr nanises God te hɨr enisɨsa hi ahɨsak menmen enum mɨr hɨr nɨrɨakem te God kaknipi hɨr nanu nɨmɨn ke mɨt God kehimɨteni hɨr nɨrak.’   
\s1 Pol katɨp Agripa menmen hɨrak kɨrɨakem.  
\p
\v 19 “Mɨtɨk iuwe Agripa, hi epei hɨr menmen im meke wit ke God man te hi ap eweikɨn sip ewet hɨm im.  
\v 20 \x * \xo 26:20 \xt Mt 3:8\x*Au, hi hinɨn hewepyapɨr menmen im heit wit Damaskas ketike wit Jerusalem. Epei au, hi hen herer wit wit kerek mɨt ne Isrel newi, wit im metike wit mɨt ap ne weiwɨk me Isrel newim. Hi hatɨp mɨt hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum enises God, hɨr enrɨak menmen yaaim neteikɨn mɨt hɨr epei neweikɨn sip newet menmen enum.  
\v 21 \x * \xo 26:21 \xt Ap 21:30-31\x*Mɨt ne weiwɨk me Isrel nitauhi hi heit wɨnak iuwe ke God hɨr naniyep nentar hi hɨrɨak menmen im.  
\v 22 \x * \xo 26:22 \xt Lu 24:44-47\x*Te God epei kekepa nɨpaa ere petepin in ek, te hi herp in hatɨp hɨm yaaim mamno mɨt yapɨrwe, hɨr niuk mɨr iuwe, hɨr mɨt au weinɨn. Menmen hi hetpim hɨram menmen keremem nɨpaa mɨt profet netike mɨtɨk Moses katɨp hɨram mannen.  
\v 23 \x * \xo 26:23 \xt 1Ko 15:20\x*Hɨr natɨp mɨtɨk God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap haiu mɨt, hɨrak kaki maain God kakɨkaak hɨrak kakɨkrit kakinɨn mɨt yapɨrwe ne weiwɨk me Isrel, mɨt au ne weiwɨk ham, God kaktorhis hɨr nanu werek werek. Hɨm yaaim im hɨram mɨre si mamkaap mɨt nanɨr ein werek werek, hɨram mamkaap mɨt nertei werek menmen yaaim God kɨrɨakem.”   
\s1 Pol katɨp kari han ke Agripa te hɨrak kakises hɨm me God  
\p
\v 24 Pol wen katɨp menmen im, mɨtɨk Festas kɨnap ketpɨwek kar ik: “Pol ti hetaritari! Menmen yapɨrwe ti hen skul herteiyem hɨram menipit ti enuk han ken sip.”  
\v 25 Pol ketpɨwek, “Mɨtɨk iuwe, hi ap hetaritari au. Menmen hi hetpim hɨram hɨm yaaim me mɨtɨk kertei werek kerekek.  
\v 26 \x * \xo 26:26 \xt Jo 18:20\x*Mɨtɨk iuwe Agripa, hi ap hɨnaain hetput menmen im hentar ti hertei menmen im. Ti hertei menmen im hentar menmen im epei man meit wit kike au, man meit wit iuwe mɨt yapɨrwe nɨrem.  
\v 27 Mɨtɨk iuwe Agripa ti hises hɨm me mɨt profet? Hi epei hertei ti hisesim herteiyem mekre han.”  
\v 28 Mɨtɨk Agripa keremirɨwek hɨm ketpɨwek kar ik: “Me wɨ im ti han kitet ti ari han kai te hi ehises hɨm me Jisas Krais?”   
\p
\v 29 Pol ketpɨwek, “Me wɨ in ek o maain, hi hitehi God te ti hetike mɨt yapɨrwe nau in nemtau hɨm mai yi eiyises hɨm yaaim me Krais te yi eiyɨr ke hi te hi ap hanhan sen mewi mɨpre hɨram mɨwaai his mai.”   
\p
\v 30 Pol katɨp epei au, mɨtɨk iuwe Agripa ketike mɨtɨk gavman Festas, ketike Benasi wetike mɨt yapɨrwe nɨr nekrit nanɨno witeik.  
\v 31 \x * \xo 26:31 \xt Ap 23:29; 25:25\x*Hɨr nekrit nanɨno witeik, hɨrakɨt tatɨpakɨt tar ik: “Mɨtɨk ik ap kɨrɨak menmen enum te hɨrak kaku wɨnak enuk o kaki au.”  
\v 32 \x * \xo 26:32 \xt Ap 25:11\x*Agripa katɨp Festas kar ik: “Mɨtɨk ik ap kitehi mɨtɨk iuwe Sisa kakɨmtau hɨm mɨrak te ti esupanek kakno.”   
\c 27  
\s1 Mɨt neithis Pol neiyɨk nan newisɨk kau sip kakno wit iuwe Rom  
\p
\v 1 \x * \xo 27:1 \xt Ap 25:12\x*Me wɨ hɨr mɨt iuwe ne gavman han kitet natɨpan haiu mamu sip manno Itali, hɨr neithis Pol ketike mɨt han nekre wɨnak enuk hɨr newet mɨtɨk kepten niuk mɨrak Julias newetɨwek enun in. Julias hɨrak kepten naanmɨmpre 100 mɨt ne ami hɨr soldia kerek mɨt nenewor “Mɨt ne mɨtɨk iuwe Sisa ke Rom.”  
\v 2 \x * \xo 27:2 \xt Ap 19:29\x*Haiu mɨt men mau sip me wit Adramitiam, menep te hɨram mɨnaaiwɨr Sisaria mamno mamrer wit wit me wan me provins Esia. Haiu mau en epei au, hɨram merekir wan men. Mɨtɨk niuk mɨrak Aristakas ke wit Tesalonaika ke provins Masedonia hɨrak ketikewai mau sip men.  
\v 3 \x * \xo 27:3 \xt Ap 24:23\x*Wɨ ham haiu mɨpiun wit Saidon. Julias hɨrak kɨrɨak Pol yaaik kewisɨk ken kakɨr nɨrak yinan te hɨr enwetɨwek menmen mei te hɨrak kau sip werek werek kakno.  
\v 4 Haiu mɨnaaiwɨr Saidon men Saipras. Nɨme mɨniu man mewep te haiu merekir wan men yinak in me Saipras kerek nɨme ap mɨniu meitai au.  
\v 5 Haiu merekir wan meperp provins Silisia ketike Pamfilia ere mɨpiun wit Maira keit provins Lisia.   
\p
\v 6 Haiu meit ein, mɨtɨk kerek naanmɨpre 100 mɨt ne ami kɨnkatɨn sip ham ere kɨr miutɨp me wit Aleksandria mamno Itali. Hɨrak kɨr sip epei au, hɨrak kewisai haiu mewim.  
\v 7 Haiu mewim, sip merekir wan men main main me wɨ ham mentar nɨme mɨniu iuwe meiyepetai te haiu mɨrak menmen iuwe mesipat wit Naidas. Nɨme meiyepetai te haiu mamno ein au, te haiu meweikɨn mekiuwe wit Krit kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn. Haiu mekiuwe pɨnak nɨme ap mɨniu meitai mesipat Salmoni.  
\v 8 Haiu men mesiurɨr menep tenhaan haiu mɨrɨak menmen iuwe mɨpiun wit niuk mɨrak “Wan yaaik sip mamno pasis” hɨrak menep wit niuk mɨrak Lasia.  
\v 9 Haiu mepu wit eik wɨ yapɨrwe ere wɨ kerek mɨt ne Isrel nɨnapen menmen han tewenɨn God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem, hɨram epei man men. Hɨram wɨ me hauwɨ hɨtan te wan sɨr mewenɨn iuwe, te Pol katɨp mɨt kar ik:  
\v 10 \x * \xo 27:10 \xt Ap 27:22\x*“Yi mɨt, hi hertei haiu mamnaaiwɨr wit ik mamno mamrekir wan hɨram ap yaaim. Au, enum. Maain sip metike menmen mekrerek, wan kakɨwaankem. Eim keremem au. Haiu mɨt han mami.”  
\v 11 Pol katɨp epei au, mɨtɨk iuwe naanmɨmpre 100 mɨt ne ami ap kises hɨm mɨrak au. Hɨrak kemtau hɨm me mɨtɨk kerek naanmɨmpre mɨt bos kru nɨrɨak menmen nau sip, hɨrak ketike mɨtɨk kerek ketenen stia ke sip keweiknenik te sip mamno.  
\v 12 Wit ik hɨrak ap wit yaaik te sip mamu in me hawɨ hɨtan, te mɨt yapɨrwe nau sip hanhan nɨnaaiwɨr wit nanɨno nerekir wan ere hɨr nɨpiun Finiks. Hɨrak wit keit Krit hɨrak yaaik ke sip mamu en mɨsawɨn te ap mɨniu au. Hɨr hanhan nanu en ere hawɨ hɨtan epei au.   
\s1 Nɨme mɨniu wan kewenɨn wɨsenuk  
\p
\v 13 Maain nɨme wenituk mɨniu te mɨt han kitet hɨr nanises menmen nɨpaa hɨr natɨpanem. Hɨr nesiupan waai neriyaak kan sip hɨr nɨnaaiwɨr wit hɨr nesiurɨr menep tenhaan, nitet Krit.  
\v 14 Haiu mepno kike, nɨme mɨniu mɨre yuwerep meke wit Krit man.  
\v 15 Nɨme mɨniu mɨre yuwerep man kerek mɨt nenewem “No ista” hɨram menep sip te mɨtɨk ap keweikɨn stia ke sip werek werek au. Hɨram mewep nɨme ke nɨmɨn mamno au, te haiu mewisɨm meit nɨme mɨniu meriuwetem men.  
\v 16 Haiu men ere mesipat wit Koda kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn. Haiu mesipat Koda ke his enkik, hɨrak keiyepet nɨme kike te haiu mari bot kike kisɨsai meriyaak meriyaak ere haiu meit bot eik mewisɨk kɨwaai kentar sip, haiu mesenkekik meriuwe waai hɨrak kau keit.  
\v 17 Hɨrak kau keit, hɨr neit waai neiyɨm nemenkek sip te ap mamwep au. Hɨr nɨnaain sip mamno mamtɨn tenhaan me wan meperp wit iuwe Afrika mamwep te hɨr nesiupan laplap sel me sip newisɨm mɨwaai. Epei au, hɨr newis nɨme yuwerep meriuwetem men.  
\v 18 Yuwerep kɨniu wan wen kewenɨn te wanewik hɨr nenke menmen mekre sip newɨrem mekre wan.  
\v 19 Wɨ ham epei man, hɨr hɨras neit menmen yapɨrwe me sip hɨr nenkerem newɨrem mekre wan.  
\v 20 Me wɨ yapɨrwe haiu ap mɨr wepni o hɨr, te nɨme wen mɨniu wɨsenum. Haiu han kitet maain haiu mami.   
\p
\v 21 Mɨt nau sip ap naam menmen me wɨ yapɨrwe nentar yuwerep, Pol kerp nɨmɨn ke mɨt ketpor kar ik: “Yi mɨt, nɨpaa hi hetpi yi ap einaaiwɨr wit Krit te sip ap mamriwaank au. Te yi ap yemtau hɨm mai.  
\v 22 \x * \xo 27:22 \xt Ap 27:10, 31\x*In ek hi etpi yi han tokik eiyu. Haiu mɨt ap mami au. Sip keremem mamɨnke mamɨkre wan.  
\v 23 Hi hertei menmen im hentar nepɨp wɨtaan God kerek hi hisesik ewenɨpi niuk mɨrak hɨrak keriuwet ensel mɨtɨk hak kan kerp menep ketikewa ketpo kar ik:  
\v 24 \x * \xo 27:24 \xt Ap 23:11\x*‘Pol ti ap hɨnaain au. Ti ehɨrp ninaan me mɨtɨk iuwe Sisa. God kentar hɨrak yaaik, hɨrak kakwis mɨt yapɨrwe nau sip netikewit hɨr ap nani au.’  
\v 25 Yi mɨt ap yɨnaain au. Hi hises hɨm me God, hi hertei menmen mamnen mamɨr ke nɨpaa hɨrak ketpewem.  
\v 26 \x * \xo 27:26 \xt Ap 28:1\x*Nɨme mamriuwetai haiu mamno sip mamtɨn tenhaan emɨt wit kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn.”   
\p
\v 27 Wɨ hiswiyen tekyaait (14) epei men, hawɨ yuwerep mɨniu man meit wan eik niuk mɨrak Edria. Me wɨ nɨmɨn hɨram nɨme meriuwet sip mepno, mɨt naanmɨpre sip han kitet haiu epei man menep tɨ.  
\v 28 Hɨr han kitet haiu epei man menep tɨ, te hɨr newɨr waai nesenkek nan mewik mekre tɨpar nɨnɨn mak kɨram, hɨram matɨp 40 mita kesikekre. Maain hɨr pɨke newɨrem hɨram matɨp 30 mita kesikere.  
\v 29 Hɨr nɨnaain sip kerek haiu mewim mamno mamnep nan iuwe me tenhaan te hɨr neiyɨk nan iuwe tekyaait (4), hɨr nesenkek waai mewim, hɨr newɨrem mekre wan mɨkaap sip mamno main main. Epei au, hɨr hanhan wanewik o eksiupan waswas.  
\v 30 Mɨt naanmɨpre sip hanhan nɨnaaiwɨr sip te hɨr neit bot kike nesiuwerek kepno kentar tɨpar hɨr newisesik natɨp hɨr nanwɨr waai kakri paan me sip metenenim.  
\v 31 \x * \xo 27:31 \xt Ap 27:22\x*Au, Pol katɨp mɨtɨk kepten naanmɨpre 100 mɨt ne ami, hɨrak ketike mɨt nɨrak kar ik: “Mɨt in naanmɨpre sip hɨr nɨrɨr nanɨno, yi yapɨrwe yayi.”  
\v 32 Hɨrak katɨp epei au, mɨt ne ami nerekir waai metenen bot kike te hɨrak kenterer tɨpar ken.   
\p
\v 33 Menep kaksiupan hɨrkiwo (o hɨr kaa), Pol kitehi mɨt nanɨm menmen ketpor kar ik: “Yi epei yemerɨr hawɨ yuwerep kaktɨn kakɨt me wɨ hiswiyen tekyaait (14), yi ap yaam menmen au.  
\v 34 \x * \xo 27:34 \xt Mt 10:30\x*Hi hitihi hɨm manp yi eiyɨm menmen te hɨram mamkepi yi manpenun eiyu te yayi au. Yi eiyu werek werek.”  
\v 35 \x * \xo 27:35 \xt Mt 15:36; 1Ti 4:4-5\x*Pol katɨp menmen im epei au, hɨrak keit bret kitehi God hɨrak katɨp God hɨrak han yaaik keriuwerem kerp ninaan me mɨt. Epei au, hɨrak kaam.  
\v 36 Hɨrak kɨpaam, hɨr mɨt en han tokik nau hɨr neit menmen meiyam naam.  
\v 37-38 Haiu mɨt mar 276 haiu mepu sip im e. Haiu mɨt maam ere werek, mɨt newɨr wit (hɨram mɨre rais), hɨr newɨrem men mekre wan te hɨr nɨkaap sip ap nɨmenum au.   
\s1 Sip mewep meit tenhaan  
\p
\v 39 Nepei wanewik, mɨt naanmɨpre sip nɨr tɨ te hɨr nepɨtari hɨr neit neiyɨn. Hɨr nɨr wan mɨre tenhaan yaaim mekrerem, te hɨr han kitet nanɨno ein neriuwet sip mamtɨn mamɨt tenhaan.  
\v 40 Hɨr nɨrem epei au, hɨr neremir waai nan mewim, hɨram menke mekre wan, hɨr nesiupan waai metenen stia. Epei au, hɨr nɨkɨam laplap sel meit paan ke sip te nɨme mamɨnpep meiyɨm mamno tenhaan.  
\v 41 Au, sip men menep tenhaan, hɨram mɨnatɨn meit. Sip paan kɨram mɨnatɨn meit ap mepno au, te wan sɨr mewenɨn menep sip mɨkaru mewepim.  
\v 42 Mɨt ne ami nimenɨpɨn nanɨnep mɨt enun ne wɨnak enuk hɨr hɨras nɨpaa neriyei neri nanɨno Rom te hɨr ap nanri wan nanɨno tenhaan meit tɨ nɨrɨr nanɨno.  
\v 43 Au, mɨtɨk kepten iuwe naanmɨpre 100 soldia ke ami hɨrak hanhan kɨkaap Pol te hɨrak keweni nɨrɨak menmen im. Hɨrak katɨp mɨt kerek nertei nari tɨpar hɨr nehɨn nɨripe tɨpar nerwak nanɨno tenhaan eik.  
\v 44 \x * \xo 27:44 \xt Ap 27:22-25\x*Mɨt han au, hɨr netenen nu o menmen ham me sip mewep hɨr nenterim nanɨno tenhaan. Marim haiu yapɨrwe men mɨpiun tenhaan ke pɨn eik.   
\c 28  
\s1 Menmen Pol kɨrɨakem keit wit Molta  
\p
\v 1 Haiu mɨpiun tenhaan ke pɨn eik, mɨt han nan netpai tɨ ik kerek wan kimaak keketik kau nɨmɨn niuk mɨrak Molta.  
\v 2 \x * \xo 28:2 \xt 2Ko 11:27\x*Mɨt ne wit in nerekyai yaaim. Hawɨ epei kan, nɨme mewep te hɨr nɨmansi neriyei man menep mau si mewim.  
\v 3 Pol keit haak mei kakwisɨm mamwaai si, manpen asp (hɨrak kɨre manpen siurp) kerek kɨsawɨn kɨnɨk haak hɨrak ketpaan ken kentar haak mɨwaai si hɨram sisi. Hɨrak ketpaan ken kenep Pol kau his mɨrak kemenkekik kau keit.  
\v 4 Mɨt ne wit in nɨr manpen siurp (o yenmik) kemenkekhis me Pol hɨr natɨpan nar ik: “Nɨpaa mɨtɨk ik kenep mɨtɨk kaa, te tɨpir kaiu ap kakwisɨk kaku au. Hɨrak kinɨn wan te in ek kaki.”  
\v 5 \x * \xo 28:5 \xt Mk 16:18\x*Au, Pol kemiyepep his manpen (o yenmik) kenke kekre si hɨrak ap kɨnap au.  
\v 6 \x * \xo 28:6 \xt Ap 14:11\x*Mɨt netpepik nare te his mɨrak mɨniu o hɨrak kenkewɨn kaki. Hɨr netpepik netpepik, hɨr ap nɨr menmen mar ik nɨpaa au, hɨr neweikɨn han kɨr natɨp nar ik: “Au, mɨtɨk ik hɨrak kɨre God.”   
\p
\v 7 Tɨ menep wit kerek manpen kenep Pol hɨram tɨ me mɨtɨk iuwe naanmɨpre wit wan kimaak keketik kau nɨmɨn ik e niuk mɨrak Pablias. Mɨtɨk ik kan ketaihis keriyei ken wɨnak kɨrak, te hɨrak naanmɨrei werek werek ere wɨ wikak.  
\v 8 Haiu mepu en, Pablias haai kɨrak kɨnap yɨnk sisi kesiuwe mune kɨwaai yeno. Pol ken haau kɨrak kitehi God ek. Kitehi God ek, hɨrak kewis his meterik hɨrak kekepik kɨre yaaik.  
\v 9 Hɨrak kɨrɨak menmen im, hɨr mɨt yapɨrwe ne wit wan kimaak keketik hɨr nɨnap, hɨr nan te Pol kɨrɨaki yaain.  
\v 10 Pol kɨrɨaki nɨre yaain, hɨr newetei menmen yaaim yapɨrwe. Maain haiu mau sip mɨnaiwɨri hɨr newis menmen yapɨrwe te haiu mamɨm me wɨ haiu mau sip mampɨno.   
\s1 Haiu mepno ere mɨpiun Rom  
\p
\v 11 Wenke wikak epei au, haiu mɨnaaiwɨr wit Molta haiu mau sip me Aleksandria niuk mɨram “Tɨpir wik.” Hɨr newis ninaan me tɨpir mɨt nenewem “Tɨpir wik” nentar ninaan me nɨkerek hɨrakɨt wik te tɨpir niuk mɨrak Sus tau sip paan kɨram. Sip im nɨpaa hawɨ hɨtan, hɨram mepu wit Molta.  
\v 12 Haiu mɨnaaiwɨr Molta epei au, haiu merekir wan men ere mɨpiun wit Sairakyus. Haiu mɨpiun wit Sairakyus, haiu mepu en wɨ wikak.  
\v 13 Haiu mɨnaaiwɨr sairakyus mepno ere mɨpiun wit Risiam. Wɨ ham miutɨp nɨme mɨniu mar ke wenituk te haiu men me wɨ wik haiu mɨpiun wit Pyutiolai.  
\v 14 Haiu mepu wit Pyutiolai, haiu mɨr mɨt han kerek nises hɨm me Krais. Hɨr netaihis haiu mamu mamkiteri ere wɨ hispɨnak wik (7). Marim haiu mɨpiun Rom.  
\v 15 Mɨt kerek nises hɨm me Krais neit wit iuwe Rom hɨr nemtau haiu mamnen, te hɨr nen ere nɨpiun wit ke maket ke Apias ketike wit niuk mɨrak “Wɨnak Pasenda Wikak,” hɨr newenaiyipɨr. Hɨr newenaiyipɨr epei au, Pol han yaaik kitehi God ketpɨwek hɨrak yaaik.   
\p
\v 16 \x * \xo 28:16 \xt Ap 24:23\x*Me wɨ kerek haiu mɨpiun wit Rom, mɨt ne gavman newis Pol hɨrekes kau wɨnak hak kiutɨp, mɨtɨk ke ami kiutɨp naanmɨprewek.   
\s1 Pol kewepyapɨr hɨm me Krais keit wit Rom  
\p
\v 17 \x * \xo 28:17 \xt Ap 25:8\x*Pol kau wɨnak eik ere wɨ wikak, hɨrak kesiuwe mɨtɨk kitehi mɨt iuwe ne weiwɨk me Isrel nau en, hɨr enɨnen enrerik enɨmtau hɨm me Pol. Hɨr nererik epei au, Pol ketpor kar ik: “Nai yinan, hi ap hɨrɨak menmen enum me mɨt ne weiwɨk maiu o hi eweikɨn sip ewet menmen nɨpaa maamrer nai nisesim neweteiyem au, te mɨt ne Jerusalem hɨr netauhis weinɨm newisa hekre wɨnak enuk neriuweta hen mɨt iuwe ne Rom.  
\v 18 \x * \xo 28:18 \xt Ap 26:31\x*Hɨr mɨt ne gavman ne Rom nitauhi me menmen im hɨr nare nesiupena nentar hɨr nertei hi ap hɨrɨak menmen enum te hi hahi.  
\v 19 \x * \xo 28:19 \xt Ap 25:11\x*Au, mɨt iuwe ne Isrel nɨnapen hɨr nansiupena te hi hatɨp ‘Mɨtɨk iuwe Sisa ekɨmtau hɨm mai.’ Hɨr neriuweta hi han te hi ap esiuwe hɨm mei me menmen enum hɨr nɨrɨakem au.  
\v 20 \x * \xo 28:20 \xt Ap 24:15\x*Hi hentar menmen im hi hitihi yi mɨt yi einen te hi hetpi menmen. Sen im mau his mai mentar hi hises hɨm me hɨrak Mɨtɨk Iuwe kerek mɨt ne Isrel yapɨrwe nemeriyɨwek kaknen kakɨkaap haiu mɨt.”   
\p
\v 21 Pol katɨp epei au, hɨr netpɨwek nar ik: “Haiu ap meit tɨwei meke wit Judia mɨt nesiuwerem me ti au. Naiu yinan han ap neke Judia nan in netpai me menmen im, te hɨr natɨp ti hɨrɨak enum au.  
\v 22 \x * \xo 28:22 \xt Ap 24:14\x*Haiu hanhan mamɨmtau menmen ti han kitetim mentar haiu mertei mɨt nerer wit wit natɨp enum me mɨt nises hɨm im ti hisesim.”   
\p
\v 23 Hɨr natɨp epei au, hɨr nɨmat wɨ nanɨnen nanɨmtau hɨm me Pol. Wɨ hɨr nɨmat nanɨmtau menmen, mɨt yapɨrwe nan wɨnak ke Pol kepwik. Wepni ere wɨtaan Pol ketpor hɨm kewepyapɨr hɨm me God kakinɨn naanmampre mɨt. Hɨrak kare kakri han kɨr keteiknor Jisas hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God keriuwetek kan kɨkaap haiu mɨt hɨrak ketpor hɨm nɨpaa Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei.  
\v 24 Mɨt han nises hɨm mɨrak, mɨt han au hɨr nɨnaain.  
\v 25 Hɨr nɨnaaiwɨr wɨnak ke Pol hɨr natɨp namɨnanem neriuwe hɨm me Pol. Hɨr natɨp namɨnanem nentar hɨm Pol ketporem mɨkaru. Hɨrak katɨp kar ik: “God Hɨmɨn Yaaik katɨp werek wɨ nɨpaa hɨrak katɨp profet Aisaia hɨm mɨrak hɨrak katɨp maamrer ni em. Nɨpaa hɨrak katɨp:   
\q1
\v 26 \x * \xo 28:26 \xt Ais 6:9-10; Mt 13:14-15\x*‘Ti eno etɨp mɨt in ne weiwɨk me Isrel menmen im: Maain yi yayɨmtewem yayɨmtewem te yi ap yayɨrteiyem au. Yi eiyɨrem eiyɨrem te yi ap eiyɨrem werek au.   
\q1
\v 27 Han ke mɨt in epei ken sip, hɨr nemesɨs nɨkɨp ap nemtau hɨm hɨr ap nɨr menmen werek werek au, hɨr nɨnapɨpɨ. Hɨr nɨrɨak menmen im au, te hɨr enɨr menmen neriuwe nanamɨr, hɨr enɨmtewem enriuwe nɨkɨp mɨr, hɨr han kɨr enɨrtei menmen werek werek te hɨr enweikɨn sip enisɨsa te hi God hi ekepi.’”   
\p
\v 28 \x * \xo 28:28 \xt Sam 67:2; Lu 3:6; Ap 13:46, 18:6\x*Pol katɨp hɨm ham mar ik: “Hi hetpi te yi yertei werek. Hɨm yaaim me God kakɨkaap haiu mɨt hɨram epei man mɨt ap ne weiwɨk me Isrel. Hɨr keriyen nanɨmtewem nanisesim.” [  
\v 29 Pol katɨp menmen im epei au, hɨr mɨt ne weiwɨk me Isrel nɨnaaiwɨr wɨnak kɨrak hɨr natɨpan nenehan wɨsenum me menmen hɨrak ketpim.]   
\p
\v 30 \x * \xo 28:30 \xt Ap 28:16\x*Pol kewɨr pewek katɨn wɨnak ik hɨrak kewik ere tito wik, hɨrak keithis mɨt kerek nan nɨrek,  
\v 31 \x * \xo 28:31 \xt Ap 28:23\x*hɨrak ketpor hɨm kewepyapɨr menmen me God kakinɨn mɨt kewepyapɨr me Mɨtɨk Iuwe Jisas Krais. Hɨrak ap kɨnaain au, hɨrak katɨp mɨt yapɨrwe, mɨt ap netpɨwek nar ik: “Ti ap atɨp im au emɨt.”   
\s1 Mepɨr keremem