\id MAT - Amarakaeri NT -Peru 2008 (DBL -2013) \h SAN MATEO \toc1 Mateoa Jesucristoen huadak huaʼa oʼmanigmadoyaʼuyate. \toc2 San Mateo \toc3 Mt \mt1 SAN MATEO \mt2 Mateoa Jesucristoen huadak huaʼa oʼmanigmadoyaʼuyate. \c 1 \s1 Jesucristoen adhueaʼpaneʼ. \r (Lc. 3.23-38) \p \v 1 Jesucristo Davidkudaken adhueaʼsiʼpo kenpaʼti Abrahamkudaken adhueaʼsiʼpo o̱ʼu̱yate. In berobaʼte do Mateoa onʼnigmadoyaʼne. Jesucristoen adhueaʼpaneʼdik onʼnigmadoyaʼdene. \p \v 2 Aʼnennanada Abraham Isaacen huaoj o̱ʼu̱yate. Isaac Jacoben huaoj o̱ʼu̱yate. Jacob Judáen huamaʼbuyereen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 3 Judá Faresen Zaraereen huaoj o̱ʼu̱yate. Tamar kenomeyen huaoj o̱ʼu̱yate. Fares Esromen huaoj o̱ʼu̱yate. Esrom Aramen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 4 Aram Aminadaben huaoj o̱ʼu̱yate. Aminadab Naasónen huaoj o̱ʼu̱yate. Naasón Salmónen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 5 Salmón Boozen huaoj o̱ʼu̱yate. Rahab Boozen hua̱ye̱ o̱ʼu̱yate. Booz Obeden huaoj o̱ʼu̱yate. Rut Obeden hua̱ye̱ o̱ʼu̱yate. Obed Isaíen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 6 Isaí Huairi Daviden huaoj o̱ʼu̱yate. David Salomónen huaoj o̱ʼu̱yate. Uríasen ayhua Salomónen inag o̱ʼu̱yate. \p \v 7 Salomón Roboamen huaoj o̱ʼu̱yate. Roboam Abíasen huaoj o̱ʼu̱yate. Abías Asaen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 8 Asa Josafaten huaoj o̱ʼu̱yate. Josafat Joramen huaoj o̱ʼu̱yate. Joram Uzíasen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 9 Uzías Jotamen huaoj o̱ʼu̱yate. Jotam Acazen huaoj o̱ʼu̱yate. Acaz Ezequíasen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 10 Ezequías Manasésen huaoj o̱ʼu̱yate. Manasés Amónen huaoj o̱ʼu̱yate. Amón Josíasen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 11 Josías Jeconíasen huamaʼbuyereen huaoj o̱ʼe̱po kenokaʼ Israel aratbuttaj Babilonia huadaribayo onʼbatohuaʼdeʼuyate. \p \v 12 Nogok Jeconías Salatielen huaoj o̱ʼu̱yate. Salatiel Zorobabelen huaoj o̱ʼu̱yate. \v 13 Zorobabel Abiuden huaoj o̱ʼu̱yate. Abiud Eliaquimen huaoj o̱ʼu̱yate. Eliaquim Azoren huaoj o̱ʼu̱yate. \v 14 Azor Sadocen huaoj o̱ʼu̱yate. Sadoc Aquimen huaoj o̱ʼu̱yate. Aquim Eliuden huaoj o̱ʼu̱yate. \v 15 Eliud Eleazaren huaoj o̱ʼu̱yate. Eleazar Matánen huaoj o̱ʼu̱yate. Matán Jacoben huaoj o̱ʼu̱yate. \v 16 Jacob Joséen huaoj o̱ʼu̱yate. José Maríaen hua̱to̱e̱ o̱ʼu̱yate. María Jesúsen hua̱ye̱ o̱ʼu̱yate. Jesústaj konogdikda oʼdikkaʼuy Cristo, Diosa oʼtaʼmonaʼuyate. \p \v 17 Ken Abraham Davidte catorce Daviden adhueaʼpaneʼ o̱ʼnuyate. Kenpaʼti David Babilonia huadariyo enʼbatohuadeʼte Jeconíaste catorce adhueaʼpaneʼ o̱ʼnuyate. Kenpaʼti Jesús eʼsiʼpoe̱deʼte nog catorce adhueaʼpaneʼ o̱ʼnuyate. \s1 Jesucristo oʼsiʼpoe̱ʼuyate. \r (Lc. 2.1-7) \p \v 18 In konig Jesucristo oʼsiʼpoe̱ʼuyate. María Jesúsen hua̱ye̱ Joséere oʼto̱e̱pakapo. To̱e̱pakhueda̱da huaboaʼda bogdakhueʼda o̱ʼe̱ onʼtinopo̱e̱ʼuy. Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼdapokaʼuy. \v 19 José Maríaen hua̱to̱e̱ huadak huakaʼeri e̱ʼe̱a̱da María bogdakhueʼ o̱ʼe̱nok eʼhuaaʼtaʼ pakhueʼada soatayoʼ hua̱to̱e̱ e̱ʼentaʼ oʼpakuynigʼa. \v 20 Kenpaʼ José eʼnopo̱e̱deʼte oʼyorokpo Dios Huairien huataʼmoneritaj oʼtiahuayʼuy. \p —‍On José i̱ʼe̱. Daviden adhueaʼsiʼpo i̱ʼe̱. María eʼto̱e̱paktaj meʼpukehueʼ ya̱e̱ʼ. Huasiʼpo oʼto̱e̱a̱ponig Dios Noki̱re̱gen o̱ʼe̱a̱po. \v 21 Bokereksiʼpoaʼ oʼsiʼpopakapo. Kentaj iʼdikkaʼapo Jesús. (Jesúsdik Judíoen huaʼate dakhueaʼ eʼkaʼ huamanopoʼyareaʼeri o̱ʼe̱a̱po) konige̱po keʼnen aratbut Israel aratbuttaj dakhueaʼ eʼkikaʼ oʼmanopoʼyareaʼapo. —‍Diosen huataʼmoneria kenda onaʼuyate. Josétaj onaʼuyate. \p \v 22 Dios Huairien huamanbatiaʼpakeria oʼmanbatiaʼpakuynig in ayaʼda o̱ʼu̱y. \q1 \v 23 Muneʼyo̱ katenohued e̱ʼe̱a̱da bogdakhueʼ o̱ʼe̱po. Huabokereksiʼpo oʼsiʼpopakapo. Kentaj onʼdikkaʼapo Emanuel. Dios Huairia oʼmanaʼuyate. \m Emanuel huadik konig Dios oroʼere o̱ʼi̱kaʼ. \p \v 24 José oʼmabodepo Dios Huairien huataʼmoneritaj oʼnigpe̱e̱po hua̱to̱e̱ eʼto̱e̱a̱da \v 25 eʼsiʼpopakdeʼte batohuedhueʼ o̱ʼu̱yate. Eʼsiʼpopakdeʼte Jesús oʼdikkaʼuyate. \c 2 \s1 Diga̱da huanopo̱e̱ʼeria Jesús yo̱bedtaj onʼtaʼhuade̱ʼuyate. \p \v 1 Belén huakkaʼ jakyo Judea huadaribayo Jesús oʼsiʼpoe̱ʼuyate. Kenokaʼ Herodes Roma hua̱e̱ʼeri Judea gobierno huairi o̱ʼu̱y. Kenokaʼ Jerusalén huakkaʼ jakyo sueʼda huabokerek onʼtiakdepo, kenomey diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeria nogbayaʼ niokpo eʼbehuikyon onʼtiakdepo, \p \v 2 —‍Judío aratbuten huairi oʼsiʼpopakdemeʼ. ¿Meyon ya̱ʼe̱? Ke̱yon niokpo omeʼ judío Huairi eʼsiʼpopakdeʼ huanopo̱e̱ʼ siokpo oʼtiahuaymeʼpo, judío Huairitaj dakiti Dios aaʼyaʼpo oʼtiakdey. —‍Onʼmanaʼuyate. \v 3 Kenokaʼ Herodes Huairi kenda oʼmatipe̱e̱depo oʼmeʼpukeʼuyate. \v 4 Ayaʼ sacerdote huairitaj kenpaʼti ayaʼda Apagbaʼ huamanmadikaʼeritaj oʼmakupopakaʼuyate Herodesa. O̱gkupopakdepo, “¿Cristo Diosyaʼ oʼtiakdepo meya̱ʼ yaʼsiʼpoe̱apo?” oʼmanaʼuyate. \p \v 5 —‍Judeabayo Belén huakkaʼ jakyo oʼsiʼpoe̱apo. Diosen huamanbatiaʼpakeria kenpaʼ oʼnigmadoyaʼuyate: \q1 \v 6 Judea huadaribayoda Belén huakkaʼ jak suhuigda e̱e̱ʼpiʼ huakhuairi Cristo oʼsiʼpoe̱ʼapo. Belén jakyaʼ huamataʼmonanhuaʼ Huairi Cristo o̱ʼo̱ro̱kapo. Keʼna Israel aratbuttaj oʼbatiokikaʼapo. —‍Judío huairia oʼnonaʼuyate. \p \v 7 Kenokaʼ diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼerite oʼmataʼmonaʼ Herodesa. “I̱re̱gi̱re̱g yanʼbatotiak.” Herodesa oʼmanaʼuyate. “¿Judío huairien siokpo menok huaboaʼda ya̱ʼo̱ro̱kuy boʼtiahuayne?” Herodesa diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeritaj oʼmanaʼuyate. \v 8 Oʼnopo̱e̱depo diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼerite Belényo oʼmataʼmonaʼpo, \p —‍A̱yon yanʼhuatiʼ. Huasiʼpotaj dakaʼ yaduk. Kenokaʼ yanʼhuahuaydepo doʼtaj yanʼtiaktiʼ. Enadeʼte do kenpaʼti huahuaʼdik i̱jje̱po kentaj huikudate ijtihuadpo, “ʼUruaʼda huairi i̱ʼe̱ne.” Yonaʼapoy. —‍Herodesa namaʼda oʼmanaʼuyate. \p \v 9 Ken Herodestaj onʼpe̱e̱depo diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeria oʼnokhuaʼuyate. Ken siokpo niokpo yaʼbehuikyon onʼtiahuayde ken siokpo huakkuruyon oʼhuaʼuy. Oʼhuaʼpo kutayaʼ kente huasiʼpo e̱ʼhua̱e̱ʼte oʼbatik. \v 10 Diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeria siokpo onʼtiahuaypo huakkaʼda onʼdurugpakuy. Judío aratbuten huairisiʼpo kente o̱ʼe̱ onʼnopo̱e̱po. \v 11 Jakyo onʼkuddepo huasiʼpotaj onʼtiahuayʼuy. Huasiʼpo hua̱ye̱ Maríaere onʼtiahuayʼuyate. Konig gobierno huairitaj huikudate onʼhuadikuy huasiʼpo Jesústaj huikudate onʼtihuadpo ʼuruaʼda judío aratbuten gobierno huairi o̱ʼe̱ onʼbatiaʼpakpo. Kenokaʼ cajaʼ oʼnokhuikedepo katetehueʼ huasiʼpotaj oro onʼyokuyate. ʼUruaʼda o̱hue̱y huasihuaj dakaʼda eʼbakpakte ʼuruʼhui̱e̱a̱da oʼhui̱ri̱kikaʼ. Huakkaʼteda e̱e̱ʼtada Jesústaj onʼyokuyate. Nogda konig ʼuruʼhui̱e̱a̱da eʼhui̱ri̱kikaʼ kenpaʼti huakkaʼteda e̱e̱ʼtada onʼyokuyate. Katetehueʼ huasiʼpo huairitaj onʼyokuyate. \v 12 Nogok onʼyorokdepo “Herodeste onteʼti huahueʼ yaneʼ,” kenda onʼpe̱e̱depo kenomeyenbayo nog dagtekon onʼhuaʼuyate. \s1 Nog aratbutenbayo Egiptobayo onʼmonʼuyate. \p \v 13 Diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeri enʼhuadeʼte José oʼtaypo oʼyorokpo Diosen huataʼmoneritaj oʼtiahuayʼuy. \p —‍Herodes Jesússiʼpotaj aʼarakyaʼpo oʼukaponok, yamaboʼ, huasiʼpo hua̱ye̱ere yabatohuaʼpo Egipto aratbutenbayo yamatomonʼ. Ke̱yo̱ yanikatiʼ. Kenok yakumejtiʼ onaʼapone. —‍José eʼyorokyaʼ Diosen huataʼmoneria onaʼuyate. \p \v 14 Ken José oʼpe̱e̱depo oʼmaboduyate. Sikyo huasiʼpo hua̱ye̱erea oʼtohuaʼbedpo Egiptobayo oʼtohuaʼuyate. \v 15 Egiptoyo o̱ʼi̱kaʼuyate. Herodes Huairi eʼbueydeʼte o̱ʼi̱kaʼuyate. Konig Oseas Diosen huamanbatiaʼpakeria aʼnenda oaʼuy konigti o̱gkaʼuyate. “Egiptobayaʼ ya̱o̱ro̱k. Doʼhued Huasiʼpotaj yonaʼapoy.” Dios Huairia oaʼuy. \s1 “Huasiʼpotaj yanʼbatiarakaʼ.” Herodesa oʼmanaʼuyate. \p \v 16 Diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeria judío huairisiʼpotaj aʼbatiaʼpakyaʼpo tiakhueʼ ya̱ʼneapet. Namaʼda meʼnonaʼuyne. Herodes kenda oʼnokotdepo diga̱ʼda oʼdiaypo, “Ayaʼda huabokereksiʼpo yo̱bed nogbayoktidaere bottaʼ huabayokere enʼta̱e̱tada yanʼbatiarakaʼ. Belén huakkaʼ jakyo kenpaʼti Belén meyo̱hueʼda huasiʼpotaj yanʼbatiarakaʼ.” Oʼmanaʼuyate. Diga̱ʼda huanopo̱e̱ʼeria aʼnenda bottaʼ huabayok Jesúsen siokpo huaboaʼda onʼtiahuayʼuyate. Kenokaʼ Herodestaj onʼbatiaʼpakuy. \v 17 Konig Jeremías Diosen huamanbatiaʼpakeria oaʼuyate. Kenda Herodesa oʼkaʼuy. \q1 \v 18 Ramá huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeria diga̱ʼda onʼbahuikonhuahuaʼ. Bidteda onʼmapeeonhuahuaʼ. Huasiʼpo onʼmabueynok Raquel huasiʼpotaj onʼbahuikonhuahuaʼapo. Jeremíasa kenda oaʼuyate. \p \v 19 Herodes eʼbueydeʼte José eʼyorokyaʼ Diosen huataʼmoneritaj oʼtiahuayʼuy. Egiptobayo o̱ʼe̱po oʼtiahuayʼuy. \p \v 20 —‍Keʼna huasiʼpotaj eʼaraktaʼ oʼpakuy oʼbueyde, yaboʼ, Israel aratbutenbayo yakumejtiʼ. Huasiʼpo hua̱ye̱eretaj yabatohuaʼ. —‍Diosen huataʼmoneria Josétaj onaʼuyate. \p \v 21 José oʼpe̱e̱depo oʼbodpo huasiʼpo hua̱ye̱ere Israel aratbutenbayo oʼbatohuaʼuyate. \v 22 Herodesensiʼpo Arquelao Judeabayo gobierno huairi o̱ʼe̱. José oʼpe̱e̱depo Judeayo eʼhuaʼtaʼ oʼmeʼpukpo oʼbayorokpo, “Judeayo huahueʼ ya̱e̱ʼ,” oʼpe̱e̱depo Galileabayo oʼhuaʼuyate. \v 23 Nazaret huakkaʼ jakyo oʼhuaʼuyate. O̱ʼi̱kaʼuyate. Jesús Nazaret hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱ onʼdikkaʼapo Apagbaʼ huamanbatiaʼpakeria oaʼuyate. Konig Apagbaʼ oaʼuyate aratbut Jesústaj onʼdikkaʼuyate. \c 3 \s1 Sueʼda aratbut eʼnahue̱ʼyo̱ Juan bautiza huakaʼeria Diosbaʼ oʼmanaʼonhuahuaʼuyate. \r (Mr. 1.1-8; Lc. 3.1-9, 15-17; Jn. 1.19-28) \p \v 1 Nogok Jesús Nazaretyo oʼkerekdepo Juan bautiza huakaʼeria huaboaʼda oʼmanaʼonhuahuaʼuyate. Sueʼda aratbut eʼnahue̱ʼyo̱ Jordánhue̱yon oʼmanaʼonhuahuaʼuyate. \p \v 2 —‍Dakhueaʼ eʼkikaʼ yanʼbatikpo onteʼti Diostaj yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Diosen Huairi oʼtiakdeapo Diosensiʼpo moʼe̱a̱pone. —‍Juana aratbut e̱gkupopakyaʼ oʼmanaʼuyate. \p \v 3 Isaías Diosen huamanbatiaʼpakeria aʼnenda Juantaj oʼtimadoyaʼuyate, \q1 Sueʼda aratbut eʼnahue̱ʼyo̱ kentaj moʼpe̱e̱a̱po. ʼUttaʼ enaʼpakte moʼpe̱e̱a̱po. “Huairi eʼtiakdeʼte dakaʼda aeʼyaʼpo ʼurunopoʼda ya̱gʼkikaʼ. Dakhueaʼ eʼkikaʼ yanʼbatikpo onteʼti Diostaj yanʼnigpe̱e̱ʼ. Huairitaj yadeʼ.” ʼUttaʼda oʼmanaʼapo. Kenda Isaíasa oʼtimadoyaʼuyate. \p \v 4 Yudtaj camello huahuijtaj eʼkaʼ Juan Bautista oʼotikaʼpo kenpaʼti huasiʼdak makaʼbij o̱ʼta̱e̱ʼuyate. Tiktik oʼbapikaʼuyate. Asi̱gku oʼminikaʼuyate. \v 5 Juantaj eʼpe̱e̱taʼ onʼpakpo huakkaʼda aratbut Juantaj onʼhuatiakuyate. Huakkaʼ Jerusalén huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeri kenpaʼti huakkaʼ Judea huadari hua̱e̱ʼeri kenpaʼti Jordánhue̱ idbodte hua̱e̱ʼeria Juantaj onʼhuatiakuyate. \v 6 “Dakhueaʼda ijkikaʼmey, bekkahueaʼ Dios.” Enadeʼte Juana bautiza oʼmagkaʼuyate. Jordánhue̱ya̱ʼ bautiza oʼmagkaʼuyate. \p \v 7 Huakkaʼada huamanmadikaʼeri huairi onʼbahuaʼpo fariseo huairi saduceo huairiere onʼbahuaʼuyate. Juantaj bautiza megkeʼpo onʼhuahuaʼuyate. Juana oʼbatiahuaydepo: \p —‍Konig dakhueʼda bihui oʼmagkikaʼ. Konigti opudomey dakhueaʼda boʼkikaʼpo kenpaʼti opudomey namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼpo. Nopoʼkoreahueʼtada bautiza e̱gkadeʼte Diosa dakhueaʼda castiga e̱gkaʼte yoktitikonapoy. Kenda namaʼda moʼnopo̱e̱ne. \v 8 ʼUruaʼda ya̱gʼkikatiʼ. Daknopoʼda ya̱gʼkikaʼpo Diostaj moʼnopoʼkoreaʼuynok ayaʼada tiahuaydik moʼe̱a̱pone. \v 9 “Abraham oroʼomeyen adhueaʼpaneʼ o̱ʼe̱nok Diostaj meʼpukhueʼdik o̱ʼe̱y.” Nopo̱e̱hueʼ yanikaʼ. Diosa eʼpaknayo in huid oʼbahuednigtaj Abrahamen huayayoaʼ magkaʼdik o̱ʼe̱. \v 10 Nopoʼkoreahueʼ e̱e̱ʼnayo i̱da Diosa castiga mogkaʼapone. In konig o̱ʼe̱. Konig taʼbayo huada huato̱e̱ʼeri o̱ʼe̱po. Huada ʼuruaʼda onhuadhueʼ o̱ʼeonhuahuikaʼnok dakaʼda oʼtiahuayonhuahuaʼdepo yamiʼa oʼtaʼtegpo taʼakyo oʼmahui̱gikaʼ. \v 11 Dakhueaʼ eʼkikaʼ moʼnopoʼkoreaʼde huamanopo̱e̱a̱ʼ hue̱ʼe̱ya̱ doʼhua bautiza e̱gkaʼtada noga̱nayo Cristoanayo oʼtiakdepo Diosen Noki̱re̱ga̱ taʼakerea bautiza oʼmagkaʼapo. Kennayo huakhuairinanada teynanada e̱ʼe̱a̱da doʼhuataj ehueʼnanada i̱jje̱y. \v 12 Cristo oʼtiakdepo konig aroz huatuga̱ʼeri o̱ʼe̱po aroz oʼtugdepo oktipoaʼ. Ken oktipoaʼdepo jakyo oʼkudapo. Oʼkuda̱ʼdepo huakusiʼhue taʼakyo oʼhui̱gonhuahuikaʼpo okbithueʼ o̱ʼe̱a̱po. Ken huadak huakid konig Cristotaj huaknopo̱e̱ʼeri o̱ʼne. Onʼnigpe̱i̱kaʼ. Huaknopo̱e̱ʼeritaj oʼbakuda̱ʼapo, Diosen jakyo oʼbakuda̱ʼapo. Huakusiʼhue konig aratbut Diostaj nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼnikaʼ. Konig castiga eʼmagkaʼ taʼakyo oʼmajenapo. —‍Juana ayaʼtada oʼmanaʼuyate. \s1 Juana Jesústaj bautiza o̱gkaʼuyate. \r (Mr. 1.9-11; Lc. 3.21-22) \p \v 13 Kenokaʼ Galilea huadaribayaʼ Jordánhue̱yo̱ Juante oʼhuahuaʼuyate Jesúsa. Bautiza megkeʼpo oʼhuahuaʼpo. \v 14 Juan Jesústaj bautiza e̱gkaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼe̱po, \p —‍Doʼtaj bautiza o̱gkaʼdik o̱ʼe̱ne o̱ʼna. ¿Menaʼpo bautiza megkeʼpo doʼtaj iʼtiak? —‍Juana Jesústaj onaʼuyate. \p \v 15 —‍Ayaʼda Diosa oʼpaknig eʼkaʼtaʼ ijpaknok bautiza megkaʼ. —‍Jesúsa onaʼuyate. \p —‍Huadak bautiza o̱gkaiʼ. —‍Juana onaʼuyate. \v 16 Juan bautiza o̱gkaʼdenok Jesús hua̱hue̱ya̱ʼ eʼbehuikdeʼte i̱da kurud konig akbogpe okhuikepo Diosen Noki̱re̱ga̱ dakaʼdamon konig tukkuʼ oʼhuahuarakpo Jesústaj oʼtikot. Jesúsa eʼtiahuayte oʼtikotpo. \p \v 17 —‍On doʼhued Huasiʼpo o̱ʼta̱e̱ne. Huadiʼda o̱ʼta̱e̱ne. Ontaj durugda oʼto̱e̱ne. —‍Kurudya̱ʼ Diosa onaʼuyate. \c 4 \s1 Jesústaj namaʼda kakeʼpo totoʼ huairia Jesústaj onaʼuyate. \r (Mr. 1.12-13; Lc. 4.1-13) \p \v 1 Nogok sueʼda aratbut eʼnahue̱ʼyo̱ Diosen Noki̱re̱ga̱ Jesústaj oʼtohuaʼuyate. Totoʼa Jesústaj aʼdikdikyaʼpo ke̱yo̱ Jesústaj oʼtohuaʼuyate. \p \v 2 Jesús cuarenta huameʼnoe cuarenta sikyo bapehueʼ o̱ʼunhuahuikaʼdepo aypotaʼ o̱ʼu̱yate. \v 3 Jesús namaʼda kakeʼpo totoʼa Jesústaj oʼhuahuaʼdepo, \p —‍On buttida Diosensiʼpo e̱e̱ʼnayo in huidtaj aypo ya̱e̱ʼ yanaʼ. —‍Totoʼa Jesústaj onaʼuyate. \p \v 4 —‍Aypoayoʼda noikahueʼdik o̱ʼne aratbut. Aypo onʼbapepo ayaʼda Apagbaʼ huadikkon nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼne. Apagbaʼ kenpaʼ oaʼ. —‍Jesúsa onaʼuyate. \p \v 5 Kenokaʼ totoʼ Jesústaj oʼtohuaʼpo Jerusalényo̱ Diosen huakkaʼ jakyo oʼtohuaʼpo Diosen huaboroʼ jak kutayoda jakkutagpiyo oʼtobehuikuyate. \p \v 6 —‍On buttida Diosen Huasiʼpo e̱e̱ʼnayo barakte yakudaj Apagbaʼ oaʼpo: \q1 Kanokbaʼhuadeʼpo eʼkotte Diosa keʼnen huataʼmoneritaj oʼmataʼmonaʼaponok huidbate kothueʼdik i̱ʼe̱a̱pone. Huabaʼa kutate monokbaʼhuada̱pone. Apagbaʼ kenpaʼ oʼmadoyaʼuyate. \m —‍Totoʼa onaʼuyate. \p \v 7 —‍Kenpaʼti “Dios Huairitaj namaʼda kakeʼpo dikdikhueʼ ya̱e̱ʼ.” Apagbaʼte kenpaʼ oʼmadoyaʼuyate. —‍Jesúsa totoʼtaj onaʼuyate. \p \v 8 Onteʼti totoʼa Jesústaj oʼtohuaʼ. Kutayoda oteʼyo oʼtobehuikuyate. Nogyo̱ nogyo̱da ayaʼ ʼuruaʼda huadaribayo kenpaʼti ayaʼda huadaribayo gobierno huairi Jesústaj oʼtiahuayʼeaʼuyate. \p \v 9 —‍Doʼtaj huikudate beʼtihuadpo “ʼUruaʼda huairi meʼta̱e̱ne,” doʼtaj eaʼnayo ayaʼda iʼtiahuaynig ayaʼda ʼuruaʼda huadaribayo kenpaʼti huadaribayo huairi huaunhuaʼ oʼbayokapone. —‍Totoʼa namaʼda Jesústaj onaʼuyate. \p \v 10 —‍Kejeʼ, yahuatiʼ, totoʼ. “Dios Huairitayoʼda huikudate yanʼtihuadpo kentayoʼda yanʼnigpe̱i̱kaʼ.” Apagbaʼa oaʼ. —‍Jesúsa onaʼuyate. \p \v 11 Ken totoʼa okhuaʼdepo Diosen huataʼmoneria Jesústaj onʼhuatiakdepo aypo onʼyokuyate. \s1 Galilea judíoen huadaribayo Jesúsa huaboaʼda oʼmanmadikaʼuyate. \r (Mr. 1.14-15; Lc. 4.14-15) \p \v 12 Juan Bautista huabakuda̱ʼ jakyo o̱ʼe̱, Jesúsa oʼtipe̱e̱depo Galilea huadaribayo oʼhuaʼuyate. \v 13 Nazaret huakkaʼ jakyo eʼhuaʼada ijhuiti ehueʼ Capernaum huakkaʼ jakyo oʼhuaʼpo Capernaumyo o̱ʼi̱kaʼuyate. Capernaum huaboroʼ e̱ʼpo̱gte o̱ʼe̱. Zabulón huadaribayo kenpaʼti Neftalí huadaribayo huakkaʼ jak Capernaum kenteda o̱ʼe̱. \v 14 Capernaumyo o̱ʼi̱kaʼpo konig Isaíaskudaka aʼnenda oʼtimadoyaʼuyatenig, Jesúsa oʼkaʼuy. \q1 \v 15 Zabulón huadarieri kenpaʼti Neftalí huadari onteteyoʼ e̱ʼpo̱gtoneʼ hua̱e̱ʼeri Jordánhue̱ akodpeneri Galilea hua̱e̱ʼeri Galilea kenteda nog aratbutda judío hua̱e̱ʼeri ehueʼ o̱ʼnika. \v 16 Inomey aratbut Diostaj oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnepo konig sikki̱re̱gyo̱ o̱ʼnikaʼpo huaboaʼnayo Diostaj oʼnoknopo̱e̱depo konig huaboroʼda huakjey huaboaʼda onʼtiahuayde. Kenomeya̱ dakhueaʼda o̱gkikaʼpo kenpaʼda bueydik ya̱ʼneapetnigʼa huaboaʼnayo huakjeytaj onʼtiahuayde. Isaíaskudaka oʼmadoyaʼuyate. \p \v 17 Kenokaʼ Jesúsa huaboaʼda oʼmanaʼpo: \p —‍Diosen Huairi oʼtiakdenok dakhueaʼ bokikaʼnig yanʼnopoʼkoreaʼ Diostaj yanʼnopoʼkoreaʼ. Dios Huairitaj yanoknopo̱e̱ʼ. —‍Jesúsa huakkaʼ aratbuttaj oʼmanaʼikaʼuyate. \s1 Bottaʼ bottaʼ huakjeneʼeritaj: “Doere monhuaʼ.” Jesúsa oʼmanaʼuyate. \r (Mr. 1.16-20; Lc. 5.1-11) \p \v 18 Nogok Galilea e̱ʼpo̱g aktaʼbogpete Jesúsa oʼhuaʼepo bottaʼ huamaʼbuy oʼtiahuayʼuy. Simóntaj oʼtiahuay. Simón nogdikda oʼdikkaʼ Pedro. Andréstakon oʼtiahuayʼuy. Huakjeneʼeri o̱ʼneʼuy. E̱ʼpo̱gyo̱ oʼnokjenʼe̱po: \p \v 19 —‍Doere monhuaʼ. Aratbut Diosensiʼpo kaʼnikeʼpo kanʼmanopoʼkoreʼpo moʼmanmadikikaʼapone. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \p \v 20 Onʼpe̱e̱depo huakjeneʼ kenpaʼda onʼmaenonpo Jesúsere onʼhuaʼuyate. \p \v 21 Adyonda nog bottaʼ huamaʼbuytaj Jesúsa oʼtiahuayʼuy. Jacobo Juanere oʼtiahuayʼuy. Zebedeoen huasiʼpo o̱ʼnuy. Kusiʼpetoneʼyo o̱ʼnepo huaojere huakjeneʼtaj onʼtoʼkaʼpo, “Doere monhuaʼpo doʼtaj meʼnigpe̱i̱kaʼ.” Jesúsa oʼmanaʼuy. \v 22 Onʼpe̱e̱depo kusiʼpe huaojtere kenpaʼda oʼnenonpo Jesústaj aʼnigpe̱i̱kayaʼpo onʼtahuaʼuyate. \s1 Huakkaʼtada oʼmanmadikaʼuyate Jesúsa. \r (Lc. 6.17-19) \p \v 23 Ken Galilea huadaribayo nog huakkaʼ jakyo nog huakkaʼ jakyo Jesúsa oʼhuaʼepo judío aratbuten hua̱i̱takeʼ jakyo nogya̱ʼ nogya̱ʼ oʼmanmadikaʼonhuahuaʼpo Diosen Huairi oʼtiakdepo yanʼnopoʼkoreaʼpo yanʼnigpe̱i̱kaʼ Diosensiʼpo moʼe̱a̱pone. Oʼmanmadikaʼonhuahuaʼpo kenpaʼti aratbut nogpaʼ nogpaʼ dakhueʼda enʼto̱e̱te oʼbayareadhuaʼuyate. \v 24 Jesúsa aratbuttaj oʼbayareaʼ bidteda Siria huadaribayo onʼtipe̱e̱depo ayaʼda dakhueʼda aratbut Jesúste onʼbatohuaʼpo nogda nogda dakhueʼ enʼto̱e̱te onʼbatohuaʼuyate. Nog eʼareʼ, nog eʼso̱ʼteyyeʼ, nog ayhueʼ, nog totoʼ eʼnopoʼto̱e̱ʼtaj onʼbatohuaʼuy. Jesúsa oʼbayareadhuaʼuyate. \v 25 Galilea huadaribayaʼ aratbut, Decápolis huakkaʼ jakyaʼ aratbut, Jerusalén huakkaʼ jakyaʼ aratbut, Judea huadaribayaʼ aratbut, kenpaʼti Jordánhue̱ akodpen hua̱e̱ʼeri huakkaʼada Jesúsere onʼhuahuudhuahuikaʼuyate. \c 5 \s1 Oteʼtaʼ Jesúsa oʼmanmadikanhuaʼuy. \p \v 1 Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte Jesús oʼbatiahuaypo oteʼyo oʼbehuikpo oʼhuaduy. Keʼnen huamanigpe̱i̱kaʼeri kentaj meyo̱hueʼda o̱gkupopakuy. \v 2 Huaboaʼda oʼmanmadikaʼapo: \s1 Durugda hua̱e̱ʼeri konig o̱ʼne. Jesúsa oʼmanmadikaʼuyate. \r (Lc. 6.20-23) \p \v 3 —‍Opudomey huataʼda Diosen kikahueʼdik i̱hue̱y, moʼnopo̱e̱po, “Beʼtihuapok Dios,” boʼtionaʼpakikaʼpo, durugda moʼe̱. Dios opuden Huairi o̱ʼe̱. Diosensiʼpo moʼe̱ne. \p \v 4 Opudomey dakhueaʼ eʼkaʼdeʼ namaʼda ijkamey moʼnopo̱i̱kaʼdenok paiʼda moʼe̱nok, Dios opudtaj moʼmanoeynoeya̱ʼapone. Durugdakon moʼi̱kaʼapone. \p \v 5 Opudomey daknopoʼda huataʼyoʼda pakhueʼ yanikaʼpo Diosen aratbut moʼe̱a̱po kenpaʼti Diosere Diosenbayo hua̱e̱ʼeri moʼe̱a̱po. Durugda moʼi̱kaʼapone. \p \v 6 Opudomey Diosen eʼmanaʼ ʼurunanada eʼkikaʼtaʼ boʼeretpakikaʼnok. Diosa boʼtihuapokaponok daknopoʼda moʼta̱e̱a̱pone. Durugnada moʼi̱kaʼapone. \p \v 7 Nogomeytaj moʼmatinepahuiʼnok Diosa opudtaj moʼmatinepahuiʼpo. Durugda moʼi̱kaʼapone. \p \v 8 Diosenyoʼda huapakeri ʼurunanada huanopo̱e̱ʼeriomey Diosere moʼe̱a̱pone. Durugda moʼi̱kaʼapone. \p \v 9 Opudomey huamanoeynoeyeri doʼhuedsiʼpo moʼe̱ne. Diosa monaʼapone. Durugda moʼi̱kaʼapone. \p \v 10 Diosen eʼmanaʼ boʼkikaʼnok nogomeya̱ boʼhuadiaypo boʼtierikpo mogkaʼne. Opud Diosen boʼkikaʼpo Diosensiʼpo moʼi̱kaʼapone. Durugda moʼi̱kaʼapone. \p \v 11 Opud doʼhued huaʼa eʼkikaʼtaʼ boʼpaknok namaʼda boʼtidiʼkene kenpaʼti namaʼda mogkaʼne kenpaʼti dakhueaʼda boʼhuaaʼne. Durugda moʼi̱kaʼapone. \v 12 Aʼnenda opud siʼpopakhued Diosen huamanbatiaʼpakeritaj kenpaʼti onʼmagkuyate. Konig premio Diosa ʼuruaʼda moʼto̱e̱a̱ʼapone. Durugda moʼi̱kaʼapone. \s1 Cristoen huanigpe̱i̱kaʼeri konigti sal huadak onʼmanigkikaʼpo konig huakjey Diosen e̱gkikaʼte ayaʼada onʼbatiahuaypo oknopo̱e̱ʼdik o̱ʼneapo. \r (Mr. 9.50; Lc. 14.34-35) \p \v 13 Sal huadakda o̱ʼe̱po aratbuttehuapaʼ. Konigti doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeri konig salonig huadakda o̱ʼnepo aratbuttehuapaʼ huadakda o̱ʼne. Sal paiʼ eʼtitiknayo onteʼti huadakda kahueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Sal paiʼ eʼtitiknayo huadaritehuapaʼ huadak ehueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Paichi kahueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Kenpaʼda enʼdik o̱ʼe̱. Batikhueʼada dakaʼ menʼpe̱e̱ʼ. Batikhueʼada dakaʼ meʼnoknopoenkaʼ. \p \v 14 Opudomey konig huakjey moʼe̱ne. Diostaj moʼnigpe̱e̱po huadak boʼkikaʼnok aratbuta tiahuaydik moʼe̱ne. Konigti beʼedpiʼ huakkaʼ jak oteʼyo e̱e̱ʼnayo ayaʼada jaktaj tiahuaydik o̱ʼne. Konigti Diosen boʼkikaʼnok ayaʼ aratbutada tiahuaydik moʼe̱a̱pone. \v 15 Huakjey eʼbakpakdeʼte e̱kti̱o̱ke̱ʼyo̱ jonhuadahueʼ o̱ʼnikaʼ. Ayaʼ onʼkudpo tiahuaydik kaʼneʼpo kutopa kutapen huakjey oʼnonhuadikaʼ. Ayaʼ jakyoda jeyda o̱ʼe̱. \v 16 Konigti opud huadak ya̱gʼkikaʼpo konig huakjey ya̱ʼnepo ayaʼada opudtaj tiahuaydik kaʼneʼpo kenpaʼti huadakda Dios o̱ʼe̱a̱ʼ batiaʼpakdik kaʼneʼ. \s1 Moisés eʼmanaʼtaj Jesúsa oʼtiaʼpakuy. \p \v 17 “Moisésen eʼmanaʼ kenpaʼti Diosen huamanbatiaʼpakeritaj pe̱e̱hueʼdik yaneʼ.” Eaʼtaʼ oʼpakpo oʼtiakuy. Kenda namaʼda nopo̱e̱hueʼ yaneʼ. “Moisésen eʼmanaʼ kenpaʼti Diosen huamanbatiaʼpakeritaj pe̱e̱hueʼdik yaneʼ.” Ahueʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo ayaʼtada dakaʼda eʼmanopo̱e̱a̱ʼtaj ijpakpo ijtiakuy. \v 18 Kurud huadari e̱e̱ʼte batikhued kenpaʼda Moisésen eʼmanaʼ dikenhueʼ o̱ʼe̱a̱po. Suigpiʼ dikenhueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe e̱ʼe̱deʼte ayaʼda Moisés eʼmanaʼ kuhuitdik o̱ʼe̱a̱pet. Buttida ijjay. \v 19 Beʼapiʼ Diosen eʼmanaʼtaj kahueʼ e̱e̱ʼnayo kenpaʼti Diosen eʼmanaʼ kahueʼdik yaneʼ eʼmanmadikaʼnayo Dios Huairiensiʼpo ehueʼda o̱ʼneapo. Kenpaʼ Moisésa oʼmanaʼuyate opud boʼkaʼpo kenpaʼti ya̱gʼkikaʼ eʼmanmadikaʼnayo Dios Huairiensiʼpo moʼe̱a̱pone. \v 20 Moisésbaʼ huamanmadikaʼeri kenpaʼti fariseo aratbut eretpakhueʼ e̱ʼe̱a̱da Moisésbaʼtaj namaʼda onʼnigpe̱i̱kaʼnigʼa. Opudomeynayo huadakada yanʼnopo̱e̱po Diostaj dakaʼ ya̱gʼkikaʼ. Huadaknopoʼ ehueʼ e̱e̱ʼnayo Diosen aratbut ehueʼ moʼe̱a̱pone. \s1 Madiayhueʼ yanikaʼ Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \r (Lc. 12.57-59) \p \v 21 “Aratbuttaj arakhueʼ ya̱e̱ʼ. Iʼhuadiaypo eʼaraknayo o̱ʼnakon bueydik i̱ʼe̱ne.” Opuden adhueaʼpaneʼ monaʼuyate. Kenda opud moʼpe̱e̱ʼuy. \v 22 Kenda huadak e̱e̱ʼpiʼ nogda ijjaʼapoy. Beʼapiʼ nog aratbuttaj eʼhuadiaynayo dakhueʼda oʼkaʼnok gobierno huairite castiga ka̱gkeʼpo tohuaʼdik moʼe̱ne. Nog aratbuttaj oʼbahuadiaypo eʼbatidiʼkeʼnayo dakhueaʼda oaʼnok mabitbitdik moʼe̱ne. Castiga ka̱gkeʼpo gobierno huairi e̱gkupopakyo tohuaʼdik moʼe̱ne. “Huasegda i̱ʼe̱po dakhueaʼ iʼkikaʼne.” Nog aratbuttaj enaʼnayo dakhueaʼda iaʼnok taʼakyo hui̱gdik moʼi̱kaʼapone. Doʼa ijjay. \p \v 23-24 Diostaj aʼtionaʼpakyaʼpo iʼhuaʼpo nog aratbuttaj dakhueʼada ijkamey huaboaʼda iʼnopo̱e̱de. Tionaʼpakhueda̱da yahuatiʼ. Kentaj yamanoeynoey. Yamanoeynoeydepo aʼtionaʼpakyaʼpo yahuatiʼ. \p \v 25 “O̱ʼna dakhueaʼ megkaʼne,” noga̱ enaʼnayo gobierno huairitaj boʼtohuaʼdepo eʼtohuaʼte kentaj yanoeya̱ʼ. Eʼmaʼdehueʼnayo huakupepiʼ yayoktiʼ. Noeyahueʼpiʼ yokhueʼpiʼ e̱e̱ʼnayo gobierno huairitaj boʼtohuaʼapone. Ken gobierno huairi sorotatataj boʼyokapone. Sorotataa huabakuda̱ʼ jakyo boʼkuda̱ʼapone. \v 26 Ke̱yo̱da ijhueʼda o̱ro̱khueʼdik i̱ʼe̱a̱pone. Ayaʼda dehueʼte iʼyokdeʼpo o̱ro̱kdik i̱ʼe̱a̱pone. \s1 Eʼbokerekboʼnayo konig hua̱to̱e̱ to̱e̱hueʼ o̱ʼe̱po eʼbakdej o̱ʼe̱. Kenda Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \p \v 27 Nogen bakdejhueʼ yaneʼ. Kenda moʼpe̱e̱ʼuyate. \v 28 Kenda buttida eaʼpiʼ beʼapiʼ eʼbokerekboʼnayo konig huanopoyaʼ oʼeretpakpo konigti oʼbakdej. Dakhueaʼda oʼkaʼ. Donayo ijjay. \p \v 29 Eʼbokerekboʼnayo dakhueaʼda ijkay yanʼnopo̱e̱po kenpaʼda yanʼbatiktiʼ. Batikhueʼda dakhueaʼda eʼkikaʼnayo Diosa castiga mogkaʼpo taʼakyo hui̱gdik moʼi̱kaʼapone. \v 30 Dakhueaʼda huabaʼa ekaʼnayo kenpaʼda yanʼbatiktiʼ, dakhueʼda eʼkikaʼnayo. Batikhueʼda Diosa castiga mogkaʼpo taʼakyo hui̱gdik moʼi̱kaʼapone. \s1 Hua̱to̱e̱ konig e̱ʼentaj Jesúsa oʼmanmadikaʼ. \r (Mt. 19.9; Mr. 10.11-12; Lc. 16.18) \p \v 31 Beʼapiʼ huabokerek hua̱to̱e̱ e̱ʼennayo ettoneʼtaj e̱ʼendeʼ huanopo̱e̱ʼ berobaʼ yokdik o̱ʼe̱. Opuden adhueaʼpaneʼ kenda monaʼikaʼuyne. \v 32 Donayo nogda ijjay. Huabokereken hua̱to̱e̱ bakdejhued e̱e̱ʼtada e̱ʼennayo ettoneʼtaj dakhueʼda o̱gkaʼ. Ken ettoneʼ e̱ʼendeʼtaj eʼto̱e̱ʼnayo konig eʼbakdejonhuahuikaʼ o̱ʼe̱. Kenpaʼti huabokereka nogen hua̱to̱e̱ e̱ʼentaj eʼto̱e̱ʼnayo konig eʼbakdejonhuahuikaʼ o̱ʼe̱. Diostehuapaʼ dakhueaʼda o̱ʼe̱, ijjay. \s1 “Ijkaʼapoy. Buttida ijjay. Diosa meknopo̱e̱ne.” Ken konig aratbut oʼdikaʼnig Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \p \v 33 “Ijkaʼapoy. Buttida ijjay. Diosa meknopo̱e̱ne.” Diostaj eʼhuaaʼnayo da ahueʼ ya̱e̱ʼ, kenda yakatiʼ. Kenda opuden adhueaʼpaneʼa̱ onʼmanaʼuyate moʼpe̱e̱deʼuy. \v 34 Donayo nogda ijjay. “Ijkaʼapoy. Buttida ijjay.” Ahueʼ yanikaʼ. “Ijkaʼapoy,” kenyoʼda yaaʼ. Kurud Diosenbayo o̱ʼe̱. Ke̱ya̱ʼ oʼmataʼmonaʼikaʼ. “Ijkaʼapoy. Buttida ijjay. Kuruda meknopo̱e̱ne da ahueʼ i̱jje̱y.” Ken konig ahueʼ yanikaʼ. \v 35 Dios huadarite oʼibonok, “Ijkaʼapoy, buttida ijjay. Huadaria meknopo̱e̱ne. Da ahueʼ i̱jje̱y.” Ken konig ahueʼ yanikaʼ. Jerusalén Dios Huairien huakkaʼ jak o̱ʼe̱nok, “Ijkaʼapoy, buttida ijjay. Jerusaléna meknopo̱e̱ne. Da ahueʼ i̱jje̱y.” Ken konigtion ahueʼ yanikaʼ. \v 36 Opuda̱da kuhuirihueahueʼdik moʼe̱ne. Diosayoʼda kuhuirihueaʼdik o̱ʼe̱. “Ijkaʼapoy, buttida ijjay. Doʼhued huaku oʼnopo̱e̱. Da ahueʼ i̱jje̱y.” Kention ahueʼ yanikaʼ. \v 37 Kenpaʼda buttida yadaʼ. Menokpiʼ da ahueʼ yaneʼ. Nogi̱ti nogi̱tinada eaʼnayo totoʼa menaʼnok iaʼne. \s1 Noga̱ ontaj dakhueaʼ e̱gkaʼnayo konigti kahueʼ ya̱e̱ʼ. Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \r (Lc. 6.29-30) \p \v 38 Huabokerekapiʼ nogtaj dakhueaʼ e̱gkaʼnayo kenpaʼti huairiakon konigti kentaj o̱gkaʼdik o̱ʼe̱. Kenda opud moʼpe̱e̱ʼuyate. \v 39 Nogpaʼda donayo ijjay. Noga̱ ontaj dakhueaʼ e̱gkaʼnayo diayhueʼ ya̱e̱po kentaj o̱gkahueʼ ya̱e̱tiʼ. Noga̱ ontaj noga̱tida e̱gkaʼnayo diayhueʼ ya̱e̱po o̱gkahueʼ ya̱e̱tiʼ. Onteʼti e̱gkaʼnayo onteʼti diayhueʼ ya̱e̱po o̱gkahueʼ ya̱e̱ʼ. \v 40 Noga̱ gobierno huairipiʼ “Opiot beyok,” enaʼnayo dakaʼda yayoktiʼ. Kenpaʼti diayhueʼada chompakon yayoktiʼ. \v 41 “Doʼhued yudtaj adtemon betatohuaʼ.” Sorotataapiʼ enaʼnayo diayhueʼada adyo̱da yatatohuatiʼ. \v 42 “Aypo beyok.” Noga̱ enaʼnayo sueʼnopo ehueʼada yabayoktiʼ. Yudtaj bektoyok enaʼnayo daknopoda ya̱e̱po yaktoyoktiʼ, ijjay. \s1 Dig huadiayeritaj konig takaʼtaj onteʼti diayhueʼada diʼ yanʼmaikaʼ. \r (Lc. 6.27-28, 32-36) \p \v 43 “Huadiʼtaj diʼ yamaikaʼ. Ontaj huatinosikeritaj konigti yanʼhuadiayikatiʼ.” Kenda opuden adhueaʼpaneʼ onʼmanaʼuyatenig moʼpe̱e̱deʼuyne. \v 44 Donayo nogpaʼda ijjay. Matinosikeritaj diʼ yanʼmaikaʼ. Dakhueaʼda huaaʼeritaj Diosa “Kanopoʼkoreʼ,” yanʼtionaʼpakikatiʼ. Huadiayeritaj huadakda yakikatiʼ. Huabatidiʼkeritaj yanʼtionaʼpakikatiʼ. Huamagkeritaj kenpaʼti yanʼtionaʼpakikatiʼ. \v 45 Kenda boʼkikaʼpo konig Apag Dios Kuruderiensiʼpo moʼi̱kaʼapet. Huadak huakaʼeri kenpaʼti dakhueaʼ huakaʼeriere aypo kanʼto̱i̱ke̱ʼpo Diosa niokpoa kataʼteikeʼpo oʼkuyate kenpaʼti ehuiʼ moʼnigtaʼmonaʼikaʼne. \v 46 Diʼ aratbuttayoʼda diʼ eʼmaikaʼnayo gana eʼkaʼhuayak baehueʼdik moʼe̱a̱pone. Kenda dakhueaʼ huakaʼeria o̱gkikaʼ. Diʼ aratbuttaj diʼ onʼmaikaʼ. Dakhueaʼ huakeritaj kenpaʼti diʼ maikaʼdik moʼi̱kaʼapone. \v 47 O̱ʼnen huabettayoʼda ʼuruaʼda e̱ʼhua̱i̱kaʼnayo “Huadakda ijkay,” nopo̱e̱hueʼ yanikaʼ. Dakhueaʼ huakaʼeria kenda o̱gkikaʼ. Dakhueaʼ huakeritaj kenpaʼti diʼda huaaʼdik moʼi̱kaʼne. \v 48 Opuden Apag Dios kurudyo̱ ayaʼtada diʼ oʼmaikaʼ kenpaʼti ayaʼtada huadakaʼda oʼmagkikaʼ. Konigti opuden Apag Dios ayaʼtada diʼ yanʼmaikaʼ kenpaʼti ayaʼda huadaknopoʼda ya̱gʼkikatiʼ. \c 6 \s1 Huadaknopoʼada huadakyoʼda ya̱gʼkikatiʼ. Jesúsa oʼmanmadikaʼuyate. \p \v 1 Aratbuta menʼtiahuayeʼpoyoʼda paiʼda aratbuttaj eʼbayoknayo namaʼda bokaʼne. Ken konig kahueʼ yanikaʼ. Kenda eʼkikaʼnayo Apag Dios kurudyo̱ hua̱e̱ʼeria kenpaʼ eʼkaʼhuayak bayokhueʼdik moʼe̱a̱pone. \v 2-3 Namaʼda huanopo̱e̱ʼeria huakkaʼ aratbut menʼtiahuayeʼpo paiʼda aratbuttaj onʼbayokikaʼ. Kenpaʼti hua̱i̱takeʼ jakyaʼ huakkaʼ aratbut menʼtiahuayeʼpo paiʼda aratbuttaj onʼbayokikaʼ. Konige̱po huadakda o̱gkaʼ batiaʼpakikaʼdik meʼnepo. Kenpayoʼda onʼpe̱i̱kaʼpo. “Huadak o̱gkaʼ.” Diosa ahueʼ moʼe̱a̱pone. Kenomey namaʼda huanopo̱e̱ʼeria diga̱ʼda aratbuttayoʼda onʼpakikaʼ. Diostanayo pakhueʼ o̱ʼne. Konig kenomey o̱gkikaʼ kikahueʼ yaneʼ. I̱re̱gi̱re̱g yanʼbayokikatiʼ. O̱ʼnen huadiʼa tiahuayhueʼte paiʼda aratbuttaj yanʼbayokikatiʼ. \v 4 I̱re̱gi̱re̱g aratbuta tiahuayhueʼ eneʼte paiʼda aratbuttaj yanʼbayokikatiʼ. Kenda eʼkikaʼnayo Dios i̱re̱gi̱re̱g eʼbayokikaʼnayo oʼtiahuaypo Diosa nogi̱tida ʼuruda boʼyokapone. \s1 Diostaj konig tionaʼpakikaʼdik Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \r (Lc. 11.2-4) \p \v 5 Do huadakda i̱jje̱y namaʼda huamanopo̱e̱a̱ʼeri hua̱i̱takeʼ jakyo kenpaʼti jak kurute aratbut e̱gkupopakikayaʼ onʼtionaʼpakikaʼ. “Huadakda o̱ʼne.” Aratbuta menhuaikeʼpo onʼtionaʼpakikaʼ. Kenda dakhuapa e̱ʼe̱a̱da onʼtionaʼpakikaʼnigʼa Diosanayo sigpiʼ pe̱e̱hueʼdik moʼe̱a̱pone. \v 6 Opudomeynayo menokapiʼ eʼtionaʼpaktaʼ boʼpakpo o̱ʼnenbayo dubayapiʼ nogtiaʼda Apag Diostaj yanʼtionaʼpakikatiʼ. I̱re̱gi̱re̱g eʼtionaʼpakikaʼte Apag Diosa tiahuaydik moʼe̱ne. Moʼpe̱e̱i̱kaʼapone. Montihuapokikaʼapone. \p \v 7-8 Diostaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria konigdikti onteʼti onteʼti ijhueʼda onʼtionaʼpakonhuaʼnigʼa Diosa moʼpe̱e̱a̱pone namaʼda onʼnopo̱e̱nigʼa. Kenomeytaj Diosa nigpe̱e̱hueʼdik oʼmaikaʼapo. Konigti kikahueʼ yaneʼ. Tionaʼpakhued e̱e̱ʼted kenda iʼpaknig Apag Diosa oʼnopo̱e̱. \v 9 In konig yanʼtionaʼpakikatiʼ: \q1 Oroʼen Apag i̱ʼe̱ne, Apag Dios. Kurudyo̱ i̱ʼi̱kaʼne. Kenpaʼda ʼurunanada i̱ʼi̱kaʼne. O̱ʼnen huadik kenpaʼda huadakda o̱ʼi̱kaʼ. Ayaʼada kaʼdikeʼ. \v 10 Huakhuairi i̱ʼe̱nok i̱da ayaʼada ontaj moʼnigpe̱i̱keʼ. Dios Huairi i̱ʼe̱po ayaʼda iʼpakpo iʼmanikaʼ. Kurudyo̱ hua̱e̱ʼeria moʼnigpe̱i̱kaʼpo o̱gkikaʼ konigti i̱yo̱ huadariyo ayaʼada huakaʼ. \v 11 Inmeʼnoete aypo oroʼtaj aʼnigya̱ya̱ʼpo boʼtihuapok. \v 12 Oroʼtaj dakhueaʼ mogkameʼnigtaj oroa oʼbakkahueay konigti oroʼen dakhueaʼ eʼkikaʼtaj bokkahueaʼ. \v 13 Dakhueaʼ eʼkaʼ nopo̱e̱hueʼ ka̱i̱keʼpo montihuapok. Namaʼda eʼkaʼtaʼ eʼpaknayo kikahueʼ ka̱e̱ʼpo boʼtihuapok, Apag Dios. Dios Huairinayo ayaʼenda Huakhuairinanada i̱ʼe̱po teynananada i̱ʼe̱po kenpaʼda huadaknananada i̱ʼe̱nok kenda ayaʼada kanʼmanbatiaʼpakikeʼ, ken. Ken konig yanʼtionaʼpakikatiʼ. \p \v 14 Opudtaj dakhueaʼ mogkameʼnigtaj ekkahueaʼnayo o̱ʼnen Apaga̱ kurudya̱ʼ o̱ʼnen dakhueaʼ eʼkaʼ bokkahueaʼapone. \v 15 Opudomey nogomeytaj okkahueahueʼ e̱e̱ʼnayo Diosa opudtaj okkahueahueʼdik moʼe̱a̱pone. \s1 Diosa kapeunhueʼpo in konig bapehueʼ moʼunhuaʼnigʼa Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \p \v 16 Oroʼ huadakda o̱ʼe̱ namaʼda huamanopo̱e̱a̱ʼeri, paiʼda o̱ʼe̱, namaʼda eʼmanopo̱e̱a̱ʼtaʼ onʼpakpo huakok koyoahueʼda o̱gkokparokaʼpo “Huadakda o̱ʼne.” Aratbuta kanʼbatiaʼpakeʼpo aypo bapehueʼ o̱ʼneonhuaʼnigʼa, “Huadakda o̱ʼne.” Diosanayo huaahueʼdik moʼe̱a̱pone. Opudomeynayo Diostaj aypo bapehueʼ moʼunhuaʼpo ken konig kikahueʼ yaneʼ. \v 17-18 Opudnayo eʼtionaʼpakte aypo bapehueʼ e̱ʼunhuaʼnayo ya̱gʼkokkoyoikaʼ kenpaʼti dakaʼ ya̱gʼkuirida̱ʼikaʼ. Kenda ekaʼnayo aratbut boʼtiahuaypo aypo bapehueʼ o̱ʼnunhuaʼnigtaj nokothueʼdik o̱ʼneapo. Opuden Apag Diosayoʼda soatayoʼ boʼtiahuayapone. Boʼtiahuaypo moʼpe̱e̱po huanoeonhuahuikaʼ moʼbayokapone. \s1 Diostaj boʼeretpakpo yanʼnigpe̱i̱kaʼpo kenda Diosa okkahuehueʼ moʼe̱a̱pone. \r (Lc. 12.33-34) \p \v 19 Katepiʼ ʼuru yudtapiʼ huakkaʼnada eʼtamaetaʼ eretpakhueʼ yanikatiʼ. Huakkaʼda mato̱e̱hueʼ yanikatiʼ. Huakkaʼda eʼmato̱e̱ʼnayo indariyo huithuita yaʼbapeapetpiʼ, huakkaʼda yaʼparaʼapetpiʼ, yanʼbereapetpiʼ, \v 20 Dios kuruderienyoʼda yaderetpakpo yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Diosa okkahuehueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Kenpaʼti Diosen o̱ʼta̱e̱ kateapiʼ bapehueʼdik parahueʼdik okberehueʼdikpiʼ o̱ʼunhuahuikaʼapo. \v 21 Diosen eʼkikaʼnayo Diostaj diʼnanada moʼe̱po Diostaj boʼeretpakikaʼapone. \s1 Opudomeyen huakpo hua̱so̱ʼen huakjey o̱ʼe̱. \r (Lc. 11.34-36) \p \v 22-23 Opudomeyen huakpo hua̱so̱ʼen huakjey e̱ʼdik o̱ʼe̱. Huakpoa katepiʼ boʼtiahuaypopiʼ ontehuapayoʼda eretpakdik moʼenepiʼ, huadaknopoʼda moʼe̱po nogomey paiʼda hua̱e̱ʼeritapiʼ eʼbayoktaʼ boʼeretpakpopiʼ. Katetapiʼ ʼuruda eʼtiahuayada nogomey kanʼtamaeʼpo eʼpaknayo huadaknopoʼda moʼe̱po durugda moʼe̱po huadakda boʼkikaʼne. Konig huakjeyyonig moʼi̱kaʼ. Katetapiʼ boʼtiahuaypo ontehuapayoʼda boʼeretpakpo dakhueʼnopoʼda moʼe̱po durugnopoʼ ehueʼ dakhueʼ boʼkikaʼ. Konig sikki̱re̱gyo̱nig moʼi̱kaʼne. \s1 Dios huairi o̱ʼe̱. Huakkaʼ eʼtamaetaʼ eʼeretpaknayo ken konig nogda huairionig moʼta̱e̱. \r (Lc. 16.13) \p \v 24 Diosyoʼda konig huairi o̱ʼe̱. Kentayoʼda nigpe̱i̱kaʼdik moʼe̱ne. Kentayoʼda diʼnanada i̱kaʼdik moʼe̱ne. Huakkaʼda katepiʼ eʼeretpakikaʼnayo nogda huairi moʼta̱e̱. Konige̱po huakkaʼda katepiʼ eretpakhueʼ yanikatiʼ. Diostaj eʼnigpe̱i̱kaʼnayo huakkaʼda katetapiʼ eretpakhueʼdik moʼe̱ne. \s1 Dios keʼnensiʼpotaj oʼbatihuapokikaʼ. \r (Lc. 12.22-31) \p \v 25 Aypotaʼ eʼmaiʼtaʼpiʼ yudtataʼ mepuʼkudhuahuahueʼ yanikatiʼ. Diosa oroʼtaj moʼnoeaʼikaʼne kenpaʼti oroʼen aypo oroʼen yudtaj boʼyokikaʼne. Konige̱po Diostaj yanoknopounhuahuikaʼ. \v 26 Bakoy baahueʼtada o̱ʼnen Apag Diosa aypo oʼbayokikaʼ. Bakoytaʼ suigda oʼpak. Opudtanayo Apag Diosa huakkaʼda oʼpak. Konige̱po boʼtihuapokikaʼapone. Aypotaʼ mepuʼkikahueʼ yanikaʼ. \v 27 Huabokerek eʼkerektaʼ eʼpakada huakkaʼ eʼmepuʼkudhuahuada nogi̱ti kerekhueʼdik o̱ʼe̱a̱po. \p \v 28 ¿Menaʼpo yudtataʼ moʼmepuʼkikaʼ? Mepuʼkehueʼ yanikaʼ. Mire̱bayo huakhuen yanʼtiahuayikaʼ. Mire̱ huakhuen baahueʼada o̱ʼe̱. Jo̱da oʼkerek. \v 29 Salomónkudak huairitoneʼ o̱ʼu̱yate. Huakkaʼda oʼto̱e̱ʼuyate. ʼUruda yudtaj oʼmato̱e̱ʼikaʼuyate. ʼUruda oʼotikaʼ. Huakhuennayo nogi̱tinada ʼurunanada Salomónkudak sueʼda ʼuruda oʼotikaʼuyate. \v 30 Diosa huakunopia okhuenpakaʼ. ʼUruaʼnada eʼkaʼtada i̱dada okhuenkot. Diosa huakunopiada okhuenpakaʼikaʼ kenpaʼti opudtaj huakkaʼda oʼpakpo oʼtihuapokapone yudtaj yokikaʼdik moʼi̱kaʼapone. \v 31 Konige̱po katetapiʼ mepuʼkehueʼ yanikatiʼ. “¿Kate oʼbapeapo?” Nopo̱e̱hueʼ yanikatiʼ. “¿Kate oʼmayapo?” Nopo̱e̱hueʼ yanikatiʼ. “¿Kate ijjotapo?” Nopo̱e̱hueʼ yanikatiʼ. \v 32 Oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri huakkaʼda yudtaj kenpaʼti huakkaʼda aypo diga̱ʼda onʼpakikaʼ. Kenokaʼ opud to̱e̱hueʼda moʼe̱nok Apag Diosa oʼnopo̱e̱po boʼtihuapokikaʼapone. \v 33 Nogi̱ti nogi̱ti Dios Huairitaj yanʼpakikaʼ. Nogi̱ti nogi̱ti Dios Huairitaj eʼnigpe̱e̱taʼ yanʼpakikaʼ. Ken konig Diostaj eʼpakikaʼnayo Diosa boʼyokikaʼapone. Yudtaj aypo huamaiʼ katepiʼ boʼyokikaʼapone. \v 34 Emeʼte katepiʼ ijjotapo, katepiʼ ijbapeapo katepiʼ yamayapo kenpaʼ nopo̱e̱hueʼ yanikaʼ. Konig oy Diosa boʼtihuapokpo emeʼtepiʼ nogok nogok Diosa dakaʼ boʼtihuapokikaʼapone. \c 7 \s1 Nogomeytaj “Dakhueaʼ oʼkaʼ,” bahuaahueʼ yanikaʼ. \r (Lc. 6.37-38, 41-42) \p \v 1 “Dakhueaʼ oʼkaʼ,” Diosa huaahueʼ moʼe̱ʼpo nogomeytaj “Dakhueaʼ oʼkaʼ,” bahuaahueʼ yanikaʼ. \v 2 Konig nogomeytaj boʼhuaaʼikaʼnig konigti Diosa opudtaj boʼhuaaʼapone. Konig nogomeytaj boʼkikaʼnig konigti Diosa mogkikaʼapone. \v 3-5 Noga̱ sueʼpiʼ dakhueaʼ eʼkaʼtada “dakhueaʼ ikaʼ,” i̱da onahueʼ yanikaʼ. Onaʼtaj dakhueaʼnanada iʼkuyʼetpiʼ. Kenda nopo̱e̱hueʼ moʼe̱ne. In konig o̱ʼe̱ ijbatiaʼpakapoy. Nogen huakpoyo huataʼsujsiʼpo ekpohuedte o̱ʼna iʼtiahuaynigʼa. O̱ʼnen huakpoyoaʼtaj huaboroʼtaʼsuada bekpohuedne. “Huataʼsuj huakpoyo oktokiʼ, egʼ.” Menpaʼ inaʼ. Namaʼda iʼnopo̱e̱po iaʼ. Ken o̱ʼnen huakpoyoaʼtaj huaboroʼtaʼsuada ekpohuedtada tiahuayhueʼ i̱ʼe̱ne. Namaʼda huanopo̱e̱ʼeri i̱ʼe̱ne. Huakkuruda o̱ʼnen huakpoyo huaboroʼtaʼsutaj on huataʼ yakokpotoken. Ken konig dakhueaʼ iʼkaʼuynig yanopoʼkoreaʼpo yabatik. Kenokaʼ iʼnopoʼkoreaʼdepo dakaʼ iʼtiahuaydepo nogen huataʼsujsiʼpokon okpotokdik i̱ʼe̱a̱pone. Noga̱ namaʼda ekaʼnayo dakhueaʼ eʼkaʼ kabatikeʼpo batihuapokdik i̱ʼe̱a̱pone. \p \v 6 Huatidiʼkeritaj Diosen huadak huaʼa manmadikahueʼ yanikaʼ. Kentaj eʼmanmadikaʼnayo dakhueaʼ magkaʼdik ya̱ʼneapetpiʼ. Konigti Diostaj pakhueʼ hua̱e̱ʼeritaj Diosen huadak huaʼa manmadikahueʼ yanikaʼ. ʼUrunanada eʼmanmadikaʼnayo opudomeytaj boʼhuadiaypo dakhueaʼda mogkaʼapetpiʼ. \s1 In konig Diostaj yanʼtionaʼpakikaʼ. \r (Lc. 11.9-13; 6.31) \p \v 7 Katepiʼ boʼpakpo “Beyok” Diostaj yanʼtionaʼpakikatiʼ. Diosa boʼyokikapone. Diostaj boʼukpo boʼhuahuayapone. Menigokhuikeʼ Diosyo ijkuda̱poy. Yanʼtionaʼpak. Moʼtionaʼpakdepo kuddik moʼe̱a̱pone. \v 8 Konige̱po beyok o̱ʼna eaʼnayo Diosa boʼyokapone. Kenpaʼti eʼuknayo boʼhuahuayapone. Ijkudapoy menigokhuikeʼ enaʼnayo kuddik moʼe̱a̱pone. \p \v 9 “Aypo beyok.” O̱ʼnensiʼpoa enaʼnayo huid yokhueada aypoda yokdik moʼe̱ne. \v 10 “Biig beyok.” Enaʼnayo bihui yokhueada, biigda yokdik moʼe̱ne. Kenda huasiʼpo oʼpaknig kenda boʼyokne. \v 11 Opud dakhueʼda e̱e̱ʼpiʼ katepiʼ huadakda moʼbayokikaʼne huasiʼpotaj. Kenpaʼda Diosnayo huadakda oʼkikaʼ. Opud Diostaj eʼtionaʼpakikaʼnayo Diosa huadakda mogkikaʼapone kenpaʼti huadakda huakikaʼ boʼtihuapokikaʼapone. \p \v 12 Konig nogomeya̱ opudtaj huadakda e̱gkikaʼtaʼ eʼpaknayo huadakda o̱gkikahueʼ e̱e̱ʼpiʼ kenomeytaj huadakda ya̱gʼkikatiʼ. Konig nogomey opudtaj diʼda e̱e̱ʼtaʼ eʼbatipaknayo kenomeytakon diʼnanada yanʼmaikatiʼ. Ken konig Moisésa oʼmanbatiaʼpakonhuahuaʼuyate. Kenpaʼti huamanbatiaʼpakeria ken konigti onʼmanbatiaʼpakonhuahuaʼuyate. \s1 Diosyo huahuaʼ suigda akbogpe huakud o̱ʼe̱. \r (Lc. 13.24) \p \v 13 Diosyo huahuaʼ suig akbogpe huakud o̱ʼe̱. Diosyo huahuaʼ suigdagda o̱ʼe̱. Diosyo boʼhuaʼpo suigdag huakkaʼ boʼpakpo huaʼdik moʼi̱kaʼpone. Suigdagte huahuaʼ Diostaj moʼnigpe̱i̱kaʼpo Diosere onteʼti moʼnoeonhuahuikaʼapo. Boroʼdagte taʼakyo onʼhuaʼikaʼ. Taʼakyo huahuaʼ dag huaboroʼdag o̱ʼi̱kaʼ. Boroʼdagtaj huakkaʼda eretpakdik o̱ʼnikaʼ. Katepiʼ huakkaʼda eʼtamaetaʼ onʼpakikaʼ. Dakhueaʼda kikaʼdik o̱ʼnikaʼ. Boroʼdagte huakkaʼnada onʼbahuaʼikaʼ. Taʼakyo onʼbahuaʼikaʼ. Taʼakyo mahui̱gdik o̱ʼi̱kaʼapo. \v 14 Diosyo huahuaʼ suigdagda o̱ʼe̱. Dagsiʼpoda o̱ʼe̱. Suigdagteda huakkaʼda katepiʼ to̱e̱hueʼdik moʼi̱kaʼapone. Diosenyoʼda kikaʼdik moʼi̱kaʼpone. Suigdagte boʼhuaʼpo onteʼti Diosere moʼnoeonhuahuikaʼapone. Suigdagtaj sueʼada onʼhuahuaypo onʼhuaʼikaʼ. \s1 Huamanmadikaʼeri konig hue̱ymey o̱ʼne. Huadak hue̱ymey e̱e̱ʼnayo huadak huada oʼto̱e̱. \r (Lc. 6.43-44) \p \v 15 Namaʼda huamanmadikaʼeria opudtaj eʼmanmadikaʼtaʼ onʼpakpo yanʼtiakapet. Keyoj namaʼda monmadikapet. Namaʼda eʼmanopo̱e̱a̱ʼtaʼ onʼpak. Konig oveja i̱jje̱y. Huadakda ijkikay. Buttida ijjay. Namaʼda opudtaj monaʼikaʼapet. Konig apetpet o̱ʼne. Huiyokda o̱ʼne. Dakhueaʼda o̱gkaʼdik moʼe̱a̱pone. \v 16 Huamanmadikaʼeria dakhueaʼda eʼkikaʼnayo namaʼda huamanmadikaʼeri o̱ʼne. Maknokotdik moʼe̱ne. Konig okposidsiʼ ʼuruda huada dapakhueʼdik o̱ʼe̱. Konigti namaʼda huamanmadikaʼeri huadak kikahueʼdik o̱ʼne. \v 17 Huamanmadikaʼeri konig hue̱ymey o̱ʼne. Huadak hue̱ymeya̱ kenpaʼti huadak huada oʼto̱i̱kaʼ. Hue̱ymey eʼaya huada kenpaʼti oʼay. Dakhueʼda o̱ʼe̱. \v 18 Hue̱ymey huadakda e̱e̱ʼnayo dakhueʼ huada to̱e̱hueʼdik o̱ʼe̱. Hue̱ymey eʼaya huadak huada to̱e̱hueʼdik o̱ʼe̱. \v 19 Ayaʼda hue̱ymey eʼmadaayikaʼnayo taʼtegdik o̱ʼe̱a̱po. Oʼtaʼtegpo hui̱gdik o̱ʼe̱a̱po taʼakyo. \v 20 Namaʼda huamanmadikaʼeria dakhueʼda o̱gkikaʼ. Huamanmadikaʼeria dakhueʼda eʼkikaʼnayo namaʼda huamanmadikaʼeri o̱ʼne. Maknokotdik moʼe̱ne. Kenomeytaj manigpe̱e̱hueʼ yanetiʼ. \s1 Diosensiʼpo ayaʼda ehueʼdik o̱ʼneapo. \r (Lc. 13.25-27) \p \v 21 “Doʼhued huairi ontaj huakkaʼda ijnigpe̱i̱kay, Huairi.” Doʼtaj huakkaʼada oʼnonaʼapet. Sueʼda huakkaʼamon aratbuta huadaknopoʼda kenda oʼnonaʼpo Apag Diostaj moʼnigpe̱i̱kaʼnok kenomeynayo Diosensiʼpo o̱ʼne. “Doʼhued huairi ontaj huakkaʼda ijnigpe̱i̱kay, Huairi.” Huakkaʼada doʼtaj namaʼda oʼnonaʼapet. Apag Diostaj nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼnepo dapitaʼ Diosensiʼpo ehueʼda o̱ʼne. \v 22 Keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoete ayaʼada Diostaj onʼtoboapo. “Diosa monaʼnok Diosbaʼ oroʼa oʼmanbatiaʼpakikaʼuy. Diosa monaʼnok aratbuttaj oʼbayareaʼpo totoʼ noki̱re̱g oʼmaoro̱kaʼuy. Diosa monaʼnok konig Diosyoʼda teyda kaʼdik o̱ʼe̱ konigti oroʼ ʼuruaʼda oʼkikaʼuy.” Diostaj onʼtobopo huakkaʼada ya̱ʼnonaʼapet. \v 23 “Opudtaj o̱ki̱e̱hueʼ i̱jje̱a̱huadikamey. Dakhueaʼda huakaʼeri moʼe̱ne. Kenpaʼda yanhuatiʼ.” Ijmanaʼapoy. \s1 Konig jak o̱gkaʼ Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuyate. \r (Lc. 6.47-49; Mr. 1.22) \p \v 24-25 Ayaʼada doʼhued huaʼataj moʼnigpe̱i̱kaʼpo boʼkikaʼ kenpaʼda bueyhueʼdik moʼi̱kaʼapone. Onteʼti doere moʼnoeonhuahuikaʼapone. Konig huadak huanopo̱e̱ʼeri jak huakaʼeri o̱ʼnepo jak o̱gkaʼ. Oteʼyaʼ dariteytaʼ jak o̱gkaʼ. Adteda ʼiddu o̱gkude̱a̱ʼ. Diga̱ʼda oʼhuiʼ, diga̱ʼda kenpaʼti oʼbapok. Hue̱kurukon oʼtiak. Oteʼyo o̱ʼe̱nok hue̱kurua jak tohuahueʼdik o̱ʼe̱. Bapoka onhue̱ke̱hueʼdik o̱ʼe̱. \v 26 Ayaʼada doʼhued huaʼataj nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼnepo konig namaʼda huakaʼeri o̱ʼne. Namaʼda huakaʼeri konig kuhuadtaʼ jak huakaʼeri o̱ʼne. Adteda ʼiddu kude̱a̱hueʼ o̱ʼne. \v 27 Huakkaʼ oʼhuiʼ kenpaʼti diga̱ʼda oʼbapok kenpaʼti hue̱kuru o̱ʼhue̱pokpo jak oʼtohuaʼ. Keʼpoda oʼkaʼ. Namaʼda huakaʼeri ken konig o̱gkikaʼ kenpaʼti doʼed eʼmanmadikaʼte nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼnikaʼ. —‍Kenda Jesúsa oʼmanmadikaʼahuaduy. \p \v 28 Jesúsa kenda eʼmanmadikadeʼte “Kenpihuay ʼuruaʼda oʼmanmadikaʼ.” Aratbuta onʼbatiaʼpakuy. \v 29 “ʼUruaʼda oʼmanmadikaʼnok nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼi̱kaʼapoy. Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeria konig huairi manmadikahueʼ o̱ʼnikaʼ.” Aratbuta onʼbatiaʼpakuy. \c 8 \s1 Huabokerek keʼpoda eʼso̱ʼsettaj Jesúsa oʼyareaʼuyate. \r (Mr. 1.40-45; Lc. 5.12-16) \p \v 1 Jesús oteʼyaʼ oʼhuarakpo huakkaʼada onʼtaʼbahuaʼuy. \v 2 Jesústaj huabokereka oʼhuatiakuy, kena keʼpoda eʼso̱ʼset. Konig aʼnenda aratbut gobierno huairitaj o̱gkikaʼuynig keʼna Jesústaj huikudate oʼtihuadpo: \p —‍O̱ʼna eʼpaknayo beyareaʼ, Huairi. —‍Onaʼuy. \p \v 3 Jesúsa oʼtibataʼtepo onaʼpo: \p —‍Eʼyareaʼtaʼ ijpaki. Ijyareapoy. —‍Jesúsa onaʼuy. Enaʼte i̱dada oʼyarudʼuy. \p \v 4 —‍Jesúsa beʼyareaʼne mantiaʼpakhueʼ ya̱e̱ʼ. Sacerdote Diostaj ʼuhua huanigbatiarakerite yahuatiʼ. Aʼyareyaʼpo konig Moisésa oʼmanaʼuyate ken konig yayoktiʼ. Sacerdotea ʼuhua Diostaj kanigarakeʼpo ʼuhuapiʼ yayoktiʼ. Ken konig iʼkaʼpo oʼyaredepo aratbuta moʼtinopo̱e̱a̱pone. —‍Jesúsa onaʼuy. \s1 Roma gobierno capitánen huanabaʼtaj Jesúsa oʼyareaʼuyate. \r (Lc. 7.1-10) \p \v 5 Huakkaʼ jak Capernaumyo Jesús eʼkudondeʼte Roma sorotataj Capitána Jesústaj oʼhuahuaʼuy. Cien sorotataj oʼmataʼmonaʼikaʼ. \v 6 Jesústaj \p —‍Doʼhued huanabaʼ jakyo onpahued. Hua̱so̱ʼ dakhueʼda o̱ʼe̱po konig ayhueʼda o̱ʼe̱. Paiʼnada oʼnopoʼe̱, Huairi. —‍Capitána diga̱ʼ oʼpakpo onaʼuy. \p \v 7 —‍Aʼyareayaʼpo ijhuaʼapoy. —‍Jesúsa onaʼuy. \p \v 8 —‍O̱ʼna ʼuruaʼda Huairi i̱ʼe̱. Donayo nog aratbutda i̱jje̱y. Ehueʼda i̱jje̱y. Doʼhued jakyo kudhueʼdik i̱ʼe̱ne, Huairi. Kayareʼ yaaʼ. Eadeʼte oʼyaruda̱po. \v 9 Doʼhued sorotataj huairia menikaʼne kenda ijnigpe̱i̱kay. Kenpaʼti doʼhued sorotatataj ijmanikay doʼtaj menʼnigpe̱i̱kaʼne. “Yahuatiʼ.” Doʼhued sorotatataj enadeʼte onʼhuaʼikaʼ. Nogtaj “Yatiak,” enaʼte onʼtiakikaʼ. Doʼhued huanabaʼtaj katepiʼ “Yakaʼ,” enaʼnayo oʼkikaʼ. —‍Capitána Jesústaj onaʼuyate. \v 10 Kenda Jesúsa oʼpe̱e̱depo, \p —‍Kenpihuay, huakkaʼda meknopo̱e̱ne. Israel aratbut Diosen aratbut e̱ʼe̱a̱da sueʼda Diostaj oʼnoknopo̱e̱. \v 11 Huakkaʼda nog aratbutda judío ehueʼ oʼnoknopo̱e̱a̱po. Bidtaʼda onʼtiakapo nogya̱ʼ nogya̱ʼ. Abrahamere Isaacere Jacobere onʼbapeʼpo onʼnoeonhuahuikaʼapo. Diosensiʼpo o̱ʼneapo. \v 12 Huakkaʼada judío aratbuta Diosensiʼpo o̱ʼe̱y namaʼda onʼnopo̱e̱po Diostaj oknopo̱e̱hueʼada onʼnopo̱e̱nok Diosa oʼmaenapo. Sikki̱re̱gyo̱da onʼbahuaʼapo. Paiʼda onʼnopoʼunhuahuikaʼapo. Kenpaʼda onʼhuikonhuahuikaʼapo. —‍Jesúsa huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 13 Onaʼti capitántaj onaʼpo: \p —‍O̱ʼnen jakyo yahuatiʼ. Konig doʼtaj iknopo̱e̱nig o̱ʼnen huanabaʼ oʼyarudde. —‍Jesúsa onaʼuy. Kenda eaʼte huanabaʼ oʼyarud. \s1 Pedroen huasuʼtaj oʼyareadʼuy Jesúsa. \r (Mr. 1.29-31; Lc. 4.38-39) \p \v 14 Pedroen jakyo Jesús oʼhuaʼuy. Pedroen huasuʼ oʼdigpakpo onpahued. Jesús eʼkuddeʼte oʼtiahuayʼuy. \v 15 Huabaʼtaʼ oʼnejpo oʼyareadʼuy. Ken Pedroen huasuʼ oʼyaruddepo oʼbodpo oʼmanigmanhuada̱ʼuy. \s1 Jesúsa huakkaʼtada oʼbayareaʼuy. \r (Mr. 1.32-34; Lc. 4.40-41) \p \v 16 Nogya̱ʼ nogya̱ʼ huakkaʼ aratbut o̱ʼnepo, dakhueʼda o̱ʼnepo, noga̱ noga̱ nogda nogda dakhueʼ onʼto̱e̱po onʼdigpakpiʼ, ekpobigpiʼ, nogda nogda dakhueʼda o̱ʼneʼuyate. Ken eʼsikdeʼte kenomeyen huabeta Jesúste onʼbatotiakuyate. Jesús nogtati nogtati oʼbatibataʼteʼepo oʼbayareaʼuyate. Nogomey kenpaʼti dakhueʼda e̱ʼneʼte Jesúsa totoʼtaj oʼmakenaʼuyate. Ayaʼ dakhueʼ hua̱e̱ʼeritaj oʼbayareaʼuy. \v 17 “Oroʼtaj moʼtinepahuiʼpo boʼyareaʼapone.” Isaíasa aʼnennada oaʼuyate. Kenpaʼ Isaíasa Jesústaj oʼtiaʼpakpo oaʼuyate. Kenda Jesúsa oʼkaʼpo oʼbayareaʼuy. Jesúsa huakkaʼtada oʼbayareaʼuy. \s1 Nogomeya̱ Jesústaj eʼtahuataʼ onʼpakuy. \r (Lc. 9.57-62) \p \v 18 Nogok Jesústaj huakkaʼada enʼtikupopakte Jesúsa oʼbatiahuaypo, “E̱ʼpo̱gtoneʼ moʼdayhua,” oʼmanaʼuy. \v 19 E̱ʼpo̱g ayhuahued Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeria Jesústaj oʼhuatiakuy. Onaʼpo: \p —‍Meyo̱piʼ iʼhuikaʼapo o̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼeri e̱e̱ʼtaʼ ijpaki. Ontaj eʼtahuikaʼtaʼ ijpaki, Huamanmadikaʼeri. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 20 —‍Nubakuhued huakog o̱ʼta̱i̱kaʼ. Bakoyen kenpaʼti huapak o̱ʼta̱i̱kaʼ. Do huabokerek i̱jje̱po Diosyaʼ ijtiakuy. Donayo nog jakyo nog jakyo ijtayʼikay. Doere eʼhuaʼnayo meyo̱kon yatayapet nopo̱e̱hueʼ ya̱e̱ʼ. —‍Huamanmadikaʼeritaj Jesúsa onaʼuy. \p \v 21 —‍Ontaj etahuataʼ ijpaknigʼa huakkuru bueyhued e̱e̱ʼted huaojtoneʼtaj dakaʼ to̱e̱dik i̱jje̱y. —‍Noga̱ huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj onaʼuy. \p \v 22 —‍Huabo oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria nog oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeritoneʼtaj dakaʼ kanʼto̱i̱ke̱ʼ kenpaʼti kanʼkubarakkeʼ. Onnayo diga̱ʼda yaeretpakpo betaʼhuaʼ. —‍Jesúsa onaʼuy. \s1 Jesúsa e̱ʼhue̱niri̱ʼtoneʼtaj bapokaʼtere oʼbatikaʼuy. \r (Mr. 4.35-41; Lc. 8.22-25) \p \v 23 Jesús huanigpe̱i̱kaʼeriere e̱ʼpo̱g aktegyaʼpo kusiʼpetoneʼyo onʼbahuadpo onʼhuaʼuy. \v 24 E̱ʼpo̱gnopoyo e̱e̱ʼte huaboroʼbapokada oʼbahuatiakuy. Teyaʼda oʼbapoknok huaboroʼda oʼhue̱niri̱ʼtoneʼpo diga̱ʼda oʼhue̱kudpo huataʼkotdikte o̱ʼu̱y. Jesúsnayo oʼtayʼuy. \v 25 Aʼmaboayaʼpo Jesústaj onʼhuahuaʼ huanigpe̱i̱kaʼeria: \p —‍Boʼtihuapok, Huairi. Montakotnede. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 26 —‍Meʼpukhueʼ yaneʼ. Diosa boʼtihuapokapone. Diosa boʼtiokkikaʼapo dakaʼ yanoknopo̱i̱kaʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p Oʼmabodpo, “Yabatik, bapokhueʼ ya̱e̱ʼ, hue̱niri̱hueʼ ya̱e̱ʼ,” onaʼnok oʼbatikanpo, bapokhueʼ o̱ʼe̱po kenpaʼti hue̱niri̱hueʼ o̱ʼu̱y. \v 27 “Kenpihuay. I̱ʼna huabokerek ʼuruaʼda oʼkaʼ. Kentaj bapoka oʼnigpe̱e̱ kenpaʼti e̱ʼpo̱ga̱ oʼnigpe̱e̱.” Huanigpe̱i̱kaʼeria onʼbatiaʼpakuy. \s1 Bottaʼ huabokerektaj totoʼ huakkaʼada oʼmanopoʼto̱e̱ʼikaʼuyate. \r (Mr. 5.1-20; Lc. 8.26-39) \p \v 28 Jesús e̱ʼpo̱g akodpen oʼbeʼtuy. Ken huadari Gadarabayo o̱ʼe̱. Jesústaj bottaʼ huabokerek onʼhuatiakuy. Huakkaʼada totoʼa oʼmanopoʼtounhuahuaʼnok kubarakbayo o̱ʼnikaʼuyate. Soroke̱yo̱ o̱ʼnikaʼuyate. Huiyokda o̱ʼnikaʼuyate. Huiyokda o̱ʼnenok keʼnenbayo aratbut huahueʼdik o̱ʼnikaʼuyate. \p \v 29 —‍¿Menaʼpo oroʼtaj oʼhuatiak, Jesús? Diosen Huasiʼpo i̱ʼe̱ne. Keneʼhua̱ya̱ʼ castiga huameʼnoe ehued oroʼtaj castiga magkahueʼ moeʼ. —‍ʼUttaʼda Jesústaj oʼnonaʼuy totoʼa. \p \v 30 Kentaʼda meyo̱hueʼda huakkaʼda huakyariʼ onʼbapeʼuy. \p \v 31 —‍Oroʼtaj eʼmaoro̱kaʼnayo huakyarien huanopoʼyo motaʼmonaʼ. —‍Jesústaj diga̱ʼda oʼnonaʼuy. \p \v 32 —‍Yanhuatiʼ, huakyarien huanopoʼyo yanʼbakud. —‍Jesúsa oʼmanaʼnok, totoʼ botbokerektaj onʼmaenonpo huakyarien huanopoʼyo onʼhuaʼpo onʼbakudʼuy. Ken, ayaʼda huakyariʼ huaduk onʼbahuarakpo kubogyo onʼbaajpo e̱ʼpo̱gyo̱ onʼbataʼkoʼtuyate. Totoʼere onʼbataʼkoʼtuy. \p \v 33 Ken huakyariʼ huamato̱e̱ʼeri kenda onʼtiahuaydepo diga̱ʼda onʼmameʼpukonpo kenomeyen huakkaʼ jakyo onʼbaketʼuyate. Onʼtiakdepo kenda huaboaʼda onʼtiahuaynig onʼbatiaʼpakatoʼuyate. \v 34 Ayaʼada huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeria onʼpe̱e̱depo Jesúste onʼhuahuaʼuy. Jesústaj onʼhuahuaydepo, “Oroʼenbayaʼ yahuadeʼ.” Jesústaj diga̱ʼda oʼnonaʼuyate. \c 9 \s1 Huabokerek eʼketpaktaj Jesúsa oʼyareaʼuyate. \r (Mr. 2.1-12; Lc. 5.17-26) \p \v 1 Ken, Jesús kusiʼpeyo oʼhuadpo akodpen oktegdepo huaen jakyokon oʼtiakuy. \v 2 Jesúste aratbuta asukte huabokerektaj oʼnonpahueda̱ʼpo onʼnigtotiakuyate. Keʼna eʼketpak o̱ʼi̱kaʼuy. Jesúsanayo oʼyareapo oʼnoknopo̱e̱po onʼnigtotiakuy. Kenda Jesúsa oʼnopo̱e̱po. \p —‍Durugda ya̱e̱ʼ. Ayaʼda Diostaj dakhueaʼ iʼkaʼuyatenigʼa doa yokkahueay. —‍Jesúsa eʼketpaktaj onaʼuy. \p \v 3 “Inbokerek namaʼda oʼnopo̱e̱po Diostaj dakhueaʼda oʼhuaaʼ.” Sueʼda Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeria huanopoyaʼda onʼnopo̱e̱po. \v 4 Kenda huanopoyaʼda onʼnopo̱e̱nig Jesúsa oʼnopo̱e̱po oʼmanaʼpo: \p —‍Menpaʼ dakhueaʼda onʼtinopo̱e̱. \v 5 Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ huabokerekada okkahueahueʼdik o̱ʼne. Diosayoʼda dakhueaʼ eʼkaʼ okkahueaʼdik o̱ʼe̱. Huabokerekanayo sigpiʼ yareahueʼdik o̱ʼne. Diosayoʼda yareaʼdik o̱ʼe̱. \v 6 Do huabokerek i̱jje̱po Diosyaʼ ijtiakuy. Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ bakkahueaʼdik i̱jje̱y opudtaj kenda aʼmanopo̱e̱a̱yaʼpo, \p —‍Yaboʼ, asuk yato̱e̱po, o̱ʼnen jakyo yahuatiʼ. —‍Huabokerek eʼketpaktaj Jesúsa onaʼuy. \p \v 7 Keʼna oʼboddepo jakyo oʼhuaʼuyate. \v 8 Huakkaʼda aratbut o̱gkupopakpo kenda onʼtiahuaypo onʼmameʼpukpo Diosa oʼtihuapoknok Jesús teyda o̱ʼe̱po konig Diosonigti okkahueaʼdik o̱ʼe̱. Yareaʼdik o̱ʼe̱. ʼUruaʼnanada Dios o̱ʼe̱. Onʼhuaaʼuy. \s1 Jesúsa Mateotaj “menigpeunhuahuikaʼpo betaʼhuikaʼ,” onaʼuyate. \r (Mr. 2.13-17; Lc. 5.27-32) \p \v 9 Ken ke̱ya̱ʼ Jesús oʼtiakuy. Do Mateotaj Jesúsa beʼhuahuayʼuyne. Jaksiʼpoyaʼ gobiernoen huakupe ijtabaeʼikaʼuy. \p —‍Doʼtaj aʼnigpeunhuahuikayaʼpo betaʼhuikaʼ. —‍Menaʼuynok ijbodpo kenere ijhuaʼuy. \p \v 10 Ken jakyo Jesúsere Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeriere ijbapeʼpo huakkaʼada gobiernoen huakupe huatabaeʼeri onʼbakudpo oroʼere onʼbapepo kenpaʼti nogomey Moisésenbaʼ dakaʼ pe̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri onʼbapeʼuy. \v 11 Kenda fariseo huamanmadikaʼeria onʼtiahuaypo: \p —‍¿Menaʼpo Jesúsa gobiernoen huakupe huatabaeʼeriere kenpaʼti dakhueaʼ huakaʼeriere yaʼbapeʼ? Dakhueaʼ huakikaʼeriere bapehueʼdik o̱ʼi̱kaʼne. —‍Fariseoa Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeritaj onʼhuaaʼuy. \v 12 Jesúsa kenda oʼmape̱e̱depo, \p —‍Aratbut dakda e̱e̱ʼnayo huamadakkaʼeritaj pakhueʼ o̱ʼnikaʼ. Dakhueʼda e̱e̱ʼnayo huamadakkaʼeritaʼ onʼpakikaʼ. Opud fariseo huamanmadikaʼeri huadakda o̱ʼe̱y moʼnopo̱e̱po doʼtaj pakhueʼ moʼe̱ne. Gobiernoen huakupe huatabaeʼeri kenpaʼti dakhueaʼ huakaʼeriere dakhueʼda o̱ʼne onʼnopo̱e̱po doʼte huamanopoʼyareaʼeri i̱jje̱nok onʼpakpo onʼbatiakikaʼ. \v 13 “Nog aratbuttaj diʼ yanʼmaepo yanʼmatinepahuikaʼ. Kenda huakkaʼda ijpaki. Doʼtaj ʼuhua eʼnigarakikaʼ kennayo sueʼda ijpaki.” Apagbaʼa oaʼ. Kenda dakaʼ yanʼnopo̱i̱kaʼ. Konige̱po “Yanʼnopoʼkoreaʼ, onteʼti Diostaj yanʼnigpe̱i̱kaʼ.” Dakhueaʼ huakaʼeritaj eʼmanaʼtaj ijpakpo ijtiakuy. Huadak huakaʼeritaj “Yanʼnopoʼkoreaʼ,” aʼmanayaʼpo Diosyaʼ tiakhueʼ i̱jju̱y. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 Menaʼpo o̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼeria Dios kamape̱e̱ʼpo aypo bapehueʼ ehueʼ yanikaʼ. Jesústaj oʼnonaʼuyate. \r (Mr. 2.18-22; Lc. 5.33-39) \p \v 14 Juan Bautistaen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj onʼhuatiakpo: \p —‍Diosa meʼpe̱e̱ʼpo bapehueʼ o̱ʼi̱kay oroʼ. Fariseo huamanmadikaʼeriakon Diosa meʼpe̱e̱ʼpo bapehueʼ o̱ʼnikaʼ. O̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼerinayo kenpaʼda onʼbapikaʼ. ¿Menaʼpo yanʼbapikaʼ? —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 15 —‍Huabokerek oʼto̱e̱pakpo keʼnen huadiʼa fiestate onʼtiakdepo onʼbapikaʼ. Ken huabokerekere o̱ʼnepo paiʼda ehueʼdik o̱ʼne. Do kenpaʼti doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeriere i̱ji̱kaʼnok durugda o̱ʼnikaʼ. Paiʼda ehueʼ o̱ʼnepo onʼbapikaʼ. Nogok doʼtaj moʼbaktohuaʼapone. Kenokaʼ paiʼda o̱ʼneapo. Nogok nogok Dios kamape̱e̱ʼpo bapehueʼ o̱ʼnikaʼapo. \p \v 16 Huatoneʼok keʼpoda eʼparaʼte akbetyaʼpo huabo huaoktaj okteghueʼ o̱ʼi̱kay oroʼomey judío aratbut. Huaboenpa huatoneʼoktaj ekbetnayo onteʼti keʼpoda oʼparaʼapo kenpaʼti huabo huaok dakhueʼda o̱ʼe̱a̱po. Konigti adhueaʼpaneʼa̱ eʼmanmadikaʼ huatoneʼdik onteʼti nigpe̱e̱hueʼdik yaneʼ. Doʼhued huabodikyoʼda eʼmanmadikaʼ nigpe̱e̱dik yanikaʼ. \v 17 Huatoneʼsiʼdak vino hua̱to̱e̱ʼ ayda kenpaʼti kuruga̱da o̱ʼe̱po konige̱po huabo vino sineʼ hue̱biahued onjoyhueʼdik o̱ʼe̱ne. Huatoneʼsiʼdakyo huabo vino onjoyhueʼdik o̱ʼi̱kaʼne. Huatoneʼsiʼdakyo huabo vino enjoynayo oʼhue̱poagpo huasiʼdak onʼtitagonapo. Vino oʼsurukapo kenpaʼti huasiʼdak keʼpoda oʼsuʼhuitonapo, dakhueʼda o̱ʼe̱a̱po. Huabo vino huabosiʼdakyo onjoydik o̱ʼe̱ne. Huasiʼdak vinoere huadak o̱ʼneapo. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 Jairoen hua̱yo̱butaj oʼnoyhuada̱ʼuyate. Kenpaʼti ettoneʼ Jesúsen yudtaj oʼnejdepo oʼyarudʼuyate. \r (Mr. 5.21-43; Lc. 8.40-56) \p \v 18 Juan Bautistaen huanigpe̱i̱kaʼeritaj Jesúsa eʼmanaʼte judío huairia oʼhuatiakpo Jesúsen huaʼite huikudate oʼtisakotpo: \p —‍Doʼhued hua̱yo̱bu huaboaʼda eʼbueytada on ehuaʼnayo tanoyhuada̱ʼdik i̱ʼe̱ne. Bohuaʼ. Yakutibataʼteʼ, eʼkutibataʼteʼte oʼnoyhuadapo. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 19 Kenda Jesúsa oʼpeeonpo oʼbodpo kenere oʼhuaʼuy. Oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeriere Jesúsere oʼhuaʼuy. \v 20-21 Jesús dagte eʼhuaʼte ettoneʼ huataʼpiyen oʼtatiakpo. Mimi batikhueʼ o̱ʼunhuahuikaʼpo doce huabayok o̱ʼunhuahuikaʼpo, “Jesúsen huaok huakubogpitaʼ eʼnejnayo ijyareapoy.” Huanopoa oʼnopo̱e̱po huaok huakubogpitaʼ o̱ʼneʼuy. \v 22 Eʼnejdeʼte Jesúsa oʼtikorudpo oʼtiahuaypo: \p —‍Yadurugpak. Doʼtaj oknopo̱e̱nok oʼyareaddene, sion. —‍Jesúsa onaʼuy. Kenda eadeʼte oʼyareadpo huadakda o̱ʼunhuahuikaʼuyate. \p \v 23 Aʼkubarakkaʼdeyaʼpo música huakaʼeri onʼtiakdepo huairien jakyo o̱ʼnedepo kenpaʼti huakkaʼada aratbut onʼbahuik. Jesús oʼtiakdepo oʼbatiahuaydepo: \p \v 24 —‍Yanʼmaoro̱k. Ettoneʼsiʼpo bueyhueʼada o̱ʼe̱. Oʼtaypo o̱ʼe̱. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. Aratbuta kenda onʼpe̱e̱po Jesústaj onʼtierikuy. \v 25 Jesúsa oʼmaoro̱kaʼdepo oʼkudpo ettoneʼsiʼpobuey eʼhuedyo oʼhuahuaʼpo huabaʼtaj oʼto̱e̱a̱toʼnok oʼnoyhuadonpo oʼbodu̱y. \v 26 Jesúsa judío huairien hua̱yo̱busiʼpotaj oʼnoyhuada̱ʼ aratbuta Capernaum ayaʼbayoda onʼbatiaʼpakuyate. \s1 Bottaʼ ekpobigtaj Jesúsa oʼbakpoyareaʼuyate. \p \v 27 Jesús huairien jakyaʼ oʼbakhuaʼdepo eʼpokte bottaʼ ekpobiga̱ onʼtatiakpo: \p —‍Moʼtinepahuiʼ, Davidkudaken adhueaʼ huayayo. —‍Jesústaj ʼuttaʼda oʼnonaʼuy. \p \v 28 Jakyo eʼkudondeʼte ekpobiga̱ onʼhuahuaʼnok \p —‍¿Doʼa okpoyareaʼdik meʼe̱ne menpaʼ moʼnopo̱e̱? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p —‍E̱e̱ʼ, oknopo̱e̱ne, huairi. —‍Oʼnonaʼuy. \p \v 29 Ekponejdeʼte: \p —‍Boʼtiahuayapone moknopo̱e̱nok, yanʼtiahuayʼ. —‍Oʼmanaʼuy. \p \v 30 Oʼnokpoyarudpo onʼtiahuayonʼuy. \p —‍Bokpoyareaʼne, beʼtapiʼ batiaʼpakhueʼ yanetiʼ. —‍Huiyokaʼda oʼmanaʼuynigʼa. \v 31 Oʼnoro̱kondepo, Jesúsa bokpoyareaʼne huabada onʼbatiaʼpakuyate. \s1 Aʼpakhueʼda e̱ʼi̱kaʼtada Jesúsa oʼyareaʼuy. \p \v 32 Jesúsomey eʼnoro̱kondeʼte sueʼda nogomeya̱ huabokerektaj onʼtotiakuy. Ken huabokerek aʼpakhueʼda o̱ʼi̱kaʼuy, totoʼa oʼnoʼto̱i̱kaʼnok. Jesúste onʼtotiakuy. \v 33 Jesúsa totoʼtaj okenonnok aʼpakhueʼda hua̱e̱ʼeria i̱dada oaʼpakonʼuy. \p —‍Kenpihuay, Israel aratbut ken konig tiahuayhued o̱ʼneahuadikameʼte. —‍Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte onʼbatiaʼpakuy. \p \v 34 —‍Totoʼ huairia oʼteypakaʼnok totoʼtaj oʼmaen Jesúsa. —‍Fariseo huamanmadikaʼerianayo namaʼda onʼhuaaʼuy. \s1 Jesús aratbuttaj oʼmatinepahuiʼuy. \p \v 35 Kendariyo ayaʼda huakkaʼ jakyo Jesús oʼhuaeʼuy. Nogyo̱ nogyo̱ oʼhuaeʼuy. Judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo oʼmanmadikikaʼuy. Dios Huairia meʼnopoʼto̱i̱keʼpo yanʼnopoʼkoreaʼ. Dios Huairitaj yanoknopo̱e̱ʼ yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Diosensiʼpo moʼe̱a̱pone. Oʼmanmadikaʼuy. Eʼdigpaktaj kenpaʼti nogpaʼ nogpaʼ dakhueʼ e̱e̱ʼ enʼto̱e̱ʼtada oʼbayareaʼuyate. \v 36 Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte oʼbatiahuaypo oʼmatinepahuiʼuy. Kenomey konig oveja ʼuhua o̱ʼnepo konig huamato̱e̱ʼeri to̱e̱hueʼ o̱ʼnikaʼuy. Paiʼda o̱ʼneonhuahuikaʼpo kate kaʼdik nopo̱e̱hueʼ o̱ʼnepo, kenpaʼti Diostaj buttida manmadikahueʼ o̱ʼnenok kenomeytaj Jesúsa oʼmatinepahuiʼuy. \p \v 37 —‍Huakkaʼada Diosensiʼpo e̱e̱ʼtaʼ eʼpakada Dios Huairitaj eknopo̱e̱ʼtaʼ eʼpakada sueʼada huadak huaʼa huamanmadikaʼeri o̱ʼne. \v 38 Konige̱po Diosa huadak huaʼa huamanmadikaʼeritaj yamataʼmonaʼ, Diosa aratbuttaj kamanopoʼyareʼpo yamataʼmonaʼ, Diostaj yanʼtionaʼpakikaʼ. —‍Jesúsa oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeriomeytaj monaʼuyne. \c 10 \s1 Docetaj huamataʼmonaʼ Jesúsa oʼbaktieʼeaʼuy. \r (Mr. 3.13-19; Lc. 6.12-16) \p \v 1 Oroʼtaj doce huanigpe̱i̱kaʼeritaj, “Menhuatiak.” Jesúsa monaʼuyne. Eʼtiakdeʼte, “Dakhueʼ totoʼa huamanopoʼto̱e̱ʼeritaj kanʼmaoro̱keʼpo onʼteypakapone onʼtihuapokapone. Ayaʼda dakhueʼ e̱e̱ʼ kanʼbayarikeʼpo onʼteypakapone onʼtihuapokapone. Bayareaʼdik moʼe̱a̱pone.” Jesúsa monaʼuyne. \p \v 2 Jesúsen doce huamataʼmonaʼeri o̱ʼnepo: Simón nogdikda Pedro, Pedroen huamaʼbuy Andrés, nog Jacobo huamaʼbuy Juanere Zebedeoensiʼpo, \v 3 nog Felipe, Bartoloméere, kenpaʼti Tomás do Mateoere huakupe huabaeʼeri i̱ji̱kamey, kenpaʼti Jacobo Alfeoensiʼpo, Lebeo konogdikda oʼdikkaʼuy Tadeo, \v 4 Simón cananista jonyo huapakeri, kenpaʼti Judas Iscariote. Judas Iscariote Jesústaj kanʼarakeʼpo judío huairitaj bayokdik o̱ʼe̱a̱po. \s1 Doce huanigpe̱i̱kaʼeritaj kanʼmanmadikeʼpo oʼmataʼmonaʼuy. \r (Mr. 6.7-13; Lc. 9.1-6) \p \v 5 Jesúsa oroʼ doce huanigpe̱i̱kaʼeritaj moʼtaʼmonaʼuyne. \p —‍Judíoenbayoyoʼda yanhuatiʼ. Nog aratbutenbayo huahueʼ yaneʼ. Samaria aratbuten huakkaʼ jakyo kudhueʼ yanetiʼ. \v 6 Israel aratbut konig oveja Diostaj eʼtiyoyahueʼtaj yanhuatiʼ. \v 7 Dios Huairi o̱ʼe̱de. Yanoknopo̱e̱po yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Nogyo̱ nogyo̱ yanhuaʼepo yanʼmanatiʼ. \v 8 Keʼpoda eʼsiʼdakparaʼtada yanʼbayareatiʼ. Dakhueʼda e̱e̱ʼtada yanʼbayareaʼ. Eʼbueytada yanʼmanoyhuada̱ʼ. Totoʼa eʼmanopoʼto̱e̱tada yanʼmaentiʼ. Katetehueʼ Diosa boʼtihuapokaponok katetehueʼ yanʼbatihuapokikaʼ. “Huakupe beyok,” manahueʼ yanikaʼ. \p \v 9 Yanʼhuaʼpo oro tohuahueʼ yaneʼ. Huakupe tohuahueʼ yaneʼ. \v 10 Kutama batohuahueʼ yaneʼ. Nogtida huaok yanʼtohuatiʼ. Huabo zapatos tohuahueʼ yaneʼ. Oteypapiʼ tohuahueʼ yaneʼ. Huakkaʼda moʼmanmadikaʼaponok kenpaʼti moʼbatihuapokapone tobapeʼdik moʼe̱a̱pone. \p \v 11 Huakkaʼ jakyo boʼkudondepo, “¿Beʼa Diostaj boʼpak? ¿Beʼa Diostaj eʼnigpe̱e̱taʼ boʼpak?” Yanʼmanatiʼ. Beʼa Diostaj yaʼpakapet keʼnen jakyo yanikatiʼ. Yanhuaʼapo ke̱yo̱da yanʼtayikatiʼ. \v 12 Jakyo yanʼkudondepo, “Opudtaj Diosa moʼmanopoʼnoeye̱ʼ.” Yanʼmanaʼ. \v 13 Jak hua̱ta̱e̱ʼeria opudtaj eʼpaknayo kenpaʼti eʼpe̱e̱nayo Diosa kenomeytaj kamanoeye̱ʼ. Jak hua̱ta̱e̱ʼeria opudtaj pakhueʼ e̱e̱ʼnayo yanokhuatiʼ. Diosa jak hua̱ta̱e̱ʼeritaj manoeya̱hueʼ kamaeʼ. \v 14 Jak hua̱ta̱e̱ʼeria opudtaj pakhueʼ e̱e̱ʼnayo kenpaʼti eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ e̱e̱ʼnayo ken jakyaʼ huakkaʼ jakyaʼpiʼ yanʼbakhuatiʼ. Yanʼo̱ro̱kdepo Diostaj dakhueaʼda oʼkaʼdey ayaʼada kanʼnopo̱e̱ʼpo soroka eʼitimabette yanʼitihuekeatiʼ. \v 15 Ken jaktaj Diosa diga̱ʼnanada castiga oʼmagkaʼapo. Sodoma huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeritaj kenpaʼti Gomorra huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeritaj sueʼda huakkaʼ castiga oʼmagkaʼuy. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 “Opudtaj dakhueaʼda mogkaʼapone.” Jesúsa monaʼuyne. \p \v 16 —‍Opudomeytaj onʼtaʼmonaʼne. Aratbut opudtaj dakhueaʼda eʼmagkaʼtaʼ onʼpakapo. Konig ovejasiʼponig dubakuhuaenbanopoyonig moʼe̱a̱po. Huadakaʼda yanʼnopo̱e̱po ya̱gʼkikatiʼ. ʼUrunopoʼda yanikaʼ. \v 17 Opudomey doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeritaj huabokereka dakhueaʼ mogkaʼaponok “keyoj” ijjay. Castiga kanʼmagkeʼpo judío huairite boʼtohuaʼapone. Judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo moʼbatibitbitapone. \v 18 Doʼtaj moknopo̱e̱nok nog aratbuten gobierno huairite boʼtohuaʼapone. Diostaj kenpaʼti doʼtaj kanʼmanbatiaʼpakeʼpo huairite boʼtohuaʼapone. \v 19 Gobierno huairitaj eʼyokdeʼte “Katiaʼpiʼ huairitaj yanʼbatiaʼpakapo.” Meʼpukehueʼ yaneʼ. Kenokaʼ aʼdik kaʼneʼpo Diosa moʼnopo̱e̱a̱ʼapone. \v 20 Huairitaj moʼbatiaʼpakpo Apag Diosen Noki̱re̱ga̱ moʼnopo̱e̱a̱ʼaponok moʼbatiaʼpakapone. \p \v 21 Nogok oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria huaknopo̱e̱ʼeri huamaʼbuytaj kanʼbatiarakeʼpo gobierno huairitaj onʼbayokapo. Kenpaʼti huaoa huasiʼpotaj kanʼbatiarakeʼpo gobierno huairitaj onʼbayokapo. Kenpaʼti huasiʼpoa keʼnen huaoj huaknopo̱e̱ʼeritaj kanʼbatiarakeʼpo gobierno huairitaj onʼbayokapo. \v 22 Doʼtaj moknopo̱e̱nok ayaʼada boʼhuadiayapone. Dakhueʼda mogkadhuahuikaʼapone. Opud batikhueʼda eknopounhuahuikaʼnayo onteʼti Diosere moʼnoeonhuahuikaʼapone. \v 23 Huakkaʼ jakyaʼ opudtaj eʼhuadiaynayo eʼbatiarakataʼ eʼtipakte i̱dada yanʼmakmamontiʼ. Nog huakkaʼ jakyo yanʼbakhuatiʼ. Ke̱ya̱ʼ kenpaʼti eʼhuadiaynayo onteʼti i̱da yanʼbakhuatiʼ. Nog judíoen huakkaʼ jakyo nog judíoen huakkaʼ jakyo eʼhuaʼte konigti dakhueʼda mogkaʼapet. Ayaʼda judíoen huakkaʼ jakyo huaehued eneʼted do Diosen Huairi i̱jje̱po onteʼti ijtiakapoy. \p \v 24 Opud doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeri moʼe̱ne. Doʼtaj dakhueaʼda e̱gkaʼnayo opudtakon dakhueaʼda mogkaʼapone. \v 25 Doʼtaj totoʼ huairia eʼtidikeʼnayo opud doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeritakon diga̱ʼda dakhueaʼda boʼhuaaʼapone. \s1 ¿Beʼtaj okmeʼpukdik ya̱ʼe̱? \r (Lc. 12.2-9) \p \v 26 Aratbuttaj meʼpukhueʼ yanikaʼ. Opudtahuanig Diosen huadak huaʼa oʼnonmadikaʼne. Nogok ayaʼada onʼnokotapo. \v 27 Kenda soatayoʼ oʼnonmadikaʼnig nogok ayaʼtada yanʼmanikatiʼ. \v 28 Huabokereka hua̱so̱ʼtayoʼda barakdik o̱ʼne. Huabokereka noki̱re̱gtaj arakhueʼdik o̱ʼne. Huabokerektaj mididhueʼ yanikaʼ. Diosanayo hua̱so̱ʼtaj noki̱re̱geretaj taʼakyo enʼdik o̱ʼe̱. Onteʼti noyhuadhueʼdikda o̱ʼne. Konige̱po Diostayoʼda yanokmeʼpukikatiʼ. \p \v 29 Bakoysiʼpotaj aratbuta suhuigda onʼpak. Bottaʼ bakoysiʼpote huasigkupesiʼpo bayokdik o̱ʼe̱. Opuden Apag Diosa eʼpaknayo bakoysiʼpo bueydik o̱ʼe̱. Eʼpaknayo bueyhueʼdik o̱ʼe̱. Opuden Apag Diosa bakoysiʼpotaj dakaʼ oʼmato̱i̱kaʼ. \v 30 Opudtaj kenpaʼti dakaʼ moʼmato̱i̱kaʼne. Opuden huakuhuijtaj moʼdikikaʼne. \v 31 Diosa bakoytaj sueʼda oʼpakpo opudtanayo huakkaʼda boʼpakne. Dakaʼ moʼmato̱i̱kaʼne. Konige̱po aratbuttanayo mididhueʼ yanikatiʼ. \s1 “Jesucristotaj huaknopo̱e̱ʼeri i̱jje̱y” huaaʼeritaj Apag Diostaj Jesúsa huadakda oʼbahuaaʼapo. \r (Lc. 12.8-9) \p \v 32 “Do Jesucristotaj huaknopo̱e̱ʼeri i̱jje̱y.” Ayaʼada aratbuttaj eʼmanikaʼnayo Dioste kurudyo̱ enʼtiakte, “Doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri o̱ʼne.” Doʼhued Apagtaj yonaʼapoy. \v 33 “Do Jesucristotaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri i̱jje̱y.” Ayaʼada beʼapiʼ aratbuttaj eʼikaʼnayo, “Kenomey doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri ehueʼ o̱ʼne.” Doʼhued Apag Diostaj kurudya̱ʼ yonaʼapoy. \s1 Jesucristotaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria huabeta huaknopo̱e̱ʼeritaj onʼhuadiayapo. \r (Lc. 12.51-53; 14.26-27) \p \v 34 Doʼa ayaʼda aratbuttaj aʼmanoeya̱yaʼpo Diosyaʼ oʼtiakuy nopo̱e̱hueʼ yaneʼ. Aratbut nog aratbuttaj aʼpoespakanhuayaʼpo Diosyaʼ ijtiakuy. Nogtaj nogtaj onʼbahuadiayikaʼapo. \v 35-36 Diosyaʼ ijtiakuynok huabet nog onaratbuttaj huabettaj yanʼmahuadiayikaʼapet. Oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria huaknopo̱e̱ʼeritaj yanʼmahuadiayikaʼapet. Huasiʼpo huaojtaj yanʼmahuadiayikapet. Kenpaʼti hua̱yo̱bua hua̱ye̱taj yanʼmahuadiayikaʼapet. Kenpaʼti huakabu huasuʼtaj yanʼmahuadiayikaʼapet. \p \v 37 Beʼapiʼ doʼtaj eʼnigpe̱i̱kaʼtaʼ eʼpaknayo doʼtaj huakkaʼda diʼnanada meʼnikatiʼ. Apagtapiʼ, hua̱ye̱tapiʼ huasiʼpotapiʼ huamaʼbuytapiʼ huakkaʼda diʼ e̱e̱ʼnayo doʼtaj sueʼda diʼ e̱e̱ʼnayo, doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri ehueʼdik o̱ʼne. \v 38 “Jesucristoen huaknopo̱e̱ʼeri i̱jje̱y.” Nog aratbuttaj eʼmanaʼnayo opudtaj diga̱ʼ onʼhuadiaypo mogkaʼapet. “Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeri i̱jje̱y.” Aratbuttaj manahueʼ e̱e̱ʼnayo doʼtaj huaknopo̱e̱ʼeri ehueʼdik moʼe̱ne. \v 39 Doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri moʼe̱nok diga̱ʼda mogkadhuahuikaʼapone. “Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeri ehueʼ i̱jje̱y.” Enaʼnayo ontaj arakhueʼdik moʼe̱a̱pone. Onteʼti Diosere noeonhuahuikahueʼ moʼe̱a̱pone. Doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri i̱ʼe̱nok aratbut diga̱ʼda mogkapone. Batikhueʼda “Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeri i̱jje̱y.” Iʼmanaʼikaʼnok eʼaraknayo onteʼti Diosere moʼnoeonhuahuikaʼapone. \s1 Diosen huadak eʼkikaʼnayo Diosa ʼuruaʼda mogkikaʼapone. \r (Mr. 9.41) \p \v 40 Ayaʼada opudomeytaj onʼnigpe̱e̱po boʼikaʼne, doʼtakon meʼdepo onʼnigpe̱i̱kaʼ. Kenpaʼti ayaʼada doʼtakon onʼnigpe̱i̱kaʼpo Apag Diostakon onʼpakpo onʼnigpe̱i̱kaʼapo. Keʼna doʼtaj beʼtaʼmonaʼuyne. \v 41 Diosen huamanbatiaʼpakeritaj Diosa oʼmataʼmonaʼikaʼ. Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼe̱nok kentaj eʼnigpe̱e̱ʼnayo konig huamanbatiaʼpakeritaj huadakhuapa Diosa oʼbayokapo, ontaj konigti huadakhuapa Diosa moʼbayokapone. Diosenbaʼ ʼuruda huanigpe̱i̱kaʼeritaj eʼdeʼnayo konig kentaj huadakhuapa Diosa oʼyokapo konigti ontaj huadakhuapa Diosa boʼyokapone. \v 42 Huakkaʼ huaknopo̱e̱ʼeri o̱ʼne. Diostaj sueʼdamon huaknopo̱e̱ʼeritaj hue̱ʼe̱ypiʼ eʼyoknayo huadakda boʼkaʼnig Diosa okkahuehueʼdik o̱ʼunhuahuikaʼapo. Nogok kurudya̱ʼ huadakhuapa moʼbaeʼapo. —‍Kenda oroʼomey huanigpe̱i̱kaʼeritaj monmadikahuadu̱y Jesúsa. \c 11 \s1 Juan Bautistaa bottaʼtaj Jesúste oʼmataʼmonaʼuyate. \r (Lc. 7.18-35) \p \v 1 Jesúsa oroʼtaj keʼnen doce huamataʼmonaʼeritaj monmadikaʼdepo oroʼtaj bokhuaʼuy. Meyo̱hueʼda huakkaʼ jakyo Jesús oʼhuaʼuy. Aʼmanmadikayaʼpo oʼhuaʼuy. \p \v 2 Juan Bautista huabakuda̱ʼ jakyo o̱ʼe̱po Cristo oʼbayareaʼpo nogda nogda ʼuruda oʼkikaʼ. Juana kenda oʼtipe̱e̱depo bottaʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj Jesúste oʼtaʼmonaʼuyate. \p \v 3 —‍Diosa Cristotaj moʼnigtaʼmonaʼapone. Cristo yaʼtiakapet oknopo̱e̱y. “¿O̱ʼna menpaʼ Cristo i̱ʼe̱? ¿Oroʼomey menpaʼ nogtaj nige̱ʼdik o̱ʼe̱?” Jesústaj ya̱ʼnonatiʼ. —‍Juana monaʼne. Jesúsa Juanen huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼpe̱e̱depo, \p \v 4-6 —‍Huakpobigtaj ijbakpoyareay. Huaʼehueʼdik e̱e̱ʼtada ijbayareay. Keʼpoda eʼsiʼdakparaʼtaj ijbayareay. Eʼpeokbettaj ijbayareay. Huakudakaʼda eʼbueytada ijmanoyhuada̱y. Doʼtaj eknopo̱e̱ʼnayo Diosere onteʼti moʼnoeonhuahuikaʼapone. Paiʼda aratbuttaj ijmanikay. Doʼtaj oʼnoknopo̱e̱po okbatikhueʼ o̱ʼnenok kenomeytaj ijmadurugpakaʼapoy. Kenda eʼkaʼte onʼtiahuayonhuaʼnig onʼpeeonhuaʼnig Juantaj yanʼhuahuaʼpo yanʼnonatiʼ. —‍Jesúsa Juanen huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼmanaʼuyate. \p \v 7 Ken Juan Bautistaen huanigpe̱i̱kaʼeri eʼnokhuadeʼte huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte Jesúsa Juantaj oʼtiaʼpakpo: \p —‍Nogbayo sueʼda aratbut eʼnahue̱ʼyo̱ opudomey boʼhuaʼuyne. Huabokerek nogpaʼ nogpaʼ huaaʼeritaj aʼpe̱e̱yaʼpo huahueʼ moʼu̱yne. \v 8 Huabokerek ʼurunada yudtaj eʼotikaʼte kenda aʼtiahuayaʼpo huahueʼ moʼu̱yne. Aratbut ʼuru yudtaj onʼotikaʼpo konig huairien ʼuru jakyoda o̱ʼnikaʼ. \v 9 Diosen huamanbatiaʼpakeritaj aʼtiahuayaʼpo jakbahueʼyo boʼhuaʼuyne. Diosen huamanbatiaʼpakeri huadakda o̱ʼne. Juannayo nogi̱ti hueretnanada Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼi̱kaʼnok. Juantaj aʼtiahuayaʼpo boʼhuaʼuyne. \v 10 Doʼtaj katiaʼpakeʼpo huakkuruda Diosa Juantaj oʼtaʼmonaʼuyate. Apagbaʼte kenpaʼ oʼtimadoyaʼpo: \q1 Ontaj huakkuruda doʼhued huataʼmonaʼeritaj ijtaʼmonaʼapoy. Dakhueaʼ o̱gkikaʼnok ayaʼtada yamanopoʼkoreaʼ. Diosen Huasiʼpotaj yanoknopo̱e̱ʼ. Aratbuttaj oʼmanaʼapo. Apagbaʼte oʼtimadoyaʼuyate. Kenda Diosa Apagbaʼte menaʼuyne doʼtaj. \m \v 11 Oyedda ayaʼda huabokerek sueʼda huadak o̱ʼnikaʼ. Juannayo huadaknada o̱ʼe̱. Diosa oknopo̱e̱ʼ. Dios Huairitaj huaknopo̱e̱ʼeri huadaknanada o̱ʼneapo. Diosa kenomeytanayo huakkaʼ oʼbaeretpakikaʼapo. Juantanayo sueʼda oʼpakapo. Ijjay. \p \v 12-13 Diosen Huairi o̱ʼe̱a̱po Moisésa Apagbaʼte oʼbatiaʼpakuyate. Kenpaʼti Diosen Huairi o̱ʼe̱a̱po Diosen huamanbatiaʼpakeria Apagbaʼte onʼbatiaʼpakuyate. Juan bautista tiakhued e̱e̱ʼted onʼbatiaʼpakuyate. Juan bautista Diosen Huairitaj huaboaʼda eʼbatiaʼpakdeʼte aratbuta Diosen Huairitaj diga̱ʼda onʼpakikaʼ. Diosensiʼpotaj eʼnigpe̱e̱taʼ onʼpak. Nogomeya̱nayo Diosen Huairitaj onʼhuadiaypo Cristoen huaknopo̱e̱ʼeritaj eknopo̱e̱batikaʼtaʼ onʼpakpo, “Yanʼbatik. Dakhueʼ iaʼne.” Huaknopo̱e̱ʼeritaj onʼmanikaʼnigʼa. \v 14 Eknopo̱e̱ʼtaʼ eʼpaknayo Elías Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼe̱ Juan. Diosen Huairi oʼtiakde Elías huakkuru o̱ʼe̱a̱po. Apagbaʼa oaʼuyate. \v 15 Kenda yonay dakaʼ yanʼpe̱e̱ʼ boʼpeokhuadne. \p \v 16-19 Aratbut oy ken konig o̱ʼnikaʼ ijbatiaʼpakapoy. Kenomeytaj beʼapiʼ madurugpakahueʼdik o̱ʼnikaʼ. Katepiʼ nogomey onʼpakpo o̱gkikaʼnig kenomeynayo konigti eʼkaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼne. Kenda Juan Bautista oʼkikaʼnig kenomeynayo pakhueʼ o̱ʼne. Kenpaʼti do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne konig do ijkikaʼnig kenda kenpaʼti pakhueʼda o̱ʼne. Juan Bautista katepiʼ ʼuruda aypo bapehueʼ o̱ʼi̱kaʼpo kenpaʼti vino mayhueʼ o̱ʼi̱kaʼpo. Kenda Juana oʼkikaʼnok totoʼa Juantaj oʼnopoʼto̱e̱ kenomeya̱ namaʼda onʼbatiaʼpakikaʼnigʼa. Nogok do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne opudere katepiʼ ʼuruda aypo ijbapikay kenpaʼti do katepiʼ ijmayʼikay. Doʼtakon dakhueaʼda menhuaikaʼne. “Huakkaʼda oʼbapikaʼ kenpaʼti huakkaʼda huamaiʼeri o̱ʼi̱kaʼ. Kenpaʼti Jesúsa dakhueaʼ huakaʼeritaj diʼda oʼmaikaʼ. Kenpaʼti gobierno huakupe huatabaeʼeritaj diʼda oʼmaikaʼ.” Doʼtaj kenpaʼ menhuaaʼikaʼne. Aratbut oy ken konig o̱ʼnikaʼ nogda ijbatiaʼpakapoy. Katepiʼ nogomey onʼpakpo o̱gkaʼ kenomeynayo konigti eʼkaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼnikaʼ. Konig huasiʼpo onʼbatuerikikaʼnig aratbut oy konigti o̱ʼne. Huasiʼpo huakkaʼ jak kurute onʼbahuadpo onʼbatuerikpo nogtaj nogtaj onʼmanaʼpo “Teteʼpuʼte ʼuruaʼda oʼbatadiʼkeay opudnayo oroʼere eʼdurugpaktaʼ pakhueʼ moʼe̱ne, baila e̱e̱ʼtaʼ pakhueʼ moʼe̱ne. Oroʼ eʼbahuiktada opudnayo huikhueʼ moʼe̱ne.” Ken konig huasiʼpoa ondaʼikaʼ. Ken konig aratbut oyda o̱gkikaʼ. Diosa ʼuruaʼda oʼnopo̱i̱kaʼnok Diostaj huanigpe̱i̱kaʼerinayo ʼuruaʼda onʼnopoenkikaʼpo kenomeyoʼda durugda o̱ʼnikaʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \s1 Huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeria Diostaj nigpe̱e̱hueʼada dakhueaʼda o̱gkikaʼpo nopoʼkoreahueʼda o̱ʼneʼuy. \r (Lc. 10.13-15) \p \v 20 Huakkaʼ jakyo nogyo̱ nogyo̱ Jesúsa oʼbayareaʼuy. Aratbut nopoʼkoreahueʼ o̱ʼnenok Diosa keʼpoda oʼmagkaʼapo. Jesúsa huaboaʼda oʼmanbatiaʼpakapo: \p \v 21-23 —‍Huakkaʼ jak Corazín hua̱e̱ʼeria paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Kenpaʼti huakkaʼ jak Betsaida hua̱e̱ʼeria paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Opudomeyen jakyaʼ Diosa teyda oʼkameʼnigʼa ʼuruaʼda oʼkameʼnigʼa oʼbayareameʼnigʼa, opudomeynayo nopoʼkoreahueʼ moʼe̱meʼne. Konig Betsaida huakkaʼ jakyaʼ kenpaʼti Corazínya̱ʼ Diosa ʼuruaʼda oʼkameʼ kenpaʼti teyda oʼkameʼ konigti Tiro nog aratbuten huakkaʼ jakyaʼ Sidón nog aratbuten huakkaʼ jakyaʼkon Diosa ʼuruaʼda ekaʼnayo kenomeya̱ i̱da yanʼmanopoʼkoreaʼaymetnigʼa kenpaʼti kenomey paiʼda o̱ʼneaʼ aratbuttaj moknopo̱e̱po saconig yanʼotayʼmetnigʼa. Nogok kenokaʼ Diosa ayaʼtada aratbuttaj dakhueaʼ huakaʼeritaj castiga oʼmagkaʼpo Tiro hua̱e̱ʼeritaj Sidón hua̱e̱ʼerieretaj sueʼda castiga oʼmagkaʼapo. Opudomeytanayo keʼpoda castiga mogkaʼapone. Opud Capernaum huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeri “Huadakda o̱ʼe̱y. Kurudyo̱ oʼhuaʼapoy.” Moʼnopo̱e̱nigʼa. Kubarakyoda bohuapone. Sodoma huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeria dakhueaʼda o̱gkikuynok Diosa huakkaʼ jak taʼaka o̱ʼmahui̱gʼuyate. Kenomeytaj mahui̱ghued konig opudtaj ijbayarikay konigti Sodomayo eʼbayarikaʼuynayo Diosa taʼakyo mahui̱ghueʼ ya̱ʼe̱a̱yʼuyetnigʼa. \v 24 Nogok Diosa castiga e̱gkaʼte opudtaj keʼpoda mogkapet. Sodomataj sueʼdamon castiga oʼmagkaʼapo. —‍Jesúsa oʼbayareaddepo huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeritaj huiyokada oʼmanaʼuy. \s1 Doʼtaj meʼnoknopo̱e̱ʼpo dakhueaʼ eʼkaʼ onʼbatikaʼapone. Jesúsa oʼmanaʼuyate. \r (Lc. 10.21-22) \p \v 25 —‍ʼUruaʼda i̱ʼe̱ne, Apag Dios. Kurudyo̱ hua̱e̱ʼeried huairi i̱ʼe̱ne. Kenpaʼti huadariyo hua̱e̱ʼeried huairi i̱ʼe̱ne, Apag Dios. Suhueʼdamon huanopo̱e̱ʼeritaj ʼurunopoʼtada o̱ʼnen huairitaj iʼmaknopo̱e̱a̱ʼne. Huakkaʼ huanopo̱e̱ʼeritaj o̱ʼnen huairitaj huaknopo̱i̱kaʼ menʼtiokhueyne. \v 26 Iʼpaknok huaknopo̱i̱kaʼ menʼtiokhueyne, kenpaʼti iʼpaknok menoknopo̱e̱ne, Apag. —‍Jesúsa Diostaj oʼtionaʼpakuy. \p \v 27 —‍Doʼhued Apaga̱ beʼteypakaʼuyne, meʼmanopo̱e̱a̱ʼuyne. Ayaʼda beyokuyne. Do Diosen Huasiʼpo o̱ʼe̱, Apag Diosayoʼda moknopo̱e̱a̱ʼne. Konig Apag Dios o̱ʼe̱po, konig oʼnopo̱e̱, konig Apag Dios oʼkaʼ doʼhuayoʼda ijnopo̱e̱y kenpaʼti kenomeytaj doʼhua Diosen Huasiʼpoa ijmaknopo̱e̱a̱y. \v 28 Opud dakhueʼda boʼkikameʼte. Diostaj dakhueaʼ huakeri moʼe̱ne. Dakhueaʼ eʼkaʼ aʼnopoʼyareayaʼpo diga̱ʼda namaʼda boʼkikaʼnigʼa. Opudtaj eʼtihuapoktaʼ ijpaki. Doʼtaj meknopo̱e̱nok onʼnopoʼyareaʼapone. Dakhueaʼ eʼkaʼ onʼbatikaʼapone. \v 29 Diosen ijkikay. Doere bokikaʼ. Doʼtaj menʼnigpe̱i̱kaʼpo nogi̱ti nogi̱ti yanʼnoponhuatiʼ. Opudtehuapaʼ ijhueʼda dakaʼda ijnigi̱kay. Opudtaj ijmatinepahuikaʼnok onteʼti dakhueaʼ kikahueʼdik moʼe̱a̱pone. Onaʼti meʼpukehueʼdik moʼe̱a̱pone. \v 30 Doere boʼpakpo Diostaj oʼnigpe̱e̱ne kenpaʼti onʼtihuapoknok doʼhued eʼmanmadikaʼtaj nigpe̱i̱kaʼdik moʼe̱a̱pone. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \c 12 \s1 Judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri o̱gkupoktega̱ʼuy. \r (Mr. 2.23-28; Lc. 6.1-5) \p \v 1 Nogok judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete oroʼ Jesústaj huanigpe̱i̱kaʼeri Jesúsere oʼhuaeʼuy. Taʼbayo oʼhuaeʼuy. Oʼkusitokpo o̱gkupayaʼpo oʼbapeʼuy. \v 2 Fariseo huamanmadikaʼeri huairia oroʼtaj boʼtiahuaypo Jesústaj: \p —‍Yatiahuayʼ. Kenda judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik e̱e̱ʼte kikahueʼdik o̱ʼe̱nig o̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼeria o̱gkaʼ. Dakhueaʼda o̱gkaʼ. —‍Fariseo Moisésbaʼtaj namaʼda huaknopo̱e̱ʼeria Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 3 —‍Apagbaʼte Davidtaj eʼbatiaʼpak moʼbaʼtiahuayʼuyate. David kenere hua̱e̱ʼeri o̱gkusitokuyate. \v 4 Diosen carpa jakyo onʼkudonʼuyate. Pan Diostaj oʼnighueda̱ʼikaʼ oʼhuedʼuyate. Sacerdote Diostaj ʼuhua huanigbatiarakeriyoʼda ken pan bapeʼdik o̱ʼnikaʼ. David kenere hua̱e̱ʼeri o̱gkusitokpo ken pan oʼdepo onʼpeʼuyate. \v 5 Sacerdote Diostaj ʼuhua huanigbatiarakeritaj Moisésenbaʼ oʼbatiaʼpak moʼbaʼtiahuayde. Judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik e̱e̱ʼte sacerdote ʼuhua Diostaj onʼnigbarakikaʼ. Judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik e̱e̱ʼte baahueʼdik o̱ʼe̱. Moisésa oʼmadoyaʼuyate. Opudomeynayo sacerdote dakhueaʼda o̱gkaʼ bahuaahueʼ moʼi̱kaʼne. \v 6 Diosen jak huadakda o̱ʼe̱nigʼa do huabokerek i̱jje̱po Diosyaʼ ijtiakuy. Doʼtataj ayaʼada nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼne. \v 7 “ʼUhua eʼnigbatiarakikaʼ sueʼda ijpaki. Aratbuttaj eʼmatinepahuiataj huakkaʼda ijpaki,” Apagbaʼa oaʼ. Kenda eʼnopo̱e̱ʼnayo doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeritaj moʼmatinepahuiʼpo dakhueaʼda o̱gkaʼ ahueʼ moʼe̱a̱yet. \v 8 —‍Do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Judío aratbuten okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete huairi i̱jje̱po katepiʼ ya̱gkaʼ aratbuttaj manaʼdik i̱ji̱kay. —‍Fariseotaj Jesúsa oʼmanaʼuyate. \s1 Ebaʼpoʼketpaktaj Jesúsa oʼbayareaʼuy. \r (Mr. 3.1-6; Lc. 6.6-11) \p \v 9 Kenda Jesúsa oʼmanaʼdepo oʼhuaʼuy. Judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo oʼkudonʼuy. \v 10 Jakyo huabokerek ebaʼpoʼketpak o̱ʼu̱y. \p —‍¿Okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete menpaʼ yareaʼdik ya̱ʼe̱? —‍Jesústaj oʼnonaʼpo Jesúsa namaʼdapiʼ kaeʼpo Jesústaj dakhueʼ eʼhuaaʼtaʼ onʼpakpo kenpaʼ Fariseomeya̱ oʼnonaʼuy. \p \v 11 —‍Opuden nogtida oveja e̱ʼta̱e̱a̱da judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoe e̱e̱ʼpiʼ huabid sorokkogyo̱ eʼtakotnayo dapitaʼ i̱da sorokkogyo̱ boʼtotokikaʼne. \v 12 Diosa oveja ʼuhuataj sueʼda oʼpak. Aratbuttanayo huakkaʼda oʼpak. Konige̱po judíoen okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete aratbuttaj tihuapokdik i̱jje̱y. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 13 —‍Yaopiteʼ. —‍Jesúsa onaʼuy. Huabokerek oʼopitedepo oʼbayaruduy. Dakbaʼda nogbapenonigti o̱ʼunʼuy. \v 14 Fariseo huamanmadikaʼeri oʼnokbahuaʼuy. O̱gkupopakpo ontatayo onʼbatiaʼpakpo, monig Jesústaj oʼarakapo, huaboaʼda onʼbatiaʼpakuyate. \s1 Aʼnenda Jesústaj Diosen huamanbatiaʼpakeria oʼtimadoyaʼuyate. \p \v 15 Fariseo huairi Jesústaj eʼaraktaʼ onʼpaknok kenok Jesús oʼnokotpo ke̱ya̱ʼ oʼbakhuaʼuy. Kenere huakkaʼda onʼhuaʼuy. Ayaʼda dakhueʼ hua̱e̱ʼeritaj oʼbayareaʼuy. \v 16 Jesúsa oʼbayareaʼ nogyo̱ nogyo̱ batiaʼpakhueʼ yaneʼ. Huiyokaʼda oʼmanaʼuy. \v 17 Kenda Isaíasa Diosen huamanbatiaʼpakeri oʼbatiaʼpakuyatenig Jesúsa ayaʼ oʼkaʼuy. Oaʼpo: \q1 \v 18 In doʼhued huanabaʼ meʼta̱e̱ne. Doʼhued kakikeʼpo ijtaʼmonaʼapoy. Kentaj diʼ i̱jje̱y. Doʼtaj meʼdurugpakaʼapone. Kentaj ijdurugpakapoy. Doʼhued Noki̱re̱ga̱ ijnopoʼto̱e̱a̱poy. Ayaʼtada nog aratbuttakon dakhueaʼ eʼkaʼ manopoʼyarikaʼdik o̱ʼi̱kaʼapo. \v 19 Nog aratbuttaj maboyhueʼ o̱ʼi̱kaʼapo. Aratbuttaj ʼuttaʼda okoyhueʼ o̱ʼe̱a̱po. Jak kurutaʼ ʼuttaʼ manaʼpakhueʼ o̱ʼe̱a̱po. \v 20 Konig hue̱ʼpi sueʼpiʼ tey e̱ʼe̱o̱k dakaʼ to̱i̱kaʼdik o̱ʼne, konigti aratbut sueʼda oʼnoknopo̱e̱nok dakaʼ oʼmato̱i̱kaʼapo. Konig kerosenbij ayaʼ ekpakada i̱da bakayhueʼdik o̱ʼe̱. Konigti paiʼda aratbuttaj oʼmanopoʼyareaʼapo. Doʼhued huanabaʼa ayaʼ dakhueaʼ huakaʼeritaj castiga oʼmagkaʼdepo kenpaʼda Diosen huadak huaʼa oʼmananhuahuikaʼapo. Keʼnen huaknopo̱e̱ʼeriomeynayo kenere onʼneonhuahuikaʼapo. \v 21 Nogbayo nogbayo hua̱e̱ʼeria kentaj yanoknopo̱i̱kaʼapet. Isaíasa aʼnenda oaʼuyate. \s1 “Totoʼ huairia Jesústaj oʼteyyaʼ.” Fariseo huamanmadikaʼeria namaʼda onʼhuaaʼuyate. \r (Mr. 3.19-30; Lc. 11.14-23; 12.10) \p \v 22 Totoʼ noki̱re̱ga̱ dakhueʼa oʼnopoʼto̱e̱nok huabokerek botpenpenda ekpobig o̱ʼu̱y kenpaʼti aʼpakhueʼdik o̱ʼu̱y. Jesúste onʼtohuaʼuy. Jesúsa oʼyareaʼnok oʼyarud. Huaboaʼda ʼuruaʼda maboʼdik o̱ʼu̱y kenpaʼti huaboaʼda aʼpakdik o̱ʼu̱y. \p \v 23 —‍¡Kenpihuay! Diosa huabokerek huairitaj oʼtaʼmonaʼapo. Kentaj onʼmaboikay. ¿Menpaʼ Diosa Jesústaj yaʼtaʼmonaʼuy? ¿Menpaʼ Jesús David Huairien adhueaʼ huayayo ya̱ʼe̱? —‍Huakkaʼ aratbuta o̱gkupopakpo oʼdaʼuy. \v 24 Fariseo huamanmadikaʼeria onʼpe̱e̱depo, \p —‍Ehueʼ. Diosa taʼmonahueʼ o̱ʼu̱y. Totoʼ huairia oʼteyyaʼnok Jesúsa totoʼ noki̱re̱gtaj maendik o̱ʼe̱. —‍Fariseoa onʼhuaaʼuy. \p \v 25 Kenda fariseo enʼhuaaʼte Jesúsa oʼnopo̱e̱po, \p —‍Ondariyoyoʼ hua̱e̱ʼeri gobierno huairi huayahuaya eʼbarakikaʼnayo gobierno huairi to̱e̱hueʼdik o̱ʼneapo. Onyoyoʼ hua̱e̱ʼeri aratbut eʼbatuktuktaʼ onʼpakpo onʼbakkupopak. Eʼbaraknayo ehueʼdikda o̱ʼne. \v 26 Konigti totoʼ huairi huayahuaya eʼmagkaʼnayo aʼti ehueʼdik ya̱ʼneapet. \v 27 Totoʼ huairi doʼtaj oʼteyyaʼnok nog totoʼ noki̱re̱gtaj oʼmaenaʼ. Opud fariseo huamanmadikaʼeria namaʼda onʼhuaaʼne. Opuden huanigpe̱i̱kaʼeria totoʼ noki̱re̱gtaj kanʼmaeneʼpo menpaʼ totoʼ huairia yaʼbateypakaʼpo. Ehueʼ. Namaʼda boaʼne. Opuden huanigpe̱i̱kaʼeria monaʼapone \v 28 Diosen Noki̱re̱ga̱ beʼteyyaʼnok totoʼtaj ijmakenikay. Konige̱po do Diosen Huairi oʼtiakde. Diosa oʼtaʼmonaʼuy. Opudere Diosen Huairi o̱ʼe̱de. Kentaj yanoknopo̱e̱ʼ. \p \v 29 Huabokereka huairien eʼtamaikaʼ ekbakaytaʼ eʼpaknayo baʼtinukuʼdik kenpaʼti itakpiʼtinukuʼdik o̱ʼe̱. Huairitaj eʼtinukudeʼ okbakaydik o̱ʼe̱. Donayo teyda i̱jje̱y. Totoʼ huairitaj tinukuʼdik i̱jje̱y. Totoʼ huairien huanabaʼ maendik i̱jje̱y. \p \v 30 Beʼapiʼ doʼtaj pakhueʼ e̱e̱ʼnayo konig doʼhued takaʼ moʼi̱kaʼne. Beʼapiʼ doere eʼbaktieʼeaʼtaʼ tihuapokhueʼ e̱e̱ʼnayo doʼhued huaknopo̱e̱ʼeritaj onʼbaknopo̱e̱batikaʼpo dakhueaʼ o̱gkaʼpo. \p \v 31 Aratbut dakhueaʼda ekaʼnayo kenpaʼti Diostaj dakhueaʼda eʼhuaaʼnayo Diosa bakkahueaʼdik o̱ʼe̱. Diosen Noki̱re̱gtanayo dakhueaʼda eʼhuaaʼnayo bakkahueahueʼdik o̱ʼe̱. \v 32 Beʼapiʼ doʼtaj dakhueaʼda eʼhuaaʼnayo Diosa bakkahueaʼdik o̱ʼe̱. Beʼapiʼ Diosen Noki̱re̱gtaj dakhueaʼda eʼhuaaʼnayo bakkahueahueʼdik o̱ʼe̱. Menokapiʼ bakkahueahueʼdik o̱ʼe̱a̱po. \s1 Hue̱ymeyen huada huadakda e̱e̱ʼnayo oʼtiahuaypo hue̱ymey huadakda o̱ʼe̱ oʼnopo̱e̱ne. Konigti aratbut huadakda eʼbatiaʼpakikaʼnayo huadakda o̱ʼne nopo̱e̱ʼdik o̱ʼe̱ne. \r (Lc. 6.43-45) \p \v 33 Daknopoda hue̱ymey e̱e̱ʼnayo ʼuru huada oʼto̱i̱kaʼ. Hue̱ymeya̱ eʼaynayo huadakon oʼaypo dakhueʼ huada o̱ʼi̱kaʼ. Huadakdada enhuadnayo ʼuruda o̱hue̱y o̱ʼe̱ oʼnopo̱e̱ne. Do kenpaʼti huadakda ijkikaʼnok huadakda o̱ʼe̱. Yanʼnopo̱e̱ʼ. \v 34 Konig bihui aʼnenda namaʼda onaʼuyate, opudkon namaʼda huaaʼeri moʼe̱ne. Opud dakhueaʼ hua̱e̱ʼeri moʼe̱po huadak sigpiʼ ahueʼdik moʼi̱kaʼne. Katepiʼ huanopoyaʼda oʼnopo̱e̱po kenda oʼbatiaʼpakikaʼne. \v 35 Huabokerek huadaknopoʼda o̱ʼnepo huadakda onʼnopo̱i̱kaʼpo huadakyoʼ onʼbatiaʼpakikaʼ. Huabokerek dakhueʼnopoʼda o̱ʼnepo dakhueʼda onʼnopo̱i̱kaʼpo dakhueayoʼ onʼbatiaʼpakikaʼ. \v 36 Keneʼhua̱ya̱ʼmeʼnoete Diosen castiga huameʼnoete ayaʼda dakhueʼdik o̱daʼikaʼuynigtaj castiga oʼmagkaʼapo. \v 37 Huadakyoʼ huaaʼeritaj “Huadakda moʼe̱ne.” Diosa monaʼapet. Dakhueaʼ huaaʼeritaj “Dakhueʼda moʼe̱ne.” Diosa monaʼapet, ken. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 —‍On Diosyaʼ oʼtiakuyate. Kenda oroʼomeya̱ oknopo̱e̱ʼdik kaʼneʼpo konig Dios teyda oʼkikaʼ konigti yakaʼ. —‍Dakhueaʼ huakaʼeriomeya̱ Jesústaj oʼnonaʼuyate. \r (Mr. 8.12; Lc. 11.29-32) \p \v 38 —‍On Diosyaʼ oʼtiakuyate. Kenda oroʼomeya̱ oknopo̱e̱ʼdik kaʼneʼpo konig Dios teyda oʼkikaʼ konigti yakaʼ, huamanmadikaʼeri. —‍Sueʼda Moisésenbaʼ huamadoyaʼeria kenpaʼti fariseo huamanmadikaʼeria oʼnonaʼuy. \p \v 39 —‍Oy aratbut dakhueaʼda o̱ʼnikaʼ. Diostaj oknopo̱i̱kay o̱danigʼa Diostaj nigpe̱e̱hueʼda o̱ʼne. Konig Dios teyda oʼkikaʼ konigti yakaʼ oʼnonaʼnigʼa kahueʼ i̱jje̱a̱poy. Kenyoʼda konig Jonás Diosen huamanbatiaʼpakeria oʼkuyate sueʼda konigtimon ijkaʼapoy. \v 40 Jonás bapaʼmeʼnoe bapaʼ sikyo sikidbiʼdapoyo o̱ʼunhuaʼuyate konigti do bapaʼmeʼnoe bapaʼ sikyoere sorokkogyo̱ i̱jje̱a̱poy. \v 41-42 Aʼnennada huakkaʼ jak Nínive hua̱e̱ʼeritaj Jonás Diosen huaʼa eʼmanadeʼte Nínive aratbut Diostaj onʼnopoʼkoreaʼpo huaboaʼda Diostaj onʼnigpe̱e̱ʼuyate. Oy aratbut doʼtaj moʼpe̱e̱denigʼa nopoʼkoreahueʼ moʼe̱po doʼtaj oknopo̱e̱hueʼ moʼe̱ne. Jonás sueʼda huairi o̱ʼu̱yate. Donayo hueretda huairi i̱jje̱y. Konige̱po keneʼhua̱ya̱ʼmeʼnoete ayaʼda Diostaj eʼnigbakupobote opudomey oy hua̱e̱ʼeri dakhueaʼda o̱gkikaʼuyate. Nínive hua̱e̱ʼeria kenda Diostaj onʼbahuaaʼapo. Aʼnennada huadaribayo ettoneʼa̱ huairi o̱ʼu̱yate. Keʼnenba bidtenada o̱ʼu̱yate. Salomón Israel aratbuten huairi huakkaʼnada oʼnopo̱e̱po ʼuruaʼda oʼbatiaʼpakikaʼnok aʼpe̱e̱yaʼpo ken ettoneʼ keʼnenbayaʼ bidtaʼnada oʼtiakonhuahuaʼuyate. Israel aratbutenbayo oʼtiakonhuahuaʼuyate. Salomónnayo sueʼda ʼuruaʼdamon oʼnopo̱e̱ʼuyate. Donayo ʼuruaʼnanada ijnopo̱e̱po huadakaʼda ijmanmadikikaʼnigʼa oy hua̱e̱ʼeria sueʼada doʼtaj moʼpe̱e̱po oʼnoknopo̱e̱ne. Konige̱po nogok keneʼhua̱ya̱ʼmeʼnoete ayaʼda Diostaj enʼnigbakupoboʼte opudomey doʼtaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri Diostaj dakhueʼnada o̱ʼne ettoneʼ huairia Diostaj oʼbahuaaʼapo. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \s1 Dakhueʼ totoʼ noki̱re̱ga̱ huabokerektaj ekhuaʼdeada onteʼti oʼhuakumeʼuy. \r (Lc. 11.24-26) \p \v 43 —‍Dakhueʼ totoʼ noki̱re̱g huabokerektaj eʼnopoʼtoeonhuahuaʼdeʼ okhuaʼdepo aratbut ehueʼ e̱e̱ʼyo̱ oʼhuaʼpo meyo̱piʼ hua̱i̱kaʼ eʼuktada huahuayhueʼda o̱ʼe̱po. \v 44 “Ke̱yo̱ i̱ji̱kamey aʼkumeyi̱ʼ.” Kenpaʼ noki̱re̱ga̱ oʼnopo̱e̱po, ken huabokerektaj oʼnopoʼto̱i̱kameʼ, kentaj e̱kye̱deʼte Diosapiʼ nopoʼto̱e̱hueʼda daknopoʼda konig jak eʼberokeʼyonig ʼuruaʼda o̱ʼe̱nok \v 45 ken totoʼa oʼhuaʼpo nog siete dakhueʼnanadakon noki̱re̱gtaj oʼbahuahuaydepo oʼbatotiakpo ken ontayoʼ huabokerektaj onʼnopoʼto̱e̱nok. Huakkuruda nogtotoatida oʼnopoʼto̱e̱po sueʼda dakhueʼmon o̱ʼe̱po taʼpotaʼtaj ochoa dakhueaʼnanada totoʼ onʼnopoʼto̱e̱denok huabokerek dakhueaʼnanada o̱ʼe̱ʼuy. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \s1 Jesúsen hua̱ye̱ Jesúsen huamaʼbuyere onʼhuatiakuy. \r (Mr. 3.31-35; Lc. 8.19-21) \p \v 46 Jesús eʼbatiaʼpakonhuaʼte Jesúsen hua̱ye̱ Jesúsen huamaʼbuyere oʼnokye̱depo onʼboatoʼpo, “Jesústaj eʼbatiaʼpaktaʼ oʼpaki.” Huabokerektaj oʼnonaʼuy. \p \v 47 —‍I̱yo̱ jak kurute o̱ʼnen hua̱ye̱ o̱ʼnen huamaʼbuyere boʼukne. Ontaj eʼbatiaʼpaktaʼ onʼpak. —‍Huabokereka Jesústaj onaʼuy. \p \v 48 —‍Be doʼhued hua̱ye̱ ya̱ʼe̱t. Be doʼhued huamaʼbuy ya̱ʼnet. —‍Jesúsa oʼmanaʼpo, \v 49 huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼbaʼtohuaʼeaʼpo: \p —‍Inomey doʼhued hua̱ye̱ doʼhued huamaʼbuy o̱ʼne. \v 50 Ayaʼada kenda doʼhued Apag kurudyo̱ hua̱e̱ʼeri oʼpaknok o̱gkikaʼ kenomeyyoʼda doʼhued huamaʼbuy o̱ʼne. Kenomey Diosen o̱gkikaʼ doʼhued huidpo o̱ʼne, kenomey Diosen o̱gkikaʼ doʼhued hua̱ye̱ o̱ʼne. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \c 13 \s1 Huabakidenaʼeri konig o̱gkikaʼnig oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuyate. \r (Mr. 4.1-9; Lc. 8.4-8) \p \v 1 Kenmeʼnoe Jesús o̱ʼo̱ro̱kpo e̱ʼpo̱gyo̱ oʼhuaʼpo aktaʼbogpete oʼhuadʼuy. \v 2 Huakkaʼada aratbut Jesústaj onʼtikupopaknok kusiʼpe eʼbetyo oʼhuadatoʼpo. Aratbut kuhuadte o̱gkupopakuy. \v 3 Konig Diosen Huairitaj yanoknopo̱e̱a̱pet aʼmanmadikayaʼpo oʼmanbatiaʼpakonhuaʼpo: \p —‍Huabakidenaʼeri aʼbakidenayaʼpo oʼhuaʼuy. \v 4 Nogyon nogyon oʼhuaʼeʼuyate. Oʼhuaʼepo oʼbakideneaʼpo dagte sueʼda oʼkidbakotapo bakoy oʼbatiakpo oʼkidye̱ʼkeaʼuyate. \v 5 Huidbate sorok burujte sueʼda oʼkidbakoʼtuyate. Kentaʼ i̱dada oʼkerekuy. Sorok buruj o̱ʼe̱po i̱dada oʼkerekuy. \v 6 Ken diga̱ʼ niokpo oʼtaʼtedepo eyyaʼ oʼpakpo suhueʼda huaʼihuit o̱ʼe̱po oʼayʼuy. \v 7 Nog huakid okpotaʼpidsiʼbayo oʼkidbakoʼtuyate. Huakpi sueʼda oʼbatipakbonigʼa okpotaʼpidsiʼ diga̱ʼ oʼbakerekpo huakpitaj oʼbatibukʼuyate. \v 8 Nog huakid huadak sorokteda oʼkidbakoteaʼuyate. Oʼbatipakbodepo huakkaʼkida̱da o̱gkupahuadʼuyate. Noga̱ huakpia cien huakid o̱gkupa̱e̱po. Noga̱ huakpia sesenta huakid o̱gkupa̱e̱po. Noga̱ treinta huakid o̱gkupa̱e̱ʼuyate, ken. \v 9 Kenda oʼnonaʼdene dakaʼ yanʼpe̱e̱ʼ. Boʼpeokhuadne. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 Jesúsa konig o̱ʼe̱ oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuyatenok huakkaʼa nopoenkahueʼdik ya̱ʼneapet. \r (Mr. 4.10-12; Lc. 8.9-10) \p \v 10 Oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri oʼhuatiakpo: \p —‍¿Menaʼpo aratbuttaj nopoenkahueʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ jonbatiaʼpak? —‍Jesústaj onaʼuyne. \p \v 11 —‍Diosen Huakhuairitaj konig aratbuta onʼnigpe̱i̱kaʼapo opudtanayokon konig eʼmanopo̱e̱a̱ʼtaʼ ijpaki. Nogomeytaj eʼmanopo̱e̱a̱ʼtaʼ pakhueʼ i̱jje̱y. \v 12 Kenomey sueʼda huakkaʼ onʼnopo̱e̱po eʼnigpe̱i̱kaʼtaʼ onʼpakpo nogda onʼnopo̱e̱a̱po. Nogomey suhuigda onʼnopo̱e̱nigʼa nogda eʼnopo̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼnenok Diosa oʼbakkahueaʼapo. \v 13 Nogomey eʼtiahuayada eʼpe̱e̱a̱da nopoenkahueʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ Diosen huakhuairi konig o̱ʼe̱ ijmanbatiaʼpakpo ijmanmadikikay. \v 14 Isaías Diosen huamanbatiaʼpakeria nopoenkahueʼ hua̱e̱ʼeri konig o̱ʼnikaʼ oʼbatiaʼpakuyate: \q1 Opuda̱da moʼpe̱e̱a̱petnigʼa nopo̱gkahueʼ moʼe̱a̱pet. Kenpaʼti boʼtiahuayapetnigʼa nopo̱gkahueʼ moʼe̱a̱pet. \v 15 Nopoʼteyda moʼe̱po. Diosendiktaj dakhueaʼda moʼpe̱e̱a̱pet. Konig ekposikonig ya̱ʼnepo hueretda huaʼa tiahuayhueʼdik ya̱ʼneapet. Pe̱e̱hueʼ ya̱ʼneapet. Nopo̱gkahueʼ ya̱ʼneapet. Kenpaʼti aʼnopoʼyareayaʼpo nopoʼkoreahueʼ moʼe̱a̱pet. Kenda Isaíasa oaʼuyate. \p \v 16 Opudnayo doʼhued huanigpe̱i̱kaʼerianayo onʼtiahuayne onʼpe̱e̱ne. Konige̱po durugda moʼi̱kaʼne. \v 17 Aʼnenda Diosen huamanbatiaʼpakeria kenpaʼti huadaknopoada aratbut doʼtaj eʼtiahuaytaʼ eʼpakada tiahuayhueʼdik meʼnuyate kenpaʼti doʼhued eʼmanmadikaʼtaj eʼpe̱e̱taʼ eʼpakada pe̱e̱hueʼ o̱ʼnuyate. Buttida ijjay. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 Huakidenaʼeri konig o̱ʼe̱ kanʼnopoenkeʼpo Jesúsa huanigpe̱i̱kaʼeritaj dakaʼ oʼmanopo̱e̱a̱ʼuyate. \r (Mr. 4.13-20; Lc. 8.11-15) \p \v 18 —‍Yanʼpe̱e̱ʼ. Huabakidenaʼeri konig o̱ʼe̱ dakaʼ ijbatiaʼpakapoy. \v 19 Huabakidenaʼeria oʼbakidenaʼpo dagte oʼkidbakot. Diosen Huakhuairitaj huadak huaʼa konig huakid o̱ʼe̱. Sueʼada aratbut konig dag o̱ʼne. Teynopoʼda o̱ʼne. Diostaj eʼnigpe̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼne. Doʼhued eʼmanmadikaʼ eʼpe̱e̱a̱da nopoenkahueʼ o̱ʼne. Totoʼ oʼbahuatiakpo huadak huaʼataj oʼbakkayikaʼ. \v 20-21 Sueʼda huidbate oʼkidbakot. Sorok burujda o̱ʼe̱. Ken konig aratbut doʼhued eʼmanmadikaʼtaj onʼpe̱e̱po i̱dada oʼnoknopo̱e̱nigʼa durugda onʼpe̱e̱a̱tunigʼa kenpaʼda nigpeonhuahuahueʼ o̱ʼnepo sueʼda oʼnopoenkaʼpo. Sueʼda huameʼnoe oʼnoknopoeonhuaʼ. Nogok Jesúsen eʼmanmadikaʼtaj yoknopo̱e̱y oʼdaʼnok aratbuta onʼbatierikpo diga̱ʼ onʼmagkaʼnok oʼnoknopo̱e̱batikapo. \v 22-23 Huakid okpotaʼpidsiʼbayo oʼkidbakoʼtuyate. Ken konig aratbut Diosen eʼmanmadikaʼtaj onʼpe̱e̱po onʼpe̱e̱nigʼa nogok nogtaʼ nogtaʼ onʼmameʼpukepo onteʼti sig sig Diostaj oʼnoknopo̱e̱batikapo. Kenpaʼti huakkaʼ eʼmato̱e̱ʼtaʼ onʼpakpo sig sig Diostaj oʼnoknopo̱e̱batikapo. Kenpaʼti hua̱ʼenda eʼdurugpaktaʼ onʼpakikaʼpo onteʼti Diostaj pakhueʼ o̱ʼneapo, nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼneapo. Diosen kahueʼdik o̱ʼneapo. Ken huakid huadak sorokyo oʼkidbakoʼtuyate. Ken konig aratbut huadaknopoʼda Diosbaʼtaj onʼpeeonhuahuikaʼpo onʼnigpeeonhuahuikaʼ. Dakaʼ konig ʼurunopoʼda onʼnigpe̱e̱po batikhueʼda huadakda o̱gkikaʼapo. Kenomey Diosensiʼpo o̱ʼne, huakkaʼada onʼnopo̱e̱a̱po. Noga̱ suhuignada onʼnigpe̱i̱kaʼ. Noga̱ huakkaʼmon onʼnigpe̱i̱kaʼ. Noga̱ huakkaʼnanada onʼnigpe̱i̱kaʼ. —‍Jesúsa oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeritaj monaʼuyne. \s1 Aʼmanmadikayaʼpo nogdakon Jesúsa oʼmanbatiaʼpakuy. Trigo mire̱ere eʼtipakboʼ konig o̱ʼe̱ Jesúsa oʼmanbatiaʼpakuy. \p \v 24 Huadak huaʼa konig Dios Huairitaj oʼnoknopo̱e̱a̱ponigtaj onʼnigpe̱e̱a̱ponigtaj ken konig o̱ʼe̱a̱po Jesúsa onteʼti oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼpo: \p —‍Diosen Huakhuairi in konig o̱ʼe̱. Huairien huanabaʼ taʼbayo huadakkidda oʼbatukeʼuyate. \v 25 Ayaʼada enʼbatayte huairien takaʼ taʼbayo oʼtiakbedpo trigotaj mire̱okda oʼnoktibatukbedʼuyate. Oʼnoktibatukbedpo onʼhuaʼuyate. \v 26 Ken trigo huakpi oʼkerekdepo trigokid oʼmagkupapaʼkuyate. Mire̱ trigoere oʼbakerekuyate. \v 27 Huanabaʼ mire̱ onʼtiahuaydepo huairite onʼhuaʼpo, “Huadakkidyoʼ oʼbatuʼkemey. ¿Meyo̱ eeʼ mire̱ yaʼbo, huairi?” Oʼnonaʼuyate. \v 28 “Takaa o̱gkameʼte.” Huairia onaʼnok, “¿Menpaʼ eʼtaburutaʼ iʼpak?” Huanabaʼa huairitaj oʼnonaʼuy. \v 29 “Kejeʼ, mire̱ moʼburupo trigo huakpitaj tionurudikpiʼ moʼe̱t. Trigoere mire̱ere kenpaʼda ka̱e̱ʼ. \v 30 O̱gkupayeaʼhued e̱e̱ʼted onteteyoʼ kenpaʼda ka̱e̱ʼ. Huakkuru aʼbakpakayaʼpo mire̱ yanʼburupo yanʼkupahuiaʼ, trigokidnayo aypo jakyo ya̱gʼkuda̱tiʼ. Ijmanaʼapoy.” Huairia oaʼuyate. —‍Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 Mostazakidtaj ken konig o̱ʼe̱ oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuyate. \r (Mr. 4.30-32; Lc. 13.18-19) \p \v 31 Huadak huaʼa konig Dios Huairitaj oʼnoknopo̱e̱a̱ponigtaj onʼnigpe̱e̱a̱ponigtaj ken konig o̱ʼe̱a̱po oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼpo: \p —‍Diosen Huakhuairi konig suhuigkidda mostaza huakid o̱ʼe̱. Huabokerek keʼnen taʼbayo mostaza huakidsiʼpo oʼtukpo. \v 32 Suhuigkida̱da eʼkerekpo hue̱ymeytoneaʼ oʼkerekdepo huaboroʼnanada o̱ʼe̱a̱po. Huaʼopite huakkaʼ bakoya onʼpakkaʼapo. Konigti huakkuruda Dios Huairien huaknopo̱e̱ʼeri sueʼda o̱ʼne. Nogok huakkaʼada Dios Huairitaj oʼnoknopo̱e̱po onʼnigpeonhuahuikaʼpo huakkaʼda o̱ʼneapo. —‍Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 Pan huabiaʼo̱g ken konig oʼkaʼ Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuyate. \r (Lc. 13.20-21) \p \v 33 Onaʼti aʼmanmadikayaʼpo Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo: \p —‍Ettoneʼa̱ harinao̱gyo̱ huabiaʼo̱g oʼbuk. ʼUruaʼda oʼti̱o̱gkuayaga̱ʼnok huabada oʼkudapo. Ayaʼda oʼbiaʼapo. Ken konig Diosen Huakhuairitaj huabada yanoknopo̱e̱a̱pet. —‍Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte Jesúsa Dios Huairitaj huaknopo̱e̱ʼeri oʼnoknopo̱e̱a̱po ken konig o̱ʼe̱a̱po oʼmanbatiaʼpakikaʼpo oʼmanmadikaʼuyate. \r (Mr. 4.33-34) \p \v 34 Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte konig Dios Huairitaj yanʼnigpeunhuahuikaʼapet nogda nogda oʼmanbatiaʼpakikaʼpo oʼmanmadikaʼuy. \v 35 Diosen huamanbatiaʼpakeria oaʼuyatenok aratbut e̱gkupopakte Jesúsa ken konig o̱ʼunhuahuikaʼapo oʼmanbatiaʼpakikaʼuy. \q1 Huadari eʼkaʼdetada kenda aratbut nopo̱e̱hued o̱ʼnunhuahuikaʼuy, kenda kanʼnopo̱e̱ʼpo, ken konig o̱ʼe̱a̱po ijmanbatiaʼpakpo ijmanmadikaʼapoy. Diosen huamanbatiaʼpakeria aʼnenda oaʼuyate. \s1 Mire̱ trigoere eʼbakerek Jesúsa ken konig o̱ʼe̱ oʼmanbatiaʼpakde dakaʼ oʼmanmadikaʼuy. \p \v 36 Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte Jesúsa oʼbakhuaʼpo jakyo oʼkudonʼuy. Oroʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeria oʼhuatiakondepo, \p —‍Trigo mire̱ere taʼbayo onteteyoʼ oʼbakerek ken konig iʼmanbatiaʼpaknig dakaʼ monaʼ. —‍Oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria onaʼuyne. \p \v 37 —‍Do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Ken konig ijmanbatiaʼpaknig. Huairien taʼba o̱ʼta̱e̱po huadakkidda eʼbatukeʼ. Ken huairi do i̱jje̱y. \v 38 Huadarite hua̱e̱ʼeri aratbut konig huairien taʼba o̱ʼne. Aratbut doʼtaj moʼnigpe̱i̱kaʼnig konig huadakkidda o̱ʼne. Aratbut totoʼtaj onʼnigpe̱i̱kaʼnig konig mire̱ o̱ʼne. \v 39 Takaʼ mire̱ huabakbatukeʼeri konig totoʼ huairida o̱ʼne. Totoʼada namaʼda oʼmanopo̱e̱a̱ʼnok Cristoen huaknopo̱e̱ʼeri o̱ʼe̱y namaʼda yaʼmanopo̱e̱a̱ʼapet. Nogok keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoete Diosen huataʼmoneri ayaʼtada oʼbakbaeaʼapet \v 40 Konig aratbut tajpo mire̱ onʼbakpakikaʼnig konigti keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe e̱e̱ʼte Diosa dakhueaʼ huakkaʼeritaj huehueaʼnanada taʼakyo oʼmahui̱gapo. \v 41 Do Diosen huataʼmoneritaj ijmataʼmonaʼapoy. Ayaʼda dakhueaʼ huakaʼeritaj onʼbakbeʼeaʼapo. \v 42 Dakhueaʼ huakkaʼeritaj taʼakyo onʼmaenaponok onʼbahuikonhuahuikaʼapo paiʼnanada o̱ʼneonhuahuikaʼapo. \v 43 Kenokaʼ Diostaj huanigpe̱i̱kaʼeri ʼuruaʼnanada o̱ʼneapo. Konig niokpo eʼtaʼteonig ʼuruaʼnanada o̱ʼneapo. Kenda oʼnonaʼnig dakaʼ yanʼpe̱i̱katiʼ. Boʼpiokhuadne. \s1 Huakkaʼte huapaʼda o̱ʼi̱kaʼnig katepiʼ oʼhuahuaypo konig o̱ʼe̱. Jesúsa oʼmanbatiaʼpakuy. \p \v 44 Huadak huaʼa konig Dios Huairitaj oʼnoknopo̱e̱a̱ponigtaj onʼnigpe̱e̱a̱ponigtaj konig e̱ʼdik o̱ʼe̱a̱po ijmanbatiaʼpakapoy. Konig huabokereka nogen taʼbayo huakkaʼte huapaʼda o̱ʼi̱kaʼnig oʼhuahuaypo kenda huakkaʼda oʼpakpo soroka oʼtibukanpo. Ken taʼba huakupete eʼbakeʼnayo kenda oʼhuahuaymeʼnig o̱ʼtaeonhuahuikaʼapo. Konige̱po ken taʼba eʼbaketaʼ huakkaʼ oʼpakpo ayaʼda oʼmato̱e̱ huakupete oʼbahuayaʼpo, ken huakupe oʼto̱e̱depo taʼba huakupete durugteda oʼbakepo. Kenda ʼurunanada oʼhuahuaymeʼnig huaboaʼda o̱ʼtaeonhuahuikaʼapo. Konigti Diosen huakhuairitaj huakkaʼda pakdik o̱ʼnepo kentayoʼda nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼneonhuahuikaʼapo. \s1 ʼUruda sakbij huakkaʼtenanada o̱ʼi̱kaʼ, konigti Diosen Huakhuairien eʼmanmadikaʼ o̱ʼi̱kaʼ. \p \v 45-46 Diosen Huakhuairien eʼmanmadikaʼ onʼnigpeeonhuahuikaʼaponigtaj konig o̱ʼe̱ ijbatiaʼpaki. Konig yudtaj huabahuayaʼeria ʼuruda sakbij oʼukikaʼpo ʼurunanada oʼhuahuaydepo kenda sakbijtaj oʼpakpo ayaʼda oʼmato̱e̱po huakupete oʼbahuayaʼpo sakbij oʼbake. Ken konigti Diosen Huakhuairien eʼmanmadikaʼ huakkaʼnada pakdik o̱ʼneonhuahuikaʼapo. \s1 Dios Huairien huaknopo̱e̱ʼeri konig biigentotok o̱ʼe̱. Hueretda huaknopo̱e̱ʼeritaj onʼbaktieʼeaʼapo. Nogtaj taʼakyo mahui̱gdik o̱ʼneapo. \p \v 47 Dios Huairien huaknopo̱e̱ʼeri ken konig o̱ʼne. Konig biig huakjenea e̱ʼpo̱gya̱ʼ oʼnoke̱ne. Nogda nogda biig oʼnontotokpo \v 48 hueda̱ʼda o̱ʼe̱nok kuhuadtaʼ oʼnontotok, oʼnontotokdepo huadak biigyo̱ʼ oʼnoktieʼeaʼ. Nogda biig pehueʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ o̱ʼnen. \v 49 Diosen keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoete ken konig Diosa aratbuttaj oʼmagkaʼapo. Diostaj hueretda huaknopo̱e̱ʼeritaj Diosen huataʼmoneria onʼbaktieʼeaʼapo. \v 50 Dakhueaʼ huakkaʼeritaj taʼakyo onʼmaenapo. Taʼakyo paiʼda o̱ʼnepo onʼbahuikapo. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 Moisésen eʼmanaʼbaʼ huamanmadikaʼeria Jesústaj eknopo̱e̱ʼnayo huatoneʼbapiʼ kenpaʼti Jesúsen huaboda eʼmanmadikaʼ manmadikaʼdik o̱ʼne. \p \v 51 —‍¿Menpaʼ oʼnonbatiaʼpaknig moʼnopoenkaʼ? —‍Jesúsa oroʼtaj keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj monaʼuyne. \p —‍E̱e̱ʼ, oʼnopoenkay. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 52 —‍Opud Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri Moisésenbaʼtaj dakaʼ moʼnopo̱e̱. Kenpaʼti Diosen huamanbatiaʼpakerienbaʼ moʼnopo̱e̱. Oy Diosen Huairitaj ijmanmadikaʼnig opud moknopo̱e̱dene. Huatoneʼbaʼ kenpaʼti doʼhued huaboda eʼmanmadikaʼ manmadikaʼdik moʼe̱ne. Konig jak hua̱ta̱e̱ʼeri ken konig ya̱gʼkikatiʼ. Jak hua̱ta̱e̱ʼeria paiʼda hua̱e̱ʼeritaj onʼbatiahuayikaʼ. Jakyo katepiʼ o̱ʼta̱e̱ huatoneʼpiʼ huabopi oʼbatotiakpo paiʼda hua̱e̱ʼeritaj oʼbayokikaʼ. Opud konigti ya̱gʼkikaʼ. Apagbaʼ huatoneʼbaʼ doʼhued huaboaʼda eʼmanmadikaʼere yanʼmanmadikikatiʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 Nazaretyo Jesús o̱ʼi̱kaʼuy. \r (Mr. 6.1-6; Lc. 4.16-30) \p \v 53 Kenokaʼ Jesúsa ken konig oʼmanmadikandepo oʼbatikuy. Ke̱ya̱ʼ onʼbakhuaʼuy. \v 54 Hua̱ʼenbayokon o̱kye̱ʼuy. Judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo huaboaʼda oʼmanmadikaʼuy. Aratbut onʼpe̱e̱depo eʼmeʼpukeada oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnepo: \p —‍¡Kenpihuay! ʼUruaʼda oʼnopo̱e̱. Menpapiʼ huakkaʼda yanopo̱e̱ʼ. Menpapiʼ yabayareaʼ. \v 55 Huamenhueaʼeriensiʼpo o̱ʼe̱nigʼa. Keʼnen hua̱ye̱ María o̱ʼe̱. Jacobo keʼnen huamaʼbuy o̱ʼe̱, José Simón Judas. \v 56 Jesúsen huidpopiʼ oroʼere o̱ʼnikaʼ, meya̱ʼ huakkaʼ yaʼnopu̱yet. —‍Aratbut Jesúsen huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeri huayahuaya onʼbatiaʼpakuy. \p \v 57 Konige̱po Jesústaj digda onʼhuanopo̱e̱ʼuy. \p —‍Ayaʼda nogbayo nogbayo hua̱e̱ʼeria Diosen huamanbatiaʼpakeritaj eʼpe̱e̱taʼ onʼpakikaʼ. Kenpaʼti huadakda o̱ʼne. Eʼbahuaaʼtaʼ onʼpakikaʼ. Keʼnenbayo hua̱e̱ʼerinayo eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼnikaʼ kenpaʼti Diosen huamanbatiaʼpakeri huadak o̱ʼne. Eʼbahuaaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼne. —‍Jesúsa keʼnenbayo hua̱e̱ʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 58 Ke̱ya̱ʼ aratbut Jesústaj oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnenok sueʼtada oʼbayareaʼuy. \c 14 \s1 Juan Bautistataj onʼhue̱renoktegʼuyate. \r (Mr. 6.14-29; Lc. 9.7-9) \p \v 1-12 Galilea huadari gobierno huairi Herodes o̱ʼu̱yate. Herodesen huamaʼbuy Felipeen hua̱to̱e̱ Herodíastaj oʼto̱e̱ʼuyate. \p —‍Felipeen hua̱to̱e̱ Herodíastaj to̱e̱hueʼdik i̱ʼe̱ne. —‍Juana Herodestaj onaʼikaʼnok Herodes Juantaj oʼtitaʼmonaʼuyate. “Huabakuda̱ʼ jakyo ya̱gʼkuda̱ʼ.” Oʼmanaʼuyate. Herodes Juantaj eʼaraktaʼ oʼpaknigʼa arakhueʼ o̱ʼu̱yate. Aratbuttaj oʼmeʼpukpo Juantaj arakhueʼ o̱ʼu̱yate. Juan Bautista Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼe̱. Aratbuta oʼnoknopo̱e̱nok. Herodesen cumpleañote huakkaʼtada oʼbatobapeʼuyate. \p Ayaʼtada Herodíasen hua̱yo̱bua baileaʼ oʼmanige̱ʼuy. Herodes huakkaʼda oʼdurugpakpo “Ayaʼda katepiʼ on iʼpak menatiʼ kenda oʼyokapone.” Ayaʼda enʼpe̱e̱te hua̱yo̱butaj onaʼuy. Muneʼyo̱a̱ Herodías hua̱ye̱taj oʼhuahuatupo. “¿Kaʼtiaʼ yonaʼapo?” Onatupo. “Juan Bautistaen huaku beyok.” Yanatiʼ. Muneʼyoen hua̱ye̱a̱ onaʼuyate. Herodeste oʼkumej. “Baegte Juan Bautistaen huaku beyok.” Herodestaj onaʼuy. Herodes kenda oʼpe̱e̱depo paiʼda eʼnopoʼe̱a̱da “Ayaʼda katepiʼ on iʼpak menatiʼ kenda ijyokapoy.” Ayaʼada huabokerek onʼpe̱e̱nok sorotatataj “Huabakuda̱ʼ jakyo yanhuatiʼ, Juantaj yanhue̱renokteg. Ya̱gʼkutotiak. Herodíasen hua̱yo̱butaj yanʼyok.” Huairia oʼmanaʼuyate. Sorotataj onʼnigpe̱e̱po huaku onʼtotiakpo Herodesen hua̱yo̱butaj onʼyokuyate. Keʼna hua̱ye̱taj oʼkutohuaʼpo oʼkuyokuyate. Aʼtimon Juan Bautistaen huanigpe̱i̱kaʼeri onʼtiakpo huabuey onʼtohuaʼuy. O̱gkubarakkaʼuyate. O̱gkubarakkaʼdepo Jesústaj onʼhuaʼpo Juantaj onʼhue̱renokteg oʼnonbatiaʼpakatoʼuy. \p Nogok Jesús ʼuruaʼda oʼkikaʼnok Herodes huairia oʼtipe̱e̱depo: \p —‍Ken Juan Bautista o̱ʼe̱taj. Huakudakaʼda e̱e̱ʼtada Diosa oʼnoyhuada̱meʼte. Konige̱po ʼuruaʼda oʼkikaʼte. —‍Kenda namaʼda oʼnopo̱e̱po oaʼuyate. \s1 Cinco mil huabokerektaj Jesúsa aypo oʼbiaʼpo oʼbatobapeʼuyate. \r (Mr. 6.30-44; Lc. 9.10-17; Jn. 6.1-14) \p \v 13 Juan Bautista eʼbueydeʼte Jesúsa oʼpe̱e̱depo ke̱ya̱ʼ oʼbakhuaʼuy. Kusiʼpete oʼhuaʼuy. Kente aratbut ehueʼ e̱ʼnikaʼyo oʼhuaʼuy. Jesús oʼhuaʼde onʼtipe̱e̱po huakkaʼda jakyaʼ oʼnoro̱konpo aktaʼbogpeaʼ onʼtahuaʼeʼuy. \v 14 Kusiʼpe oʼbetatodepo Jesúsa oʼkutuy. Oʼkutdepo huakkaʼda aratbuttaj oʼbatiahuayʼuy. Oʼmatinepahuiʼpo dakhueʼ e̱ʼneʼtaj oʼbayareaʼuy. \v 15 Huaboaʼ eʼsikonyakte oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj oʼhuahuaʼpo, \p —‍Oʼsikde. I̱yo̱ aratbut ehueʼ o̱ʼne. Huakkaʼ jakyo aypo kanʼbaeʼpo yamataʼmonaʼ. —‍Oroʼa Jesústaj onaʼuynigʼa. \p \v 16 —‍Huahueʼdik o̱ʼne. Opuda̱ aypo yanʼbayok. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 17 —‍Ehueʼ to̱e̱hueʼda o̱ʼe̱y. Huabaniga̱ʼ pan bottaʼ biigyo̱ʼda oʼto̱e̱y. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 18 —‍I̱yo̱ doʼtaj menigtotiak. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 19 “Mire̱bate yanʼbahuad.” Huakkaʼda aratbuttaj Jesúsa oʼmanaʼdepo, huabaniga̱ʼ pan bottaʼ biigere oʼbapadpo kurudyo̱ oʼmabopo Diostaj dakiti oʼtionaʼpakuy. Dakiti oaʼdepo pannopote oʼposakeaʼuy. Oroʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj boʼyokeʼuyne. Oroʼ huakkaʼ aratbuttaj oʼbayokeʼuy. \v 20 Ayaʼada onʼbapeʼpo noteyyaʼ o̱gkaʼuy. Onʼtiokayonpo doce kusogyo̱ hueda̱ʼda huataʼsuj onʼdohueaʼuy. Huaboroʼ huaenmo boroʼtaʼsujmonere onʼdohueaʼuy. \v 21 Cinco mil huabokerek onʼbapeʼuy. Ettoneʼ huasiʼpobetaʼ kenpaʼti onʼbapeʼuy. \s1 Jesús hua̱hue̱tiudte oʼhuaeʼuy. \r (Mr. 6.45-52; Jn. 6.16-21) \p \v 22 “Huakkuru kusiʼpete yanʼkudpo yanoktegtiʼ.” Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. Enadeʼte huakkaʼ aratbuttaj jakyoda oʼmataʼmonaʼuy. \v 23 Oʼmataʼmonaʼdepo oteʼyo oʼbehuikuyate. Diostaj aʼtionaʼpakyaʼpo oʼbehuikuyate. Osikdenok Jesúsyoʼda o̱ʼu̱yate. \v 24 Kenok oroʼ e̱ʼpo̱gnopoyo o̱ʼu̱y. Diga̱ʼda oʼbapokpo kusiʼpete monbosakaʼuyne. \v 25 Sikyoedda Jesúsa hua̱hue̱tiudte boʼhuatiakuyne. \v 26 Jesús hua̱hue̱tiudte oroʼ oʼtiahuaypo oʼmeʼpukonʼuy. \p —‍Noki̱re̱g o̱ʼe̱. —‍Oʼmeʼpukonpo oʼokoyʼuy. \p \v 27 —‍Meʼpukhueʼ yaneʼ. Do i̱jje̱y. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 28 —‍O̱ʼna e̱e̱ʼnayo doʼtaj yatiak. Menaʼ Huairi. —‍Pedroa onaʼuy. \p \v 29 —‍Yatiak. —‍Jesúsa onaʼnok Pedro oʼkotpo Jesústaj hua̱hue̱tiudte oʼhuahuaʼuy. \v 30 Hua̱hue̱tiudte oʼhuahuaʼpo eʼhuahuada diga̱ʼda oʼbapok oʼnokotpo oʼmeʼpukonʼuy. Oʼmeʼpukonpo huaboaʼda oʼtaʼkotaypo. \p —‍Beʼtotok, Huairi, ijtaʼkotdey. —‍Pedroa Jesústaj oʼnokoyʼuy. \v 31 Jesúsa Pedrotaj oʼbaʼtotokpo, \p —‍¿Menaʼpo suhuigda meknopo̱e̱ʼ doʼtaj? Hua̱hue̱tiudte iʼhuatiakpo beʼtihuapokapone menaʼpo oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱. —‍Onaʼuy. \v 32 Jesús Pedroere kusiʼpeyo enʼhuaddeʼte bapoka oʼbatikonʼuy. \v 33 Oroʼ huikudate oʼhuadpo, \p —‍Kenpihuay, on buttida i̱ʼe̱ Diosen Huasiʼpo. Kurudya̱ʼ iʼtiakuyate. —‍Oroʼa onaʼuy. \s1 Genesaret huadaribayo Jesúsa huakkaʼtada oʼbayareaʼuyate. \r (Mr. 6.53-56) \p \v 34 E̱ʼpo̱gtoneʼ oktegdepo Genesaret huadaribayo oʼbetdepo o̱kye̱ʼuy. \v 35 Enʼkotdeʼte Jesús o̱ʼe̱ aratbuta oʼnoki̱e̱ʼdepo ayaʼtada huabada onʼmanaʼuy. Ayaʼda dakhueʼ e̱ʼhua̱e̱ʼ Jesúste onʼmanpatotiakuy. \v 36 “O̱ʼnen huaok huakubogpi aʼneya̱ʼpo,” Jesústaj diga̱ʼ oʼnonaʼnok ayaʼada onʼnejdepo Diosa oʼbayareadʼuy. \c 15 \s1 Huabokerekapiʼ dakhueaʼ ekaʼnayo Diostaj dakhueʼnopoʼda o̱ʼne. \r (Mr. 7.1-23) \p \v 1 Nogok sueʼda judío hua̱e̱ʼeri huairi Jesústaj onʼhuatiakuy. Jerusalén huakkaʼ jakyaʼ onʼhuatiakuy. Jesústaj oʼnonaʼpo: \p \v 2 —‍Aʼnenda oroʼen adhueaʼpaneʼ huairi huadaknopoʼ oroʼen Diosa moknopo̱e̱po bapehued onʼbaʼkoyoʼikaʼuyate. Menaʼpo kenda o̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼeria nigpe̱e̱hueʼada baʼkoyohueʼada yanʼbapeʼikaʼ. —‍Judío huairia Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 3 —‍Konig opuden adhueaʼpaneʼ o̱gkikaʼuyate opuda̱kon aʼkikayaʼpo Apag Diostaj nigpe̱e̱hueʼ moʼi̱kaʼne. \v 4 “Opuden huaojtaj hua̱ye̱tere nigpe̱i̱kaʼdik moʼe̱ne kenpaʼti tihuapokikaʼdik moʼe̱ne.” Diosa oaʼuyate. Kenpaʼti “Huaojtaj hua̱ye̱tapiʼ beʼapiʼ dakhueaʼ eʼhuaaʼikaʼnayo bueydik moʼe̱ne.” Diosa oaʼuyate. \v 5 “Huaojtaj hua̱ye̱tere oyda tihuapokhueʼdik o̱ʼnene kenpaʼti bayokonhuahueʼdik o̱ʼnene. Diostaj ayaʼda moʼtamaikaʼnigtaj oʼbayokdeʼuy.” Beʼapiʼ huaojta hua̱ye̱tapiʼ aʼdik o̱ʼne. \v 6 Ken konig huaojta hua̱ye̱tapiʼ eaʼnayo tihuapokhueʼdik o̱ʼneapo. Opuda̱ moʼmanmadikikaʼne. Konig adhueaʼpaneʼ namaʼda onʼmanmadikikaʼuyatenig opuda̱ namaʼda moʼmanmadikikaʼnok aratbuta Diostaj nigpe̱e̱hueʼdik o̱ʼnikaʼapo. Boʼikaʼne. \v 7 Opud namaʼda huanopo̱e̱ʼeri moʼi̱kaʼne. Isaías Diosen huamanbatiaʼpakeria aʼnenda ʼuruaʼda boʼtimadoyaʼuyate opudtaj: \q1 \v 8 In aratbuta Diostaj oʼpaki namaʼda oʼdikaʼnigʼa doʼtaj huanopoyaʼda eretpakhueʼ o̱ʼne. \v 9 Namaʼda doʼtaj dakiti moʼtionaʼpakikaʼne. Huabokerekada eʼhuaaʼyoʼda onʼmanmadikikaʼnigʼa. Isaíasa oʼmanigmadoyaʼuyate. \m —‍Jesúsa judío huairitaj oʼmanaʼuy. \p \v 10-11 —‍I̱yon yanʼbatiak. —‍Jesúsa huakkaʼ aratbuttaj oʼmanaʼdepo, \p —‍Katepiʼ eʼpeʼpiʼ konig Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ ehueʼdik o̱ʼe̱. Kenda dakhueʼdik eaʼnayo konig da eaʼ Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ e̱ʼdik o̱ʼe̱. In oʼnonaʼnig yanʼpe̱e̱ʼ kenpaʼti yanʼnopoenkaʼ. —‍Jesúsa huakkaʼtada oʼmanaʼuy. \p \v 12 Kenokaʼ oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj oʼbahuahuaʼpo, \p —‍Fariseo huamanmadikaʼeri ontaj moʼpe̱e̱po boʼhuadiayne. ¿Menpaʼ iʼnopo̱e̱? —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 13 —‍Konig huakpi doʼhued Apaga̱ konig batukehueʼda sueʼda huamanmadikaʼeria konigti o̱ʼne. Huakpi doʼhued Apag batukehueʼtaj oʼbauruaʼpo oʼmaenapo. Konigti nogenda huamanmadikaʼeritaj oʼmaenapo. \v 14 Fariseo huamanmadikaʼeritaj mepuʼkehueʼ yaneʼ. Kenomey namaʼda oʼnoknopo̱e̱po namaʼda onʼmanmadikikaʼnigʼa. Konig ekpobigtaj eʼtohuanig o̱ʼne. Kenomey kenpaʼti konig ekpobig o̱ʼne. Fariseo ekpobigyoʼ eʼhuaʼenayo huabidkogyo kotdik ya̱ʼneapet. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 15 —‍Katepiʼ boʼpeʼpo konig Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ ehueʼdik o̱ʼe̱. Iaʼnig. Nopoenkahueʼ o̱ʼe̱nok dakaʼ monaʼ. —‍Pedroa Jesústaj onaʼuy. \p \v 16 —‍Menpaʼ opud kenpaʼti nopoenkahueʼ moʼe̱. \v 17 Moʼbapeʼpo huaʼaypoyo oʼkudikaʼ. Huaminya̱ʼkon o̱ʼo̱ro̱kikaʼ. Kenda Diostaj dakhueaʼ eʼkaʼ ehueʼdik o̱ʼe̱. Kenpaʼ moʼnopo̱e̱. \v 18 Dakhueʼda eaʼnayo huanopoʼada iʼnopo̱e̱po iaʼ. Diostaj dakhueaʼda i̱ʼe̱ne Diosa oʼnopo̱e̱. \v 19 Aratbut huanopoyaʼda onʼpakpo dakhueaʼda o̱gkikaʼ. Huanopoyaʼ onʼhuadiaypo onʼbarakikaʼ. Huanopoyaʼ onʼeretpakpo nogen hua̱to̱e̱ onʼbakdejikaʼ. Huanopoyaʼ onʼpakpo hua̱to̱e̱ to̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri onʼbakdejikaʼ. Huanopoyaʼ onʼpakpo onʼbereʼikaʼ. Huanopoyaʼ onʼeretpakpo namaʼda onʼmahui̱a̱ʼikaʼ. Huanopoyaʼ onʼpakpoda onʼmahui̱a̱ʼikaʼ. \v 20 Kenpaʼ o̱gkikaʼpo dakhueʼda o̱ʼne Diosa oʼnopo̱e̱. Baʼkoyohueʼada eʼbapeʼnayo “dakhueaʼ iʼkaʼ,” Diosa manahueʼ o̱ʼe̱. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 Esoeri ettoneʼa̱ Jesústaj oknopo̱e̱ʼuy. \r (Mr. 7.24-30) \p \v 21 Ke̱ya̱ʼ Jesús oʼhuaʼpo Tiro huakkaʼ jakyo kenpaʼti Sidón huakkaʼ jak huadaribayo oʼhuaʼuy. \v 22 Ettoneʼ judío aratbut ehueʼ ke̱yo̱ o̱ʼi̱kaʼ. Cananea hua̱e̱ʼeri o̱ʼu̱y. Jesústaj oʼhuahuaʼpo, \p —‍Doʼtaj meʼtinepahuiʼpo beʼtihuapok. Doʼhued hua̱yo̱buʼtaj totoʼa oʼnopoʼto̱e̱po dakhueʼnanada o̱ʼe̱, Huairi. On Daviden huayayo i̱ʼe̱ne. —‍Ettoneʼa̱ Jesústaj ʼuttaʼda onaʼuy. \p \v 23 Jesúsanayo sigpiʼ aʼtokhueʼ o̱ʼu̱y. \p —‍Ettoneʼtaj yataʼmonaʼ. Konige̱po oroʼtaj botaʼtiakpo ʼuttaʼda oʼokoyʼonyak. —‍Oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj diga̱ʼda onaʼuy. \p \v 24 —‍Judío aratbuttaj kabatihuapokeʼpo Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Judío aratbut konig oveja eʼtitikononig Diostaj nigpe̱i̱kahueʼ o̱ʼne. Nog aratbuttaj judío ehueʼtaj Diosa taʼmonahueʼ meʼu̱yne. —‍Jesúsa oaʼuy. \p \v 25 Ken ettoneʼnayo Jesústaj oʼhuahuaʼpo huaʼikudate oʼtihuadatoʼpo, \p —‍Beʼtihuapok, Huairi. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 26 —‍Konig huasiʼpoen aypo kuhuataj eʼyok dakhueʼda o̱ʼe̱. Konigti judío aratbuttayoʼda tihuapokdik i̱jje̱y. Nog aratbuttaj tihuapokhueʼdik i̱jje̱y. —‍Jesúsa ettoneʼtaj onaʼuy. \p \v 27 —‍Buttida iaʼne. Kuhuanayo huasiʼpoen eʼtaʼsujkahuaʼ onʼbapikaʼ, Huairi. —‍Ettoneʼa̱ Jesústaj onaʼuy. \p \v 28 —‍Huakkaʼda doʼtaj iknopo̱e̱nok. Kenda onaʼnok oʼtayareaʼne, ettoneʼ. —‍Jesúsa onaʼuy. Kenpaʼ eaʼte ettoneʼen hua̱yo̱bu oʼyarudʼuy. \s1 Jesúsa ayaʼpaʼda e̱ʼneʼtaj oʼbayareaʼuy. \p \v 29 Ke̱ya̱ʼ Jesús oʼhuaʼpo Galilea e̱ʼpo̱g aktaʼbogpete oʼhuaʼeʼuy, Nogok oteʼyo oʼbehuikdepo oʼhuaduy. \v 30 Kentaj huamojtaʼpo so̱doda, ekpobig, aʼpakhueʼdik aratbut, kenpaʼti huakkaʼ dakhueʼ nogpaʼ nogpaʼ e̱e̱ʼ onʼbatotiakpo Jesústaj huakkaʼda onʼhuatiakuy. Onʼbatotiaknok Jesúsa oʼbayareaʼuy. \p \v 31 —‍Kenpihuay. Aʼpakhueʼa aratbuta huaboaʼda onʼaʼpak. Huamojtaʼpo so̱doda huaboaʼda ʼuruda onʼhuaʼe. Huakpobiga̱ huaboaʼda onʼtiahuay. —‍Onʼbatiaʼpakpo, “ʼUruaʼda o̱ʼe̱ Israelen Dios. Dakiti Dios.” Huaboaʼda onʼbatadiʼkeaʼuy. \s1 Cuatro mil huabokerektaj ettoneʼeretaj Jesúsa oʼbatobapeʼuy. \r (Mr. 8.1-10) \p \v 32 Oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeritaj boʼkupopakaʼdepo monaʼpo: \p —‍I̱yo̱da huakkaʼnada boʼkupopakmeʼne. Bapaʼmeʼnoeaʼ o̱ʼnedepo aypobayoʼ kate bapehueʼdikda o̱ʼnenok ijmatinepahuiʼpo bapehued enʼbahuaʼnayo jakyo o̱kye̱hued dagtaʼ a̱ro̱gdik o̱ʼnenok eʼmataʼmonaʼtaʼ pakhueʼ i̱jje̱y. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 33 —‍I̱yo̱ aratbut ehueʼ o̱ʼnikaʼ. ¿Meyo̱ aypo oʼeyapet? —‍Oroʼa Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj oʼnonaʼuyne. \p \v 34 —‍¿Meniga̱ʼ pan moʼta̱e̱? —‍Jesúsa monaʼuyne oroʼtaj. \p —‍Siete pan sueʼda biigere moʼta̱e̱ne. —‍Oroʼa onaʼuy. \p \v 35 —‍Barakte yanʼbahuad. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \v 36 Siete pan sueʼda biigere oʼbapadpo, “Dakiti Dios. Dakaʼ jokaʼne.” Oʼtionaʼpakpo oʼposakeaʼpo oroʼtaj keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj boʼyokeʼuyne. Oroʼa huakkaʼda aratbuttaj oʼbayokeʼuy. Ayaʼtada oʼbayokeʼuy. \v 37 Ayaʼada onʼbapeʼuy. Noteymeyaʼda o̱gkaʼuy. Siete kusogyo̱ huaboroʼpe̱gda boroʼtaʼsujmonere onʼdohueaʼuy. Huedmeya̱ʼda onʼdohueaʼuy. \v 38 Cuatro mil huabokerek onʼbapeʼuy. Ettoneʼ huasiʼpoere kenpaʼti o̱ʼnuyate. \v 39 Kenokaʼ “Opuden jakyo yanʼhuatiʼ.” Jesúsa huakkaʼda aratbuttaj oʼmanaʼuy. Oʼmanaʼdepo kusiʼpete Magdalabayo oʼhuaʼuy. \c 16 \s1 Konig Diosayoʼda kaʼdik kurudya̱ʼ katepiʼ oroʼ tiahuayhueʼ o̱ʼi̱kaʼuynig moʼnigkaʼ. Judío huairia Jesústaj oʼnonaʼuy. \r (Mr. 8.11-13; Lc. 12.54-56) \p \v 1 Judío aratbut huairia Jesústaj onʼhuatiakuy. Jesúsa namaʼda katepiʼ yakaʼapetpiʼ onʼnopo̱e̱po, “Katepiʼ konig Diosayoʼda kurudya̱ʼ kaʼdik oroʼ tiahuayhueʼ o̱ʼi̱kaʼuynig kakeʼpo.” Judío huairia Jesústaj onʼdikdikpo oʼnonaʼuy. \p \v 2 —‍Baysik kurudbed boʼtiahuaypo “Emeʼte ʼuruʼbada o̱ʼe̱a̱po.” Opuda̱ boaʼikaʼne. \v 3 Sikyoedda kurudbed e̱e̱ʼnayo kenpaʼti diga̱ʼda e̱ʼsi̱hui̱ʼ e̱e̱ʼnayo “Dakhueʼbada o̱ʼe̱a̱po.” Opuda̱ boaʼikaʼne. Opud huadakda o̱ʼe̱y huataʼda namaʼda moʼtinopo̱i̱kaʼne. Dakhueʼda moʼe̱ne. Kurud huadakda moʼnopo̱i̱kaʼnigʼa Diosa oʼtaʼmonaʼuy, oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnene. \v 4 In judío aratbut dakhueʼnada o̱ʼnikaʼ. Diostaj oknopo̱e̱hueʼda o̱ʼnikaʼ. “Katepiʼ kurudyo̱ konig Diosayoʼda kaʼdik oroʼ tiahuayhueʼ o̱ʼi̱kaʼuynig yakaʼ.” Namaʼda oʼnonaʼne. Kenpaʼda konig Jonás oʼnoyhuadu̱yate do konigti ijnoyhuada̱poy, ijjay. —‍Jesúsa oʼmanaʼpo oʼbakhuaʼuy. \s1 “Fariseo huairi Saduceo huairiere dakhueʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ onʼmanmadikikaʼ. Kenomeytaj keyoj ijjay.” Jesúsa oaʼuyate. \r (Mr. 8.14-21) \p \v 5 Kenokaʼ oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri e̱ʼpo̱g akodpen oktegpo pan okkahuudi̱. \p \v 6 —‍E̱ya̱ʼ, judío huairien eʼbiaʼo̱gtaj keyoj ijjay. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 7 —‍Pan okkahuudnok kenda monaʼne. —‍Oroʼa huayahuaya oʼbatiaʼpakuy. \p \v 8 Kenda oroʼa oʼbatiaʼpaknig Jesúsa oʼnopo̱e̱po, \p —‍¿Menpaʼ aypotaʼ moʼmepuke? Doʼhua dakaʼ to̱e̱dik o̱ʼnene. Suhuigda doʼtaj oʼnoknopo̱e̱ne. \v 9 Opuda̱ doʼtaj nopo̱e̱hueʼ o̱ʼnene. Cinco mil huabokerektaj cinco pan ijmanigposakeaʼuy. Ayaʼda noteyaʼ onʼbapemeʼ. Menpaʼ kenda bokkahueʼ. Doce kusogyo̱ huedmeya̱ʼda oʼdohueaʼuy. \v 10 Kenpaʼti cuatro mil aratbuttaj siete pan sueʼda biigere ijmanposakeaʼmey. Noteymeyaʼda onʼbapemeʼ. Siete kusogyo̱ huataʼsuj huedmeya̱ʼda oʼdohueameʼ. \v 11 “E̱ya̱ʼ, judío huairien eʼbiaʼo̱gtaj keyoj.” Huaboaʼda oʼnonaʼdene. Pantaj oʼbatiaʼpak namaʼda moʼnopo̱e̱ne. Judío huairien eʼbiaʼo̱gtaj keyoj oʼnonaʼne kenti. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 12 Jesúsa nog konig monbatiaʼpaknig huaboaʼda oʼnokoti. Pan eʼbiaʼo̱gtaj batiaʼpakhueʼ o̱ʼe̱. Judío huairia dakhueʼdiken onʼmanmadikaʼikaʼ. Kenomeytaj keyoj. Kenda Jesúsa oʼbatiaʼpaknig oʼnopoenkaʼuy oroʼa. \s1 Diosen Cristo i̱ʼe̱ne. Diosa kurudya̱ʼ metaʼmonaʼuyne. Pedroa Jesústaj onaʼuyate. \r (Mr. 8.27-30; Lc. 9.18-21) \p \v 13 Nogok Jesús Cesarea Filipo huadaribayo o̱kye̱depo oroʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj monaʼpo: \p —‍¿Be o̱ʼe̱a̱ʼ doʼtaj aratbuta menhuaaʼikaʼ? —‍Oroʼtaj monaʼuy Jesúsa. \p \v 14 —‍Juan Bautista on o̱ʼe̱. Noga̱ boʼhuaaʼikaʼne. On Elías o̱ʼe̱. Noga̱ boʼhuaaʼikaʼne. On Jeremías o̱ʼe̱. Noga̱ boʼhuaaʼikaʼne. Diosen huamanbatiaʼpakeripiʼ o̱ʼe̱. Nogomeya̱ boʼhuaaʼikaʼne. —‍Oroʼa Jesústaj onaʼuy. \p \v 15 —‍¿Be o̱ʼe̱a̱ʼ doʼtaj opuda̱ onʼhuaaʼikaʼ? —‍Oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 16 —‍On Diosen Cristo i̱ʼe̱ne. Diosen Huasiʼpo i̱ʼe̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. —‍Pedroa onaʼuy. \p \v 17 —‍Kenda onaʼne aratbuta onahueʼtada onaʼne. Apag Dios kurudyo̱ hua̱e̱ʼeria menʼnopo̱e̱a̱ʼne, Simón Jonásensiʼpo. Konige̱po durugda i̱ʼi̱kaʼapone. \v 18 O̱ʼnendik Pedro o̱ʼe̱. Pedro huidtoneʼdik o̱ʼe̱. On konig huakkuruda huaknopo̱e̱ʼeria judíotaj nog aratbuttaere moʼmanbatiaʼpakapone. Ken ayaʼda ijkikaʼnig moʼmanbatiaʼpakikaʼapone. Huakkaʼada doʼtaj oʼnoknopo̱e̱a̱po. Huakkaʼtada Diosa oʼbaktieʼeaʼapo. Kenomeytaj totoʼa kenpaʼda engaña magkahueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Doʼhua onaʼne. \v 19 On Pedro moʼmanbatiaʼpaknok aratbut Diosen Huairitaj huaboaʼda onʼnigpe̱e̱a̱po Diosensiʼpo o̱ʼneapo. Katepiʼ aratbut dakhueʼ kahueʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ manmadikikaʼdik i̱ʼe̱a̱pone. Katepiʼ huadakyoʼ kaʼdik e̱ʼhua̱e̱ʼ manmadikikaʼdik i̱ʼe̱a̱pone. —‍Jesúsa Pedrotaj onaʼuy. \p \v 20 —‍“Cristo o̱ʼe̱. Diosa oʼtaʼmonaʼuy.” Beʼtapiʼ manahueʼ yaneʼ. —‍Oroʼtaj monaʼuyne Jesúsa. \s1 “Ijbueydeapoy.” Jesúsa oʼbatiaʼpakpo oaʼuy. \r (Mr. 8.31–9.1; Lc. 9.22-27) \p \v 21 “Jerusalén gobierno huairien huakkaʼ jakyo huaʼdik i̱jje̱y. Ke̱yo̱ judío huairitoneʼ sacerdote huairiere Moisésen eʼmanaʼbaʼ huamanmadikaʼeriere doʼtaj paiʼda meʼnogkaʼapone. Doʼtaj menʼarakapone. Bapaʼmeʼnoe eʼpokdeʼte Diosa meʼnoyhuada̱ʼapone.” Kenokaʼ Jesúsa huaboaʼda kenpaʼ monbatiaʼpakuyne. Oroʼtaj monbatiaʼpakuyne. \p \v 22 —‍Kenpaʼ ahueʼ ya̱e̱ʼ, Huairi. Dios kenpaʼ pakhueʼ o̱ʼe̱. Konig o̱gkahueʼdik moʼe̱a̱pone. —‍Pedroa adyon oʼtohuaʼdepo Jesústaj onaʼuynigʼa. \v 23 Jesúsa Pedrotaj oʼtikoretupo, \p —‍Yahuatiʼ. Konig totoniga̱ onaʼne. Namaʼda menaʼne. Konig huabokerekada namaʼda onʼnopo̱i̱kaʼnig o̱ʼna konigti iʼnopo̱i̱kaʼ. Diosen eʼnopo̱e̱ʼ nopo̱e̱hueʼda i̱ʼe̱ne. —‍Pedrotaj onaʼuyate. \p \v 24 —‍Bepiʼ doʼtaj eʼnigpe̱i̱kaʼtaʼ eʼpaknayo katepiʼ hua̱ʼenda onʼpakikaʼ onaʼti eretpakhueʼ kaʼnikeʼ. Onaʼti doʼhuedyoʼda kanʼpakikeʼ. Kenpaʼti doʼtaj moknopo̱i̱kaʼpo paiʼda nopoʼe̱dik moʼe̱a̱pet. \v 25 Kenpaʼda hua̱ʼenda eʼpaknayo Cristoere kurudyo̱ onteʼti noeonhuahuahueʼ o̱ʼnikaʼapo. Kenomey kenpaʼda hua̱ʼenda pakhueʼ o̱ʼnepo, Diostayoʼda eʼnigpe̱i̱kaʼtaʼ huakkaʼ onʼpakpo onteʼti Diosere kenpaʼda onʼnoeonhuahuikaʼapo. \v 26 Ayaʼada oy katetapiʼ huakkaʼtaʼda onʼeretpakpo onʼbaeʼikaʼpo doʼtaj eʼnigpe̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼnepo kenpaʼda onʼbueyapo. Kurudyo̱ Diosere noeonhuahuikahueʼdik o̱ʼneapo. \v 27 Do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Diosen huataʼmoneriere nogok kurudya̱ʼ ijtiakapoy. Konig Apag Dios ʼuruaʼda o̱ʼe̱ konigti i̱jje̱a̱poy. Konig Apag Dios huairitoneʼ o̱ʼi̱kaʼ konigti i̱ji̱kaʼapoy. Konig dakaʼ onʼnigpe̱i̱kaʼnigtaj huakkaʼ dakhuapa ijbayokapoy. Sueʼda onʼnigpe̱i̱kaʼnigtaj sueʼda ijbayokapoy. \v 28 Sueʼda opud i̱yo̱ doere moʼe̱nig bueyhued e̱e̱ʼte huakkaʼada Dios Huairitaj moknopo̱i̱kaʼnigtaj moʼnigpe̱i̱kaʼnigtaj moʼbatiahuayapet. —‍Jesúsa monaʼuyne. \c 17 \s1 Jesús oʼeypakatuʼuyate. \r (Mr. 9.2-13; Lc. 9.28-36) \p \v 1 Seis huameʼnoe eʼpokdeʼte Pedrotaj Jacobotaere Jacoboen huamaʼbuy Juantaere oʼbatohuaʼpo huakupa kutayo Jesúsa oʼbatobehuikuyate. \v 2 Kenomey onʼtiahuaypo Jesúsen huakok konig niokpo oʼkokeypakuyate. Yudtakon diga̱ʼda oʼtakeregpakatupo konig senogda o̱ʼe̱tuyate. \v 3 Moiséskudak Elíaseretaj Jesús enʼbatiaʼpakte Pedromeya̱ onʼbatiahuayʼuyate. \p \v 4 —‍Oroʼ i̱yo̱da o̱ʼe̱po huadakda o̱ʼe̱ne. O̱ʼna eʼpaknayo bapaʼ bak oʼkayʼ. Ontehuapaʼ nogtida Moiséstaj nogtida kenpaʼti Elíastaj nogtida oʼkayʼ, Huairi. —‍Pedroa Jesústaj onaʼuyate. \p \v 5 Pedroa kenpaʼ enadeʼte senogada e̱ʼsi̱hui̱a̱ oʼbatibukʼuyate. E̱ʼsi̱hui̱ya̱ʼ onʼpe̱e̱po, \p —‍In doʼhued Huasiʼpo meʼta̱e̱ne. Huadiʼda meʼta̱e̱ne. Kentaj huakkaʼda ijdurugpakikay. Kentaj yanʼnigpe̱i̱kaʼ. —‍Diosa e̱ʼsi̱hui̱ya̱ʼ oaʼnok onʼpe̱e̱ʼuyate. \p \v 6 Kenda onʼpe̱e̱po konig gobierno huairitaj o̱gkikaʼnig Diostaj okkubukaʼ huakkaʼda onʼmeʼpukpo onʼbahuedonʼuyate. \v 7 Ken Jesúsa Pedromeytaj oʼbahuahuaʼpo oʼtibataʼtepo, \p —‍Yanboʼ. Meʼpukhueʼ yaneʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \p \v 8 Onaʼti enʼtiahuayte Jesústayoʼda onʼtiahuayʼuyate. \p \v 9 Huakupayaʼ onʼhuarakdepo, \p —‍Do huakudakaʼda eʼbueyada noyhuadhued kenda huakupayo huaboaʼda boʼtiahuaynig batiaʼpakhueʼ yaneʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \p \v 10 —‍“Diosen Cristo tiakhued e̱e̱ʼted Elías huakkuruda tiakdik o̱ʼe̱a̱pet”. ¿Menaʼpo Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeria kenda yadikaʼ? —‍Jesústaj oroʼomeya̱ onaʼuy. \p \v 11 —‍Elíasonigti huakkuruda tiakdik o̱ʼe̱a̱po. Ayaʼtada yaʼmanopoʼyareayaʼpo yaʼtiakapet. Buttida oaʼuynigʼa. \v 12 Elías eʼtiaktada kentaj o̱ki̱e̱hueʼ o̱ʼnuy Apagbaʼ huamanmadikaʼeria. Dakhueaʼ huakaʼeria kentaj dakhueaʼda oʼnogkaʼuy. Onʼpakpo dakhueaʼda oʼnogkaʼuyate. Doʼtaj kenpaʼti dakhueaʼda meʼnogkaʼapone. Paiʼda menʼnopoʼe̱a̱ʼapone. Do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuy. Buttida ijjay. —‍Jesúsa oroʼomeytaj monaʼuyne. \p \v 13 Jesúsa Juan Bautistataj oʼhuaaʼ oroʼomeya̱ huaboaʼda oʼnopondeʼuy. \s1 Huasiʼpo eʼketpakonkaʼtaj Jesúsa oʼyareaʼuyate. \r (Mr. 9.14-29; Lc. 9.37-43) \p \v 14 Huakupayaʼ eʼhuarakdeʼte huakkaʼda aratbut e̱gkupopakyo oroʼomey e̱kye̱ʼte nogbokerekatida Jesústaj oʼhuahuaʼpo huikudate oʼtihuadatoʼpo, \p \v 15 —‍Doʼhuedsiʼpotaj yatinepahuiʼ, huairi. Oʼketpakonkikaʼ kenpaʼti paiʼnanada oʼnopoʼi̱kaʼ. Nogok nogok taʼakyo o̱ʼhue̱kikaʼ kenpaʼti hua̱hue̱yo̱ o̱ʼhue̱kikaʼ. \v 16 O̱ʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj ijtohuaʼnigʼa yareahueʼdik o̱ʼne. —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 17 —‍Opudomey judío aratbut eknopo̱e̱ʼtaʼ pakhueʼ moʼe̱ne. Oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri moʼe̱po dakhueʼda moʼi̱kaʼne. Dios teyda o̱ʼe̱po bayareaʼdik o̱ʼe̱ oknopo̱e̱hueʼda moʼe̱ne. Ijhueʼtaʼda doʼtaj moknopo̱e̱ne. Huasiʼpotaj yanʼtotiak. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 18 Totoʼ huasiʼpotaj eʼnopoʼto̱e̱tada Jesúsa huiyokda onaʼpo oʼtaʼmonaʼdenok totoʼ okmonnok huasiʼpo oʼyarudʼuy. \p \v 19 Nogok oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeriyoʼda o̱ʼe̱po, \p —‍¿Oroʼnayo totoʼtaj menaʼpo taʼmonahueʼdik o̱ʼe̱? —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 20 —‍Dios teyda o̱ʼe̱po yareaʼdik o̱ʼe̱. Opudnayo suigda moknopo̱e̱ne. Mostazakid sigkidonig sigda sigda eknopo̱e̱ʼnayo oteʼtaj “yahuaʼ” onaʼdik moʼe̱nok, enaʼte oʼhuaʼapo. Diosnayo ayaʼda kaʼdik o̱ʼe̱ yanoknopo̱e̱ʼ. \v 21 Bapehueʼ moʼunhuaʼpo kenpaʼti eʼtionaʼpakonhuaʼnayo in totoʼtaj taʼmonaʼdik moʼe̱ne. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 “Doʼtaj meʼdarakapone.” Onteʼti Jesúsa oʼmanaʼuy. \r (Mr. 9.30-32; Lc. 9.43-45) \p \v 22 Jesús oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeriere Galilea huadaribayo oʼhuaʼudhuapo, “Do huabokerek i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Huabokereka doʼtaj huairitaj menʼyokapone. \v 23 Doʼtaj menʼarakapone. Bapaʼmeʼnoe huakudakaʼda e̱ʼe̱a̱da ijnoyhuada̱poy.” Jesúsa monaʼuyne. Jesús kenda eadeʼte paiʼda oʼmauy. \s1 Diosen jak eʼtoʼkaʼhuayak huakupe onʼbayokʼuy. \p \v 24 Capernaum huakkaʼ jakyo Jesús oroʼere oʼtiakdenok Diosen jak eʼtoʼkaʼ huakupe huabaeʼeria Pedrotaj onʼhuahuaʼpo, \p —‍¿Huamanmadikaʼeria Diosen jak eʼtoʼkaʼ huakupe menpaʼ yayokikaʼ? —‍Pedrotaj oʼnonaʼuy. \p \v 25 —‍E̱e̱ʼ. Oʼyokikay. —‍Pedroa oʼmanaʼuy. Jakyo Pedro eʼkudondeʼte Jesúsa huakkuruda onaʼpo: \p —‍¿Huadari gobierno huairitaj beʼa huakupe yokdik yanikaʼ? ¿Gobiernoen huadakyereapiʼ esoeriapiʼ yokdik yanikaʼ? —‍Jesúsa Pedrotaj onaʼuy. \p \v 26 —‍Esoeriayoʼda huakupe yokdik o̱ʼnikaʼ. —‍Pedroa onaʼuy. \p —‍Ken gobierno huairitaj huadakyerenayo yokhueʼdik o̱ʼnikaʼ. Konigti do Diosen Huasiʼpo i̱jje̱po Diosen jak eʼtoʼkaʼhuayak huakupe yokhueʼdik i̱jje̱y. \v 27 Aratbut beʼapiʼ huadiayhueʼdik moʼe̱po ijyokapoy. E̱ʼpo̱gyo̱ yahuaʼ. Yanigkaʼetiʼ. Huakkuru biig e̱ʼta̱ka̱ʼ iʼtotokdepo huakittaʼyo huakupe iʼhuahuayapone. Diosen jak eʼtoʼkaʼhuayak huakupe huabaeʼeritaj yayoktiʼ. Onere doerea dakhuapa o̱ʼe̱a̱po. —‍Jesúsa onaʼuy. \c 18 \s1 “¿Beʼa hueret huairida e̱ʼdik ya̱ʼe̱a̱pet?” Huanigpe̱i̱kaʼeriomeya̱ Jesústaj oʼnonaʼuyate. \r (Mr. 9.33-37; Lc. 9.46-48) \p \v 1 Kenokaʼ oroʼomey Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri Jesústaj oʼhuahuaʼpo, \p —‍¿Diosen Huairitaj nogok eʼnigpe̱e̱deʼte beʼa hueret huairida e̱ʼdik ya̱ʼe̱a̱pet? —‍Oroʼa Jesústaj onaʼuy. \p \v 2 Jesús kenda oʼpe̱e̱depo, “yatiak huasiʼpo,” onaʼpo nopoyo oʼboaʼpo. \p \v 3 —‍Huasiʼpotaj ʼuruaʼda manmadikaʼdik moʼe̱ kenpaʼti huasiʼpo ʼuruaʼda onʼnigpe̱i̱kaʼ. Diostaj nopoʼkoreaʼdik moʼe̱. Konig huasiʼpo ʼuruaʼda onʼnigpe̱i̱kaʼnig yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Konig huasiʼpo onʼnigpe̱i̱kaʼ opud nigpe̱e̱hueʼ e̱e̱ʼnayo kenpaʼti nopoʼkoreahueʼ e̱e̱ʼnayo Diosensiʼpo ehueʼdik moʼe̱a̱pone. \v 4 In isiʼpo huairi i̱jje̱y nopo̱e̱hueʼ o̱ʼi̱kaʼnig ayaʼada konigti yanʼnopo̱i̱kaʼpo Cristoere hueret huairida ya̱ʼneapet. \v 5 Doʼhua ijpaknok ayaʼada konig huasiʼpotaj doʼhued huaknopo̱e̱ʼeritaj eʼtihuapoknayo dakaʼ eʼmato̱e̱ʼnayo doʼtakon oʼdene, doʼtakon mento̱e̱ne. \s1 Keyoj namaʼda ekaʼnayo dakhueʼda o̱ʼunhuahuikaʼapo. \r (Mr. 9.42-48; Lc. 17.1-2) \p \v 6 Beʼapiʼ doʼhued ʼuru huanigpe̱i̱kaʼeritaj dakhueaʼ eʼbatokaʼnayo keʼponanada castiga Diosa o̱gkadhuahuikaʼapo konige̱po doʼhued ʼuru huanigpe̱i̱kaʼeritaj dakhueaʼ eʼbatokaʼtaʼ eʼpaknayopiʼ dakhueaʼ batokahued beʼapiʼ huidtoneʼ keʼnen hua̱hue̱rentaʼ yanʼtiontidukupo taʼkotdik a̱ʼe̱ya̱ʼpo jod ya̱koyo eʼkotnayo kendanayo konig sueʼda castiga eʼmagkaʼ o̱ʼe̱. \v 7 Dakhueaʼnanada o̱ʼe̱po nogtaj nogtaj dakhueaʼ huabatokaʼ o̱ʼnikaʼpo dakhueʼda o̱ʼe̱. Onʼbatokaʼikaʼaponok dakhueaʼ eʼkaʼ huabatokaʼeritaj Diosa diga̱ʼnanada castiga oʼmagkadhuahuikaʼapo. \v 8-9 Konige̱po huabaʼpiʼ huaʼipiʼ huakpopiʼ dakhueaʼ eʼkaʼ huataʼda eʼtokaʼnayo dakhueaʼnanada o̱ʼe̱nok Diosa castiga oʼmagkaʼpo taʼakyo oʼenapo. Konige̱po huabaapiʼ huaʼiapiʼ huakpoapiʼ dakhueaʼ eʼtokaʼtaʼ eʼpaknayo dakhueʼda o̱ʼe̱po kahueʼdik a̱ʼe̱ya̱ʼpo eʼboktegnayopiʼ huadak ya̱ʼe̱a̱pet, tokahueʼdik a̱ʼe̱ya̱ʼpo ekpokotoknayopiʼ huadak ya̱ʼe̱a̱pet. Ken konig yanʼnopo̱e̱po dakhueaʼ kahueʼ yanikaʼ. Dakhueaʼ ekaʼnayo Diostaj dakhueaʼnanada boʼkaʼnok castiga mogkadhuahuikaʼapone. \s1 Oveja eʼtitikon ken konig o̱ʼe̱ Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \r (Lc. 15.3-7) \p \v 10 Huaboaʼ huaknopo̱e̱ʼeritaj konig huasiʼpotaj dakhueʼda o̱ʼne matinopo̱e̱hueʼ yanikatiʼ. Diosen huataʼmoneria Diosere o̱ʼnikaʼpo dakaʼ onʼmato̱i̱kaʼ. Huaboaʼ huaknopo̱e̱ʼeritaj dakaʼ onʼmato̱i̱kaʼ. \v 11 Do Diosen Huasiʼpo i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Aratbut Diostaj nigpe̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeritaj aʼmanopoʼyareayaʼpo ijtiakuy. \p \v 12 Cien oveja on eʼto̱e̱ʼnayo nogtida eʼtatitikonte nogomey noventa y nuevetaj iʼbakhuaʼapo nogtiaʼda eʼtatitikontaj iʼukapo. \v 13 Iʼhuahuaypo durugnada i̱ʼe̱a̱pone. Nog ovejataj sueʼpiʼ durugda i̱ʼe̱a̱pone \v 14 Ayaʼda huaknopo̱e̱ʼeritaj Diosa huadiʼda oʼmaikaʼ. Nogtiapiʼ huadiʼda huaknopo̱e̱ʼeri Diostaj eʼyoyahueʼtaʼ Apag Dios kurudya̱ʼ pakhueʼ o̱ʼe̱. \s1 Huaknopo̱e̱ʼeri huamaʼbuytaj okkahueaʼikaʼdik moʼe̱ne. Ken konig Jesúsa oʼmanmadikaʼuy. \r (Lc. 17.3) \p \v 15 O̱ʼnen huaknopo̱e̱ʼeri huamaʼbuy ontaj dakhueaʼ ekaʼnayo kentaj nogtiaʼ yanʼto̱e̱po namaʼda o̱gkaʼne. Yanatiʼ. Keʼna oʼpe̱e̱po eʼnopoʼkoreaʼnayo onteʼti onʼtaj huadiʼda o̱ʼe̱a̱po kenpaʼti Diostaj diʼda o̱ʼe̱a̱po. \v 16 Ontaj pe̱e̱hueʼda e̱e̱ʼnayo nogtida bottatapiʼ yabatohuaʼ. O̱ʼnen huaknopo̱e̱ʼeri huamaʼbuyte yabatohuaʼ. Kenpaʼ huamaʼbuy ontaj dakhueaʼ megkaʼne kanʼhuaeʼpo yabatohuaʼ. Huamaʼbuyte yabatohuaʼ. \v 17 Kenda enadeʼte kenomeytakon eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ e̱e̱ʼnayo Diostaj huaknopo̱e̱ʼeri e̱gkupopakikayaʼ dakaʼ yamanaʼ. Keʼna kenpaʼti Diostaj huaknopo̱e̱ʼeritaj manpe̱e̱hueʼda e̱e̱ʼnayo konig oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri ka̱e̱ʼ. Konig huakupe huabaeʼeri dakhueʼda ka̱e̱ʼ. Kentaj egʼ huaahueʼ yanikatiʼ. \p \v 18 Opudere nogtiapiʼ huaknopo̱e̱ʼeri oʼkupopakikaʼ dakhueaʼ ekaʼnayopiʼ dakaʼda yanʼnopo̱e̱po kentaj okkahueaʼdik moʼe̱ne. Ekkahueaʼnayo Diosakon okkahueaʼapo. Okkahueahueʼda e̱ʼnikaʼnayo Diosakon okkahueahueʼdikda o̱ʼe̱a̱po. \p \v 19 Opud bottaʼda konigti boʼpakpo boʼtionaʼpaknok Apag Diosa kurudyo̱ moʼnigkikaʼapone. \v 20 Doʼhued eʼkikaʼtaʼ onʼpakpo bottaʼapiʼ bapaʼapiʼ onʼkupopak. Aʼtionaʼpakyaʼpo onʼkupopakpo kenomeynopoyo i̱jje̱a̱poy. Kenpaʼti ijjay. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 21 Ken, Pedroa Jesústaj oʼhuahuaʼpo, \p —‍¿Doʼhued huamaʼbuy doʼtaj onteʼti onteʼti dakhueaʼ e̱gkaʼnayo menigaʼaʼ okkahueaʼdik i̱jje̱? ¿Menpaʼ sieteaʼaʼ okkahueaʼdik i̱jje̱, Huairi? —‍Pedroa Jesústaj onaʼuy. \p \v 22 —‍Sieteaʼ okkahueaʼdik ahueʼ i̱jje̱y. Cuatro cientos noventaaʼ okkahueaʼdik moʼe̱ne, ijjay. —‍Jesúsa onaʼuy. \s1 Huanabaʼ nogtaj ekkahueaʼtaʼ pakhueʼ e̱e̱ʼnayo Dios Huairiakon ekkahueaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼe̱a̱po. Ken konig Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \p \v 23 —‍Dios huairitaj eʼnigpe̱i̱kaʼ konig huadari gobierno huairi o̱ʼe̱. “Ayaada doʼtaj dehueʼ e̱e̱ʼnayo yokdik moʼe̱ne.” Kenpaʼ huairia oʼmanaʼuyate. \v 24 Kenpaʼ eʼmanadeʼte nogtida huadehueʼeritaj onʼtotiakuy. Huairite onʼtotiakuy. Huakkaʼnanada dehueʼ o̱ʼu̱yate. \v 25 Ken huabokerek huadehueʼeri huakupebayoʼ o̱ʼe̱po yokhueʼdik o̱ʼe̱nok. “Ken huanabaʼ huakupete yabahuayatiʼ. Keʼnen hua̱to̱e̱ere huasiʼpoere kenpaʼti ayaʼda oʼtamaenig yabahuayatiʼ. Kenda huakupe dehueʼ baeʼdik i̱jje̱y.” Gobierno huairia oʼmanaʼuyate. \v 26 Ken huadehueʼeria oʼpe̱e̱depo huikudate oʼtihuadpo “Doʼtaj menige̱ʼ. Doʼtaj meʼtinepahuiʼpo dakhuapa ijyokapoy, huairi.” Onaʼuy. \v 27 Keʼnen huairia oʼtinepahuiʼpo oʼenpo kenpaʼti ayaʼ dehueʼ oʼtitiokahueʼuy. \v 28 Oʼtitiokahueʼnigʼa ken huadehueʼeri eʼhuaʼte nog huanabaʼtaj oʼdeatoʼpo. Ken huanabaʼ huadehueʼeritaj suhuigda dehueʼ e̱e̱ʼtada hua̱hue̱rentaʼ o̱ʼhue̱rendapikpo “Kenda huakupe eʼdehueʼte beyok.” Huiyokda onaʼuy. \v 29 Ken huanabaʼ huikudate oʼtihuadpo. “Menige̱ʼ. Meʼtinepahuiʼpo. Aʼti ayaʼ ijyokapoy,” enaʼtada \v 30 noga̱ eʼnige̱ʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼe̱po huabakuda̱ʼ jakyo oʼkuda̱ʼuy. Huakupe yokhued huabakuda̱ʼ jakyo e̱ʼdik o̱ʼe̱a̱po. \v 31 Kenda nog huanabaʼ oʼkaʼnig onʼtiahuaypo konig eʼtirionig o̱ʼnepo. Gobierno huairitaj onʼhuahuaʼuy. Ayaʼda dakhueaʼ huadehueʼeria oʼkaʼnig oʼnonbatiaʼpakuy. \v 32 “Keʼna dehuemeʼenigtaj yanʼtotiak.” Huairia oʼmanaʼuy. Enʼtotiakdeʼte “Dakhueʼda huanabaʼ i̱ʼe̱ne. Paiʼda onaʼnok o̱ʼna dehueʼ ayaʼ ijtitiokahueʼmey. \v 33 Konig ontaj oʼmatinepahuimeʼne on konigti nogtaj tinepahuiʼdik ya̱i̱kaʼ.” Ken huairia onaʼuy. \v 34 Ken huairia huakkaʼda oʼhuadiaypo, “Huakupe paga kahued e̱e̱ʼte huabakuda̱ʼ jakyo huamato̱e̱ʼeritaj yanʼyoktiʼ.” Huairia oʼmanaʼuy. —‍Ken konig Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo: \p \v 35 —‍Nog aratbuttaj okkahueahueʼ e̱e̱ʼnayo konigti doʼhued Apag Dios opudtaj okkahueahueʼ o̱ʼe̱po castiga oʼmagkaʼapo. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \c 19 \s1 “¿Huabokerek hua̱to̱e̱ʼtaj menpaʼ enʼdik ya̱ʼne?” Jesústaj namaʼda kaeʼpo oʼnonaʼuy. \r (Mr. 10.1-12; Lc. 16.18) \p \v 1 Kenpaʼ Jesúsa oʼmanaʼdepo Galilea huadaribayaʼ oʼbakhuaʼpo Jordánhue̱ akodpen Judeabayo oʼhuaʼuy. \v 2 Judeabayo oʼhuaʼepo kentaj huakkaʼ o̱gkupopakpo Jesústaj onʼtaʼhuaʼuy. Ke̱ya̱ʼ huakkaʼtada oʼbayareaʼuy. Dakhueʼtaj oʼbayareaʼuy. \p \v 3 Kenokaʼ sueʼada fariseo huamanmadikaʼeria Jesústaj onʼhuahuaʼpo Jesúsa namaʼda kaeʼpo onʼpakpo: \p —‍¿Huabokerek hua̱to̱e̱ katepiʼ dakhueaʼ eʼkaʼte menpaʼ kenpaʼda endik ya̱ʼe̱? —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 4 —‍“Huakkuruda Diosa huabokerektaj ettoneʼtakon oʼkaʼuyate.” Apagbaʼte kenpaʼ oaʼ. \v 5 Kenpaʼti oaʼpo: “Konige̱po huabokerek keʼnen huaoj hua̱ye̱eretaj okhuaʼpo ettoneʼtaj aʼto̱e̱pakyaʼpo. Bottaʼ e̱ʼe̱a̱da onʼto̱e̱pakdepo konig nogtida o̱ʼnede.” Apagbaʼte kenpaʼ oaʼ. \v 6 Konige̱po huabokerek hua̱to̱e̱ere onaʼti bottaʼ ehueʼdik nogtida o̱ʼne. Konige̱po kenda Diosa oʼto̱e̱pakaʼde huabokereka enhueʼdikda o̱ʼne. —‍Jesúsa fariseo huamanmadikaʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 7 —‍Huabokerek hua̱to̱e̱ʼtaj e̱ʼentaʼ eʼpaknayo e̱ʼen berobaʼ madoyaʼdik o̱ʼe̱. Hua̱to̱e̱ʼtaj iyokdepo ʼendik o̱ʼe̱. ¿Menaʼpo Moisésa kenpaʼ oʼmanaʼuyate? —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 8 —‍Aratbut Diosen eʼkaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼnepo konige̱po hua̱to̱e̱ enʼdik moʼe̱ne. Moiséskudaka eʼmanaʼtada aʼnenda huakkuruda enhueʼdik o̱ʼnikaʼuy. \v 9 Hua̱to̱e̱ nog huabokerekere bakdejhueʼ e̱e̱ʼnayo ken huabokerek keʼnen huadakda hua̱to̱e̱ e̱ʼenada kenpaʼti nog ettoneʼtaj eʼto̱e̱paknayo Diostaj dakhueaʼda oʼkaʼpo konig nogen hua̱to̱e̱ oʼbakdej. Kenpaʼti nogen hua̱to̱e̱ e̱ʼen berobaʼ eʼyokdeʼtaj on eʼto̱e̱paknayo konig nogen hua̱to̱e̱ eʼbakdeonig o̱ʼe̱. Diostaj dakhueaʼda iʼkaʼ. Doʼhua ijjay. —‍Jesúsa fariseo huamanmadikaʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 10 —‍Ken konig huabokerek hua̱to̱e̱ʼtaj enhueʼdik e̱e̱ʼnayo to̱e̱pakhueʼdik o̱ʼe̱y. —‍Oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria onaʼuy. \p \v 11 —‍Sueʼdamona huabokereka to̱e̱pakhueʼdik o̱ʼnikaʼapo. Kenomeytaj Diosa oʼtihuapoknok to̱e̱pakhueʼ o̱ʼnikaʼapo. \v 12 Sueʼda huabokerek dakhueʼ eʼsiʼpoe̱ʼa̱ to̱e̱pakhueʼdik o̱ʼnikaʼ. Nogomeytaj huabokereken ektego̱k to̱e̱pakhueʼdik o̱ʼnikaʼ. Nogomey Diostayoʼda diʼ e̱ʼe̱taʼ onʼpakpo kenpaʼti Diosenyoʼda eʼkaʼtaʼ onʼpakpo to̱e̱pakhueʼ o̱ʼnepo Diosenyoʼda o̱gkikaʼ. Kenda pe̱e̱ʼdik e̱e̱ʼnayo yanʼpe̱e̱ʼ. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 Jesúsa huasiʼpotaj oʼmationaʼpakuy. \r (Mr. 10.13-16; Lc. 18.15-17) \p \v 13 Nogok huasiʼpotaj Jesúste onʼbatohuaʼuy. Jesúsa beʼtatibataʼteʼeʼpo kenpaʼti meʼtationaʼpakeʼpo onʼpakpo onʼbatotiakuy. Oroʼ huanigpe̱i̱kaʼerianayo “Kejeʼ, nigbatohuahueʼ yaneʼ.” Oʼmanaʼuynigʼa. \p \v 14 —‍Huasiʼpo doʼte kanʼbatiakeʼ. “Ka̱e̱ya̱ʼ,” manahueʼ yaneʼ. Konige̱po konig inomey ʼurunopoʼda huasiʼpo o̱ʼne konigti aratbut huaknopo̱e̱ʼeri Diosensiʼpo o̱ʼnepo Dios Huairitaj onʼnigpe̱i̱kaʼ. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 15 Huasiʼpotaj oʼbatibataʼteʼedepo oʼmationaʼpakdepo ke̱ya̱ʼ oʼbakhuaʼuy. \s1 Huairi Jesúsere onʼbatiaʼpakuy. \r (Mr. 10.17-31; Lc. 18.18-30) \p \v 16 Jesústaj huairia oʼhuatiakdepo: \p —‍¿Kurudyo̱ Diosere aʼnoeonhuahuikayaʼpo kate huadakda kikaʼdik i̱jje̱, huadakda huamanmadikaʼeri? —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 17 —‍Kaʼtiaʼpo huadakda i̱ʼe̱ onaʼ. Diosyoʼda huadakda o̱ʼi̱kaʼ. Kurudyo̱ Diosere eʼnoeonhuahuikaʼtaʼ eʼpaknayo Diosen eʼmanaʼ yanigpe̱i̱kaʼ. —‍Jesúsa huairitaj onaʼnok: \p \v 18 —‍¿Kateaʼ eʼmanaʼ nigpe̱i̱kaʼdik i̱jje̱a̱po? —‍Jesústaj onaʼuy huairia. \p —‍Aratbuttaj yahuadiaypo arakhueʼ ya̱i̱kaʼ. Nogen hua̱to̱e̱ʼtaj bakdejhueʼ ya̱i̱kaʼ. Nogen bakberehueʼ ya̱i̱kaʼ. Namaʼda bahuaahueʼ ya̱i̱kaʼ. \v 19 Huaojtaj hua̱ye̱taere dakaʼda yanigpe̱i̱kaʼ, kenpaʼti dakaʼda yamato̱i̱kaʼpo, yabayokikaʼ. Konig huataʼ diʼda i̱ʼi̱kaʼ nog aratbuttakon diʼnanada yamaikaʼ. —‍Jesúsa onaʼuy. \p \v 20 —‍Do huasiʼpoeda̱da ayaʼda ijnigpe̱i̱kaʼuy. ¿Kate nog kaʼdiken i̱jje̱a̱po? —‍Huairia onaʼnok: \p \v 21 —‍Ayaʼda kaʼdiken i̱ʼe̱po iʼpakpo huakupete ayaʼda iʼtamaetnig yabahuayaʼ. Ken huakupe yabaedepo paiʼda aratbuttaj yabayokeʼ. Kenda on ekaʼnayo kurudyo̱ Diosere huakkaʼda iʼmatoeunhuahuikaʼapone. Doʼtaj beʼtahuaʼikaʼpo doʼtayoʼda menigpeonhuahuikaʼ. —‍Jesúsa onaʼuy. \p \v 22 Ken huairi huakkaʼnada oʼtamaenok suhueʼnanada o̱ʼunpo okhuaʼuy. \p \v 23 —‍Huairi huakkaʼ eʼmato̱e̱ʼtaʼ huaeretpakeri Diostaj oknopo̱e̱hueʼdik o̱ʼneapo Diosensiʼpo ehueʼdikda o̱ʼne. \v 24 Konig camello huaboroʼ ʼuhua sakpiʼpe̱yo̱ kudhueʼdik o̱ʼe̱. Konigti huairi huakkaʼda onʼmato̱e̱po Diosensiʼpo ehueʼdikda o̱ʼneapo. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \v 25 Kenpaʼ oroʼ oʼpe̱e̱depo, \p —‍¡Kenpihuay! ¿Beʼa Diosensiʼpo e̱ʼdik ya̱ʼneapo? ¿Beʼa Diosere onteʼti noeonhuahuikaʼdik ya̱ʼneapo? —‍Oroʼa huayahuaya oʼbatiaʼpakuynok. \p \v 26 Jesúsa oroʼtaj boʼtiahuaypo: \p —‍Huabokereka huataʼda nopoʼyareahueʼdik o̱ʼne. O̱ʼnada onʼpakpo noeonhuahuikahueʼdik o̱ʼneapo. Diosayoʼda nopoʼyareaʼdik oʼmae kenpaʼti onteʼti manoeanhuahuikaʼdik oʼmae. Diosayoʼda ayaʼda kaʼdik o̱ʼe̱. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 27 —‍Oroʼnayo ayaʼda oʼmato̱i̱kaʼnig oʼmaenonʼuy. Ontaj ataʼhuayaʼpo ayaʼda oʼmaenondemey. ¿Oroʼ kate mato̱e̱ʼdik o̱ʼe̱a̱pet? —‍Pedroa Jesústaj onaʼuy. \p \v 28 —‍Nogok Diosa konig huaboda ayaʼda onteʼti oʼkaʼapo. Kenokaʼ do huamataʼmonaʼanhuaʼ gobierno huairitoneʼ i̱jje̱po opud doce huanigpe̱i̱kaʼeri Israel tribu aratbuttaj maboroaydik moʼi̱kaʼapone. \v 29 Ayaʼada keʼnen jak kenpaʼda o̱ʼnen, huamaʼbuytaj huidpotapiʼ o̱ʼnen, huaojtaj hua̱ye̱tapiʼ o̱ʼnen, hua̱to̱e̱ʼtaj huasiʼpotaj taʼbapiʼ o̱ʼnen. Doʼtayoʼda aʼnigpe̱i̱kayaʼpo o̱ʼnen. Kenomeytaj huakkaʼnada Diosa oʼbayokapo kenpaʼti onteʼti Diosere onʼnoeonhuahuikaʼapo. \v 30 Oy huakkaʼda huairi e̱ʼe̱a̱da nogok huairida ehueʼ o̱ʼneapo. Konig huanabaʼ o̱ʼneapo. Huakkaʼmon konig huairionig ehueʼda o̱ʼnikaʼnig konig huanabaʼda oy o̱ʼnikaʼnig nogoknayo ʼuruaʼda o̱ʼneapo. Konig gobierno huairitoneʼ o̱ʼneapo. —‍Jesúsa monaʼuyne. \c 20 \s1 Huakupete huabaaʼeri konig o̱ʼne Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \p \v 1 Dios huairitaj eʼnigpe̱i̱kaʼ konig o̱ʼe̱a̱po onteʼti Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo: \p —‍Taʼba huairi huaboroʼda taʼba oʼto̱e̱po uva kanʼdakeʼpo sikyoedda taʼba huabaaʼeritaj oʼukuy. \v 2 Nogtida denario huakupe ijyokapoy oʼmanaʼdepo keʼnen taʼbayo oʼmataʼmonaʼuy. \v 3 Tokhuada̱ʼ huadhued e̱e̱ʼted onaʼti huakkaʼ jak eretnopoyo huabokerektaj oʼbahuahuaypo, \v 4 “Doʼhued taʼbayo yanhuatiʼ. Dakhuapa onʼyokapone.” Oʼmanaʼnok kenomeykon taʼbayon onʼhuaʼuy. \v 5 Tokhuad eʼhuadte taʼba huairi onteʼti konigti oʼkaʼuy kenpaʼti tereaʼ eʼhuadte konigti oʼkaʼuy. Onteʼti onteʼti nogbokerek nogbokerek taʼbayo oʼmataʼmonaʼuy. \v 6 Kenpaʼti baysikdakon jak eretnopoyo oʼhuaʼdepo nogda oʼbahuahuaypo “¿Opud ayaʼ inmeʼnoete menaʼpo baahueʼ moʼe̱?” Huabokerektaj oʼmanaʼuy. \v 7 “Beʼapiʼ oroʼtaj taʼmonahueʼ moʼe̱ne.” Huairitaj oʼnonaʼuy. “Doʼhued taʼbayo yanhuaʼ. Ke̱yo̱ yanʼbaaʼ. Dakhuapa onʼyokapone.” Huairia oʼmanaʼuy. \v 8 Oʼsikdenok taʼba huairi keʼnen huakupe huato̱e̱ʼeritaj taʼbayo oʼtaʼmonaʼpo, “Huabaaʼeritaj yabatotiak. Huakupe yabayokeʼ. Taʼpotaʼ huahuaʼeritaj huakkuruda yabayokeʼ. Kenomey sikyoedda huakkuru onʼbaaʼ taʼpotaʼ yabayok.” Huairia keʼnen huakupe huato̱e̱ʼeritaj onaʼuy. \v 9 Kenomey bisikda huaboaʼda onʼbaaʼnig enʼtiakdeʼte nogtida denario huakupe oʼbayokeʼ. \v 10 Nog huakkuruda huabaaʼeria aʼtimon taʼpotaʼ onʼtiakdepo nogi̱timon oroʼtaj boʼyokapone enʼnopo̱e̱ʼtada konigti oʼbayokeʼuy. Kenomeytakon nogtida denario huakupe oʼbayokeʼuy. \v 11 Huakupe onʼto̱e̱depo huaboaʼda huairitaj dakhueaʼda onʼhuaaʼpo, \v 12 “Taʼpotaʼ huakaʼeria sueʼda onʼbaaʼnigʼa oroʼnayo ukkaʼda eʼtaʼteʼte huameʼnoeaʼ oʼbaaʼahuadnigʼa konig kenomeytaj oʼbayok konigti oroʼtaj boʼyokne.” Huairitaj enʼhuaaʼte, \v 13 nogtitada “Ontaj dakhueaʼ kahueʼ i̱jje̱y. Nogtida denario huakupete ijbaaʼapoy o̱ʼna iaʼne iʼbaaʼne, huadiʼ. \v 14 O̱ʼnen huakupe in iʼta̱e̱ne yahuatiʼ. Taʼpotaʼda huabaaʼeritaj konigti doada eʼyoktaʼ ijpaki. \v 15 Doʼhuedda huakupe ijto̱e̱po beʼtapiʼ ijpakpo yokdik i̱jje̱y. Nogtaj ijpakpo huakkaʼda ijbayoki namaʼda oʼhuadiayne, huadiayhueʼ meeʼ.” Huairia onaʼuy. \v 16 Ken aratbut taʼpotaʼ doʼtaj oʼnoknopo̱e̱a̱po konig huakkuruda huaknopo̱e̱ʼeritaj konigti Diosa oʼbayokapo. Diosa oʼmanoeanhuahuikaʼapo. —‍Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 Nog aratbuta doʼtaj meʼdarakapone. Jesúsa onteʼti oaʼuyate. \r (Mr. 10.32-34; Lc. 18.31-34) \p \v 17 Jesús Jerusalényo̱ oʼhuaʼdepo oroʼ keʼnen doce huataʼmoneritaj Jesúsa boʼtohuaʼuy. Meyo̱hueʼda boʼtohuaʼuy. Oroʼtaj monaʼpo: \p \v 18 —‍Jerusalényo̱ oʼhuaʼne. Do huabokerek i̱jje̱po Diosyaʼ ijtiakuy. Jerusalényo̱ huabokereka sacerdote huairiomeytaj menʼyokapone. Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeritere menʼyokapone. Ken bueydik o̱ʼe̱. Menʼhuaaʼapone. \v 19 Nog aratbuttaj judío aratbut ehueʼtaj doʼtaj onʼbayokapo. Nog aratbuta doʼtaj menʼtierikapone. Huiyokda pidetbiʼa menʼbitbitapone. Hue̱ypa Cruzte doʼtaj meʼdarakapone. Bottaʼaʼ eʼtisikdeʼte kubarakyo huakudakaʼda e̱ʼemeʼtada Diosa meʼnoyhuada̱ʼapone. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 Jacoboen Juanereen hua̱ye̱a̱ Jesústaj huasiʼpotehuapaʼ oʼnigaʼuy. \r (Mr. 10.35-45) \p \v 20 Zebedeoensiʼpo Jacobo kenpaʼti Juan o̱ʼnepo hua̱ye̱ere Jesústaj onʼhuahuaʼuy. Konig huairitaj huikudate onʼtihuadikaʼ ettoneʼa̱ Jesústaj huikudate oʼtihuaduy. \p \v 21 —‍¿Kate iʼpak? —‍Jesúsa onaʼnok. \p —‍O̱ʼna huakhuairi e̱ʼe̱deʼte in doʼhued bottaʼsiʼpo onere kaʼnikeʼ kenpaʼti onere huairitoneʼ yanʼmanpa̱i̱kaʼ. —‍Jacoboen Juanenere hua̱ye̱a̱ Jesústaj onaʼuy. \p \v 22 —‍Kenpaʼ onahueʼ meneʼ. Do paiʼnada ijnopoʼe̱a̱poy. ¿Menpaʼ doere konigti paiʼda nopoʼe̱ʼdik moʼe̱? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p —‍E̱e̱ʼ, onere paiʼnada nopoʼe̱ʼdik o̱ʼe̱y. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy Juana Jacoboerea. \p \v 23 —‍Buttida ijjay, konig do paiʼda ijnopoʼe̱a̱poy opud konigti paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Nogok do huakhuairi i̱jje̱depo ijmanikaʼapoy. Doere huakhuairi kaʼneʼpo doʼhuanayo yahueahueʼdik o̱ʼnene. Kenomey doʼhued Apag Dios aʼnenda oʼbaktieʼeaʼuynigtaj doʼere huairi oʼbayahueaʼapo. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 24 Oroʼa Jesúsen nog diez huataʼmonaʼeria kenda oʼmape̱e̱po Juantaj Jacobotaere oʼmahua̱diayʼuy. Kenomey huakhuairi Jesúsere e̱e̱ʼtaʼ onʼpaknok oroʼa oʼmahua̱diayʼuy. \v 25 Inte yanʼbatiak Jesúsa oroʼ huanigpe̱i̱kaʼeritaj monaʼdepo: \p —‍Nog aratbuten gobierno huairitoneʼ kenpaʼda teyda onʼmanaʼikaʼnok kenomeyen aratbut huairitaj nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼnikaʼ. \v 26 Opudnayo ken konig kikahueʼdik moʼe̱ne. Beʼapiʼ huairi e̱e̱ʼtaʼ eʼpaknayo nog aratbuttaj kanʼbatihuapokikeʼ. \v 27 Kenpaʼti beʼapiʼ doʼere huairi e̱e̱ʼtaʼ eʼpaknayo nog aratbuten huanabaʼ kaʼnikeʼ. \v 28 Konig do ijkikaʼnig konigti ya̱gʼkikaʼ. “Konig huanabaʼa mentihuapok.” Aʼikayaʼpo tiakhueʼ i̱jju̱y. Aratbuttaj aʼtihuapokyaʼpo ijtiakuy. Aratbuten dakhueaʼ eʼkaʼtaj aʼbakkahueayaʼpo aʼmanigbueyyaʼpo ijtiakuy. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 Bottaʼ ekpobigtaj oʼbayareaʼuy Jesúsa. \r (Mr. 10.46-52; Lc. 18.35-43) \p \v 29 Jerusalényo̱ oʼhuaʼpo huakkaʼ jak Jericóyo e̱ʼunhuaʼdeʼ o̱ʼo̱ro̱kdenok huakkaʼada aratbut Jesústaj onʼtahuaʼuy. \v 30 Dagope bottaʼ ekpobig onʼhuadpo, “Jesús oʼpokde,” aratbuta enhuaaʼte huakpobiga̱ onʼpe̱e̱po, \p —‍Oroʼtaj moʼtinepahuiʼpo bokpoyareaʼ Huairi, Daviden adhueaʼ huayayo. —‍Jesústaj oʼnonokuyʼuy. \p \v 31 —‍Yanʼbatikdeʼ. —‍Aratbuta huiyokaʼda enʼmanaʼtada nogi̱ti huakkaʼaʼda oʼnonokuyeʼuy. \p —‍Oroʼtaj moʼtinepahuiʼpo bokpoyareaʼ Huairi, Davidkudaken adhueaʼ huayayo. —‍ʼUttaʼda oʼnonokuyʼuy. \p \v 32 Ken, Jesúsa eʼhuaʼada oʼboatoʼpo. Ekpobigtaj oʼmanaʼpo: \p —‍¿Kate boʼpak? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 33 —‍Ekpoyareaʼtaʼ oʼpaki. Oroʼtaj boyareaʼ, Huairi. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 34 Ken, Jesúsa oʼmatinepahuiʼpo eʼmakpoto̱e̱a̱deʼte huaboaʼda onʼtiahuaydepo Jesúsere onʼhuaʼuy. \c 21 \s1 Jerusalényo̱ Jesús oʼkuduy. \r (Mr. 11.1-11; Lc. 19.28-40; Jn. 12.12-19) \p \v 1 Jerusalén meyo̱hueʼda e̱ʼe̱deʼte Betfagé huakkaʼ jakyo oʼtiakuy. Olivos oteʼ kenteda o̱ʼe̱. Jesús bottaʼ huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼmataʼmonaʼpo: \p \v 2 —‍A̱yon Jerusalén dagyon huakkuruyon huakkaʼ jakyo yanhuatiʼ. Ke̱yo̱ burra ʼuhua burrasiʼpoere enukuʼ boʼhuahuayapone. Yanogkujpo doʼtaj menigtotiak. \v 3 “¿Menaʼpo boʼtohuaʼ?” Beʼapiʼ enaʼnayo “Huairia oʼpaknok oʼkay. Huaboaʼda onteʼti oʼtotiakapoy.” Ya̱ʼnonatiʼ. —‍Jesúsa bottaʼ huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 4 Konig Diosen huamanbatiaʼpakeria oaʼuyatenok Jesúsa burrate kanʼtotiakeʼpo oʼmataʼmonaʼuy. Oʼmadoyaʼpo: \q1 \v 5 Jerusalén aratbuttaj yanaʼ: “Yanʼmaboʼ. O̱ʼnen Huairi opudtaj boʼhuatiakne. Konig huanabaʼ huiyokaʼ ahueʼ o̱ʼe̱po burrosiʼpote oʼhuadpo oʼtiakapo. Burra katepiʼ huamabaʼhuiʼeri o̱ʼe̱.” Diosen huamanbatiaʼpakeria kenpaʼ oʼmadoyaʼuyate. \p \v 6 Ken Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria konig Jesúsa oʼmanaʼdenig onʼhuaʼdepo o̱gkaʼuyate. \v 7 Burra huasiʼpoere onʼtotiakuy. Huanigpe̱i̱kaʼeriomeyen huaokaʼ burrataʼpite onʼhueda̱ʼdenok Jesúsa burrataʼpite oʼhuaddeʼuy. \v 8 Jesúsere huakkaʼda aratbut onʼkupopakdepo dagte huakkuruyon huaok dagte onʼbahueda̱ʼpo kente Jesús oʼpokapo onʼnopo̱e̱po huaok onʼbahueda̱ʼuy. Huakkaʼ nogomey o̱hue̱y ʼopi baʼkutaj onʼbaktega̱ʼdepo dagte onʼbahueda̱ʼuy. \v 9 Huakkurute hua̱e̱ʼeria kenpaʼti huataʼpoeria ayaʼada huaboaʼda ʼuttaʼda onʼdaʼpo: \p —‍Huairitoneʼ Daviden adhueaʼ huayayo ʼuruaʼnanada o̱ʼi̱kaʼ. Dios Huairia ʼuruaʼda meʼtaʼmonaʼuyate. Dakiti Dios. —‍Aratbuta ʼuttaʼnada oʼnokoyʼuy. \p \v 10 Jerusalényo̱ Jesúsa eʼkuddeʼte ayaʼ huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeria diga̱ʼda onʼbatiaʼpakpo: \p —‍¿Beʼa in ya̱ʼe̱? —‍Huakkaʼada huayahuaya onʼbatiaʼpakuy. \p \v 11 —‍Galilea huadaribayo huakkaʼ jak Nazaret hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱. Jesús o̱ʼe̱. Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼe̱. —‍Huakkaʼ aratbut e̱gkupopakyaʼ onʼbatiaʼpakuy. \s1 Diosen jakyaʼ huabahuayaʼeritaj oʼmaenʼuy Jesúsa. \r (Mr. 11.15-19; Lc. 19.45-48; Jn. 2.13-22) \p \v 12 Jesúsa Diosen jakyo oʼkudondepo ayaʼ ʼuhua huabahuayaʼeritaj oʼmaoro̱kaʼ. Kenpaʼti ayaʼ huabakbaeʼeritaj oʼmaoro̱kaʼuy. Kenpaʼti huakupe huakabiaʼerien kutopa oʼmakmaenaʼuy. Kenpaʼti tukkuʼ ʼuhua huabahuayaʼerien huahuadtaj oʼmakmaenaʼuy. \v 13 Oʼmanaʼpo: \p —‍Apagbaʼte oʼmadoyaʼuyate. “In doʼhued jak o̱ʼe̱. Aʼtionaʼpakyaʼpo aratbut i̱yo̱da onʼtiakikaʼ. Konig huabereʼerien jakonig opudomeya̱ moʼto̱e̱ne.” Apagbaʼte kenpaʼ oaʼ. —‍Jesúsa huabahuayaʼeritaj oʼmanaʼuy. \p \v 14 Diosen jakyo sueʼda huakpobig sueʼda huakketkon Jesústaj onʼhuatiaknok oʼbayareaʼuy. \v 15 Sacerdote huairi kenpaʼti Apagbaʼ huamadoyaʼeri o̱ʼnepo, Jesús eʼbayareaʼte onʼtiahuaydepo, Diosen jakyo huasiʼpo Jesústaj “On ʼuruaʼnanada huairitoneʼ i̱ʼe̱. Daviden adhueaʼ huayayo i̱ʼe̱.” Huasiʼpoa ʼuttaʼda eʼnonaʼte huairi onʼpe̱e̱depo onʼdiaypo: \p \v 16 —‍¿Inomey huasiʼpoa boʼhuaaʼnig menpaʼ iʼpe̱e̱? —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p —‍E̱e̱ʼ ijpe̱e̱y. Aʼnenda Apagbaʼte David oʼmadoyaʼuyate opuda̱da boʼtiahuayikaʼne. \q1 Huasiʼpo yo̱bederea “ʼuruaʼda o̱ʼe̱,” onʼhuaaʼapo Apagbaʼte kenpaʼ oaʼuyate. \m —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 17 Judío huairitaj oʼbakhuaʼdepo huakkaʼ jak Betaniayo oʼhuaʼuy. Ke̱yo̱ oʼtayʼuy. \s1 Hue̱ymey higuerataj “onteʼti dapakhueʼdikda i̱ʼe̱a̱pone,” Jesúsa onaʼuy. \r (Mr. 11.12-14, 20-26) \p \v 18 Sikyoedmon onteʼti Jerusalényo̱ Jesús oʼkumejdepo aypotaʼ o̱e̱ʼuy. \v 19 Hue̱ymey higuera dagte oʼtiahuaypo oʼhuahuaʼuy. Huakutayoʼda o̱ʼe̱nok, \p —‍Onteʼti dapakhueʼdikda i̱ʼe̱a̱pet. —‍Jesúsa higuerataj onaʼnok i̱dada higuera oʼayonʼuy. \v 20 Oroʼ oʼtiahuaydepo, \p —‍Kenpihuay. ¿Menpaʼ i̱dada oʼayon? —‍Oroʼa Jesústaj onaʼnok. \p \v 21 —‍Dakaʼ eknopo̱e̱ʼnayo konig higuerataj ijkaʼdey konigti ʼuruaʼda kaʼdik moʼe̱a̱pone opuda̱kon. Nog kenpaʼti dakaʼ moknopo̱e̱po “In oteʼ yatohuaʼ, Dios. E̱ʼpo̱gyo̱ yaen.” Tionaʼpakdik moʼe̱a̱pet. Kenpaʼ eʼtionaʼpakdeʼte Diosa oʼenapo. \v 22 Eknopo̱e̱ʼnayo katepiʼ iʼpakpo iʼtionaʼpaknok Diosa oʼkikaʼapo. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 “Yabayareadhuatiʼ. ¿Beʼa menaʼuy?” Jesústaj judío huairia oʼnonaʼuy. \r (Mr. 11.27-33; Lc. 20.1-8) \p \v 23 Nogok Diosen jakyo Jesúsa oʼkudondepo eʼmanmadikaʼte sacerdote huairi huatoneʼ huairiere Jesústaj onʼhuatiakpo: \p —‍¿Yabayareadhuatiʼ. Beʼa menaʼuy? —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 24 —‍Huakkuru doʼtaj meʼnakonen. Opud enaʼnayo keʼna “yabayareaʼ,” menaʼuyne do kenpaʼti oʼnonaʼapone. \v 25 “Bautiza yamagkikaʼ.” ¿Beʼa Juantaj yanaʼuy, huabokereka Diosapiʼ? —‍Jesúsa oʼmanaʼnok. Ken huairiayoʼ huayahuaya onpayoʼ onʼbatiaʼpakpo: \p —‍Diosa Juantaj oʼtaʼmonaʼuy. Oroʼa eaʼnayo “¿Kenda Juana doʼtaj beʼtiaʼikuynig menaʼpo oknopo̱e̱hueʼ moʼu̱y?” Oroʼtaj monaʼapone. \v 26 “Huabokereka Juantaj onaʼuy.” Oroʼa enaʼnayo aratbuta oroʼtaj dakhueʼda mogkaʼapet konige̱po Diosen huamanbatiaʼpakeri Juan o̱ʼe̱ʼuy aratbut oʼnoknopo̱e̱. —‍Judío huairia huayahuaya onʼbatiaʼpakdepo: \p \v 27 —‍Beʼa Juantaj yanuye̱t oroʼ nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱y. —‍Huairia Jesústaj oʼnonaʼuy. \p —‍“Yabayareaʼ.” Keʼna menaʼuyne do kenpaʼti onahueʼ o̱ʼneapone. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 Jesúsa bottaʼ isiʼpotaj oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \p \v 28 —‍Huabokerek bottaʼ huasiʼpo oʼto̱e̱ʼuy. Nogtatida huasiʼpotaj “Oy doʼhued uva taʼbayo yahuaʼpo yabaaʼ.” Huaoa onaʼuy. \v 29 “Keʼ baahuey.” Eʼada aʼtimon huadakda oʼnopo̱e̱po aʼbaayaʼpo oʼhuaʼuyate. \v 30 Aʼti huaoj nogsiʼpotaj oʼhuahuaʼ. Konigti onaʼuy. “Oy doʼhued uva taʼbayo yahuaʼpo yabaaʼ.” Huaoa onaʼuynigʼa. “E̱e̱ʼ ijkaʼapoy.” Keʼna huaojtaj onaʼuy. Kenpaʼ enaʼada huahueʼ o̱ʼu̱y. \v 31-32 ¿Menata huasiʼpoa huaoj oʼpaknig yaʼkaʼuy? —‍Jesúsa judío huairitaj oʼmanaʼuy. \p —‍Huakkuru e̱ʼhuana huasiʼpo konig huaoj oʼpaknig oʼkaʼuy. —‍Huairia Jesústaj oʼnonaʼuy. \p —‍“Yanʼnopoʼkoreaʼ onteʼti Diosen ya̱gʼkikatiʼ.” Juan Bautista opudtaj monaʼuynigʼa opuda̱ nopoʼkoreahueʼ moʼu̱y. Oknopo̱e̱hueʼda moʼu̱y. Gobierno huakupe huabaeʼeria kenpaʼti huakupete huabakdejeriomeynayo Juana eʼmanmadikaʼte onʼnopoʼkoreaʼpo oʼnoknopo̱e̱ʼuyate. Opud kenomeytaj eʼbatiahuayada eknopo̱e̱ʼtaj nopoʼkoreahueʼ moʼu̱ynok. Konige̱po gobierno huakupe huabaeʼeria kenpaʼti huakupete huabakdejeriere huakkuruda Diosensiʼpo o̱ʼneapo. Opudnayo taʼpote Diosensiʼpo e̱ʼdikpiʼ moet. Buttida ijjay. —‍Jesúsa judío huairitaj oʼmanaʼuy. \s1 Huairien taʼba hua̱ta̱to̱e̱ʼeria dakhueaʼda onʼtakaʼuy. Ken konig Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \r (Mr. 12.1-12; Lc. 20.9-19) \p \v 33 —‍In ijmanbatiaʼpakapoy dakaʼ yanʼpe̱e̱tiʼ. Huairien taʼbayo uva huakpi onʼbatukeʼuy. Uva setda huada huakpi onʼbatukeʼuy. Onʼtiokpakaʼuy. Uva huada huasapaʼaʼ sipanaʼ ʼuruda oʼkogkaʼ. Huaʼia aʼsapayaʼpo oʼkogkaʼuy. Taʼba huatiokaʼ kutayoda kutopa oʼkaʼuy. \p Kenokaʼ uva taʼba hua̱ta̱to̱e̱ʼeritaj taʼba oʼbaktoyokuy. Oʼyokdepo bidteda nogbayo huairi oʼbakhuaʼuyate. Nogbayo ijhueʼda o̱ʼu̱yate. \v 34 Kenokaʼ uva huada oʼboyogdenok taʼbayo oʼmataʼmonaʼuyate. Huanabaʼtaj oʼmataʼmonaʼuyate. Sueʼda huada kanʼtotiakeʼpo oʼmataʼmonaʼuyate. \v 35 Taʼbayo enʼtiakte hua̱ta̱to̱e̱ʼeria huairien huanabaʼtaj onʼmato̱e̱po nogtaʼtida onʼbitbituyate. Nogtaj oʼdarakuy. Nogtaj onʼpaʼeaʼuy. \v 36 Onteʼti nogi̱ti huakkaʼ huanabaʼtaj oʼmataʼmonaʼuy. Huada kanʼtotiakeʼpo oʼmataʼmonaʼuy. Taʼbayo enʼtiakdeʼte hua̱ta̱to̱e̱ʼeria konig huakkurueri huanabaʼtaj onʼmagkaʼuy konigti kenomeytaj onʼbarakuyate. \p \v 37 Keneʼhua̱ya̱ʼ huairia huasiʼpo oʼtaʼmonaʼuy. Kentanayo ʼuruaʼda onʼdeapet oʼnopo̱e̱po. \v 38 Huasiʼpokon eʼtaʼmonaʼtada taʼba hua̱ta̱to̱e̱ʼeria huasiʼpotaj onʼtiahuaydepo “Huairi eʼbueydeʼte huasiʼpoa ayaʼ huaojen baeʼdik o̱ʼe̱a̱po. Huairien taʼba oroʼen kenpaʼda moʼta̱e̱ʼpo huasiʼpotaj moʼdarak.” Onpayoʼ onʼbatiaʼpakuy. \v 39 Ken huasiʼpotaj onʼto̱e̱po taʼbayaʼ onʼto̱o̱ro̱kpo, oʼdarakuy, ken. —‍Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakuy. \p \v 40 —‍¿Taʼbayo huairi oʼtiakdepo, hua̱ta̱to̱e̱ʼeritaj menpaʼ magkaʼdik ya̱ʼe̱? ¿Menpaʼ moʼnopo̱e̱? —‍Jesúsa judío huairitaj oʼmanaʼnok, \p \v 41 —‍Matinepahuihueʼda dakhueaʼ huakaʼeritaj oʼbarakapo. Taʼba nogomey hua̱ta̱to̱e̱ʼeritaj oʼbayokapo. Kenomeya̱nayo i̱da keʼnen uva huada onʼtatotiakapo. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \q1 \v 42 —‍In Apagbaʼ boʼtiahuaydeʼuy: \q1 Huid jak o̱gkaʼpo jak huakaʼeria Diosen ʼuru huidda e̱ʼhua̱e̱ʼtaj pakhueʼ o̱ʼnepo o̱ʼnenʼuy. Ken huidte Diosnayo oʼpak ken huidte huaboroʼ jakda oʼkaʼapo. Kenda Dios Huairia oʼkaʼapo ʼurudapitaʼ oʼkaʼ, oʼnopo̱e̱y. Apagbaʼte kenda oaʼ. \m \v 43 Konige̱po Diosen Huairitaj nogomeya̱ oʼnoknopo̱e̱po ʼuruaʼda onʼnigpe̱i̱kaʼapo. Diosen ʼuruda huasiʼpo o̱ʼneapo. Opudomeytanayo moʼeneapone. \v 44 Konig huidtoneʼtaj oʼtikudeʼpo oʼnokketo̱gkaʼapo ken konig e̱ʼdik o̱ʼneapo. Diosen Huairitaj oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnepo dakhueʼda o̱ʼneapo. Huidtoneʼ kutahueyaʼ eʼtikotnayo konig hua̱o̱ga̱da yaʼmagkaʼapet. Ehueʼda o̱ʼneapo. Konigti nopoʼkoreahueʼ hua̱e̱ʼeritaj Diosa castiga oʼmagkaʼapo. Kenpaʼda ehueʼdikda o̱ʼneapo. —‍Jesúsa judío huairitaj oʼmanaʼuy. \p \v 45 Sacerdote huairi fariseo huamanmadikaʼeriere Jesúsen eʼmanbatiaʼpaktaj onʼpe̱e̱depo, Jesúsa oroʼtaj boʼtiaʼpakne onʼnokotuy. Oroʼa huairien taʼba hua̱ta̱to̱e̱ʼeri o̱ʼneaʼ Jesúsa boʼtiaʼpakne judío huairiomeya̱ oʼnokotdepo, \v 46 Jesústaj huabakuda̱ʼ jakyo eʼtohuataʼ onʼpaknigʼa aratbuttaj onʼmakmeʼpukpo tohuahueʼdik o̱ʼnuy. Jesús Diosen huamanbatiaʼpakeri o̱ʼe̱. Aratbuta oʼnoknopo̱e̱nok aratbuttaj onʼmakmeʼpukuy huairia. \c 22 \s1 Huairia huasiʼpotaj e̱ʼta̱to̱e̱pakte fiesta oʼnigkaʼuyate. Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \p \v 1 Ken onteʼti Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakpo, oʼmanmadikaʼuy. \p \v 2 —‍Dios Huairitaj eʼnigpe̱i̱kaʼ ken konig huairiensiʼpo e̱ʼta̱to̱e̱pak fiesta o̱ʼe̱. Gobierno huairiensiʼpo oʼto̱e̱pakaponok huairia fiesta oʼnigkaʼuyate. \v 3 Huakkaʼtada kenokaʼ yanʼtiaktiʼ fiesta aypo monʼbapeʼ ikken oʼmanaʼdemeʼte. Ken aypo eʼmahue̱ydeʼte huanabaʼ oʼmataʼmonaʼuyate. “Kenomeytaj ijmanaʼmey kentaj yanʼbatotiak.” Oʼmanaʼuyatenok. Huanabaʼa “Yanʼtiak.” Enaʼtada tiakhueʼ o̱ʼneʼuyate. Eʼtiaktaʼ pakhueʼ o̱ʼnepo tiakhueʼ o̱ʼneʼuy. \v 4 Nogomeytakon huanabaʼtaj oʼmataʼmonaʼpo, “Kenomeytaj yanʼtiak ijmanaʼdemey. Vaca huasihuada ijbatiarakamey. Vacasiʼpo ijbatiarakamey. Vacaere aypoere oʼhue̱yde. Oyedda eʼto̱e̱pak aypotaj yanʼtiak. Huairia monaʼne.” Yanʼmanatiʼ. \v 5 Onʼhuaʼdepo onʼmanaʼnigʼa. Nigpe̱e̱hueʼ o̱ʼnepo onʼtierikpo ehuaʼtaʼ pakhueʼ o̱ʼneʼuy. Sueʼada eʼpe̱e̱a̱da taʼbayo onʼhuaʼuy. Noga̱ huabahuayaʼ jakyo onʼhuaʼuy. \v 6 Nogomey onʼpe̱e̱depo huairien huanabaʼtaj onʼmabitbituy. Dakhueaʼda onʼmagkaʼuy. Nogte onʼbarakuy. \v 7 Huairia kenda oʼmatipe̱e̱depo huakkaʼda oʼbahuadiaypo “Yanhuatiʼ. Kenomey huabarakeritaj yanʼbarak. Kenomeyen huakkaʼ jaktaj yanʼmakhui̱g.” Hua̱ʼen sorotatataj oʼmanaʼuyate. \v 8 Kenokaʼ “Eʼto̱e̱pak fiesta ayaʼda oʼkaʼdey ayaʼ aypo eʼmahue̱ydeʼtada kenomey eʼtiaktaʼ pakhueʼ o̱ʼnenok \v 9 jak nopoyo kente aratbut onʼkupopakikaʼ kente yanhuatiʼ. Ayaʼtada moʼbahuahuayapetnigtaj, ‘Yanʼtiak, eʼto̱e̱pak aypo monʼbapeʼ.’ Yanʼmanatiʼ.” Huairia huanabaʼtaj oʼmanaʼuyate. \v 10 Huanabaʼ onʼpe̱e̱depo kurute onʼhuaʼuy. Ayaʼda onʼbahuahuaydepo huairien jakyo onʼbatotiakpo aypo aʼbapeyaʼpo onʼbatotiakpo huadakda dakhueʼdaere onʼbatotiaknok jakyo hueda̱ʼda o̱ʼu̱y. \p \v 11 Ayaʼda onʼkuddepo ʼuru eʼto̱e̱pak huaok onʼbaenigʼa nogbokerekatida othueʼ o̱ʼu̱yate. Gobierno huairi oʼkudondepo othueʼ oʼtiahuayʼuyate. \v 12 “ʼUru eʼto̱e̱pak huaok othueʼ e̱e̱ʼa̱da menpaʼ i̱yo̱da iʼkud, huadiʼ.” Huairia enaʼtada keʼna aʼtokhueʼda o̱ʼu̱yate. \v 13 “Huamataʼkoypiʼ huaʼitakpipenkon yanʼtinukuʼ. Sikki̱re̱gyo̱ yanenʼ. Ke̱yo̱ kenpaʼda oʼhuikonhuahuaʼapo kenpaʼti paiʼda oʼnopoʼunhuahuaʼapo.” Huairia huanabaʼtaj oʼmanaʼuyate, ken. \v 14 “Doʼhued huasiʼpotaj yanoknoponhuatiʼ.” Diosa huakkaʼtada oʼmanaʼikaʼ. Sueʼada oʼnoknopo̱e̱nok sueʼtada Diosa oʼbaktieʼeaʼapo. Dios Huairitaj eʼnigpe̱i̱kaʼ in konig fiesta o̱ʼe̱. —‍Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 “¿Menpaʼ Romano gobierno huairitaj huakupe yokikaʼdik o̱ʼe̱?” Onʼbatiaʼpakuy. \r (Mr. 12.13-17; Lc. 20.20-26) \p \v 15 Kenokaʼ fariseo huamanmadikaʼeria oʼnokhuaʼdepo “Jesúsa namaʼda kaeʼ kentaj kate onaʼdik o̱ʼe̱,” huayahuaya onʼbatiaʼpakuyate. Jesúsa namaʼda eaʼnayo dakhueaʼda oaʼ huaaʼdik o̱ʼe̱a̱pone. Onʼbatiaʼpakuyate. \v 16 Konige̱po Jesúste onʼmataʼmonaʼuyate. Sueʼda fariseomey sueʼda Herodes huamanmadikaʼeria Jesúste onʼhuahuaʼuy. Oʼnonaʼpo: \p —‍Buttida iaʼikaʼ. Konig aratbut kaʼdik o̱ʼnikaʼ, kenda Diosa oʼpak buttida iʼmanmadikikaʼne. Beʼapiʼ aratbut huairiapiʼ ontaj eʼpe̱e̱tada meʼpukhueʼda i̱ʼe̱po buttida iʼmanmadikikaʼ. \v 17 ¿Menpaʼ Romano gobierno huairitaj huakupe yokikaʼdik o̱ʼe̱? ¿Yokhueʼdikpiʼ o̱ʼe̱, huamanmadikaʼeri? —‍Fariseo huamanmadikaʼeria Herodes huamanmadikaʼeria Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 18 Jesúsa namaʼda yaaʼapetpiʼ namaʼda kaeʼpo meʼnonaʼne. Jesúsnayo oʼnokotpo, \p —‍Huadakda i̱jje̱y opuda̱da huataʼda namaʼda moʼtinopo̱i̱kaʼne. ¿Do dakhueaʼ kaeʼpo menaʼpo namaʼda oʼnonaʼ? \v 19 Men huakupe gobierno huairitaj yokdik ya̱ʼi̱kaʼ. Menʼtiahuayʼeaʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuynok. \p Ken denario huakupe eʼyokte \v 20 Jesús oʼtiahuaydepo, \p —‍¿Huakupete beʼed huakok ya̱ʼe̱? ¿Huakupete beʼed huadik eʼmadoyaʼ ya̱ʼe̱? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 21 —‍Romano gobierno huairien huakok huadikere o̱ʼe̱. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p —‍Gobiernoen e̱ʼhua̱e̱ʼ yanʼyokikatiʼ. Kenpaʼti Diosen e̱ʼhua̱e̱ʼ ya̱gʼkikaʼpo yanʼyokikatiʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 22 Kenpaʼ onʼpe̱e̱depo, kenpihuay, ʼuruaʼda oaʼ onʼnopo̱e̱po Jesústaj oʼnokhuaʼuy. \s1 ¿Menpaʼ aratbut kubarakyaʼ noyhuaddik ya̱ʼneapet? \r (Mr. 12.18-27; Lc. 20.27-40) \p \v 23 Saduceo huamanmadikaʼeria aratbut kubarakyaʼ onteʼti noyhuadhueʼ o̱ʼneapo onʼbatiaʼpakikaʼuy. Kenmeʼnoete Saduceoa Jesústaj onʼhuahuaʼpo oʼnonaʼpo: \p \v 24 —‍“Huabokerek eʼto̱e̱pakada huasiʼpo to̱e̱hueda̱da eʼbueynayo keʼnen huamaʼbuy ayhuataj to̱e̱pakdik o̱ʼe̱po huamaʼbuykudaktaj huasiʼpo kanigto̱e̱ʼ.” Moisésa aʼnenda oʼmanaʼuyate. \v 25 Ken oroʼere siete huamaʼbuy o̱ʼnuy. Huakkurueria oʼto̱e̱pakdepo nogok okbueyʼuyate. Sigpiʼ huasiʼpo to̱e̱hueʼada okbueyʼuy. Nog huamaʼbuya ekbuey ayhuataj oʼto̱e̱pakuy. \v 26 Konigti huakkuruerien ayhua oʼto̱e̱po huasiʼpo to̱e̱hueʼada okbueyʼuy. Konigti ayaʼada huamaʼbuy o̱gkaʼuy. Ayaʼda huamaʼbuya huakkuruerien ayhuataj onʼto̱e̱pakdepo onʼtimabueyʼuy. Sieteaʼ huamaʼbueya ayhuataj onʼto̱e̱pakdepo onʼmabueyʼuy. \v 27 Taʼpotaʼ ayhuakon oʼbueyʼuy. \v 28 ¿Nogok aratbut kubarakyaʼ onteʼti enʼnoyhuaddeʼte keʼna ayhua beʼed hua̱to̱e̱a̱ʼtaj ya̱ʼe̱a̱pet? Ayaʼada huamaʼbuya onʼto̱e̱ʼuy, huamanmadikaʼeri. —‍Saduceoa Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 29 —‍Opud Apagbaʼ nopo̱e̱hueʼda moʼe̱ne. Kenpaʼti Dios teyda o̱ʼe̱ oknopo̱e̱hueʼda moʼe̱po namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼne. \v 30 Aratbut onʼbueydepo onteʼti kubarakyaʼ onʼnoyhuaddepo to̱e̱pakhueʼdik o̱ʼneapo kenpaʼti hua̱yo̱bu kato̱e̱pakeʼpo bayokhueʼdik o̱ʼneapo. Aratbut kubarakyaʼ onteʼti onʼnoyhuaddepo konig Diosen huataʼmoneri kurudyo̱ o̱ʼne konigti o̱ʼneapo. Diosen huataʼmoneri to̱e̱pakhueʼ o̱ʼnikaʼ. \v 31 Aratbut kubarakyaʼ onteʼti onʼmanoyhuadapo nopo̱e̱ʼdik moʼe̱ne. Apagbaʼte Diosa kenpaʼ oaʼuyate. Moisésenbaʼte konig boʼtiahuayikaʼ. \v 32 “Abrahamen Dios i̱jje̱y. Isaacen Dios i̱jje̱y. Jacoben Dios i̱jje̱y.” Diosa oaʼuyate. Kenpaʼ eaʼte inomey huabokerek aʼnenda onʼbueyonʼuyate. Diosere onʼnoeonhuahuikaʼ. Eʼbueyen Dios ehueʼda o̱ʼe̱. Dios aratbut huanoikaʼerien Dios o̱ʼe̱. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 33 Jesústaj onʼpe̱e̱depo ʼuruaʼnada oaʼ huakkaʼada aratbuta onʼtinopo̱e̱ʼuy. \s1 Diosen eʼmanaʼ menata hueretda inigpe̱e̱po kikaʼdik ya̱ʼe̱. \r (Mr. 12.28-34) \p \v 34-36 Jesúsa ʼuruaʼda oaʼnok Saduceo aratbut onteʼti onahueʼ o̱ʼnuy Jesústaj. Kenpaʼ fariseo huamanmadikaʼeria onʼnopoendepo o̱gkupopakpo Jesúsa namaʼda yaaʼapetpiʼ ¿kateaʼ onaʼdik o̱ʼe̱a̱po? Onʼnopo̱e̱po, \p —‍¿Diosen eʼmanaʼ menata hueretda inigpe̱e̱po kikaʼdik ya̱ʼe̱, Huamanmadikaʼeri? —‍Fariseo huamanmadikaʼeria Jesústaj onaʼuy. \p \v 37 —‍“Dios Huairitaj diʼnanada yanikaʼ. Huanopoʼabetaʼ huakkaʼda yanʼpakpo Diostaj diʼ yanikaʼ. Hua̱so̱ʼa̱betaʼ huakkaʼda yanʼpakpo Diostaj diʼ yanikaʼ. Huanoki̱re̱ga̱betaʼ huakkaʼda yanʼpakpo Diostaj diʼ yanikaʼ. Eʼnopo̱i̱kaʼa yanʼeretpakpo Diostaj diʼ yanikaʼ.” \v 38 Kenda Diosen hueretda eʼmanaʼ iʼnigpe̱i̱kaʼpo kikaʼdik o̱ʼe̱. Huakkuruda kenda eʼmanaʼ o̱ʼe̱. \v 39 Diosen taʼpotaʼ eʼmanaʼ konigtimon o̱ʼe̱. “Konig huataʼ diʼda moʼi̱kaʼne konigti nog aratbuttaj diʼda yanʼmaikaʼ.” \v 40 Kenda ijjaʼnig Moisésen eʼmanaʼpiʼ konigti ayaʼda o̱ʼe̱. Kenpaʼti Diosen huamanbatiaʼpakeri eʼmanmadikaʼpiʼ konigti ayaʼda o̱ʼe̱. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \s1 ¿Beʼed adhueaʼ huayayo o̱ʼe̱ Cristo? \r (Mr. 12.35-37; Lc. 20.41-44) \p \v 41 Fariseo huamanmadikaʼeri Jesústaj e̱gkupopakte, \p \v 42 —‍¿Cristotaj katiaʼ moʼtinopo̱e̱ʼ? ¿Beʼed adhueaʼ huayayo o̱ʼe̱? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p —‍Daviden adhueaʼ huayayo o̱ʼe̱. —‍Jesústaj oʼnonaʼuy. \p \v 43 —‍Davidtaj Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼnopoʼto̱e̱denok, “Cristo doʼhued Huairi meʼta̱e̱ne.” ¿Menaʼpo Davida kenpaʼ yaaʼuyate? \q1 \v 44 “Doere teyda yamanaʼikaʼ. Ayaʼda o̱ʼnen takaʼ oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼerikon nogokaʼda huaboaʼda ontaj nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼneapo.” Doʼhued Huairi Cristotaj Diosa onaʼuy, aʼnennada Davida oaʼuyate. \m \v 45 “¿Doʼhued Huairi Cristo o̱ʼe̱,” David eaʼnayo Cristo Daviden adhueaʼ huayayo menpaʼ e̱ʼdik ya̱ʼe̱? —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \p \v 46 Fariseo onʼpe̱e̱depo konig aʼtokhueʼdikda o̱ʼnepo kate onaʼdik o̱ʼe̱ nopo̱e̱hueʼda o̱ʼnuy. Onaʼti onahueʼ o̱ʼnuy. \c 23 \s1 Fariseo huamanmadikaʼeritaj kenpaʼti Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeritaj Jesúsa oʼbatiaʼpakuy. \r (Mr. 12.38-40; Lc. 11.37-54; 20.45-47) \p \v 1 Huakkaʼ aratbut Jesústaj enʼtikupopakte kenpaʼti Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeribetaʼ o̱ʼnenok ayaʼtada Jesúsa oʼmanaʼpo: \p \v 2 —‍Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri kenpaʼti fariseo huamanmadikaʼeriere Moisésenbaʼ manmadikaʼdik o̱ʼnikaʼapo. \v 3 Konige̱po kenomeytaj yanʼmanigpe̱i̱kaʼ kenpaʼti kenda kaʼdik enaʼte kennayo ya̱gʼkikatiʼ. Konig huamanmadikaʼeria o̱gkikaʼnignayo kikahueʼ yanikatiʼ. Kenda onʼmanikaʼnignayo kikahueʼ o̱ʼnepo dakhueʼda o̱gkikaʼ. \v 4 Nogda nogda huakkaʼda ya̱gʼkikaʼ opudtaj monaʼikaʼnigʼa. Ayaʼda menpaʼ kikahueʼdik moʼe̱ne. Huamanmadikaʼerianayo kenda onʼmanaʼikaʼnigʼa katepiʼ sigpiʼ kahueʼdikda o̱ʼnikaʼ. \v 5 Aratbuta menʼtiahuayeʼpo huamanmadikaʼeria ayaʼda o̱gkikaʼ. Aratbuta menʼtiahuayeʼpo Apagbaʼsiʼpo huanoyte onʼbetaʼikaʼ kenpaʼti huaʼopite onʼbetaʼikaʼ. Kenpaʼti aratbuta menʼtiahuayeʼpo huabida̱da o̱gkubogpiokdeaʼikaʼ huaoktaj. \v 6 Fiesta aypo eʼbapeʼnayo huairien huahuadte eʼhuadtaʼ onʼeretpakikaʼ kenpaʼti judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo huairien huahuadte eʼhuadtaʼ onʼeretpakikaʼ. \v 7 Huakkaʼ jak eretnopoyo eʼhuaeʼte, “Iʼtiak huairi,” kenpaʼti “Iʼtiak huamanmadikaʼeri,” enaʼtaʼ onʼeretpakikaʼ. Apagbaʼ huamanmadikaʼeri kenpaʼti fariseo huamanmadikaʼeri kenpaʼ eʼpe̱i̱kaʼtaʼ onʼeretpakikaʼ. \p \v 8 “Huamanmadikaʼeri, menonaʼ,” manahueʼ yanikaʼ. Ayaʼda huamaʼbuy moʼmaene kenpaʼti nogtida Huamanmadikaʼeri moʼta̱e̱ne. Cristoyoʼda moʼta̱e̱ne. \v 9 Kenpaʼti in huadariyo nogbokerektaj “pag,” manahueʼ yanikaʼ. Nogtida Pag moʼta̱e̱ne. Kurudyo̱ o̱ʼe̱. \v 10 “Huairi menonaʼ,” manahueʼ yanikaʼ Cristoyoʼda Huairi o̱ʼe̱nok. \v 11 Nogtaj huabatihuapokeʼeri keʼna opuden huairi o̱ʼne. Huabatihuapokeʼeritaj Diosa oʼpak. \v 12 Kenomey “huairitoneʼ i̱jje̱y,” huataʼda huatinopo̱e̱ʼeri ehueʼdikda o̱ʼneapo. Kenomey “huairi ehueʼda i̱jje̱y,” huanopo̱e̱ʼeria konig huairi o̱ʼneapo. \p \v 13 Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri fariseo huamanmadikaʼeriere paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne, ʼuruda huamanmadikaʼeri o̱ʼne. Aratbuta opudtaj menʼtinopo̱e̱ʼpo kenpaʼda boʼeretpakikaʼne. Namaʼda huanopo̱e̱ʼeri moʼi̱kaʼne. Dakhueaʼda boʼkikaʼnok aratbut Diosensiʼpo e̱e̱ʼtaʼ eʼpakada Diosensiʼpo ehueʼdik o̱ʼneapo. Opudkon Diosensiʼpo ehueʼdik moʼe̱a̱po. \p \v 14 Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri Fariseo huamanmadikaʼeriere opud paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne. Namaʼda moʼmanopo̱e̱a̱ʼikaʼne. Ayhuataj huakkaʼ huakupe dehueaʼ namaʼda monaʼpo ayhuataj huid jak katepiʼ enʼta̱e̱ʼ moʼbakkayʼikaʼne, nogok aratbut eʼtiahuayte Diostaj ijhueʼnada boʼtionaʼpakikaʼne. Namaʼda boʼkikaʼne. Keʼpoda Diosa castiga mogkaʼapone. \p \v 15 Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri fariseo huamanmadikaʼeriere paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne. Namaʼda moʼmanopo̱e̱a̱ʼikaʼne. Namaʼda huakaʼeri moʼe̱ne. Opuden eʼmanmadikaʼtaj nogtiaʼ kanopoʼkoreʼ opudtaj moʼnigpe̱i̱keʼpo nogtaʼtipiʼ boʼukonhuahuaʼpo diga̱ʼda boʼhuaʼudhuahuaʼpo. Huadarite kenpaʼti e̱ʼpo̱gte bidteda boʼhuaʼudhuahuaʼpo. Nogtiada oʼpe̱e̱depo eʼnopoʼkoreaʼdeʼ konig opud dakhueʼda moʼe̱ne keʼnanayo dakhueʼnanada oʼyahueapo. \p \v 16 “Diosen jaka meknopo̱e̱nok katepiʼ Diosenpiʼ ijkikaʼapoy buttida ijjay.” Beʼapiʼ kenpaʼ eaʼada kahueʼdik e̱ʼe̱a̱da oaʼ. “Diosen jak oro huakupea meknopo̱e̱nok katepiʼ ijkikaʼapoy buttida ijjay.” Beʼapiʼ eaʼnayo kenda kaʼdik moʼe̱ne. Opuda̱ namaʼda boaʼikaʼne. Opud huamanmadikaʼeri ekpobiga̱ huabatohuaʼerionig paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. \v 17 Namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼne. Ekpobigo̱nig moʼe̱ne. Diostaj oknopo̱e̱hueʼ moʼe̱ne. Diosen jak o̱ʼe̱nok oroa e̱ʼti̱hui̱t Diostaj ʼuruda o̱ʼe̱. Diosen jaktanayo Diosa huakaʼ oʼpak. \v 18 “Ijkaʼapoy, buttida ijjay. Diosen ʼuhuataj eʼnigbakpaka kutopa meknopo̱e̱ne,” kenda eaʼada kahueʼ moʼi̱kaʼne. “Ijkaʼapoy, buttida ijjay. ʼUhuataj eʼnigbakpaka kutopate ʼuhua oʼhuedpo meknopo̱e̱ne eaʼnayo kaʼdik moʼe̱ne.” Opuda̱ namaʼda boaʼikaʼne \v 19 Konig huakpobigonig Diostaj oknopo̱e̱hueʼ moʼi̱kaʼne. Diosen kutopa o̱ʼe̱nok ʼuhua Diostaj huadak o̱ʼe̱. Kutopatanayo Diosa huakkaʼ oʼpak. \v 20 Ijkaʼapoy, kutopa meknopo̱e̱ne buttida ijjay eaʼnayo kutopayoʼda oknopo̱e̱hueʼ moʼe̱ne. Kutopa ʼuhuaerea moknopo̱e̱ne. Kaʼdik moʼe̱ne. \v 21 Kenpaʼti Diosen jaka meknopo̱e̱nok ijkaʼapoy eaʼnayo kaʼdik moʼe̱ne. Dios jakyo o̱ʼi̱kaʼ. \v 22 Kenpaʼti kenda ijkaʼaponig, kuruda̱piʼ meknopo̱e̱ne buttida ijjay. Kenpaʼ eaʼnayo Diosen huahuada̱ Diosakon moknopo̱e̱nok kenda kaʼdik moʼe̱ne. \p \v 23 Opud Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri fariseo huamanmadikaʼeriere Apagbaʼ huakkaʼ moʼnopo̱e̱nigʼa namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼpo boʼkikaʼne. Opud paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Menta anís cominoere aypo huatokbuk Diostaj sig sig boʼyokikaʼnigʼa Diosen eʼmanmadikaʼ kenda Dios huakkaʼ oʼpak kennayo kahueʼ moʼi̱kaʼne. Opudnayo butukda huadik kikahueʼ moʼe̱ne. Nog aratbuttaj matinepahuihueʼ moʼi̱kaʼne. Kenpaʼti Diostaj oknopo̱e̱hueʼda moʼi̱kaʼne. Ayaʼ Diosen ʼuru eʼmanmadikaʼ kikaʼdik moʼe̱po, nogomeytaj butuk huadikyoʼ kikaʼdik moʼe̱po, ayaʼtada yanʼmatinepahuikaʼpo, kenpaʼti aypo huatokbukkon Diostaj yokdik moʼi̱kaʼapone. \v 24 Kenda Diosa pakhueʼ o̱ʼi̱kaʼnig boʼkikaʼne. Kenda Diosa huakkaʼ oʼpak opudnayo kahueʼ moʼi̱kaʼne. Opud konig ekpobiga̱ eʼbatohuaʼnig moʼi̱kaʼne. \p \v 25 Opud huamanmadikaʼeri paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne, ʼuruda huamanmadikaʼeri o̱ʼne. Aratbuta opudtaj menʼtinopo̱e̱ʼpo kenda boʼeretpakikaʼ. Hua̱so̱ʼtayoʼda boʼkoyoaʼikaʼne. Huanopoʼnayo dakhueʼnopoʼnada moʼi̱kaʼpo huakkaʼtada katetapiʼ boʼeretpakikaʼpo kenpaʼti moʼbakkayʼikaʼne. \v 26 Fariseo Diostaj konig ekpobigo̱nig moʼi̱kaʼne. Konig vaso huaki̱re̱gpenkon koyodik moʼi̱kaʼne, ken konig eʼnopoʼkoyoaʼ yanikaʼ. Huakkuruda nopoʼkoyoaʼdik moʼe̱ne. Moʼnopoʼkoyoaʼdepo hua̱so̱ʼkon ʼuruda o̱ʼe̱a̱po. \p \v 27 Opud huamanmadikaʼeri paiʼda moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne. ʼUruda huamanmadikaʼeri o̱ʼne. Aratbut opudtaj menʼtinopo̱e̱ʼpo kenpaʼda boʼeretpakikaʼne. Konig kubaraktoneʼonig moʼe̱ne. Huid huanokbettaj yereda e̱ʼti̱hui̱tdeʼte ʼuruda e̱ʼe̱a̱da sorokya̱ʼnayo pa̱gda o̱ʼe̱po eʼbueyen huaʼay huakkaʼda o̱ʼnikaʼ. \v 28 Ken konig moʼi̱kaʼne. Opuden hua̱so̱ʼ ʼuruda moʼe̱nigʼa dakhueʼnopoʼ moʼi̱kaʼpo kenpaʼda namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼpo dakhueaʼda boʼkikaʼne. \p \v 29 Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri fariseoere paiʼnada moʼnopoʼe̱a̱pone. Huadakda o̱ʼne. Aratbuta menʼtinopo̱e̱ʼpo namaʼda moʼnopo̱i̱kaʼpo boʼkikaʼne. Apagbaʼ huamanbatiaʼpakerikudaken kubaraktaʼ konig okkahuehueʼdik huid jaksiʼpo boʼkikaʼnigʼa. Kenpaʼti huadak huakaʼerien kubarak huanokbet ʼuruaʼda botoʼkikaʼnigʼa. \v 30 “Oroʼen adhueyaʼpaneʼkudaka Diosen huamanbatiaʼpakeritaj onʼbatiarakikaʼuy. Oroʼ kenokaʼ e̱e̱ʼnayo batiarakahueʼ o̱ʼe̱a̱yʼuyyet.” Opuda̱ namaʼda moʼmanaʼikaʼne. \v 31 Diosen huamanbatiaʼpakeritaj oroʼen huaoj onʼbatiarakaʼuyate. Opuda̱ huataʼda boʼhuaaʼikaʼne. \v 32 Kenda opuden huaoj huaboaʼda o̱gkikaʼuyatenig kenpaʼda ya̱gkaʼpo yanʼbatiktiʼ. \p \v 33 Opud konig bihui moʼe̱ne. Konig bihuien aratbut moʼe̱ne. Namaʼda huaaʼeri moʼi̱kaʼne. Kenpaʼda moʼbueyapone. Diosa castiga mogkaʼpo kenpaʼda taʼakyo moʼeonhuahuikapone. \v 34 Opudtaj Diosen huamanbatiaʼpakeritaj ijmataʼmonaʼapoy. Diosen huanopo̱e̱ʼeritaj ijmataʼmonaʼapoy. Kenpaʼti huadak huaʼa huamanmadikaʼeritaj ijnigtaʼmonaʼapoy. Dakhueʼda moʼe̱po opuda̱ sueʼda huakkaʼmon moʼbaarakapone. Hue̱ypa cruzte nogtaj moʼbaarakapone. Nogtaj opuden hua̱i̱takeʼ jakyaʼ huiyokbiada moʼmabitbitapone. Nogtaj huakkaʼ jakyo nog huakkaʼ jakyo moʼbahuahuaʼpo dakhueʼada moʼmagkaʼapone. \v 35 Konig opud judío aratbuten adhueaʼpaneʼ huairi dakhueaʼda moʼnigkikaʼuyatenok opudomeya̱kon konigti boʼkikaʼ. Huakkuru moʼdiaypo Abeltaj oʼdarakuyate. Abel ʼuruaʼda Diostaj oʼnigpe̱i̱kaʼuyate. Nogok nogda nogda Diosen huamanbatiaʼpakeritaj onʼhuadiaypo oʼdarakuyate. Taʼpote Zacarías Berequíasensiʼpotaj Diosen jak kurutaʼ oʼdarakuyate. \v 36 Opuden adhueaʼpaneʼ dakhueaʼda moʼnigkikaʼuynok opudkon dakhueaʼda boʼkikaʼnok Diosa diga̱ʼda castiga mogkaʼapone, buttida ijjay. —‍Jesúsa judío huairitaj i̱ghuaʼnanada oʼmanaʼuy. \s1 Jerusalén huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeritaj Jesúsa oʼmatinepahuiʼuyate. \r (Lc. 13.34-35) \p \v 37 —‍Opud Jerusalén huakkaʼ jakyo hua̱e̱ʼeritaj diʼ o̱ʼnikaʼnigʼa. Diosen huamanbatiaʼpakeritaj kenpaʼti Diosen huataʼmonaʼeritaj opuda̱ moʼbatiarakikaʼuyate kenpaʼti aʼarakyaʼpo huida̱ moʼbapaʼeaʼuyate. Konig huatahuaj hua̱ye̱a̱ huasiʼpotaj okajpea oʼbatiokaʼikaʼ konigti menigaaʼ opudomeytaj aʼbatiokayaʼpo eʼkupopakataʼ ijpakikaʼuynigʼa opudnayo konig Diosensiʼpo e̱e̱ʼtaʼ pakhueʼ moʼi̱kaʼuyne. \v 38 Opudomeytaj Diosa bokhuaʼnede. Opuden huakkaʼ jaktaj Diosa onteʼti tiokahueʼ moʼe̱a̱po. Jak ehueʼda o̱ʼta̱e̱a̱pone. \v 39 Onteʼti doʼtaj tiahuayhueʼ o̱ʼneonhuahuaʼapone. Kenokaʼ “Kentaj Diosa oʼtaʼmonaʼuyate ʼurunanada o̱ʼe̱. Kentaj oʼpaki.” Opudomeya̱ eadeʼte onteʼti doʼtaj onʼtiahuayapone, ijjay. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. \c 24 \s1 Diosen huid jak ayaʼnada onʼbaksakaʼapo. Jak ehueʼda o̱ʼe̱a̱po. \r (Mr. 13.1-2; Lc. 21.5-6) \p \v 1 Diosen jakyaʼ Jesúsa o̱ʼo̱ro̱kdepo jak kurute eʼhuaeʼte, “Diosen huakkaʼ jak yatiahuayʼ, ʼuruda o̱ʼe̱.” Oroʼa Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj onaʼuy. \p \v 2 —‍In huid jak boʼtiahuaydenigtaj nogok ayaʼda huid onʼsakapo. Huabada sorokte nog aratbuta onʼsakaʼapo. Huid kupahuihuihueʼ o̱ʼe̱a̱po. Diosen jak ehueʼda o̱ʼe̱a̱po. Buttida ijjay. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \s1 Cristo onteʼti tiakhued e̱e̱ʼted kenpaʼti keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe tiakhued e̱e̱ʼted in konig aratbuta onʼmagkikaʼaponig Jesúsa oʼmanopo̱e̱a̱ʼuyate. \r (Mr. 13.3-23; Lc. 21.7-24; 17.22-24) \p \v 3 Ken Olivos oteʼyo oʼhuaʼdeʼuy Jesús eʼhuadte oroayoʼda kentaj oʼhuahuaʼpo onaʼpo: \p —‍¿Menokaʼ Diosen huid jak yansakapet? ¿On onteʼti eʼtiak kenpaʼti keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe menokaʼ ya̱ʼe̱a̱pet? ¿Oroʼomey aʼnopo̱e̱yaʼpo kate huakkuru oʼtiahuayapet? —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 4 —‍Keyoj, huakkaʼada opudtaj namaʼda enaʼte pe̱e̱hueʼ yanikatiʼ. \v 5 Huakkaʼada opudtaj boʼhuatiakapone. “Cristo i̱jje̱y.” Namaʼda monaʼapet. Kenomeytaj huakkaʼada namaʼda onʼmanigpe̱e̱a̱po. \v 6 Nogbayo nogbayo gobierno sorotataj nog gobierno sorotataj onʼbarakonhuaʼ yanʼbatiaʼpakapet. Opudnayo meʼpukhueʼ yaneʼ. Keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe tiakhued e̱e̱ʼted. \v 7 Nogbayaʼ nogbayaʼ gobierno sorotataj yanʼbarakeonhuahuaʼapet. Diga̱ʼda yanʼbarakeonhuaʼapet. Nogya̱ʼ nogya̱ʼ aratbut aypobayoʼ o̱ʼnepo yanʼmabueyonhuaʼapet, huakkaʼda dakhueʼda yanʼmamaeapet, kenpaʼti nogbayaʼ nogbayaʼ huadari ya̱ʼi̱ye̱ga̱pet. \v 8 Kenpaʼ huaboaʼ dakhueaʼda o̱ʼe̱depo paiʼnanada yanʼnopoʼe̱a̱pet. \p \v 9 Nogok doʼtaj moknopo̱i̱kaʼnok opudtaj diga̱ʼda mogkaʼapet. Opudtaj boʼarakapet. Nogba nogbayaʼ huabada opud huaknopo̱e̱ʼeritaj boʼhuadiayikaʼapet. \v 10 Kenokaʼ huakkaʼada yanoknopo̱e̱batikapet. Nog huaknopo̱e̱ʼeritaj dakhueaʼda yanʼmagkaʼapet yanʼbakude̱a̱ʼapet kenpaʼti huayahuaya yanʼbahuatitotiaʼkeapet. \v 11 Kenpaʼti huakkaʼda huamanbatiaʼpakeri ya̱ʼneapet. Diosen huamanmadikaʼeri i̱jje̱y namaʼda yadaʼapet. Kenpaʼ onʼmonaʼnok huakkaʼada namaʼda yanoknopo̱e̱a̱pet. Onaʼti Diostaj pakhueʼ ya̱ʼneapet. \v 12 Diga̱ʼda dakhueaʼ onʼmagkaʼaponok huaknopo̱e̱ʼeria diʼ onʼmaepo sigda sigda yanʼbatikapet. Onteʼti nog huaknopo̱e̱ʼeritaj huayahuaya suepiʼ diʼ yanʼmaeapet. \v 13 Kenomey Diostaj dakaʼda onʼnigpe̱e̱po oʼnoknopoeonhuahuikaʼpo batikhueʼda huayahuaya diʼ onʼmaeʼikaʼnignayo onʼbueydepo batikhueʼda onteʼti Diosere onʼnoeonhuahuikaʼapo. \v 14 Konig ijmanmadikaʼnig, Dios Huairitaj huaknopo̱e̱ʼeri Diosensiʼpo ya̱ʼneapet. Kenda nogbayaʼ nogbayaʼ huabada yanʼmanbatiaʼpakikaʼapet. Ayaʼada yanʼmape̱a̱pet. Ayaʼada enʼmape̱e̱deikaʼte keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoe ya̱ʼe̱a̱pet. \p \v 15 Kenda Diostaj konig ta̱hui̱re̱gnanada o̱ʼe̱po Diosen jakyo ya̱ʼe̱a̱pet. Daniela aʼnenda oʼmadoyaʼuyate. Yanʼbonaʼpakpo yanʼnopoenkatiʼ. Kenda Diosen jakyo e̱ʼe̱deʼte yanʼtiahuaydepo \v 16 ayaʼda aratbut Judea huadaribayo o̱ʼnepo oteʼyon i̱da kenʼmamoneʼ. \v 17 Huabarakeri i̱dada onʼbatiaknok jak kurute opud e̱e̱ʼnayo jakyo katepiʼ moʼtamae aʼudyaʼpo kudhueʼ yanetiʼ. I̱dada yanʼmamontiʼ. \v 18 Kenomey taʼbayo o̱ʼnepo jakyo huaoktaj aʼetuyaʼpo kumejhueʼ yaneʼ. I̱dada yanʼmamontiʼ. \v 19 Ettoneʼ bogdakhueʼ ya̱ʼnepo kenpaʼti ettoneʼ yo̱bed yanʼto̱e̱po onʼminognok i̱da monhueʼdik o̱ʼnenok kenomeytaj dakhueʼnanada ya̱ʼe̱a̱pet. Paiʼda yanʼnopoʼe̱a̱pet. \v 20 Yanʼtionaʼpakikatiʼ. Huahuiʼokpiʼ uuʼok e̱e̱ʼtepiʼ monhueʼdikpiʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo, okmapi̱e̱ʼahuaddikte monhueʼdikpiʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo, yanʼtionaʼpakikatiʼ. \v 21 Huakkaʼnada paiʼda yanʼnopoʼeonhuahuaʼapetnok. Keʼponanada ya̱ʼneonhuahuaʼapet. Aʼnenda sueʼda paiʼdamon onʼnopoʼe̱ʼuyate. Kenpaʼti nogok onteʼti sueʼda dakhueʼmon yanʼnopoʼe̱a̱pet. \v 22 Ayaʼada mabueyhueʼdik kaʼneʼpo kenpaʼti Diostaj huaknopo̱e̱ʼeri Diosen huabaktieʼeaʼeritaj Diosa oʼmatinepahuiʼpo “sueʼda huameʼnoe aratbut paiʼnananada kanʼnopoʼunhuahuikeʼ.” Diosa yaʼaapet. Konige̱po yanʼtionaʼpakikatiʼ. \p \v 23 Kenokaʼ paiʼda eʼnopoʼunhuahuadeʼte “Yanʼtiahuayʼ in Cristo o̱ʼe̱.” “Yanʼtiahuayʼ a̱yo̱ Cristo o̱ʼe̱.” Beʼapiʼ enaʼnayo pe̱e̱hueʼ yanetiʼ. \v 24 Nogok “Cristo i̱jje̱y,” huabokerekapiʼ namaʼda yanʼmanaʼapet. Noga̱ “Diosen huamanbatiaʼpakeri i̱jje̱y,” namaʼda nogok nogok yanʼmanaʼapet. Diosen huabaktieʼeaʼeri namaʼda ka̱gkeʼpo namaʼda yanʼmanaʼapet. Kenpaʼti ʼuruaʼda konig Diosayoʼda kaʼdik o̱ʼe̱nig ya̱gkaʼapet kenpaʼti yanʼbayareaʼapet. \v 25 Namaʼda huaaʼeria namaʼda yanʼbatiaʼpakapet. Namaʼda huaaʼeri tiakhued dakaʼda opudtaj onʼnopo̱e̱a̱ʼne. \v 26 “Aratbut ehueʼ eʼnahue̱ʼyo̱ Cristo o̱ʼe̱.” Aratbuta eʼnaʼnayo huahueʼ yanetiʼ. “I̱yo̱ Cristo o̱ʼe̱ jakyo.” Beʼapiʼ enaʼnayo pe̱e̱hueʼ yanetiʼ. \v 27 Konig o̱jbedtoneʼ adteda kurudya̱ʼ eʼeypak oʼhuaikaʼ ayaʼada aratbuta nogbayaʼ nogbayaʼ onokteyoʼ onʼtiahuayikaʼ. Ken konig do onteʼti eʼtiakte aratbut nogbayaʼ nogbayaʼ onokteyoʼ onʼtiahuayapet. Doʼtaj Diosen Huasiʼpo i̱jje̱nok Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. \v 28 Hua̱so̱ʼ oʼbueypo i̱da pa̱gda o̱ʼe̱. Matuk i̱da onʼbatiakikaʼ. Konigti nogok aratbut dakhueaʼda o̱gkikaʼdeaponok doere Diosen huataʼmoneriere ijhuarakapoy. Dakhueaʼ huakaʼeritaj castiga ijmagkaʼapoy. \s1 In konig ijtiakapoy Jesúsa oʼbatiaʼpakuyate. \r (Mr. 13.24-37; Lc. 21.25-33; 17.26-30, 34-36) \p \v 29 Kenokaʼ paiʼda enʼnopoʼunhuahuadeʼte diga̱ʼ eʼmagkadhuahuaʼ enʼbatikdeʼte niokpoakon sigpiʼ taʼtehueʼdikda ya̱ʼe̱a̱pet konigti puug jeyhueʼda ya̱ʼe̱a̱pet. Kurudya̱ʼ siokpo yakahuaapet. Kurudyo̱ hua̱e̱ʼeri huairinig yanʼkiriga̱ʼapet. \v 30 Kenokaʼ kurudyo̱ do Diosen Huasiʼpotaʼ boʼtiahuayapet, ʼuruaʼnanada e̱e̱ʼte ayaʼada boʼtiahuayapet. Diostaj dakhueʼda o̱gkikaʼpo onʼmanokotdepo onʼmameʼpukpo diga̱ʼda onʼbahuikapo. Do eʼtiakte boʼtiahuayapet. Teynanada i̱jje̱po ʼurunanada i̱jje̱po ijhuarakapoy. \v 31 ʼUttaʼda huatoʼkaʼpuʼ eʼtoʼkaʼte doʼhued huataʼmoneri ijmataʼmonaʼapoy. Nogyon nogyon doʼhued huabaktieʼeaʼeritaj onʼbakupopakaʼapo. Ayaʼbayaʼda onʼbakupopakaʼapo. \p \v 32 Higuera hue̱ymeytaj ijmanbatiaʼpakapoy. Kenda dakaʼ yanʼnopo̱e̱ʼ. Huaʼopi oʼkutaʼsonpakde oʼbakutapakde huabayok oʼtiakonyak moʼnopo̱i̱kaʼ. \v 33 Kenda kenpaʼ huaboda ijmanay e̱ʼe̱deʼte opud boʼtiahuaydepo kurudya̱ʼ oʼtiakdeapo nopo̱e̱ʼdik moʼe̱ne. \v 34 Ayaʼ opud aratbut bueyhued opuden huakkaʼ jaktaj takaʼ sorotataj keʼpoda mogkaʼapet. \v 35 Doʼhued huaʼa doʼhued eʼmanmadikaʼnayo kenpaʼda o̱ʼunhuahuikaʼapo. Batikhueʼdik o̱ʼe̱a̱po. Huadari batikdik kurud batikdik doʼhued eʼmanaʼnayo batikhueʼdikda o̱ʼe̱a̱po. \p \v 36 Ken huameʼnoe oʼtiakapo kente niokpo eʼhuadte ayaʼada beʼapiʼ nopo̱e̱hueʼda o̱ʼne. Diosen huataʼmoneripiʼ kurudya̱ʼ nopo̱e̱hueʼ o̱ʼne. Do, Diosen Huasiʼpo itipiʼ nopo̱e̱hueʼ i̱jje̱y. Apag Diosayoʼda oʼnopo̱e̱. \p \v 37 Konig aʼnenda Noékudak e̱e̱ʼte aratbut hua̱hue̱ e̱ʼpo̱gtaj onmabohueʼ o̱ʼnuy. Do eʼtiakte konigti o̱ʼe̱a̱po. Aratbut doʼtaj onmaboikahueʼ o̱ʼneapo. \v 38 Aʼnenda Noé eʼnoete hue̱kurutoneʼ tiakhued e̱e̱ʼted aratbut onʼbapeikaʼ, onʼmamayʼikaʼ, onʼto̱e̱pakikaʼ, kenpaʼda o̱gkikaʼuy. Diostaj nopoʼkoreahueʼda Noéomey kusiʼpetoneʼyo e̱gkuddeʼte \v 39 kenpaʼti hue̱kurutoneʼ oʼtiakapo oknopo̱e̱hueʼ o̱ʼnuy. Eʼtiakte entaʼkotdeʼte huaboaʼda onʼnokotuyate. Kenokaʼ hue̱kurua ayaʼda oʼbatohuaʼuyate. Do eʼtiakte konigti ya̱ʼneapet. \v 40 Do eʼtiakte taʼbayo bottaʼ huabokerek ya̱ʼneapet. Diosen huataʼmoneria nogtatida yanoktohuaʼapet. Nogtaj yaʼnenonapet. \v 41 Bottaʼ ettoneʼa̱ yanʼbataruaʼapet. Diosen huataʼmoneria nogtatida yanʼtohuaʼapet. Nogtaj yaʼnenonapet. \p \v 42 Kenokaʼ do opuden Huairi oʼtiakdeapo nopo̱e̱hueʼ moʼe̱po, dakaʼ e̱kpo̱e̱ʼ menigi̱katiʼ opuda̱nayo. \v 43 Jak hua̱ta̱e̱ʼeri eʼtayte huabereʼeri aʼbereyaʼpo onʼtiakikaʼ. Ken horate huabereʼeri oʼtiakapo jak hua̱ta̱e̱ʼeri eʼnopo̱e̱ʼnayo tayhueʼ o̱ʼe̱po huabereʼeritaj oʼmabonok berehueʼdik o̱ʼe̱a̱po. \v 44 Konigti opud kenpaʼti doʼtaj dakaʼ maboikaʼdik moʼi̱kaʼne. Kenokaʼ Huairi oʼtiakapo nopo̱e̱hueʼ e̱ʼneʼte ijtiakapoy. \s1 Huairien huanabaʼ huamato̱e̱ʼeri dakaʼ huakikaʼeri konig o̱ʼne. Huairien huanabaʼ huamato̱e̱ʼeri dakaʼ kikahueʼ hua̱e̱ʼeri konig o̱ʼne. \r (Lc. 12.41-48) \p \v 45 Huaknopo̱e̱ʼeritaj ʼuruaʼnanada huatamato̱e̱ʼeritaʼ Diosa oʼpakikaʼ. ʼUruaʼnanada huatamato̱e̱ʼeria huaknopo̱e̱ʼeritaj dakaʼ onʼmanmadikikaʼ kenpaʼti dakaʼ onʼmato̱i̱kaʼ. \v 46 Do eʼtiakte huatamato̱e̱ʼeri dakaʼda onʼnigpe̱i̱kaʼpo huadakda eʼmanmadikikaʼnayo kenpaʼti ʼuruda nog huaknopo̱e̱ʼeritaj eʼtihuapokikaʼnayo durugda o̱ʼneapo. \v 47 Dakaʼda Diosen o̱gkikaʼpo ayaʼda Diosen eʼtamaeʼ onʼto̱i̱kaʼapo. \v 48 Doʼhued huairi ijhueʼda ya̱ʼe̱po yatiakapet namaʼda eʼnopo̱e̱ʼnayo kenpaʼti \v 49 Diosen huaknopo̱e̱ʼeritaj eʼmabitbitnayo kenpaʼti sineʼ huakkuda̱ʼeriere eʼbapeʼikaʼnayo kenpaʼti kenomeyere eʼmamayʼikaʼnayo \v 50 kenokaʼ Huairitaj mabohueʼ eneʼte ijtiakapoy. Kenmeʼnoete nopo̱e̱hueʼ e̱e̱ʼte ijtiakapoy. \v 51 Kenomeytaj diga̱ʼda oʼnogkaʼapone. Namaʼda huaaʼeri dakhueaʼda o̱ʼnenok kenomeyere oʼnogkaʼapone. Ke̱yo̱da aratbut paiʼda onʼnopoʼi̱kaʼ kenpaʼti diga̱ʼda onʼbahuikikaʼ ke̱yo̱ kenomeytaj ijmaenapoy. \c 25 \s1 Diez muneʼyo̱ konig o̱gkaʼuyate. \p \v 1 Konig Dios Huairien hueretda huanigpe̱i̱kaʼeri, Dios Huairiensiʼpo o̱ʼnepo dakaʼ e̱kpo̱e̱ʼ onʼnigonhuahuikaʼdepo durugda Diosyo onʼbakudapo. Ken konig o̱ʼe̱ ijmanbatiaʼpakapoy. Konig opud judío aratbut o̱gkikaʼ huabokerek aʼto̱e̱pakyaʼpo sikyo hua̱to̱e̱ aeʼyaʼpo oʼtiakapo. Kentaj aʼdeatuyaʼpo diez muneʼyo̱a̱ sikyo onʼhuahuaʼuy. Huasihuaj huakjeysiʼpo oʼnonto̱e̱ʼe̱po onʼhuahuaʼuy. Muneʼyo̱ konig Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeri o̱ʼne. \v 2 Huabaniga̱ʼ dakaʼ nopo̱e̱hueʼada o̱ʼnuy. Nog huabaniga̱ʼ dakaʼda onʼnopo̱e̱po huadakda o̱gkikaʼuy. \v 3 Dakaʼ manopo̱e̱ʼ ehueʼada muneʼyo̱ sueʼda huasihuaj oʼnontohuaʼuy. Nog huasihuaj ontohuaehueʼ o̱ʼnuyate. \v 4 Nog muneʼyo̱a̱nayo nog huasihuaj oʼnontohuaeʼuyate. Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼmanopoʼto̱i̱kaʼnok Diosen ʼuruaʼda o̱gkikaʼpo huabokerektaj ke̱yo̱da onʼnigu̱yate. Huasihuaj konig Diosen Noki̱re̱g o̱ʼe̱. \v 5 Huabokerek aʼto̱e̱pakyaʼpo ijhueʼtaʼda oʼtiaknok ayaʼda oʼnokbataiʼuyate. \v 6 Ken sikyo nopokaʼ “Ken huabokerek aʼto̱e̱pakyaʼpo oʼtiakde. Kentaj yanʼdej.” ʼUttaʼda ayaʼada onʼpe̱e̱deʼuyate. \v 7 Ayaʼada muneʼyo̱ onʼmamaboʼuyate. Huakjeysiʼpotaj aʼbakpakayaʼpo o̱gkaʼuyate. \v 8 Dakaʼ manopo̱e̱ʼ ehueʼada hua̱e̱ʼeria muneʼyo̱ nog muneʼyo̱taj onʼmanaʼpo: “Sueʼda huasihuaj beyok. Oroʼen huakjey oʼbakayde.” Onʼmanaʼuyate. \v 9 “Kejeʼ sueʼda moʼta̱e̱ne. Yokhueʼdik o̱ʼnene. Huabahuayaʼerite yanhuaʼ. Ke̱yo̱ ya̱ʼdetuʼ.” Dakaʼda huanopo̱e̱ʼeri muneʼyo̱a̱ onʼmanaʼuyate. \v 10 Nog huabaniga̱ʼ dakaʼ nopo̱e̱hueʼada hua̱e̱ʼeri muneʼyo̱ huasihuate enhuadeʼte huabokerekakon oʼtiakuy. Keʼna aʼto̱e̱pakyaʼpo oʼtiakuy. Kenere huabaniga̱ʼ muneʼyo̱ Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼmanopoʼto̱i̱kaʼnok dakaʼda Diostaj onʼnigpe̱i̱kaʼpo jakyo eʼto̱e̱pak fiestate onʼkuduyate. Onʼkuddepo akbogpe oʼnokhuikuy. \v 11 Aʼtimon huabaniga̱ʼ dakaʼ nopo̱e̱hueʼada hua̱e̱ʼeri muneʼyo̱ onʼtiakuy. “Monigokhuikeʼ, Huairi.” Oʼnonaʼuynigʼa. \v 12 “Opudtaj o̱ki̱e̱hueʼ o̱ʼnene. Buttida ijjay.” Huairia oʼmanaʼuy. Ken konig ya̱ʼe̱a̱pet. —‍Jesúsa oʼmanbatiaʼpakuy. \p \v 13 —‍Konige̱po Diosen dakaʼda ya̱gʼkikatiʼ. Batikhueʼda do eʼtiakapote e̱kpo̱e̱ʼ yanikatiʼ. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 Huairien huadak huanigpe̱e̱ʼeria huairien huakupe dakaʼ o̱ʼta̱e̱po nog huakupe gana oʼtakaʼapo. Ken konig Jesúsa oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \p \v 14 —‍Konig Dios Huairien hueretda huanigpe̱i̱kaʼeri, Dios Huairiensiʼpo o̱ʼnepo kiriga̱yo̱ʼ Diosen o̱gkikaʼ. Konig huairi huanabaʼ oʼmato̱e̱po nogbayo aʼti oʼhuaʼdepo huanabaʼtaj keʼnen huakupe oʼbaktoyokeʼuyate. Gana menʼtakadhuahueʼpo oʼbaktoyokeʼuyate. \p \v 15 Nogtatida huabaniga̱ʼ mil huakupe oktoyokuyate. Nogtaj bottaʼ mil huakupe oktoyokuyate. Nogtaj nogtida mil huakupe oktoyokuyate. Konig gana menʼtakeʼpo huakkaʼ huanopo̱e̱ʼeritaj huakkaʼmon oʼbaktoyokuyate. Sueʼda huanopo̱e̱ʼeritaj huakkahueʼ oʼbaktoyokuyate. Oʼbayokdepo nogbayo oʼbakhuaʼuyate. \v 16 Keʼna huanabaʼ huabaniga̱ʼ mil huakupe oʼedepo nogok nogok oʼbaeʼ kenpaʼti oʼbahuayaʼ. Dakaʼda oʼkikaʼdepo nog huabaniga̱ʼ mil huakupe o̱ʼi̱takaʼuyate. \v 17 Konigti oʼkaʼpo noga̱ bottaʼ mil oʼto̱e̱po nog bottaʼ mil huakupe o̱ʼi̱takaʼuyate. \v 18 Kennayo nogtida mil oʼedepo sorokyo oʼmaʼi̱re̱ga̱ʼuyate. \p \v 19 Huairi ijhueʼda o̱ʼe̱depo onteʼti oʼtiakuyate. “Yanʼtiak.” Huakupe huato̱e̱ʼeritaj oʼmanaʼpo enʼtiakte, “Men doʼhued huakupe moʼto̱e̱,” oʼmanaʼuyate. \v 20 Keʼna huabaniga̱ʼ mil huakupe oeʼuy huakkuru oʼhuatiakuy. Huairitaj botbaniga̱ʼ mil huakupekon oʼtabahuaʼuyate. “Huabaniga̱ʼ mil huakupe bekuyne. Nog huabaniga̱ʼ mil i̱ji̱takaʼmey. In botbaniga̱ʼ mil huakupe iʼtamaene, Huairi.” Onaʼuyate. \v 21 “Huadakda huanabaʼ o̱ʼta̱e̱ne o̱ʼna. Dakaʼda iʼkikaʼnok. Batikhueʼda iʼkikaʼ. Sueʼda doʼhued meʼta̱e̱meʼnigʼa dakaʼda iʼkikaʼtenok huakkaʼda doʼhued meʼta̱e̱a̱pone. Doere iʼdurugpakapone.” Huairia onaʼuy. \v 22 Noga̱kon huanabaʼ bottaʼ mil huakupe oeʼuyate huairite oʼhuatiakpo “Bottaʼ mil huakupe bektoyokuyne. Nog bottaʼ mil huakupe i̱ji̱takaʼmey. In bottaʼ bottaʼ mil huakupe iʼta̱e̱ne, Huairi.” Keʼna huanabaʼa onaʼuyate. \v 23 “Huadakda huanabaʼ meʼta̱e̱ne. Dakaʼda iʼkikate. Sueʼda doʼhued meʼta̱e̱meʼnigʼa dakaʼda iʼkikaʼtenok huakkaʼda doʼhued meʼta̱e̱a̱pone. Doere iʼdurugpakapone.” Huairia onaʼuy. \v 24 Keʼna nogtida mil huakupe oeʼuy huairitaj oʼhuatiakdepo “O̱ʼna baʼtey o̱ʼe̱piʼ, ijnopo̱e̱po o̱ʼnen huanabaʼ diga̱ʼda enʼbaaʼtada ayaʼda iʼbakbaeʼikaʼ. Huanabaʼen ehueʼda o̱ʼe̱. Huakid batukehueʼada iʼbakbakayikaʼ. \v 25 Konige̱po ijmeʼpukpo o̱ʼnen huakupe sorokyo ijmaire̱ga̱ʼuy. In o̱ʼnen iʼta̱e̱ne.” Ken huanabaʼa onaʼuy. \v 26 “On huanabaʼ dakhueʼda i̱ʼe̱ne. Baahueʼ hua̱e̱ʼeri i̱ʼe̱ne. Do baahueʼda oʼbakbaikaʼ kenpaʼti batukhueʼ e̱ʼe̱a̱da huakid oʼbakbaikaʼ iʼnopo̱e̱po \v 27 konige̱po doʼhued huakupe bancoyo eʼkuda̱meʼnayo do eʼtiakdeʼte doʼhued huakupe nogi̱ti huakupe menʼtahuayetnigʼa.” Huanabaʼtaj huairia onaʼuyate. \v 28 Nogomey kenteda e̱ʼneʼte “Ken mil huakupe huanabaʼ oʼto̱e̱ yaʼnokkayʼ. Keʼna diez mil oʼto̱e̱nigtaj yanʼyok. \v 29 Ayaʼada sueʼda huakkaʼ onʼto̱e̱po dakaʼda eʼto̱i̱kaʼnayo dakaʼda eʼkikaʼnayo kenomeyen huairia oʼpakpo nogi̱ti oʼbayokapo. Nogomey sueʼda onʼto̱e̱po dakaʼda to̱e̱hueʼ e̱e̱ʼnayo dakaʼda kikahueʼ e̱e̱ʼnayo kenpaʼti nogda i̱takahueʼ e̱e̱ʼnayo kenomeyen huairi kenda sueʼda onʼto̱e̱nigtaj oʼbaktiparatapo. \v 30 Ken dakhueʼ huanabaʼtaj ke̱yo̱da sikki̱re̱gda o̱ʼi̱kaʼ, ke̱yo̱da kenpaʼda paiʼda onʼnopoʼi̱kaʼ, ke̱yo̱da yaʼnenʼ.” Huairia oʼmanaʼuyate. —‍Jesúsa ken konig oʼmanbatiaʼpakpo oʼmanmadikaʼuy. \s1 Jesús Huairi onteʼti eʼtiakdeʼte keʼnen hueretda huanigpe̱i̱kaʼeritaj dakaʼ oʼbaeapo. Oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeritanayo Diosen castiga eʼkadhuahuikaʼyo oʼmaenapo. \p \v 31 —‍Diosa doʼtaj meʼtaʼmonaʼuyne. Nogok do onteʼti ijtiakapoy. Onteʼti konig huairitoneʼ ʼuruaʼda i̱jje̱po doere ayaʼda Diosen huataʼmoneriere oʼtiakapoy. Kenokaʼ Dios Huairien ʼuruaʼda huahuadte konig huamataʼmonaʼ huairi ijhuadapoy. \v 32 Ayaʼada nogbayo nogbayo hua̱e̱ʼeria doʼtaj menhuatiakapone. Doʼtaj e̱gkupopakte ijbaktieʼeaʼapoy. Konig oveja huato̱e̱ʼeria ovejataj cabra ʼuhua oʼbakupopakaʼikaʼ ken konig ijkaʼapoy. \v 33 Oveja konig Diosen huabaktieʼeaʼeri ʼuruda Diosen huaʼa huanigpe̱e̱ʼeri doʼhued huadaʼkopen ijkupopakaʼapoy. Cabra konig Diosen huabaktieʼeaʼeri ehueʼda namaʼda huakaʼeritaj doʼhued opeʼtopen ijkupopakaʼapoy. \v 34 Ijbakupopakaʼdepo doʼhued huadaʼkopen hua̱e̱ʼeritaj “Yanʼtiak. Opudtaj doʼhued Apaga̱ oʼmadurugpakaʼuyate. Huadari kurud Diosa aʼnenda oʼkaʼpo doʼhuedsiʼpo o̱ʼneapo Diosa oʼnopo̱e̱ʼuyate. Oyda Diosensiʼpo moʼe̱ne. \v 35 Aypotaʼ eʼkusitokte aypo onʼyokuyne. Maymaya̱ʼ eaʼte hue̱ʼe̱y onʼyokuyne. Nogbayo eʼhuaeʼte huatayʼ onʼyokuyne. \v 36 Yudtaj to̱e̱hueʼ e̱e̱ʼte onʼyokuyne. Dakhueʼ, e̱e̱ʼte onʼtaʼhuade̱ʼu̱yne. Huabakuda̱ʼ jakyo e̱e̱ʼte doʼtaj onʼtaʼhuade̱ʼu̱yne.” Do Diosen Huairi huadaʼkopen hua̱e̱ʼeritaj ijmanaʼapoy. \v 37 “Menok kenpaʼ kahueʼ o̱ʼu̱y ontaj. O̱ʼna aypotaʼ eʼkusitokte aypo yokhueʼ o̱ʼu̱yne. Maymaya̱ʼ eaʼte hue̱ʼe̱y yokhueʼ o̱ʼu̱y. \v 38 O̱ʼna nogbayo eʼhuaeʼte oroʼen jakyo katayeʼpo kuda̱hueʼ o̱ʼu̱y. Yudtaj to̱e̱hueʼ e̱e̱ʼte menok yokhueʼ o̱ʼu̱yne. \v 39 Dakhueʼ e̱e̱ʼte kenpaʼti huabakuda̱ʼ jakyo e̱e̱ʼte onʼtaj taʼhuade̱hueʼ o̱ʼu̱yne, Huairi.” Huadak huakaʼeria doʼtaj kenpaʼ boaʼapone. \v 40 “Kenokaʼ inomey doʼhued huamaʼbuytaj boʼkaʼuyate kenda doʼtaj hueretda boʼkaʼuyne.” Do Diosen Huairia ijmanaʼapoy. \p \v 41 Aratbut opeʼtopen Diosen huabaktieʼeaʼeri ehueʼ e̱ʼhua̱e̱ʼtaj “Menokbahuaʼ. Opudtaj Diosa diga̱ʼ castiga magkaʼdik moʼe̱a̱pone. Bakpak batikhueʼda e̱ʼi̱kaʼyo yanhuatiʼ. Ken taʼakyo castiga aʼmagkayaʼpo totoʼtaj kenpaʼti totoʼen huataʼmoneritaj Diosa oʼnigkaʼde. \v 42 Aypotaʼ e̱e̱ʼtada yokhueʼ o̱ʼneʼuyne. Maymaya̱ʼ eaʼtada yokhueʼ o̱ʼneʼuyne. \v 43 Nogbayo eʼhuaeʼte huatayʼ yokhueʼ o̱ʼneʼuyne. Yudtaj to̱e̱hueʼ e̱e̱ʼte yokhueʼ o̱ʼneʼuyne. Dakhueʼ e̱e̱ʼte kenpaʼti huabakuda̱ʼ jakyo e̱e̱ʼte doʼtaj taʼhuadehueʼ o̱ʼneʼuyne.” Do Diosen Huairia ijmanaʼapoy. \v 44 “Ehueʼ ontaj eʼkusitokte tiahuayhueʼda maymaya̱ʼ eaʼte tiahuayhueʼda o̱ʼna nogbayo eʼhuaeʼte kenpaʼti yudtaj to̱e̱hueʼ e̱e̱ʼte kenpaʼti dakhueʼda e̱e̱ʼte huabakuda̱ʼ jakyo e̱e̱ʼte tiahuayhueʼ o̱ʼe̱ʼuyne. Konige̱po ontaj tihuapokhueʼ o̱ʼe̱ʼuy, Huairi.” Opeʼtopen huakupopakeria doʼtaj monaʼapone. \v 45 “Inomey doʼhued huamaʼbuy doʼhued huaknopo̱e̱ʼeri huairihueʼda kenpaʼti konig paiʼda e̱ʼneʼtada batihuapokhueʼda moʼi̱kaʼuynok konige̱po doʼtada konig tihuapokhueʼ o̱ʼnuyne. Buttida ijjay.” Ijmanaʼapoy. \v 46 Kenomey opeʼtopen huakupoboʼeri Diosen castigayo kenpaʼda oʼnokbahuaʼapo. Kenpaʼda paiʼda onʼnopoʼunhuahuikaʼapo. Diosen ʼuruda huakikaʼeri kenpaʼda Diosere onʼnoeonhuahuikaʼapo. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \c 26 \s1 Jesústaj aʼarakyaʼpo monig oʼtotiakapo judío huairiomey onʼbatiaʼpakuyate. \r (Mr. 14.1-2; Lc. 22.1-2; Jn. 11.45-53) \p \v 1 Kenpaʼ ayaʼda Jesúsa oroʼtaj monaʼdepo nogdakon monaʼpo: \p \v 2 —‍Emeʼtekentaʼ judío huakkurueri isiʼpo mabueyhueʼ e̱e̱ʼ okkahuehueʼ fiesta o̱ʼe̱a̱po, moʼnopo̱e̱ne. Doʼtaj cruzte kanʼarakeʼpo judío huairitaj nogbokerekaʼtida meʼbahuayaʼapone —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 3 Jesúsa kenpaʼ eaʼte sacerdote, Moisésenbaʼ huamanmadikaʼeri, judío huairitoneʼ, Caifás sacerdote huairien jak kurute onʼkupopakuyate. \v 4 Ke̱ya̱ʼ monig Jesústaj i̱re̱gi̱re̱g oʼtotiakapet kenpaʼti monig oʼarakapet onʼbatiaʼpakuyate. \p \v 5 —‍Fiesta e̱e̱ʼte arakhueʼdik o̱ʼe̱ne. Kenokaʼ eʼaraknayo aratbut moʼhuadiaypo ʼuttaʼda boyʼdik moʼe̱a̱pone. —‍Judío huairia onʼbatiaʼpakuyate. \s1 Ettoneʼ ʼuruʼhui̱e̱a̱da huasihuaʼa Jesústaj oʼkutioyʼuy. \r (Mr. 14.3-9; Jn. 12.1-8) \p \v 6 Eʼsiʼdaksetaʼ Simóntaj onʼdikkaʼuyate. Oʼsiʼdakyareʼuyate. Betania huakkaʼ jakyo Simónen jakyo Jesús e̱e̱ʼte \v 7 ettoneʼa̱ Jesústaj oʼhuahuaʼpo huid yerepuʼte ʼuruʼhui̱e̱da huasihuaj huakkaʼteda e̱e̱ʼtada oʼtohuaʼuy. Jesús huabapeʼ kutopate eʼhuadte ʼuruʼhui̱e̱a̱da huasihuaj oʼkutioyʼuy. \v 8 Sueʼada Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria eʼkutioy onʼtiahuaydepo onʼhuadiayonpo, \p —‍Menaʼpo huakkaʼteda e̱e̱ʼtada namaʼda injoy. \v 9 Onjoyhued e̱e̱ʼnayo huakkaʼteda bahuayaʼdik huakupe paiʼda aratbuttaj bayokdik o̱ʼe̱a̱yʼnigʼa. —‍Huanigpe̱i̱kaʼeria nopo̱e̱hueʼ o̱ʼnepo onʼdaʼuy. \p \v 10 —‍In ettoneʼtaj namaʼda iʼkaʼne onahueʼ yaneʼ. ʼUruaʼda megkaʼne. \v 11 Opudere paiʼda aratbut o̱ʼnikaʼapo. Donayo opudere ehueʼ i̱ji̱kaʼapoy. \v 12 In huasihuaj beʼtioyne doʼhued hua̱so̱ʼ eʼkubarakkaʼ ikkenda beʼsihuakaʼne. \v 13 Do aratbuttaj aʼmanopoʼkoreayaʼpo moʼnigbueyʼuy. Meya̱piʼ ayaʼda huadaribayaʼ kenpaʼ onʼmanbatiaʼpakikaʼapo kenda in ettoneʼ megkaʼnigkon onʼmanbatiaʼpakikaʼapo. Ken ettoneʼtaj okkahuehueʼ o̱ʼnikaʼapo. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 Huakupete Judasa Jesústaj oʼhuatitotiakapo judío huairitaj. \r (Mr. 14.10-11; Lc. 22.3-6) \p \v 14 Doce Jesúsen huataʼmoneri o̱ʼnepo nogtida Judas Iscariote e̱ʼe̱a̱da oʼbakhuaʼuy. Judío sacerdote huairitaj aʼbatiaʼpakyaʼpo oʼbahuahuaʼuyate. \p \v 15 —‍¿Jesús opudtaj eʼyoknayo meniga̱ʼ huakupe doʼtaj yokdik o̱ʼne? —‍Judasa sacerdote huairitaj oʼmanaʼuy. Ken Judastaj treinta plata huakupe onʼyokuyate. \v 16 Huaboaʼda Jesústaj sacerdote huairitaj monig ijbayokapet Judasa oʼnopo̱e̱ʼuyate. \s1 Keneʼhua̱ya̱ʼ Jesúsere onʼbapeʼuyate. \r (Mr. 14.12-25; Lc. 22.7-23; Jn. 13.21-30; 1 Co. 11.23-26) \p \v 17 Ken huameʼnoe judío huakkurueri isiʼpo mabueyhueʼ e̱e̱ʼ okkahuehueʼ fiesta huakkuru huameʼnoe o̱ʼu̱y. Oroʼ Jesústaj oʼhuahuaʼpo, \p —‍¿Meya̱ʼ fiesta aypo manhuada̱ʼdik o̱ʼe̱a̱po? —‍Jesústaj onaʼuy. \p \v 18 —‍Jerusalényo̱ yanhuaʼ. Huabokerektaj boʼhuahuayapet, “Aʼti ijbueyapoy. O̱ʼnen jakyo doʼhued huanigpe̱i̱kaʼeriere fiesta aypo oʼbapeʼapoy. Huamanmadikaʼeria oaʼ.” Ken huabokerektaj ya̱ʼnonatiʼ. —‍Jesúsa monaʼuyne. \p \v 19 Kenda Jesúsa monaʼnig oroʼa oʼkaʼpo fiesta aypo oʼmanhuada̱ʼuy. \p \v 20 Esikdeʼte Jesús doce huanigpe̱i̱kaʼeriere kutopate o̱ʼe̱po \v 21 oʼbapeʼpo, \p —‍Judío huairia doʼtaj kadarakeʼpo opud nogtiada doʼtaj moʼbayokapone. Buttida ijjay. —‍Oroʼtaj Jesúsa monaʼuyne. \p \v 22 Ken huaboaʼda suhueʼnada o̱ʼu̱y oroʼ. Noga̱ noga̱ Jesústaj onaʼpo: \p —‍Doapiʼ oʼyokapetpiʼ, Huairi. —‍Oroʼa noga̱ noga̱ onaʼuy. \p \v 23 —‍Keʼna doere aypo huabapeʼte oʼbapeʼdenigʼa keʼnada judío huairitaj meʼbahuayaʼapone. \v 24 Konig Apagbaʼte oaʼikaʼ doʼtaj o̱gkaʼaponiga̱ keʼna meʼbahuayaʼapone. Kentaj keʼponada o̱ʼe̱a̱po. Paiʼnada oʼnopoʼunhuahuikaʼapo. Keʼna aʼnen siʼpoe̱hueʼ e̱ʼu̱ynayo huadakda o̱ʼe̱a̱ynigʼa. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 25 —‍Doʼhuapiʼ oʼbahuayaʼapetpiʼ. —‍Jesústaj Judasa namaʼda onaʼnigʼa keʼna judío huairitaj oʼyokapo. \p —‍E̱e̱ʼ o̱ʼna oʼbahuayaʼapone. —‍Jesúsa Judastaj onaʼuy. \p \v 26 Oʼbapeʼpo Jesúsa pan oʼbapadpo, “dakiti Dios” oaʼdepo oʼposakeaʼpo oroʼtaj boʼyokeʼpo, \p —‍Yanʼbapeʼ. In pan doʼhued hua̱so̱ʼ o̱ʼe̱. —‍Oroʼtaj monaʼuyne. \v 27 Aʼtimon vino huamaiʼpuʼ oʼto̱e̱po “dakiti Dios” onaʼdepo oroʼtaj boʼyokpo, \p —‍Opud ayaʼada yanʼmaiʼ \v 28 Doʼhued mimi o̱ʼe̱. Aratbuten dakhueaʼ eʼkaʼ ijbakkahueaʼapoy. Huaboaʼda ijjay. Opudtaj aʼnopo̱e̱a̱yaʼpo ijbueydepo doʼhued mimi oʼhuaʼapo. Aratbuten dakhueaʼ eʼkaʼ akkahueayaʼpo doʼhued mimi oʼmanighuaʼapo. \v 29 Aʼti in vino mayhueʼ i̱ji̱kaʼapoy. Nogok doʼhued Apag Dios Huairitaj ayaʼda huaknopo̱e̱ʼeria huaboaʼda enʼnigpe̱i̱kadeʼte onteʼti vino ijmayapoy. —‍Jesúsa monaʼuyne. \s1 “Jesústaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y.” Iaʼapone Pedro. Jesúsa onaʼuy. \r (Mr. 14.26-31; Lc. 22.31-34; Jn. 13.36-38) \p \v 30 Diostaj eʼbatadiʼkeaʼdeʼ huakkaʼ jak Jerusalénya̱ʼ oʼnoro̱kdepo oteʼ Olivosyo sikyo oʼhuaʼuy. \p \v 31 —‍In sikyo opud ayaʼda doʼtaj oʼnokmabirada̱pone. Doʼtaj oʼnokmamonapone. “Oveja huamato̱e̱ʼeritaj ekarakte oveja oʼnokmamonapo.” Apagbaʼte kenpaʼ oaʼ. \v 32 Nogok huakudakaʼda e̱ʼe̱a̱da ijnoyhuaddeapoy Galileayo huakkuruda ijhuaʼapoy. Opud taʼpotaʼ boʼtiakapone. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 33 —‍Nogomey bokbiradpo ekmamonpiʼ donayo okbiradhueʼ i̱jje̱a̱poy. —‍Pedroa Jesústaj onaʼuy. \p \v 34 —‍Oyda in sikyo huatahuaj sipoghued “Jesústaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y.” Bapaʼaʼ iaʼapone. Buttida ijjay. —‍Jesúsa Pedrotaj onaʼuy. \p \v 35 —‍Ehueʼ onere bueydik e̱e̱ʼpiʼ “Jesústaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y,” ahueʼ i̱jje̱a̱poy. —‍Pedroa onaʼuy. Oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria konigti ayaʼada onaʼuy. \s1 Getsemaní taʼbayaʼ Jesúsa Diostaj oʼtionaʼpakuy. \r (Mr. 14.32-42; Lc. 22.39-46) \p \v 36 Ken sikyoda Getsemaní taʼbayo Jesús oroʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeriere o̱kye̱ʼuy. \p —‍Inteda yanʼbahuadtiʼ. A̱yo̱ aʼtionaʼpakyaʼpo ijhuaʼapoy. —‍Jesúsa oroʼtaj monaʼuyne. \p \v 37 Pedrotaj kenpaʼti Zebedeoen bottaʼ huasiʼpo Juan Jacobotaj oʼbatohuaʼdepo Jesús huaboaʼda suhueʼnanada o̱ʼe̱po kenpaʼti paiʼnanada oʼnopoʼe̱po, \p \v 38 —‍Konig ijbueyapopo paiʼnanada ijnopoʼe̱y. I̱yo̱da menʼnige̱ʼ. Doere yanokpoehueʼ. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \p \v 39 Ken Jesús nogi̱ti adyonda oʼhuaʼdepo okkubukaʼ oʼhuedpo oʼtionaʼpakpo: \p —‍Do paiʼda nopoʼe̱hueʼ ka̱e̱ʼpo tihuapokdik e̱e̱ʼnayo konig do ijpaknig kahueʼ ya̱e̱ʼ. Konig kenda on iʼpakpo megkaʼ, doʼhued pag. —‍Jesúsa oʼtionaʼpakuyate. \p \v 40 Ken Pedromeytaj oʼbahuahuaʼpo enʼbatayte oʼbahuahuayʼuy. \p —‍Nogoratipiʼ menaʼpo doere okpoehuehueʼdik moʼe̱ne. \v 41 Namaʼda kahueʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo yanokpoehueʼ yanʼtionaʼpak. Huadak eʼkikaʼtaʼ boʼeretpaknigʼa kahueʼdik moʼe̱ne. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \p \v 42 Onteʼti aʼtionaʼpakyaʼpo adyonda oʼbakhuaʼuy. \p —‍Doʼhuada paiʼda eʼnopoʼe̱taʼ pakhueʼ i̱jje̱y. Kenpaʼti eʼbueytaʼ pakhueʼ i̱jje̱nok konig kenda on ipaknok bueydik a̱ʼe̱yʼ, doʼhued pag. —‍Jesúsa oʼtionaʼpakondepo \v 43 onteʼti huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼbahuatiakuy. Entayte oʼbahuahuayatoʼuy. Taytayaʼ ijjay. Huakkaʼ oʼdaʼnok. \v 44 Oʼbakhuaʼdepo bapaʼaʼ oʼtionaʼpakuyate. Konigti oʼtionaʼpakuyate. \v 45 Ken oʼtionaʼpakondepo huanigpe̱i̱kaʼeritaj oʼbahuatiakpo, \p —‍Oyiti̱e̱yo̱ yanʼhuedtiʼ, yanʼtaytiʼ. Oy dakhueaʼ huakaʼeritaj doʼtaj menʼbahuayaʼne. \v 46 Yanʼmaboʼ monhuaʼ. Keʼna menʼbahuayaʼdene oʼtiakde. —‍Jesúsa oʼmanaʼuyate. \s1 Jesústaj onʼtohuaʼuyate. \r (Mr. 14.43-50; Lc. 22.47-53; Jn. 18.2-11) \p \v 47 Jesúsa kenpaʼ eʼmanaʼted Judas oʼtiakdeʼuy. Jesúsen doce huanigpe̱i̱kaʼeri Judas nogtida o̱ʼu̱y. Judasere huakkaʼda onʼbatiakbedu̱yate. Sorotataen siroenpa noga̱ hue̱ypa onʼtotiakpo onʼbatiakbedu̱yate. Sacerdote huairi judío huairitoneʼa onʼmataʼmonaʼnok onʼbatiakbedu̱yate. \p \v 48 —‍Kentaj boʼpaknigtaj ijbuyukapoy yanʼtohuatiʼ. —‍Kenpaʼ Judas huabahuayaʼeri tiakhued o̱ʼe̱po oʼmanaʼuyate. Jesústaj kaʼnoki̱e̱ʼpo kenpaʼ oʼmanaʼuyate. \p \v 49 Ken Judas Jesústaj oʼhuahuatoʼpo, \p —‍Ijtiaki, Huamanmadikaʼeri, —‍onaʼdepo oʼbuyukuy. \p \v 50 —‍¿Katete iʼtiak huadiʼ? —‍Jesúsa onaʼuy. \p Nogomeya̱ Jesústaj onʼtaʼkoyatoʼ onʼtohuaʼuy. \p \v 51 Ken nogtiada huanigpe̱i̱kaʼeria siroenpa oʼto̱e̱po sacerdote huairien huanabaʼtaj oʼpesodokteguy. \p \v 52 —‍Siro yakuda̱ʼ. Kenomey kenpaʼti siroa o̱gkaʼpo siroa mabueydik o̱ʼe̱a̱po. \v 53-54 Setenta mil Diosen huataʼmoneri sorotataj menigtaʼmonaʼ, pag. Oyedda doʼhued Apag Diostaj tionaʼpakdik i̱jje̱a̱yetnigʼa, kenda eʼtionaʼpaknayo i̱dada menigtaʼmonayetnigʼa inomey doʼtaj tohuaʼdik o̱ʼne. Apagbaʼte oaʼikaʼnok kenpaʼ tionaʼpakhueʼdik i̱jje̱y. —‍Jesúsa Pedrotaj onaʼuy. \v 55 Kenokaʼ huakkaʼ aratbuttaj: \p —‍Konig huiyokda huabereʼeritaj aʼtohuayaʼpo moʼbahuahuikaʼ. Konigti doʼtaj onʼhuatiakbedne. Siroenpa moʼto̱e̱po hue̱ypa moʼto̱e̱po doʼtaj onʼhuatiakbedne. ¿Menaʼpo? Diosen jakyo ayaʼda huameʼnoe ijhuadpo ijmanmadikaʼikay. Kenokaʼ doʼtaj tohuahueʼ o̱ʼnikaʼne. \v 56 Konig Diosen huamanbatiaʼpakeria Apagbaʼte mentimadoyaʼuyate. Konigda opud doʼtaj kaʼdik o̱ʼnene. —‍Jesúsa oʼmanaʼuy. Eadeʼte oroʼ Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj okmamonʼuy. \s1 Judío huairi e̱gkupopakyo Jesústaj onʼboaʼuyate. \r (Mr. 14.53-65; Lc. 22.54-55, 63-71; Jn. 18.12-14, 19-24) \p \v 57 Caifáste onʼtohuaʼuyate. Caifás sacerdote huairitoneʼ o̱ʼi̱kaʼuy. Caifásen jakyo ayaʼ judío huairi onʼkupopakbedu̱y. \v 58 Pedronayo adteda Jesústaj oʼtaʼhuaʼuyate. Sacerdote huairien kurute oʼtiakdepo eʼtiokpakaʼyo oʼkudpo sorotataere oʼhuadonhuaʼpo, Jesústaj menpaʼ yanogkaʼapet oʼnopo̱e̱po aʼtiahuayaʼpo oʼhuadonhuaʼuyate. \p \v 59 Sacerdote huairiere huatoneʼ huairiere kenpaʼti ayaʼda nog judío huairi o̱gkupopakpo, “Jesúsa dakhueaʼda oʼkaʼ.” “Jesúsa namaʼda oaʼ.” Beʼapiʼ kenpaʼ aʼhuaayaʼpo oʼdikuk. Nogpaʼ nogpaʼ namaʼda aʼhuaayaʼpo kenpaʼti onʼdikukpo Jesús kabueyeʼ, eaʼtaʼ oʼderetpakuy. \v 60 Huakkaʼda namaʼda huaaʼeria da onʼhuaaʼnigʼa “Dakhueaʼ oʼkikaʼ, bueydik o̱ʼe̱.” Ahueʼdik o̱ʼnuy. Taʼpote bottaʼ namaʼda huaaʼeria onʼhuaaʼpo, \p \v 61 —‍“Diosen huid jaktoneʼtaj sakdik i̱jje̱y. Bapaʼ huameʼnoe onteʼti kaʼdik i̱jje̱y.” Jesúsa oaʼuy. —‍Kenpaʼ namaʼda huaaʼeria onʼhuaaʼuyate. \p \v 62 Kenokaʼ sacerdote huairi oʼbodpo Jesústaj \p —‍¿O̱ʼna menpaʼ baaʼtokhueʼ i̱ʼe̱? ¿Kenda inomey ontaj boʼhuaaʼne buttida menpaʼ yadaʼ? —‍Sacerdote huairia Jesústaj onaʼuyate. \p \v 63 Jesúsnayo sohuataʼ aʼtokhueʼda o̱ʼu̱yate. \p —‍Diosnayo oʼnoeonhuahuikaʼ. Diosa mepe̱i̱kaʼne doʼtaj buttida onaʼdik moʼe̱ne. ¿O̱ʼna menpaʼ Cristo i̱ʼe̱? ¿Menpaʼ Diosen Huasiʼpo i̱ʼe̱? Menaʼ. —‍Sacerdote huairia onaʼuyate. \p \v 64 —‍E̱e̱ʼ, Cristo i̱jje̱y. Diosen Huasiʼpo i̱jje̱y. Doʼtaj Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Kurudyo̱ doʼtaj onʼtiahuayapone. Dios teyda o̱ʼe̱. Keʼnen huadaʼkopen i̱jje̱po kurudya̱ʼ e̱ʼsi̱hui̱ya̱ʼ eʼtiakte onʼtiahuayapone. —‍Jesúsa huairitaj oʼmanaʼuyate. \p \v 65 Konig judío aratbuta o̱gkikaʼuyate onʼdiaypo yudtaj onʼhuisikaʼ. Keʼna sacerdote huairi Jesústaj oʼpe̱e̱depo oʼhuadiayonpo yudtaj oʼhuisʼuyate. \p —‍In huabokereka Dios i̱jje̱y namaʼda oʼnopo̱e̱po dakhueaʼda oaʼ. Nogi̱ti dakhueaʼ huaaʼeritaj eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼe̱y. Diostaj dakhueaʼda oaʼnigtaj opuda̱ moʼpe̱e̱ne. \v 66 ¿Menpaʼ moʼnopo̱e̱? —‍Sacerdote huairia nog judío huairitaj oʼmanaʼuyate. \p —‍Dakhueaʼda oaʼ. Bueydik ka̱e̱ʼ. —‍Oʼnonaʼuyate. \p \v 67 Jesúsen huakoktaj onʼtisupueʼuy kenpaʼti Jesústaj onʼtuktukuy kenpaʼti Jesúsen huakoktaj onʼpebasʼuy. \p \v 68 —‍¿Ontaj Diosa eʼtaʼmonuyʼnayo beʼa huaboaʼda betuktuk keʼna yaaʼ? —‍Jesústaj oʼnonaʼuyate. \s1 “Jesústaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y.” Pedroa bapaʼaʼ oaʼuyate. \r (Mr. 14.66-72; Lc. 22.56-62; Jn. 18.15-18, 25-27) \p \v 69 Kenokaʼ jak kurute Pedro eʼhuadte muneʼyo̱ huanabaʼa oʼhuahuaʼdepo, \p —‍Jesús Galileayo hua̱e̱ʼeriere iʼhuaeʼikaʼuyate. —‍Pedrotaj muneʼyo̱a̱ onaʼuyate. \p \v 70 Ayaʼada enpe̱e̱ʼte, \p —‍Ehueʼ. Kateaʼ iʼet nopo̱e̱hueʼ i̱jje̱y. —‍Pedroa oaʼuyate. \p \v 71 Eʼtiokpakaʼ akbogpeyo eʼhuadeʼte noga̱ ettoneʼa̱ oʼtiahuaydepo, \p —‍Jesús Nazareteriere ken kenpaʼti oʼhuaeʼikaʼuyate. —‍Pedrotaj oʼhuaaʼuyate. \p \v 72 —‍Ehueʼ. Kenbokerektaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y. Buttida ijjay Diosapiʼ oʼnopo̱e̱. —‍Onteʼti Pedroa oaʼuyate. \p \v 73 Aʼtimon nogomey meyo̱hueʼda o̱ʼnepo Pedrotaj onʼhuatiakpo, \p —‍O̱ʼna Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri i̱ʼe̱po konig Galilea hua̱e̱ʼerien huaʼa iaʼne. —‍Pedrotaj oʼnonaʼuyate. \p \v 74 —‍Kentaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y. Buttida ijjay. Buttida ahueʼ e̱e̱ʼnayo dakhueaʼda doʼtaj ka̱gkeʼ. —‍Pedroa oʼmanaʼuyate. \p Kenpaʼ eaʼte huatahuaa oʼsipogdeʼuyate. \v 75 Eʼsipogdeʼte “Oyda in sikyo huatahuaa sipoghued, ‘Jesústaj jo̱ki̱a̱hueʼya i̱jje̱y,’ bapaʼaʼ iaʼapo.” Jesúsa menameʼnig. Pedro huaboaʼda okkahuehueʼda onteʼti oʼnoponpo o̱ʼo̱ro̱kdepo paiʼnanada oʼhuikuyate. \c 27 \s1 Jesústaj Pilato gobierno huairitaj onʼyokuyate. \r (Mr. 15.1; Lc. 23.1-2; Jn. 18.28-32) \p \v 1 Emedeʼte monig Jesús bueydik o̱ʼe̱a̱po ayaʼ sacerdote huairia ayaʼ judío huatoneʼ huairia onʼbatiaʼpakdepo onʼnopo̱e̱ʼuyate. \v 2 Jesústaj onʼtinukupo onʼtohuaʼpo Poncio Pilato Romano gobierno huairitaj onʼyokuyate. \s1 Judas oʼbueyʼuyate. \p \v 3 Judas huakupete Jesústaj judío huairitaj oʼbahuayameʼte. Jesús bueydik o̱ʼe̱a̱po Judas huaboaʼda oʼnopo̱e̱depo huaboaʼda oʼnopoʼkoreaʼuyate. Treinta plata huakupe sacerdote huairitaj kenpaʼti huatoneʼ huairitaj onteʼti aʼbatahuayaʼpo oʼtohuaʼpo, \p \v 4 —‍In huabokerek dakhueaʼ kahueʼ o̱ʼu̱y. Kenpaʼda huadak oʼkikaʼuy. Opuda̱ kanʼarakeʼpo onʼyokmeʼne. Kenpaʼ ijkaʼpo dakhueaʼda ijkaʼmey. —‍Judasa huairitaj oʼmanaʼuyate. \p —‍Kenda eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ o̱ʼe̱y oroʼnayo. —‍Huairia Judastaj oʼnonaʼuyate. \p \v 5 Diosen jakyo Judas plata huakupe barakte oʼendepo o̱ʼo̱ro̱kuyate. Oʼhuaʼdepo eʼbia o̱ʼhue̱renpitinukupo huataʼ oʼoroaʼpo oʼbueyʼuy. \p \v 6 Sacerdote huairi huakupe onʼedepo, \p —‍Huabokerektaj eʼarak huakupe o̱ʼe̱nok Diosen huakupe huanto̱e̱ʼyo̱ in huakupe kuda̱hueʼdik o̱ʼe̱ne. —‍Huairia o̱daʼuyate. \p \v 7 Nogok huayahuaya onʼbatiaʼpakpo, \p —‍Mamasot huadari in huakupete monʼbake. Ke̱yo̱da esoeritayoʼda bakubarakkaʼdik o̱ʼnikaʼapo. —‍Huayahuaya onʼbatiaʼpakuyate. \v 8 Ken huakupe Jesústaj kanʼarakeʼpo oʼbahuayaʼuynig ken huadari onʼbakeʼuy. Mimi huadari o̱ʼe̱. Aratbuta onʼbatiaʼpakikaʼapo. \v 9-10 Konig Jeremías Diosen huamanbatiaʼpakeria oaʼuyate. Judío Huairia konigda o̱gkaʼdeʼuy. “Ken treinta plata eʼhuatitotiak huakupe konig Dios Huairia oaʼuynig mamasot huadari yanʼbakeapet.” Jeremías oʼmadoyaʼuyate. Kenda judío huairi o̱gkaʼuyate. \s1 Pilato gobierno huairitaj Jesúsa huakpote oʼnigboʼuyate. \r (Mr. 15.2-5; Lc. 23.3-5; Jn. 18.33-38) \p \v 11 Kenokaʼ Pilato gobierno huairite Jesústaj onʼtohuaʼdepo, \p —‍¿Judíoen gobierno huairi menpaʼ i̱ʼe̱? —‍Pilatoa onaʼuy Jesústaj. \p —‍E̱e̱ʼ kenda iaʼ kenda i̱jje̱y. —‍Jesúsa onaʼuy. \p \v 12 —‍Jesús dakhueʼda o̱ʼe̱. Nogda nogda dakhueaʼ oʼkaʼ. —‍Judío huairia Pilatotaj onʼhuaaʼuynigʼa. Jesúsanayo baaʼtokhueʼ o̱ʼu̱y. \p \v 13 —‍Ontaj dakhueaʼda boʼhuaaʼne. O̱ʼna soataʼ i̱ʼe̱ne. ¿Menpaʼ iʼpe̱e̱? —‍Pilatoa Jesústaj onaʼuy. \p \v 14 Jesúsanayo sigpiʼ aʼtokhueʼ o̱ʼu̱y. Pilato kenpihuay Jesústaj huakkaʼ oknopoenʼuy. \s1 Jesústaj yanʼaraktiʼ Pilatoa taʼpotaʼda oʼmanaʼuy. \r (Mr. 15.6-20; Lc. 23.13-25; Jn. 18.38–19.16) \p \v 15 Ken fiestate gobierno huairia nogtatida huabakuda̱ʼ jakyo hua̱e̱ʼeritaj oʼmaoro̱kaʼikaʼ. Kentaj aratbuta oʼnoktieʼeaʼ gobierno huairia o̱ʼo̱ro̱kaʼikaʼ. \v 16 Kenokaʼ Barrabás huabakuda̱ʼ jakyo o̱ʼu̱yate. Dakhueaʼda huakaʼeri o̱ʼe̱ ayaʼada onʼnopo̱e̱ʼuy. \v 17 Huakkaʼda enʼbakupopakdeʼte, \p —‍¿Huabakuda̱ʼ jakyaʼ eʼo̱ro̱kataʼ beʼtaj boʼpak Barrabástaj Jesústapiʼ? Jesús opuden Cristo o̱ʼe̱. —‍Pilatoa oʼmanaʼuy. \p \v 18 Judío huairi Jesústaj digda onʼhuahuaypo menigtotiakne. Pilatoa kenpaʼ oʼnopondepo oʼmanaʼuy. \p \v 19 Kenokaʼ Pilato huairi a̱pon huahuadte oʼhuadde “Jesús huadakda o̱ʼe̱. Bueydik o̱ʼe̱. Ahueʼ ya̱e̱ʼ. Eʼbayorokte kentaj paiʼda yoknopoʼunhuahuay.” Pilatotaj behuaatiʼ Pilatoen hua̱to̱e̱a̱ oʼmanaʼuyate. \p \v 20 —‍“Barrabástaj ya̱o̱ro̱kaʼ. Jesústaj ya̱ʼdarak.” Pilatotaj ya̱ʼnonaʼ. —‍Sacerdote huairia kenpaʼti huatoneʼ huairia huakkaʼ aratbut e̱gkupopakte onʼeretpakpo onʼmanaʼuy. \p \v 21 —‍Bottaʼ o̱ʼnenok. ¿Beʼtataj i̱jjo̱ro̱kaʼapo? —‍Pilatoa onteʼti oʼmanaʼuy. \p —‍Barrabástaj. —‍Oʼnonaʼuy. \p \v 22 —‍¿Jesús opuden Cristotaj monig ijkaʼapo? —‍Pilatoa oʼmanaʼuy. \p —‍Hue̱ypa cruzte yaarak. —‍Ayaʼada oʼnonaʼuy. \p \v 23 —‍¿Menaʼpo? ¿Kate dakhueaʼ yakaʼ? —‍Pilatoa oʼmanaʼuy. \p —‍Hue̱ypa cruzte yaarak. —‍Nogi̱ti nogi̱ti ʼuttaʼda oʼnonaʼuy. \p \v 24 Doʼtaj pe̱e̱hueʼ o̱ʼnepo kenpaʼti aratbut diga̱ʼda oʼnokoynok. Pilato oʼnopondepo, “Hue̱ʼe̱y yatotiak,” onaʼpo ayaʼada enʼtiahuayte oʼbaʼkoyopo, \p —‍In huadak huabokerektaj eʼaraktaʼ pakhueʼ i̱jje̱y. Donayo dakhueaʼ kahueʼ i̱jje̱y. Opud boʼpaknok ijjarakapoy. —‍Pilatoa oʼmanaʼuy. \p \v 25 —‍Kentaj ya̱ʼdarak namaʼda eaʼnayo oroʼ kenpaʼti oroʼensiʼpo paiʼda oʼnopoʼe̱a̱po. —‍Ayaʼada oʼnonaʼuy. \p \v 26 Kenokaʼ Pilato Barrabástaj o̱ʼo̱ro̱kaʼuy. Jesústaj huiyokda huasiʼdakbiʼa enʼbitbitdeʼte Pilatoa sorotataʼtaj oʼbayokuy. Hue̱ypa cruzte kanʼarakeʼpo oʼbayokuy. \v 27 Gobierno huairien huaboroʼ jakyo onʼtohuaʼdepo ayaʼda sorotataj Jesústaj onʼtikupopakuyate. \v 28 Ken Jesúsen huaok oʼnokkirokaʼpo ayagdakon huaok onʼotaʼpo. (Ken konig gobierno huairiayoʼda onʼotikaʼnig.) \v 29 Kenpaʼti eʼpid huakiok o̱gkuottaʼpo kenpaʼti hue̱ypa huadaʼkopen onʼbaʼpada̱ʼuyate. Kenpaʼ oʼnogkaʼdepo huikudate onʼtihuadpo, \p —‍Iʼtiak judíoen gobierno huairi. —‍Namaʼda sorotataʼa onʼtierikpo oʼnonaʼuyate. \p \v 30 Kenpaʼti onʼtisupuʼuyate. Hue̱ypa onʼto̱e̱po o̱gkubitbituyate. \v 31 Ken konig onʼtierikdepo okayagda oʼnokirokaʼpo keʼnenokkon onteʼti onʼotaʼdepo hue̱ypa cruzte aʼarakyaʼpo Jesústaj onʼtohuaʼuyate. \s1 Hue̱ypa cruzte onʼarakuyate. \r (Mr. 15.21-32; Lc. 23.26-43; Jn. 19.17-27) \p \v 32 Jerusalén huakkaʼ jakyaʼ onʼto̱o̱ro̱kdepo Cirene huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeri Simóntaj onʼdeʼuyate. Sorotataa oʼnonaʼnok Jesúsen hue̱ypa cruz Simóna oʼtohuaʼuyate. \p \v 33 Ken Gólgota oteʼ onokye̱ʼuyate. Gólgota aratbutenjate huakuaiʼ oteʼ. \v 34 Ke̱yo̱ sorotataj Jesústaj vino paiʼ onʼyokuyate. Monigti ya̱ʼe̱tapo suhuigda oʼmaypo nogi̱ti mayhueʼ o̱ʼu̱yate. \p \v 35 Sorotataj Jesústaj hue̱ypa cruzte onʼbetandepo beʼa keʼnen yudtaj yaʼdeyapet aʼnopo̱e̱yaʼpo huid okmo o̱ʼneneʼuy. Kenda Diosen huamanbatiaʼpakeria oaʼuyatenig kenda o̱gkaʼuy. \v 36 Kenokaʼ Jesúsen hua̱so̱ʼ aʼtiokayaʼpo onʼhuadʼuyate. \v 37 Huaku kutapen hue̱ymeyente “In Jesús o̱ʼe̱. Judío aratbuten gobierno Huairi o̱ʼe̱.” Onʼmadoyaʼuyate. Konige̱po bueydik o̱ʼe̱ onʼnopo̱e̱ʼuyate. \p \v 38 Kenokaʼ bottaʼ huabereʼeritakon hue̱ypa cruzte onʼmabetaʼuyate. Jesús huadaʼkopen nogtaj opeʼtopen onʼmabetaʼuyate. \v 39 Judío aratbut onʼpokpo Jesústaj dakhueaʼda onʼtidiʼkeonhuaʼuy. Kenpaʼti onʼhuadiaypo huakua onʼpekoreʼepo, \p \v 40 —‍“Diosen huaboroʼ jak ijsakapoy, bapaʼ huameʼnoe onteʼti ijkaʼapoy.” Iameʼne. O̱ʼna bueyhueʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo huataʼ yatihuapok. O̱ʼna Diosen Huasiʼpo e̱e̱ʼnayo cruzyaʼ yahuarak. —‍Judío aratbuta onʼbapokpo Jesústaj oʼnonaʼuyate. \v 41 Sacerdote huairia Apagbaʼ huamanmadikaʼeria fariseo huamanmadikaʼeria huatoneʼ huairierea kenpaʼti Jesústaj dakhueaʼda oʼnonaʼpo: \p \v 42 —‍Nogomeytaj oʼbayareaʼikaʼuyatenigʼa huataʼnayo bueyhueʼ a̱ʼe̱ya̱ʼpo tihuapokhueʼdik o̱ʼe̱. Israel aratbuten huairi e̱e̱ʼnayo hue̱ypa cruzyaʼ kahuarakeʼ. Eʼhuaraknayo kentaj oknopo̱i̱kaʼdik o̱ʼe̱a̱poy. \v 43 Diostaj oknopo̱e̱nok kenpaʼti “Diosen Huasiʼpo i̱jje̱y.” Jesúsa oaʼuynok Diosa dakaʼ Jesústaj eʼpaknayo bueyhueʼdik ka̱e̱ʼpo katihuapokeʼ. —‍Judío huairia Jesústaj onʼhuaaʼuyate. \p \v 44 Huabereʼeriere Jesús onteteyoʼ hue̱ypa cruzte onʼbetpo kenpaʼti Jesústaj dakhueaʼda onaʼuyate. \s1 Konig Jesús oʼbueyʼuyate. \r (Mr. 15.33-41; Lc. 23.44-49; Jn. 19.28-30) \p \v 45 Tokhuada̱ʼ eʼhuadte huadari huabada oʼsikonʼuy. Sikki̱re̱gda o̱ʼu̱yate. Tereaʼ eʼhuaddeʼte onteʼti oʼtaʼtudu̱yate. \v 46 Kenteda niokpo eʼhuadted, \p —‍Elí, Elí, ¿lama sabactani? —‍Jesúsa ʼuttaʼda oʼokoyonʼuyate. Ken aratbuten huaʼate: \p —‍¿Menaʼpo doʼtaj meʼenonne, doʼhued Dios? —‍Jesúsa ʼuttaʼda oʼokoyonʼuyate. \p \v 47 Sueʼda huakkaʼmona onʼtikupobopo onʼpe̱e̱depo, \p —‍In huabokerek Elíaskudaktaj oʼnokoy. —‍Onʼmanaʼuyate. \p \v 48 Nogbokerektida i̱da oʼketpo a̱pon esponja oʼtotiakdepo vino paiʼyo oʼtaʼbutaʼpo hue̱ypate oʼbetaʼpo kenpaʼti huakittaʼte oʼnigokteaʼuyate. Kabuyukeʼpo oʼnigokteaʼuyate. \p \v 49 —‍Aʼti, Elías aʼtihuapokyaʼpo yatiakapetpiʼ aʼtiahuayaʼpo monʼnige̱. —‍Nogomeya̱ onʼmanaʼuyate. \p \v 50 Onteʼti Jesús ʼuttaʼda oʼokoyondepo oʼnotitikonʼuyate. \v 51 Eʼbueyondeʼte Diosen huid jakyo konig tela pe̱gtoneʼ eʼoroyaʼda kutapen nopote oʼhuisonʼuyate. Huadari o̱ʼi̱yi̱gʼuy. Huidtoneʼ oʼsakuy. \v 52 Huakkaʼ kubarak oʼbakhuikeadʼuy. Huakkaʼ Diosen huaknopo̱e̱ʼerikudak onʼmanoyhuadonʼuyate. \v 53 Bapaʼmeʼnoe eʼpokondeʼ Jesús eʼnoyhuaddeʼte huaknopo̱e̱ʼerikudakkon kubarakyaʼ onʼmaoro̱konʼuyate. Diosen huakkaʼ jakyo Jerusalényo̱ onʼkudonʼuyate. Ke̱yo̱da huakkaʼda onʼbatiahuayʼuyate. \p \v 54 Kentaʼ sorotataj sorotataj capitánere Jesústaj huatiokaʼeri huadari e̱ʼi̱ye̱g kenpaʼti nogpaʼ nogpaʼ e̱e̱ʼte onʼtiahuaydepo huakkaʼda onʼmeʼpukpo, \p —‍In huabokerek buttida Diosen Huasiʼpo o̱ʼe̱. —‍Onʼbatiaʼpakuy. \p \v 55 Kenpaʼti ke̱yo̱da huakkaʼ ettoneʼ onʼnepo bidtaʼda onʼtiahuayanhuaʼuyate. Ettoneʼ Galilea huadaribayaʼ Jesústaj onʼtaʼhuaʼikaʼpo kenpaʼti onʼtihuapokikaʼuy. \v 56 María Magdalena kenpaʼti María Jacoboen Joséereen hua̱ye̱ kenpaʼti Zebedeoen huasiʼpoed hua̱ye̱ ke̱yo̱da o̱ʼneʼuyate. \s1 Jesústaj onʼkubarakkaʼuyate. \r (Mr. 15.42-47; Lc. 23.50-56; Jn. 19.38-42) \p \v 57 Ken eʼsikonyakte José huakkaʼda huamato̱e̱ʼeri huairi oʼtiakuyate. José huakkaʼ jak Arimatea hua̱e̱ʼeri kenpaʼti Jesústaj huanigpe̱i̱kaʼeri o̱ʼe̱po \v 58 Pilatotaj oʼhuahuaʼdepo, “Jesúsenso̱ʼ beyok.” Onaʼnok “Jesúsenso̱ʼ Josétaj yanʼyok.” Pilatoa oʼmanaʼuyate. \v 59 José oʼso̱ʼto̱e̱po yereda telaa oʼso̱ʼti̱hui̱yi̱gdepo \v 60 Joséen huabo sipanaʼkogyo̱ oʼso̱ʼhuedanʼuyate. Ken kubarak akbogpete huaboroʼ huid oʼtinokbetandepo oʼhuaʼuyate. \v 61 Joséen kubarak meyo̱hueʼda María Magdalena nog Maríaere onʼhuadpo onʼtiahuayʼuyate. \s1 Jesús kubaraktaj sorotataj onʼtiokaʼuyate. \p \v 62 Emeʼte sábadote sacerdote huairi kenpaʼti fariseo huamanmadikaʼeriere Pilatotaj onʼhuahuaʼpo, \p \v 63 —‍“Bapaʼ huameʼnoe eʼpokte onteʼti ijnoyhuadapoy.” Keʼna da huaaʼeria bueyhued o̱ʼe̱po oameʼ, okkahuehueʼ o̱ʼe̱y, huairi. \v 64 Keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeri yanʼhuahuaʼpo yanʼso̱ʼbereapetdapiʼ “Eʼbueytada Jesús oʼnoyhuadde.” Aratbuttaj yanʼmanaʼapet. Kenpaʼ e̱gkaʼnayo dakhueʼda e̱ʼdik o̱ʼe̱a̱po. Diga̱ʼda aratbut namaʼda yanoknopo̱e̱a̱petpiʼ. Konige̱po bapaʼaʼ huameʼnoeaʼ kubaraktaj dakaʼ yanʼtiokaʼ yamanaʼ. —‍Judío huairia Pilatotaj oʼnonaʼuyate. \p \v 65 —‍Inomey sorotataj yanʼbatohuatiʼ. Dakaʼnada kubaraktaj yanʼtiokaʼ yanʼmanatiʼ. —‍Pilatoa oʼmanaʼuyate. \p \v 66 Ken onʼbahuaʼuyate. Kubaraktaj aʼtiokayaʼpo, huaboroʼ huid teyda oʼnokbettinukuʼuyate. Kenpaʼti sorotataj kanʼtiokeʼpo sacerdote huairi kenpaʼti fariseo huamanmadikaʼeriere onʼmaenonpo onʼbakhuaʼuyate. \c 28 \s1 Jesúsa huakudakaʼda, e̱ʼe̱a̱da oʼnoyhuadu̱yate. \r (Mr. 16.1-8; Lc. 24.1-12; Jn. 20.1-10) \p \v 1 Judío aratbuten okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoe eʼpokondeʼte domingo emedeʼte María Magdalena nog Maríaere kubarakyo aʼtiahuayaʼpo onʼhuaʼuyate. \v 2 Kenokaʼ diga̱ʼda huadari o̱ʼi̱ye̱g. Diosen huataʼmoneri kurudya̱ʼ oʼhuarakonpo kubarakyo oʼhuaʼpo boroʼ huid huanokbet okpokoreaʼdepo huaboroʼ huidte oʼhuaduyate. \v 3 Keʼna jeynada konig o̱jbed. Keʼnen yudtaj keregnanada o̱ʼu̱y. \v 4 Sorotataj onʼtiahuaypo diga̱ʼda onʼmeʼpukuyate. Konig eʼbueyonig onʼbahuedʼuyate. \v 5 Ettoneʼtaj: \p —‍Okmeʼpukhueʼ meneʼ. Jesústaj boʼukne ijnopo̱e̱y kentaj hue̱ypa cruzte oʼdarakmeʼte. \v 6 I̱yo̱ ehueʼ o̱ʼe̱. Oʼnoyhuadonde. Ken konig monaʼuyne. Yanʼtiak. Kente onʼhueda̱meʼte yanʼtiahuayʼ. \v 7 Enʼtiahuaydeʼte i̱da yanhuatiʼ. Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeritaj yanʼbahuahuatiʼ, “Huabueyaʼda o̱ʼemeʼnigʼa oʼnoyhuadonde. Huakkuruda Galileayo oʼhuaʼapo opud huahued. Ke̱ya̱ʼ boʼtiahuayapone.” Kenpaʼ huaknopo̱e̱ʼeritaj yanʼmanatiʼ. Kenpaʼda ijjay. —‍Diosen huataʼmoneria ettoneʼtaj oʼmanaʼuyate. \p \v 8 Ken ettoneʼ kubarakyaʼ i̱dada onʼhuaʼpo onʼdurugpakonpo kenpaʼti onʼmeʼpukudpo onʼbahuaʼuyate. Huaknopo̱e̱ʼeritaj aʼmanaʼtoyaʼpo onʼbaketonhuaʼuyate. \v 9 I̱da Jesúsa oʼmadejpakuyate. “Ijtiaki.” Oaʼuyate. Ettoneʼ Jesústaj onʼhuahuaʼdepo Jesúsen huaʼitaj diʼda o̱ʼnepo onʼbapaduyate kenpaʼti \p —‍ʼUruaʼnanada Diosen Huasiʼpo i̱ʼi̱kaʼ. —‍Oʼnonaʼuyate. \p \v 10 —‍Meʼpukhueʼ yaneʼ. Doʼhued huamaʼbuyte yanhuaʼ. “Galileayo yanhuatiʼ. Ke̱yo̱da Jesústaj boʼtiahuayapone.” Yanʼmanatiʼ. —‍Jesúsa ettoneʼtaj oʼmanaʼuyate. \s1 Kenda sorotataj onʼbatiaʼpakatoʼuyate. \p \v 11 Ettoneʼ enʼhuadeʼte sueʼda sorotataj kubarak huatiokaʼeria Jerusalén huakkaʼ jakyo onʼhuaʼuyate. A̱yo̱da judío sacerdote huairitaj ayaʼda kenda onʼtiahuaydepo onʼmanbatiaʼpakatoʼuyate. \v 12 Kate oʼkapoy eʼnopo̱e̱ʼtaʼ onʼpakpo huatoneʼ huairitere onʼbatiaʼpakuyate. Onʼnopo̱e̱depo huakkaʼ huakupe sorotatataj onʼbayokpo, \p \v 13 —‍Sikyo eʼtayte Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeria onʼtiakpo Jesúsen hua̱so̱ʼ onʼberepo onʼtohuate. Namaʼda yanʼbatiaʼpaktiʼ. \v 14 Kenda gobierno huairi eʼpe̱e̱nayo oroʼ opudtaj oʼtihuapokpo huairitaj oʼbatiaʼpakapoy. Opudtaj menpaʼ o̱gkahueʼdik moʼe̱a̱pone. —‍Judío huairia sorotataʼtaj onʼmanaʼuyate. \p \v 15 Ken sorotataj huakupe onʼbaedepo onʼhuaʼuyate. Kenpaʼ huairia onʼmanaʼnig onʼbatiaʼpakonhuaʼuyate. Konige̱po oy kenpaʼti Jesúsenso̱ʼtaj Jesúsen huaknopo̱e̱ʼeria onʼbereʼuyate. Judío namaʼda onʼbatiaʼpakikaʼ. \s1 Once huaknopo̱e̱ʼeritaj Jesúsa oʼmanaʼuy. \r (Mr. 16.14-18; Lc. 24.36-49; Jn. 20.19-23) \p \v 16 Ken oteʼ Galileayo Jesúsa oʼdikkameʼ oroʼa Jesúsen once huaknopo̱e̱ʼeri oʼhuaʼuy. \v 17 Jesústaj oʼtiahuaydepo “ʼUruaʼda i̱ʼe̱. Diosen Huasiʼpo i̱ʼe̱.” Jesústaj oʼnonaʼuynigʼa nogte Jesústaj oki̱o̱gkahueʼ o̱ʼnuy. \v 18 Jesúsa oroʼtaj oʼhuatiakdepo, \p —‍Diosa menaʼnok ayaʼtada kurudyo̱piʼ huadarieretapiʼ mataʼmonaʼdik i̱jje̱y. Ayaʼada doʼtaj nigpe̱e̱dik meʼnikaʼapone. \v 19 Yanhuatiʼ. Ayaʼ aratbuten huadaribayo yanhuatiʼ. Doʼtaj kanoknopo̱e̱ʼpo dakaʼ yanʼmanmadikikatiʼ kenpaʼti Apag Diosa oʼpaknok do ijpaknok Diosen Noki̱re̱g oʼpaknok bautiza yanʼmagkikatiʼ. \v 20 Ayaʼda ijmanaʼnig nigpe̱i̱kaʼdik moʼe̱ne yanʼmanikatiʼ. Kenpaʼda opudere ayaʼda huameʼnoe i̱jjeonhuahuikaʼapoy. Keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoete onteʼti opudere i̱jjeonhuahuikaʼapoy. —‍Jesúsa monaʼuyne, ken.