\id ROM Romans Naineri Minch Jan, 2002 \h Rom \toc1 Mo Pol Rom wa nai Elim Ginofe Faini \toc2 Rom \mt1 Mo Pol Rom wa nai Elim Ginofe Faini \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Pol ogna Rom wa nai Kristenim ika nangwag eso ehe ohuna buk wa ginofena. Afa ehe ehengel enanam mwakwalig augunam eso sumi yi Spen kimbig gam ikana. Afa Pol Godna minam ambagwa sihiageg afa lahlag Kristen elni nihem wagfunig. Afa yuwanam ehe Rom nai elim lahlag mo sihini afa ehe gwesim ming sihi og, “Aman so Sisasim olug oniginag ena mina gam mungo big Godna nofwaba afsug kabag el fig.” (Rom 1:17) Afa ming gaba enaig esog mungwali el ati amtakwalig nihe esig. \ip Eso God bigelim afafenigim eso piske wambug. Afa sapta 5 ika 8 wa pugug Pol eba Godna nihe mona mog mom sihig afa Godna Sungwag Kristen elim gafugag esenig so enam sihig. Afa sapta 9 ika 11 wa pugug Pol enaig esog Kaba Ju el feg afa mahim enaksag Ju el Sisasim masig fatinibi. Eso ka enam olug kinig. Afa enaksag afwambanai el Sisasim pahlugugba eso ka enam sifakaleg. Afa buk na meyig mo Pol enaig sihifeg lahlag nihe Kristen so esig eso ma ehengel enam numwehe pahlukui. \c 1 \p \v 1 Kaba Pol Ka Krais Sisasna gafugag el afa ehe kam awamonag eso ka kanog wahiag el feg afa kam gishu wahiag eso ka Godna lahlag mo sihinugeakag. \p \v 2 Afa autunam God ohunag lahlag mo ati sihi wahiag afa heafna mo sihiaule el enag mo fi sihinim afa Godna afsug kabag buk wa ginofini. \v 3 Afa enag mo heafna Legna mo afa enag Leg eba bigelni Ainiyag Sisas Krais. Afa ehe ohunaig elni luwal lofug afa ehe Devitna simbianiga fena. \v 4 Afa ehe wahanam eso piske bihiana afa enag nalig kigmog eba wagfug ehe Godna Leg afa ehe afsug kabag Awagna nihig. Eheba Sisas Krais bigelni Ainiyag. \v 5 Afa heafna unehlag wa God kagelim lahlag fenig eso kagel kanog hwatig el fig. Eso kagel mungwali afwambanai elim Godna mina wagfugonig eso ma ehengel Godum olug oniginim afa Sisasim pahlukui. \v 6 Afa nengel gaba enaig el fig eso God nengelim awamonig eso ne Sisas Kraisna el fig. \p \v 7 Afa nengel Rom wa nai el na ka nengelim mungwali ginofenig. God nengelim membenigim afa awamonig eso nengel heafna afsug el fig. \p Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa olug efihlag fai. \s1 Pol Rom kimbigim ika nangwagim membeg \p \v 8 Afa yuwanam ka enaig sihifeg mungwali bitenai kimbig nengelni olug onigig mo higig eso Sisas Kraisna unehlag wa ka kikeafna Godum lahlag onag. \v 9 Afa ka Godum mungo oniginagim afa ka heafna gafugag eseg eso ka heafna Legna lahlag mo sihiageg. Afa God ati anwanafeg kana mungwali sahig ka nem oniginigim \v 10 afa ka Godum sahna. Afa ka Godum enaig sahnafenag afa heafna membug waba ehe mina pigiba ka nem bo nangufe. \v 11 Afa ka hugna membeg nengelim bo nangwagigim eso ka nem kwaganiba so nengel Godna Sungwagni lahlag finim so na kifuti yi agfofum. \v 12 Afa ka enaig esog ka membeg neana olug onigig i afa kana olug onigig i so bibefum fakwegfufiakaf. \p \v 13 O nilite, ka membeg ne anwanafig ka higeg esogo ka nem nangwagfum afa ahanaig ahanaig kam enaig esegim minam kagfunafug. Afa ka ogna nem bo nangwagnam afa nengel nai yi gafugafenam eso fug fafe afa so ka mingnag afwambanai elim gwenaig eseni. \v 14 Afa kana gafugag eba enaig eseg el Grikna nihem pahluhug afa sangwali nai el mas enaig esig mo afa anwana el afa etetig el ka so ehengelim mungwali sihinuge. \v 15 Eso ka hugna membeg Godna lahlag mo nengel Rom wa nai elim gaba sihinigim. \p \v 16 Afa ka mas Kraisna lahlag mom sihiagim mas ka ahwanfeg mo. Afa Godna kigmog enag lahlag mo wa go. Afa aman el eso enag mom olug onigig eso God ehengelim mungwali wambug. Afa enag mo gof Ju elim puguni afa sumi yi gaba afwambanai elim puguni. \v 17 Afa enag mo Godna lahlag nihem ambagwa opugug eso God bigim enaig esenigbi eso big afsug kabag el fig. Afa enag mom olug onigig mina wa mungo eso God bigim ena mina wambug. Eso Godna ginof enaig esog, “Afa el Godum olug oniginagba eso ehe Godna nofwa afsug el feg afa ehenai yi nofkikena go.” \s1 Afa Godna nof wa mungwali el mas lahlag agfohie mo \p \v 18 Afa big anwanafig God heven wa ga afa ehe heafna nunimu ambagwa opugug afa ehe mungwali elim amtakwalig esinig eso el amtakwalig esig afa ehem masig fatinig. Afa ehengelni amtakwalig nihe inim mo filafatigim afa kumwahlig. \v 19 Afa mang mungwali eba Godum wagfug eba el enam ambagwa nangug. Afa God ehe enam ehengelim numwehe ambagwa wagfunig. \v 20 Afa mahim God ohuna bite gafugafenaba afa bog yawo feg afa bigelni nofug mas Godna higeg kigmog mi afa heafna nihe mi nangug mo. Eso el nangug God mungwali gafugag esena eso mungwali el ehena kigmogim afa nihem anwanafig. Eso ehengel mas enaig esogoi ka mas Godum anwanafena mo eso ka kikeafena sawiegim pahlukug. \v 21 Afa ehengel anwanafig ehe eba God afa ehengel mas enaig esogog mo neba inim God eso ehem fingi fini mo afa ehengel mas ehem lahlag oniginig. Amo, ehegelni onigig eba mas yuhwafeg mo afa ehengelni onigig bihig eba sikifig. \v 22 Afa ehengel enaig esogog kagelni anwanag goseg afa eba etetig el fig. \v 23 Afa higeg nofkikenagag God go afa ehengel mas ehena unehlagim fingi fi. Afa ehengel enaig esig el afa twafig afa sis afa ahanaig ahanaig wutwai mungwali enag so pigihiaka eso ehengelni sungwagim mo fingi fig. \p \v 24 Eso God ehengelim enaig mungwag esenig, ehe ehengelim hwatigba eso ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso amtakwalig esig. Afa ehengel enaig eligni nihe esigim eso ahwanefug fig. \v 25 Afa enaig el Godna inim mo wahigim afa mwakwal mom mo fig. Afa eba inim God mungwali gawig eseageg eso big higeg ehena unehlagim fingi fi afa ehengel mas Godum ahnai skaufig mo eba gawig God so eseageg ehengel enam fingi figim afa ahnai skaufinig. Eba inim. \p \v 26 Afa ehengel enaig esig eso God enaig mungwag esenig, ehe ehengelim hwatigba eso ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso enanai yi ahwanefug fig. Afa lahlag nihe God membeg el enaig esegim afa ehengelni angwafig gaba wahigifigim afa angwafig awau una amtakwalig esig. \v 27 Afa kwamblo gaba gwenaig esig. Afa ehengel mas Godna sawiegim pahlukui eso angwafigim mo wahiagim afa kwamblo awau una fig. Afa ehengel heafgelni eligni sawiegim pahluhug eso kwamblo hefum amtakwalig eseagigim afa ahwanefug fig eso ehengel tautig fig eba ehengelni amtakwalig nihe i mungwalofug feg. \p \v 28 Afa ehengel Godum inim anwanafenag onigig kusig eso God enaig mungwag esenigbi eso ehengelim hwatigba so ehengel heafgelni totohiag onigigim pahlugahug eso mang amtakwalig mas esi eba enam esig. \v 29 Afa ahanaig ahanaig nihe mas lahlafeg mo afa amtakwalig nihe ehengel higeg enam eseahu. Afa ehengel membeg mingnag elni gawig wambinim afa mingnag elim amtakwale aitif. Afa ehengel mingnag elim ambobug fegonug afa elim tigi fatig afa ninimule afa mwakwaleg afa mingnagim amtakwalig fegonug afa ehengel higeg enam eseahu. Afa ehengel mo sum fig. \v 30 Afa mingnagim sehtigig afa Godum olug kakaginig afa mingnagna unehlagim pigaupig afa tutonbusugum og kike goseg afa mulug amtakwalig esegim mina kwefihiageg afa humuanigini mo filafatig. \v 31 Afa ehengel mas lahlagim anwanafig mo afa heafgelni mo sihiagim mas pahlukui. Afa ehengel mingnagim mas membegonim afa afafegoni. \v 32 Afa ehengel ati anwanafig Godna afsug mo enaig esog aman enaig nihem esegba so ma wahai eba heafna moawa. Afa ehengel higeg enaig esig afa mang enam mungo mo eba aman so esegba eso ehem gaba sawifenag. \c 2 \s1 God mungwali elim kwefihiagefe \p \v 1 Sa onigim afa so na mingnagim kwefihianugef afa mas ne esoi ka mas ahanaig eseg mo. Afa mahim ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg eso ne nimbefum kufeg. \v 2 Afa God mahim el enaig amtakwalig nihe fig enaig elim kwefihianugegba afa big anwanafig eba sufug nemug feg. \v 3 Afa mahim ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg eba ahanaig onigig ne feg? God mas nem gaba kwefihianage me? \v 4 Afa God nem lahlag esenag afa nem nengigim fenago eso mas nem ikagna tautig mungwag fai masa ne enam esegim kusif. So na anwanafe God enaig nem esenagba eso ne olug wahigefe. \v 5 Afa ne tutonbusug el eso ne mas olug waikefei. Eso ne enaig esegba mahim Godna olug kakageg osuna puguiba neana tautig eba nalig nemug feg. Afa enanam God wagfug heafna kwefihiageg eba sufug nemug feg. \v 6 Afa mang el esig eba God ehem gwenaig mungwag faif. \v 7 Afa mingnag el membeg God ehem fingi finigim afa lahlag unehlag i afa inim nofkenagag i fi eso ehe lahlag nihem higeg eseahu. Afa God enaig elim higeg nofkenagag faif. \v 8 Afa mingnag el hefum onigigim afa inim mo kusigim eso amtakwalig nihem pahluhug. Afa God heafna olug kakageg enaig elim faig. \v 9 Afa mungwali el amtakwalig esig eba kinig i afa tautig i ehengelim pugunif. Afa Ju elim yuwanam afa afwambanai elim gaba pugunif. \v 10 Afa mungwali el lahlag esig eba God enaig elim fingi fenig afa lahlag unehlag afa olug efihlag faif. Afa Ju elim yuwanam afa afwambanai elim gaba faif. \v 11 Afa God mungwali elim mungwalofug wa kwefihianugeg. \p \v 12 Afa afwambanai el Mosesna nihe mom fig hwainig afa ehengel so amtakwalig nihe fig eba ehengelim awaiegim. Afa Ju el ati nihe mom fig afa ehengel so amtakwalig nihe esig eba nihe mo ehengelim kwefihianugef. \v 13 Afa el nihe mom so higig enag mas ehem Godna nof wa afsug kabag fei. Amo, el sati nihe mom higigim pahluhug eba God enaig elim og ne afsug kabag el. \v 14 Afa mahim afwambanai elni sawieg bihiagba eso mungwalofug esig so nihe mo esog eba enag wagfug ehengel Mosesna nihe mom fig hwainig afa ati anwanafig lahlagim amtakwaligim. \v 15 Afa enag wagfug eba nihe mo ehengelni olug yi go. Afa olug yi gaba ehengelim enaig pugufenig enag wagfug eba inim eso amansiba ehengelni onigig hefum sehtigig afa amansiba onigig og ne lahlag eseg. \v 16 Afa lahlag mo ka sihig eba enaig esog mahim God Sisas Kraisim sihinaiba so elim kwefihianugegim eso ehe gaba elni olmegam onigigim kwefihianugef. \s1 Inim Ju el amangel mahim? \p \v 17 Afa nengel Ju el ne enaig esogog, kagelba Ju el afa kagelni onigig Mosesna nihe mo wa agfohie eso God kagelim membenig. \v 18 Afa ne anwanafif mang God eso membeg so na esi. Afa nihe mo nengelim wagfunig mang lahlag so goseg eso ma ne lahlag nihem pahluhug. \v 19 Afa ne enaig onigig fig nengel Ju so ma noftet elim kwagani afa nengel ofenai afwambusug fig eso elim si megam agfohie. \v 20 Afa ne enaig esog, el onigig euwiauwigim nengel Ju so ma ehengelim wagfunugei afa ne kwablog elim numwehenugeg. Afa ne ati enaig onigigfig ne nihe mom anwanafig eso ne mungwali anwanafig afa neana mo ne sihig eba inim. \v 21 Afa ne mingnag elim wagfunig eso ne mas nimbeafna mo pahlukug mo afa ne esog nofeka okwefi eso nimbe mo ne okwefeg. \v 22 Afa ne elim esonig nofeka aga taitufi eso nimbe mo ne enaig eseg. Afa ne mwakwal Godum kusiageg eso ne ikagim ehengelni lala nai okwefeg. \v 23 Afa ne nimbeafum fingi fig eso Godna nihe mo nem pugunig. Afa ne enag nihe mom filafatig eso afwambanai el enag mom amtakwalig mo sihinig afa ehengel Godna mom kusinig. \v 24 Afa Godna ginof enaig esog, “Afa nengel Ju el amtakwalig nihe esig eso afwambanai el Godna unehlagim memp kusufinig.” \p \v 25 So na Ju el nihe mom numwehe pahlukufuf eso nihig lofug kokohiage nihem wagfug ne Godna lahlag Ju el feg. Eso ne nihe mom filafefe eba wagfug namba gwenaig afwambanai el lofug mas nihig lofug kokohiageg mo. \v 26 Afa afwambanai el eso mas nihig lofug kokohiageg mo afa enaig el nihe mom numwehe pahlukuiba eso God ehem nangugim onigig eso ofenai el nihig ati kwafug. \v 27 Afa enaig el mas nihig lofug kokohiageg mo afa ehe Godna nihe mom pahlugugba eso heafna nihe ambagwa wagfug nengel Ju el mas lahlafig mo. Afa ne Mosesna ginof kikehlig afa nimbeafgelni nihig lofug kokohiageg eso nihe mom filafatig. \v 28 Afa el Ju elni nihe eseg afa enag nihe ehem mas enaig esenag mo eso ehe mas inim Ju el feg mo. Afa nihig lofug kokohiageg nihe mas elim enaig esenag mo eso ehe Godna el feg. \v 29 Amo, Mosesna ginof elim mas enaig esenag mo eba Godna Sungwag elni olug megam seahugba wagfug ehe Godna el feg afa enaig el eba inim Ju el feg. Afa el mas enaig elim fingi fenai afa God ehem fingi feg. \c 3 \p \v 1 Eso ne ahanaig onigifeg? Ne Ju el fef ateaho eyi mang eso lahlagba feg? Afa nihig lofug kokohiageg nihe ateaho Ju elim kweagfug me? \v 2 Afa yuwanam ka enaig esog eba lahlag nemug bigel Ju el fig eso God heafna mo Ju elni ninga wa wahiana. \v 3 Afa mingnag Ju el Godna mom pahlukuiag hwanigba eso ateaho God gaba gwenaig esfafef eso heafna mom mas pahlukui? \v 4 Amo, eba awai. Afa mungwali el eso mwakwalig esig afa God mas enaig esei afa mo eso ehe sihig enam inim eseg. Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa neana mo wagfug ne inim feg. \q1 Afa mahim el nem sehinibi afa ne inim mona filaitig. \rq Sam 51:4\rq* \p \v 5 Afa so bigelni amtakwalig nihe ambagwa wagfuiba eso God eba afsug kabag nemug feg. Ahnaig big esogof? Mahim God bigim tautig mungwag faifiba eba ehe amtakwalig ho eseg? Amo enag mo eba ohuna bitenai amtakwalig onigig. \v 6 Afa nofeka enaig onigif. Afa so inim God amtakwalig eseteba ehe mas mungwali elim numwehe kwefihianugei. \p \v 7 Afa mingnag so enaig esogog, eso kagelni mwakwal nihe ambagwa wagfug God eba inim nemug feg afa enaig heafna unehlagim fingi fegba asegba God kam og amtakwalig el ne feg. \v 8 Eso mingnag el enaig onigig figim esog, so big amtakwalig esig eso lahlag puguf. Mingnag el kagelim sehini og kagel enaig mo sihig. Afa ehengelni onigig eba amtakwalig eso God ehengelim amtakwalig mungwag faif. \s1 Mas aman el mungo eba lahlafeg mo \p \v 9 Afa asegba ateaho bigel Ju el Godna nof wa lahlag fig afa afwambanai el eba awai. Amo, eba awai. Afa ka ati nem sihinig Ju el afa afwambanai el bigel mungwali amtakwaligim ahnai skaufig. \v 10 Afa Godna buk enaig esog; \q1 Mas aman mungo afsug el feg mo. Awai nemug. \q1 \v 11 Afa mas aman mungo anwanagna feg mo Godum yisigiegim. \q1 \v 12 Afa mungwali el Godum nangu wahigim eso isug el feg \q1 afa mas aman mungo lahlag eseg mo. Awai nemug. \rq Sam 14:1-3\rq* \q1 \v 13 Afa ehengelni mo lagig enmuna fegim ofenai melni fungug lofeg. \q1 Afa ehengelni meleg wa elim mwakwal fegonug. \q1 Afa ehengelni mo lagig elim tigifatig ofenai pou. \rq Sam 5:9\rq* \q1 \v 14 Afa ehengel nai yi ahanaig ahanaig agi mo memtowa pugunig. \rq Sam 10:7\rq* \q1 \v 15 Afa ehengel ikagna ahugum elim kwagiskugum. \q1 \v 16 Afa ehengel ahnanai yi gaba ahugum gawigim amtakwale aitifigim afa elim kinig faigog. \q1 \v 17 Afa ehengel mingnag el nanam mas afoahlanam augui. \rq Ais 59:7,8\rq* \q1 \v 18 Afa ehengel mas Godum ahnai skaufeni. \rq Sam 36:1\rq* \p \v 19 Afa big anwanafig bigel Ju el nihe mona ahnai skaug agfohie eso big Ju el enaig esof ka mas amtakwalig esena mo. Eso God Ju el mi afa afwambanai el mi bigim gwenaig kwefihiagefe. \v 20 Eso mas aman el nihe mom pahlukugum eso Godna nof wa afsug agfohieg mo. Afa nihe mona gafugag enaig eseg eba elim ambagwa wagfunag bigel amtakwalig eseg. \s1 Mang God eseiba eso el afsug agfohie \p \v 21 Afa yawo God bigim mina wagfunig eso el Godna nof wa afsug kabag fig. Afa nihe mo mas ena mina wa go mo. Afa Mosesna nihe mo afa Godna mo fi sihiaule el i ena mina mom ati sihi wahini. \v 22 Afa aman el Sisas Kraisim olug oniginag afa God ehengelni olug onigigim nangugim eso ehengel Godna nof wa afsug kabag fig. Afa mungwali el gwenaig mungwalofug fig eso God enaig esenig. \v 23 Afa mungwali el amtakwalig esig eso Godna lahlag sawiegim big fukwaugug. \v 24 Afa Sisas Krais wahanigim afa elim piske wambug eso enag God ismunagim kwaganigim eso el ehena nof wa afsug kabag fig. \v 25 Afa God heafna Legim ambagwa faig eso ehe wahagim afa Awagna olugim tigai pifakag. Afa aman el Sisasim olug oniginag eso ehena taf enaig elni amtakwaligim busufa fatigba eso God mas ehengelim olug kakagenig mo. Afa enag wagfug God eba lahlag kwefihiageg el feg. Afa autunam God afoahlanam fena eso elni amtakwaligim mas ahanaig eseni. \v 26 Afa yawoba ehe elni amtakwaligim mungwag tautig faig eso wagfug ehe lahlag kwefihiageg el feg. Afa ehe amtakwaligim mungwag faig afa el Sisasim olug onigigim enaig esenig eso ehengel Godna nof wa afsug kabag el fig. \p \v 27 Afa big mas enaig onigi big nihe mom pahlukug eso big afsug el fig. Amo, bigelni olug onigig mungo fegba eso big afsug fig. Eso big mangna bibefum mas fingi fi. \v 28 Afa ati big enam numwehe anwanafig nihe mom pahlukuiag eba mas el Godna nofwa afsug fei. Eba heafna olug onigig mungo ehem enaig esegba eso afsug el feg. \v 29 Atiahog God eba Ju elni mungo? Amo, ehe afwambanai elni God gaba feg. \v 30 Afa God eba mungo feg! Eso ehe Ju elni olug onigig nangugum esog ne afsug el fig. Afa afwambanai elim gaba ehe ehengelni olug onigigim nangwagnigim eso gwenaig esonig. \v 31 Ateaho so big enaig esogoi Mosesna nihe mo eba isug feg me? Amo eba awai. Olug onigig esegba nihe mo inim feg. \c 4 \s1 Abrahamna olug onigig ehem esegba eso ehe afsug feg \p \v 1 Ateaba enam inim feba so big biafna simp Abrahamim onigini. Mang mahim ehe anwanafena? \v 2 Ateaba Abraham lahlag gafugag fegba eso God ehem og ne afsug el feg eba ehe so ma elni nof wa hefum fingi fei. Afa Godna nof wa eso ehe enaig esef. \v 3 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Abraham Godum olug onigina eso God ehem og ne afsug kabag el feg. \rq Stt 15:6\rq* \p \v 4 Afa el so gafugafegim eso kig fag ehe mas enaig og ka isug fag amo eba heafna ehege pusnanam fag. \v 5 Afa aman el so olug onigig nai yi mungo feg afa ehe mas gafugagfeg mo eba ehe ati anwanafeg God amtakwalig elim lahlafenag eso God enaig elni olug onigigim nangunagim eso og ne afsug el. \v 6 Afa Devit gaba gwenaig esog elim God so esonig ne afsug el afa ehe nihe mo esig hwainig eba enaig el so ma lahlag augufei. Afa Devit enaig esona; \q1 \v 7 Afa amangelni amtakwaligim God so wahianigim afa isinig eba enaig el so ma lahlag auguf. \q1 \v 8 Afa amanna amtakwaligim Ainiyag so mas suwignig mo enaig el eba so ma lahlag auguf. \rq Sam 32:1,2\rq* \p \v 9 Afa Ju el nihi lofug so kukohiagig. Atiahog enaig el mungo sonag lahlag auguiagba fi me? Amo, sonag lahlag auguiag afwambanai el gaba fif. Eba big Godna mom ati onigig eba enaig esog, “Abraham Godum olug onigina eso God ehem og ne afsug kabag el feg.” \v 10 Amansi mahim God Abrahamim ena moba sihina? Ateaho ehe nihi lofug kwafuna? Amo, Abraham nihi lofug kufwag hwainig fiahfenaba eso enanam God ehem sihina og ne afsug el. \v 11 Eso sumi yi ehe nihi lofug mo kwafuna afa enag eba wagfug enanam ehe mas esena mo God ehena olug onigigim mungo nangugum eso og ne afsug el. Afa mungwali el nihi lofug kukohiagig hwainig afa Godum olug oniginigbi eso God ehengelim og na afsug el fig, afa Abraham eba ehengelni simp lofug fenig. \v 12 Afa ehe gaba nihi lofug kokohiageg elni simp fenig. Afa ehengel nihi lofug kufwag afa ming gaba ehengelni olug onigig eba bigelni simp Abrahamna minam pahluhug. Eso enanam Abraham nihi lofug kufwag feg hwainig gafena. \s1 Abraham olug onigigba eso Godna sihi wahiag fana \p \v 13 Afa autunam God Abrahamim enaig esona ne nai yi afa neana simbianigag nubiagenam eso mungwali bitem yuhwafiahgef. Afa God mas enaig onigig mo Abraham nihe mom pahlukug eso ka ehem enag mo sihi wahiag faig. Amo, Abraham Godum olug onigig fenaba eso God ena nai yi nangunam esog namba afsug el afa ka nem enag mo sihi wahiag faig. \v 14 Afa el hugna onigig eso nihe mo pahlukug afa ateamba God enaig elim mo sihi wahiag faigbi eso elni olug onigig eba meg bihig afa enag mo sihi wahiag kifutig hwainig feg. \v 15 Eso nihe mo wagfug mungwali elbi amtakwalig eso God bigelim olug kakagenugeg. Afa nihe mo higig hwainig feteba eba mas el enam filafati. \p \v 16 Eso God elni olug onigigim nangugum afa heafna mo sihi wahiag enaig elim faig. Afa Abrahamna simbianigag so ma ena mom anwanafi eba inim feg eso God mungo gafugafegim afa ehengelim ismunagim kwaganig. Afa el so nihe mom pahluhug God eba mang enag elim mungo eseni mo. Amo, el aman Abrahamna olug onigig lofufeg ehe enag mo sihi wahiag faif. Eso Abraham ofenaiba bigelni simbianga fenig. \v 17 Afa Godna ginof wa God Abrahamim enaig esona, “Ka nem eseg eso ahanaig ahanaig el mungwali bite nai nem sefi kagelni Awag feg.” Afa Godna nof wa Abraham ehe bigelni awag feg. Afa Abraham enaig olug onigig feg God so ma wahag elim ilafui afa mang so mas gohug mo eso ehe mo bihig esog so opukog. \p \v 18 Afa God Abrahamim enaig esonag, ne luwal ahfukwaf afa Abraham anwanafena eba mas pugui eso ehe Godna mo sihi wahiagim inim olug onigig eso ehe ahanaig ahanaig elni simbianga pugunig. Afa Godna ginof enaig esog, neana simbiangag eba hugna nubiagef. \v 19 Afa Abraham 100 yia muhwa feg afa ehe onigig kana elig mas kifutig mo eba mungwalofug wahag el lofeg afa Sara mas luwal fukwai eso heafna olug onigig mas euwiaug mo eba gwese kifutig go. \v 20 Afa ehe Godna mo sihi wahiag fanam afa mas sambaganingi onigig nafena mo. Amo, heafna olug onigig ehem kifutigna afa so ehe Godum fingi fena. \v 21 Afa ehe ati anwanafeg God hugna kifutig nafeg eso mang ehe sihi wahiag eba ehe inim esef. \v 22 Eso God enaig esog, ehe eba olug onigig el feg eso ehe afsug el feg. \v 23 Afa enag moba Godna ginof wa go, “ehe afsug el lofeg” eba mas Abrahamim mungo esona mo. \v 24 Afa enag mo bigelim gaba fenig eso bigel enaig olug onigig fig God bigelni Ainiyag Sisasim wahag wa naim ilafu fatig. \v 25 Afa bigel amtakwalig el finibi eso ehe Sisasim angoluwag elni ninga wa wahianaba so wahana. Afa God ehem bitek fenai ilafufatigim nofkenag faig eso big Godna nof wa afsug kabag el agfohie. \c 5 \s1 Yawo big Godna nof wa afsug el agfohie \p \v 1 Afa bigel Godum olug oniginigbi eso big Godna nof wa afsug kabag el fig. Afa bigelni Ainiyag Sisas Krais bigim esenigbi eso big God i mungo ahfeg. \v 2 Afa bigel Sisasim olug onigig eso bigim wambku Godna ismunagim kwaganig mina hwatig. Afa big ati anwanafig eso big enam nisanago sumi yi eba big Godna lahlag gawig wambuf eso big enam sifakalifi. \v 3 Afa mahim bigim ahanaig ahanaig minafeg pugunibi eso big enam gaba sifakalinif. Eso big anwanafi enam bigim gihnag eso big numwehe kinig kahli. \v 4 Afa big enaigba esibi eba bigelni mungwali nihe Godna nofwa lahlag opukefef. Afa enaba wagfug lahlag gawigim God mo sihi wahiag enaba big wambuf. \v 5 Afa so big anwanafi enag mo sihi wahiag eba fug luwug eso God heafna Sungwag bigim faig afa enag Sungwag Godna membug bigim yuhwafenugeg. \p \v 6 Afa mahim big kifutig kwegfwag bibefum fi hwainig fifinibi eso enanam Krais bigim amtakwalig elim wahanig eba lahlag osuna God kanog wahiag. \v 7 Afa big bitenai el mas enaigba esi afsug elimbi wahani. Eba mungo mungog el so ma enaig onigig fi lahlag elim wahanig me. \v 8 Eba God wagfug ehe bigim hugna membenig afa mahim big amtakwalig el agfohie fenaba eso Krais bigim wahanig. \v 9 Afa ehena wahag enaig esegba eso big Godna nof wa afsug kabag el fig. Afa so big enam numwehe anwanafi afa ehe nai yi God mas bigim olug kakagenam tautig fai. \v 10 Afa big Godna angoluwag el finibi eso heafna Legna wahagna big God i piske lahlafeag ahfeg. Afa eba hugna ambagwa feageg eso Kraisna nofkenagag ati wagfug eba God bigim piske wambuf. \v 11 Eba ena mungo mo amo big Godum sifakalig esenigbi eso bigelni Ainiyag Sisas Krais wahagba eso big God i piske lahlafeag ahfeg. \s1 Adam nai yi pigihiag el fig afa Krais nai yi nofkenagag el fig \p \v 12 Afa mungo elni nihe wa ohuna bite wa amtakwalig puguiageg afa enag amtakwalig nihe eba wahag opugug. Afa mungwali el amtakwalig esigbi eso mungwali el pigiefug. \v 13 Afa mahim nihe mo gig hwainig fiahfenaba afa enanam amtakwalig ohuna bite wa ati gofena. Eba God mas el ni mungo mungo amtakwalig suwigi eba nihe mo awaiena. \v 14 Afa Adam nai yi fenam ikan Moses nai yi pugunaba mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Afa ehengelni amtakwalig esigbi eba eso Adam esena mas enaig mungwalofug feg mo. \p Afa Adam eba Sisasna waskwes mo feg eso enag el sum bog. \v 15 Afa Godna ismunagim kwegfwag i afa Adamna amtakwalig nihe i mas mungwalofug ahfeg mo. Afa mungo el amtakwalig esenaba eso enaksag elim pigig gofena. Afa Godna ismunagim kwegfwag enam gwesim gosenag. Afa mungo el Sisas Krais elim ismunagim kwaganigim eso enaksag elim hugna lahlafenig. \v 16 Afa Godna lahlag nihe i afa Adamna amtakwalig nihe i ahfegim eso sambaganingi li fug ahpugugim afa enmunam ahfeg. Afa Adam amtakwalig mungo esegba eso God ehem kwefihianagenam enaig esog mungwali el eba amtakwalig el fig eso sumi yi God ehengelim mungwag faif. Afa enaksag amtakwalig nihe puguiagegba eso mungo el wahanigim ismunagim kwaganig eso God enaig esog nengel mungwali afsug el fig. \v 17 Eba inim mungo el amtakwalig esegba eso mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Afa mungo elni lahlag nihe puguagim enam gwesim gosenag. Afa aman el Godna nalig ismunagim kwegfwag fagim eso Godna nof wa afsug agfohie eso enaig el Krais nai yi heafgelni nofkenagagim numwehe wambfiahu. \p \v 18 Eba enaig eseg mungo amtakwalig nihe pugugba eso God mungwali elim sumi yi mungwag faif. Afa gwenaig eseg mungo lahlag nihe pugugba eso God heafna elim enaig esonig ne mas ahanaig esig mo afa ehengel nofkenagag fig. \v 19 Afa mungo el Godna mo flafunaba eso mungwali el amtakwalig el fig. Afa gwenaig eseg mungo el Godna mo pahlukunaba eso ma mungwali el Godna nof wa afsug el fig. \p \v 20 Afa nihe mo pugugba eso el enanai yi hugna amtakwalig nihe eseagig. Afa ahnanai yi so amtakwalig nihe nalig fego eso Godna ismunagim kwaganig enam hugunam gosenag. \v 21 Afa yuwana amtakwalig nihe kifutinaiba eso mungwali el wahagna ahnai skaugfini. Eba inim afa enaig gaba inim feg. Afa yawo Godna ismunagim kwaganig kifutigo afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna gafugag elim esenigbi eso Godna el heafna nof wa afsug figim eso ehengel higeg nofkenagag fig. \c 6 \s1 Bigelni autunai sawieg Krais i big ahwahagim afa Krais nai yi big nofkenagag go \p \v 1 Ahnaig onigig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseahuf eso God bigim ismunagim kwaganig hugna nalig fiagei? \v 2 Amo, mas big enaigba esi. Afa ati big Krais i ahwahag eso big mas amtakwalig nihem ahnai skaugfini. Eso nofeka agfohienam amtakwalig nihem esiahufum. \v 3 Ka onigig ati ne enam anwanafig? Bigelni bu wa apaiyeg eba wagfug bigel Sisas Krais nai yi agfohie eso big ehe i ahwahagim. \v 4 Afa big bu wa apaigogba enaba enaig esig big Krais i ahwahagigba eso bigim bitekfe wa kumoatigig. Afa Awagna kigmog lahlagna Kraisim wahag wa nai ilafufatigba eso big gaba mulug nofkenagag mina wa agfohie. \p \v 5 Ateaba big mungo Krais i esiahfeg ahwahagigba eso big piske ahbihia eso gwenaig ehe eseg. \v 6 Afa big enam anwanafig, bigelni autunai sawieg li katigeg wa Krais i ahwahagim. Eso enag autunai sawieg mas kifutig mo eso big mas amtakwalig nihena gafugag el fig mo. \v 7 Eso aman el so wahag enaig el mas amtakwalig nihena kifutigim ahnai skaugfeg mo. \p \v 8 Afa big Krais i ahwahagigba afa big enaig olug onigig fig afa eba ati ehe i ahgofuf. \v 9 Afa big anwanafig Krais wahagim piske bihia afa ehe mas piske wahai eso ehe mas wahagna nihem ahnai skaugfeg mo. \v 10 Afa Krais mungonagim wahagim afa enagba mungwali amtakwalig nihem flafatigba eso gwese higeg go. Afa heafna nofkikenagagba ehe Godum esena go. \v 11 Eso ne gwenaig onigig fi ne ati wahag eso ne mas amtakwalig nihem ahnai skaufenai. Eba Sisas Krais nai yi ne nofkena goba eso ne Godum esena go. \p \v 12 Afa bigelni elig eba mwakwalig gohug afa ese nengelni elig amtakwalig nihem pahlukuf eso ne eligni amtakwalig sawiegim ne eseg. \v 13 Afa nofeka nimbeafna elig mungo wahiaiba so ma ikai amtakwaligim ahnai skaufenai afa amtakwalig nihe esegim. Amo, ne nimbefum so Godum mungwal faiye ofenai wahag el piske nofkenagag fag. Afa so na nimbeafna mungwali elig Godum ahnai skaufenai eso lahlag nihe eseg. \v 14 Afa ese amtakwalig nihe nem gosunaf. Eba mas ne Mosesna nihe mo ahnai skaufenai amo eba ne Godna ismunagim kwaganig wa ahnai skaugfenafe. \s1 Bigel lahlag nihena isug gafugag el fig \p \v 15 Afa big mas nihe mom ahnaig skaugfini eba God bigim ismunagim kwaganig. Ahnaig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseahuf me? Amo, big mas enaig esi. \v 16 Ka onigig ati ne enam anwanafig, afa mahim ne enaig esog kaba neana isug gafugag el fef eso ne enag elni mom pahlukug. Afa so na aman el ne higinam pahlukuiba eba ati ne ehena isug gafugag el feg. Ateaba ne amtakwalig nihena isug gafugag el feg eba ne amtakwalig mina ikaf nem wahag pugunafe. Afa ateamba ne Godum higinam pahlukug eba ne afsug nofkenagag fafe. \v 17 Afa autunam ne amtakwalig nihena isug gafugag el fini. Afa nimbeafna mungwali onigigna inim mo nem faigogba afa ne figim pahluhug. Eso big enam Godum lahlag oni. \v 18 Afa God nem amtakwalig nihe nai pigi hwatigba eso ne lahlag nihena isug gafugag el fig. \p \v 19 Afa neana anwanag wesig feg eso enaig mo ka bite nai waskwes mo sihig. Eba inim autunam ne nimbeafna eligim nuhwef nihe wa wahianam afa ahanaig ahanaig amtakwalig nihe wa eseakafenaba eso ne ena nai yi isug gafugag el fini. Eso yawa gaba so na gwenaig esi nimbeafna eligim so lahlag nihe wa ahnai skaugfinim eso afsug kabag agfohiefim. \v 20 Afa mahim ne amtakwalig nihena isug gafugag el agfohiafenaba enanam lahlag nihe mas nem kikehlana mo. \v 21 Afa autunai nihe eso ne esini eba nem ahwanefug faig afa enaba mas ne mang fini mo. Afa enaig nihe eba wahag mina feg. \v 22 Afa yawo God nem amtakwalig nihe nai pigi hwatigba eso ne Godna isug gafugag el fig. Afa enaba ne afsug kabag nofkenagag fig eso ne higeg nofkenagag mina wa agfohie. \v 23 Afa amtakwalig nihe eba mungwag bigim wahag faig. Afa Godna ismunagim bigim kwaganig eba higeg nofkenagag feg. Enaba bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi go. \c 7 \s1 Angwafig afa heafna ligag waskwes mo \p \v 1 Afa nilite, nengel ati ne nihem anwanafig. Sa hig, eba nofkena elim nihe mo kike wambku. Afa melig pigieg elim eba mas kike wambugufi. \v 2 Afa ka nem waskwes mo osihin, afa nihe mo enaig esog ligag nofkenagafiba heafna angwag so ma ehe ahgofi. Afa mahim wahagba eba ena nihe mo mas ena angwafigim kehlag mo. \v 3 Afa ligag nofkenagofiba eso angwafig ming kwamblo wa ikaf enaig angwafig eba mina angwafig. Afa heafna ligag wahagba eba ehe mas nihe mom ahnai skaug fenai. Afa ehe ming kwamblo wa ikagba ehe mas amtakwalig nihe feg mo. \p \v 4 O nilite, neba gwenaig fig. Afa neagaba Krais i ahfegim ahwahagim eso ne mas nihe mo ahnai skaufenig mo. Afa God Sisasim bitekfe nai ilafu waskwes eso ne ehena feg eso big Godna lahlag gafugagim esigbi eso fug luwug. \v 5 Afa mahim big eligni amtakwalig sawiegim ahnai skaufeiba afa nihe mo bigelni elig nai yi amtakwalig nihem fukwakukug eso bigelni gafugag eba wahagim opugug. \v 6 Afa mang so bigim kike wambugu yawo ehe mas bigim enaig esenig mo. Afa big wahag eso mas nihe mo ahnai skaugfeg mo. Eso big mas nihe mom Moses ginofegim pahluhug mo eso Godna gafugag esigim. Eba autunai mina afa yawonai minaba big figim eso Godna Sungwagim pahluhug. \s1 Nihe mona gafugagba afa amtakwalig nihe i \p \v 7 Ateaho so big enaig esogoi nihe mo eba amtakwalig nihe me? Amo, big mas enaig esogoi. Afa nihe mo kam wagfunag amtakwalig nihe eba mang mahim. Afa nihe mo esog hwanigba nofeka mingnag elni mang gawigim membenim eseagi. Afa eba mas ka enam ambagwa anwanafi enaba eba amtakwalig nihe feg. \v 8 Afa ka enag nihe mo onigigim afa ena mina gam amtakwalig nihe kam ahanaig ahanaig onigigim fingi fenagba eso ka elni gawigim membenig. Afa nihe mo hwanigba amtakwalig nihe eba kifutig hwainig. \v 9 Afa autunam ka mas nihe mom anwanafena mo eso ka og, kaba lahlag nofkenagag el feg. Afa mahim nihe mo pugugba eso amtakwalig nihe kifutigni feg. \v 10 Afa mahim amtakwalig nihe gohugba eso kam wahag. Afa nihe mo membenag nofkenagag faig afa enag nihe mo kam esenagba eso kam wahag pugug. \v 11 Afa ka ambagwa ati anwanafeg Mosesna nihe mo enaig esog nofeka enaig ese afa amtakwalig nihe ena fagim eso enana kam mwakwalenag. Afa enag mina gam amtakwalig nihe kam tigefatig. \p \v 12 Eso nihe mo eba afsug kabag feg afa ehena mo eba afsug kabag feg afa sufug feg afa lahlag feg. \v 13 Ahnaig esegba, ateaho enag lahlag nihe mo kam tigifatig. Amo, eba awai. Afa amtakwalig nihe enag lahlag nihe mo fagim eso enaig eseg. Afa enaba amtakwalig nihem ambagwa wagfug. Afa nihe mo amtakwalig nihem esenagba eso enag hugna amtakwalageg. \s1 Amtakwalig nihe ka kusigim ka piske eseg \p \v 14 Ati big anwanafig Godna nihe mo eba Godna Sungwag yi nai bog. Eba ka bite nai el eso ka amtakwalig nihem ahnai skaufenag. \v 15 Afa ka mas enam anwanafeg mo eso ka eseg. Afa mang koka ese eba mas ka enam esei. Afa nihe so ka kusig eba enam ka eseg. \v 16 Afa mang so ka kusig eso ka eseg enaba wagfug ka enaig esog nihe mo eba lahlag feg. \v 17 Eso kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg. \v 18 Afa ka anwanafig lahlag nihe mas kana eligni sawieg wa sahu go mo. Afa koka lahlag nihe ese eba ka ahanaig ese mo. \v 19 Afa lahlag nihe koka ese ka mas eseg mo. Afa amtakwalig nihe ka kusig enaba ka eseg. \v 20 Afa nihem so ka kusig eso enam ka eseg afa enaba wagfug eba kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg. \p \v 21 Eso ka anwanafeg enaig onigig eba inim feg. Afa mahim koka lahlag nihe ese afa so amtakwalig nihe muhwa go enag kam hugufakug. \v 22 Afa kana olug onigig Godna nihe mom sifakalenag. \v 23 Afa ka anwanafeg ming amtakwalig onigig kana elig nai yi go. Afa enag elig yi nai onigig i afa olug yi nai onigig i bigagahfego. Afa amtakwalig onigig kana elig yi gafugafego eso enag kam hugna kikegu. \v 24 O kasambam, enag eligni sawieg ogna kam tigefati. Afa aman so enam pigifatif. \v 25 Afa ka Godum lahlag onag eso bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi ehe enaig eseg. \p Eso ka enaig goheg. Kana onigig Godna nihe mom ahnai skaufeigba afa ka pahlukug. Afa kana elig amtakwalig nihem ahnai skaufegim afa enam pahlukug. \c 8 \s1 Godna Sungwag bigim kwaganig \p \v 1 Eso yawaba mungwali el Krais Sisas nai yi agfohie eba God ehengelim mas kufeni. \v 2 Eba Godna Sungwagni nihe mo bigim esenigbi eso big Krais Sisas nai yi gaba agfohiegim so big ini nofkenagag fig eso ka mas amtakwalig nihe mi afa wahag mi ahnai skaug fenag mo. \v 3 Afa elni onigig mas kifutig feg mo eso Mosesna nihe mo mas yuhwafeg mo amtakwalig nihem fingi fatiagim. Eso God heafna Legim ningihiana. Heafna Legna eligni sawieg eba gwenaig amtakwalig elni sawieg lofug fenam afa ehe mas amtakwaligim esena mo. Afa ehe elni amtakwaligim awaie fatiagim eba eso hefum wahana. \v 4 Afa God enaig esena eso big eligni sawiegim wahinim afa Godna Sungwagim pahluku. Afa lahlag nihem eso nihe mo esog so na enam esi so ma enag big nai yi inim pugui. \p \v 5 Afa amangel so eligni sawiegim pahluhug eba heafgelni sawieg onigigim gwese luwa. Afa amangel Godna Sungwagim pahluhug eba Sungwagni sawieg onigigim gwese luwa. \v 6 Eso el autunai eligni sawiegim onigahu eso enaig elim eba wahag pugunif. Afa el so heafgelni onigigim Godna Sungwagim ahnai skaufinig eso enaig elbi inim nofkenagag i afa olug efihlag i fafe. \v 7 Eba autunai eligni sawieg Godum angoluwag fenag. Afa enag mas Godna nihe mom ahnai skaugfeg mo. Afa eba inim enag sawieg mas yuhwafei ena mom pahlukuiagim. \v 8 Afa el autunai eligni sawiegim pahlukug enag el eba mas Godum sifakalig fai. \p \v 9 Eba nengel mas autunai eligni sawiegim ahnai skaufig mo. Amo, Godna Sungwag nengel nai yi go eso nengel Sungwagim ahnai skaufinig. Afa aman el Kraisna Sungwagni feg hwanigba eba mas Kraisna el feg mo. \v 10 Afa amtakwalig nihe goba eso nengelni eligim pigiego. Afa Krais ne nai yi go eso God enaig esog neba afsug el fig eso nengelni sungwag nofkenag agfohie. \v 11 Afa God Sisasim bitekfenai ilafufatigba afa so Godna Sungwag nengel nai yi go. Enaba inim fegba eso gwenag God enaig esenif eso sumi yi nengelni elig pigiegim afa so ehe enag Sungwagni nengelim piske ilafufatif. \p \v 12 Afa nilite, God bigim awamonigim eso big heafna Sungwagni sawiegim pahluhug. Afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim pahluku eba mas big ehena kwegfwag fig mo. \v 13 Afa ne enaba pahlukuiba eba nem suwia mina gam hugufaku. Afa ne Godna Sungwagni eliginai amtakwalig nihem tigefatiagba eba ne inim nofkenag gofe. \p \v 14 Afa aman el Godna Sungwag ahnai skaugfeg eba Godna luwalig fiahsaieg. \v 15 Afa mang ne enaig Sungwag fig mo eso nem piske esenigbi eso ne isug gafugag el fig afa ne embefig. Amo, ne enag Sungwag figbi eso nem esenigbi so na luwalig fig eso big Godum esonig, “Humuan ne kana Awag.” \v 16 Afa Godna Sungwag i afa bigna sungwag i sihiag ahfego afa Godna Sungwag enaig esog eba inim big Godna luwalig fig. \v 17 Afa big Godna luwalig figbi eba heafna lahlag gawig so luwalim wahianig eso big enag wambuf. Afa mang God Kraisim so faig eba big gaba gwenaig fif. Afa Krais tautig fag eso bigel gaba tautig fig eso God Kraisim fingi fukug eso bigim gaba fingi fukuf. \s1 Autunai wa God bigim lahlafehiagef \p \v 18 Afa ka enaig onigig feg eba big anwanafig mang lahlag nemug God so bigim esenif. Afa mahim ka enag lahlagim onigigba eso tautig bigim yawo gohunig eba kana onigig wa wesig feg. \v 19 Afa mang mungwali God so eseageg eba enag kiafgigiafo mahim God heafna luwaligim ambagwa opugunibi. \v 20 Afa autunam Adam amtakwalig nihe esenaba eso God mungwali bite nai gawigim enaig esonig sohnaig gafugagba isug eseagfo. Afa bite nai gawig mas enaig esih mo eba Godna sawieg enaig so puguf. Eso God kiafgigego, \v 21 autunai wa bite nai gawig nogiag nihe mi afa hugna amtakwale goka mi pigihwatigba eso eba hugna lahlag agfohef ofenaiba Godna luwalig. \v 22 Afa big anwanafig mungwali bite nai gawig so eyugog ofenaiba angwafig luwalim fukwagim onigis ikag yawoga gwesego. \v 23 Mang enaig mungo mo afa big gaba gwenaig esig. Afa ati big Godna Sungwag fig eso big anwanafig sumi yi big ehena mingnag lahlag gawig wambuf. Eso big gaba ol megam eyugogim afa kiafgigiafo ehe bigelni eligim mulug esinif afa enag wagfug ehe bulwag luwal lofugim wambuf. \v 24 Afa mahim God bigim piske wambugba afa big onigigim afa nengeafu eso ehe enag gafugag lahlag nemug fiagef. Afa mahim big mang so enaig figbi afa big mas piske enam nengeahufi. Afa el so fag ehe mas enam nengeahufi. \v 25 Afa big ati anwanafig mang big mas fig mo eso big enam nengigim nisanago. \p \v 26 Afa ming gaba gwenaig feg mahim big kifutig hwainig figbi eso Godna Sungwag bigim kwaganig. Afa big mas betenna lahlag minam anwanafig mo eso Sungwag ehe Godum sahnag so ehe bigim kwaganif afa mona mas yuhwafeg mo eso ehe ol megam eyugum Godum sihinag. \v 27 Afa God elni olugim ati fahigeageg afa ati anwanafeg Sungwag mangim esog eso ehe Godna afsug el gohugum afa Godum kifutig mo sihinag eba Godna sawieg mungwalofug feg. \p \v 28 Afa big anwanafig mungwali mang pugufeg God enam eseageg eso el ehem membenig ma so ehengelim lahlafeni. God ehengelim awamonug eso ehe heafna sawiegim pahluhug. \v 29 Afa autunam God ati anwanafeg aman el heafna el puguf afa ehengelim kanog hwatig eso heafna Leg lofug fi eso heafna Leg eba enaksag nilitem eteg finig. \v 30 Eso amangelim God ati gishu hwatig afa ehengelim gaba awamonug. Afa amangelim God enaig esinig eba enag el gaba heafna nof wa afsug fenig. Afa amangelim enaig agfohie eba God ehengelim gaba heafna nalig unehlag faig. \s1 Godna membugim mas mang kagui \p \v 31 Afa so big sonaigimba ahnaig esi onigif? Afa God ehe bigim kwaganigba feg eso el mas bigim ahnaig pigi wamb apaiyeg mo. \v 32 Afa God mas heafna Legim hugna kikehlana mo amo eba ehe bigim ningihianigba eso mungwali elim wahanig. Eso ehe bigim mungwali gawigim gaba isug faif. \v 33 Afa aman el so Godna elim kufnig mo? Amo, eba God ehe ehengelim enaig esonig ne afsug el fig. \v 34 Afa aman el so enaig esof eba God so nem suwi kimbig gam ningihiaf? Amo, eba awai. Afa Krais Sisas ehe bigim wahanigbi afa mang ena mungo mo eba ehe piske bihiagim nofkenago afa ehe sisi fegim afa God i ahfeg. Eso ehe bigim kwaganigim Godum hugna sahnag. \v 35 Eso Kraisna onigig bigel nai yi luwa enam mas mang kagui. Afa big kinig fi me, tautig kahli me, afa el bigim ahanaig ahanaig sehiagi me, afa bini me, kig awai me, mang amtakwalig bigim fehiagi me, afa hagfenam eso pigiafena bigim puguni me, afa enaig eba mas Kraisna membugim kagui. \v 36 Eba gwenaig Godna ginof esog; \q1 Afa kagel neana el fig eso el higeg kam ogna kwagaitifi. \q1 Afa el ogna kam enaig esehiagi eso ofenaiba el sipsipim kwaskofafif. \rq Sam 44:22\rq* \m \v 37 Afa el so bigim hugna membenig ehe bigim kwaganig eso big enag ahanaig ahanaig kinigim ati filafig. \v 38 Afa ka ati anwanafeg mas mang Godna membugim bigim kaguni. Afa wahag me afa nofkenagag me afa ofwanai el afa nimbasa afa aisil afa mang yawonai afa mang sumi nai, \v 39 afa mang sisyi gohug afa mang bite wa skaug gohug afa mungwali mang God eseagegba eso big Ainiyag Sisas Krais i ahogo, eso enag mungwali gawig Godna membugim bigim mas kaguni. Afa Kraisna gafugag bigim enag membug wagfunig. \c 9 \s1 God afa Israel wa nai el \p \v 1 Kaba Kraisna el eso kana mo inim feg afa ka mas mwakwale afa Godna Sungwag gaba kana onigigim sihinag ka mas mwakwale. \v 2 Afa ka kikeafgel nai elim hugna kusgunigim afa kana olug gwese hugna kinig gofuf. \v 3 Afa koka kikeafna nilitem Israel wa nai elni kug wa guhunam so kwagan. Eso God ka kikefum amtakwalig wa nai wahiag afa ka mas Krais nai yi go mo. Afa enag mas pugui. \v 4 Afa ehengel eba Israel wa nai el afa God ehengelim enaig onigig fenig kana luwalig eso heafna nalig unehlag ehengelim faig. Afa God mo sihi kike wahiag ehengelim faigim afa nihe mo ehengelni ninga wa wahiag. Afa ehengel ati anwanafig Godum fingi fig minam afa Godna sihi wahiagim fig. \v 5 Afa ehengelni simbianigagna unehlagba nalig feg afa Krais eba ena simbianigag wa nai afa ehe God fegim eso mungwali gawigim sisyi fenig. Eso el ehem higeg fingi hufum. Eba inim. \p \v 6 Afa ka mas enaig esoi Godna mo sihi wahiag tigefu peg. Amo, eba mungwali Israel wa nai el mas enanai saho Godna el agfohie mo. \v 7 Afa mungwali Abrahamna simbiangag mas Godna luwalig fig mo. Amo, God enaig Abrahamim esona og, “Nana inim simbiangag Aisak nai yi puguiagef.” \v 8 Eso enaig moba wagfug Abrahamna mungwali simbiangag mas Godna luwalig fig mo eba amangel el Godna mo sihi wahiagna luwalig fig eba naho Abrahamna inim simbiangag fig. \v 9 Afa Godna mo sihi wahiag eba enaig esog God og, “Ming yia ka piske boiba afa Sara luwal ati wanigaf.” \p \v 10 Afa mang ena mungo mo Rebekana sambaga luwal ahgof eba mungo Awagna feg eso eba bigelni simbianga Aisak. \v 11-12 Afa afag mahimsi fukwawagig hwainig fiahfenaba afa ehenigi mas lahlag nihe afa amtakwalig nihe ahfe hwainig. God ati kwefihiage wahiana eso ehe ogna mungom kanog wahia eso ehe Rebekam esona, “Eba eteg suminigim ahnai skaugfenafe.” Afa ehe enaig esog eso heafna sawieg kifutig gofi afa ehe elni gafugagim mas oniginam enaig ese amo, ehe heafna onigigim mungo pahlukuna. \v 13 Afa ming ginof enaig esog, “Ka Isoim mo wahiagim afa Jekopim mo ka membenag.” \p \v 14 Ahnaig so big esogof? Ateaho God mas lahlag kwefihiag el feg mo? Amo, eba awai. \v 15 Eso ehe Mosesim enaig esog; \q1 Afa amanim so koka afafena eba ka ehem afafenaf afa amanim koka lahlafena eba ka ehem lahlafenag. \rq Kis 33:19\rq* \p \v 16 Eso enaig mas elni onigig mi afa gafugag mi pahlukui. Afa Godna kwefihiage wahiag eba heafna afafegim pahlukug. \v 17 Afa Godna mo enaig goheg God autunam Isip nai misog elim enaig esona, “Afa ka nem misog el wahiagba eso mungwali el kana kigmogim nangui afa so mungwali bite nai el kana unehlagim anwanafi.” \v 18 Eso eba enaig eseg amanim God ogna afafena eba ehem afafenag afa God amanim ogna angug nihlinage eba ehe esenaf. \p \v 19 Afa ka enaig onigig feg ne kam ogna enaig sahna fena, “Afa ateamba enag inim fegba ahnaig esegba God elim esog ne amtakwalig nihena feg? Afa aman mas Godna sawiegim fingi fati?” \v 20 Ne mangig el mahim? Ne ateaho enaig eseg eso ne Godum piske esonag? Afa el sob efigba eso mas enag sob elim esonag og, “Ahnaig esegba ne kam ohonai efeg?” \v 21 Afa el sob efugum so ma heafna membugum pahlukui. Afa ehe mungo liginai sambaga sob efugigim eso ming eba lahlag gafugagna maunum afa mingba nahasna maunum. \p \v 22 Afa mang God eseg eba gwenaig. Afa ehe ogna tutonbusug elim olug kakagim eso heafna kigmog wagfun. Afa enag elim ehe so olug kakagenigim afa ehe ehengelim ati numwehenuge wahiag amtakwale aitiag figim eso God ogma enag elim olug wahigifenam eso ehe mahimsi eso mas ikagna eseg mo. \v 23 Afa ehe enaig eseg eso ehe ogna heafna lahlag gawigim wagfun eba lahlag nemug feg afa elim so ehe afafenig afa enag elim ati numwehenuge wahiag heafna lahlag gawig wa saho agfohiegim. \v 24 Eso God bigim gaba awamonig afa mingnag el Ju nai fig afa mingnag el afwambanai fig enam bigim awamonig eso mungwali el ehem fingi fig. \v 25 Afa Godna mo fa sihiaule el Hoseana buk wa God gwenaig esog og; \q1 Afa el kana fig hwanigba, \q1 eba ka ehengelim esonif kana el fig. \q1 Afa ahanaig el so goka so ka mas membenig mo \q1 ka ehengelim enaig esonif eba kikeafna nemug fig. \rq Hos 2:23\rq* \q1 \v 26 Afa ahnanai yi so ka esona ne mas kana el fig mo, \q1 afa gwenanai yi ka nengelim esonif ne God nofkikenagna luwal fig. \rq Hos 1:10\rq* \m \v 27 Afa Aisaia Israel elim oniginim afa enaig esog; \q1 Ateaba Israel wa nai el enaig pugu ofefiba ofenaiba bu wa nai angig so mas big suwigi eba mingnagim mungo Godba wambf. \q1 \v 28 Eso Ainiyag ikagna bitenai mungwali elim hugna kwefihiagefe. \rq Ais 10:22,23\rq* \m \v 29 Afa ming mo autunam Aisaia so sihina eba gwenaig feg afa ehe og; \q1 Afa ateamba hugna kifutig Ainiyag bigelni mingnag simbianigam hwati hwanigba eba mas big agfoheite. Afa ehe hwatieg hwanigba eba ehe bigim mungwali amtakwale aitif eso mungwalofug Sodom mi afa Gomora kimbig mi so eseni. \rq Ais 1:9\rq* \s1 Afa Israel el mas Godna lahlag mo numwehe fini mo \p \v 30 Ahnaig so big esogof? Afa afwambanai el mas enaig onigig fi so ka Godna nof wa afsug el agfo. Eba ehengel olug onigigbi eso God ehengelim esenigbi eso ehengel Godna nof wa afsug fif. \v 31 Afa Israel el enaig onigig fini og ka so Godna nof wa afsug el agfo eso ehengel hugna kifutigni nihe mo pahlukuiagim eba mas enaig el fini mo. \v 32 Ahnaig esegba eso enaig esini? Enaba enaig eseg Israel el mas olug onigini mo afa ehengelni onigig enaig eseg kawo kifutig gafugafinim eso ka afsug el fi. Afa mahim el enaig sihififni og Sisas mungo elim piske wambug eso ehengel enam moanagig afa enag ofenaiba hun ehengelim moelig fetifeg. \v 33 Afa Godna ginof enam enaig esog; \q1 Sa nangu, ka Saion kimbig wa hun faka wahiag \q1 eso enag elim moelig fetife gofufiba eso ehengel apaigo fif. \q1 Afa amangel ehem olug oniginibi eba mas ahwanifi. \rq Ais 8:14, 28:16\rq* \c 10 \p \v 1 Kana nilite, ka Ju elim hugna oniginigim eso ka Godum enaig sahnafeg so ma ehengelim piske wambu. \v 2 Afa ka ehengelim ati anwanafenigim na so ka esog ehengel hugna membig Godna gafugagim esigimba afa ehengel ena minam mas numwehe anwanafig mo. \v 3 Afa ehengel mas anwanafig ahanaig mina God elim esegba eso heafna nof wa afsug feg. Afa ehengel mas Godna lahlag mina pahluhug mo eba ehengel membig afsug figim heafgelni minam pahluhug. \v 4 Afa Krais nihe mona gafugagim tigefakag eso aman ehem olug oniginig ehengel Godna nof wa afsug fig. \p \v 5 Afa Moses enaig ginof feg el membig nihe mo so ma kam esenibi ka so Godna nof wa afsug finim eso higeg mungwali nihe mo pahlukufi. \v 6 Eba el membig olug onigig so ma kam esinibi ka so Godna nof wa afsug finim afa heafgelni onigig eba autunai ginofi mungwalof ahfeg ena mo og, “Nofeka nimbefum enaig eso aman so heven gam fukokanam (eso Kraisimba wanipe buf)? \v 7 Afa nofeka enaig eso aman so bite megam pekaf (eso Kraisimba sugufanam bitekfe nai fuku wani buf)?” \v 8 Afa autunai ginof enaig esog, “Godna mo eba nem muhwa fenagim eso neana mengig wa gohug afa olug yi gohug.” Afa kagel ena mo sihigonig giahuba eso ne olug onigigim Godna nof wa afsug fi. \v 9 Afa ateamba neana mengig wa so na enaig esof, “Sisas eba Ainiyag”, afa neana olug enaig onigig feba God ehem wahag wa nai ilafufatig eso God nem piske wambuf. \v 10 Afa olugni so big Godum olug onigig eso big Godna nof wa afsug bi fig. Afa mengigna so big enag onigigim sihigbi eso God bigim wambug. \v 11 Eso Godna ginof enaig esog, “Afa amangel ehem olug oniginibi eba mas ahwanifi.” \v 12 Eso Ju el i afa afwambanai el i mas enmuna fig mo. Afa Ainiyag eba mungo mungwali fenig afa amangel ehem unenigbi eso ehengelim hugna lahlafiahgeg. \q1 \v 13 Afa aman el Godum Ainiyagna unehlag wa unenaf eso ehem fafe. \rq Jol 2:32\rq* \p \v 14 Afa ehengel Ainiyagim olug onigig hwanigba eso ehengelim kwaganig ahanaig uni ehem fini fi? Afa ehengel mo higig hwanigba ahnaig ese so ehem olug onigini fi? Afa el mas ena mo sihia hwanigba ahnaig ese so ena moba higi fi? \v 15 Afa Godna mo sihiaule elim ningitigig hwanigba eba so moba ahanaig ika minefef? Afa Godna buk wa enaig esog, “Afa enanam el so Godna lahlag mo obuna eba lahlag nemug.” \v 16 Afa mingnag el eba ena lahlag mom kusini. Afa Aisaia ehe enaig esog, “Ainiyag, el mas kagelni mo fagonug mo.” \v 17 Afa olug onigig eba ena mo higig wa nai pugug. Afa mahim Kraisna mo sihibi eso ma enag mo higi. \p \v 18 Afa ka enaig sahna ateame ehengel ena mo higi hwainig? Amo, eba ati higig afa Godna buk wa esog; \q1 Afa mo sihiag elni mengig mungwali bite gam ikaminefeg \q1 afa ehengelni mo ikag bite meyigim wa puguia minefeg. \rq Sam 19:4\rq* \m \v 19 Afa ka piske sahig ateaho Israel wa nai elbi anwanafig? Ei ati anwanafig. Afa yuwana God Mosesim enaig sihifena; \q1 Ka sangwal minaim wambinam lahlafiahgeba eso nengel ehengelim ambobug fegonif. \q1 Afa ka anwana hwainig el nai yi esenibi eso nengel olug kakage gonif. \rq Lo 32:21\rq* \m \v 20 Afa sumi yi Aisaia Godna mom kifutigni enaig esona; \q1 Afa el kam mas yisigi mo eso ehengel ati kam nangug. \q1 Afa el so kam nanguigim mas sahig mo eso ka ehengelim ambagwa pugunig. \rq Ais 65:1\rq* \m \v 21 Afa God Israel wa nai elim onigig eso enaig esog; \q1 Afa mo filafigim afa tutonbusug el fig eso ka mungwali osuna ka numweheagegim go ehengelim kwaganigim. \rq Ais 65:2\rq* \c 11 \s1 Afa God mingnag Israel wa nai elim kanog hwatig \p \v 1 Eso ka nem enaig esahfenig, ateame God heafna Ju elim masig fatig me? Amo, eba awai. Afa kagaba Ju el, Abrahamna simbianiga feg, afa Benjaminna ehengenai feg. \v 2 Afa autunam God enaig esona ehengel kana el fig afa ehe mas masig fatinig mo. So na piske onigim Godna ginof mo enaig eseg Elaija Israel elim sehtiginam eso Godum enaig sihifena og, \v 3 “Ainiyag, ehengel neana mo fi sihiaule elim kwaskofinig afa neana sis tuhlug faig sime bamboitifig. Eso ka mungo goba so ehengel kam ogna tigifati.” \v 4 Afa God ehem ahanaig esona? Ehe enaig og, “Ne mas nem hwai mo fe mo, ka ati feg 7,000 el mas mwakwal God Balim mongkokni kwakwagini mo.” \v 5 Afa yawa gaba gwenaig feg God mungo mungo elim isug kwaganigim afa kanog hwatig eso ehengel heafna el fig. \v 6 Sa hig, mang God ehengelni gafugagim onigin mo eso ehe ehengelim kanog hwatig, amo eba ehe ogna ismunagim kwaganim eso eseg. Afa so ehengelni gafugag hefum kwaganigteba eso Godna ismunagim kwaganig eba isug feg. \p \v 7 Ahanaig eseg? Afa Ju el kifutig gafugafig ogna Godna nof wa afsug opuko eba ehengel mas enaig fig mo. Afa ehengel nai mingnagim God kanog hwatig eso ehengel afsug el fig. Afa mungwali mingnag Ju el Godna unem pahlukuiagim angug pupuhiagig. \v 8 Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa God ehengelim esenigbi eso ehengelni onigig kinieskofegba eso yawoga ehengelni nofug mas nangui afa angug mas higi. \rq Lo 29:4, Ais 29:10\rq* \p \v 9 Afa Devit enaig elni mo enaig sihifeg og; \q1 Afa ehengel enaig onigi fig ka lahlag el fig. Sa ma ehengelni buyis enaig puguf tata mime lofug afa auwula lofug eso ehengel enanai yi apaigo afa mungwag tautig fif. \v 10 Eso ma ehengelni nofug kigeskofegba eso ehengel mas nangui afa kinigni higeg kahligim fifsafeagiaska. \rq Sam 69:22,23\rq* \s1 God afwambanai elim wambug \p \v 11 Afa ka nem piske enaig sahini fenig ateaho Ju elbi musiapugug fiahgigim eso ati apaiyeg? Amo, eba awai. Afa Ju el Kraisna mom masig hwatinibi eso God afwambanai elim wambugo. Afa God enaig esegba eso Ju el enaig esogog ahnaig esegba hiau figba kam mo awaienig. \v 12 Afa Ju el enag amtakwalig esig afa enag mahim esegba eso Godna lahlag gawig mungwali bite nai elim pugunug. Afa Ju el tigefu apaiyeg afa enag mahim esegba eso afwambanai el Godna lahlag gawigim fig. Afa mahim Ju el God nagum piske ahugba big anwanafig Godna lahlag gawig eba mungwanam kukag. \p \v 13 Afa ne afwambanai el so hig. Ne anwanafig kaba kanog wahiag el eso God kam afwambanai el nagum ningihiag. Afa ka onigig enag gafugag eba goseg eso ka enam sifakalenag esegim. \v 14 Eba ka membeg kiafna mungo musunai enag gafugagim nangunim eso ambobug fegonig. Afa enaig minaba ehengel so ma piske Godum yisgibi eso God mingnagim wambu. \v 15 Afa mahim God Ju elim hwatigba eba so bite nai el God i piske lahlafeag ahfeg. Afa mahim God Ju elim piske wambuiba eba ofenai melig pigieg el piske nofkenagag fig. \p \v 16 Afa el kwafana amba kufa Godum faibi eso mungwali amba gaba eba Godna feg. Afa el li bigag Godum faigbi eso li kigag gaba eba Godna feg. \v 17 Afa Israel el ofenaiba aso nai oliv li fig afa afwambanai el ofenaiba sangwali nai oliv li. Afa so God aso nai oliv li kigag tutogum eso sangwali nai oliv li kigag wambukugum enana sigag wa tutufe hwatiba eso ehengel ehena lahlag bug fig. \v 18 Afa enag aso nai li kigagim God so tutohia hwatigba nofeka enam pigi wambwaigo. Afa nofeka tutonbusiagi. Afa ne mas li mogim kweagfui eba ena li mog nem kwegfug. \p \v 19 Afa ne enaig esoi me, “Afa God ehengelim tutog aitigba eso kagel ehengelni sigag wa agfohieg.” \v 20 Afa enaba inim. Afa eba ehengel mas olug onigig mo eso God enaig esenig. Afa ne olug onigigbi eso God ati nem tutufe hwatigba eso ne gwese agfohie. Eso nofeka tutonbusiagi afa so na embefi masa God nem gaba enaig esenif. \v 21 Afa God Ju elim enaig esinig ofenaiba aso nai oliv li kigagim tutohia aitig. Afa ateamba ehe aso nai li enaig esenigbi afa so ahanaig sangwali nai oliv liba esenif? Eba ehe gwenaig esenif. \v 22 Afa so na enam onigim, Godba enaig feg afafeg olug feg afa kifutig kwefihiageg el feg. Afa amangel so amtakwalig wa apaiyeg eba ehengelim kifutigni kwefihianugef afa nem eba afafenif. Ateaba ne heafna ismunagim kwaganig gwese kehla gohugba eba ne lahlag gofuf. Afa ne enam masig fatinagba eba God nem gaba tutohia aitig. \v 23 Afa ateamba tutonbusug Ju el onigig wahigifigbi eba God kifutig feg eso ehengelim piske wambinam asonai oliv li yi tutu hwatif eso ehe enaig esenif. \v 24 Afa ne afwambanai el ne ofenaiba sangwali nai oliv li kigag God nem aso nai oliv li yi tutufe hwatig enaba mang isug puguia mo eba asona awag ehe eseg. Afa Ju el ofenaiba aso nai oliv li kigag fig afa ateamba Ju el olug onigigbi eso eba God hugna sifakalegim ehengelim piske wambu tutufegba eso ehengel enag aso nai oliv li yi piske numwehe tutufif. \p \v 25 Kana nilite masa ne nimbeafgelni onigigim fingi fif eso ka membeg ne ena mo so autunam meagam sahu gofena so na enam anwanafi. Afa enag mo enaig esog Israel el nai yi mas olug kifutig higeg gohunif. Afa afwambanai el ambugog saho ehengelim pahsihianam mahim yuhwafeiba \v 26 eso God mungwali Israel wa nai elim piske wambugum eba Godna ginof enaig esog og; \q1 Afa enag kwegfwag el Saion kimbig wa nai bonam, \q1 afa ehe Jekopna simbianigagna amtakwalig nihem hugufatinif. \q1 \v 27 Afa God ehe enaig esog ka ehengel nai yi ohuna mo kike sihi wahianig \q1 eso ka ehengelni amtakwalig nihem hugufatinif. \rq Ais 59:20,21, 27:9\rq* \m \v 28 Afa Ju el Godna lahlag mom kusigim eso ehengel Godum angoluwag finig. Afa ehengel enaig esigbi eso nem afwambanai elim kwaganig. Afa ming ehengam eba God ati ehengelim kanog hwatina afa ehengelni simpim mo ati sihi wahiana eso Ju el eba heafna hihe fif. \v 29 Afa amanim God ati awamonagim afa heafna kigmog faig eso enaba God mas onigig wahigefe. \v 30 Afa autunam nengel afwambanai el ne Godna mom flafuni. Afa yawu Ju el mahim Godna mom kusigbi eso God nengelim afafenig. \v 31 Afa God nem enaig esinigbi eso yawo Ju elim gaba gwenaig pugunig. Afa Ju el Godna mo flafuni eso ma God ehengelim afafeni. \v 32 Afa mungwali el mo flafugbi eso ehengel ofenaiba kalabus el fig. Afa God enam esegim eso eba ehe mungwali enaig elim afafeg wagfunug. \s1 Ena mo Godum fingi feg \q1 \v 33 Oi, Godna lahlag gawig eba hugna lahlag nemug feg! Afa heafna lahlag anwanag i afa lahlag onigig i eba mungwanam fiageg! Afa el mas ehena meaganai onigigim yisiginagig eso ehe mas enam anwanafi God so nihe eseageg. \q1 \v 34 Afa God ginof enaig esog; \q1 Mas aman Godna onigigim anwanafi. Afa mas aman Godum anwana faig mo. \rq Ais 40:13\rq* \q1 \v 35 Afa mas aman Godum mang faig mo \q1 eso namo ehe piske mungo fai. \rq Jop 41:11\rq* \q1 \v 36 Afa mungwali gawig eba Godnai yi mungo feg afa mungwali gawig ehem ahnai skaug finigim eso agfohie eso mungwali gawig ehem fingi finig. Eso mahim Godna unehlag higeg sisi gofi. Enaba inim. \c 12 \s1 Sa big bibefum mungwali Godum fai \p \v 1 O nilite, God bigim afafenig eso ka nem mengigna sihinig so na nimbefum mungwali Godum fai ofenaiba el so mungwali sis Godum tuhlu fafaif. Afa mahim mahimsi ne nofkena gofiba eso ne amtakwalig wahianam afa nimbefum mungwali Godum fai afa ena mina gamba God sifakaleg. Afa enaba inim mina ne Godum fingi fig. \v 2 Afa nofeka ne bitenai nihem ahnai skaufena eso ne Godum wahiana so ma neana onigigim mulug esenai. Eso ne gihnagenam afa anwanafe mang God so membeg so na ese. Afa heafna sawieg eba lahlag feg afa God enam sifakalenag afa afsug feg. \p \v 3 Afa God kam lahlafenagba so ka enag gafugag fegim eso ka nem mungwali sihinig nofeka ne nimbefum enaig onigig fe ka kike sisi go afa ne mas enaig gohba fe. Amo, so na nimbeafgelni olug onigigim God so nem faig enam numwehe kwefihiagi eso ne gwese gwenaig onigig wa gofim. \v 4 Afa bigelni elig eba mungo mungo fegim eso ahanaig ahanaig gafugafiagig. \v 5 Eba mungwalofug feg afa big el numb figim eba big Krais nai yi figim eso big mungo elig fig. Eso big mungo mungog wahigim mungo feg. \v 6 Afa God siosim afafenigim afa heafna sawiegim pahlukuagim afa bigim ahanaig ahanaig kigmog mimagenig. Afa ateamba el kigmogna Godna onigigim sihiago fefiba eso mang olug onigig wa God ehem faig so ma gwena nai yi fei. \v 7 Afa ateamba enag kigmog nengelni elim kwegfwagba eso ne numwehe esi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim wagfunigba eso ne numwehe esi. \v 8 Afa ateamba enag kigmog nengelni elni onigigim kifutignagba eso ne numwehe esi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim gawig faigbi eso ne numwehe wambwaigo. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim gosugonug el figbi eso ne numwehe gafugafi. Afa ateamba enag kigmog nengelni elim afafenag el figbi eso ne sifakalinim enam esi. \p \v 9 Afa nengelni membug so ma inim fei. Afa so na amtakwalig nihem inim kusinim afa lahlag nihem mo hugna kikehli. \v 10 Afa so na Kristen nilitem membegoni ofenaiba nengelni mungo muswuna nafig. So na enaig nihe wa gosunum afa nimbefum lahlafeagi. \v 11 Afa masa ne yiskosif so na numweheagenim ehengepusi, afa Godna Sungwagim wahibi eso ma nem olugim fingi fingi wambu fiegofiba eba ne Ainiyagim gafuga fini fi. \v 12 Afa so na numwehe anwanafi God nem lahla finif eso enam sifkalini, afa mahim nem kinig pugunibi eso ne kifutinim agfohiefiba afa nengeafofum, afa Godum sahna fofum. \v 13 Afa aman Godna el gawig hwainig feg so na enam kwaganim faigo. Afa so na afwambanai elim awamogonim nimbeafgelni lala gam wanahu. \p \v 14 Afa el so nem kinig faigogba eba so na Godum sahnibi so ma ehengelim lahlafegoni afa nofeka ehengelim agi mo sihigoni. \v 15 Afa elbi sifakalig so na ehengel i mungwali sifakali. Afa el wewatogba so na mungwali gwenaig esi. \v 16 Afa nimbefum so na mungo onigigna agfohiefim. Afa mas ne nimbefum fingi fi. Amo, eba so na unehlag hwainig el i mungo si agfohiefim. Afa mas ne enaig onigig fi kana anwanag eba nalig feg. \p \v 17 Afa el nem amtakwal hiagibi nofeka mungwag gwenaig esegon. Afa mungwali el so lahlag nihem anwanafi so na enaig esi. \v 18 Afa mang so na eseba eso ne mungwali elim lahlag wanaugufig so na enam esig. \v 19 Afa kana hihem, nofeka amtakwalig mungwag faigo afa enaba nengigim God olug kakagfenam eso mungwag ehem faif. Afa Godna ginof wa Ainiyag enaig esog, “Elni amtakwalig nihem kwefihianugeg tautig mungo faig eba kike feg.” \v 20 Afa ming mo enaig esog; \q1 Ateaba angoluwagim bini pigiegba eba so na fane faigo afa ehengel buhef figbi eba so na bu efiaigo afa ne enaig esigbi eba ehengel ahwanfinim eso onigig wahigifig. \rq Snd 25:21,22\rq* \p \v 21 Afa masa ese amtakwalig nihe nem pigaupif amo so na lahlag nihena enaig nihem pigaupi. \c 13 \s1 Sa big gavmanim ahnai skaugfini \p \v 1 Afa so mungwali el gavmanim ahnai skaugfini afa gavman mas isugba pugui amo eba God ehengelim kigmog faig. Afa ehe mungwali gavmanim esenigba eso agfohug. \v 2 Eso aman gavmanim filafeg eba ne filafeg mang God so eseg. Afa aman el enaig eseg eba ehe hefum tautig hugufa bug. \v 3 Afa el lahlag nihe eseg mas misog elim embefenai afa amtakwalig el eba naho embefig. Ateaho ne membeg misog elim embefig hwainig? Afa so na lahlag nihe ese eba so misog el nem lahlag mo faif. \v 4 Afa enag el eba Godna gafugag el fig eso nem kwaganigim. Afa ne amtakwalig nihe feba so na ehem embefini eba ehe mungwag esig el fig. Afa ehe Godna gafugag el afa mahim el amtakwalig esegba eso God enam ninimug eba so enag misog el ehem tautig faig. \v 5 Eso ne gavmanim ahnai skaugfini. Afa so na onigig amtakwalig mungwag fagim afa so na olugi nai lahlag onigig pahluku. \p \v 6 Afa so na enamho onigigim eso ne takis kigba gavmanim fatinig. Afa mahim misog el heafgelni gafugag esigbi eba ehengel Godna gafugagim esig. \v 7 Afa mang gavmanim faigim sofeg eba so na fai. Afa ahanaig ahanaig takis so na fatinigim afa enaig elimba so na angug higinam afa lahlag onam afa so ehem esena. \s1 Elim membenig nihe eba goseg \p \v 8 Afa masa ne elni isug fagim mungwag faig nihem wahiaf so na mungwali mungwag auguinim. Afa mungo mo so na kehla eba elim mungwag faig eba nimbeafum membug nihe feg afa enag ese awaief. Afa aman mingnag elim so membenig eba nihe mom nemug pahlukug. \v 9 Afa nihe mo enaig esog, nofeka aga taitu afa nofeka elim kwagaitifi afa nofeka okwefi afa nofeka mingnag elni gawigim membegoni. Afa ena nihe mi afa mungwali mingnag nihe mi eba enag mungo nihe wa seahogo eba enaig esog, so na mingnag elim membeni eba so na nimbefim membfafef. \v 10 Afa membug nihe eba mas elim amtanafenai afa mahim ne enag nihe esegba eba ne mungwali nihe mo pahlukug. \p \v 11 Afa ne anwanafig enag osuna ati meinofe eso ne enag nihe esi. Afa enag osuna God bigim heafna kimbig gam wankaf eba muhwa feg eso yawo so na nonigiginai mo bihianam lahlag gafugag esi. Afa mahim nengelni olug onigig mulug fenibi enag osuna wahigwa fiahfena afa yawo eba ati muhwa muhwa fe bo. \v 12 Afa si ati ohguka afa osu ati meinofe puguiagim. Sa big sikigifegba nihe wahinim afa afwambusugni hagigna gau wambum. \v 13 Afa so big lahlag nihem eseahu ofenaiba el afwambusug yi esig. Nofeka amtakwalig nihe hugna okfwefum afa uflogna bugna ahganam afa aga taitu afa moiniaini fiahgi afa ninimule fi afa mingnag elim ambobuge gonim. Nofeka enaig esi. \v 14 So na Ainiyag Sisas Kraisna nihem finim kikehli afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim angug higina. \c 14 \s1 Masa nilitem bigelni nihe wa molkaki apaigofe \p \v 1 Afa mingnag elni olug onigig mas kifutig mo eso ehengel fane hwoiyu aklafig. Eso ne enaig elim lahlafe hiaginim wanambugo. Nofeka enaig esegonim eso ehengelni ahanaig wesig onigigim fegonugim. \v 2 Afa mingnag elni olug onigig eba kifutig figim eso mas onigi so ehe ahanaig ahanaig fane ahgagig. Afa mingnag elni olug onigig eba mas kifutig mo eso ehe mas sis ahagai. \v 3 Afa el so ahanaig ahanaig fane ahgagig nofeka sis hwoiyu aklag elim fegonugi afa sis hwoiyu aklag el nofeka ahanaig ahanaig fane ahagag elim kwefihiagonugi eso God ehengelim lahlafehiagef. \v 4 Afa ne ahanaig el eso ne mingnag elni gafugag elim kwefihianugi. Afa heafgelni misog el mungo ehe ehem enaig esonif heafgelni gafugag eba lahlag me awai amtakwalig me. Afa ehe lahlag gafugag esibi eso Ainiyag ehem esenibi eso yuhwafif. \p \v 5 Afa mingnag el enaig onigig mungo osuna eba mingnag osunam gosinig afa mingnag el enaig onigig fig mungwali osuna eba mungwalofug feg. Afa mungwali el so heafgelni onigig wa enaig esogoi kikeafena onigig eba yuhwafeg eso ka enam esef. \v 6 Afa aman el enaig onigig feg mungo osuna eba goseg eso enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg. Afa aman el ahanaig ahanaig fane so neg eso enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg eso ehe Godum lahlag onag. Afa aman el so sis hwoiyug eso enaig esegba Ainiyag enam sifakaleg eso ehe Godum lahlag onag. \v 7-8 Afa ateamba big nofkena agfohiegba eba mang bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Afa ateamba bigim wahagba eba mang bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Eso ateamba big nofkena fig me awai melig pigieg me eba big Ainiyagna fig. \p \v 9 Eso Krais wahagim afa piske bihiag eso ma ehe melig pigieg el mi afa nofkena gohug el mi ehe Ainiyag feni. \v 10 Afa ne sis hwoiyug el ahnaig esegba ne nilitem kwefihianageg? Afa ne ahanaig ahanaig fane neg el ahnaig esegba ne nilitem fenageg? Afa ati ne anwanafig autunai wa God bigim mungwali kwefihianugef. \v 11 Afa Godna buk wa enaig esog; \q1 Ainiyag enaig sihifeg kaba God higeg gohug eso kana mo eba inim nemug. \q1 Afa mungwali el kam mongkokini kwakwaginim afa mungwali el esogof ehe inim God feg. \rq Ais 45:23\rq* \m \v 12 Eso sumi yi big mungo mungo el heafgelni mungwali nihem esig eba Godna nof wa ambagwa sihiagif. \p \v 13 Eso big mingnag elim fasehtigig mom mo wahiyi. Afa so big enaig onigig fi masa ka enaig eseba eso kana nilite enanai yi pef. \v 14 Afa Ainiyag Sisas nai yi ka ahnai skaufegim eso ka ati numwehe anwanafeg mang fane so big ahgag eba mas big Godna nof wa nuhwefig mo. Afa el enaig onigig fef ka ohuna fane negba eba ka Godna nof wa amtakwalig nihe feg. Eso ena fanem ehe kwegig. \v 15 Afa nilite enaig esogba ena fane eba amtakwalig afa ne enam negba eso nilite enanai yi kinig fag eba ne mas membug nihem pahlukug mo. Afa Krais enaig elim wahanig masa ne neba eso ehena olug onigigim amtakwale fatif. \p \v 16 Afa mang nihe ne onigig eba lahlag feg afa so enag nihe nilitena olug onigigim amtakwaliafag nofeka ena nihem ese masa el enaig esof neana nihe eba amtakwalig. \v 17 Afa mang fane i bu i so big ahagag eba Godna bog meg wa isug feg. Afa Godna bog meg eba lahlag nihe i afa mingnag el i lahlag ahagag ahfeg nihe i afa enag sifakaleg eba Godna Sungwag faig. \v 18 Afa aman el enaig nihe pahlukuiaba eso Kraisna gafugag eseg eba God ehem sifakalenag afa el enaig esogog ne lahlag eseg. \p \v 19 Eso big hugna enaig nihem kifuti pahluku eso enag esinibi eso el mingnag el i lahlag ahagag ahfenam afa mingnagim kifutig gonif. \v 20 Afa nofeka fanem monaginim eso Godna gafugagim amtakwali fati. Afa mungwali fane eba eseneage afa ateamba ne mang negba afa ne anwanafeg enaig esenam eso el ena nai yi peg eso enag nihe eba amtakwalig. \v 21 Afa lahlag nihe eba enaig eseg eso ne sis mi wain bug mi hoiyug afa mingnag nihe so nilitem esenagba eso peg so na enam gaba wahia. \v 22 Afa ahanaig onigig so na feg eba so na God i mungo ahfe. Afa mang el so onigig eba lahlag eso ehe eseg afa ateamba ehe hefum enaig mas esoiba ne amtakwalig eseg afa enaig el so ma sifakale. \v 23 Afa el fanem sambaga onigig feg eba heafna olug onigig mas anwanafeg mo eba lahlag me awai me sis negim eso mahim ehe negba God ehem enaig esonag ne amtakwalig eseg. Afa mungwali sohnaig so na eseageg enaba neana olug onigigim mas pahlukug mo eba amtakwalig nihe. \c 15 \p \v 1 Afa big kifutig olug onigig nafig eso big el kifutig hwainig fig enam kwaganim ehengelni kinigim fagun. Afa big mas bimbeafgelni sawiegim pahlukui afa big mas bimbeafgelni sawiegim pahlukui afa enam sifakalenai. \v 2 Amo, so bigel mungo mungo mingnag nilitem kwaganig onigina finim eso ehengelni olug onigigim kifutig gonim. \v 3 Afa Krais mas heafna sawiegim pahlukuna mo. Amo, Godna ginof enaig esog; \q1 Afa el amtakwalig mo Godum esonug afa ena mo kam gaba pugunag. \rq Sam 69:9\rq* \p \v 4 Afa autunai mungwali mo Godna ginof wa go eba bigim wagfufenugeg afa enag ginof bigim kinigim kwaganigim eso big kifutig agfohie afa onigigim kifutigim eso big lahlag sumi yi puguiagim nisanago. \v 5 Afa ka Godum enaig beten enag. Afa God nengelim kinigim kawaganam eso big kifutig agfohie afa onigigim kifuti hiagef afa ka membeg enaig God so ma nem esenibi so na mungwali mungo onigigna yuhwafeg augufenam eso ne Sisas Kraisna nihem pahluku. \v 6 Eso nengel mungwali mungo mengna God bigelni Ainiyag Sisas Kraisna Awagim fingi fi. \s1 Godna lahlag mo Ju el nai yi afwambanai el nai yi fenig \p \v 7 Afa Krais nem lahlafenigim afa awamonig eso ne nimbefgelinaim gwenaig esegon eso enaig nihena el Godum fingi fi. \v 8 Afa ka nem enaig esonig God Kraisim ningihiagba eso bogim Ju elim kwaganigim afa wagfug Godna mo eba inim feg. Afa God ehengelni simbianigagim mo sihi wahiani eso Krais esegba ena mo inim pugug, \v 9 afa ming gaba enaig eseg ehe afwambanai elim kwaganigba so ma ehengel Godna afafegim anwanafinim eso Godna unehlagim fingi fi. Afa Godna ginof wa mungo Ju el enaig esog; \q1 Eso ka afwambanai elni olyi neana unehlagim fingi fef \q1 afa ka neana unehlagim mwanfini fingi fukuf. \rq Sam 18:49\rq* \m \v 10 Afa ming ginof enaig esog; \q1 Ne afwambanai el so na Ju el i sifakal ahfe. \rq Lo 32:43\rq* \m \v 11 Afa ming mo piske enaig esog; \q1 Ne afwambanai el so na Ainiyagna unehlagim fingi fi, \q1 afa mungwali el ehena unehlagim so na gwenaig esi. \rq Sam 117:1\rq* \m \v 12 Afa Aisaia gaba gwenaig esog; \q1 Afa mungo el Jesi gohba ehegenai bof \q1 afa ehe afwambanai elni misog el fef. \q1 Eso ehengel ati anwanafig ehe ehengelim lahlafenif eso ehengel enam nengeafu. \rq Ais 11:10\rq* \p \v 13 Afa God mo sihi wahiana eso sumi yi bigim lahlafehiagef. Afa mahim ne ehem olug oniginibi ka membeg ehe nengelim esenibi eso ne hugna sifakalinim afa ne olug efihlag fi. Afa Godna Sungwag nem kifutnigbi so na sumi yi nai puguiagim hugna oniginim nengeahufum. \s1 Pol heafna gafugagim sihiageg \p \v 14 Afa kana nilite, ka kike ati anwanafeg nengelni lahlag nihe eba nalig fig afa nengelni ahanaig ahanaig anwanag yuhwafig eso ne nimbefum wagfufehiagi. \v 15 Afa ohuna ginof wa ka nem mingnag kifutig mo ginofenig eso ka og so na enam piske onigim. Afa God kam lahla fiahfagim enaig gafugag kam faigba eso ka nem enaig mo sihinig. \v 16 Afa enag gafugag eba ka Sisas Kraisna gafugag el eso ehe kam afwambanai el nangum ningihiag. Afa ka ofenaiba pris eso ka Godna lahlag mo sihiageakaule eso ka membeg enag afwambanai elim ka Godum wambwaim. Afa ka membeg God enam so ma sifakale afa Godna Sungwag ehengelim esenibi eso ehengel ma afsug kabag fi. \p \v 17 Afa ka Sisas Krais nai yi sahu gohugim eso Godna gafugagim ka esegim ka enam sifakaleg. \v 18 Ka ahanaig ahanaig mo sihiagim kusig. Koka mungo mo enaig sihif mang so Krais kana ninga wa eseg eba mangim so ka sihigim esegba eso afwambanai el enam nanguigim eso Godum pahluhug. \v 19 Afa kifutig wagfuiag mi afa kigmog mi afa Godna Sungwag kifutigim mi ehengel nangug. Afa ka mungwali Kraisna lahlag mo sihiageakag Jerusalem wa fegim ika ikag Ilirikum kimbig yi pugug. \v 20 Afa kana sawieg eba enaig eseg koka lahlag mo sihin ahanag kimbig wa so mas Kraisim anwanafig mo eso ka mas mingnag elni gafugagim puguiahwafeni. \v 21 Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa ahaganai el so ehena mo fig hwaini fig eba nanguf, \q1 afa ahaganai el so higig hwaini fig eba anwanafif. \rq Ais 52:15\rq* \s1 Pol ogna Rom kimbig gam ika \p \v 22 Afa enaksag gafugag kam kagwonageg eba mas ka nem bo nangwagi. \v 23 Afa yawo ohuna nai yi ka gafugag feageg auwigigim afa enaig onigig ati ka fe wahiana koka so nem bo nangwag. \v 24 Afa koka Spen gam ika afa enanam koka nem mwakwalig wanganam eso sifakal nem fin. Afa ka nem wangana wahianam akafiba so na kam kwegfuiba ka so ika. \v 25 Afa yawonai mo kawo Jerusalem gam ikanam eso Kristenim enanai yi kwaganim. \v 26 Eba Masedonia provins nai sios i afa Akaia provins nai sios i kig angogluigim eso wahig. Afa ehengel enaig sifakalig ogna Jerusalem wa nai Kristenim gawig hwainigim kwaganim. \v 27 Afa eba heafgelni sawieg feg afa enag nihe eba lahlag mina afwambanai Kristen el so ma Ju elim mungwag faigoi. Afa mang so Ju el ni olug onigigim kwaganig enag afwambanai elim gaba faigog afa eba lahla feg eso mungwag bitenai gawig Kristen Ju elim faigog. \v 28 Afa mahim ka Jerusalem ikanam enag kigim numwehe fanam eso ehengelim mungwali fainim enag gafugagim augi. Auginam, ka so Spen gam mo ika afa mahim ena mina gam ka bonam eso nem nangwag. \v 29 Afa mahim ka bo nem nangwagiba eba ka ati anwanafeg Krais ka nai yi nem hugna lahlafe hiagef. \p \v 30 O nilite, Sisas Krais eba bigelni Ainiyag afa Godna Sungwag heafna membug bigelim faigbi eso ka nem enaig mo hugunam osihin so na ka i mungwali hugunam beteni afa Godum enaig sahini finibi eso ma kam kweagfui. \v 31 Afa so na enaig beteni Judia nai el mas Godum olug oniginig mo ehengel masa kam tigif. Afa mingba Jerusalem wa nai Kristen eso ka kig fa bunaba eso ehengel sifakali. \v 32 Ateaba Godna sawieg enaig fegba kable ka so bo nem nangwagnam eba ka sifakalenam eso kam piske kifuti fe. \v 33 Afa God elim lahlag augufeg esenig afa ka membeg enag God so ma mungwali nem wangofi. Ei eba inim feg. \c 16 \s1 Pol nub elim sifakale mo ningihianig \p \v 1 Ka membeg so nengel biafna mulwal Fibim lahlafeni. Afa ehe Senkria wa nai siosna lahlag gafugag angwafig feg. \v 2 So na Godna el safif eso ne Ainiyagna unehlag wa ehem awamoni. Afa ehe mang awaiyeba eba so na ehem kweagfu eba ehe ati nubwel elim fakwaganegim afa kam gaba kweagfug. \p \v 3 Afa ka Prisila mi afa heafna ligag Akwila mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi Krais Sisasna gafugagim ka mungwali eseahu. \v 4 Afa eheningi kam ahkweafunam eso ogna ahwahawugum afa so ka eheningim lahlag onig afa mungwali afwambanai sios el gaba eheningim gwenaig esogonug. \v 5 Afa sios elim eheningina lala nuwagig eso ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p Afa ka kana lahlag hihe Epainetusim sifakaleg mo ningihianag. Afa provins Esia wa ehe so gof el olug wahigifena afa Sisasim olug onigina. \v 6 Afa ka Mariam sifakaleg mo ningihianag. Ehe gafugagim ehege puseg nengelim kwaganigim. \v 7 Afa ka Andronikus mi afa Junias mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi gaba Ju el eso kalabus yi kam mungwal agfofena. Afa eheningi Godna kanog hwatig el afa mungwali el eheningina lahlag gafugagim ati anwanafegonig. Afa mahim ka Sisasim olug oniginaba eheningi eba ati gof enaig esahfena. \p \v 8 Afa ka Ampliatusim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Sisas nai yi sahug afa kana lahlag hihe. \v 9 Afa ka Urbanusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Kraisna mungo gafugag ka ahfeg. Afa ka Stakisim gaba sifakaleg mo ningihianag. Ehe kana lahlag hihe. \v 10 Afa ka Apelesim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Kraisna gafugag wa kinig fagim afa ati kifutig gohug. Afa Aristobulusna mungwali nilitem eso heafna lala go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \v 11 Afa ka Herodionim sifakaleg mo ningihianag. Ehe gaba Ju el feg. Afa Narsisusna mungwali nilite so Sisasim onigig ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p \v 12 Ka Tripina mi afa Triposa mi sifakaleg mo ningihianig. Eheningi Ainiyagna gafugag angwafig ahfeg. Afa ka Persisim sifakaleg mo ningihianag. Afa enag angwafig ehe kana hihe fegim afa Ainiyagna nub gafugagim eseageg. \v 13 Afa ka Rufusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Ainiyagna gafugagim numwehe eseg. Afa ka heafna afagim sifakaleg mo ningihianag. Ehe kam lahla fiahfag ofenai heafna Legim. \v 14 Afa ka Asinkritusim afa Flegonim afa Hermesim afa Patrobasim afa Hermasim afa mungwali Kristen nilitem enanai yi go afa ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \v 15 Afa ka Filologusim afa Juliam afa Nereusim afa heafna mulwaligim afa Olimpas afa mungwali Kristen elim so enanai yi go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \v 16 Afa mahim ne nilitem lahlag onam eso ehengelim kikigiafa. Afa mungwali Kraisna sios el nengelim sifakaleg mo ningihiagonug. \p \v 17 Kana nilite so na enaig ese. Sa numwehe nof fefiba masa el ambugog afa nengelim enaig esinif eso nengel nai yi mo flafihiaginim kokohiagif afa elni olug onigigim mas lahlag minam pahlukui. Afa ehengelni mo mas gwenaig Godna mo so na ati higig. So na enaig elim masig fatin. \v 18 Afa enaig el mas Krais bigelni Ainiyagna inim gafugag el fi afa ehengel eba hefum sifakalig onigig mungo fig. Afa ehengel lahlag mo sihig afa embena mo faigog eso euwiaug elim mwakawal gonug. \v 19 Afa mungwali el higig ati ne Godna mom numwehe keahlag eso ka nengelim sifakalenig. Afa ka membeg so na lahlag nihem numwehe oniginim afa amtakwalig nihe mo so na ofenai mas anwanafenag mo. \v 20 Afa God ehe olug efihlagna mog eba ati meinofe ehe Satanim filafatiagim afa so ehe nengelim ahnai skaufef. Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim so ma ismunagim fakwaganif gofi. \p \v 21 Afa Timoti kana mungo gafugag wa nai nengelim sifakaleg mo ningihianig. Afa mingnag Ju el Lusius afa Jeson afa Sosipater ehengel gaba gwenaig nengelim esogonug. \p \v 22 Afa kable Tertius ka Polim kwegfugum eso ehena mo ka fagim afa ohuna ginof ginofeg. Afa ka gaba Ainiyagna unehlag wa ka nem sifakaleg mo ninigihianig. \p \v 23 Afa Gaius ehe kam heafna lala gam awamonag afa sios el heafna lala nuwagig ehe nem sifakaleg mo ningihianig. Afa Erastus kimbigna kig kike wambuguhule el afa kana hihe Kwartus eheningi gaba nengelim sifakaleg mo ahningihianig. \v 24 Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim so ma ismunagim fakwaganif gofi. Eba inim nemug. \p \v 25 Afa ka lahlag mo sihig eba Sisas Kraisna mo eso enag mo wa God nengelni olug onigigim so ma kifutig fenigbi eso big ehena unehlagim fingi fi. Afa enag mo higeg autunam meagam sahugofena afa ka enag mo ambagwa sihigba eso ne kifutig agfo. \v 26 Afa God higeg gohug yawo ehe enaig esog el so ma Godna mo fi sihiaule elni ginof anwanafi eso mungwali bite nai el enag mo oniginim afa Godum pahlukui. \p \v 27 Afa God ehe eba mungo feg ehe mungo hugna lahlag onigig nemugba feg eso big Sisas Kraisna unehlag wa ehena unehlagim higeg fingi hufum. Eba inim nemug.