\id JHN Naineri Minch Jan 2002 \h Jon \toc1 Jon Lahlag Mo Jon Ginofena \toc2 Jon \mt1 Jon \mt2 Lahlag Mo Jon Ginofena \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Afa Jon enaig esog Sisas ehe el lofug fegim eso pe bog ohuna bite wa bigim wanga. Jon enaig membeg og el so ma enaig olug onigigfi Sisas eba Godna Leg feg afa so ma anwanafi God ehem Gishu Wahiag elim piske wambugum. Jon ati anwanafeg aman Sisasim olug oniginaba eba enaig el higeg nofkenagag fafe eso Jon enam ginofeg. (Jon 20:31) Yuwana Jon enaig esona Sisas ehe autunam nemug God i ahagfena. Afa ming mo ehe enaig esog Sisas kigmog wagfuiagena eso big enam anwanafig Sisas eba Godna Gishu Wahiag El feg. Afa sapta 13 ika 17 wa pugug eba enaig sihifeg mang so sinaini puguna eba angoluwag ogna Sisasim kikehli. Afa enag sinaini Sisas heafna pahlukuiag elim wangafenaba eso ehengelim numwehe wagfufenugena. Afa sumi nai moba Sisasna wahag mo afa piske buihiagim afa heafna pahlukuiag el ehem nangunim eso olug onigini. \c 1 \s1 Godna Mo pugunam eso el lofena eba Sisas \p \v 1 Afa autunam nemug ohuna bite mas gifni mo afa el mungo fena eba Godna Mo afa ehe God i ahagag fena afa ehe God fena. \v 2 Eba inim autunam nemug enag Mo ati gofena afa enag Mo eba el God i ahagag fena. \v 3 Afa enag Mo eba mog feg eso mungwali pugug afa big nangug afa mingnag meagam gohug. Afa God enag Mona mungwali gafugafiahgena. \v 4 Afa inim nofkenagag enag Mo wa go afa enag nofkenagag elim afwambusug faig. \v 5 Afa enag el eba afwambusug sikikiegim higafeg afa sikifig mas afwambusugim filafe. \s1 God bu wa aitig elim ningihiana \p \v 6 Afa God mungo elim ningihiag heafna unehlagba Jon. \v 7 Afa Jon bogim mungwali elim ohuna afwambusug mo sihinig eso mungwali heafna mo higigim soma enag mom olug onigini. \v 8 Afa Jon ehe mang enag afwambusug mo eba awai afa ehe enag afwambusugim elim wagfunig. \v 9 Afa enag inim afwambusug eso ohuna bite wa pe bog eso mungwali elim afwambusug fenif. \p \v 10 Afa God mo bihig esonaba eso enag Mo mungwali ohuna bite wa opukeakana. Afa enag Mo ohuna bite wa ehe puguna afa ohuna bitenai el mas anwanafini mo eso mungwali ehe gafugafeg. \v 11 Afa ehe heafna mungo musunai elim boni afa heafna el mas ehem mas lahlafe fini mo. \v 12 Afa amangel ehem lahlafe figbi eso ehem olug oningigba God enaig elim mina piginig eso God enaig esog ne kana luwalig opukog. \v 13 Afa enaig luwal afag mas wanigai afa mang bigelni awag afagna membug wa mo eba God ehe feg eso opukog. \p \v 14 Afa enag Mo el lofug bonam bigelim olyi fenif. Afa mahim bigim wangafenaba afa big nangug ehe hugna nalig feg. Afa God ehem enaig esenagba nalig feg eso heafna leg mungo feg. Afa ehe ati elim ismunagim kwaganig afa ehe Godna ahanaig ahanaigim mungwali bigim inim wagfunig. \p \v 15 Afa Jon bogim ehena mo sihiakag. Afa ehe enaig esog “Autunam ka nengelim sihinig ka ma gosu ikafiba eso mungo el sum bof afa ehena unehlag nalig feg afa kaba wesig feg eso ka mahim meini fiahfenaba afa ehe ati God i ahagafena.” \v 16 Afa heafna nihe eba bigim higeg ismunagim kwaganig gohugim eso bigim lahlag wambfieg afa ehe bigim gwenaig esenigofif. \v 17 Autunam God heafna nihe mo Mosesim faina eso bigel anwanafig afa yawo Sisas Krais wagfug Godna nihe enaig ismunagim kwaganig afa inim mo bigim pugunig. \v 18 Afa mas aman el Godum nanguna mo afa heafna leg mungo ehe God fena afa ehe Awag i ahagag fena eso bigim God numwehe wagfunig. \s1 Jon bu wa aitig elna mo \r Matyu 3:1-12, Mak 1:7-8, Luk 3:15-17 \p \v 19 Afa Jerusalemnai Ju elni misog el membeni Jonim sahna eso gafuga elim afa mingnag prisim Jon nangum ningitigina. Afa ehengel ambugonam ehem sahni og, “Ne aman mahim?” \v 20 Afa Jon mas mwahlai gofena mo eba ehe ambagwa esoni og, “Ka mang Godna Gishu Wahiag El mo.” \p \v 21 Afa ehengel ehem piske sahni og, “Ne mang enag el mo afa ne aman mahim? Ateaho ne Elaija?” Afa ehe og, “Kaba mang enag el mo.’ Afa ehengel agfofenaba piske sahni og, “Ateaho ne Godna mo fi sihiaule el eso kagel nengia agfofena?” Afa ehe sihini og, “Amo kaba awai.” \v 22 Afa ehengel enaig esogona, “Kagelim sihi neba aman mahim. Afa mahim ne sihiba ka higinim eso piske ahunam kikiafgelni misog elim sihigoni eso kagelim ningitigi eso sihi nembefum ne aman mahim?” \v 23 Afa Jon sihini og, “Autunam Godna mo fi sihiaule el Aisaia enaig esog; \q1 ‘Afa kaba el mungo bite bihig wa gonam afa hugna esof og, Ainiyagna mina lahlafiahgi soma boi.’” \rq Ais 40:3\rq* \p \v 24 Afa mingnag el Jonim nangugim ambugona eba farisi el, \v 25 afa ehem sahnagim og, “Afa ne mang Godna Gishu Wahiag El, Elaija, afa Godna mo fi sihiaule el mo eso ahanaig esegba ne elim bu wa aitig?” \p \v 26 Afa Jon sihig, “Ka bu bihig wa aitig afa mungo el nengelnai yi olyi eso go afa ehem ne mas anwanafig mo. \v 27 Afa ehe kana sum eso bof. Kaba el feg afa eheba hugna lahlag nemug eso ka mas ehem muhwa fenai afa kweagfunam ehena mong lofug hugufanai.” \p \v 28 Afa enag el enaig Betani kimbig wa esena eba Jordan bu ehengam maligim, afa enanai yi Jon aitiagena. \s1 Sisas eba Godna sipsip lofeg \p \v 29 Afa ming osuna Sisas Jon nangum boafenaba eso Jon ehem nangonam esona og, “Sa nangu, enag el Godna sipsip luwalig obo afa ehe bigelni amtakwaligim kufa fatiagim. \v 30 Enag el ati ka nengelim sihinig. Ehe sum bonam afa ehe gosuf afa ehe hugna nalig feg eso ka mahim meini fiahfenaba afa ehe ati God i ahagafena. \v 31 Afa gof ka mas ehem anwanafena mo eso ka enaig eseg elim bu wa aitinugeg eso God enag elim bigel Israelnaim ambagwa wagfunif.” \p \v 32 Afa Jon ming mo sihina og, “Ka nangug Godna Sungwag gamb lofug of wa nai pe bonam Sisas i ahgofuf. \v 33 Ka gaba ehem mas anwanafenag mo. Afa autunam God kam ningihiana elim bu wa aitiagim afa ati kam sihina og, ‘Mahim ne nanguiba Sungwag pe bonam el i ahgofuf eso ne anwanafef eba enag el Godna Sungwagna bu wa aitif.’ \v 34 Afa kike ati nangug eso ka nengelim sihinig enag el eba Godna Leg.” \s1 Mingnag el Sisasna pahlukuiag el opukona \p \v 35 Afa ming osuna Jon afa heafna sambaganigi pahlukuiag el gwenanai yi piske agfofena. \v 36 Afa nanguni mahim Sisas ikafenaba afa Jon sihina og, “Nango enag el Godna sipsip luwalig!” \p \v 37 Afa sambaganigi enag mo ahiginam eso Sisas nangum sum ahkana. \v 38 Afa Sisas wahigefe nanguagena sambaganigi sum ahboafena eso sahtigina og, “Mangim neningi memb ahfeg?” Eheningi esona og, “Rabai ahnanai yi ne gafif?” (Enag mo ‘Rabai’ Hibruna mona sefig eba tisa.) \p \v 39 Afa ehe sihini og, “Eso ahbo ahnangu.” Eba osuna eso eheningi ahkanam afa heafna kugagim wagfuni. Afa enanai yi enag osuna Sisasim wani ahwanigiafena. \p \v 40 Afa enag mungo el eba Andru afa ehe Saimon Pitana sumineg. \v 41 Afa Andru Sisasim washunam afa ikagna eteg nangum ikana eso sihina og, “Kaningi Godna Gishu Wahiag Elim ahnanagug.” (Afa Grikna mo enag elim sefig Krais.) \p \v 42 Afa ehe Saimonim Sisas nangum wanibuna. Afa Sisas ehem nangunam esona og, “Nana unehlagba Saimon Jonna leg afa yawo ka nem yawonai unehlag faif eba Sifas.” (Enag unehlag Grikna mo sefig Pita eba hun.) \s1 Sisas Filip mi afa Nataniel mi uneni \p \v 43 Afa ming osuna Sisas oningina og ka Galili gam ikaf. Afa ehe Filipim yisigi nangunam eso esona og, “Sa bo kam pahlu bu.” \v 44 Afa Betsaida eba Filip, Andru afa Pita ehengelni kimbig feg. \v 45 Afa Filip Natanielim yisigi nangunam sihina og, “Autunam Moses heafna nihe mo mungo lahlag elim ginofena afa Godna mo fi sihiaule el ehengel gaba gwenag elim ginofena. Afa kagel enag elim ati nangug eba Sisas Josepna leg ehe Nasaretnai el.” \p \v 46 Afa Nataniel esona og, “Ka oningig enag kimbig Nasaret mas mang lahlag pugui.” Afa Filip esona, “Sa bo nangu.” \p \v 47 Afa Nataniel bihia ikafnaba. Afa Sisas Natanielim nangunam mahim boafenaba afa esona og, “Ohuna elim so nangu ehe Israelna nihe lahlag pahluku feg afa heafna mo i nihe i eba inim feg.” \p \v 48 Afa Nataniel ehem sahna og, “Ahnaig anwana ne kam fenag?” Sisas esona og, “Afa Filip mas nem puguna eso ne fik li mog wa gafena eso ka nem nanguna.” \p \v 49 Afa Nataniel sineminafenam esona og, “Tisa, neba Godna leg afa ne Israelna misog el.” \p \v 50 Afa Sisas esona og, “Ka nem sihinag ka nem nangug eso ne li mog gafena eba wesig feg eso ne kam olug oningina. Eso ne nalig kigmog nangufe.” \v 51 Afa ehe ming mo sihina og, “Ka nem inim sihinig so na nanguf heven wa nai mengig pigif eso ka Inim Elbi gofiba enaig ling lofug afa Godna ofwanai el enag mina apaigo gofenam afa piske kwaliafena.” \c 2 \s1 Sisas heafna kigmog yuwanam wagfuni \p \v 1 Afa sambaga sinaini mahim ikanaba Sisas heafna pahlukuiag elim Galilina bite wa opukona afa Kena kimbig wa auguna. Enanai yi el mungo angwafig fana eso ehem buyis fini. Afa Sisasna afag ehe gaba enag buyis yi bona. \v 2 Afa ehengel Sisasim afa heafna pahlukuiag elim esogoni og, “Au ambugo kagelni buyis wa.” Eso ehengel ahuiagohna. \v 3 Afa mahim ehengelni wainbug awaienaba afa Sisasna afag ehem esona og, “Ehengelni wainbug awai.” \p \v 4 Sisas esog, “Mia, magim ne ehengelni kinig mo ne kam sihinag? Ohnaba mang kana was mo eso ka kikefum ambagwa puguf afa enag osuba meini fe.” \p \v 5 Afa heafna afag gafugag elim sihini og, “Heafna mo so nengel pahluku.” \p \v 6 Afa Ju elni nihe enaig fane ahgaginim ofibi eso ninga bu wa sugum eso ahgag. Afa enwesog wa gohug sob muhwa fohlu hwai yi eba ninga sug sob. Enag sob eba naligig yi enaig dram lofug. \v 7 Afa Sisas gafugag elim sihini og, “Ohuna sobni bu efiyibi.” Eso enag sob soma memtog wa pugui. \v 8 Eso ehe ehengelim enaig esoni og, “So na wesig efiyi buyisna awagim faiba soma ne nangui.” Eso ehengel enaig esini. \v 9 Afa bu ati wainbug lofena eso bu yisna awag ne nanguna. Afa ehe mas anwanafena mo ahnanai ehengel fig. Afa gafugag el enam anwanafini afa mas sihini mo. Afa buyisna awag el angwafig eso fag enam awamonam ahkanam, \v 10 eso sihiagena og, “Mungwali el enaig esini lahlag wainbug gof mangeni eso heafna mangau ningag ahgagini afa sumi ehe mingnag wainbug mangeni eso enag mas lahlag fena mo eso gof mangeni. Eso ne hugna lahlag wainbug ne kumuhlagim eso yawo ne mangofin.” \p \v 11 Afa enag kigmog Sisas gof wagfuna Kenana kimbig wa Galili provins ehe enaig esena. Afa enag kigmog heafna pahlukuiag el wagfuni heafna kifutig eba hugna nalig feg eso ehengel ehem olug onigini. \v 12 Afa Sisas, heafna awag i, sumineg i, afa pahlukuiag el enag kimbig wahinim eso Kaperneam wa mwakwalig augunam eso ahuna. \s1 Sisas Godna nalig lala elim wambaitifena \r Matyu 21:12-13, Mak 11:15-17, Luk 19:45-46 \p \v 13 Afa Ju elni Pasova buyis muhwa ofefenaba eso Sisas Jerusalem gam ikana. \v 14 Afa ehe Godna nalig lala sahu ikanam nanguna el enanai yi enaig gafugafini kig wambufini afa kau, sipsip, afa twafig mimageagifini. Afa mingnag el angoluwagna kig fifinim afa heafgelni kig mo ehengelim faigofena. \v 15 Afa ehe nangunam mahim enaig esinibi eso ehem olug kinig fena afa ehe we fanam sisim enana kukoaitifenam eso sis embem opuko ahuaminefena. Afa kig wambug elni sime wahigefe kig nahgum wambaitifena. \v 16 Afa ehe twafig mage elim wagnana og, “Enag wambinam gwesim wanika. Nofeka kana Humuana lalam maket lala lofug enaig esi.” \v 17 Afa Sisasna pahlukuiag el nangunim eso onigini autunam enag Godna mo ginofini eba enaig esog, “Ka oningig Godna lala soma lahlag gofi eso enag oningig kana olug yi suwi lofug wagi. Afa ka oningig gwenam mungo fenag.” \p \v 18 Afa Ju el Sisasim waginini og, “Ne magim enaig eseg. Enaig eso nimbiafna kigmog kagelim wagfuni eso kagel anwanafi God nem sawiyi fenag nem og enaig ese eso ne enaig eseg.” \p \v 19 Afa Sisas wahigi sihini og, “Afa nengel ohuna nalig lala bubugi aitifigba eso ka sambaga mungo osuna piske nimbaf.” \p \v 20 Afa Ju el sihini og, “Ateaho, ne enaig esef? Afa 46 yia kagelni amunai el ohuna lalaba nimbig. Ahanaig eseg so na esog sambaga mungo osuna ka piske nimbaf?” \v 21 Afa enag nalig lalam Sisas esonaba eba heafna eligim esona. \v 22 Eso mahim ehe wahanaba afa piske bihiana afa heafna pahlukuiag el piske onigini enag mo ehe esona. Eso ehengel olug oningig Godna mo buk wa gi afa oningig Sisasna mo eba inim. \v 23 Afa mahim Ju elni Pasova buyis ofefenaba Sisas Jerusalem wa gafena. Afa el heafna kigmog nanguni eso el numb ehem olug oningig. \v 24 Afa Sisas ehengelim anwanafenim eso mas muhwafeni mo. \v 25 Afa ehe hefum ati anwanafeg ehengelni oningigim eso aman el mas ehem sihinai. \c 3 \s1 Sisas i Nikodemus i mo sihiag ahfena \p \v 1 Afa mungo el heafna unehlagba Nikodemus eba Ju elni misog el. Afa ehe mingnag Godna mo anwana elim wangafena afa enaig el sefig farisi el. \v 2 Afa sinaini ehe Sisasim nangwagim bonam sihina og, “Amunai, kagel anwanafig ne tisa God ehe nem ningihiag. Afa el Godna feg hwanigba eso ehe mas enaig kigmog wagfuni eso ne eseg.” \p \v 3 Afa Sisas sihina og, “Ka nem inim sihinag afa el so piske ikanam ninganai luwal fe hwanigba eso enag el mas Godna bog megam nangui.” \v 4 Afa Nikodemus sahna og, “Ahnaig esegba eso muhuna el piske ikanam ninganai luwal fef. Afa ehe mas afagna wula wa sahunam eso piske wanigai. Afa el bigel mas enaig esi.” \v 5 Afa Sisas piske sihina og, “Ka nem inim sihinag afa el eso buna afa Godna Sungwagni ninganai luwal feg hwanigba eba ehe mas Godna bog megam sahokai. \v 6 Afa luwal awagafagna mungo usumu wa agfohieg eba awagafagna membug wa eseg eso luwalna eligim nofkenagag faig. Afa el Godna mungo usumu wa agfohieg eba Godna Sungwag eseg eso elni sungwagim nofkenagag faig. \v 7 Nofeka sineminafe ka nem enaig sihifenag so na piske ikanam ninganai luwal fe. \v 8 Afa Godna Sungwag eba fufei lofug. Afa fufei bogim afa el ehena mina mas anwanafeg mo ehe ahanaig bofeg afa ahanaig ikafeg. Godna Sungwag enaig eseg eso elim yimieg nofkenagag faig enaig ninganai luwal lofeg.” \v 9 Afa Nikodemus ehe mas anwanafena mo eso sahna og, “Ahnaig esegba soma enag enaig eseg?” \p \v 10 Afa Sisas og, “Ateaho ne Israelnai elni tisa asegba ne kana mo mas anwanafeg mo. \v 11 Ka nem inim sihinag mang eso kagel anwanafig afa nengelim sihigonug afa mang eso kagel nangug nengelim sihig eso nengel kagelni mo mas higigonig mo. \v 12 Afa ka nem bitenaina waskwes mo sihinigba eso heven wa nai gawigim wagfunig eso ne mas ena mo higig mo afa ka nem ofwanaina mo sihinaiba, so na higi? Amo, eba mas ne enam gaba higi. \v 13 Afa mas aman el Godna kimbigam nangug mo, kike mungo. Kaba Inim El afa ka enanai yi wahianam eso ohuna bite wa pe bog. \v 14 Afa ne anwanafeg autunam Moses mwakwal sombine kapa kegna gafugafena eso aga wa kikenam sisyi fingi fena eso aman gih el enam nangwafenaba gih lahlafefena. Afa Inim Elim gaba kikenam aga sisyi fingi fif. \v 15 Eso aman el ehem olug oningigba soma higeg nofkikenagag fi. \p \v 16 “Afa God mungwali elim hugna membini eso heafna Leg mungo nemug ohuna bite wa ningihiana. Eso aman el ehem olug oningig soma higeg nofkenagag fi afa ehe mas awaiye. \v 17 Afa God heafna legim ningihiana mang kwefihiagegim afa tautig fai enaigim bo mo eba awai God ehem ningihiana soma ehe elim kwagani. \p \v 18 Afa aman el legim olug oningig afa enag el kwefihiagegim mas kuskufe. Afa aman el enag Godna legim mungo mas olug oninginag mo eba enaig God ehem ati kwefihiageg. \v 19 Afa enag mina God elim kwefihiageg afa afwambusug ati bog eso mungwali elim ambagwa wagfunig ehengelni auguiagim. Afa el ehe afwambusugim mas membinag mo afa heafgelni nihe amtakwalig pahluhug eso ehengel og ka so sikifig wa agfohiefim. \v 20 Afa el amtakwaligim esig ehe afwambusugim mas membeni eso afwambusugim mas muhwa feni. Afa ehe enaig esig eso ehengel embefig enag afwambusug heafgelni amtakwalig nihe ambagwa wagfuf. \v 21 Afa aman el inim mo pahluku eba afwambusug yi go afa ehe mas embefe. Soma enag afwambusug heafna gafugagim ambagwa wagfunai eba Godna membug wa ehe enaig eseg.” \s1 Jon Sisasna mo ambagwa sihina \p \v 22 Afa mahim enaig esenaba Sisas afa heafna pahlukuiag el provins Judia ahuna. Enanai yi auguiafenaba eso elim bu wa aitigonugini. \v 23 Afa Jon Ainon kimbig wa gafna eba Salim muhwa go. Enanai yi enaksag buna feg afa el ehem nangugim ambugona eso ehe gaba ehengelim bu wa aitina. \v 24 Afa enanam Jon mas kalabus lala gofena mo. \p \v 25 Afa mingnag Jonna pahlukuiag el Ju elim mo esuni. Afa ehengel Ju elni buwa sug nihem sihiageni. \v 26 Afa ehengel Jonim nangunim eso sihini og, “Tisa, autunam enag mungo elim ne sihina eso Jordan buum magim ne yi ahagafena. Sa hig, mungwali el enag elim nangum ahuiaba eso ehe bu wa aitif.” \p \v 27 Afa Jon wahigi sihina og, “Mungwali mang el eso fag eba God ehem faig. \v 28 Nengel nimbe ati higig ka nem enaig esoni og, ‘Kaba mang Godna Gishu Wahiag El mo kaba gof mina isug tuhla bog.’” \v 29 Afa Jon enaig waskwes mo piske sihina og, “Afa el angwafig fagim ofeba eso heafna hihe buyis numwehiagena. Afa enag hihe mas angwafig fai eso ehe gafugafenagim enag angwafig fag elim ningenago. Afa mahim ehe angwafig fag elni mengigim higinam eso sifakalef. Afa ka ati Sisasna mengigim higinam eso ka gaba gwenaig sifakaleg. \v 30 Afa ka oningig ehe naligfeba afa kaba wesigfef. \p \v 31 “Afa el heven wanai bog eba sisi fenig bitenai elim. Afa el bitenai feg ehe bitenai mo sihiagig. Afa el Godna kimbig wa nai bog ehe mungwalim sisi fenig. \v 32 Afa mang ehe ati nangug afa higig eso sihinig. Afa el heafna mo higigim eso mas fi. \v 33 Afa aman el heafna mo kehlag eso enag wagfunag Godna mo eba inim. \v 34 Afa enag el God ningihiag eba God ehena Sungwag ehem mungwali faig eso heafna mo eba Godna mo. \v 35 Afa Awag Legim hugna membegim eso mungwali ehena ninga wa wahiag. \v 36 Afa aman Legim olug ehe ati higeg nofkenagag fag. Afa aman Legim masig fatig eba mas nofkenagag fai eso Godna nunimu ehenai yi higeg gofif.” \c 4 \s1 Sisas Samariana angwafigim mo sihina \p \v 1 Afa el numb Sisasim pahlukuna eso bu wa aiti fena. Afa mungo mungo Jonim pahlukuna afa farisi el enag mo higig. \v 2 Afa Sisas ehe mas elim bu wa aitina mo eba heafna pahlukuiag el elim bu wa aitini. \v 3 Afa mahim Sisas anwanafenaba farisi el enag gafugam mo sihiagini eso ehe Judia provins wahianam Galili provins piske ikana. \v 4 Afa enag mina Galili yi gam ikagba eba Samaria provins wa pugunam eso Galili wa ika pugug. \p \v 5 Afa ehe Samaria ikafenaba afa Sikar kimbig wa puguna. Autunam Jekop heafna leg Josep bite faina. Enag kimbig ohuna bite wa muhwa feg. \v 6 Afa Sisas Jekopna mime wa pugunam afa ehena kig euiauwina eso enanai yi ehefena. Eba osu misosuf gigni. \p \v 7 Afa Samariana angwafig mungo bu efiyigim bona eso Sisas ehem sahna og, “Kam bu efiyi fai, kau nem.” \v 8 (Afa heafna pahlukuiag el kimbig gam ahuna fane wambugum.) \p \v 9 Afa enag angwafig sineminafena eso ehem sihina og, “Neba Ju el afa ka Samarianai angwafig asegba ne kam buum sahnag?” (Afa ehe enaig esog eso Ju el mas Samariana enag kaf mungo wa ahgai.) \p \v 10 Afa Sisas sihina og, “Ne mas anwanafeg mo mang God elim eso isug faig afa kaba aman mahim. Afa ne enam anwanafegba afa ne kam buum sahnaiba eso ka nem nofkenagag bu faif. Enag bu soma higeg nofkenagag nem fai.” \p \v 11 Afa angwafig sihina og, “Amunai, ne sobini mo buba efiyi yi afa mime eba mungwanam pekag. Ahana nai yi so na enag nofkenagag bu efiyif? \v 12 Kagelni simp Jekop enag mime kona afa ehe heafna luwaligna afa heafna sisna eso enag mime bu ahgafufena. Ehe enag mime kagelim faig. Ateaho ne oningig ne nalig el eso kagelni simpim Jekop filafeg.” \p \v 13 Afa Sisas wahigi sihina og, “Aman ne enag bu negba eba nem piske bu hefef. \v 14 Afa aman ohuna bu nafef eso ka nem fai eba mas nem piske bu hefei. Afa enag bu el nai yi sahu go enaig bu eba lugifif afa mas awaiye eba elim higeg nofkenagag faif.” \p \v 15 Afa angwafig ehem enaig esog, “Amunai, enaig so kam enag bu fai eso ka mas bu hefei afa piske boi ohunanai efiyi yi.” \v 16 Afa ehe angwafigim sihina og, “Sa ikanam nimbiafna ligagim wani bu.” \p \v 17 Afa angwafig wahigi esona, “Kana awagagba awai.” Sisas sihina og, “Enag moba ne sihigba eba inim. \v 18 Afa ming mo ne sisage afa inim nemug autunam ne afawa gohug kwamblo ne wambug afa yawo so na ahagag eba mang neana ligag mo.” \p \v 19 Afa ehe Sisasim esona og, “Amunai, ka anwanafeg neba Godna mo fi sihiule el. \v 20 Kagelni simbianingag enag Samarianai mug gim enaig esog enanai yi kagel so Godum sahni afa heafna unehlag fingi fi. Afa nengel Ju el enaig esogog kagel Jerusalem wa mungo so enaig esig.” \p \v 21 Ehe enaig esog eso Sisas sihina og, “Kana mo higinam so lahlag kikehlaf. Autunai wa nengel enaig esif. Ehengel mas enag mug wa afa Jerusalem wa ambugonam eso Humuana unehlag fingi fif. \v 22 Afa nengel Samaria nai el mas Godum numwehe anwanafig mo eso nengel heafna unehlagim mas lahlag fingi fig mo. Afa kagel Ju el Godum lahlag anwanafig eso ehem fingi fig. Afa God kagelim Ju elim kano hwatig eso heafna mo ehengelim faig eso enag mina ehe mungwali elim kweafug. \v 23 Ati meini ofe afa el mas oningig ahnanai yi so Godum fingi fef afa lahlag el yawo enaig eseg ehe Sungwag kifutigni afa inim nihena Humuanim fingi fi. Afa God membeg enaig el soma gwenaig ehem eseni. \v 24 God eba lahlag sungwag afa el ogna ehem inim ahnai skaufinig eso Sungwag kifutigni afa inim oningig Godum fingi fig.” \p \v 25 Afa angwafig sihina og, “Ka anwanafeg Godna Gishu Wahiag El eso bof (el ehem sefig Krais) afa mahim ehe boiba afa enag el Godna mungwali oningig bigelim sihinig eso ambagwa wagfunif.” \v 26 Afa Sisas sihina og, “Biningi eso sihiag ahfegoba. Eba kike enag el.” \p \v 27 Afa sihiage fegofenaba heafna pahlukuiag el ambugonam eheningim nangwagini. Afa ehengel oningig Ju elni tisa mas angwafig i mo sihiag ahfei eso ehengel sineminafini. Afa ehengel mas angwafigim sahani mo, “Mang ne membeg?” Afa Sisasim mas sahani mo, “Ahnaig esegba ne angwafigim mo sihinag?” \p \v 28 Eso enag angwafig heafna sob wahianam ikanam kimbig wa nai elim sihinig og, \v 29 “Au ambugog elim nangu. Ahnaig ahanaig eso ka eseg enag el ehe kana mo ambagwa sihig. Ateaho enag el Godna Gishu Wahiag El mahim?” \v 30 Eso enag el kimbig wahinim ahu Sisasim nanguni. \p \v 31 Afa enanam pahlukuiag el Sisasim mengigna esoni og, “Tisa, fane afogwa so na.” \v 32 Afa ehe ehengelim sihini og, “Kaba kiafna fane ati feg ka ma enag nafef. Afa enag fane nengel mas anwanafig mo.” \v 33 Afa pahlukuiag el hefum sihiageni og, “Ateame aman el ehem fane fa bu faig me eso ehe mas biniwahag mo?” \p \v 34 Afa Sisas esog, “Afa God kam ningihiag eso ka heafna sawiegim pahlukug. Kana fane eba enag gafugag esenagim eso heafna gafugag auginif. \v 35 Afa nengelni mo enaig esog, ‘Sambaga sambaga was mahim asonai takeba.’ Afa ka nem sihinag Godna aso so nangu afa enag asonai ati takeg eso wambugef.” \v 36 Afa Sisas waskwes mo piske sihina og, “Autunam gafugag el asonai ihigig afa yawo mingnag gafugag el ambugog asonai wambuf eso ehengel enag gafugag enanam kig wambuf afa enag asonai higeg gwese afoguafuf eso ihigig el afa wambug el soma eheningi sifakalafei. \v 37 Afa el numb gwenaig mo sihig og, ‘Mungo el asonai ihigeg afa ming el bo wambug.’ Enag mo eba inim. \v 38 Afa mingnag Godna aso nengel mas ihigig mo ka nem ningitigiba so na asonai wambugi. Mingnag el enag aso nalig gafugafig afa henigi faskofeg afa ehengelni gafugag ati nengelim kweafug.” \s1 Enaksag Samaria wa nai el Sisasim olug onigig \p \v 39 Afa angwafig kimbig wa naim sihini og, “Ahnaig ahanaig eso ka eseg enag el ehe kana mo ambagwa sihig” afa enaksag Samaria wa nai el ehena mo higinim eso Sisasim olug onigini. \v 40 Eso Samaria wa nai el ambugog ehem mengna sihini og, ne kagelim ohunanai yi wangagim. Eso ehe sambaga osuna ehengelim wangana. \p \v 41 Afa ehe bo sihiagegba afa heafna mo higigim eso el numb ehem olug oningig. \v 42 Afa ehengel angwafigim sihini og, “Autunam ne sihinaba eso neana mo kagel kikehli ogfuhiafena afa yawo kike heafna mengigim higigim eso kagel anwanafig ehe eba enag el ehe mungwali elim kwaganig.” \s1 Sisas misog elni legim lahla fefatina \p \v 43 Afa Sisas enanai yi sambaga osuna ganam afa wahianam Galili gam ikana. \v 44 Afa Sisas hefum enaig esona og, “Godna mo fi sihiule el heafna kimbig wa nai mas ehem lahlafe fi mo.” \v 45 Afa mahim ehe Galili provins pugunaba afa enag kimbig wa nai el ehem nangunim sifakalini eso mahim ehengel Jerusalem wa Pasova buyis wa ahunaba eso ehengel enanai yi heafna mungwali kifutig gafugag nanguni. \p \v 46 Afa ehe piske ikanam Kena kimbig wa pugunam enanai yi ehe eso buum wahigifena wain bug lofena. Afa Kaperneam wa nai gavmanna misog el Sisas nangum bona. Heafna leg Kaperneam wa gihna gifni. \v 47 Afa ehe higinam Sisas Judia wahianam piske bog eso Sisasim nangwagim bonam sahna og kana leg wahagim ofe so na ikai Kaperneam gam ehem lahla fenagim. \v 48 Afa Sisas ehem sihina og, “Nengel kam mas inim olug onigini mo. Nengel enaig onigfig eso ehe kifutig kigmog kagelim wagfug hwanigba eso kagel ehem mas olug onigini.” \p \v 49 Afa gavmanna misog el ehem esona og, “Amunai, awamona ikagna ahka kana luwal mas so wahaf.” \v 50 Sisas wahigi sihina og, “Eseka, neana luwal eba gohugimba.” Afa ehe enag mo higinam eso piske fakaf. \v 51 Afa meini minam ikafenaba afa heafna gafugag el ambugonam mina wa ufinim sihini og, “Nana luwal eba gohugimba mas wahai.” \p \v 52 Afa ehe ehengelim sahni og, “Mangigna eso luwalba lahlafeg?” Afa ehengel enaig esogona og, “Amu osu misosuf gigni ehem elig liputina.” \v 53 Afa awag anwanafena amu osu misosuf gigni Sisas kam sihina og “Nana luwal eba gohuf.” Eso ehe heafna mungwali nilitena Sisasim olug onigini. \p \v 54 Afa Sisas Judiam wahianam Galili puguna eso ehe enaig esena ohonaba angigieg kigmog ehe wagfuna. \c 5 \s1 Sisas mong lihlifeg elim lahla fatina \p \v 1 Afa ming osuna Ju elni buyis ofefiba eso Sisas Jerusalem gam ikaf. \v 2 Afa mengig mungo Jerusalem kimbig wa go enag mengig eba sefig sipsipna mengig. Enag mengig eba mime bu muhwa go. Enag bugig Hibruna mo sefig Betesda afa wa gohug afwambag sime enag buum wagfiyig. \v 3-4 Afa afwambag sime wa enaksag gih el enanai yi gofena. Afa enag gih el eba nof etetini afa mong ninga lihligna eso auguiafena.\f + \fr 5:3-4 \ft (5:4) Afa nengiafufena mahim bu nekuneku fefaba. Eso el oningig eba amansi mungo Ainiyagna of wa nai el buum enaig eseafna afa aman gih el gof ika bu wa pefenaba eso heafna gih lahlafefna.\f* \v 5 Afa mungo el mong lihlifegna 38 yia enaig fena. \v 6 Afa Sisas ehem nangunam afa anwanafena ehe higeg gwenaig fena eso ehem sahna og, “Ateaho ne membeg so ma nem lahlafe?” \p \v 7 Afa el sihina og, “Amunai, mas aman kam kweafug mo afa mahim bu nekuneku ofeba afa mingnag el goseg ahug apaigo go afa kaba awai.” \v 8 Afa Sisas ehem esona og, “Sa bihianam kug fanam ika.” \v 9 Afa ikagna ehe lahlafena afa heafna kug mumwane fanam eso ikana. Eba Isug Auguiag Osuna ehem enaig esena. \v 10 Eso Ju el enag elim waginini og, “Afa yuwaba Isug Auguiag Osuna nofeka kug fanam eso oku. Afa bigelni nihe mo enaig gafugam kweg.” \p \v 11 Afa el wahigi sihina og, “Ohuna el kam lahlafenag kam enaig esonag og, ‘Nimbeafna kug fanam ika.’” \v 12 Afa ehengel ehem sahni og, “Aman nem enaig sihifenag?” \v 13 Afa enag el mas anwanafeni mo aman ehem lahlafenag eso Sisas el numb meagam mungwali ahuwahena. \p \v 14 Manige hwainig Sisas ehem Godna Nalig lala wa nangonam eso ehem sihina og, “Ei, neana elig ati lahlafeg. Sa higi so na enaig amtakwalig nihem so na wahia afa ne wahia hwanigba masa ne hugna tautig nalig fafe.” \v 15 Afa enag el ikanam eso Ju elim sihini Sisas kana eligim lahlafefatig. \v 16 Afa Sisas Isug Auguiag Osuna enaig esena eso Ju el ehem kinig faini. \v 17 Afa Sisas ehengelim wahigi sihini og, “Kana awag mungwali osuna gafuga fafefe eso ka gaba gwenaig eseg.” \p \v 18 Afa Juni misog el Sisasim wagini afa mahim enag mo higinibi ehengel Sisasim olug kakagenim og ehem tigibi ma wahai. Afa ehengel og ehe mas Isug Auguiag Osuna nihem pahluku mo afa mingam enaig esog God kana awag afa hefum fingi feg og kaba God i mungwalofug. \s1 Sisas esog kaba Godna leg \p \v 19 Afa Sisas sihina og, “Ka inim sihinig, afa Leg mas heafna oningig wa enaig esei. Afa Awagna gafugam nangugim afa Leg gwenaig eseg eso mang awag eseg eba Leg gaba enag gafugag eseg. \v 20 Afa Awag Legim hugna membenag eso wagfunag mungwali mang ehe eseg. Yawo nengel Godna kigmog ati nangug afa Awag Legim kigmog nalig wagfunagba eso Leg enaig esef eso nengel sineminafif. \v 21 Afa Awag enaig esfaf ehe wahag elim fukwag washog afa higeg nofkenagag faig. Afa Leg gaba gwenaig eseg eso heafna membeg ehe amanim membenag eso nofkenagag faig. \v 22 Afa Awag ehe mas elim kwefihiage afa kwefihiageg gafugag eba Legna ninga wa wahiag. \v 23 Eso mungwali el soma Legim fingi fi gwenaig eso Awagim fingi fini. Afa Awag Legim ningihiag eso aman el mas ehem fingi fenag mo eba awagim gwenaig esenag. \p \v 24 “Ka nem inim sihinig, aman el kana mo higinim afa Godum olug oniginigbi eso ehe kam ningihiag afa enag el higeg nofkikenagna feg eso God ehem mas kwefihiagenam tautig fai. Afa ehe wahagna mina wahiagim eso nofkenagag mina wa go. \v 25 Ka nem inim sihinig, ati muhwa feg eba yawo enag puguf afa el wahag mina wa agfo eso Godna Legna mengig higinim eso aman el ehena mengigim ati higinag eba nofkenagag fafe. \v 26 Afa God elim nofkenagag faig eso ehe nofkenagag mog feg. Afa ehe Legim kigmog faig eso Leg gaba nofkenagag mog feg. \v 27 Afa Leg eba Inim El eso God ehem enaig esona og, so na mungwali elim kwefihiagenuge. \p \v 28 “Afa enag puguiba eso nofeka kana mo sineminafi. Afa mungwali wahag el bitekfe wa afugoku eso Inim Elni mengigim higinim, \v 29 eso heafgelni bitekfe wahinim opukof. Afa aman el lahlag nihe esena eso bihianam piske nofkenagag fafe. Afa aman amtakwalig nihe esena eso bihianam God ehengelim kufenif. \s1 Mingnag mo wagfunag Sisas aman mahim \p \v 30 “Kikefum mungo ka mas mang enaig esei. God kam sihinag eso ka higigim afa ka kwefihiageg. Ka mas kikeafna sawiegim pahlukui eba awai. Afa kam el eso ningihiag ka ehena sawiegim pahlu fakuf eso kana kwefihiag eba inim nemug. \p \v 31 “Afa kikeafna mo mungo sihiba kaba aman mahim eso enag mo eba mo bihig feg. \v 32 Afa ming el kana mo sihif eba kana mo kweafug. Afa ka anwanafeg heafna mo kam sihinag eba inim. \v 33 Afa nengel elim Jon nangum ningitigina eso ahu anwanafi ka aman mahim. Afa Jonna mo ambagwa inim sihina. \v 34 Ka mas oningig elni mo soma kana mo kweagfui. Afa ka Jonna mo sihinig eso nengelim kweafug soma nengel amtakwalig mina wahianam afa lahlag mina pahluku. \v 35 Afa Jonna mo lam lofug eso nengelim afwambusug faig eso nengel enanam mwakwalig enag afwambusugum sifakalig. \v 36 Afa Awag gafugag kana ninga wa wahianag eso ka enag gafugafe. Eso enag gafugag kana mo kweafug afa wagfug Awag kam ningihiag. Afa Jonna mo eba enaig eseg afa ohuna mo eba hugna lahlafeg. \v 37 Afa Awag kam ningihiag afa ehe gaba kana mo kweafug. Afa nengel heafna mengigim mas higi afa heafna eligim mas nangug mo, \v 38 afa heafna mo mas nengelni oningi wa go mo. Eso nengel kam mas olug oningi mo eso ehe kam ningihiag. \v 39 Afa nengel Godna ginofim ati fahigefig eso ne enaig esogog afa ka enag mogim anwanafeba ehe kam higeg nofkenagag faif. Afa enag ginof kam sihinag afa kam wagfunag kike aman mahim. \v 40 Eba sihig ka elim nofkenagag faif eso nengel yiskosig kam pahlu ambugogim. \p \v 41 “Afa mahim el kam fingi figbi eso ka mas enam hugna oniginai. \v 42 Afa ka ati anwanafenig nengel mas Godum inim membenig mo. \v 43 Afa ka Awagna unehlag wa bog eso nengel kana mo mas kikehlig mo afa ming el heafna unehlag wa mungo boiba eso nengel heafna mo kehlif. \v 44 Afa nengel nuwagigim nembefum fingi fig eso enam sifakali. Afa nengel mas oningi God mungo soma kagelni unehlagim fingi feni eso mas kam olug onigini. \v 45 Nofeka enaig onigifi ahanaig ahanaig amtakwalig nihe so na esig eso ka Godna nof wa nengelim kufinif eba awai eba Moses ehe enaig eseg. Nengel onigini Mosesna mo nengelim kweafug eso enag mo nengelim kufinig. \v 46 Afa Moses kam ginofenag afa nengel inim Mosesna mo pahlukuibi eso kana mo gaba nengel pahlu ambugof. Afa nengel mas enaig esig mo. \v 47 Afa Mosesna ginofim nengel mas kikehlig mo. Ahnaig esegba nengel so kana mo kehlif?” \c 6 \s1 Sisas 5,000 elim fane faini \r Matyu 14:13-21, Mak 6:30-44, Luk 9:10-17 \p \v 1 Afa mingnag osu wahianam Sisas Galili bu wa pugunam eso bot yi ehengam maligim ikana. (Galili bu ming unehlagba Taiberius.) \v 2 Afa el heafna kigmogim nanguni mahim gih elim lahlafetifenaba eso el numb ehem pahlukuna. \v 3 Afa Sisas mogim fukokanam afa heafna pahlukuiag elim wangafena. \v 4 Afa enanam Ju elni Pasova buyis muhwa ofefenaba. \v 5 Afa Sisas nof fiagena afa nangwagena el numb ehem nangugim ambugona eso Filipim sahna og, “Ahana nai so bigel fane finim ohunag enaksag elim faigoiba soma ahgai?” \v 6 Afa ehe enaig esog ka Filipna oningig gihna mahim ahanaig sihi ofefiba. Afa Sisas ati ehe anwanafeg ehe enag fane faif. \p \v 7 Afa Filip ehem wahigi sihina og, “Afa ka kug wa gohug was gafugafegba eso kig fag afa enag kigna ka stoa nai aba fim. Afa enaig aba mas ehengelim yuhwafenig mo.” \p \v 8 Afa ming pahlukuiag el Saimon Pitana sumineg Andru kwablog luwalim nangunam eso ehe enaig esog, \v 9 “Ohuna kwablog luwal afa wa gohug aba sagig wesig wambina afa sambaga sawug wesig wambtigina. Afa enag fane mas enaksag elim yuhwafenig mo.” \p \v 10 Afa Sisas enaig esona og, “Sihigonibi soma apaigo augui.” Enanai yi enaksag pos go eso 5,000 kwamblo enanai yi apaigo auguna. \v 11 Afa Sisas enag aba sagig fanam eso Godum sahna og eba lahlag. Afa ehe kukoskofenam eso el apaigo augug enag elim mimangegoni. Afa ehe sawugim gwenaig esena. Afa mungwali ahgaginim yuhwa feskofena. \v 12 Afa mahim enug feskofenaba ehe pahlukuiag elim sihini og, “Eso ahu wamb enag fane el mas ahgag mo masa wambaitifibi awaief.” \v 13 Afa ehengel angoglui wambinam afa 12 pela sob yi aitini. Afa Sisas afa wa gohug aba sagig kukoskofena afa mungwali ahgagini eso angoglui sob yi aitini afa mengig wa puguna. \p \v 14 Afa el enag kigmog nanguni afa enaig esogona og, “Autunam Moses sihi wahiana og Godna Mo Fi Sihiaule El ohuna bite wa bof. Ateaho inim enag el eso bona.” \v 15 Afa Sisas ehengelim ati anwanafeni ehengel ogna Sisasim kikehlinim eso bigelni misog el goni. Eso ehe wasanam eso hefum mog gam piske ikana. \s1 Sisas bu sisyi bofena \r Matyu 14:22-33, Mak 6:45-52 \p \v 16 Afa osupeafenaba afa Sisas mas bona mo. Eso heafna pahlukuiag el Galili bu blugum ahunam. \v 17 Afa ehengel bot wa augunam eso Kaperneam gam bu nalig mina ahuna. Afa siokigfi fenaba ehengel meini bot yi ahuafenaba Sisas mas ehengelim wambina mo. \v 18 Eso bifwat bonam afa buum wahigi wahigifena. \v 19 Afa bot meini enwesog wa gohug kilomita olyi bu wa gofena eso ehengel Sisasim nanguni mahim bu sisyi ehengelim nangwagigim boafenaba. Eso ehengel hugna embefini afa kig kilafeskofena. \v 20 Afa Sisas ehengelim esoni og, “Nofeka embefi eba kikeba.” \v 21 Eso ehem awamoni afa ehe bot yi fukokaganam afa gwenanam enag bot ikagna bu blug yi ika puguna mina wa eso ehengel membeni. \s1 El Sisasim yisigiahufini \p \v 22 Afa Sisas elim fane eso faini enanai yi ehengel askanam lawam bihia gafenam afa ehefum sahigini og, “Sisas ahnanai yi mahim?” Afa ehengel anwanafini ehe mas heafna pahlukuiag el wankai afa ming bot awai. \v 23 Afa mingnag Taiberius wa nai bot ambugonam enanai yi opukona. Afa enanai yi Sisas Godum sahnam og, eba lahlag eso fane mungwali elim faini. \v 24 Afa ehengel anwanafini og Sisas i afa heafna pahlukuiag el i ohunanai yi mas go mo. Eso ehengel bot yi Kaperneam gam ahunam Sisasim yisigi ahuna. \s1 Sisas waskwes mo sihi kaba aba lofug \p \v 25 Afa ehengel bot wa ahunam ehengam maligim opukona. Afa Sisasim enanai yi nangunim eso sahini og, “Tisa, ohunanai yi amansi ne bona?” \v 26 Afa Sisas wahigi sihini og, “Ka nem inim sihinig, ka nengelim aba sagig faini afa ne ahgagim eso ne enam membigim eso kam ambugog yisigig. Afa nengel kana kigmogim mas numwehe anwanafig mo eso ka wagfug. \v 27 Nofeka bite nai fanem hugna onigini eba enag nogif. Afa nengelni oningig so na nofkenagag fanem onigini soma nengelim higeg nofkenagag fai. Afa God kana Awag kam kanog wahiag eso ka heafna gafugag esenag eso enag fane Inim El nengelim faif.” \p \v 28 Afa ehengel ehem sahni og, “Mang gafugag eso ka Godum esinif?” \v 29 Afa Sisas wahigi sihina og, “Enag el eso God ningihiag so na ehem olug onigini. Afa enaig eba Godna gafugag.” \p \v 30 Afa ehengel enaig esogog, “Mang kigmog kagelim wagfunif eso kagel enam nangunim nem olug oniginif. Mang so na esef? \v 31 Afa mahim bigelni simbianinga bite bihig wa auguiafenaba afa aba ahgana eba sefig mana. Afa Godna mo enaig sihifeg, ‘Ehe ehengelim of wa nai aba faini eso ahgana.’” \p \v 32 Afa Sisas sihina og, “Ka nem inim sihinig. Enag aba Moses bigelni simbianingam faini eba mang inim of wa nai aba mo. Afa kana Awag eso nengelim inim of wa nai aba faig. \v 33 Afa Godna aba eba enag el eso of wa nai pe bog eso bite nai elim inim nofkenagag faig.” \v 34 Afa ehengel sahni og, “Amunai, enaig so na kagelim enag aba higeg mange gonigofim.” \p \v 35 Afa Sisas sihina og, “Enag aba ka nengelim sihinig eba kike. Ka elim higeg nofkenagag faig. Afa aman ne kam nangum boiba mas piske biniwahai. Afa aman ne kam olug onigiba mas piske bu hefei. \v 36 Afa ka nengelim sihinig nengel kana kigmog ati nangug afa mas ne kam olug oniginig mo. \v 37 Afa mungwali el kana Awag kam faig afa enag el ka nangum ambugugofe. Afa aman enaig esef eso kam olug onigini ka ehengelim mas waginini eba awai. \v 38 Afa ka mas kikeafena oningigim pahlukui. Eba el kam heven wa nai ningihiag eso ka bogim heafna sawiegim pahlukui. \v 39 Afa ehe kam ningihiagim og, ‘Ka elim neana ninga wa hwatif eso ne ehengelim nangwaghiagofim masa mungo awaief. Afa mahim kwefihiageg osuna puguiba eso ne ehengelim bitek fenai ilafaitifef.’ \v 40 Afa mungwali el Godna Leg nangum ambugof afa ehem olug onigini eso kana Awag membeg enag el higeg nofkenagag fig. Afa kwefihiageg osuna eso ka ehengelim ilafaitifenam nofkenagag faif.” \p \v 41 Afa Sisas esona og, “Kaba heven wa nai aba.” Eso Ju el enag mo higinim afa hefum memtog mona sihiagini. \v 42 Afa ehengel enaig esogog, “Ati big anwanafig eba Sisas Josepna leg ehe el feg. Big anwanafig heafna awag mi afag miba. Ahnaig esegba ehe enaig esog ‘Ka heven wa nai pe bog?’ Enag mo mas lahlafeg mo.” \p \v 43 Afa Sisas sihina og, “Afwai, nofeka nimbefum memtog mona sihiagahufum. \v 44 Sa higi, afa el ehe mas kam pahlu boi eba kana Awag ehem awamonam eso ka nangum wani buf. Afa ka kwefihiageg osuna ehem ilafuf. \v 45 Afa aman el kana Awagna mo higinim afa heafna mo kikehlig eso enag el ka nangum ambugof. Eba enaig Godna mo fi sihiaule el eso ginofini og, ‘God ehe mungwali elni tisafef.’ \v 46 Nofeka nengel onigifi kana mo enaig esog el kana Awagim nangug. Mungo el ehe kana Awagim ati nangug eba enag el God i ahagafena eso ehem ningihiag. \v 47 Ka nem inim sihinig aman el kam olug oningig eso enag el higeg nofkenagag fag. \v 48 Kaba enag aba eso elim inim nofkenagag faig. \v 49 Nengelni simbianinga bite bihig wa mana ahganam eso mas nofkenagag fini mo afa muhuna feskofenam eso pigina. \v 50 Enag aba mang mana lofug mo. Eba heven wa nai aba afa el enag ahgaiba eso ehengelim mas pigi. \v 51 Eba kike enag heven wa nai aba. Afa el enag aba neba eso ehenai yi higeg nofkenagag gofif. Enag aba eba kana elig. Afa ka kiafna elig bite nai elim faig eso bite nai el soma nofkenagag fi.” \p \v 52 Afa Ju el hefum mo soagini afa enaig esogona og, “Ahnaig esegba sonag el heafna elig bigim faif eso big enag ahgaf?” \p \v 53 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Eba inim feg afa ne Inim Elni elig i afa heafna taf i fi hwanigba afa nofkenagag mas nengelni go mo. \v 54 Afa ne aman kana elig i afa taf i neba eso higeg nofkenagag ehenai yi gofif. Afa kwefihiageg osuna eso ka ehengelim ilafo tiginam nofkenagag faif. \v 55 Afa kana elig eba inim fane afa kana taf eba inim bu. \v 56 Afa ne aman kana elig i afa taf i neba eba ehe ka i ahfeg afa ka ehe i ahgofuf. \v 57 Kana Awag nofkenaga afa ehe kam ningihiag eso heafna kifutig kam nofkenagag fai. Eso aman kam ne ba eso kana kifutig ehem nofkenagag faif. \v 58 Afa enag aba of wa nai bog eba mang mungo lofug aba mo eso nengelni simbianinga ahgana afa sum yi pigina. Afa aman ne enag aba neba eba ehe higeg nofkenagag fafe.” \v 59 Sisas ohuna mo sihini nuwagig lala Kaperneam wa. \s1 Enaksag el Sisasim pahlukuiagim kusig \p \v 60 Afa el numb Sisasim pahlukuiaule ohuna mo higinim afa esogona og, “Enag mo bigel mas numwehe anwanafi. Aman so enag moba kikehlaf?” \p \v 61 Sisas ehe ati anwanafena mingnag el ehem eso pahlukuna hefum memtog mona sihiagini eso ehengelim enaig esoni og, “Ateaho ohuna mo nengelim kinig faig? \v 62 Mang kinig so na fif afa ne nanguibi Inim El of gam piske kwakofiba eso ehe enanai bona. \v 63 Godna Sungwag inim nofkenagag elim faig. Afa elni elig mas elim kweagfui. Afa mo ka nem sihinag enag mo soma nengelni sungwagum kweagfui afa inim nofkenagag nem faif. \v 64 Afa nengel mingnag kana mom mas onigini.” (Afa yuwanam Sisas ati anwanafeg aman mas ehem oniginig mo afa aman el eso ehem angoluwagna ninga wa wahiaf.) \v 65 Afa Sisas piske sihini og, “El mas kam onigig mo enagba mog feg autunam ka nem sihina kana awag elim kifutig faig hwainig ba afa enag el ka nangum mas boi.” \p \v 66 Afa el numb Sisasim pahlukuna afa enag mo higinim eso Sisasim wahinim mas piske pahlukuna mo. \v 67 Afa Sisas heafna 12 pela pahlukuiag elim sahna og, “Nengel gaba ne kam hwai yi me?” \p \v 68 Afa Saimon Pita enaig sihifena og, “Ainiyag aman nangum ka so ahunam eso pahluguf. Nana mo mungo bigelim higeg nofkenagag faig. \v 69 Afa kagel olug onigig afa anwanafig neba afsug kabag el God nem ningihiag.” \p \v 70 Afa Sisas sihina og, “Ka kike nengelim 12 pela elim kanognig afa el mungo nengel nai yi eso go eba Satanna gafuga esef.” \v 71 Enag mo eba Judasim sihinag. Ehe Saimon Iskariotna leg. Afa eheba Sisasna pahlukuiag el fena eso Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiaf. \c 7 \s1 Sisas afa heafna sumineg \p \v 1 Afa Sisas esenam eso Galili gam wagiakafena. Afa Ju elni misog el ogna Sisasim tigi eso ehe Judia gam ikagim kusina. \v 2 Afa Ju elni ugufige lala buyis muhwa ofefenaba, \v 3 eso Sisasna nilite ehem sihina og, “So na ohuna kimbig wahianam Judia gam ikai eso neana pahlukuiag el so ma neana kigmogim nangui. \v 4 Afa el hefum ambagwa wagfuba enag el mas heafna gafugag meagam kumohlai. So na enag eseba so ma mungwali el nem anwanafeni.” \v 5 Afa heafna nilite enaig esoni eso ehengel gaba mas Sisasim olug onigini mo. \v 6 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Kana was meini fe afa nengel nimbiafgelni membug wa so ahuiago. \v 7 Afa bite nai el nengelim mas wagini goni, afa kaba ehengelni amtakwaligim sihiageba eso kam olug kakagfini fi. \v 8 Kaba mas yawaba ikai kana was meini fe afa nengel buyis gim so ahuiago.” \v 9 Afa Sisas enaig sihifenam afa hefum mo Galili wa gafna. \s1 Sisas buyis nangwagim sum ikana \p \v 10 Afa Sisasna nilite gof ahunaba afa ehe gaba sum fakaf. Afa ehe mas ambagwa puguna mo afa ehe elni megam sahu fiakafena. \v 11 Afa Ju elni misog el buyis wa ehem yisgiafofena og ka ehem nangu eso sahini og, “Sonag el ahanag yi mahim?” \p \v 12 Afa mungwali el hefum mohe mona Sisasna mom sihiagini. Mingnag el esogona, “Eheba lahlag el.” Mingnag el esogona, “Amo, ehe mungwali elim mwakwalenigule.” \v 13 Afa mungwali el Ju elni misog elim embefini eso sagmonam hefum mohe mona enaig sihififni. \p \v 14 Afa buyis ati olyi ofefnaba eso Sisas Godna nalig lala ikanam elim mo sihinug fafefe. \v 15 Afa Ju elni misog el Sisasna mo higinim sineminefinim afa hefum esogona og, “Ahana nai sonag elbi nalig onigiba fana ehe mas skul yi ikana mo?” \p \v 16 Afa Sisas sihina og, “Enag mo ka nem sihinig mang kiafena mo mo, eba awai. El kam ningihiag eba ehena mo ka nem sihinig. \v 17 Afa aman membeg Godna sawiegim pahlukuia gofiba afa enag el eba anwanafef mo so ka sihig Godna me awai kiafna me. \v 18 Afa aman el heafna onigig wa sihiageg ogna hefum gufiyifukog. Afa el ming elni unehlagim gufiyifukogba eso ehem ningihiag afa heafna moba eba inim afa enag el mas mwakwale. \v 19 Afa nengel ati anwanafini Moses Godna nihe mo nem faini afa nengel mas enag nihem pahlukuna mo. Mangigim ne kam ogna tigi?” \v 20 Afa el esogona og, “Nimbasa amtakwalig ne nai yi go eso ne onigig etetig el lofeg eso ne enaig sihifeg. Aman el ogna nem tigi?” \p \v 21 Afa Sisas sihina og, “Ka mungo kigmog Auguiag Osuna eseba afa ne kukufakif. \v 22 Afa nengel enaig esig Auguiag Osuna ne fangonai luwalna elig lofug kofug eso ne Mosesna nihe mo pahluhug. (Afa Moses mas gof enaig esena mo afa nengelni simbianinga autunam enaig esini.) \v 23 Afa Auguiag Osuna ne enaig esigbi luwalna lofug wesig kofatig ne og kagel mas Mosesna nihe mo filafati mo. Ahanaig eseg ba ne kam waginig mahim gih elim ati ka lahlafatig Auguiag Osuna. \v 24 Nofeka nofugna bihig kwefihiage afa ne inim mogim nangonam so na kwefihiage.” \s1 El enaig esogona ateaho Sisas Godna Gishu Wahiag El me \p \v 25 Afa mingnag Jerusalem wa nai el hefum enaig esogona og, “Ateaho enag el mahim eso misog el ogna tigi? \v 26 Sa nangu, Sisas ambagwa moaba sihiago fenaba afa mas aman ehem ahanaig esoni mo. Ateaho misog el onigig ehe Godna Gishu Wahiag el me? \v 27 Afa mahim Godna Gishu Wahiag el boi ba bigel mas heafna kimbig anwanafi afa bigel ati anwanafig Sisas ahnanai mahim bog.” \p \v 28 Afa Sisas Godna nalig lala gafenaba afa hugna sihinugena og, “Ei, ne kam anwanafinif eba kana kimbig gaba ne ati anwanafig. Afa ka mang kikeafna kifutigni bo mo, awai. Afa el inim onigigna feg eso ehe kam ningihiag. Afa ne mas ehem anwanafinig mo. \v 29 Afa ka ehem ati anwanafenag afa ka ehe i ahagigim enag kam ningihiag eso ka bog.” \p \v 30 Afa Sisas enaig esonaba eso el ogna ehem ningana kikehli afa ehem tigig was meini fiahfenaba eso mas aman enaig esena mo. \v 31 Afa el numb Sisasim olug onigig finim enaig esogona og, “Afa ohuna el eso enaksag kigmog wagfug eba Godna Gishu Wahiag el gwenaig esef.” \s1 Misog el anwasag elim ningitigini \p \v 32 Afa farisi el enag sagmona mo higinim eso ehengel i afa misog pris i anwasag elim ningitigini ahu Sisasim kikehli. \v 33 Afa Sisas sihina og, “Ka nengelim mwakwalig wanganam afa ka elim nangwagim ikaf eso kam ningihiag. \v 34 Afa ne kam yisigif afa mas ne kam nangui eso kimbig ka ga ne mas boi.” \p \v 35 Afa Ju elni misog el hefum sihiagini og, “Ehe asim ikaf eso ehem mas big nangui? Ateaho enaig ese me? Afa ehe afwambanai elni kimbig gam ikanam eso ehengelim mo sihinugef afa enanai yi Ju el auguia. \v 36 Ehe enaig esog ‘Ne kam yisigif afa mas ne kam nangui’ afa ming mo esoni ‘Kimbig eso ka ga ne mas boi.’ Afa enag mo ka mas anwanafig mo ehe mangim esog?” \s1 Bu nofkenagag feg \p \v 37 Afa buyis osu buswagin meini ofefenaba eba nalig osuna fena. Afa enag osuna Sisas bihianam hugna esona og, “Aman el ne bu hef fegba so na ka nangum bonam bu ne. \v 38 Afa Godna mo enaig esog afa aman kam olug oniginaf afa nofkenagag bu ehe nai yi lugofuf enaig hun bu lofug.” \v 39 Afa ohuna mo enaig esog Godna Sungwag enaig esef aman eso Sisasim olug onigina eso ikanam ehe ahagafuf. Afa enanam Sisas mas piske heven gam kukana mo afa nalig unehlag fagim eso enanam God heafna Sungwag elim mas faini mo. \s1 Afa el hefum mungo mungo kokohiagin ahuiaminefena \p \v 40 Afa mingnag el ohuna mo higinim esogona og, “Sonag el eba inim Godna mo fi sihiaule el!” \v 41 Afa mingnag el sihini og, “Eheba Godna Gishu Wahiag el!” Afa mingnag el enaig esog, “Amo, Godna Gishu Wahiag el mas Galili nai boi. \v 42 Afa Godna mo enaig esog Godna Gishu Wahiag el eba Devitna simbianinga afa ehe Betlehem wa afag wanigaf Devitna kimbig wa.” \v 43 Eso el Sisasim sambaga onigig finim eso hefum mungo mungo kukohiaginim eso ahuiaminefena. \v 44 Afa mingnag el ogna Sisasim kalabusimini afa mas aman el ehem kehlini mo. \s1 Ju elni misog el mas Sisasim olug onigini mo \p \v 45 Afa anwasag el gwenag piske ambugona. Afa misog pris i afa farisi el i ehengelim sahtigini og, “Ahnaig esegba ne ehem mas wanig ambugog mo?” \v 46 Afa anwasag el wahigi sihini og, “Afa heafna mo enmunam feg mas bigel i aman enaig feg mo.” \v 47 Afa farisi el ehengelim wagigoni og, “Ateaho ehe nengelim gaba mwakwal fafenif eso ne ehem pahluhug? \v 48 Afa ne ati anwanafini kagel farisi el afa misog el heafna mom mas higinig mo. Kagel Mosesna nihe mo pahluhug. \v 49 Afa enag el numb Mosesna nihe mo mas anwanafini mo eso ehe mungwali elim mwakwalini. Eba God ehengelim amtakwale aitif.” \p \v 50 Afa mungo farisi el Nikodimus ehe autunam Sisasim ati nanguna eso mingnagim esoni og, \v 51 “Bigel nofeka ehem mungwinim sehini afa bigelni nihe mo enaig eseg yawo bigel so elni mom higinim eso anwanafi ehe ati mang eseg me.” \p \v 52 Afa ehengel Nikodimusim waginini og, “Ateaho ne gaba Galili nai el? So na piske ikanam Godna mo ugwe fahigiafa eso ne anwanafe Godna mo fi sihiaule el mas Galili nai boi.” \v 53 Afa ehengel enaig esinim afa lala gam ahuaminefena. \c 8 \s1 Angwafig aga fatiaule \p \v 1 Afa Sisas Oliv mug gam kukana. \v 2 Afa leana gubi Godna nalig lala gam ehe piske ikana. Afa el numb ehem muhwa nuwagigena eso ehe peganam mo sihinugiaufna. \v 3 Afa nihe mo anwana el i afa farisi el i angwafig aga fatiaulem wani ambugonam eso ehem enaig esini mungwali elni nof wa bu gona washunim. \v 4 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Ohuna angwafig kagel ati kike nangug ehe ming kwablogim pahlukug. \v 5 Afa Mosesna nihe mo bigim kifutig mo faig. Sa big enaig angwafigim hunna tuagu so ma wahai. Afa ne ahanaig esof? Eso bigel mang fif?” \v 6 Afa ehengel Sisasim ogna gihni eso enaig mo ehem sihinim eso ehem kufini. Afa Sisas peskafenam ningana bite wa ginofena. \v 7 Mahim ehengel ehem sahnahufnaba ehe bihianam ehengelim sihini og, “Aman nengeli nai mas mang amtakwalig eseg mo eso enag el so ma hunna gof tigifati.” \v 8 Afa Sisas piske peskafenam ningana bite wa ginofena. \v 9 Mahim ehengel ohuna mo higinim eso mungo mungo Sisasim wahinim ahuaminefena. amunaiyig enag mo gof ahuna afa luwal kwablog sum fahufena. Afa mahim ehengel mo enaig esinibi afa enag angwafig Sisas i ahgofena. \v 10 Afa ehe bihianam angwafigim sahna og, “Ei, ahnanai yi elbi agfohie? Ateaho mungo elbi go eso nem kufenaf?” \p \v 11 Afa ehe wahigi sihina og, “Amunai, mungwali el awai.” Afa Sisas esona og, “Ka gaba nem mas kufenai. Eseka, nofeka amtakwaligim piske enaig ese.” \s1 Sisas elim afwambusug faig \p \v 12 Afa Sisas mungwali elim piske sihina og, “Ka kike enag afwambusug ohuna bite wa feg. Aman el kam pahlu obofiba enag afwambusug nanguiba eso enag ehem nofkenagag faif afa ehe mas sikifig wa wagegofi.” \v 13 Afa farisi el ehem sihini og, “Ne nimbefum sihiageg afa nimbiafena onigig wa mungo so na sihig. Nana mo mungo mas kagelim wagfunig mo eba inim me awai awai me?” \p \v 14 Afa Sisas sihina og, “Ka anwanafeg kike ahnanai bog afa asim ka ikaf eso ka kikefum sihiageba enag mo eba inim nemug. Afa nengel enam mas anwanafig mo. \v 15 Afa nengel nimbeafgelni onigig wa elim kwefihiagig. Afa ka mas elim kwefihiagei. \v 16 Afa ka elim enaigba esofenifiba afa kana kwefihiageg eba inim feg eso mang kable mungo eseg mo. Afa awag kam ningihiag eso ehe ka i ahagag. \v 17 Afa nengelni nihe mo enaig esog afa mahim sambaganigi el mungo mo ahsihiba eba inim. \v 18 Afa ka kikefum sihiageg afa awag kam ningihiag ehe gaba kana mom ati sihig.” \p \v 19 Afa ehengel Sisasim sahini og, “Nana awag ahnanai yi mahim?” Afa Sisas wahigi sihina og, “Ne kam mas anwanafinig mo, eba kana awagim gaba ne mas anwanafig mo. Afa ne kam ati anwanafinibi eba kana awagim gaba ne anwanafinig.” \p \v 20 Afa Sisas enaig esona Godna nalig lala meg wa afa enag lala meg eso kig wambugum Godum fakig wahig. Afa el mas ehem kikehlinim tigini mo eso enag osuna ehem enaig esigim mahim fiahfena. \s1 Sisas sihig ehe heven wa nai el \p \v 21 Afa Sisas ehengelim piske sihina og, “Ka ikaf afa ne kam yisiginim mas ne kam nangui. Afa ne ahanaig ahanaig fiahkan eso mahim ne wahaiba nengelni amtakwalig nengelni gofuf. Afa ka ikaf eso ne enanai yi mas ne boi.” \v 22 Afa Ju elni misog el hefum sihiagini og, “Ahnaig esegba ehe enaig sihifeg ka ikaf eso ne enanai yi mas ne boi? Ateaho ehe hefum tige fati me?” \p \v 23 Afa Sisas sihina og, “Ka sisyi nai el afa nengel skaugu nai el feg. Nengelni niheba bite nai feg afa kana nihe mang bite nai mo. \v 24 Eso ka nem enaig sihifenig afa mahim ne wahaiba nengelni amtakwalig nengelni gofuf. Ka nem ati sihinig kaba aman mahim afa ne enam olug onigig hwanigba eba enag nengelim inim esenif.” \p \v 25 Afa ehengel sahini og, “Kagelim sihini ne aman mahim?” Afa ehe sihini og, “Enag mo ka nem gof sihini eba gwenaig mo ka nem sihinif. \v 26 Ka mo numb feg eso nengelim kufunigim. Afa el kam ningihiag eheba inim feg. Mang mo ehe sihig eso ka higigim enag mo mungo ka ohuna bite nai elim sihinigofuf.” \p \v 27 Afa ehe awagna mo sihinugena afa ehengel enag mo mas anwanafini mo. \v 28 Eso Sisas enaig sihifeni og, “Mahim nengel Inim elim li katigeg wa fingi fi kahlibi afa enanam ne anwanafif ka kike aman mahim eso ka nem ati sihinig. Afa enanam ne anwanafini ka mas kikeafna onigig pahlukui. Awag kam eso sihinag enag mo mungo eso ka sihig. \v 29 Afa ehe kam ningihiag eso ehe ka i ahagag. Mang so ka anwanafeg eso ehem sifakal faig enag mungo ka enaig eseg eso ehe kam mas hwai ikai.” \v 30 Afa el numb enag mo higinim eso Sisasim olug onigini. \s1 Abrahamna inim simbianga aman mahim \p \v 31 Afa Ju el Sisasim olug onigig fini eso Sisas ehengelim enaig sihifeni og, “Nengel kana mo higinim pahlukuiba eso nengel kana pahlukuiag el inim fig. \v 32 Afa enaig esigbi ne inim mo anwanafif afa mang nengelim kikeg eso enag inim mo nengelim isug pigi hwatifi.” \p \v 33 Afa ehengel sihini og, “Bigel Abrahamna simbianga afa mingnag el bigim mas kikegoni. Ahnaig esegba ne esog nengelim isug pigi hwatifi?” \p \v 34 Afa Sisas sihini og, “Eba inim feg aman el amtakwalig nihe eseg eso amtakwalig nihe ehem kikenagim afa enam ahnai skaug fenag. \v 35 Afa isug gafugag el misog elim ahnai skaug fenag afa ehe mas misog elim higeg wanga fi. Afa luwalig humuanigim higeg wanga. \v 36 Eso Godna leg nengelim isug pigi fwatifeba eso nengelim inim nemug hwatif. \v 37 Ka anwanafeg nengel Abrahamna simbianga afa nengel kana mo mas fig mo eso nengel ogna kam tigi. \v 38 Afa kana Awag kam mang wagfunag eso enag ka nem sihinig. Afa mang nengelni awag nem wagfunig eso nengel enaig esig.” \p \v 39 Afa ehengel enaig esogona og, “Kagelni simp eba Abraham.” Afa Sisas esona og, “Nengel Abrahamna simbianga inim fegba eso nengel gaba heafna nihem gwenaig esi. \v 40 Afa God kam sihinag eso ka higigim enag inim mo ka nengelim sihinugegofif afa nengel ogna kam tigi. Abraham mas enaig esena mo. \v 41 Afa nengel gwenaig esig eso nengelni awag esena.” Afa ehengel enaig esogona og, “Kagel mang mina luwal mo. God ehe kagelni Awag.” \p \v 42 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Afa God nengelni awag inim fef nengel kam membenif eso ka ehem wahiagim enag ka bog. Ka mas kikeafna onigig wa boi ehe kam ningihiag. \v 43 Ahnaig esegba nengel kana mo mas anwanafinig mo? Eba enaig nengel kana mo figim mas membig mo. \v 44 Satan eba nengelni awag eso ne membig heafna gafugam esig. Afa autunam nemug ehe elim tigeule afa mungwali inim mo ehe mas fatig afa inim mo ehenai yi mas go mo. Afa Satan mwakwal el eso mwakwal elni awag feg. Afa mahim ehe mwakwal mo sihigba ehe sifakaleg eso enag nihe ehem mog feg. \v 45 Afa nengel kana mom mas onigig mo eso kana mo eba inim feg. \v 46 Afa mas aman el kana amtakwaligim ambagwa pugu sihi. Afa ka nem inim sihinig asegba kana mo nengel mas onigig mo? \v 47 Afa aman Godna el fef enag el Godna mo higif. Afa nengel mas Godna el fig mo eso enag mo nengel mas membig mo.” \s1 Sisas hefum sihina \p \v 48 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Kagelni moba inim feg eso kagel enaig esogog neba amtakwalig Samaria nai el afa nimbasa amtakwalig nanai yi go.” \v 49 Afa Sisas wahigi sihini og, “Ka nimbasa awai. Ka kikeafna awagim fingi feg afa nengel kam pigapego. \v 50 Ka mas kiafna unehlagim fingi fei. Afa God kana unehlagim fingi fena afa ehe mungwali elim kwefihiageg. \v 51 Eba inim feg aman so kana mo kehlag enag el mas wahai.” \p \v 52 Afa Ju elni misog el enaig esogona og, “Yawo kagel ati anwanafig nimbasa nanai yi go! Autunam Abraham wahana afa Godna mo fi sihiaule el gwenaig esini afa ne enaig sihifeg el kana mo kikehlif ehe mas wahai. \v 53 Bigelni simp Abraham ati wahana asegba ne onigig ne ehem filafeg? Godna mo fi sihiaule el gaba pigina. Ne onigig ne ahanaig el mahim eso ne enaig sihiageg?” \p \v 54 Afa Sisas sihini og, “Ka kiafna unehlagim fingi fegba afa enag gafugag mas fug luwoi. Afa enag el nengel enaig esogog ehe kagelni God eheba kana awag eso kana unehlagim fingi fena. \v 55 Afa nengel mas ehem anwanafinig mo afa ka ehem anwanafenag. Afa ka enaig sihifegba eba ka mas ehem anwanafenag mo afa enag mo ka mwakwaleg eso ka nengel lofeg mwakwalule. Afa ka ehem ati anwanafenag afa ka ehena mo pahlukahuf. \v 56 Autunam nengelni simbianga Abraham kam anwanafena og ka bof eso ehe sifakalena. Afa enag ehe nangunam eso hugna sifakalena.” \v 57 Afa ehengel Sisasim sihini og, “Abraham autunai fena afa ne mang muhuna mo. Ateaho ne ehem nanguna?” \p \v 58 Afa Sisas sihina og, “Eba inim feg afa Abraham mahim fiahfenaba ka ati gohna.” \p \v 59 Afa ehengel ehena mo higinim eso hun finim ogna ehem wahigi. Afa Sisas meagam gofenam eso Godna nalig lala wahiana. \c 9 \s1 Sisas nof slenam elim ugwe fatina \p \v 1 Afa Sisas ikanam nof slenam elim nanguna. Enag el afag nof etetni gwenaig wanigana. \v 2 Afa pahlukuiag el sahini og, “Tisa, aman mahim amtakwalig eseg eso ohuna el nof etetni gohug? Eba ehe me awai awag afag esini me?” \p \v 3 Afa Sisas wahigi sihina og, “Amo, eba mang enaig mo. Eba ohunaig soma Godna kifutig enag el nai yi mingnag elim wagfuniba soma nangui. \v 4 yawoba lahlag osuna eso big Godna gafugam esi eso ehe kam ningihiag. Afa sikifig bof eso el mas gafugafi. \v 5 Afa mahim ka ohuna bite wa gofiba kike bite nai elim afwambusug fenig.” \p \v 6 Ehe enaig esonam afa bitem mepna kusufenam mahim euwiauwinaba eso fanam nof etetni nof wa gabahlana. \v 7 Afa enaig esenam esona og, “Bu wa sugum ika Siloam mime bu gam.” (afa enag unehlag Siloam eba ningihiag) Eso enag el ikanam bu wa sunam nofug baihina afa ehe piske kimbig gam bona. \p \v 8 Kimbig wa nai el afa mingnag el gaba ehem ati nanguni ehe eso gaba elim kigim fasahniofe. Afa ehengel enaig esogona, “Autunam nof etetni el kigim fasahniofe ateaho enag el mahim?” \v 9 Mingnag el enaig esogona, “Ei ena ho.” Afa mingnag enaig esogona, “Amo, ehe ming el afa nofbosug eba mungwalofug.” Afa enag el ehe gofenaba enaig esona og, “Eba kike!” \v 10 Afa ehengel ehem sahni og, “Ahnaig ne esegba eso neana nofug baihig?” \p \v 11 Afa ehe enaig sihifena og, “Afa el eso sefig Sisas ehe bite euwiauwigim eso kana nof wa labahlagim kam sihinag ika bu wa su. Afa ka bu wa sugum eso gwenana kana nofug baihig afa ka nufmbusiageg.” \v 12 Afa ehengel sahni og, “Enag el ahnanai yi mahim?” Ehe esona, “Ka mas anwanafeg mo.” \s1 Farisi el ogka anwanafi asegba elni nofug baihig \p \v 13 Afa kimbig wa nai el enam nangunim eso enag el nofug baihina eso ehem farisi el nangum wani ahuna. \v 14 Afa Ju elni Auguiag Osuna Sisas euwiaug bite fanam afa nof tet elim ugwe fatina. \v 15 Afa farisi el gaba ehem sahni og asegba neana nofug baihig? Afa ehe ehengelim sihini og, “Ehe euwiaug bitena kana nofugum labahlagim kam esonag so bu wa su eso ka nufmbusiageg.” \p \v 16 Afa mingnag farisi el esogona og, “Enag el enaig eseg ehe mang Godna el mo eso ehe bigelni Auguiag Osuna nihe mas pahlukug mo. Afa mingnag sihini og, “Afa amtakwalig el mas enaig kigmog esei. Eso hefum mungo mungo ahuaminefena. \p \v 17 Afa farisi el elim piske sahni og, “Nana nofugum eso lahlafefatig afa neba onigig enag el aman mahim?” Afa ehe wahigi sihina og, “Ehe eba Godna mo fa sihiaule el.” \v 18 Eba inim autunam enag el nof etetni fena afa enag Ju elni misog el ena mo higigim kusini. Eso enag elni awagafag awamogonibi so ahbon. \v 19 Afa ehengel sambaganingim sahtigini og, “Ateaho ohuna neningina leg? Eba inim mahim ehe nof etetni gohna? Ahnaig esegba yawoba ehe nufmbusiageg?” \p \v 20 Afa humonig esogona og, “Ei, kaningi ati anwanahfeg eba kaningina leg afa ehe nof etetni gohna. \v 21 Afa kaningi mas anwanahfeg mo aman ehem lahlafatig afa mang ehem esenagba eso ehe nufmbusiageg. Ehe mang luwal mo, hefum sahnibi soma nengelim sihinuge.” \v 22 Afa Ju elni misog el enaig sihifig afa aman enaig sihifef og Sisas eba Godna Gishu Wahiag el afa enag elim eba nuwagig lala kwegonuf eso afwambanai el agfohiaf. Afa awag i afag i enag mom embe ahfenam eso enaig sihi ahfena og kaningi mas anwanahfeg mo. \v 23 Eso eheningi ming mo esona og, “Ehe mang luwal mo, hefum sahni.” \p \v 24 Afa el nofug eso yuhwafena farisi el enag elim piske awamonim ehem enaig sihififni og, “Godna nof wa so na kagelim inim sihini eso kagel anwanafi enag el eba amtakwalig el.” \p \v 25 Afa ehe esoni og, “Enag el amtakwalig el me awai awai me afa enag ka mas anwanafeg mo. Autunam ka nof etetni fena afa yawo ka nufmbusiageg enaig mungo ka anwanafeg.” \p \v 26 Afa ehengel ehem sahni og, “Ahnaig ehe nem esenag? Nana nofug ahanaig bahiyifeg?” \v 27 Afa ehe sihina og, “Kati nengelim sihinig afa ne mas higig mo. Ahnaig esegba nengel membig enag mo piske higigim? Ateaho nengel gaba ogka heafna pahlukuiag el opuko?” \p \v 28 Afa ehengel ehem kwasonagini afa sihini og, “Ne enag amtakwalig el pahlukug afa kagelbi Mosesna pahlukuiag el fig. \v 29 Kagel anwanafig God ehe Mosesim ati sihina afa kagel mas anwanafig mo enag el ahnanai mahim bog?” \p \v 30 Afa ehe sihina og, “Enag enmunam feg nengel inim anwana el enam ne mas anwanafig mo. Ehe kana nofugum lahla fenag eso nengel mas anwanafig mo ehe ahnanai mahim bog.” \v 31 Bigel anwanafig God amtakwalig elni mo mas higinai. Afa el Godum ahnai skaufenag afa heafna mo pahlukug eso God enag elni mo eba higinag. \v 32 Afa yawo el mungo mingnag elni nofug lahla fetifena afa autunam nemug enaig mo el mas higini mo. \v 33 Afa enag el Godna el feg hwanigba eso ehe mas ahanaig ese eso heafna kifutig eba awai.” \p \v 34 Afa ehengel olug kakaginim esogona og, “Mahim ne gohnaba ne amtakwalig el fena eso yawa gaba ne gwenaig go. Ne hugna amtakwalig el asegba ne og kagelim sihinuge.” Eso ehengel ehem fena minefinim eso ningihinim afa ehem nuwagig lalam kweni. \s1 Aman el mas Sisasim olug oniginag hwainig eba nof tet el lofig \p \v 35 Afa Sisas higina mahim enag elim enaig esofini finibi eso bonam ehem nangunam esona og, “Ateaho ne Inim Elim olug oniginag?” \v 36 Afa ehe esona og, “Kam sihina ehe aman mahim eso ka ehem olug onigina.” \v 37 Afa Sisas ehem sihina og, “Ne ehem ati nangug eba ehe yawo ne nai yi eso ahwago.” \v 38 Afa enag el mongkokini kwakwagenam enaig esona og, “Ainiyag, ka nem olug onigina.” \p \v 39 Afa Sisas sihina og, “Ka ohuna bite wa bog eso el kwefihiagenam. Afa nof tet el nuhmbusiagef afa el nof lahlagna eba nof tet el lofef.” \v 40 Afa mingnag farisi el ehe yi mungwal hafufenaba ena mo higinim sahni og, “Ateaho kagel gaba nof etetni el?” \v 41 Afa Sisas sihina og, “Afa ne enaig sihifeba kagel nof etetni el eso nengelnai yi amtakwalig mas go mo. Afa ne enaig esog, kagel mang nof etetni mo eso nengelni amtakwalig nengelnai yi nago.” \c 10 \s1 Sisas eba sipsipni nangwaghiawageg el lofeg \p \v 1 Afa Sisas sipsipni waskwes mo sihina og, “Eba inim feg, afa sipsip bog megam sahu agfohie afa amtakwalig el mas mengigna sahu boi. Enaig el eba okwef el ehe eso bogim tufug seahug eso okwefig. \v 2 Afa kike enaig sipsipni lahlag nangwaghiawageg el afa ka enaig esfaf mungosni mengig gam eso sahu bog. \v 3 Afa el eso mengig wa anwasa fego afa kam mengig piginag eso ka sipsipni unehlagim suwigigba afa kana sipsip kana mengigim ati higig eso afwambagam wankag. \v 4 Afwambagam wanpugugum afa kana sipsip unem ati anwanafig afa mahim ka goseg ikaba eso sipsip kam sum pahlukuiag fug. \v 5 Afa enag sipsip ming elni unem higigim afa mas ehem pahlukui. Eba ehena mengigim mas anwanafinig mo eso ehem washu ahuaminafeg.” \v 6 Afa Sisas enag waskwes mo sihini eso farisi el mas anwanafig mo. \p \v 7 Eso Sisas piske sihini og, “Eba inim feg kike eba sipsipni bog mengig lofeg. \v 8 Afa mungwali el eso yuwanam ambugog enag el eba okwef el eso sipsip ehena mo mas higini. \v 9 Kike mengig feg afa aman ne ka nangum sahu boiba eba ne lahla gafef. Eso ne sahufenam afa afwambagam pugufenam eso ne lahlag bite wa wagiafufif \v 10 Afa okwef elni onigig eba enaig ehe bonam eso sipsipim okwefenam afa tigenam afa mingnagim mo amtakwalig aitikaf. Afa ka bogba soma kana sipsip nofkenagag fif eso enag nofkenagag ehengelnai yi nalig feni. \p \v 11 “Ka kike sipsipni lahlag anwasag el. Afa ka enaig esef kiafna eligim agfwoiyeba eso ka sipsipim kwaganif. \v 12 Afa anwasag el eba sipsipni awag afa gafugag el eba isug nangwahiagego mang ehena mo. Afa mahim sangwal mawang obofiba afa ehe nangugim eso sipsipim embem wasan ikag. Eso mawang bonam sipsipim tigeiba eso embem afuiaminefef. \v 13 Afa enag el eba isug gafugag el afa ehe mas sipsipim onigini eso ehe embem ikag. \v 14 Ka kike sipsipni lahlag anwasag el. Kikiafna sipsipim ka ati anwanafenig afa kiafna sipsip kam ati anwanafinig. \v 15 Eba gwenaig eseg Awag kam anwanafenag afa ka ehem anwanafenag. Afa ka kiafna eligim agfwoiyeba eso ka sipsipim kwaganif. \v 16 Afa mingnag sipsip eba kana afa ehengel mas ohuna bog megam agfohie mo. Afa ehengel gaba soma kana mo higinim afa kam pahlubugoiba afa ka wambinam mungo bog megam wasanif. Afa mungo anwasag el eso mungwali sipsipim nangwahiage wambuf gofif. \p \v 17 “Afa kana wahagna mona ka mas enam kwenai eso Awag kam hugna membenag. Afa ka kiafna nofkena agfwoiyeba eso ka piske fafe. \v 18 Mas aman el kana wahagna mina gishu agfwahe eba kiafna onigig wa eso ka kiafna eligim agfwahef. Afa kaba kifutigni feg kiafna eligim hwaiyanam afa ka kifutigni feg eso enag nofkenagag piske fafe. Afa kana Awag ohuna kifutig mo kam faig eso ka enaig esef.” \p \v 19 Afa Ju el enag mo higinim eso hefum mungo mungo fiahgini. \v 20 Afa el numb enaig esogona og, “Enag el eba nimbasa amtakwaligna afa ehe motet el lofeg. Ahnaig esegba ne ehena mo higini?” \p \v 21 Afa mingnag enaig esogona og, “Amo, enaig el eba mas enaig sihif. Afa nimbasa mas noftet elim ugwe fati.” \s1 Sisas enaig esog ka God i mungwalofug \p \v 22 Afa ming Ju elni buyis puguna. Afa enag buyis sefig Godna nalig lala buyis. Enanam eba bu was afa ninegna. \v 23 Afa Sisas Godna nalig lala gam ikanam afa wagiakafenaba enanai yi sefig Solomonna afwambag sime. \v 24 Afa Ju el ehem muhwa ambugog opukonam afa esogona og, “Afa mungwanam nembefum ne sisageg kagel kusig enam nengiafogum. So na kagelim ambagwa sihini ateaho ne Godna Gishu Wahiag el me awai awai me?” \p \v 25 Afa Sisas wahigi sihina og, “Ka nem ati sihinig afa nengel mas higig mo. Afa kana awagna kifutigni ka kigmog esena afa enag gafugag nengelim wagfunig ka aman mahim. \v 26 Afa nengel enam mas olug onigini mo. Afa ena enaig esigbi eso nengel mang kana sipsip mo. \v 27 Afa ka ati kiafna sipsipim anwanafenig afa ehengel kana mengigim higinim eso kam pahluhug. \v 28 Afa ka ehengelim higeg nofkenagag faibi afa mas amanim awaiye. Afa mas aman el kana ninganai bo okwefei kike mungo ati feg. \v 29 Afa kana awag ehengelim kana ninga wa wahiag. Afa ehe mungwali elim gosinig eso mas aman el heafna ninga nai ehengelim okwefei wambu. \v 30 Afa ka i awag i kaningi mungo ahfeg.” \p \v 31 Afa Ju el piske gwenaig esini hun fini ogna Sisasim hunna tuagu, \v 32 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Ka nengelim enaksag kigmog wagfunig eso Awag eseg. Afa mang lahlag ka esegba eso ne og kam ogna tigifati?” \p \v 33 Afa Ju el wahigi sihini og, “Kagel mang neana gafugam enam esoni mo. Afa neana mo ne Godum moalamp onag eso kagel ogna nem tigi. Afa ne el nemug feg eso ne onigig og kaba God.” \p \v 34 Afa Sisas esona og, “Nengelni nihe mo wa God elim enaig sihifena og, ‘Nengel god lofig.’ \v 35 Afa autunam God heafna nihe mo elim faini afa ehe enag elim seafag eba god. Afa big anwanafig Godna mo eba inim higeg gwenaig gofif. \v 36 Afa God elim enaig sihfenaba eso kam ahanaig esonaf? Afa Awag kam wignageg wahiagim eso kam ohuna bite gam ningihiag. Ahnaigesegba ne esogog ka Godum molamp onag mahim ka enaig sihifegba kaba Godna leg?” \v 37 Afa ka kikeafna gafugag ese hwanigba nofeka kana mo higini. \v 38 Afa ka awagna gafugag ati ka esenag. Afa nengel kana mo higigim kusi ofinifibi, afa kana kigmogim so na nangunim oniginim eso enag ne anwanafi Awag ka i ahagag afa ka awag i ahagag kaningi eba mungo ahfeg. \v 39 Afa ehengel ogna piske ehem kikehli afa Sisas wasan ikana. \p \v 40 Afa Sisas piske Jordan bu gam ehengam maligim ikanam agfohiefena. Enanai yi autunam Jon elim bu wa aitina. \v 41 Afa el numb ehem nangum ambugona afa esogona og, “Jon mas mang kigmog wagfug mo afa mungwali mo Jon eso Sisasim sihinag eba ini feg.” \v 42 Afa enanai yi el numb Sisasim olug onigini. \c 11 \s1 Lasarus ati wahag \p \v 1 Afa Betani nai el gihena heafna unehlagba Lasarus. Afa heafna muwalningi Maria i afa Marta i gaba gwenaig kimbig wa nai. \v 2 (Afa Maria eba enag angwafig Sisasim sanda bug sufuna afa heafna lapug ni ehena mongim titenagena. Heafna nisag Lasarus gihena.) \v 3 Afa muwalningi Sisas nangum mo ahningihiana og, “Ainiyag neana hihe gihnagi.” \p \v 4 Afa mahim Sisas enag mo higinam afa ehe enaig sihifeni og, “Ohuna gih eso ehem fag eba mas wahai. Enaig pugugba soma el Godna unehlagim fingifini afa Godna legim gwenaig esinif.” \v 5 Afa Sisas Martam, Mariam, afa Lasarusim eso ehengelim membeni. \v 6 Afa mahim Sisas ehenigina mom higinam afa ehe mas ikagna ikana mo. Ehe gwenanai yi gafena sambaga osuna. \v 7 Afa mahim sambaga osuna fenaba ehe pahlukuiag elim enaig esoni og, “Ause big Judia gam piske ahuiagim.” \v 8 Afa pahlukuiag el esogona og, “Tisa, mas manageg mo enanai yi Ju el ogna nem hunna tigi. Ahnaig esegba ne og ka piske susum ika?” \p \v 9 Afa Sisas sihina og, “ Afwambusug eba osuna feg. Afa el osuna ikagba ehe mas mong kiakipe eso osu bitem afwambusug faig. \v 10 Afa el sinaini ikagba eba afwambusug awai eso ehem mwelkiakipef.” \v 11 Afa Sisas enaig sihifenam afa ming mo sihina og, “Lasarus bigelni hihe eba ehe nongi afa ka ehem ilafof.” \v 12 Afa pahlukuiag el esogona og, “Ainiyag, afa ehem gih bihig fenam eso gifuf eba lahlafefe.” \p \v 13 Afa Sisas Lasarusna wahagna mo sihinaba afa pahlukuiag el enaig onigifini ehe isug nongi. \v 14 Eso Sisas ehengelim ambagwa sihini og, “Lasarusba ati wahag. \v 15 Afa mahim wahagba ka mas enanai yi gafena mo afa ka nengelim sifakalinig eso ne kam olug onigini. Ause, nawo ahu ehem nangu.” \v 16 Afa Tomas (heafna ming unehlag eba Didimus) mingnag pahlukuiag elim sihini og, “Bigel ehem mungwal pahlukunam afa ehe awahafuf eba bigel gaba pigiahiaf.” \s1 Sisas wahag elim ilafotigif \p \v 17 Ahunam Lasarusna kimbig wa opukonam. Afa kimbig wa nai el ati Lasarusim hun megam ahu fakini afa sambaga sambaga osuna enaig ati fena. \v 18 Afa Betani eba muhwa Jerusalem wa go. \v 19 Eso enaksag Ju el ambugonam Marta mi Maria mi kusugugonim mahim eheningina nisagim wahanibi. \p \v 20 Afa mahim Marta anwanafenaba Sisas muhwa bofena eso ikanam Sisasim ufana. Afa Mariaba lala gafena. \v 21 Afa Marta Sisasim sihina og, “Ainiyag, ne ohunanai yi gafiteba kana nisag mas wahaite. \v 22 Afa ka ati anwanafeg yawa gaba ne mangim sahnaiba Godum eba nem faif.” \v 23 Afa Sisas ehem sihina og, “Nana nisag eba nofkenagag piske fagim.” \v 24 Afa Marta esona og, “Ka anwanafeg mahim God elim kwefihiagofefiba enanam eso ehe piske buihiaf.” \p \v 25 Afa Sisas ehem esona og, “Kike enaig esef, wahag elim ilafotiginam afa higeg nofkenagag faif. Afa aman el kam olug oniginag eso wahag eba nofkenagag fafe. \v 26 Afa aman el nofkena agfohie eso kam olug oniginag eba mas wahai. Ateaho ne enag mo olug oniginag?” \v 27 Afa ehe wahigi sihina og, “Ei Ainiyag, ka enag olug oniginag neba Godna leg afa Godna Gishu Wahiag el eso God autunam ati sihi wahiana og ka nem bite gam ningihiaf.” \s1 Sisas heagaba ufwena \p \v 28 Afa ehe enaig sihifenam lala gam piske ikanam afa Mariam sagmonam sihina og, “Tisa ati bog afa ehe nem awamona.” \v 29 Afa mahim Maria ena mo higinam eso bihianam ehe nangum ikagna ikana. \v 30 (Sisas mas kimbig wa puguna mo ehe gwenanai yi gofena eso Marta ufana.) \v 31 Afa Ju el Mariam kusugunim afa lala auguiafena. Afa mahim Maria bihianam kikini akafenaba eso ehengel ehem nangunim pahlukuna. Afa ehengel onigini og ehe bitekfe wa ufwegim aka. \p \v 32 Afa Maria Sisasim pugunam afa ehena mong yi kwakwage peganam afa enaig esona og, “Ainiyag, ne ohunanai yi gafiteba kana nisag mas wahaite.” \v 33 Afa mahim Sisas nangwagenaba Maria afa Ju el wewat wahiafenaba eso ehe kusugufenim afa ehena olug mas hugna lahlafena mo. \v 34 Afa ehe ehengelim sahni og, “Ahana nai yi ne fakig?” Afa ehengel wahigi sihini og, “Ainiyag so bo nangu.” \p \v 35 Afa Sisas nomb pe afenaba. \v 36 Afa Ju el enam nangunim esogona og, “Nasabam, enag el heafna nihem hugna membenag.” \v 37 Afa mingnag ehengelnai enaig esogona og, “Ehe enag el nof etetni elim nofug ati ugwe fatina afa ehe ohnam gaba enaig eseite Lasarus mas wahaite.” \s1 Lasarus piske bihiana \p \v 38 Afa Sisasna olug piske bihianam afa bitekfe gam ikana. Eba hun meg afa hun fifagna mengigim kaguni. \v 39 Afa Sisas esoni og, “Hunim so bigifa fati.” Afa wahag elni muwalig, Marta esona og, “Hei Ainiyag, eba amtakwalig nofung puguiagim ehe ati bitekfe wa sambaga sambaga osuna feg.” \p \v 40 Afa Sisas sihina og, “Ka nem ati sihinag afa ne kam olug oniginaiba eba ne Godna kifutig nangufe.” \v 41 Afa ehengel hunim bigifi fatini. Afa Sisas ofim sisi nofenam esona og, “Humuan ka nem lahlag onag eso ne kana mo fahiginaf. \v 42 Ka ati anwanafeg ne kana mo fahiginaf afa ka ohuna mo enaig sihifenif eso el osa muhwa agfohie soma higinim afa anwanafi ne kam ningihiag.” \v 43 Enaig sihi wahianam afa ehe hugna unena, “Lasarus pugu bo.” \v 44 Afa enag wahag el pugu bona afa heafna mongningam lofugna kikenagini afa mingnag lofug ehena nofbosugum kaguni. Afa Sisas esona og, “Lofug piginagibi soma ikai.” \s1 Misog el mina tuhlagini Sisasim tigigim \p \v 45 Afa enaksag Ju el Maria nangum ambugonam afa enag kigmog nanguni eso Sisasim olug onigini. \v 46 Afa mingnag el farisi elim nangugim ahunam afa enag mo sihigonugini eso Sisas esena. \v 47 Farisi el i afa amunai pris i misog elni nof wa nuwagnam enaig esogona og, “Ahnaig so big esif? Enag el enaksag ahanaig ahanaig kigmog awgfuiageg. \v 48 Afa big ehem isug nangu wahibi afa ehe mingnag kigmog enaig eseiba eso mungwali el ehem olug oniginif. Afa mungwali el ehem enaig esinibi eso Romna misog el ambugog nangunim eso Godna nalig lalam afa bigelni elim gaba amtakwalig aitif.” \p \v 49 Afa mungo el ehengelnai heafna unehlag Kaiafas enanam prisni misog el enaig esona og, “Nengelni onigig wesig feg. \v 50 Sa hig, afa enag mungo el wahaiba eba lahlafeg eso mungwali el mas awaiye.” \v 51 Afa Kaiafas ohuna mo enaig sihifena afa enag mo eba mang heafna onigig wa enaig sihifiah mo. Enanam ehe prisni misog el fena eso enag mo sihina enaig Godna mo fi sihiaule el lofug fena. Ohuna mo enaig sihifeg Sisasna wahag Ju elim kwaganigim. \v 52 Eba mang Ju elim mungo kwagani mo afa Godna el eso mungwali goka afa ehena wahag ehengelim wambinim eso Godna mungo el fif. \p \v 53 Afa gwenanam enag mo higinim afa mina yisigiagini Sisasim tigigim. \v 54 Eso Sisas mas Ju elni nofwa ambagwa ikana mo. Sisas afa heafna pahlukuiag el bite bihig gam muhwa ahuna. Ehengel Efraim kimbig auguiafena. \p \v 55 Afa Pasova buyis meini ofefenaba eso el numb kimbig wahinim Jerusalem gam ahunam afa Mosesna nihem esinim eso buyisim numwehiagini. \v 56 Afa el Sisasim yisiginim mahim awaiyenaba eso Godna nalig lala nuwagnam hefum sahigini og, “Ne ahanaig onigig fig ehe buyis wa boi me?” \v 57 Afa amunai pris i afa farisi el i kifutig mo faig gona og, afa ne aman Sisasim nangwagba so kagelim sihigonibi eso kagel ahu ehem kikehli. \c 12 \s1 Maria sanda bug Sisasna mong yi sugfuna \r Matyu 26:6-13, Mak 14:3-9 \p \v 1 Afa Pasova buyis meini ofe eba enwesog wa gohug osuna enanam puguf. Afa Sisas Betani wa puguna. Eba Lasarusna kimbig eso enanai yi ehem wahanaba eso Sisas ehem ilafona. \v 2 Afa Sisasim fane numwehiagini. Marta fane magegiagena afa mingnag el i afa Sisas i sime wa auguiafena afa Lasarus gaba mungwali auguiafena. \v 3 Afa Maria sanda botolna nalig bihia fanam Sisasna mong yi sugfunam heafna lapugni titenagena. Eso lahlag fungug lala wa puguna. Ohuna sanda eba enaksag kigna feg. \v 4 Afa Judas Iskariot Sisasna pahlukuiag el fena ehe mas sifakalena mo mahim Maria enaig esenaba. Judas eba enag el eso Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiaf. \v 5 Afa ehe ninimuna og, “Enag sanda bugba elim faigote soma 300 kigna fiti eso big enag kigna gawig hwainig elim kwaganite.” \v 6 Ehe mang gawig hwainig elim onigini enag sihifiah mo. Eba ehe okwef el. Afa ehe ehengelni kig fakehlaf eso ehe mingnag mo wambug meagam kumug enag hefum kweafug. \p \v 7 Afa Sisas esona og, “Afwai, nofeka ehem kwena. Ohuna sanda bug ehe faka wahianaba eso kana eligim numwehenageg bitekfe wa fakigim. \v 8 El gawig hwainig nengel nai yi higeg agfofi afa ka mas nengelim higeg wangafi.” \p \v 9 Afa Sisas Betani wa gafena afa enaksag Ju el enam higinim eso ahu Sisasim nanguni. Afa ogna Lasarusim gaba nangu eso wahagba Sisas ehem ilafona. \v 10 Eso amunai pris mo sihiagini ogna Lasarusim gaba tigi. \v 11 Eso ehena yi enaksag Ju el ehengelni misog elim hwatigim eso Sisasim olug onigini. \s1 Sisas misog el lofug Jerusalem gam ikana \r Matyu 21:1-11, Mak 11:1-11, Luk 19:28-40 \p \v 12 Afa ming osuna el numb buyis nangugim ambugona afa higinim og Sisas ohuna mina Jerusalem gam bo ikaf. \v 13 Eso ehengel komb figeg tutoaginim ahunam ehem ufinim eso enaig esogona og; \q1 Godna unehlag nalig feg. Enag el God eso ningihiag soma God ehem lahlafia fai. God soma Ju elni misog elim lahlafia fai. \p \v 14 Afa Sisas donki fanam afa fukoka ganam eso ikana. Afa mahim ehe enaig esenaba eso Godna mo inim pugug. Autunam Godna mo ati enaig ginofi wahini; \q1 \v 15 Jerusalem wa nai el, so hig. Nofeka embefig, so nangu, nengelni misog el donki wa sisi obo. \rq Sek 9:9\rq* \p \v 16 Afa enanam heafna pahlukuiag el enag mo mas onigini mo. Afa autunai wa Sisas wahanam afa bihianam awag nangum piske kukaf eso enanam ehengel enag mo anwanafif eba Sisasim sunig afa ehem kweagfunim enaig esini. \v 17 Afa el Sisasim nanguni mahim Lasarusim ilafonaba bitek fenai eso enag mo sihiageahuna. \v 18 Afa el numb enag kigmog mo higinim eso ambugonam Sisasim mina wa ufini. \v 19 Afa farisi el hefum sihiageni og, “Bigel mas ehem kwenig mo. Sa nangu, el numb bigim hwatigim ehem pahluhug!” \s1 Afwambanai el ogna Sisas nangu \p \v 20 Afa mingnag Grik el Jerusalem gam ahuna. Ehengelbi afwambanai el ogna buyis ambugonam eso Godna unehlagim fingi fini. \v 21 Afa ehengel ambugonam Filipim sahni og, “Amunai kagel ogna Sisasim nangu.” Afa Filipna Kimbig Betsaida Galili wa nai. \p \v 22 Afa Filip Andrum sihinagim ikana eso eheningi Sisasim ahsihina. \v 23 Afa Sisas esona og, “Yawaba eso God elim wagfunif Inim el eba nalig feg. \v 24 Kike enaig kon fug lofug fe, kon kug enaig eseg afa ne mungo isug ningana faguafiba eba gwenaig mungo fifuf. Afa enag ne bite megam kumohlaiba eso noginam eso nog puguf enag mungo lig yi enaksag kug fef. \v 25 Afa aman el hefum hugna onigkafuf enag el eba awaiyef. Afa aman el mas bitenaim hugna membeg mo afa heafna nofkenagag kusig eso enag el higeg nofkenagagim numwehiageg. \v 26 Afa aman ne kana gafugag esenag ehe soma kana onigigim pahlubui. Eso ka ahnanai yi feg eba kana gafugag el gaba gwenanai yi fifuf. Afa aman el kana gafugag eseg eso kana awag ehem lahlag onaf.” \s1 Sisas heafna wahagna mo sihina \p \v 27 “Afa kana wahag muhwa ofe eso kana olug kinig feg. Ahnaig sihi ka fef. Ohuna kinig eba mog feg na ka bog. Eso masa ka enaig esof, ‘O Humuan ohuna kinig masa ne kana ninga wa wahiaf.’ \v 28 Afa ka enaig esof, ‘O Humuan, so na nimbiafna unehlagim fingi fe!’” Afa God of wa wagofna og, “Ka ati kiafna unehlagim fingi feg afa ka gwenaig piske esef.” \v 29 Afa el numb agfofenaba enag mengigim higini. Afa mingnag el enaig esogona og, “Eba hug moasig!” Afa mingnag el enaig esogona og, “Amo, eba of wa nai el ehem sihinago!” \p \v 30 Afa Sisas ehengelim sihini og, “Enag mo mang kam kwegfwag mo eba nengelim kwaganigim. \v 31 Afa enanam God bitenai elim kwefihiagefe eso ehe bitenai misog elim filafatif. \v 32 Afa mahim el kam sisi kahlibi afa ka mungwali elim wambuiba eso kam ambugog muhwafinif.” \v 33 Afa Sisas enag mo enaig sihifeni eba wagfug heafna wahag enaig esef. \v 34 Afa ehengel esogona og, “Godna buk enaig sihifeg Godna Gishu Wahiag El higeg gafif. Ahnaig esegba so na enaig sihifeg Inim Elim sisyi kahlif? Kagelim sihini Inim El aman mahim?” \p \v 35 Afa Sisas sihina og, “ Afwambusug nengel nai yi mas higeg gofi mahim enag afwambusug gofiba so na ati ika masa nem sikikfinaf. Eso el sinaini fakaf ehe mas anwanafe ehe asim aka. \v 36 Afa ka enag afwambusug nem faig. Afa mahim ka nengel nai yi gofiba so na kam olug onigini eso nengel enaig fi eso el afwambusugni fakaf.” Afa Sisas enag mo sihi wahianam eso wasanam ikana afa mas ambagwa gofena mo. \s1 Ju el Sisasim mas olug onigigi mo \p \v 37 Afa Ju el enaksag kigmog nanguni eso Sisas esena eso ehengel ehem mas olug onigini mo. \v 38 Afa ehengel enaig esini eso Aisaiana mo inim puguna. Ehe Godna mo fa sihiaule el afa autunam ehe enaig esona og; \q1 O Ainiyag, ne ati nimbiafena kigmog wagfug eso kagel neana mo sihigonugbi afa ehengel mas higig mo. \rq Ais 53:1\rq* \p \v 39 Afa ehengel mas Sisasim olug onigini mo eso Aisaia ming mo piske sihini og; \q1 \v 40 God ehengelni nofugum kagunig eso ehe mas nunofihiagini mo afa onigigim kikisenig eso mas numwehe anwanafi. Afa God enaig esog afa ka enaig ese hwanigba eba ehengel kam piske oniginif eso ka ehengelim lahlafetifef. \rq Ais 6:10\rq* \p \v 41 Autunam God Aisaiam itiwa wagfuna eso Sisasna kifutigim nanguna eso enag mo ehem sihinag. \p \v 42 Afa farisi el enaig sihififni aman ne Sisasim olug oniginaf eso nofeka nuwagig lala gam ambugog go. Afa enaksag Ju elni amunai el Sisasim olug onigini. Afa farisi elim embefegoni eso enag mo mas ambagwa sihiagini mo. \v 43 Afa ehengel hugna membig el soma ehengelim lahlag goni afa Godum mas enaig onigifini mo. \s1 Sisasna mo elim kwefihiagefe \p \v 44 Afa Sisas ambagwa sihina og, “Aman ne kam olug oniginag afa el kam eso ningihiag ehem gaba olug oniginaf. \v 45 Afa aman ne kam nangufe afa el kam eso ningihiag ehem gaba nangufe. \v 46 Afa ka ohuna bite wa bog afa ka elim afwambusug faig eso mungwali el kam olug oniginif ehengel mas sikifig wa agfohiefi. \v 47 Afa aman ne kana mo higinam afa mas pahlukui afa kike ehem mas kufeni. Afa ka mang bite nai elim kufenigim boah mo afa ka elim wambugum ka bog. \v 48 Afa aman ne kam mas fatinag afa kana mo mas kehlag mo afa mahim kwefihiageg osuna ohuna mo ka sihinag eba ehem kufenaf. \v 49 Afa kana ohuna mo enaig esef eso ka mas kiafna onigig wa enaig sihif. Awag kam ningihiag afa ehe kam kifutig mo faig eso ka gwenag mo fagim so ka sihiageg. \v 50 Afa ka anwanafeg heafna mo elim higeg nofkenagag mina wagfunig. Eso mo ka sihig eba Awag kam faig naka sihig.” \c 13 \s1 Sisas heafna pahlukuiag elni mongim buna gigiafenugena \p \v 1 Afa enanam Pasova buyis meini ofefenaba. Afa Sisas anwanafena ehe bite wahiagim ati muhwa ofe eso Awag nangum piske ikaf. Afa ehe heafna elim higeg membenig fafefe eso ohuna bite wa feg eso ehena membug gwesim mungwal fafaini. \p \v 2 Afa Satan ati Judas Iskariotim amtakwalig onigig faina eso ehe Sisas angoluwag elni ninga wa wahiaf. Enag Judas eba Saimonna leg. Afa Sisas heafna pahlukuiag el mungwali augunam fane ahgafenaba. \v 3 Afa Sisas anwanafeg Awag ehem mungwali kifutig ati faig eso mungwali ehem ahnai skaufenig. Afa ehe anwanafeg ehe Godum wahia bog afa piske ikaf. \v 4 Eso Sisas bihianam nineg lofug hugufanam afa taul agagig wa kigauguna. \v 5 Afa ehe bu sob yi sugfunam afa so heafna pahlukuiag elni mongim gigiafenugena afa taul hugufanam eso enana titenugena. \v 6 Afa ehe ogna Saimon Pitam enaig esena. Afa Pita enaig esona og, “Ainiyag, ateaho so na kana mongim gaba buna gigiafenai?” \p \v 7 Afa Sisas wahig sihina og, “Mang ka eseg ne enag mas yawo anwanafeg mo afa autunai wa ne enam anwanafef.” \v 8 Afa Pita ehem sihina og, “Amo, nofeka kana mongim gigiafena.” Afa Sisas wahig sihina og, “Afa ka nem enaig esenag hwanigba eba ne mas kana pahlukuiag el fenai.” \v 9 Afa Pita esona og, “Ainiyag, afa enaig inimemfef afa kam kusig mong bihig gigiafegimba ka membeg so na kana eligim mungwali sufa.” \p \v 10 Afa Sisas esona og, “Afa aman ne bu wa suf eso ehena eligbi ambug gofuf. Afa kimbig wa pugunam eso mong bihig gigiafena. Afa nengelbi mungwali ambug agfohie eso mungo el nengel nai mas enaig goh mo.” \v 11 (Sisas ati anwanafeg aman el afa ehem angoluwag elni ninga wa wahiaf eso ehe enaig esog, “Nengelbi mungwali ambug agfohie eso mungo el nengel nai mas enaig goh mo.”) \p \v 12 Afa Sisas ehengelni mong sufuhiage wahinim afa lofug piske fatinam afa sime gam ikanam eso ehengelim sahtigini og, “Ateaho ne ohnam anwanafig so ka nem esenig? \v 13 Afa ne kam enaig sefi fig Tisa afa Ainiyag eba ne lahla sihifeg eso kike enag elbi feg. \v 14 Sa nangu! Kaba Tisa afa Ainiyag ka nengelni mongim buna sufuhianugeg eso ka isug gafugag elni gafugam esenig. Afa ne gaba nimbiafgelni nai elni mongim so na sufuhiage gonugibi enaig eba lahlafeg. \v 15 Afa kati nem minaba wagfunig eso ka nem esenig so na mingnag elim enaig esegoni. \v 16 Eba inim feg. Afa gafugag el mas gosu eba misog el gosu fakaf. Afa el eso mo fabug enag el mas gosui eba el eso ehem ningihiag enag el gosu fakaf. \v 17 Yawaba ne enag inim mo anwanafig afa ne enam pahlukuiba eso ne sifakali. \p \v 18 “Kana mo mang nengelim mungwali esoni mo. Ka nengelim awamonigim eso ka nengelim ati anwanafenig ne ahanaig el mahim. Afa Godna mo enaig sihifeg ‘Enag el ka fane mungwali ahneule ehe kam amtakwalinagim.’ \v 19 Ka nengelim ohuna mo osihini afa mahim enagba puguiba nengel kam olug onigif kike i afa kiafna mo i higeg ka ahgofuf. \v 20 Eba inim feg. Ka elim ningitigi afa aman ehengelim awamogonibi eba kam gaba gwenaig esenig. Afa aman kam awamonaiba eba kana elim gaba gwenaig esigonug eso ka ningitigig.” \s1 Sisas esona og el kam angoluwagna ninga wa fakaf \r Matyu 26:20-25, Mak 14:17-21, Luk 22:21-23 \p \v 21 Afa enag mo sihi wahianam afa ehem olug kinig fenam eso ambagwa sihina og, “Eba inim feg nengelnai mungo kam angoluwagna ninga wa wahiaf.” \v 22 Afa pahlukuiag el hefum fanangu feaginim afa etetiagini og ehe aman elim esonag. \v 23 Afa pahlukuiag el mungo Sisas eso ehem hugna membenag enag el Sisas i muhwa ahagag fena. \v 24 Eso Pita ehem mingigna sehneina og, “Sahna ehe amanim esonag?” \p \v 25 Eso enag el Sisasna elig nai yi muhwa gafena afa enag sahna og, “Ainiyag, eba aman mahim?” \v 26 Afa Sisas wahigig sihina og, “Ka amba fane bug wa fatinam elim faiba eba enag el kam esenaf.” Eso ehe amba bu wa fatinam Judasim faina. Judas eba Saimon Iskariotna leg. \v 27 Afa enanam Judas amba fanam afa ikagna Satan ehem simbagahlana. Afa Sisas ehem sihina og, “Afa ne mang enaig esofefiba so na ikagna ese.” \v 28 Afa mingnag pahlukuiag el auguiafena afa enag mo mas anwanafini mo asegba Sisas ehem enaig sihifena. \v 29 Afa Judas ehe kigim kehlag eso mingnag pahlukuiag el enaig onigifini og Sisas ehem ningihiag ma ka buyisna fane wambu. Afa mingnag enaig onigifini og Sisas ehem ningihiag soma gawig hwainig elim kwagani. \p \v 30 Afa Judas amba fanam eso ikagna afwambagam pugu kana. Eba sinaini ehe enaigba esena. \s1 Sisas yawonai nihe mo faini \p \v 31 Afa Judas mahim ikanaba Sisas sihini og, “Yawo God Inim elni kifutig ambagwa wagfuf afa Godna kifutig Inim el nai yi ambagwa puguf. \v 32 Kaba Inim el afa Godna kifutig ka nai yi ambagwa wagfuiba eso nanguf eso God ehe kana kifutig elim wagfunif. Yawo God enaig esef. \v 33 Kana luwal, ka mwakwalig ganam afa ikaf. Afa nengel kam ogna yisigi afa ne kam mas nangui. Afa Ju elim ohuna mo ka sihinig nengelim gaba gwenaig mo ka nem esonig, ‘Asim eso ka aka nengel mas ambugog.’ \v 34 Afa ka nengelim yawonai nihe mo faig. Eba enaig esog so na nimbeafgeli nai hugna membagi. Eso ka nem hugna membenig so nengel gaba gwenaig esi nimbeafgel naim so na membagi. \v 35 Afa ne enaig esegba mingnagim membegonif eso mungwali el anwanafif ne kana pahlukuiag el.” \s1 Sisas esona og Pita esof ka mas ehem anwanafenag mo \r Matyu 26:31-35, Mak 14:27-31, Luk 22:31-34 \p \v 36 Afa Saimon Pita sahna og, “Ainiyag, asim ne aka?” Afa Sisas sihina og, “Asim so ka aka yawo ne kam mas pahlubui afa sumi yi ne kam pahlukuf.” \v 37 Afa Pita sahna og, “Ainiyag, asegba ka mas nem yawo pahlukui? Eso el biningim sofegonifibi ka mas wahagim embefe!” \v 38 Afa Sisas sihina og, “Ateaho ne enaig inim esef? Afa kana kugum fanam eso wahaf? Eba inim feg afa kakaruk mosiagim meinifefiba afa ne sambaga mungonagim ne enaig esof ka mas ehem anwanafenag mo.” \c 14 \s1 God nangum ikagba Sisas ehe minaba feg \p \v 1 Afa Sisas pahlukuiag elim enaig esoni og, “Masa nengel hugna kukugeskofif afa olug kinig feskofif. So na Godum olug onigini afa kam gaba gwenaig esini. \v 2 Afa kana Awagna lalaba enaksag kug gohka. Enaig inim hwanigba ka mas nem enaig esoni. Eso ka nengelni kug numwehiage gim ka aka. \v 3 Afa ka nengelni kug numwehiagenam eso ka piske bonam nengelim wambinam eso big mungwali enanai yi ahu auguf. \v 4 Afa ohuna mina ne anwanafig mo ka asim aka” \p \v 5 Afa Tomas ehem sahna og, “Ainiyag, kagel mas anwanafig mo asim ne aka! Ahnaig ka esigbi eso ka ena minam ahuiagimba anwanafif?” \v 6 Afa Sisas wahigi sihina og, “Afa el membeg inim mo anwanafigim afa nofkenagag figim eba kike ena minaba feg. Afa Awag nangum ahuiagba mas ming minaba goh mo, eba awai, kike mungo feg. \v 7 Afa ne kam numwehe anwanafigbi eba kana Awagim gaba ne ehem anwanafif. Yawo ne ehem anwanafig afa ne ati nangug.” \p \v 8 Afa Filip sihina og, “Ainiyag, nimbiafena Awagim kam wagfunibi eso ka enam nanguf eba kagelni sahigbi ati yuhwafeg.” \v 9 Afa Sisas esona og, “O Filip, big higeg ahwagiakaba. Afa asegba ne kam mas anwanafenag mo? Afa aman ne kam nangug eba ehe ati Awagim nangug. Afa asegba ne kam esonag, ‘Kam Awagim wagfuni?’ \v 10 Afa Awag ka i ahgohug afa ka Awag i ahgohug; afa ne enam mas onigig mo? Afa mo ka nem sihinig eba mang kana mu mo eba kiafna Awag ka i ahgoba enag ehe heafna gafugafeg. \v 11 So na kana mom onigim eso ka nem sihinig ka Awag i ahgohug afa Awag ka i ahgohug. Afa awaiegba so na kana kigmogim piske onigigim eso ne kam olug onigini. \v 12 Ka nem inim sihinig aman el kam olug oniginaf eba ehe gaba gwenaig kigmog esef eso ka eseg. Afa enaig elni gafugag kana gafugagim goseg eso kaba Awag nangum aka. \v 13 Afa mangim ne kana unehlag wa sahiba eba ka esef eso ka Leg Awagna unehlagim fingifef. \v 14 Afa mungwali mangim gaba ne kana unehlag wa sahiba eba ka esef. \v 15 Afa ne kam hugna membenagba eba so na kana mom ugwe pahlukui.” \s1 Sisas sihi wahiag og ka Godna Sungwag ningihianif \p \v 16 “Afa ka Awagim sahnam eso ehe nengelim ming Kwagfwag el ningihianif eba nengelim simbigahlanam higeg wangofuf. \v 17 Enag Kwagfwag el eba Godna Sungwag eso Godna inim mo ambagwa nem pugunif. Afa bitenai el ehem mas nanguni afa anwanafini mo eso ehem mas sugufini mo. Afa ne ehem ati anwanafini eso ehe nengelim wangofna afa nengel i sahogofna. \p \v 18 “Afa ka nem mas hwati ofenaiba bulwag luwal lofug. Afa ka nem piske bonam nangwag fe. \v 19 Afa mungwanam feg hwainig bitenai el mas kam nangui afa ne kam nanguf. Ka nofkikenafeg eso nengel gaba nofkena auguf. \v 20 Afa enag osuna puguiba ne anwanafif ka kiafena Awag i ahgo afa ne ka i ahgo afa ka ne i ahgo gwenaig. \v 21 Afa aman el kana nihe mo kikehlanam pahlukuiba eba enaig el kam hugunam membenag. Afa sohnaig el kam enaig esenaiba afa kana Awag ehem membenaf afa ka gaba gwenaig esenam eso ka kefum ehem ambagwa pugunafe.” \p \v 22 Afa ming Judas (ehe mang Judas Iskariot mo) ehe enaig esona og, “Ainiyag, asegba ne ogna nimbefum kam wagfuni afa ne mas nimbefum mingnagim mungwali wagfunig mo.” \v 23 Afa Sisas wahigi sihini og, “Aman kam membenaf eba kana mo higigim pahlubug. Afa kana Awag ehem membenag eso kaningi ahbonam enag el i ahgofuf. \v 24 Afa aman mas kam membenai eba kana mo ehe mas pahlubui. Ena mo ne higig eba mang kana onigig wa bo mo awai, Awag kam ningihiag afa enag heafna mo. \p \v 25 “Afa enanam ka nem wangofenaba ka nem ohuna mungwali mo sihinig. \v 26 Afa Awag kana unehlag wa Kwagfwag el ningihiaf. Enaba Godna Sungwag afa ehe nengelim mungwali wagfunim afa ehe nengelni onigigim fokwa wasanaba eso ne enam piske onigif mo so ka nem sihini. \p \v 27 “Ati muhwa ofe ka nem wasanif afa kaba olug efihlagna feg enag afafug ka nem faif. Bitenai elbi mas nem enaig olug efihlagba fai, eba awai. Eso nofeka hugna oniginim afa embe olug fi. \v 28 Afa ne kana mo ati higini ka enaig esona kog ka nem wasan ikanam afa ka nem piske bo pugunif. Afa Awag kam gosenag. Afa ne kam membeniba so na sifakali ka Awag nangum kako. \v 29 Oso ka nem yawo osihini eba autunai wa so puguf. Mahim enag puguiba so na enam onigif eso ne anwanafif kana moba inim feg. \v 30 Afa Satan bitenai misog el ati obo eso ka aseg nem hugna sihin goh mo. Afa heafna kifutig mas kam yuhwafenag mo. \v 31 Afa bitenai el so ma anwanafi ka Awagim membenag. Ehe kam esonagba na ka ehena gafugag mungwali esenag. Au ambugog nawo ahu.” \c 15 \s1 Sisasba wena afalig feg \p \v 1 Afa Sisas enaig esog, “Kaba inim we afalig afa kana Awagba asona mogba feg. \v 2 Afa mungwali iklig eso ka nai yi agfo afa mas fug luwug mo afa ehe higfeitifef afa mingnag iklig eso fug luwug ehe enaba afwambusugnugegba so ma enaksag fug luwoi. \v 3 Afa kana mo ati ka nem faig eba enag mo nengelim afwambusunugegba eso ne afsug agfohie. \v 4 So na ka i ahgohi afa ka gaba ne i ahgohfif. Afa iklig afalig i kufeg hwanigba eba mas fug luwoi. Eba mungwalofug gwenaig feg afa ne ka i ahgohug hwanigba eba ne nai yi fug mas luwoi. \p \v 5 “Afa kaba we afalig feg afa nengelbi iklig feg. Afa el ka i ahgohug afa ka ehe i ahgohug eso ehe enaksag fug luwof. Afa ne ka i ahgohug hwanigba eba mas ne mangim gaba esei. \v 6 Afa aman el ka i ahgohug hwanigba ehe enaig li iklig lofeg eso higfei susugbi eso fofeg. Afa enagba wambugum suwi wa wehlig. \v 7 Afa ne ka i ahgohfiba afa kana mo gaba ne nai yi ati goh eso ne nimbiafena membug wa Awagim sahnaba afa ehe nem enaig esenaf. \v 8 Afa mahim ne enaksag fug legeageg eso enaba wagfug ne kana pahlukuiag el fegba eso kana Awag unehlag nalig fag. \v 9 Awag kam hugna membenag afa ka gaba nengelim gwenaig esenig. So na higeg kana membug wa agfohefum. \v 10 Afa ne kana mo pahlukuiba eso ne kana membug wa agfohiefim. Eba gwenaig ka gaba kiafena Awagna mo pahlukug eso ka heafna membug wa ka goh. \p \v 11 “Afa ka nem ohunaig sihiofin kana sifakal so ma nengel nai yi pahaiba afa enag sifakal nengel nai yi gofiba eba nem ihafenif. \v 12 Afa kana nihe mo ohunaig esog afa ka nem membenig eso nengel gaba mingnagim gwenaig esegoni. \v 13 Nalig membug eba enaig feg el so ma heafna nofkikenag wahianam eso heafna hihem kweagfug. \v 14 Afa ne kana mom pahlukuiba eba ne kana hihe feg. \v 15 Afa Sisas esog, Ka mas nengelim isug gafugag el oni eba misog el mangim onigigba afa heafna isug gafugag el mas enam anwanafi. Afa ka nengelim esonig neba kana hihe feg eso mungwali mang Awag kam wagfunag eba enag ka ati nengelim wagfunig. \v 16 Afa ne mas kam kanoi mo, amo ka ati nengelim kanog hwatina eso ne ahu gafugafibi so ma enag fug luwoi. Afa enag fug so ma higeg gofi. Eso mangim kana unehlag wa Awagim sahnibi eba ehe enag nem faif. \v 17 Afa kana nihe mo enaig esog so na enaig esi, ‘So na nimbefum hugna membeagi.’” \s1 Bitenai el pahlukuiag elim olug kakagfegonif \p \v 18 Afa Sisas esog, “Afa bitenai el nengelim olug kakagfegonibi so na piske onigi ehengel ati gof kam enaig esini. \v 19 Afa ne bitenai fegba eba bitenai el nem membegonif, amo ka nem ati kanog hwatig eso ne bitenai nihe wahia afa ne enaig esibi eso bitenai el nem olug kakagfegonif. \v 20 So na piske onigif mo so ka nengelim sihinig, ‘Afa isug gafugag el mas misog elim gosenai.’ Afa ehengel kam amtakwal efibi eba nengelim gaba gwenaig esegonif. Afa ehengel kana mom higigbi eba nengelni mom gaba gwenaig esif. \v 21 Afa ne kana el fegba eso ehengel nem enaig esegonif. Afa Awag kam nigihiagba na ka bog afa ehengel ehem mas anwanafig mo. \v 22 Afa ka bo ehengelim mo sihinig hwanigfefiteba ehengelni nuhwef mas goh mo. Afa yawo ehengel mas enaig esogoi kagel mas anwanafig mo mang ka esig eba amtakwalig. \v 23 Afa aman el kam olug kakaginibi eso ehe gaba kana Awagim gwenaig esinig. \v 24 Afa ka ehengel nai yi olyi kigmog wagfug afa mas aman el enag enaig esena mo. Afa ehengel kam mas olug onigigim eso ehengelni nuhwef eba gwese goh. Afa yawo kigmog ati nangugim afa ehengel ka mi kana Awag mi olug kam kakage gonig. \v 25 Afa autunam ehengelni nihe mo enaig esog; \q1 Ehengel kam mungwinim olug kakagini. \rq Sam 35:19, 69:4\rq* \p “Afa yawo enag mo inim pugug. \p \v 26 “Afa ka Godna Sungwag nengelim ningihianif. Afa ehe Awag i ahagag eso bonam nengelim kwaganif afa heafna mo eba inim. Afa heafna mo eba kana mom sihinaf. \v 27 Afa mulug yi nengel ka nai yi agfohiafena eso ne gaba mingnag elim kana mom sihigonif.” \c 16 \p \v 1 “Afa ka nengelim enag mo sihinig eso nengelni olug onigig nofeka amusna piske ahu. \v 2 Afa ehengel nengelim nuwagig lala afwambawa wambaitif. Afa sumi yi enag osuna puguiba el eso nengelim kwagihig ehengel enaig onigifif og ka Godum kweagfug. \v 3 Afa ehengel Awag mi ka mi mas anwanafegonig mo eso ehengel enaig esif. \v 4 Afa ka nengelim enaig mo sihinig eso enaig kinig osuna opugufiba so na piske onigif eso ka nem numwehenugenig mo sihinig. Afa yuwanam yi ka ne i ahgofena eso ka mas nengelim enag mo sihini mo.” \s1 Godna Sungwagna gafugag \p \v 5 “Afa yawo ka Awag nangum aka afa ne mas kam sahnag mo, ‘Ne asim aka?’ \v 6 Afa yawo ka nem ohuna mo sihinig eso enag nengelni olug kinig faskofeg. \v 7 Afa ka nem inim mo sihinig afa ka nengelim wahia ikaiba enagba nengelim lahlafenig. Afa ka ika hwanigba Godna Sungwag nengelim mas boni. Afa ka ikagba eba ka ehem ningihiaf nengel nangum. \v 8 Afa mahim ehe boiba ehe bitenai elim amtakwalig nihe afa lahlag nihe afa kwefihiag nihe enag sihinugef. \v 9 Afa el kam mas olug onigini eso ehe ehengelni amtakwalig nihem wagfunif. \v 10 Afa ka Awag nangum ikaf afa nengel mas kam nangui eso ehe lahlag nihe sihinugef. \v 11 Afa God bitenai elni misog elim, Satanim, ati kwefihiageg eso Godna Sungwag elim kwefihiag nihe sihinuge wahiag. \p \v 12 “Afa ka membeg enaksag mo nem fai afa ne mas enam yuhwafig mo. \v 13 Afa Sungwag ehe Godna inim mo kehlag afa mahim ehe boiba ehe nengelim mungwali inim mo ogfunugef. Afa ehe mas heafna onigig wa nengelim sihini amo, afa mang ehe higig eba enam sihif. Afa mang sumi yi so puguf ehe enam nengelim sihinif. \v 14 Afa ehe kana mo fanam afa nem sihinif eso ehe kana unehlagim fingi fef. \v 15 Afa mungwali gawig Awagna feg eba kana. Eso ka ati sihig Sungwag kana mo fanam nem sihinif.” \s1 Yawo ne olug kinig afa autunai wa ne sifakalifi \p \v 16 Afa Sisas enaig esog, “Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf.” \v 17 Afa mingnag pahlukuiag el hefum sihiageni og, “Mangigim bigim enaig esonug, ‘Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf’ afa mingam ehe enaig esog ‘Ka Awag nangum aka eso enaig puguf.’ \v 18 Enag mo ‘Mwakwalig’ eba mangim esog afa enag ehena mo bigel mas anwanafig mo.” \p \v 19 Afa Sisas anwanafeg ehengel enam mo onigiahufnaba ogna ehem sahni eso ehe sihini og, “Ka esog ‘Mwakwalig afa ne kam mas nangui eso manageg hwainig ne kam piske nanguf.’ Atiasni enam ne nimbefum sihiageahu? \v 20 Afa ka nem inim sihinig afa ne wewatunam nomb mewa auguiafiba afa bitenai el eheba sifakalifi. Afa ne olug kinig faskofeg afa nengelni kinig eba wahigefe sifakaleg puguf. \v 21 Sa hig, mahim luwal gohugum ofeba eba angwafig tautig mu gof fagim. Afa mahim luwal mo gohugba eso angwafig mas piske tautig onigi eba ehe sifakaleg luwal ati gohug. \v 22 Nengel gaba gwenaig esif, yawana mo ne olug kinig finim afa ka nem nangwagiba eba ne sifakalifi. Enag sifakal mas aman nengelni nihinai hugufati.” \s1 Ne sahiba eba ne fafe \p \v 23 “Afa enag osuna puguiba eba ne mas kam mangim sahini. Ka nem inim sihinig mangim ne kana unehlag wa sahiba eso kana Awag nem faif. \v 24 Afa yawa gaba nengel kana unehlag wa mas mangim sahig mo. Esese ne sahiba ne fafe eso nengelni sifakaleg yuhwafef.” \s1 Sisas bitenai nihem filafefe \p \v 25 Afa Sisas enaig esog, “Ka nem ati waskwes mo sihini afa enag osuna puguiba ka mas nem waskwes mo sihini eso ka ambagwa kiafna Awagna mom nem sihinif. \v 26 Afa mahim enag osuna puguiba ne Awagim kana unehlag wa sahnaiba, ka mas enaig esog enanam ka nem kweagfunam ehem sahani, amo, \v 27 Ka mas nengelim enaig esini eba kiafna Awag ehe nengelim hugna membenig. Afa ne kam hugna membeni afa ne onigig God kam ningihiag naka bog eso ehe nengelim membenig. \v 28 Eba inim feg ka kiafna Awagim wahiagim naka ohuna bite wa bog afa yawo ka ohuna bite wahianam eso ka piske Awag nangum ikaf.” \p \v 29 Afa pahlukuiag el enaig esogona og, “Ei, yawo ne ambagwa sihig afa ne mas waskwes mo sihig mo. \v 30 Afa yawo kagel anwanafig ne mungwali ati anwanafeg mangofi kagel yiskosig nem ming sahnigim eso kagel ati olug onigig ne Godna bog.” \p \v 31 Afa Sisas esoni, “Ateaho ne enam olug onigig? \v 32 Higim, enag osu ati muhwa ofe amo eba ati pugug eso ne mungwali kam wahinim ahuiaminefef nimbiafgelni mungo mungo kimbig gam eso ka kikefwaimu gofuf. Afa ka mas kikefwaimu nemug gofi eba kiafna Awag i ka ahgofuf. \v 33 Afa ka nem enag sihinig eso ka nai yi agfofum eba so na olug efihlagna agfofufe. Afa ohuna bitewaba kinig nengelim pugunif eso nofeka embefi eba kati bitenai nihe filafatig.” \c 17 \s1 Sisas hefum afa pahlukuiag elim beten nena \p \v 1 Afa Sisas ena mo sihi wahianim afa ofim nangunam so enaig esona og, “Humuan, kam wahag was ati pugug so na nimbeafna Legim fingi fe eso ma nimbeafna Leg nem fingi fei. \v 2 Ne kam kanog og so ma elni misog el fei eso aman el kana ninga wa wasanig eba ka ehengelim inim nofkenagag faif. \v 3 Afa inim nofkenagag eba enaig eseg eso ehengel nem ati anwanafig ne inim God mungo feg afa ka Sisas Krais ne kam ningihiag. \v 4 Afa ena gafugag ne kam faina eba ati ka augig eso ka enaig fegba ka neana unehlagim ohuna bite wa fingi feg. \v 5 O Humuan, afa bite mahim fiahfenaba afa big ahagafenaba enanam kana unehlag eba nalig fena. Afa yawo ka membeg nimbeafna nof wa enag nalig unehlag ne kam piske fai. \p \v 6 “Afa enag bitenai el ne kam faina ka ehengelim sihinig afa nem ati anwanafig. Ehengelbi neana fena afa ne kana ninga wa hwatig afa ehengel neana mo higigim pahluhug. \v 7 Afa mungwali kike mungo fegba ehengel ati anwanafig enag ne kam faig eba neana bog. \v 8 Afa mungwali mo ne kam faig enag ka ehengelim faig eso ati fig. Afa ehengel anwanafig enag mo eba inim afa olug onigig ne kam ningihiagba na ka nem wahigim ka bog. \p \v 9 “Ka mas bitenai elim betenenig mo amo el eso ne kana ninga wa hwatig eba neana feg na ka ehengelim betenenig. \v 10 Mungwali el kana feg eba neana afa neana eso feg eba kana. Afa enag el wagfug kana unehlag eba nalig feg. \v 11 Afa yawo ka ohuna bite wahianam nem nangwagim bof afa ehengel so bite wa auguia. O Humuan, neba afsug nemug afa nimbeafna kifutig unehlag so na kam faig ena unehlag wa so na ehengelim nangwaghiage fegofum so ma ehengel mungo agfofi eso big mungo nemug ahfeg. \v 12 Afa mahim ka ehengelim wangofnaba ka ehengelim kaguagfwehiafna gofna enag neana kifutigni ne kam fainaba eso ka enaig esena. Mungwali lahlaggofena mas aman awaiena mo afa el mungo awaiena. Autunam neana mo enaig sihi fewahiana enag el mungo awaief afa enaba inim puguf. \v 13 Afa ati muhwa ofe ka neanangum bof afa ka bite wa gohba ohuna mo ka esona eso kana sifakal so ma ehengel nai yi yuhwafeni. \v 14 Afa ka neana mo ehengelim faig enag figim eso mas enaig bitenai el opukog mo eso ka gaba mang bitenai el mo. Eso bitenai el ehengelim olug kakag fegonug. \v 15 Ka mas nem esonai enag elim wambuiba so ma ohuna bite wa wahiyi amo, ka nem enaig sahna fenag so na kagwuf hiage gofiba eba Satan mas ehengelim amtakwale aiti. \v 16 Afa ka mang bitenai el feg mo eso ehengel gaba gwenaig. \v 17 Afa neana mo eba inim nemug feg. Ka membeg ohuna inim mo so ma ehengelni onigig wa gohfi eso neana el nemug apukuf. \v 18 Afa ne kam bite gam ningihiag afa ka gaba ehengelim ohuna bite wa ningitigif. \v 19 Ka kefum nem mungwali faig eso ehengel gaba gwenaig neana nemug fig. \p \v 20 “Ka mang enag pahlukuiag el mungo beteneni mo amo afa mungwali el eso pahlukuiag elni mo higigim afa kam olug oniginig na ka ehengelim gaba ka betenenig. \v 21 Afa ehengel so ma mungo agfohiefi eso big esahfeg ne ka i ahgohug afa ka ne i ahgohug. Sa ma ehengel eba biningi nai yi agfofi afa mungwali bitenai el so ma onigi ne kam ningihiag na ka bog. \v 22 Afa ne kam nalig unehlag faig afa ka ehengelim enaig unehlag faig eso ma ehengel mungo agfohiefi eso big mungo ahfeg. \v 23 Ka ehengelim wangohug afa ne ka i ahgohug so ma ehengel mungo nemug fi. Eso bitenai el anwanafi ne kam ningihiagim afa ne kam hugna membenag afa ehengelim gaba ne gwenaig esenig. \p \v 24 “Afa ohuna bite puguia hwainig fiahfenaba ne kam hugna membenam eso ne nalig unehlag kam faina. O Humuan, ka membeg mungwali el ne kam faig ma ka nai yi ohi agfofiba so ma kana kifutig nangui. \v 25 Humuan ne lahlag nemug feg, afa bitenai el mas nem anwanafenig mo. Afa ka nem ati anwanafeg afa el ne kam faina ehengel ati anwanafig ne kam ningihiag na ka bog. \v 26 Ka ehengelim neana unehlag wagfunig afa nem ati ambagwa anwanafenig afa ka gwenaig afa membug so na kam fenag so ma ehengel nai yi gofi. Afa kike gaba ehengel nai yi gofif.” \c 18 \s1 Judas Sisasim angoluwag elni ninga wa wahiana \r Matyu 26:47-56, Mak 14:43-50, Luk 22:47-53 \p \v 1 Afa Sisas betene wahianam heafna pahlukuiag elim wankana bu wesigim pe pafefukolina, ena bu sefig Kidron. Afa ena maligim aso ati gi eso ehe enam mina saigoahuna. \v 2 Afa Judas eba moaule el anwanafena Sisas esim wanfaka fafegof. \v 3 Eso amunai pris afa farisi el Godna nalig lala anwasag el mi afa mingnag ami mi ningitigi. Afa ehengel wina malwo wambinim eso Judas esim wankana. \v 4 Afa Sisas ati anwanafena mungwali enag ehem pugunafe. Eso ehe hilife ika gonam ehengel nai yi eso ehengelim sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?” \p \v 5 Afa ehengel wahigi esogona og, “Sisas Nasaret wa naim ka yisigi ambugog.” Afa Sisas esog, “Ena ka ohonaba feg.” (Mauule el Judas mungwali agfofena.) \v 6 Afa mahim Sisas esonaba og, “Ena ka ohonaba feg” afa ehengel amusna ahunam bite wa apaigona. \v 7 Bigiagafe agfohiafenaba afa Sisas piske sahtigina og, “Nengel amanim ne yisigi ambugog?” Afa ehengel esogona og, “Sisas Nasaret wa naim.” \p \v 8 Afa Sisas sihina og, “Kati nem sihinig na ka ohonaba. Afa ne kam kehligim ambugogba afa enag pahlukuiag el mo hwati so ma ahui.” \v 9 Afa ehe ohuna mo sihig eso heafna mo eba inim puguf. Eba ehe enaig sihina og, “Mungwali el ne kam faina lahlagagofena mas aman awaiena mo.” \p \v 10 Afa Saimon Pita naif skofanam prisni misog elni gafugag elim tigena. Ehe ehena ninganai anglugum hugufatina. Enag gafugag elni unehlag eba Malkus. \v 11 Afa Sisas Pitam kifutig mo sihina og, “Naif piske geg wa fanugu! Ena kinig Humuan kam faig eba mas ka kwenai.” \s1 Sisasim Anas nangum wanigahuna \p \v 12 Afa Romna ami afa ehengelni misog el afa Ju elni anwasag el Sisasim kikehlinim wena kikenagini. \v 13 Afa ehengel Sisasim Anas nangum wanigahuna. Afa Anas eba Kaiafasna kuwag. Afa ena yiana Kaiafas eba prisni misog el gofena. \v 14 Enag Kaiafas Ju misog elim enaig sihifeni og, “Eba lahlafeg enag elim mungo tigibi so ma mungwali el lahla agfohie.” \s1 Pita hefum sisagena \r Matyu 26:69-70, Mak 14:66-68, Luk 22:55-57 \p \v 15 Pita i afa mingnag pahlukuiag el i sum Sisasim pahlukuna. Prisni misog el enag pahlukuiag elim anwanafegoni eso ehe Sisasim misog elni lalana bog megam pahlukunam saho ahuna. \v 16 Afa Pitam kwenamba eso ehe afwambawa mengig muhwa gofena. Afa prisni gafugag angwafig mengig wa gofena. Afa ming pahlukuiag el piske ikana angwafigim sihinam eso Pitam sahu wanikana. \v 17 Afa enag angwafig angwaming Pitam sahna og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.” \p \v 18 Afa nineg feskofenaba eso gafugag el i, anwasag el i suwi wehlinim noluk fiagfofnaba afa Pita gaba enanai yi agfofenaba so noluke gofena. \s1 Prisni misog el Sisasim sahnagini \r Matyu 26:59-66, Mak 14:55-64, Luk 22:66-71 \p \v 19 Afa enanam prisni misog el Sisasim heafna pahlukuiag el mi afa heafna wagfuiag mo mi enam sahnagini. \v 20 Afa Sisas wahigi sihina og, “Ka ohuna mo mungwali elim ambagwa sihinig. Godna nalig lala afa Ju elni nuwagig lala ka enaig eseg. Ka mas meagam gafugafeg mo. \v 21 Ahnaig esegba ne kam sahnageg? Aman el kana mo so higig ehengel ena mom ati anwanafig. So na ehengelim sahtigi mangim so ka sihina.” \p \v 22 Afa mahim Sisas esonaba anwasag el mungo Sisasim asang wa pounam og, “Ne mangigim prisni misog el enaig sihifenag?” \v 23 Afa Sisas ehem sahna og, “Afa kana mo mas lahlafeg hwanigba eba so na ena mo ambagwa elim sihini osa agfohie. Afa kana mo ugwe ika fegba asegba ne kam tigeg?” \v 24 Afa we Sisasna ninga wa gwese gofenaba afa Anas ehem prisni misog el Kaiafas nangum ningihiana. \s1 Pita hefum piske sisagena \r Matyu 26:71-75, Mak 14:69-72, Luk 22:58-62 \p \v 25 Afa Pita mahim noluke gofenaba afa el ehem sahni og, “Atiasni ne gaba ehena pahlukuiag el si me?” Afa ehe esog, “Amo, kaba awai.” \v 26 Afa prisni misog elni gafugag el mungo enanai yi gofena. Eso Pita ehena nilitem anglugum hugufafatina. Ehe Pitam sihina og, “Atiasni ka nem nangunaba neba ehe aso wa ahgofena?” \v 27 Afa Pita piske sihina og, “Amo, kaba awai.” Afa ikagna kakaruk moasihina. \s1 Sisas Pailatna nof wa gofena \r Matyu 27:1-2,11-14, Mak 15:1-5, Luk 23:1-5 \p \v 28 Afa Sisasim Kaiafasna lala nai sugufinim eso Romna misog elni lala gam wanigahuna. Eba leana gubi fena eso Ju el ena lala mas saho. Afa ehe membig Pasova buyis ahgagim afa Ju elni nihe mo enaig esog Ju el nofeka afwambanai elni lalam saho. \v 29 Eso Pailat afwambagam ehengelim nangum ikanam sahtigina og, “Mang ehe nem fenigbi na ne ehem sehinig?” \p \v 30 Afa ehengel enaig sihifeni og, “Afa ehe ahanaig ahanaig eseg hwanigba ka mas ehem neana nangum wanig ambugog.” \v 31 Afa Pailat sihini og, “Nimbe piske wanigahunam eso nimbiafgelni nihe mona kwefihianagi.” Afa Ju el ehem piske sihini og, “Nengelni Romna nihe mo enaig sihifeg kagel mas elim kwefihianaginim tigifati.” \v 32 Afa ohuna enaig pugugba eba Sisas ati esona eso enag inim puguna. Enag mo ehe sihig ehe li katigeg wa wahaf. \p \v 33 Afa Pailat piske sahu ikanam Sisasim awamonam eso ehem sahna og, “Ateaho neba Ju elni misog el?” \v 34 Afa Sisas esona og, “Enag sahig eba nimbeafna onigig wa me awai aman el nem enaig sihifenagba na ne enaig sahig feg?” \v 35 Afa Pailat sihina og, “Ka mang Ju el mo! Eba nimbeafna el i afa amunai pris i ehengel nem ka nangum wanigambugo. Eba ahanaig ne esenaba?” \p \v 36 Afa Sisas enaig esog, “Ei kaba misog el feg afa ka mas bitenai elni misog el lofeg mo. Afa ka bitenai misog el lofeiteba eba kana gafugag el ambugog kam kifutim angoluwag gim fegoniti eso mas ka Ju elni ninga wa gofite. Afa mungwali el ka nangwaghiageg ehengel mas bitenai nihem onigi.” \v 37 Afa Pailat ehem sahna, “Ei, neba misog el ehe?” Afa Sisas sihina og, “Ei, neana mo eba inim kaba misog el feg. Ka ohuna bitegam ka bogum eso ka enag gafugafegim eba inim mo sihiagim eso mia kam wanigag. Afa aman el eso inim mo mungo pahlukug enag el kana mo higig.” \p \v 38 Afa Pailat sahna og, “Inim mo eba mang mahim?” Afa ehe piske afwambagam pugunam Ju elim nangwag ikanam esona og, “Ka nangug enag el mas mang feg mo eso ka enaig eso ehem tigi ma wahai. \v 39 Afa mungo mungo Pasova buyis ofibi nengel kam fasahinif afa enanam ka kalabus el mungo nengelni ka fafhwatif. Afa enag Pasova buyis opuguba nengel membig ka sonag ‘Ju elni misog el’ nengel nai yi wahia?” \v 40 Afa ehengel ehem hugna esogona og, “Amo, sonag el eba awai, so na Barabasim wahia.” (Afa eba okwefule afa elim tigifatiule el.) \c 19 \p \v 1 Afa Pailat amiim esonibi so na Sisas kikehlinim flakflakefi. \v 2 Afa ami enaig esini afa we nasna wambinim molukugunim Sisasna misog wa hugohlini afa tafiglek lofug ehem fatini. Afa enag misog elni mwakwalig gau ehem enaig esenagini. \v 3 Afa ehengel ehem muhwa opukonam afa mwakwalini ehem esogona og, “Sa nangu, neba Ju elni misog el.” Eso ehem kukufenagini. \p \v 4 Afa Pailat piske afwambagam pugunam Ju elim sihini og, “Sa hig, ka ehem fahigenagegba ehe mas mang feg mo. Na ka pugu nengel nangum waniblug eso ne nangui.” \v 5 Afa enag we nasig nai yi afa lofug tafiglek yi gwese Sisasna elig i agfohiafenaba eso ehe afwambagam pugu bona. Afa Pailat ehengelim sihini og, “Na ohuna elbi, so nangu.” \p \v 6 Afa mahim amunai pris i anwasag el i ehem nangunim eso hugna esogona og, “Tigi, tigi ehem tiginim li katigeg wa fi kahli.” Afa Pailat esoni og, “Nimbe membigbi so na wanigahunam li katigeg wa so ma wahai. Afa kike fahigenagegba afa ka onigig ehe mas mang feg mo.” \v 7 Afa Ju el enaig esogona og, “Ehe enaig sihifeg kaba Godna leg afa kagelni nihe mo enaig gifeg el enaig esogba so ma wahai.” \p \v 8 Afa Pailat ena mo higinam eso ehe hugna embefena. \v 9 Afa ehe piske lalagam sahukanam Sisasim sahna, “Ne ahnanai bog?” Afa Sisas mas ehem mo kwagfuwagna mo. \v 10 Afa Pailat ehem sihina og, “Ahanaig eseg ne mas kam mo kwagfuwagnag mo? Sa hig, ka enaig kifutigni feg eba ka nem wahiai afa ka nem li katigeg wa kahli.” \p \v 11 Afa Sisas ehem sihina og, “Afa God nem kifutig faig hwainig fegba eso mas ne kam pigaupi eso el kam neana ninga wa wahig enag elni amtakwalig eba neanam gosunag.” \v 12 Afa Pailat ena mom higinam afa mina yisigiafena Sisasim wahiagim. Afa Ju el hugna esogona og, “Afa ne sonag el wahiaiba eso ikaf eba ne mang misog el Sisarna hihe mo. Aman el so esog kaba misog el feg enag el eba Sisarna angoluwag.” \p \v 13 Afa Pailat ena mom higinam eso Sisasim afwambagam wanikinam kwefihiageg kug wa pegana. Afa enag lala meg eba hun simena. (Afa Hibru mona sefig Gabata.) \v 14 Afa sini Pasova buyis puguf afa osu misosufgigim mahim fiahfenaba. Afa Pailat Ju elim esoni og, “Nangui nengelni misog el.” \p \v 15 Afa ehengel hugna esogona og, “Tigi, tigi, ehem tigifati li katigeg wa kahli!” Afa Pailat sahtigina og, “Ne membig ka nengelni misog elim li katigeg wa fi kahlibi so ma wahai?” Afa amunai pris enaig kweagfuwagni og, “Sisar mungo kagelni misog el feg mingnag misog el eba awai.” \v 16 Afa Pailat Sisasim ehengelni ninga wa wahiniba eso ehe li katigeg wa fi kahlini. Eso ami ehem kikehlinim. \s1 Sisasim li katigeg wa kahlini \r Matyu 27:32-44, Mak 15:21-32, Luk 23:26-43 \p \v 17 Afa ehe heafna li katigeg mahim okufehlanamba eso wanigahuna. Afa mungwali ahu ena bite wa opukona eba sefig misog kig gig bite. (Afa Hibru mona eba sefig Golgota.) \v 18 Afa enanai yi ehengel Sisasim afa ming sambaganigi el mi li katigeg wa wambu kagini. Afa Sisas olyi luguna afa sambaganigi el mo meigim ahlugwagna. \v 19 Afa Pailat esonibi eso li katigeg wa enaig ginofini: \qc Sisas Nasaret wa nai, Ju elni misog el. \p \v 20 Sisasim so kahlini eba Jerusalem muhwa afa enag ginof eba Hibru mona afa Romna mona afa Grikni mona ginofini. \v 21 Afa Ju elni amunai pris Pailatim wagnana og, “Ne magigim enaig ginofeg ‘Eba Ju elni misog el’ so na enaig ginofeite ‘Ehe enaig esog kaba Ju elni misog el’”. \p \v 22 Afa Pailat sihina og, “Mangofi, mo so ka ginofeg ati gwenaig goh.” \p \v 23 Afa ami Sisasim eso li katigeg wa kahlinim afa enag sambaga sambaga ami Sisasna lofug finim afa hefum mimagini. Afa ming nineg lofug fini eba mungo mas ming lofugna pahli kwalini mo. \v 24 Eso ami hefum enaig esogona og, “Ese big enag lofug kukoskofif. Nawo satu enana so wagi mahim aman afafiba.” Afa ehengel enaig esigbi afa Godna mo ati gifini enag inim puguna. Enag mo enaig esog; \q1 Kana lofug hefum mimagif afa kana nineg lofug finim enana satu wagif. \rq Sam 22:18\rq* \p Eso ami enaig esini. \p \v 25 Afa Sisasna afag, heafna sumineg, afa sambaganigi Maria ahfena, ming eba Klopasna angwag afa ming Maria Makdala wanai afa ambugonam Sisasim muhwa muhwa agfohiafena. \v 26 Afa Sisas heafna afagim nangunam afa pahlukuiag el eso ehe hugna membena nangunam mahim muhwa gofenaba afa afagim esona og, “Mia sonag el eba neana leg.” \v 27 Afa ehe enag pahlukuiag elim esona og, “Enag angwafig eba neana afag.” Afa enanam pahlukuiag el ehem heafna lalagam wanikinam eso enag angwafigim lahlafiafana. \s1 Sisasna wahag mo \r Matyu 27:45-56, Mak 15:33-41, Luk 23:44-49 \p \v 28 Afa Sisas anwanafeg heafna mungwali gafugag ati augig. Afa ehe membeg Godna mo asagi so ma enag inim pugui eso ehe enaig esog “Ka bu hefeg.” \v 29 Afa miaklana bu botolna muhwa gofena eso ulefle lofug enaig finim miaklana bu wa fighinim aga wa kiknim fingi kwalig Sisasna memtog wa nihini. \v 30 Afa Sisas enag bu enanam eso ehe esona og, “Eba gwenaho!” Afa ehena misog sulfu penam afa ehe ini wahafena. \s1 Ami Sisasna emesigim fagna pifina \p \v 31 Afa enag osuna eba Fraide afa ming osuna eba nalig buyis puguf. Afa Ju elni amunai kusig enag osuna wahag el li katigeg wa luwanam eso ehengel Pailatim sahni og, “So na mongim tutohianugeba so ma ikagnaule pigigba eso melig mo li katigeg wanai wamb pei.” \v 32 Eso ami ahunam sambaganigi elni mongim tutohianugini eso Sisasna muhwa katigini. \v 33 Afa ehengel Sisasim ambugog nangunibi eba ati wahana eso mas ehena mongim tutohianagini mo. \v 34 Eso ehemba enaig esini ami mungo emesigim fagna pifinaba eso taf i bu i sugfuna. \v 35 (Afa el enam nanguna mahim enag pugunaba eso ehe ena mo sihiageg afa heafna mo eba inim feg. Afa ehe anwanafeg heafna moba inim eso ehe enaig sihifeg so ma nengel enam olug onigigim kikehli.) \v 36 Afa enag pugugba eba Godna mom yuhwafeg. Eba enaig esog, “Mas ehena mungo kigim toafui mo.” \v 37 Afa ming Godna mo enaig esog, “El so fagna pifina so ma ehengel ehem enam nangwagfofi.” \s1 Sisasim bite kife wa fakini \r Matyu 27:57-61, Mak 15:42-47, Luk 23:50-56 \p \v 38 Afa Arimatea kimbig wa nai el Josep bonam Pailatim sahna og, “Ma ka wahiaiba Sisasna eligim ka so faku.” Afa Josep eba Sisasim pahlukuiaule afa ehe Ju elni amunaim embefenam eso ehe hefum kumwahlana. Afa Pailat ehem sawifenaba eso Josep ika fanam so fakuna. \v 39 Afa Nikodemus i ehe i ahkana. Autunam Nikodemus Sisasim sinaini bo nanguna. Afa ehe 30 kilogram sanda i pauda i wambu wanmbona. Enag sanda eba sefig mer afa alos. \v 40 Afa eheningi Sisasna elig ahfakunam eso sandana paudana waheg ahfenam so aitinag ahfena afa lofugna sagnag ahfena. Enag gafugag eba Ju elni nihe wahag elim enaig esafif. \v 41 Sisasim eso tigi kahlini eba aso muhwa. Enanai yi yawonai hun meg gofena afa mas enag hun meg wa hug skogfufna mo. \v 42 Afa enag hun meg muhwa gofena afa Ju elni auguiag osuna muhwa ofefenaba eso eheningi enanai yi Sisasim ahfaku ahfakana. \c 20 \s1 Bitekfeg bihig gofena \r Matyu 28:1-8, Mak 16:1-8, Luk 24:1-12 \p \v 1 Afa Sande lawam si mognam Maria Makdala nai bitekfeg nangwagim ikana afa ika nangunaba hun eso mengigim kaguni enag hun mengig wanai hilifu enmunam fakinibi mengigba pigi gofena. \v 2 Afa ehe kikini ikana Pita mi afa ming pahlukuiag el mi Sisas eso ehem membena ehe ika wambanam sihini og, “El ati Ainiyagna eligbi fighug eso kagel mas anwanafig mo ahnanai yi ehe okhufakig!” \p \v 3 Eso Pita i afa enag pahlukuiag el i biteg kifeg gam ahkana. \v 4 Afa eheningi kikini ahkana eso ming el Pitam washunam gof biteg kifeg gam ika puguna. \v 5 Afa ehe mas sahu kana mo ehe fisahfe penam bitekfeg gam nofenaba lofug so enana kikenagi fakini enam mungo afogwafena. \v 6 Afa Pita sumi yi bonam bitekfeg gam sahu ikanam nangonaba lofug mungo afogwafena. \v 7 Afa lofug Sisasna misog kikenagini enag lofug mas mungo wa afogwafena mo eba enmunam topeskesinim faki wahini. \v 8 Afa enag pahlukuiag el so gof bitekfeg wa ika puguna ehe gaba so sahu ikana afa ehe nangunam eso olug onigina. \v 9 Afa eheningi Godna mom mas enam numwehe anwanafena mo eso enaig sihifeg og Sisas wahanam piske bitekfeg wanai bihiaf. \v 10 Afa enag sambaga pahlukuiag el piske lala gam ahkana. \s1 Maria Makdala nai Sisasim nanguna \r Matyu 28:9-10, Mak 16:9-11 \p \v 11 Afa Maria Makdala nai bitekfeg wa afwambawa gofenam ufwe gofena eso fisahfe penam nofeagena, \v 12 afa sambaganigi ofwanai elim nanguna afa ehenigina lofugba busug. Afa autunam enanai yi Sisasim fakini eso eheningi enaig esahfena ming misog gam gana afa ming mongim gana. \v 13 Afa eheningi ehem ahsahna og, “Angwafig, magigim ne ufweg?” Afa ehe esona og, “El kana Ainiyagna eligim fighug eso ka mas anwanafeg mo ahnanai yi ehem ugfo fakig.” \p \v 14 Afa ehe enaig sihif wahianam eso wahigefe Sisasim nanguna ma gofenaba. Afa ehe mas anwanafena mo ehe eba Sisas, ehe etetina. \v 15 Afa Sisas ehem sahna og, “Angwafig, magigim ne ufweg? Amanim ne yisige bog?” \p Afa Maria onigig enag el ehe asona mog eso enaig sihifena og, “Amunai, neaho Sisasna eligim wanaiba fakug so ka sihina ahnanai yi ne ehem fakag eso ka ika fanam oku.” \v 16 Afa Sisas ehem sihina og, “Maria.” \p Eso ehe wahigefe Sisasim nofbosug nehina afa Hibru mona sihig, “Rabonai.” (Enag mog mo eba tisa.) \v 17 Afa Sisas ehem sihina og, “Ka mas Awagim piske nanguagim ikag mo eso nofena kam kehla. Amo, eba so na kana nilitem ika sihini og, “Ka kiafena Awag nangum piske aka ehe nengelni Awag eba kana God afa nengelni God.” \v 18 Eso Maria Makdala nai higinam ikana pahlukuiag elim sihini og, “Kati Ainiyagim nangug” afa mungwali mo so ehe ehem sihina enag ehe sihiagena. \s1 Sisas heafna pahlukuiag elim puguni \r Matyu 28:16-20, Mak 16:14-18, Luk 24:36-49 \p \v 19 Afa Sande osupegna pahlukuiag el lala nuwag gofena. Afa ehengel Juni misog elim embefegoni eso mengig kikisinim auguiafna. Afa Sisas ehengel nai yi olyi pugunam enaig esoni og, “Nengelni olug so ma efihlagna gofi.” \v 20 Afa ehe enaig esonam eso heafna ninga i afa heafna efihlag ehengelim wagfuni. Afa pahlukuiag el Ainiyagim nangunim eso ehengel hugna sifakalini. \v 21 Afa Sisas piske sihina og, “Nengelni olug so ma afafug gofi. Awag kam ningihiag eso ka gaba nengelim ningitigif.” \v 22 Afa ehe enaig esonam eso ehengelim heafna fufeig faini afa sihini og, “Nengel so ma Godna Sungwag fi. \v 23 Afa ne mingnag elni amtakwalig hugufafatinagba eso ehena amtakwalig awaieg. Afa ne ehem esinig hwanigba eso ehena amtakwalig gwese gonfuf.” \s1 Tomas Sisasim nanguna \p \v 24 Afa Sisas heafna pahlukuiag elim bona nangwagina afa enanam Tomas mas mungwal auguiafena mo. (Tomasna ming unehlag eba Didimus.) \v 25 Eso mingnag pahlukuiag el ehem sihini og, “Kagel Ainiyagim ati nangug.” Afa Tomas ehengelim esoni og, “Eso ka heafna ninga wa nil gokug nangufe. Eso kiafena ninga bul nil gokug megam hugufenam eso kiafena ninga ehena fag gokug megam efihlag wa hugufenai. Afa ka enaig eseg hwanigba ka mas nengelni mo higini.” \p \v 26 Afa mahim elegeg wa gohug osuna awai enaba afa mungwali pahlukuiag el lala megam auguiafena Tomas mungwali. Afa mengig ati kikisini afa Sisas olyi puguni afa esoni og, “Nengelni olug so ma efihlagef.” \v 27 Afa ehe Tomasim esona og, “Kana ninga gokug nangunam afa nimbiafena ninga bul ohunanai yi hugufe. Eso nimbiafena ninga kana agmagig megam hugufe. Masa nanai yi sambaga onigig gofuf enaig mo wahianam eso ne kam olug onigina.” \p \v 28 Afa Tomas ehem sihina og, “Neba kana Ainiyag afa kana God.” \v 29 Afa Sisas ehem sihina og, “Ne kam nangugim eso ne kam olug oniginag. Afa mingnag el kam mas nangu mo eso ehengel kam olug oniginig ehengel so ma sifakali.” \p \v 30 Afa Sisas enaksag kigmog heafna pahlukuiag elni nof wa wagfuna afa enag mo mas ohuna buk wa agfohe mo. \v 31 Afa ka ohuna mo ginofeg eso ne anwanafenim Sisas eba Godna Gishu Wahiag El ehe Godna leg. Afa ehe enam olug onigini eso heafna unehlag wa so ma ne inim nofkenagag fif. \c 21 \s1 Mingnag pahlukuiag el Sisasim bu blug yi nanguni \p \v 1 Afa sumi yi Sisas Taiberius bu wa heafna pahlukuiag elim piske puguni. Eba enaig pugufena. \v 2 Saimon Pita afa Tomas (heafna ming unehlag eba Didimus) afa Nataniel ehe Kena wanai kimbig eba Galili provins wanai afa Sebedina sambaganigi luwal afa sambaganigi ming pahlukuiag el mungwal auguiafena. \v 3 Afa Saimon Pita ehengelim enaig esoni og, “Ka sawug lagum aka.” Afa ehengel ehem esoni og, “Bigel mungwal ahuiagim.” Eso ahu bot wa augunam ahuna afa ena sinaini mas sawug mungo gaba fini mo. \p \v 4 Afa leana gubi osu puguiagim ofefenaba Sisas bu blug yi gofena. Afa pahlukuiag el mas anwanafini mo enag el eba Sisas. \v 5 Afa ehe ehengelim sahtigina og, “Oi nilite, ateaho ne sawugba wambug?” Afa ehengel wahigi sihini, “Amo, awai, kagel mas mungwag gaba fig mo.” \p \v 6 Afa ehe ehengelim sihini, “Sa nimbiafgelni fufwala finim nihiginai ehegam fati eba ne sawug wambuf.” Eso ehengel enaig esinibi eso sawug fufwalam memtog wa puguiagenaba eso ehengel fufwalam figim kinig esniahufna. \p \v 7 Afa enag pahlukuiag el Sisas ehem membena, ehe Pitam sihina og, “Eba Ainiyag ehe.” Afa Pita ena mo higinam ikagna nineg lofug mo piske fafatinam ogna Sisas nangum ika eso ehe bu wa penam bu sis fakaf. \v 8 Afa mingnag pahlukuiag el bot wa sumi yi ambugona afa fufwala mo sawug na wambugahuna egig gam. Eba bu blug yi muhwa enaig 100 mita eso ehengel enaig esini. \v 9 Afa ehengel ambugog maligim opukonam nangunibi sawugna amana suwi wa afoguafena. \v 10 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Sawug so na yawo wambug osum mingnag mo wambu.” \p \v 11 Saimon Pita bot wa piske fukunam eso fufwala mo maligim sugfakuna. Afa fufwala megamba 153 nalig sawug mungwali fena. Eba enaksag sawug fenam afa fufwalaba mas kwafuna mo. \v 12 Afa Sisas ehengelim sihina og, “Au ambugog ahga.” Ehengel ati anwanafini eba Ainiyag eso ehem mas aman sahna mo og, “Neba aman mahim?” \v 13 Eso Sisas ika amba fanam eso ehengelim mimageni afa sawug gaba gwenaig eseni. \v 14 Afa Sisas bitekfeg wa nai piske bihianam afa hefum oku pahlukuiag elim wagfunibi enag eba sambaga mungo nangim esena. \s1 Sisas Pitam mo faina \p \v 15 Afa ehengel fane ahgagi wahinim eso Sisas Saimon Pitam enaig esona og, “Saimon Jonna leg, ateaho neana olug ka nai yi luwa awai me ne mingnagim gosinig?” \p Afa Pita wahigi esog, “Ei Ainiyag, ne ati anwanafeg ka nem membenag.” \p Afa Sisas sihina og, “Kana sipsip luwaligim so na fane yuwig gofum.” \v 16 Afa Sisas piske sahna og, “Saimon Jonna leg, ateaho neana olug ka nai yi luwa?” Afa Pita wahigi esog, “Ei Ainiyag, ne ati anwanafeg ka nem membenag.” \p Afa Sisas sihina og, “Kana sipsipim so na nangwagihiage gofum.” \v 17 Afa Sisas piske sahna og, “Saimon Jonna leg, ateaho ne kam membenag?” \p Eso Pita olug kinig fena mahim Sisas sambaga mungo nagim ehem enaig sahna fenaba og, “Ateaho ne kam membenag?” Afa Pita wahigi esog, “Ainiyag, ne mungwali ati anwanafeg. Ne ati anwanafeg ka nem membenag.” \p Afa Sisas sihina og, “Kana sipsip so na fane yuwig gofum. \v 18 Afa ka nem inim sihinag yawana ne kwablog fiahfenaba ne numwehiage fenam nimbeafna membug wa ikafena. Afa mahim ne muhnaba ne nimbeafna ninga aitiageba eso el neana ningam wena kikenaginim eso nem wanigafuf afa ne mas membeg mo esim ikagim.” \v 19 Sisas enaig sihifena eba enag mo wagfug Pita so ahanaig wahaf eso ehe Godum finig fef. Afa ehe Pitam sihina og, “So na kam pahluku!” \s1 Sisas afa mingnag pahlukuiag el \p \v 20 Afa Pita wahigifenam sum nanguna enag pahlukuiag el Sisas eso ehem membenag. Ehe sum pahag wa bona. Autunam enag pahlukuiag el buyis ahgafenaba eso ehe Sisasim muhwa fenam sahna og, “Ainiyag, aman so nem angoluwag elni ninga wa wahiaf?” \v 21 Pita ehem nangunam afa Sisasim sahna og, “Ohuna elbi so ahanaig esef?” \p \v 22 Afa Sisas ehem sihina og, “Ka membeg sonag el so ma nofkenagag gafiba so ka piske bof. Enaba mang neana mo mo. Afa neawo so na kam pahlubu.” \p \v 23 Afa Sisasna el ena mo higinim eso hefum sihiageni og sonag pahlukuiag el mas wahai. Afa Sisas mas enaig sihifena mo. Afa ehe ohunaig sihifena og, “Ka membeg sonag el so ma nofkenagag gafiba so ka piske bof. Enaba mang neana mo mo.” \s1 Ohuna mo Jon so ginofena eba inim feg \p \v 24 Sonag pahlukuiag el eba kike. Afa ka ena mom sihigim eso ka ginofeg. Afa mungwali anwanafig ena mo eba inim feg. \v 25 Afa Sisas enaksag mingnag gafugag fiahgena. Afa el mungwali enag mom buk wa ginofigbi afa mungwali bite sigag mas gohug mo enag buk enanai yi skugum. Gweliho.