\id HEB Hebrews Naineri Andy Minch Jan 2002 \h Hibru \toc1 Siosna Misog El Hibru Kristen Elim Ginofeni \toc2 Hibru \mt1 Siosna Misog El Hibru Kristen Elim Ginofeni \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Afa ohuna ginof Kristena olug onigigim kweganig. Afa mingnag Kristen ogna heafgelni olug onigigim wahiyi mahim mingnag el ehengelim pigau pegonigba afa kinig faigonig. Ohuna buk ehengelni olug onigigim kifuti hianigeg afa ehengelim nalig gafugag wagfunig eso God Sisas Krais nai yi esena. Afa Krais mungo feg bigim God na inim minaba wagfunig. \ip Ohuna bukba sambaga mungo mog mo sihig. (1) Sisas eba inim Godna Leg feg. Mahim Sisas bite wa gofenaba afa ehe kaksag kinig fana afa nalig tautig kahalana. Afa enag mina wa, God Sisasim esenaba yuwanam eso bigim mungwali elim kwaganig (2:10) Eso Sisas hugna nalig fegim afa autunai Godna mo fi sihiaule elim gosinig afa ofwanai elim gaba gwenaig esenig afa Mosesim gaba hugna nalig fenagim gosenag. (2) God ehe Sisasim gishu wahiag so ehe prisni misog el feg so higeg gofif. Afa ehe Ju elni misog Prisim gosinig. (3) Sisas eba misog pris feg ehe heven wa go, afa eheba nalig fegim so elim piske wambuf aman so inim ehem olug onigignag. Afa Mosesna nihe mo i afa Ju elni lofuna nihei eba sugwagim wagfug nalig gafugag Sisas so esena. \ip Ohuna buk eba elni olug onigigim kifutignugeg eso enaksag mo sihiageg autunam Israel elni olug onigigim kifutignugena eso enam wagfug. Sapta 11 eba enam sihig: Afa ming mo enaig esog afa ahanaig ahanaig kinig negelim pugunifiba so na nimbiafna olug onigigim mo hugna lahlag kehlif ogfufum so wahag nem pugunif. Afa negelni nofug so na Sisasim nangwafufum afa heafna nihem pahlukui eso kinig i afa tautig i mas negelni olug onigigim enam filafati (12:1-11). \c 1 \s1 Sisas Krais Godna Leg ofwanai elim gosinig \p \v 1 Autunam God bigelni Ju elni simbianigam mo faigim Godna mo fi sihiaule elni mengig wa sihi wahiana. Afa ahanaig ahanaig was mi afa ahanaig ahanaig mina mi God sihi wahiagim \v 2 Afa yawo awaiegim osuna muhwa fegim ofeba God heafna Legna bigelim sihinig. Afa ena Luwalna ehe mungwali gawig eseageg wahiagba afa mahim sumi yi osuna awaiegim ofehba God ehem ati gishu wahiag eso ma ehe enaig gawigim wambuf. \v 3 Afa ena Luwalba eba God lofug mungwalofug eso ehe Godna afwambusugug wagfuf. Afa heafna kifutig mo mungwali gawigim kike wambku gufuf. Afa ehe mahim elim mina gafugagfenibi eso afsug fif ehe ati heven gam ikag Godna sisyi nemugna pegag sime muhwa wa go.\f + \fr 1:3 \ft (1:3) Afa el muhwa God nai yi go eba wagfug enag el eba lahlag unehlagna feg.\f* \p \v 4 Eso ehe ofwanai elim gosinig. Afa unehlag God ehem faigba eba ofwanai elni unehlagim gosinig. \v 5 Afa enag moba Sisasna unehlagim fingi fukug afa God mas ofwanai elim enaig esonig mo ehe enaig esog; \q1 Neba kana Leg feg afa ohunag osunaba ka ambagwa sihig ka neana Awag fef. \rq Sam 2:7\rq* \m Afa ena gaba mas enaig moba ofwanai elim esonig mo; \q1 Eba ka ehena Awag fef afa ehe kana Leg fef. \rq 2 Sml 7:14\rq* \m \v 6 Afa God gofwanai Luwalim onigihiafiba eso ehe enaig esof og \q1 Sa ma mungwali Godna ofwanai el ehena unehlagim fingi fi. \m \v 7 Afa ofwanai elbi eba God enaig esonig; \q1 Ka kikeafna ofwanai elim esenibi so ma fufei lofi afa enag gafugag el so ma suwi meleg lofi. \rq Sam 104:4\rq* \m \v 8 Afa Luwalimba eba God enaig esog; \q1 Neba God feg eso ne higeg misog el gofuf afa ne mungwali elim numwehe kwefihiagenam afa nangwagihiagef. \v 9 Afa lahlag nihe mo ne membeg afa amtakwalig nihe mo ne olug kakagenag. Eso kaba neana God ka neana unehlagim fingi feg afa so neana sifakaleg naligfeg. Afa ne nimbeafna hihem gosinig. \rq Sam 45:6,7\rq* \m \v 10 Afa God heafna Legim mingnag mo mahimsi sihinago og; \q1 O Ainiyag, autunam ne ohuna bitem esegba afa nimbiafna ningana ne ofum eseg wahiag. \v 11 Afa enamba eba awaief afa nimbiafba ne higeg gofuf. Afa enamba ofenaiba lofug muhunagim afa piplehiagof. \v 12 Afa ne mumwanefku fakaf ofenaiba el lofug hugufakagim afa yimieg fatig. Afa ne gwese gofuf afa ne mas muhunafe. \rq Sam 102:25\rq* \m \v 13 Afa God heafna Legim enaig esonag og; \q1 So na kana muhwa pegaiba ka mahim neana angoluwagim filafe aitiba so ma ehengel nem ahnai skaugfini. \rq Sam 110:1\rq* \p Afa sohnaig moba God mas ofwanai elimba esonig mo. \v 14 Afa mungwali ofwanai el eba sungwag figim afa Godna gafugag el fig. Afa so God ningitigiba elim God so ogna wambum enam kwaganig. \c 2 \s1 Nawo inim mom numwehe fi \p \v 1 Afa enaba inim Sisas ofwanai elim gosinig eso big kristen el enag mom higinim enam na numwehe fi, masa big wahini membififi. \v 2 Afa autunam God Mosesim nihe mo ofwanai elni mengig wa faina afa enamba inim feg. Afa so el aman nihe mo pahlukuiag hwainigfef eba tautig amtakwalig ehem mungwag faif. \v 3 Afa God bigim wambug eba hugna lahla feg afa Ainiyag ehe enag mo bigim faig eso el ena mom higig eba bigim sihigonigbi enamba inim. Afa big Ainiyagna mo yiskosigbi eba bigelni mina awai tautig amtakwalig mungwag faig mina kwegfukagimba. \v 4 Afa enanam God ahanaig ahanaig kigmog wagfugim afa heafna sawieg wa elim heafna Sungwagni kifutig mimagenig. Afa ehe enaig eseg eso ehe gaba wagfunig ena mo inim feg. \s1 Sisas el fegim afa mina tuhlagba God bigim wambugum \p \v 5 Afa so big onig mulug auguiag pugunif enamba God mas ofwanai elim nangwaghiageg gishu hwati. \v 6 Amo eba Godna buk wa mingnag mo enaig esog; \q1 Elbi ahanaig feg eso God ehengelim oniginig. Eba neana nof waba wesig feg afa ne kweagfug. \v 7 Afa mwakwalig ehengel ofwanai elim skaug fegonig afa ne ehengelim fingi fegonigbi afa ehengelni unehlagim nalig fenig. \v 8 Afa ne mungwali gawig fakagba eso enag ehengelim ahnai skaug fegonig. \rq Sam 8:4-6\rq* \p Afa enag mo enaig esog God elim esenagba eso ehe mungwali gawigim misog fenig. Afa yawo el mas enaig gofi. \v 9 Afa eba big Sisasim onigig. Afa mwakwalig ehe ofwanai elim skaug fenig afa God ogna elim ismunagim kwagan eso Sisas wahag elim piske wambugum. Afa ehe tautig fagim wahag eso God ehem fingi feg afa ehena unehlag nalig fenag. \v 10 Afa God mungwali gawigim ehe mog feg afa ehe mungwali eseageg. Afa ehe ogna heafna enaksag luwalim wambinam eso wangafim. Eso Sisasim wahiagba ehe wahagim tautig fag afa enag tautigba ehem yuhwafenag eso ehe Godna minam tuhlag. Afa Godna enag nihe eba lahlag. \p \v 11 Afa Sisas mahim mina tuhlagba eso el Godna nof wa afsug nemug agfohie. Afa ehe amtakwaligim hugufatinig. Afa ehe feg afa sonag el fig eba mungo Awagna fig eso ehe ehengelim nilite sifagim afa ehe mas enam ningmange. \v 12 Afa autunam ehe Godum esonag og; \q1 Afa so ka kikeafna nilite nai yi neana unehlagim ambagwa opuguf. Afa mahim ehengel nuwagiba so ka nem mwanifi fatinafe afa neana unehlagim fingi ofkukuf. \rq Sam 22:22\rq* \p \v 13 Afa ehe piske esog; \q1 Ka Godnai yi nisihlagofuf. \rq Ais 8:17\rq* \p Afa ming mo enaig esog; \q1 Ka ohunanai yi wanga afa God luwalim kana ninga wa hwatig. \rq Ais 8:18\rq* \p \v 14 Afa sonag luwal eba el fig afa elig i afa tafna i fig. Eso Sisas gaba gwenaig eseg ehe el fegim eso wahag. Afa heafna wahag eba wahagna misog el Satanim amtakwale fatig. \v 15 Afa el wahagim embefigim eso higeg Satanna isug gafugag el agfohie afa Sisasna wahag ehengelim Satanna ninga nai pigi hwatig. \v 16 Afa big anwanafig ehe mas enaig eseg mo ofwanai elim kwagani, amo ehe ogna Abrahamna luwaligim kwagani.\f + \fr 2:16 \ft (2:16) Abraham luwalig eba wagfug amangel so Ainiyagim olug oniginig.\f* \v 17 Afa ehe ogna elim kwaganam eso ehe el lofug pugunam afa ehe gwenaig heafna nilite lofug fe. Eso ehe prisni misog el gohugim afa elim afafenigim eso lahlag gafugag Godna feg. Eso ma ehe elni amtakwalig nihem hugufatini. \v 18 Afa Satan ehem ati gihnag kinig faig. Afa Satan elim gihnagim eso ma Sisas sohnaig elim kwagani. \c 3 \s1 Sisas Mosesim gosenag \p \v 1 Afa kana nilite ne afsug kabag el fig eso God nengelim kanog hwatig heven gam ahuiagim. So na Sisasim onigi God ehem kano wahiag afa ehe prisni misog el feg eso ehe ohuna bite gam pe bog. Eso big ehem olug oniginim kikehli eso ehe bigim God nagum wankaf. \v 2 Afa God Sisasim gishu wahianaba eso ehe Godna sawiegim numwehe pahlukug ofenaiba Moses Godna elim kwaganam eso Godna sawiegim so numwehe pahlukuna. \v 3 Afa el so lahlag lala nimbagba eba ehe unehlagba nalig fag. Afa elni unehlag lalam gosenag. Eso Sisasna unehlag gaba Mosesim gosenag. \v 4 Afa mungwali lala eba el ehe enam gafugafeg eba God ehe mungwali gawig gafugafeg. \v 5 Afa Godna el eba Godna lala. Afa Moses eba enag lalanai lahlag gafugag el eso ehe enaig esog mangim so eba God sumi yi sihif. \v 6 Afa Krais eba lahlag gafugafeg afa ehe Godna Leg eso Godna lala misog el feg. Afa bigel Godna lala figbi eba so big kifutinim afa ena onigig kikehli ogfufum ehe bigim lahlafihiagef. \s1 Bigel nofe nawo Godum masig fatini \p \v 7 Afa eba Sisas Mosesim gosenag eso ne Godna Sungwagni mo higig ehe enaig esog; \q1 Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi, \v 8 nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga osa ati enaig esini afa eba autunam ehengel tutonbusug el fini. Afa enanam ehengel bite bihig wa auguiafenaba Godum gihni. \v 9 Afa mahim 40 yia fenaba ehengel kana kifutigim nanguni eso enanai yi ehengel kana kifutigim gihni. \v 10 Afa mahim enaig esigbi na so ka ehengelim olug kakagenig. Afa ka esog ehengelni onigig mas kana membugim higeg pahlufehuf mo afa ehengel mas kana nihem anwanafig mo. \v 11 Afa na so ka olug kakagenigim afa ka kifutig mo sihi wahianig kog, ‘Ehengel mas ka nai yi hekuli!’ \rq Sam 95:7-11\rq* \p \v 12 Afa kana nilite so na nimbefum mo numwehifibi masa ne nengelnai aman mungo amtakwalig onigig ehena olug yi goh, enag God higeg gohugum masig fatinafe. \v 13 Afa Godna mo enaig sihifeg og, “yawo” gohnanam eso big mungwali osuna mingnag nilitem Godna mo kwaganim. Masa amanim amtakwalig pugunam mwakwalenageba eso kiniafuhla feakafuf. \v 14 Afa ateamba bigelni olug onigig gwese kifutig gohugba eba so ma gwese gohun bigim wahai eso big Kraisna hihe nemug fef. \v 15 Afa Godna buk enaig esog; \q1 Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga so ati enaig esini afa eba autunam ehengel tutohiagig el fini. \rq Sam 95:7-8\rq* \p \v 16 Afa amangel mahim Godna mo higinim masig fatini? Eba mungwali el gof wanai Moses wambinam Isipim wahianam wankana. \v 17 Afa amangelim mahim 40 yia waba God ehengelim olug kakagini? Eba Israel el amtakwalig nihe eseaginibi eso bite bihig wa pigina. \v 18 Afa amangelim mahim Godba kifutig moba sihi wahianig ehe enaig esog og, “Ehengel mas ka nai yi hekuli”? Eba el eso ehem masig hwatinig. \v 19 Eso big anwanafi ehengel Godum mas olug onigini mo eso bite God ehengelim faig mas enanai yi ahu saiyenam hekuli. \c 4 \s1 Godna el hekulig fif \p \v 1 Afa yawo enag sihi wahiag mo gwese goh so ma big ahu saiyenam hekulif. Eso numwehifibi masa nem enag mo yuhwafenag hwainig eso ne mas sahunam hekuli. \v 2 Eso big numwehe Godna lahlag mo higim afa eba autunam Israel el ena mo higinim mas numwehe onigini mo naso ena mo mas ehem kwagana mo. \v 3 Afa eba bigelnai amangel so ena mo higigim afa onigig eba naho ahu saiyenam Godnai yi hekulif. Afa God enaig esog; \q1 Afa na so ka olug kakagenigim afa ka kifutig mo sihi wahianig kog, ehengel mas ka nai yi hekuli! \rq Sam 95:11\rq* \p Afa autunam God mungwali gawig eseagenam enanam ati onigi wahiana. Afa enag mo wahigifeg ming onigig wagfug. \v 4 Afa elegeg wa gohug osunaba God ming mo enaig esog, “Afa God mungwali gawig gafugafeagenam eso elegeg wa gohug osuna mo hekulena.” \v 5 Afa God ming mo enaig esog, “Ehengel mas ka nai yi hekuli!” \v 6 Afa gof wanai elbi eba ena lahlag mo higinim afa ehe mas onigini mo eso mas ehengel saiyegim Godnai yi hekulig mo. Afa enag onigig gwese gohunigbi eba mingnag el saiyenam Godnai yi hekulif. \v 7 Eso God ming osuna gishu wahiagba enaba sefigbi eba ‘yawo’. Afa ati managegba eso Devitna mo wa God enaig esona afa enag mo ka ati ginof wahiag eba enaig esog; \q1 Afa ateamba ne Godna mo yawo ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi. \rq Sam 95:7-8\rq* \p \v 8 Afa so ati Josua elim wanika sahu wanhekulite eba God mas enaig esoite og ming osuna fef.\f + \fr 4:8 \ft (4:8) Josua Israel elim Kenan gam wanikana. Afa ehengel mas numwehe Godna mom onigini mo eso Godna sihi wahiag mo God ehengelim esonig ehengel mas mungwali fini mo.\f* \v 9 Eso big anwanafi enag hekulig onigig gwese gohugba afa so ma Godna el hekuli eso God enaig esena elegeg wa gohug osuna ehe hekuli. \v 10 Afa amangel so ahu saiyeg hekulig eba heafgelni gafugagim hekulinig eso God gwenaig esena. \v 11 Afa na hugunam esinim eso big ahu Godnai yi saiyenam hekuli. Afa masa aman mungo simbianiga lofenam Godna mom masig fatinafe eba mas sahu hekule. \p \v 12 Afa Godna mo hugna kifutig nemug feg afa eba mas isug goh mo. Godna moba naif kwinam sambaga signa fegim afa gwesim hilifeg. Eso kigim tufogum afa yugim higiafugim afa gwesim ikag onigig mi sungwag mi kugufewagig. Afa Godna mo elni sawieg mi onigig mi kwefskofenig. \v 13 Afa mungwali gawig God eseagegba mas Godna nofwa meagam goh mo eba mungwali ehe ati anwanafeg eso bigelni nihe gaba bigna kwefihianugef. \s1 Sisas eba prisni misog el nalig feg \p \v 14 Afa Sisas eba bigelni nalig prisni misog el feg. Ehe Godna Leg fegim heven gam God nangum ikag. Eso bigelni olug onigig so big sihiahu enam so gwese kikehli hufufim. \v 15 Afa bigel prisni misog el eba mang mingnag pris lofug mo. Afa mungwali gihnag bigim pugunigbi eba ehem ati enaigba puguna eso ehe mas ahanaig esena mo. Afa ehe anwanafena bigel mas kifutigni mo eso ehe bigim afafenig. \v 16 Afa Sisas eba bigelni prisni misog el feg eso big mas Godum ambugog muhwa fenigim embefig mo. Afa big ati anwanafig God so bigim ismunagim kwaganif. Afa mahim kinig bigim pugunibi eso enanai yi bigim afafenim afa so bigim isug kwaganig. \c 5 \p \v 1 Afa mungo mungo prisni misog elim God ehe kanog wahiag. Afa ehe heafna el nai yi bo puguagim eso el Godum gafugag finig enag ehe olyi fegim eseageg. Afa el mahim sis i gawig i faigbi eso sonag el enaig gawig Godum faig eba elni amtakwalig nihe numwehenugeg na maunum. \v 2 Eso el etetiagigim afa Godna minam wahig afa enag Israel nai prisni misog el ehengelim afahlana fenig eba ehe gaba mas kifutig mo. \v 3 Eso enanam ehe sis tuhlu Godum faigim eba elni amtakwalig nihem numwehenugegim afa heafna amtakwalig nihem gaba eseg. \v 4 Afa el heaba mas hefumba esoi og, ka kike prisni misog el fegim afa unehlana feg amo, eba God ehe mungo ehe enaig elbi kanog wahiag eba osa ati autunam Aronim gwenaig esena. \p \v 5 Afa Krais eba gwenaig eseg mas heafna unehlagim fingi fena mo prisni misog el fegim. Afa eba God ehem enaig esona og; \q1 Neba kana Leg feg afa ohunag osunaba ka neana Awag fef. \rq Sam 2:7\rq* \p \v 6 Afa ming buk waba God enaig esog; \q1 Eba ne higeg pris gofuf ofenaiba Melkisedek. \rq Sam 100:4\rq* \p \v 7 Afa mahim Sisas ohuna bite wa bo pugunam ehe ambwaitina Godum weanahlum sahna. Afa so ma God ehem wahag mina wahiai. Afa ehe hefum sugupenam Godna membugim pahlukunaba eso God ehem higina. \v 8 Eba ehe Godna Leg feg eso ehe tautig fagim wahag. Afa enag tautig hefum wagfunag Godna nihem pahlukuiagim. \v 9 Afa eba ehe afsug el nemug feg eso el ehem pahlugugba eba ehe higeg gag mina feg. \v 10 Afa God ehem prisni misog el kanog wahiag ofenaiba Melkisedek. \s1 Numwehi masa nengelni olug onigig penif \p \v 11 Afa enag mo enaksag koka sihiage afa ka nem wagfuniba ne mas higi ne yiskosigbi naso nem anwanag tumenig. \v 12 Afa ne Sisasim olug onigini ati manageg afa mas ne elim wagfuiag el fig mo. Amo, eba el so ma nem Godna mo wagfugonigi yawana fenam so gwesim ikai. Afa ne mas kifutig fane neageg mo afa eba ne mahimsi tut ne go. \v 13 Afa amangel so mas kifutig mo fig mo eba luwal wesig lofug fig ehe mas numwehe onigig mo lahlag nihem. \v 14 Afa kifutig fane eba amunaina feg. Afa enaig el eba heafgelni onigigim numweh wambfig mang so lahlag feg afa mang so amtakwalig feg. \c 6 \p \v 1 Afa mas big mungo nai yi agfohiefi, afa masa ne wetiklug mo Kraisna wambufuf. Sa big amunai el lofinim kifutig mo fi. Afa ena moba enaig eseg eso big amtakwalig nihem wahag minam masig fatinim afa so big Godum olug onigini. \v 2 Afa bu wa aitiag mo, afa siosna elim misog wa ninga fakag mo, afa melig pigieg el bugiaga feg mo i, afa God elim kwefihiagenam eso mungwag faig gwese gofuf. \v 3 Afa Godna sawieg fegba eba so big enana wahinim gwesim ahuiafi. \p \v 4 Afa el Godna ahanaig ahanaigim ati anwanafigim afa ehe Godum masig fatinig afa aseg piske ambugog mo. Afa sonag el heven wa nai gawig figim eso gihig. Afa Godna Sungwagni kifutig gaba fig. \v 5 Afa ehengel anwanafig Godna mo eba lahlag feg afa ehengel enam nangug Godna kifutig eba nengigim ambagwa puguf. \v 6 Afa sonag el ehe ati sonaigim anwanafigim eso Godum masig fatinifug. Afa ehengel enaigba esigbi eba ehe Godna Legim piskeg li katigeg wa kahlibi eso Godna Leg elni nof wa ahwanefug fag. Eso ehengel aseg Godna nangum piske ambugog mo. \p \v 7 Afa el eba bite lofug. Mahim bu fe gohba eso bite bugegim afa fane puguiageg eba elim kweagfug. Enag bite eba God numwehe fag. \v 8 Afa ming bite eba nasig we puguiageg afa enag aso eba amtakwalig enaba God amtakwaleg mo faigim meini feg eso suwi enag asom lagef. \p \v 9 Kana hihe, ka nem ohunag kifutig mo osihin afa ka mas nem esoni ati ka anwanafeg God nem wambinam lahlafihiagef. \v 10 Afa God numweheg kwefihiagegim afa mas nengelni lahlag gafugagim eteti. Afa autunam afa yawo feg ne Godna elim fakwaganifi enaba wagfug ne Godum hugna membenig. \v 11 Afa ka membig so na gwenaig gafugag gwesim fiahu mahim ikan mungwali awaiegba. Eso lahlagim ne nenge agfofiba so puguf. \v 12 Kakwisig nofeka yiskosiagi. So na enaig esi osa el Sisasim olug onigini afa kifutigim gwese agfohieba nenge agfo eso God mang sihi wahiagba ehengel enag wambug. \s1 Mang God so sihi wahiagba eba puguf \p \v 13 Afa autunam God Abrahamim mo sihi wahiana. Afa ehe ogna unehlag seafa eso heafna mo kifutig wahiag. Afa mas ming unehlag ehena unehlagim hilifenag mo naso God heafna unehlagim seafanam afa Abrahamim sihi wahiana. \v 14 Afa ehe enaig esona og, “Ka nem inim sihinag eba ka nem lahlafe fanam afa ka nem esenaiba eso neana simbianiga puguiagef.” \v 15 Eso Abraham enam oniginam afa nenge kafena eso God ena mo sihi wahiag Abraham ati fana. \v 16 Afa ati ne enaig nihem anwanafig el heafna mo sihi wahiag mom ogna kifuti wahiaiba eso el ehem gosenag enag ehena unehlagim seafag.\f + \fr 6:16 \ft (6:16) Afa el enag gosenag unehlagim seafag eba wagfug enag nalig el so ma ehem hekusia faiba eso enag mo sihi wahiagim inim fe.\f* Afa ehe enaigba esegba eba mungwali mwanawagig gweyi awaieg. \v 17 Afa God Abrahamim mo sihi wahianag el so enaigim fif. Afa God membeg ehengel so ma sonaigim numwehe anwanafi naso mas mo wahigi wahigifiahge eba awai awai nemug eso ehe enag mo sihi wahiagim kifutignag. \v 18 Afa yawo God mo sihi wahiagim afa sumi yi mo enag mom kifutig wahiag afa enag sambaganigi nihe mas wahigi wahigi ahfei afa God mas bigim sohnaig nihem mwakwaleni. Afa so amangel big ikagna ahu Godnai yi opuko gohug eso mas amtakwalig enaig elim amtakwalihiage afa eba ena nihe ehengelim kifutighiageaba eso nenge agfofufe. \v 19 Afa Godna mo sihi wahiag mo bigelni onigigim kike kifutig wambugu ofenaiba li bigag bite gam apaiyegim afa ligim kifuti oku bifwatini. Afa Godna mo sihi wahiag mo eba li bigag lofug feg afa lofug Godna nalig lala kahli wahini eso enag li bigag lofugim tigepig ikagim Godna afsug lala meg gam pugu goh. \v 20 Afa enanai yi Sisas ati gof ikagim bigelni minam tuhla wahiag. Afa ehe higeg prisni misog el fef ofenaiba Melkisedek. \c 7 \s1 Melkisedek eba pris gafugag el feg \p \v 1 Afa Melkisedek eba Salem kimbig wa nai na misog el ehe God sisyi nemugna pris el fena. Afa Abraham wanika fag hagnam sambaga sambaga misog elim wanfilafe fatinam afa mahim piske bonamba Melkisedek ehem mina wa ufanam God lahlafefana mo faina. \v 2 Afa mungwali gawig Abraham fagna hagnam so wambina enag 10 pela hap sugwakanam afa mungo mo Melkisedekim faina. Enag unehlag Melkisedek mogba enaig feg ‘Lahlag nihe misog el feg’. Afa ehe Salem wa nai misog el feg afa enag mogba eba ‘Olug afafug misog el feg’. \v 3 Afa ehena awag i afag i afa simbeg enag mas buk wa ginofini mo. Afa afag wanigag osuna i afa wahag osuna i enag gaba mas ginofini mo. Eso ehe ofenaiba Godna Leg lofug feg eso ehe pris higeg gofuf. \p \v 4 Afa so na enaig onigim Melkisedek eba nalig feg afa ehe Abraham mi afa Ju elni pris gosinig. Afa bigelni gof wa nai simbianiga Abraham gawig so fagna hagnam wambina enag 10 pela hap sugwakanam mungo mo Melkisedekim faina. \v 5 Afa Livai eba pris elni autunai simbianiga. Afa Godna nihe mo enaig esona og Israel nai el so ma gawig 10 pela hap sugwakfunam eso mungo mo prisim fai. Afa eba nilitem faig eso ehengel gaba mungwali Abrahamna simbianiga fiahsaieg. \v 6 Afa Melkisedekba eba mang Livaina simbianigam mo afa eba Abraham ehe ehem mungo faina. Eso ehe Abrahamim God lahlafefag mo faina afa sonag elbi eba God ehem sihi wahiag mo faina. \v 7 Afa ati big anwanafig el so God lahlafefag mo faig eba gwesim hili fukog afa el sonag mo fag eba ahnai skaugfeg. \v 8 Afa pris mungo gawig so fifini enag elbi eba pigiafena. Afa Melkisedek so mungo gawig fafena afa enag big mas ehena wahagimba Godna buk wa nangug mo. \v 9-10 Afa Livaina simbianiga so mungo gawig fifini eso big enaig waskwes mo onig Livai Melkisedekim mungo gawig faina. Eheba Abrahamim biteana luwal fena so big enaig onigim sonaigba eba Abrahamna onigig wa gofena. Afa mahim Abraham Melkisedekim gawig fainaba enaigba ofenaiba Livai gaba gwenaig eseg. \s1 Sisasba mulug pris ofenaiba Melkisedek lofug \p \v 11 Afa Moses Israel elim Godna nihe mo faini afa enag nihe mo enaig esona og pris Livaina simbianigag so ma mungwali elim kwagani. Afa sonag prisni gafugag ateamba yuhwafegba enaba asegba naso God enaig esog ka ming mulug pris ningihiag. Enaba mang Aron lofug mo eba heafa Melkisedek lofug feg. \v 12 Afa pris ateamba mulug fegba eso ma nihe mo gaba mulug fei. \v 13 Afa God Ainiyagim ningihiag mulug pris lofug eba enmuna simbianiga wa nai fena afa mas aman mungo hefgel ehengenai pris gafugag esena mo. \v 14 Afa big anwanafig ehe mulug pris eba heafna simbianiga eba Juda. Afa Moses mas ehengelim sihini mo ehengel pris agfohiegim. \p \v 15 Afa ming onigig eba ambagwa wagfug eso ming mulug pris pugug eba ehe ofenaiba Melkisedek lofug. \v 16 Afa enag elbi mang Livaina simbianiga mo naso hihe mo ehem mas esenag mo na moi prisbi fe. Afa ehena nofkenagag kigmog feg naso higeg goh eso enag ehem esenagba eso pris feg. \v 17 Afa Godna ginof buk wa enaig esog; \q1 Eba ne pris higeg gofuf ofenaiba Melkisedek. \rq Sam 110:4\rq* \p \v 18 Afa enag nihe mo autunai mas kifutig mo eso mas elim kwaganig mo enaig esegba naso God fagim isugum fafatig. \v 19 Afa enag nihe mo Moses eso fana enag mas ahanaig ahanaig Godna nof wa afsug nemug fena mo. Eso God mulug mina pigi wahiagba enaba autunai minam gosenagim afa yuhwafeg eso big enam mina gam ahu Godum muhwa finig. \p \v 20 Afa ming onigigba enaig feg God kifutig mo sihi wahiana enaig esona og, Sisasba higeg pris gofuf. Eba mas enaig moba mingnag prisba eseni mo. \v 21 Afa mahim God kifutig mo sihi wahiaiba so Sisas pris fef. Eba God ehem enaig esona og; \q1 Ka enaig mo kifutig sihif wahiag eso mas sohnaig mom wahigi wahigi fei afa kog, “Neba pris higeg gofuf.” \rq Sam 110:4\rq* \p \v 22 Afa enag kifutig sihi wahiag mo enaba wagfug Sisas ehe autunai minam kwefug kugim afa yawonai mina God nangum ikagim Sisas eseg wahiag enag minaba autunaim minam gosenag. \p \v 23 Afa ming enaig feg autunai pris mingnag agfohiefenam eso pigiafenaba naso enaksag agfohiefena. Afa mahim enag el wahafenaba eso ehe mas pris fiahfena mo eso ming el ehena kugum fafena. \v 24 Afa Sisasba eba higeg pris gofena eso ehe mas amanim enaig gafugagim wahiana mo. \v 25 Ehe higeg gohba eso Godum sahnag og so ma God elim kwagani. Afa yawofenam afa ikan autunai wa fef eba amangel mahim heafna unehlag wa God nangum ambugofiba eso ehengelim wambfif. \p \v 26 Afa Sisas eba prisni misog el feg enaig pris eba bigim kwagani feg. Afa ehe afsug nemug feg afa mas ehem sehi afa ehe mas mang wesig fe. Afa ehe mas amtakwalig elim muhwafeni amo, eba God ehem sisi gam nemug fingi fukug. \v 27 Afa eheba mang ming prisni misog el lofug mo. Afa mingnag pris mungwali osuna enaig esifini sis tigi tuhlu Godum faifini eba yuwana mo hefum esifini afa sumi yi mo eba elim ese gonifini. Afa Sisasba mas enaig esena mo. Eba hefum li katigeg wa gwesim Godum faina elim kwaganigim. Afa ehe mungo nagim ese wahiagba eso enaba gwese goh. \v 28 Afa el mas kifutig mo lahlag agfohiegim. Eso Mosesna nihe mo elim kanog wahiag prisni misog el gohugum. Afa sumi yi Godna kifutig mo sihi wahiag mo heafna Legim gishu wahiagba eso ehe higeg nugweg nemug goh. \c 8 \s1 Sisasba bigelni prisni misog el feg \p \v 1 Kangelni mog mo eba enaig feg. Bigelbi ati feg prisni misog elbi yuhwafeg go. Afa ehe heven wa God kifutig nemugna muhwa pega. \v 2 Afa ehe afsug lala meg gam sahugum eso prisni misog el gafuga feg afa enag lala God ehe nimba wahiag elbi mas ena lalaba esei. Eba Godna inim lofug lala. \p \v 3 Afa mungwali prisni misog el enaig esifini gawig Godum faifinim afa sis tigi tuhlu faifini. Eso prisni misog el bigelni ehe gaba so ma mang Godum fai. \v 4 Afa so ehe ohuna bite wa gofiteba eba mas pris gofite afa eba pris ohuna bite wa agfohiafena afa so ehengel Ju elni nihe mo pahlukuiafenaba eso Godum gawig faifini. \v 5 Afa pris gafugag so finibi enaba eba isug enaigim wagfug afa ini nemugba eba heven wa goh. Afa enaig Moses esenaba enag gaba isug wagfug. Afa ehe mahim Godna lofug lala nimbanaba eso God kifutig mo enaig sihifena og, “So na numwehe gafugafe so na mungwali gawig esegba so ma mungwal lofug fe osa ka nem mug wa wagfuna.” \v 6 Afa Sisas enag pris gafugag fagba eba sonag elni gafugagim kwegfukag. Afa God ati sihi wahiana eso Sisas God nangum ikag mina tuhla wahiag afa eba ena mina mi afa mo mi gofanaim kwegfukag. \p \v 7 Afa gofwanai mina yuhwafegba God mas ming minaba tuhla wahiai. \v 8 Afa God heafna elni amtakwalig nihem nangwagigim eso mas sifakaleni afa so ehe enaig esog og; \q1 Ainiyag enaig esog mahim enanam ofefiba ka so mulug mo Israel el mi afa Juda el mi sihi wahian. \v 9 Afa enag mulug mo sihi wahiag mo eba mas mungwal lofug fena mo ehengelni simbianiga osa ka esini. Afa enanam ka ehengelim ningana kikenam eso ka Isipim wanwahianam wanikana. Afa osa ka ehengelim sihi wahinibi afa ehengel mas pahlukuna mo eso ka ehengelim masig fatinig. \v 10 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi wahiani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig wa wahian fi afa ka ehengelni olug yi ginofe wahiaf. Eso ka ehengelni God fenif afa ehengel kana el fif. \v 11 Afa mas aman mungo heafna hihem Ainiyagna mo wagfunag mo afa mas aman mungo heafna nilitem enaig esona og, ‘So na Ainiyagim anwanafini.’ Eso ma nalig el i afa isug el i mungwali kam anwanafini. \v 12 Afa ka ehengelni amtakwalig nihem fafatinim afa mas ka enam piske onigkafi. \rq Jer 31:31-34\rq* \p \v 13 Afa God enaig esog ka mulug mo sihi wahiag afa enam eba wagfug gofwanai mo ehe sihi wahiag eba ati muhunag. Afa mang so autunaieg enaba isug gohba awaiegim ofe. \c 9 \s1 Godna unehlagim fingi fig Ju elni nihe enaig fena \p \v 1 Afa nihe mo God autunam Mosesim sihi wahianag enag nihe mo enaig esona mang mina so ma Godna unehlagim fingi fi afa lotu lala bite wa gaba goh. \v 2 Afa el lofug lala nimbig wahig afa bambug meg enaba sefig afsug meg goh. Eso enanai yi eba lam gohug afa sime gohug afa amba Godum faig gig. \v 3 Afa lala menai lofugna masgim eba yiminig meg goh enaba sefig afsug nemug meg goh. \v 4 Afa enanai yiba eba gol sime goh afa ena sime waba fungugni gawig wehli wahifinibi eso lahlag emblegusug fungug puguiafena. Afa mingba mo sihi wahiag boksna gofena. Ena boksba gol wagfig fakana afa ena boks megamba gol potna gofena afa ena gol potnaba eba mana bret ena megam agfohafena. Afa mingba eba Aronna agat boks megam gifini. Afa ena agatbi eba li figeg pugu le. Afa mingba sambaga hun enanai yi God autunam heafna nihe mo ginofe wahianaba enag boks megam gifini. \v 5 Afa ena boks sisi yiba sambaganigi ofwanai elni sungwagim ginofi hwatigig. Ena sungwagba enaig eseg sonag ofwanai el eba Godna nofbosugam higeg fagofegofna. Afa so ena boks sisi yiba sambaganigina anglag kokufiageg ahgo. Afa enanai yiba eba God heafna olug kakageg wahiagim. Afa sonaigba eba ahnana ka enag mungwali mog moba opuguiah mo. \p \v 6 Afa mahim mungo mungo osuna sohnaig gawigba numweheagi hwati finibi eso prisbi ahu bambug megam saho fenam eso heafgelni gafugag eseagifini. \v 7 Afa yiminig megamba eba prisni misog el mungo sahu fenam eso mungo nagim mungo yia wa enaig eseafena. Afa mas isugba sahu ikai eba sisna taf faku fenam eso Godum faifena. Afa enaigba eseafenaba eba heafna amtakwaligim hugufati fenamba eba mungwali elim isiafena. \v 8 Afa enanam Godna lofug lala gofenaba eba el mas ena afsug kabag lala megam saho fena mo. Sonaba naho Godna Sungwag bigim wagfunig afa mahim sonag autunai nihe gofenaba elni mina awaiena afa afsug nemug megam saiyegiba. \v 9 Afa sonag lala eba waskwes mo eba bigim yawonai elim wagfunig. Afa sonag lala bigim wagfunig eba el Godna unehlagim fingi fifinim eso Godum gawig faifinim afa sis tuhlu faifini afa sohnaba esenibi eba mas elni olug onigigim lahla fesko fiahfena mo. \v 10 Sonag nihe mo enaig esona og fane i, bu i, afa bu wa suwagig nihe feg. Eba elni afwambanai eligim esog. Afa sonag nihe mo eba gohun ikan God mulug mina tuhlaf. \s1 Krais heafna taf Godum faig \p \v 11 Krais eba ati bog afa lahlag gawig pugug gohugba ehe enaigna prisni misog el feg. Afa Godna lofug lala ehe ika seahufnaba ena lofug lalaba eba bitenaim flafugim afa hwainam lahlafiahgeg. Afa ena lala eba el esih mo afa enaba mang bitenai mo. \v 12 Afa Krais ena lala ika seahufnaba eba ikanam afsug nemug megam mungo nagim seahugba eso enaba gwese higeg goh. Afa mahim enaig esegba afa eba ehe mang meme afa bulmakauni taf wambku sahu ahmo, amo eba ehe heafna taf oku sahugum bigim enana wambugba eso big gwese higeg agfofufe. \v 13 Afa mahim el amtakwalig nihe esifinibi eso pris enaig esifini. Memena taf i afa bulmakauna taf i wambfini sugfoiti fegonfini afa bulmakau tigi tuhlfufinim eso enag smofna susuleti fegonfini eso Ju elni nihe eba ehengel busfug fifini afa enaigba esinibi eba afwabanai esini. \v 14 Afa enaba Kraisna taf enam filafeg. Afa Krais mas mang wesig fena mo afa higeg gohug Sungwagni kifutigni eso heafum Godum gwesim mungwali fainam eso wahana. Afa Kraisna taf bigna onigigim busfu aitinig wahagna mina gam pahlukuiagim eso big God nofkenagagim gafugafini. \p \v 15 Afa so ma Kraisna taf bigelni olug onigigim busfu aiti eso Godna mulug mo elim sihi wahianig Krais so ma enam ninumwehe afai. Afa so elim God unenig so ma mang lahlag higeg gohunif God sihi wahiagim eso ma ehengel enam fi. Afa so el Mosesna nihem ahnai skaugfinim afa amtakwalig eseagini enag Krais wahagim eso elim piske wambugum afa amtakwalig nihe nai pigi aitigba eso isug agfohie. \p \v 16 Afa el enaig ginof fef og kaba wahaiba amanim so ka kikeafna gawigba wahiani fe. Afa el afgana gawig ese wambuf afa yuwana mo el so wahag enam anwanafinim so ma wambu. \v 17 Afa el mahimba nofkena gohba enag ginof eba isug goh. Afa mahim el wahagba eso sonag ginofba gafugafeg. \v 18 Eso gofwanai mo sihi wahiagim gaba sisna taf numwehe fag. \v 19 Afa autunam Moses Godna mungwali nihe mo Israel elim sihinuwagena. Afa enanam ehe bu i afa bulmakau luwaligna taf i enag wambtinam afa ahnabugu kigag toafana enaba sefig hisop afa sipsip lag tafiglek fana eso bu wa afa taf wa figiu gofenam el mi nihe mo buk mi enana futgofutgo fiahfena. \v 20 Eso ehe enaig esona og, “Eba God nem kifutig mo sihi wahianag afa ohuna taf eba ena mom numwehe fuguba eso ne enam pahluku.” \v 21 Afa Moses gwenaig esena afa taf ukunanam Godna lofug lala mi sisi gam futgofutgo fiahgena afa mungwali Godna unehlam fingi fig gawigim gaba gwenaig esena. \v 22 Afa Mosesna nihe mo enaig esona og, “Ahnaigim so na membeg so ma sonag Godna nof wa afsug fei eba taf mungo he enaigba esei. Afa taf sugfog hwanigba eba God mas elni amtakwaligim fafatini.” \p \v 23 Afa mungwali Godna lofug lala nai gawig eba wagfug heven wa nai gawigim. Afa so sisna taf enag bitenai gawigim esenaiba eso afsug feskofefe. Afa sisna taf mas heven wa nai gawigimba esenaiba afsug fei eba so ma mang enaig esenaiba eso ena tafim hilifenaf. \v 24 Afa Godna lala afsug meg el so gafugafig eba Krais mas ena megamba seahui. Enaba inim afsug megim heven wa go enam wagfug. Afa Krais ati ikag heven wa sahu Godna nofbusug gam gohugim eso bigim kwaganig. \v 25 Afa mungo mungo yia wa mungo nagim Ju elni prisni misog el sisna taf fafenam eso afsug nemug lala megam sahukuiafena. Afa Kraisba mas enaig ese gofena mo hefum Godum faigimba. \v 26 Afa ehe enaig ese gofiteba eba tautig higeg wamb gofite yuwana God bite eseagena fetem afa ikan yawofete. Afa eba mas enaig esena mo. Amo, eba ikag awaiegim meinofeba enaigna Krais mungo nagim pugug ese wahiagba eso gwese go. Afa so ehe wahagim afa hefum Godum gwesim faigim eso amtakwalig nihem fafatig. \v 27 Afa mungwali el so ma mungo nagim pigiba eso God ehengelim kwefihiagefe. \v 28 Afa eba Krais ati enaig eseg mungo nagim wahagim afa hefum Godum gwese faigim eso amtakwalig nihem enaksag elni fafatinig. Afa ehe sumi yi piske pugunam eba mas elni amtakwaligim fafatini amo, eba awai eba bonam el so ehem nisanagfo enam wambf. \c 10 \s1 Krais wahagim hefum Godum mungo nagim wahiagba eso gwese go \p \v 1 Afa Ju elni nihe mo eba wagfug lahlag gawig sumi yi puguf afa enaba mas bigim numwehe inim gawigim wagfunig mo. Afa pris mungo mungo yia wa higeg gwenaig eseahufna sis tigi tuhlu Godum faifini afa enag nihe mo mas yuhwafena mo. El so ogna bo Godum muhwa fena enaba mas elim yuhwafena mo. \v 2 Afa so ati el Godna unehlagim fingi figim hugna yuhwafitiba afa eba sohnaig mas higeg eseahufte. Afa ehengelni olug onigig mas enaig esoi og kana amtakwalig eba gwese go eso ehengel mas sohnaig nihe Godum sis tuhlu faigim piske esi. \v 3 Afa mungo mungo yia wa sohnaig nihe eba esenigbi eso piske enam onigig kana amtakwalig gwese go. \v 4 Afa bulmakauni taf afa memena taf eba mas elni amtakwaligim eba ahnaig fafatini mo. \v 5 Afa so mahim Krais ohuna bite wa bogim muhwa ofefiba ehe Godum enaig esonaf og; \q1 Afa ne kusig el nem gawig faigim afa sis tuhlu faig mi. Eso ne kana eligim numweheageg wahiag eba enam mungwal lofug gafugagfeg. \v 6 Afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe eba amtakwaligim fafatiag enaigim ne mas sifakale. \v 7 Afa ka esog kaba ohgo afa God ne membegba ka so nimbeafna sawieg wa ese osa ati nimbeafna buk enaig kam esonag. \rq Sam 40:6-8\rq* \p \v 8 Afa yuwana ehe so ati enaig esona og, “Afa ne kusig el nem gawig faig i afa sis tuhlu faig i afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe i eba amtakwaligim fafatiag enaigim ne mas sifakale.” (Afa Mosesna nihe mo enaig esog so na enaig nihe fi afa eba Krais sonag moba sihig.) \v 9 Afa sumi yi mo ehe enaig esona og, “Kaba ohgo afa God ne membegba ka so nimbeafna sawieg wa ese.” Eso gofwanai mina ehe wahiagim afa so ming mina tuhlag wahiag. \v 10 Afa so Sisas Krais gwenaig eseg Godna membugim pahlukuagim mungo nagim wahagba eso gwese goh. Afa enaba bigelni amtakwaligim hugufatinigbi eso big afsug fiahsaieg. \p \v 11 Afa mungwali pris so mungo mungo osuna Godum sis tuhlu faifinim enaigba higeg gwese eseahufna afa enaigteba mas elni amtakwaligim hugufatini eba awai nemug. \v 12 Afa Kraisba eba mungo nagim ese wahiagba eso gwese gohba elni amtakwaligim wambaitifen go. Enaig ese wahiagim eso ehe mo Godna muhwa ika ga.\f + \fr 10:12 \ft (10:12) Afa el muhwa God nai yi go eba wagfug enag el eba lahlag unehlagna feg.\f* \v 13 Afa ehe gwese gaba nengeau mahim enanam God ehena angoluwag elim wambunam eso ehem ahnai skaugfinif. \v 14 Afa Krais mungo nagim wahagim hefum Godum faig wahiag. Afa enaba Godna elim esenigbi eso ehengel Godna nof wa afsug el higeg agfohie. \p \v 15 Afa Godna Sungwag gaba ena mo pahlagim eso bigim sihinig. Afa yuwanaba ehe enaig esona; \q1 \v 16 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi wahiani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig wa wahian fi afa ka ehengelni olug yi ginofe wahiaf. \rq Jer 31:33\rq* \p \v 17 Afa ming mo ehe enaig esog; \q1 Afa ehengelni amtakwalig mi afa nuhwef nihe mi ka mas enam piske onigi eba ati awaieg. \rq Jer 31:34\rq* \p \v 18 Afa mahim God elni amtakwalig nihem fafatigba eso Godum sis tuhlu faig nihe gaba awaieg. \s1 Nawo kifutinim Godum muhwa fini \p \v 19 Eso nilite so big anwanafi Sisasna taf sugfogum bigim mina piginigbi eso big mas embefi Godna afsug nemug megam saigogumba. \v 20 Afa Sisas ehe enag nofkenagag minaba tuhlag wahiag. Ena minaba ika lofug so Godna lala seahug kahli wahini. Ena lofugba eba Kraisna elig. \v 21 Afa ati bigna prisni misog el eba nalig nemug feg afa so ehe Godna elim nangwagihiagego. \v 22 Afa ehe heafna tafna bigelni olug yi futgufutgu fenugeba eso big anwanafig bigelni amtakwalig ati awaieg. Afa ehe bigelni eligim gufog buna gigiafenig. Afa so big mwakwal nihem olug onigig wa nai wahinim afa Godum ini olug onigig finim eso big ehem ambugog muhwa fini. \v 23 Afa so big oniginim Godna mo sihi wahiag mom hugna kifutig kikehlifufiba eso big enag onigigim sihifum. Eso big enam anwanafi mangim God so esog eba inimfef mas wahiag. \v 24 Afa nawo enam oniginim eso big Godna elim kwaganim so big mungwali elim membegonim afa lahlag nihe fegon. \v 25 Afa nofe nawo Godna nuwagig nihem wahiyi afa ati mingnag el enaig esig ehengel enaigim wahig. Eso big nuwagnam afa bimbeafna olug onigigim gifiofoli. Afa so big hugunam enam eseagi eba Ainiyagna osuna ati meinofe. \p \v 26 Afa eba big Godna inim moba fig anwanafigim afa big enaig esog og kaba Godna moba masigim fatigim afa ka kikiafna membug wa ahanaig ahanaig eseagofeka. Enaig elbi eba ehena minaba awaienag amtakwaligim fafatiagimba. \v 27 Afa el enaig esegba so ma embefegofi mahim enanam God elim kwefihianig ofefiba afa so ehe nalig suwim nangonam mahim ena suwi Godna angoluwag elim wa okmohlafiba eso embefeagef. \v 28 Afa so el Mosesna nihe mom masig fatinagba eso sambaga me awai sambaga mungo el me mahim nihem amtakwaligim ambagwa sihinibi eso mungwali el mas ehem afafini amo eba ehem tigi fakifini. \v 29 Afa sohnaig elbi ahanaig so esenif afa el Godna Legim masig fatinagba mang ehem fenaf? Afa so enag taf Godna mo sihi wahiagim numweheafag eso enam ehe flafoimba afa so ehem mang fenaf? Afa so Godna Sungwag bigim isug kwagan fig eso ehe enam molampbi nafef eba so ehem mang fenaf? Afa so enag tautig so ehe fafe enaba gwesim hilifekag. \v 30 Afa ati big anwanafig God ehe enaig esona og, “Afa tautig mungwag faig niheba eba kana gafugag feg eso ka amtakwalig elim mungwag faif.” Afa ehe ming mo enaig esog, “Eba Ainiyag heafna elim kwefihiagefe.” \v 31 Afa enaba hugunam amtakwalig nemug feg enaba God nofkikenagag feg elim ningana kikenam eso mungwag faif. \p \v 32 Afa so na piske onigi yuwana Godna mo nem afwambusug lofug pugunig. Afa enanam ne kinig numb figim eso ne mas apaigoi me. \v 33 Afa ahnana mo nem el ambagwa molampbi gonigim afa nem tautig faigog. Afa ming nana mo mahim hihem gwenaig esegonigbi eso ne hihe enanam agfohiegim. \v 34 Afa ne kalabus nai elim afafegonigim afa so kwaganig. Afa mahim gavman nengelni gawig isug wambugonigbi afa ne mas nunmugoi afa ne sifakaligim afa anwanafi neana inim gawig eba lahlafegim gweseg higeg gohfe. \v 35 Eso nofe kawo olug onigig wahiyi eba God nem lahlag mungwag nem faif. \v 36 Afa so na gwese kifuti agfofiba eso Godna sawieg pahlukuiafiba afa mang so God nem sihi wahianig enag ne fif. \v 37 Afa Godna buk eba enaig esog; \q1 Afa mas mahimba fef afa el enaig esog eba ka bof eso ehe mas nengigimba sagofi eba ikagna bof. \v 38 Afa kana el so kam olug oniginigim eso afsug agfohie ehengel eba higeg auguiag fif. Afa amangel so piske wakmues ahugba enaba mas ka ehem sifakalenig mo. \rq Hab 2:3-4\rq* \p \v 39 Afa mang bigelbi wakmues ahuag afa olug onigig awaieg el mo. Amo, eba ati big olug onigigbi eso God bigim wambug. \c 11 \s1 Godum olug onigina nihe \p \v 1 Afa olug onigig niheba enaig eseg, afa so mang lahlag God bigim heven wa sumi yi faigim so feg enam big olug onigi wa kikehli guhuba afa negeafo afa sonaigba mas big nofna nangwig mo amo eba onigigna mungo big anwanafig. \v 2 Afa autunam Israelna simbianga Godum olug oniginibi ehengelni nihe yuhwafenaba eso God sifakalena. \p \v 3 Afa nawo Godum olug oniginim afa so big anwanafi God ehe heafna mona of i bite i eseawagigba eso mungwali mang so big wambusig enag autunam big mas wambusig mo enaba God ehe eseagegba eso puguiageg. \s1 Afa Abel i Enok i afa Noa enag el Godum olug onigini \p \v 4 Afa Abel Godum oniginam eso sis tige tuhlu faifna ehena sis Godum tuhlu faig Keinim filafena eba ehe mas Godna membugum pahlukuna mo. Afa Abelna onigig eba lahlafena afa God ehena enaig nihem sifakalenaba afa enaba wagfug God enaig onigig ehe afsug el feg. Afa ehe ati wahag afa ehena enag olug onigig bigim gaba wagfunig. \p \v 5 Afa Enok Godum olug onignaba afa ehe mas wahana mo eba God ehem nofkikena heven gam suguafa wanikina. Afa enaba Godna buk enaig esona og, God ehem suguafag hwainig mahim feafnaba enenam Enok ehena sawiegim pahlukuna. \v 6 Afa so big anwanafi el so mas Godum olug oniginai sohnaig elbi Godum esenagba God mas sifakale. Afa el ogna bog Godum muhwa fena enag elbi so ma enaig onigi God eba nego afa el Godum yisigibi eba God ehem lahlafiah fafe. \p \v 7 Afa God Noam sihina og bu puguf afa Noa mas enaigim nanguna mo eba ena mom mungo oniginam afa ehe Godna sawiegim pahlukuna so sip gafugafena eso ehe mungo lahlag wanpuguna. Ehe enaigba esenaba eba bitenai elim wagfunig ne amtakwalig el. Afa Noa Godum olug oniginaba eso God ehem enaig esona og, “Ne afsug el feg.” \s1 Abraham i Sara i Godum olug ohonigina \p \v 8 Afa God Abrahamim enaig sihifena og susum ika afa bite ati ka nem sihi wahianag eso ne fafe. Afa Abraham Godum olug oniginam afa heafna kimbigim wahianam eso Godna sawiegim pahlukuna afa mas ehe anwanafena mo asim so ikaf. \v 9 Afa ehe Godum oniginam eso ika ena bite wa puguna. Afa ehe enanai yi gafenaba angoluwag el lofena. Afa ehe lofug lala mungo gafena afa mas kimbig fakana mo. Afa Aisak mi Jekop mi gaba God gwenaig esoni og ohuna biteba eba ka nem faig. Afa eheningi gaba gwenaig esahfena lofug lala hafena. \v 10 Afa Abraham lofug lala gafenaba nenge gofenaba ogna kimbigim nangu God ehe so ma fakai. Enaba gwese higeg gofuf. \p \v 11 Afa Abraham ati muhnafena afa Sara gaba ati muknaiena afa so eheningi Godum olug ohoniginaba eso God Saram kifutig faina luwal fukwagim. Afa ehe onigina God ehe heafna mo sihi wahiagim numweheafaf. \v 12 Afa Abraham muhnafenam wahagim meiniofe fenaba ehe simbianingana awag fena afa so ena luwal pugug kaksafeageg ofenaiba bagnufut ofwanai afa engig bu wanai. \p \v 13 Afa ehengelni olug onigig gwese guhunug ikag hefum pigig. Afa enanam mahim bite wa agfohiafenaba ehe mas Godna mo sihi wahiagim nanguni mo. Afa eba ehe enaig onigini og, eba sumi yi puguf eso ehe sifakalini. Afa ehe ambagwa enaig sihififni og, kagel ohuna bite wa ofenaiba el nai angoluwag el fig. \v 14 Afa el so enaigba esogoiba eba wagfug ehe heafna ming kimbigim yisigig. \v 15 Afa so yuwana kimbigim wahiyi ambugog enam piskeg onigigbi eba so ma piske ahui. \v 16 Afa ehengel mas bitenai kimbigim onigi amo, eba ehe ogna lahlag nemug kimbigim fi eba heven wa nai. Afa God ehengelni kimbigim ninumwehe wahianig afa ehengel enaig esogof og ehe kagelni God eso God ena mom mas ahwanife. \p \v 17-18 Afa God Abrahamim enaig sihif wahiana og, “Aisak fenam enanai yi neana simbianiga pugukaminefef.” Afa so God Abrahamim gihna og so ma Aisakim sis lofug tige Godum fai. Afa Abraham Godum olug oniginam eso ehe ninumwehagena heafna luwal mungo Godum faigim. \v 19 Afa Abrahamba enaig onigig fena og atiamba Aisak wahagba eba God ehe piske ilafofatif. Afa enag waskwes moba eba Abraham piske Aisakim wahag wanai suguafana. \s1 Aisak, Jekop afa Josep Godum olug onigini \p \v 20 Afa Aisak Godum olug oniginam eso ehe Godum sahna og so ma God luwalningim Jekop mi Iso mi sumi yi lahlafihiagei. \p \v 21 Afa Jekop Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe Godum sahna og so ma God Josepna luwalim lahlafiahfai. Afa so ehe agatini gofe gofenaba eso Godna unehlagim fingi fena. \p \v 22 Afa Josep Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe enaig esona og, “Afa nengigimba Israel el Isipim wahinim ahuofefiba enanam kana kig wambinim so na ahu.” \s1 Moses Godum olug onigina \p \v 23 Afa Mosesna afahmonigbi Godum olug onigini afa mahim afag Mosesim waniganaba eso finim meagam kumoahlinibi sambaga mungo was fena. Afa ehe ahnangonam mahim ena luwal lahlafiahgenaba naso meagam ahkumoahlana eheningi mas Isipni misog elni nihe mo aflafwagim embeahfena mo eba ena nihe mo enaig esona og fangonai luwalim so kwagkumofi. \p \v 24 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe mahim kwablog gofenaba enaig esona og, nofena kam sefi kaba misog elni luwalna leg feg. \v 25 Afa ehe enaig onigig fena og ka so Godna elim kinig wanfanam eso ehe enaig onigig og masa ka amtakwalig esenam afa ka mwakwalig sifakalef. \v 26 Afa Moses Godna Gishu Wahiag elni unehlag wa ahwanefug fafe eso ehe enaig onigig fena og enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg. Afa ehe onigig lahlag gawig Isip nai afa ehengelni enaksag kig eba wesig feg eba ehe onigina mang lahlag God so sumi yi faif. Afa so ahwanefug fafe Godna Gishu Wahiag elni unehlagim enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg. \p \v 27 Moses Godum olug oniginam eso ehe Isipim wahia ikanaba afa so misog el ehem olug kakagenaba afa ehe mas ehem embefena mo. Afa mas wakmues piske ikana mo eba ehe gwesim Godum pahlukuiafenaba afa nangwakafena afa ena Godba mas nofna nangui. \v 28 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe Israel elim enaig sihifeni og, so na sipsip kwagnim eso ne taf mo nimbeafgelni lala mengig wa aitiagi eba ofwanai el kwaskogule ambugonam afa so mas nengelni angwam luwalim kwaskofi. Afa Ju el sohnaig buyisba sefini og eba Pasova. \p \v 29 Afa Israelnai el Godum olug onigini eso ehengel bu naligim apaigona ena bu eba sefig Ret Si. Enaba fog wa apaigo ahu afa Isip el gaba gwenaig esini og nawo apaigo ahu eso bu bonam mungwali sagfa kumoahlanaba eso pigina. \p \v 30 Afa Israel el Godum olug oniginim eso ehengel ahu Jeriko kimbigim enwesog wa gohug osuna mugiauguniba eso ehengelni kimbig wa nai kifutig bog tofu pena. \v 31 Afa aga taitu angwafig Rahap Godum olug oniginam eso bomp ahkukog elim wambu kumoatigina. Afa mahim Israel el, el so mas Godna mo pahlukuna mo enam kwaskofinim afa Rahapim mo mas tigi fatini mo. \p \v 32 Afa ateaho ming moba ka ginofe wahiag me? Ahanana ka enaig moba sihiage mo feg Gideon, afa Barak afa Samson afa Jepta afa Devit afa Samuel afa mungwali Godna mo fi sihiaule el, enam kakusig ehengelni mo ginofegim. \v 33 Afa ehengel Godum olug oniginim eso fag hagigim ming kimbigim filafini. Afa amangel so ahanaig nihe fini ehengel enag gwenaig mungwag piske fai gona. Afa Godum olug onigig el enag Godna mo sihi wahiag mo finim afa mingnagba eba kifutig laionna nihi muhwa finibi eso ehengel ena sisna mengigim pwakafinibi eso ena sis mas amanim tigena mo, \v 34 afa suwi nalig mas amanim lana mo, afa bainat naif mas amanim higefatina mo. Afa autunam mas kifutigni mo afa God ehengelim esenibi eso kifutinim afa so angoluwag elim fagna hagnam filafe fatini. \v 35 Afa angwafig Godum olug oniginibi eso ehengel elim pigiegim piske wambugbi afa so nofkenagag fig. Afa mingnag el Godum pahluhug eba amtakwalig elni ninga wa agfoba afa so ehengel tautig nalig finim afa Godum oniginim afa so mas enaig esogona mo og, so kam hwati ehe enaig esogonam eso pigina. Afa ehengel ogna nofkikenagag piske fi afa enaba lahlafiahgegim gwesim hilifekag. \v 36 Afa mingnagimba molamp mo faigonam afa so wena flakoitifini afa mingnagim mo wena kikegoniginim eso kalabus lala gam wanahuna. \v 37 Afa mingnagim eba hunna kwaskofini afa mingnagim eba sona ehengelni eligim olyi gi higfeitifini afa mingnagim eba naifna higfeitifini. Ehengelni lofugba eba sipsip lofug afa meme lofug aitiagini afa kig hwainig fini. Afa el ehengelim kinig faigonam afa so amtakwalihiagini. \v 38 Afa ohuna bitenai nihe mas yuhwafena mo eso mas sonag lahlag elbi enaig wambgai. Afa el ehengelim amtakwale hiagini Eso ehengel bite bihig gam ahkawag mine fenam afa so mingnagim hun meg gam sahu gohna afa mingnag bite meg gam sahu gohna. \p \v 39 Afa ehengel Godum olug oniginibi eso God ehengelim lahlag goni afa ehengel mang so God sihi wahiana mas enag fini mo. \v 40 Eba God enaig onigig fena ogna yawonai mo sihi wahiag mo eseba eso ehengel fi afa bigel fi yawonai mo sihi wahiag mom finim so big afsug el fiahsaif so ma yawonai hugna lahla fenam autunaim gosenai. \c 12 \s1 God heafna luwaligim numwehenuge \p \v 1 Afa sohnaig autunai Godna el bigelim wagfigo faka gonigim afa so bigim nangwagafo. Afa bigel ofenaiba sislafofeagofi eso big amtakwaligim wahinim afa mungwali gawig so bigim ogna wegmus fe enam big wahiyi. Afa so big kifuti God so bigim mina faigbi enam so big pahluku. \v 2 Afa bigelni olug onigigba eba Sisas mog feg afa ehe bigelim esenigbi eso enag onigig nalig feageg. Afa nawo ehem mungo so big nangwafofum. Afa ehe mas li katigegim wahiana mo amo ehe enaig onigig fena mang so sumi yi puguf eso enam sifakalena. Afa mas ahwanefumba onigina mo mahim li katigeg wa esofini finibi afa yawoba eba Godna muhwa pega.\f + \fr 12:2 \ft (12:2) Afa el muhwa God nai yi go eba wagfug enag el eba lahlag unehlagna feg.\f* \p \v 3 Afa so na Sisasna nihem onigim afa mahim amtakwalig el ehem olug kakagenaginibi ehe mas wesig pena mo. Eso nofeka yiskosiaginim wahiyi. \v 4 Afa ne amtakwalig nihem pigau opigofig afa el nem olug kakagegonigim afa mas nem kwagi aitig mo. \v 5 Afa God so nengelim kifutignig mo faini afa ateaho ne olnitetig? Afa God nem suwigig ne heafna luwalig fiahsaieg afa ehe enaig esona og; \q1 Kana luwal, afa mahim Ainiyag nem fenugeiba afa so na enam onigim. Afa nem oninumu fafiba afa nofekawo enam olug kininam wahia. \v 6 Eba Ainiyag enaigba esegba eba ehe amanim so hugna membenag. Afa aman so enaig esog og kana luwal eso ehe sohnaig elim ninumuhiagegim afa kwaskofeg. \rq Snd 3:11-12\rq* \p \v 7 Afa so na enaig kinig kahlagufiba afa so na enaig onigig fenam og eba humon eba kam fenugof kam kwaganigim. Ena kinig eba wagfug ne Godna luwalig fig. Eba mungwali humon so heafgelni luwalim fegonig fafif. \v 8 Afa Ainiyag heafna mungwali luwalim fenuwag fafefe, afa so nem fenageg hwainig fef enaba wagfug ne mang ehena luwal nemug mo eba ne mina luwal. \v 9 Afa bigelni bitenai humon bigim fenuagigbi eso big ehengelim ahnai skaugfe gonig. Eba yuhwafeageg bigelni heven wa nai humonim so big ahnai skaugfinim afa so big nofkikenagag fi. \v 10 Afa bigelni bitenai humon eba bigim mwakwalig fegonigig afa ehengel eba heafgelni onigigim pahluhug. Afa God eba bigim fenugegim afa so bigim kwaganigba eso big gwenaig ehe lofug afsug fig. \v 11 Afa mahim God bigim fenuagegim afa tautig faigbi afa so enanam mas big sifakali. Afa so sumi yi mahim fug luguiba eso big lahlag nihem pahlukunam eso olug efihlag big fif. \p \v 12 Eso nofena yiskosi. Afa so na bugia gafenam eso ne ninga mong susnufiagi. \v 13 Afa so na misosuf mina gam gwesim ahuiafim eso neana mong amtakwalig nugweg gofi masa amtakwalig mina ena mongim amtakwale fatif. \s1 Afa ne numwehifibi masa el Godna mo masig fatinif \p \v 14 Afa so na ehengeposinim eso ne mingnag elim olug efihlag fegonim afa afsug nihem pahluku. Afa el enaig eseg hwanigba eba ehe mas Ainiyagim nangug mo. \v 15 Afa ne numwehifibi masa aman mungo God isug kwaganigim enam masig fatinafe. Afa masa el kinig opuguiagenam afa so elni auguiagim amtakwale fatif ofenaiba wahil pegibi sawugim guhiagi. \v 16 Afa ne numwehifibi masa aman mungo aga taitu nihem pahlukunam afa Godum masig fatinafe osa Iso enaig esena. Ehe mas mang sumi yi fagim onigina mo. Afa heafna awag enaig sihifena og, nengigim ka etegim enaksag gawig wambwaif. Afa Iso ehem bini wahanaba eso ehe heafna suminegim wahigi mungwali gawig wambwaina afa suminegba eba fane mungo nagim ehem faina. \v 17 Afa ne anwanafig sumi yi ehe ogna ena gawig piske wambum afa so heafna awagim wena mona sihinaba afa awag kusinam og, “Amo, eba ati ne suminegim wambwai eba ne mas piske wambu.” \p \v 18 Afa yawaba ati big God i ahfeg mas mungwal lofug autunai ahfeg mo. Afa autunam Israel el ambugog Sainai mug wa opukonam eso nanguini afa higini. Afa ehengel suwim nanguini afa si kigfeagegim nanguini afa bifwat mi afwei mi nanguni. \v 19 Afa ehengel higinibi afag lofug moasina afa God wagofna. Afa ena mo wagigim higinim eso enaig esogona og, “Yoi, aman enaig moba hig mo.” \v 20 Afa ehengel Godna kifutig mo higigim kusini. Ena moba enaig esona og, “Afa el me awai sis me mahim sonag mugimba tohuiba eso ne hunna enam tigi faki.” \v 21 Afa ehengel enaigim nanguhiaginim eso embefeagini. Afa so Moses enaig esona og, “Ka gaba ka embefegim afa kam olug wahigeg.” \p \v 22 Afa yawo big God i ahfegba eba enmuna feg. Afa nengel Saion mug wa opukogba eba Godna nofkikenagag kimbig eba heven wa nai Jerusalem afa enanai yi ofwanai el enaksag fiahgegim nuwagig sifakalig. \v 23 Afa ne Godna el mungwali nuwagig afa sohnaig el eba Godna gofwanai luwalig lofug ne fig afa ehengelni unehlag eba heven wa gohun. Afa ne God nangum ambugogba eso ehe mungwali elim kwefihianugef. Afa ne nuwagig lahlag el i afa amangel ati pigigba afa yawaba afsug nemug fig. \v 24 Afa yawa gaba ne Sisas nangum ambugog eba ehe Godna mulug mo sihi wahiagim numwehefugu. Afa ne heafna taf gam ambugogba eso ehe heafna tafna nem figifigi fenugegba afa so amtakwalig awaiyekag. Afa ena tafba Abelna tafim filafegba afa Abelna taf eba el mungwag gwenaig esenai. \p \v 25 So na numwehi, masa ne Godna mom higigim kusif. Afa autunam bitenai el Godna mo sihinaba afa el mas higini mo eso ehengel tautig fini. Afa so big sisi nai elni mo higi hwainig fif eba ahanaig big meagamba saho goahmo. \v 26 Afa enanam God esonaba eso bite kugo fufi bona. Afa yawo ehe ati sihi wahiag og, “Afa mungo nagim ka piske bite mi of mi eseawagiba eso fufiagafef.” \v 27 Afa enag mo “mungo nagim” eba wagfug mungwali gawig God eseagegba eso enam ehe fufiba eso awaief. Afa so mang fufieg hwainig feg eba gwese gofuf. \p \v 28 Afa so big Godna bog meg mo wambfo enaba mas fufi. Eso nawo enam sifakalinim afa so ehem embefinim afa ahnai skaugfini afa so heafna unehlagim fingi fibi eso ma ehe sifakalei. \v 29 Eba bigelni God ehe suwi nalig lofug fenam mungwali gawigim lagef. \c 13 \s1 Godna nihe enaig ikafeg \p \v 1 Afa el sati Sisasim olug oniginig so na ehem hugunam membegoniahufum afa so na mungo nilite lofi. \v 2 Afa nofeka elinaim nimbeafna lala gam wanahuiagim etiti. Afa mingnag el mingnag elim kwaganigbi afa mas anwanafini mo eba mang elim esegon mo eba heafa ofwanai elim esegonig. \v 3 Afa ne kalabus wa nai hihem oniginam okwefofiba afa ateamba ne kalabus yi fegba. Afa so na kinig fig elim afafegon afa ateamba neanga enaig kinig fegba. \p \v 4 Afa mungwali el so ma enaig onigif angwafig fag nihe eba inim feg. Nofeka sohnaig nihem amtakwaleagi eso God aga taitule el mi afa mwakig el mi kwefihianugef. \v 5 Nofeka kig membenam afa hugunam onigkafum. Afa so na enaig onigig fe mang so ati ka kehlag eba mangwesei. Afa Godna mo enaig esog og; \q1 Eba ka mas nem wahiai afa ka mas nem masig fatinai eba awai nemug. \rq Wkp 31:6\rq* \p \v 6 Afa big enam anwanafinim eso big mungo mungog kifutig mo enaig sihi fi og; \q1 Ainiyag eheba kam kweagfwahug eso ka mas embefei. Afa ka mas onigi el so kam ahanaig esofena fiba. \rq Sam 118:6\rq* \p \v 7 Afa gofwanai siosna misog el osa ati nem Godna mo sihigoni. Afa so na ehengelni nihe onigigon afa ehengelni Godum olug onigig fug luguna afa so neanga gwenaig esi. \v 8 Afa Sisas Krais eba gwenaig gwese gofuf. Afa autunam feg, yawo feg afa autunai wa fef ehe mas wahigi wahigi feagei. \v 9 Afa nofeka ahanaig ahanaig mo higwage masa ena mo nem esenageba ne lahlag mina wahia ikaf. Afa God so bigim isug kwaganig enag so ma bigim kifutigni. Afa nofeka onigim ka fanena nihe mo pahluku eso ma kam kifutigni amo, enaig nihe mo mas elim kweagfui. \p \v 10 Afa pris Godna lofug lala wa sis Godum tuhlu faifinim afa ma enag awaieafenaba eso sumi yi enag sisna nihigbi ahgafena. Afa mang so big na amtakwalig nihem hugufatinig afa ehengel mas enaba ahgai. \v 11 Afa Ju elni prisni misog el sisna taf fakug afsug nemug lala megam ukusahug esegba amtakwalig nihem hugufatig. Afa sisna lofug mo fag kimbig meigim fatigim suwina tuhlug. \v 12 Afa so Sisas gaba kimbig meigim tautig fagim wahag eso ehe heafna tafna heafna elim esenibi eso afsug fiahsaif. \v 13 Afa so big gaba kimbig meigim ehe nangum ahunam eso mungwal lofug ahwanefug fi. \v 14 Afa mungwali kimbig ohuna bite wa big mas higeg gofi eso big yisigi ena kimbig sumi yi puguiba eso big enanai yi higeg gofuf. \v 15 Afa Sisasna unehlag wa nawo Godna unehlagim higeg fingi fifum. Afa big enaig Godum faigbi eba ofenaiba pris sis Godum faig. Afa bigelni mo lagig eba wagfug bigel eba Sisasna el fig. \v 16 Afa nofeka elim lahlafe hiagig nihem wahiyi afa so el mang gawig tumenag eso ne enam kwaganim afa eba enaig nihem ofenaiba sis Godum faig eso ehe enam sifakaleg. \p \v 17 Afa so na nimbeafgelni misog elni mom higigonim eso ne ehengelim ahnai skaugfegonibi eso ma nem higeg ninumweh wambaitifiahfufuf afa so ehengel enaig anwanafinim eso nengigim God ehengelni gafugagim kwefihiagefe. Afa ateamba ne misog elni mo higigonigbi eso ma ena gafugagim sifakali. Afa ne enaig esig hwanigba eba ehengel kinig fif afa enaba ehengelni gafugag mas nem kwagani. \p \v 18 Eso ne Godum sahinibi so ma God kam kwagani. Afa Godna nof wa kangel enaig anwanafig ka lahlag agfohie eso koka lahlag nihe higeg fiahhufum. \v 19 Afa ka membeg so na kifutig beten kam finibi eso ma God kam mina piginaiba ka so ikagna piske nengel nangum bo. \p \v 20 Afa bigelni Ainiyag Sisas wahagim eso ehena taf Godna mulug mo sihi wahiag higeg gohugim ninumwehe wahiag eso God ehem wahag wa nai ilafofatigim esenagba eso sipsipni nangwaghiawagig el nalig el feg. Afa sonag God so ma elim olug efihlag fai ka membeg ehe so ma nem enaig eseni. \v 21 Afa ka membeg ehe so ma nem lahlag gafugagim yuhwafenugeba eso ne heafna sawiegim pahluku. Afa Sisas Kraisna unehlag wa God heafna membug wa bigim esenigbi. Afa Sisas so ma ehe sisyi nemug fenam higeg gwese gofuf eba inim. \p \v 22 Afa nilite, masa ne kana ohunag mo nem kifutignagim ne kusif afa eba sonag ginof mas mungwanim feg mo. \v 23 Afa ka membeg so na enaig anwanafi bigelni nilite Timoti ati kalabus lala nai wahia bog. Afa ateamba ehe ikagna ka nangum bogba ka so ahbo nem ahnangwag. \p \v 24 Eso ne nengelni misog el mi afa mungwali Godna el mi so na enaig esogon og, ka mas nem etetigoni. Afa Itali wa nai nilite nem gwenaig esogonig. \p \v 25 Afa ka membeg God nengelim mungwali nem isug kwagani. Ohuna moba gwenaho.