\id GAL Galatians Naineri Andy Minch Jan 2002 \h Galesia \toc1 Mo Pol Galesia wa nai Elim Ginofe Faini \toc2 Galesia \mt1 Mo Pol Galesia wa nai Elim Ginofe Faini \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Afa yuwanam el Sisasim pahlugugba eba Ju el esini. Afa sumi yi mo Sisas Polim nigihiana eso ehe ikanam lahlag mo afwambanai elim sihinuwagena. Afa mahim mungwali el ambugog Sisas nai yi saho gonaba eso kinig amtakwalig puguna. Afa autunam enag el mas Mosesna nihe mo pahlukuna mo so Ju el enaig safif. Afa mahim ehegel Sisasim olug oniginibi ehengel enam etetig so Mosesna nihem pahlukui me awai awai me? Afa mingnag el eba ehengelim hekusihiagonig Ju elni nihem pahlukunam afa elig nihig lofug kukuhiawagi afa Mosesna mingnag nihem gaba pahlukui. Afa Pol enaig esog amo eba awai. Afa ehe enaig esog Sisas Kraisim olug onigignig mina eba naho Godna nofwaba bigel afsug kabag fegim eso big yawonai nofkigenagog fig. Afa eba enaig eseg mingnag Ju el ati Galesia gam ahugim afa Kristenim hekusihiagigim og soma Mosesna nihem mo pahlukui. Afa mahim enaig Galesia elim pugunigba eso Pol enam mo higinam so ohuna bukwaba ginofena og soma heafgelni olug onigig mi afa nihem mi soma numwehiagi. Afa Pol enaig esog, God ehe kam kanog wahiag el fegba eso ka enaig eseg. Afa ehe enaig esog. Afa aman el so Sisasim olug oniginig ena ho Godna nofwa afsug kabag opukog. Afa sumiyi ohuna buk wa ehe enaig esog, mahim Krais bigim esenigbi eso big sigag wa agfuhe. Afa Godna sungwag bigelim mina kagim gosinig eso bigel mingnag elim lahlag nihe esegonig. \c 1 \p \v 1 Ka Pol, afa kaba Godna kanog wahiag el feg afa enag gafugagba el mang kam faig mo, amo eba God Humuan eso Sisasim piske ilafona ehe kam kanog wahiag afa Sisas Krais gaba eso eheningi enag gafugag wa kam ahwahiag. \v 2 Eso nilite so ka mungwali agfohe kagel nengelim Galesia sios wa nai elim lahlag onigim ka ginofe ningihig. \v 3 Ka membeg bigelni Humuan God afa Ainiyag Sisas Krais eheningi nem lahla ahfenaf. Eso olug fulufeg afa God ismunagim nem kweafuf eba nem enaig esenaf. \v 4 Afa so Krais bigelni Humuan Godna sawiegim pahluku afa bigelim wahanigim eso bigim amtakwalig mina nai wambug eso yawo bite nai amtakwalig onigig mas bigim kikehlai. \v 5 Eso big Godna unehlagim higeg fingi ogfufum. Eba inim feg. \s1 Godna lahlag mo eba mungo go \p \v 6 Afa nengelim ka kukugfakanig nihe so na fig. Afa Kraisna nalig gafugag wa God so nengelim afafenig afa awamonig. Ahnaig esegba so na ikagna Kraisim masig fatinagim afa ming mom mo sawifenag? \v 7 Afa nengelim ka sihinig ming lahlag mo eba awai. Eso ka esog afa mingnag el nengelni onigigim gasafehiagig afa Kraisna lahlag mo wahgifi enmunam mo sihig. \v 8 Afa kagel lahlag mo nengelim ati sihigonug. Sa hig, kagel i afa ofwanai el i so ena mom wahiginam enmunam mo osihigonifibi nofeka enam higi. Afa aman el enaig esegba eba God so ma ehem suwi higeg lagig yi fafati. \v 9 Afa kati sihini afa yawo piske nengelim sihinig afa aman el enmunam mo sihinibi eso mas mungwalofeg mo eso yuwana ne fini eba God so ma enaig elim suwi higeg lagig yi fafati. \p \v 10 Afa ka mas enaig esog mo eso el kam lahlag onai amo ka membeg God mungo so ma kam lahlag onai. Afa kam kusig elim embeg mona sihinigim eso el kam lahlag onai. Afa ka elim enaig sihini ka fiba eba ka mas Kraisna gafugag el fei. \s1 Pol Kraisna kanog wahiag el ahanaig pugufena \p \v 11 Afa kana nilite ka membeg ne anwanafi ohuna lahlag mo ka sihina eba mang elni onigig wa puguia mo. \v 12 Afa el mang ohuna mo kam faig mo afa mas aman el kam wagfunag mo. Amo, Sisas Krais ehe enag mo kam opugunag. \p \v 13 Afa ati ne kana mom higini ka autunam Ju elni nihe wa sahuna. Afa enanam ka Godna elim mas ka afafeni mo ka hugna kwagaiti fiahkafena eso ka membeg ka Godna siosim hugna amtakwalig aiti. \v 14 Afa Ju elni nof wa ka mingnag elim gosini eso ka mungona agfohiana afa ehengelba sum fini afa kikeba enag nihem goseg pahlukuna. Afa ka hugna onigig kiafna simbianigana nihem pahlukuna. \p \v 15 Afa autunam mia kam fukwa hwainig eso God ehe kam kanogim heafna gafugag el wahiag. Afa ehe kam ismunagim kweafug eso kam unenag. \p \v 16 Afa God heafna legim kam wagfunag eso ka afwambanai elim ehena lahlag mo sihig. Afa el mang kam onigig fai mo. \v 17 Afa ka mas Jerusalem gam ika gof wa nai Godna kanog hwati elim nangwagim amo ka ikagna Arebia provins gam ika puguna afa piske Damaskus kimbig gam bona. \v 18 Afa mahim sambaga mungo yia fenaba eso ka Pita nangum ikana. Numwehe mo fagim eso ka nanai yi sambaga wik ahwagana. \v 19 Ka mas ming elim kanogim nangu mo eba Ainiyagna suminigim mungo Jems. \p \v 20 Afa God ati kam anwanafenag ka mas mwakwale. Mang eso ka nem ginofenag eba inim. \p \v 21 Afa enanam ka Siria afa Silisia provins gam ka ikana. \v 22 Afa enanam Judia wa nai sios el kam mas anwanafini mo. \v 23 Afa ehengel mingnag mo higinim anwanafinim og el mungo eso bigim amtakwalig aiti fiahkafena yuwaba ehe lahlag mo sihig olug onigigna mo afa autunam ehe enam olug onigigna mo hugna amtakwalig aiti fena. \v 24 Afa ehengel kana lahlag nihem higigim mahim ka enaig esegba eso ehengel Godna unehlagim fingi fig. \c 2 \s1 Pol i afa mingnag kanog wahiag el i \p \v 1 Afa 14 yia ka gagim mahim awaiegba eso ka piske Jerusalem gam mo Barnabas i ahkag. Afa Taitus gaba ka mungwal ahug. \v 2 Afa ka ikagba eba God ehe kam esonag. Afa ka enanai yi auguiafenaba ka siosna misog elim mungo sihinugena ka membeg ehengel so ma anwanafi enag mo so ka afwambanai elim ka sihinig. Afa ka membeg gafugag ka eseg, soma ehengel mungo onigigna kafi. \v 3 Afa Taitus eba ka i ahfenam afa ehe afwambanai el fena. Afa ehengel mas ahanaig ehem esoni mo eso ehe nihi lofug kofwagim eso ofenai Ju el lofeg. \v 4 Afa mingnag el enaig esogog kagelbi kristen el fig afa ehengel mas kagelim sahgonim eso kagelni nuwagig wa sahu eba heafgelni membug wa seahug ogna kagelni nihem faihiage gonim eso Sisas kagelim esonig so na mas Mosesna nihe mo ahnai skaufenig. Afa ehengel membig kagel so ma ehengelni nihem pahlukui ofenaiba isug gafugag el fi. \v 5 Afa kagel ehengelni mo higigim yiskosig eso Godna lahlag mo so ma numwehe nengel nai yi gofi. \p \v 6 Afa enag el siosna misog el lofug fena mas mang mo sihini mo mahim ka osihifenibi afa ehengel eba misog el me awai awai me ka mas enam hugna oningi. Afa mahim God bigim nangwagigba eba big mungwalofug. \v 7 Afa ehengel mas ahanaig esogona mo amo eba ehengel enaig esogona og God ehem enag gafugag faig eba heafna gafugag so ma afwambanai elim Godna lahlag mo sihiakai eba gwenaig God Pitam faigba eso ehe gaba Ju elim sihinugeakana. \v 8 Afa Pita eba kanog wahiag el feg afa God ehem kweafug afa ehe Ju elim kwaganigba eso lahlag augufeg. Afa ka gaba eba kanog wahiag el feg afa God kam kweafugba eso ka gaba afwambanai elim kwaganigba eso ehengel lahlag augufeg. \v 9 Afa Jems, Pita afa Jon afa el ehengelim anwanafe goni ehengelba siosna misog el. Afa ehengel anwanafig God heafna sawieg wa enag gafugag wa kam faig eso ehengel ka mi Barnabas mi mo kikigegonugim eso kanigim enaig esogonug big mungo fig afa nenigi afwambanai elim sihinugafiahka afa kagelbi Ju elim gafugafe gonigim. \v 10 Afa ehengel mungo onigig kanigim sihigonig eso ne gwenaig ese elim gawig hwainigim kwaganig. Afa enaig gafugag esegim ka hugna sifakaleg. \s1 Pol Pitana amtakwaligim ambagwa opuguna \p \v 11 Mahim Pita Antiok wa ika pugunaba afa ka gohugum ehem nof usmuiag wa wagnag nofeka amtakwalig enaig ese. \v 12 Afa yuwana Pita ika puguna afa ehe afwambanai kristen elim mungwal fane fahgafe. Afa sumi yi Jems mingnag Ju elim ningitiginaba eso ambugog opukona afa Pita afwambanai el mungwal enanam ahgagim kusina eba ehe embefeg Ju el eba nihe mo pahlukuia. \v 13 Afa mingnag Ju el Pitana mwakwal nihem pahlukuna afa Barnabas gaba ehengelni mwakwal nihem pahlu wambkuna. \p \v 14 Afa mahim ka nagwagigba ehengel mas Godna ini mom numwehe pahluhug mo. Afa ka Pitam mingnag elni nof usmuiag wa esona afa ne Ju el fef afa ne afwambanai elni nihe pahlukug ofenaiba afwambanai el afa ne mas Ju elni nihem pahlukug mo. Ahnaig esegba ne hugna kifutig afwambanai el so Ju elni nihem pahluhug? \s1 Ju el i afa afwambanai el i olug onigig nihe eba mungo feg \p \v 15 Afa kagelni afahumonig eba Ju fig eso kagel gaba Ju el fig afa mang amtakwalig afwambanai el mo. \v 16 Afa kagel anwana enam fig nihe mo pahlukuiag eba mang God i ahgohug mina mo. Amo, eba Sisas Kraisim olug onigig mungo mina wa eso kagel Godna nof wa afsug fig. Afa kagel gaba Krais Sisasim olug onigigim eso ena mina wa kagel Godna nof wa afsug opukog eba mang nihe mo pahlukuiag mina wa opukoahmo. Afa nihe mom pahlukuiag eba enag mina mas elim Godna nof wa afsug fei. \v 17 Eso kagel Kraisim olug onigig minam pahlukugum afa enaba ambagwa pugug kagel gaba ati amtakwalig esig ofenaiba afwabanai el esig. Afa ateamba so kagel enaig esogog Krais amtakwaligim kweafug? Amo, ese ka enaig esof. \v 18 Afa nihe mom ati ka pigaupig eso ka enam nihe mo piske gafuga fef eba kikefum wagfug ati ka nihe mo filafeg. \v 19 Afa Mosesna nihe mo enaig wagfug kaba amtakwalig el feg. Afa yawo ka mas enaigim onigi eba nihe mo kam enaig esenagba eso ka afsug el puguf amo eba ka Godum olug onigig fenag. \v 20 Afa ka Krais i mungwal li katigeg wa ahwahag. Eso enag mulug nofkenagag ka nai yi go eba mang kana kifutig mo eba Kraisna kifutig ka nai yi go. Afa eligni yawo so ka ese go eba ka Godna legim olug oniginagim eso ka eseg. Afa ehe kam membenagim eso heafna nofkenagag kam faig. \v 21 Afa God bigim ismunagim kwaganig ka mas enam yiskoseg. Afa ateamba el nihe mo pahlukugba eso Godna nof wa afsug feg eba enaig eseg Sisas ehe mungwinim wahana mas mog feg mo. \c 3 \s1 Olug onigig mina afa Ju elni nihe mo mina \p \v 1 O Galesia nai el ne onigig etetig el. Afa aman nengelim esenigbi eso neana onigig gasafafig so na etetig. Afa ka ati nem ambagwa sihinig Sisasna li katigeg wa wahagna mo eba mungwalofug enaig eseg ne nimbeafna nofna enam nangug. \v 2 Ka mungo sahig feg ka nem ahsahtigi, afa Godna Sungwag ne fagba mang ne esegba eso ne enag Sungwag fag, Ju elni nihe mo wa ne pahluku me awai ne Godna lahlag mo ne higigim eso enam ne olug onigig? \v 3 Hei ahnaig esegba so na enam etetig? Afa ne Godna Sungwagni ne yuwana enana gafugafena. Ateaho ne membeg ne og ka kikeafena kifutigni enag gafugag auwigigim? \v 4 Afa mungwali kinig autunam nem puguna ateaho enag mas neana nai yi fug luwug mo? Ka onigig eba fug luwof mas isug gofi. \v 5 Afa God heafna Sungwag nem faig afa enag kifutigni nem ahanaig ahanaig kigmog wagfug. Ahnaig esegba God nem enaig esenag ne Ju elni nihe mo pahluku me awaiye ne Godna lahlag mo ni higigim eso enam ne olug onigig? \p \v 6 Afa Godna mo Abrahamim enaig esona og; \q1 Ehe ati Godum olug onigina eso God ehem sawifenam afa enaig esona og neba afsug kabag el feg. \rq Stt 15:6\rq* \p \v 7 Eso ne enaig onigif aman el so Godum olug oniginag enaho Abrahamna simbianga lofug fig. \v 8 Afa Godna mo wagfuna sumi yi afwambanai el gaba Godum olug oniginif eso God enaig esog ehengel gaba afsug opukof. Eso Godna mo yuwana Abrahamim enaig esona og, “Ne nai yiba God mungwali bitenai elim lahlafenif.” \v 9 Afa Abraham Godum olug onigina afa God ehem lahlafiafana eso big aman Godum olug oniginaf eso God bigim gaba lahla wafif eso Abrahamim esena. \p \v 10 Afa aman el enaig onigifef ka nihe mo pahlukuiba ka afsug el fef afa mas managei eba God enag elim amtakwalig aitif eso Godna ginof enaig esog, “Afa Moses nihe mo buk wa ginofena afa aman el mas enag mungwali nihem higeg pahlukug mo eso God ehem amtakwalig aitif.” \v 11 Afa enag mo ambagwa wagfunig Mosesna nihe mo mas elim kweagfunam eso Godna nof wa afsug pugui. Eso Godna mo enaig esog; \q1 Afa aman el Godum olug oniginag eso afsug kabag puguf eso ehe ini higeg nofkenagag fafe. \rq Hab 2:4\rq* \p \v 12 Afa el onigig nihe mo wa luwafuf eba mas mungwalofug feg mo eso el God nai yi olug onigig wa luwa. Afa Godna mo enaig esog, “Afa aman el so mungwali nihe mo esenam eso pahlukuf afa ehe nofkenagag go.” \p \v 13 Afa bigel mas mungwali nihe mo pahlukuna mo eso God enaig esog so ma ehengel amtakwalig fi. Afa Krais membeg enag kinig bigelni hugufafatig eso ehe enag amtakwalig ehe fanig eso Godna mo enaig esog, “Mungwali el li yi luwof eba God ehem amtakwalig faif.” \v 14 Afa autunam God Abrahamim lahlag mo faina eso Krais Sisas enag amtakwalig fag eso God afwambanai elim gaba enag lahlag mo faini. Afa nengel afwambanai el olug onigigim eso ma ne gaba Godna Sungwag fif eso ehe sihi wahiana. \s1 Mosesna nihe mo Godna mo sihi wahiagim mas filafe \p \v 15 O nilite, ka biafgelni waskwes mo osihini mahim sambaganigi el mangwalimba sawiyi ahfegim afa mungo onigig kike ahfakagim afa ahanaig ese aman enag onigim pigi aitinam afa ming onigig enanai yi sisi ahfakag. \v 16 Afa yuwana God ati Abrahamim afa heafna simbianigana simbegim sihi wahiana afa Godna mo mang enaksag simbianigam sihini mo afa enaksag simbianiga eba enaksag elim wagfunig afa enag mungo simbeg eba mungo elim wagfug eba Krais. \v 17 Afa enag mo ka esog eba ohunaig, autunam God Abrahamim ohuna mo sihina wahiana eso enag gwenaig gwese gofi. Afa 430 yia sati gof ikagba eso Moses nihe mo fana. Afa nihe mo mas Godna sihi wahiag mom pigi aitinam eso enam filafatif eba mas Godna sihi wahiag mom enaig ese. \v 18 Afa big nihe mom pahlukuiagba eso God bigim enag lahlag gawig faig. Eba enaig esegba Godna sihi wahiag mo eba isug go. Amo mang enaig mo, afa God Abrahamim mo sihi wahiana eso enag mo Abrahamim ati inim puguna. \p \v 19 Afa nihena gafugag eba ahanaig mahim? Eba elni amtakwalig esegim ambagwa wagfug. Afa God mungo Abrahamim simbianiga mo sihi wahiana. Afa enag nihe mo gafuga fiahkan mahim enag simbianiga puguiba. Afa ofwanai elni ninga wa God Mosesim nihe mo faini. Afa Moses eba gafugafegim olyi fena Godum afa elim. \v 20 Afa el mungo ehe bihig membeg gafugafe afa ehe mas olyi nai elim awamonai. Afa God eba mungo afa ehe mo ehe sihi wahiana. \s1 Nihe mona gafugag ahanaig mahim \p \v 21 Ateaho Mosesna nihe mo afa Godna mo sihi wahiag mo i flafihiag ahfena me? Amo, eba awai. Afa nihe mo gofiteba eso ma el nofkenagag fif eso ma el nihe mo pahlukui eso Godna nof wa afsug kabag feg. Amo enaigba awai. \v 22 Afa Godna mo enaig esog amtakwalig nihe mungwali elim kikena. Eso el Sisas Kraisim olug oniginag eso mang gawigim God ati sihi wahiana eso enaig el so ma enag fi. \p \v 23 Afa enanam Sisasim olug onigigna mina mas pigina mo meinifiahfenaba nihe mo bigim ahnai skaufenig ofenaiba kalabus yi agfohie eso God olug onigigna mina ambagwa opugunaba eso big Sisasim olug onigini. \v 24 Afa mahim Sisas bo hwainig fiahfenaba afa nihe mo bigim nangwaghiage wabufena. Afa mahim olug onigigna mina pigigba eso big Sisasim olug oniginag eso big Godna nof wa afsug kabag opukof. \v 25 Afa yawoba enag olug onigigna mina ati pigig eso nihe mo bigim mas nangwaghiage wabufi. \p \v 26 Afa olug onigig minaba nengel mungwali Krais Sisas nai yi agfohog eso ne Godna luwalig fig. \v 27 Afa mahim ne bu wa apaigogba ne Sisas Krais yi mungo ahgohug eso ne Kraisna nihem kehlag ofenai lofug ne fatig. \v 28 Afa Ju el afa afwambanai el mas enmuna feg mo. Afa isug gafugag el afa isug agfoheg el afa kwamblo afa angwafig gaba enmuna feg mo. Afa bigel mungwali Sisas nai yi agfohie. \v 29 Afa big Sisasna fef eba ne Abrahamna simbianiga lofug fig eso ne mang ne fif eso God ati sihi wahiana. \c 4 \p \v 1 Afa kana mo enaig esog afa mahim awag wahaiba afa awagna gawig leg so wambuf eso ehe wesig fiahfenaba afa so mungwali gawig ehe kanog. Afa enag wesig leg ofenaiba isug gafugag el feg afa mungwali gawig eba heafna. \v 2 Afa ehe mahim wesig fiahfenaba eba ming el ehem wani siakafena afa gawigim nangwagehiage afa awag sati ehem sihi wahiana mahim ika enanai yi opugufiba so na mungwali gawig nimbe wambuf. \v 3 Afa bigel gaba mahim big luwal witiatanig eso big bite nai onigigim ahnai skaugfinim afa enam isug gafugafini. \v 4 Afa mahim heafna osu ma bo puguiba eso God heafna legim ningihiana. Afa afag ehem fukwag eso ehe el lofug. Afa ehe gaba Ju elni nihe mo ahnai skaufenag \v 5 afa bigel nihe mo ahnai skaugfini eso ehe bigim piske wambugum eso big Godna luwalig fig. \p \v 6 Afa big Godna luwalig figbi eso God heafna legna Sungwag bigelni olug nangum ningihiag. Afa enag Sungwag bigel nai yi gohugum eso Godum enaig esog, “Humuan, kana Awag.” \v 7 Eso ne mas isug gafugag el feg mo afa ne Godna leg feg. Afa ne leg fegba eso mungwali mang God heafna legim faig eso ne faif. \s1 Pol Galesia nai elim hugna oniginig \p \v 8 Afa autunam ne mas Godum anwanafena mo eso ne mwakwal Godna isug gafugag el fena afa enag mang God mo. \v 9 Afa yuwaba ne Godum anwanafenag afa ka piske onigigim so ka enaig esog God ati nem anwanafenig. Afa ahnaig esegba ne membeg og ka piske ikanam afa bite nai onigigim pahluku? Eba euwiaug afa mas ne kweagfui. Ahnaig esegba ne og ka piske ikanam ehena isug gafugag el go? \v 10 Afa neana onigig nalig feg afa mungo mungo osuna, wasni afa nihe mo kanog wahiag eso enanam ne nuwagnam buyis i afa lotu i. Ne onigig eba enam nalig feg. \v 11 Afa ka nem hugna kusgunag afa ka kusig mungwali gafugag eso ka nem esenag eba isug feg. \p \v 12 O nilite, ka nem kifutigni sihinig so na ka lofi afa autunam kaba nengel lofug fena. Afa nengel mas mang amtakwalig kam esinim mo. \v 13 Afa ne ati anwanafig kam gihnaba eso yuwana ka Godna lahlag mo nem sihinugena. \v 14 Afa kana elig mas lahlafeg mo eso enag nalig kinig nem faig. Afa nengel mas kam yiskosinim afa masig fatini mo. Amo, nengel kam sugufinim afa kam lahlag fefig ofenai kaba Godna ofwanai el. Afa ne kam sugufig eso ne Krais Sisasim sugufig ne enaig esig. \v 15 Afa enanam ne kam kweagfugum afa ne sifkalini afa enag sifakal ahnaig esegba enam wahig. Afa kike inim sihi afa enanam ka nengelim sahtiginaba og so na nimbeafgelni nofug fogafa kam wambwaig so na sifakali enaig esi eso ka kwefug. \v 16 Afa autunam ka neana hihe fena afa ahnaig esegba yawo ka nem ini mo sihinigbi eso ka nengelni angoluwag el feg. \p \v 17 Afa enag mwakwal wagfuiag el membig nengel so ehengelni mom sawifegoni afa ehengelni onigig nem lahlafegoni eba awai. Afa ehengel membig nengel kam wahinim eso ehengelim mo hugna onigigoni. \v 18 Afa lahlag el eso lahlag onigigna gwenaig fe eba so na ehena onigigim kweafug. Afa ka nem wangag enanam mungo mo afa asim gaba ka ikaiba so na enaig elim onigini. \v 19 Kana luwal, ka nem onigigim eso ka piske tautig flafug ofenai afag luwalim oningis. Afa enag tautig fiahkag mahim enanam Kraisna nihe ne nai yi nalig fegba so na Krais lofeg. \v 20 Afa ka nem hugna kusgunig eso ka nem wangafiteba eba ka nem esenite afa ka nem afahlana sihinif. Afa ka eteti ahanaig so ka esenam eso ka nem kwaganif. \s1 Hagar afa Sara nai i waskwes mo \p \v 21 Afa aman nengel nihe mom ne membigim eso ahnai skaufinig so ka wahigi sihini. Ateaho ne nihe mog mo anwanafig me awai me? \v 22 Afa enag ginof enaig esog Abrahamna luwal eba sambaganingi fena. Afa isug gafugag angwafig Hagar Ismaelim fokwana. Afa Sara Abrahamna inim angwag ming luwal wanigana eba Aisak. \v 23 Afa isug gafugag angwafigni luwal eba elni membug wa gona. Afa God sihi wahiana eso Abrahamna inim angwag enag luwal wanigana. \v 24 Afa enagba waskwes mo feg. Afa sambaganigi angwafig eba sambaganigi minam wagfug. Hagar Sainai mugum wagfug enanai yi eso Moses nihe mo fana. Afa heafna leg nihe mom ahnai skaugfini eso ehengel eba isug gafugag el fig. \v 25 Afa Hagar ofenai Sainai mug eso Arebia wa go. Afa ehe Jerusalem kimbigim wagfug eso yawo ohuna bite wa go. Afa Jerusalem wa nai el nihe mom ahnai skaufig eso isug gafugag el fig. \v 26 Afa hevenna Jerusalem wa nai el eba mang isug gafugag el fig mo. Afa bigel Sisasim olug oniginag afa enag Jerusalem ofenai bigelni afag. \v 27 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Afa angwafig luwal fokwa hwainig so na sifakale, \q1 afa angwafig tautigim ningisigim mas anwanafe so sifakaligim afa ambwaitinafig afa mwanafi wena aitiagig, \q1 eso angwafig kwamblo hwainig ehena luwalig numbel fef, \q1 afa angwafig ligagna feg eba mungo mungo luwalna feg. \rq Ais 54:1\rq* \p \v 28 Kana nilite ne Aisak lofug. Afa God mo sihi wahiana eso ne heafna luwalig opukog. \v 29 Afa Ismael elni membug wa gona afa Aisak eba Godna Sungwagni sawiegna gona. Afa enanam Ismael Aisakim kinig faina. Afa yuwaba gwenaig mungwalofug feg. \v 30 Afa Godna mo ahanaig sihif? Eba enaig esog, “Afa isug gafugag angwafig afa heafna leg so na ningitigi. Masa isug gafugag angwafigni leg awagna gawig wambuf. Mungwali gawig eba inim angwagna legna.” \v 31 Eso kana nilite, bigel mang isug gafugag angwafigni leg mo. Amo, bigel eba inim angwagna leg. \c 5 \s1 Nihe mo mas bigim kike \p \v 1 Afa Krais nalig gafugag esena eso yawo big mas nihe mona isug gafugag el fei. Eso kifutig mo masa ne piske ikanam Mosesna nihe mona ahnai skaugfenafe ofenai isug gafugag el fig. \p \v 2 Sa numwehe higi, ka Pol ka nem enaig sihifenig, afa ne lofugum kokohiage Ju elni nihem pahlukuiba afa Kraisna wahag eba mas nem kwaganig mo. \v 3 Afa ka piske sihig afa aman el nihi kokohiage nihe esegim eso enag el mungwali nihe mom pahlukui. \v 4 Afa aman nengel enaig onigifinim og ka Mosesna nihe mo pahluku eso ka Godna nof wa afsug kabag fei. Afa enaig el Kraisim masig fatig afa Godna ismunagim kwaganig mina mas ne enanai yi go mo. \v 5 Afa big Kraisim olug oniginig afa autunai wa God enaig esog ne afsug kabag el feg. Afa Godna Sungwag bigim kweafug eso big enam nengeafu. \v 6 Afa bigel aman Krais Sisas nai yi sofig afa so enaig onigig ne fe. Afa elig kokohiage nihe mas nem kweagfui. Afa el eseg afa el mas eseg mo enag sambaganigi mas Godna nof wa enmuna feg mo. Afa Sisasim olug onigig nihe eba elim membenig nihem wagfug eba naho inim nemugba. \p \v 7 Afa autunam ne ati lahlag ikaf. Afa aman mahim nem inim mo pahlukuiagimba kwenag. \v 8 Afa God mas enaig eseg, amo ehe nem awamonag. \v 9 Afa waskwes mo enaig esog yist\f + \fr 5:9 \ft (5:9) Afa yist eba smof lofug eso plaua wa kokofigim wahgi wahgi figim mahim pipkiakugba eso bret gafugafig. Yist wesig esegba so bret nalig pipkiakug.\f* wesig ne plaua wa kokogfegba eso mungwali plaua pipkiakug. \v 10 Afa big Ainiyagna sofeg eso ka enaig onigig nengelim fenig nengel kana onigigim kikehli afa mas ne mingnag onigigim fi. Afa aman enag el nengelni onigigim so gasafafig eso God ehem so ma tautig faif. \p \v 11 O nilite, afa ka enaig sihifeiteba so na nimbeafgelni elig kokohiagi, asegba enag pahlukuiag el kam kinig fai? Afa ma ka enaig sihifeiteba eba inim eso enag el mas kam nunimu fini mo mahim ka enaig sihiba Krais li katigeg wa wahana. \v 12 Afa ka membeg el eso nengelni onigigim gasafafigim og so na elig kokohiagi ka membeg ehengelni mungwali eligim kokohiagonugi so ma ehengel amtakwalig fi. \v 13 Kana nilite, God nem awamonig eso ne mas nihe mom ahnai skaug gofi eba inim eso nofeka ne enaig esog ka kikeafna eligni membugum pahlukuagim. Amo, so na nimbeafgelni kristen nilitem membeagi afa nimbefim fakwaganiagi. \v 14 Afa mungwali nihe mo eba enag mungo mo wa seahogo eba enaig esog, “So na mingnag elim membeni eso ne nimbefim membeg.” \v 15 So na numwehe nofeka ninimunam nilitem amtakwalig feni ofenai sangwali nai sis masa ne nimbefim hugna amtakwaliagif. \s1 Godna Sungwagna nihe afa eligni sawieg nihe \p \v 16 Afa ka nem enaig sihifenig. Sa ma nengelim Godna Sungwag mina wagfunibi so na enam pahluku. Afa ne enaig esibi eba ne mas eligni sawiegim pahlukui. \v 17 Afa big ati anwanafig, Godna Sungwag i afa eligni sawieg onigig i hefum flafihiag ahfego. Afa eligni sawieg onigig ogna Godna Sungwagim pigaupi afa Godna Sungwag gohugim ogna eligni sawieg onigigim pigaupi. Afa enaig esahfego eso mang so na membeg noka ese eba mas ne esei. \v 18 Afa ne Godna Sungwagim pahlukuiafiba eba mas ne nihem mo ahnai skaufenai. \p \v 19 Afa eligni sawieg nihe eba ambagwa feg. Eba enaig eba aga taitu nihe afa nuhwef nihe afa amtakwalig kligklig nihe. \v 20 Afa el mwakwal godum lotufinig afa aisilni nihe afa hefum fiflafiagigim eso angoluwag fiagig. Afa elim ambobugigim nihe afa olug kakagig nihe afa tutonbusugiagig nihe eso hefum kokohiagigim afa mungo mungo heafgelni sibna unehlag wa sehoakag. \v 21 Afa el so mingnag elim onigig amtakwalig fegonig afa uflogna buum hugna ahgagig afa amtakwalig buyis esig afa mingnag amtakwaligim gaba gwenaig eseagig. Eso kati autunam nengelim sihini afa yawo ka piske sihig afa enaig el mas Godna bog meg gam seahui. \p \v 22 Afa mahim Godna Sungwag bigelim gosunigbi eso heafna fug bigel nai yi leg enag fug eba, elim membug, afa sifakalig, afa olug efihlag, afa elim afoahlanam esenag, afa elim lahla onig fenig afa elim lahlafenig, afa elim onigigna fenag. \v 23 Afa nimbefim pigaupinam afa eligni sawieg pigaupinam enaig ne esegba eba mas nihe mo enam kwenag mo. \v 24 Afa el so Krais Sisasna feg eba ati heafgelni amtakwalig elig sawiegim li katigeg wa hugufa kahlagba eso enagba awaieg. \v 25 Afa Godna Sungwag bigelim kifutig faig eba so big ehena sawiegim pahluku. \v 26 Afa nofeka tutonbusiagig nihem esi afa nunimu oli afa mingnag elim ambobug fegoni. \c 6 \s1 Kristenna nilite so na nimbefum fakwagan \p \v 1 Nilite sahig, afa aman el mang amtakwalig esegim eso peg. Afa aman so na Godna Sungwag pahluku so na ehem afoahlanam piske suguiafanam afa nengigim afoahlanam sihinage. Afa nimbefum mo numwehe nofefiba masa ne mungwalofug gihnag pugunafe. \v 2 Afa amanba kinigi peiba so na nimbefum fakwagani afa ne enaig eseibi enaho ne Kraisna nihe mom pahluhug. \v 3 Afa aman ne enaig onigigfef og kikeba ati unehlagna feg afa ehe nai yi mas mang go mo. Enaig el hefum mwakwaleg. \v 4 Afa mungo mungo el so na nimbiafnam nihem kwefihiage ne lahlag me awai awai me. Afa ne nimbefim enaig esenam mahim lahlafeba so na sifakale. Afa nofeka nimbefum fanam afa mingnag el eso mang esig enam kwefihianuge. \v 5 Afa mungwali el big biafna kinig so na mungo mungo el kahli. \p \v 6 Afa wagfuiag el so nem Godna mo sihinig so na nimbiafna gawig lahlag so na ehem mungwag fai. \p \v 7 Afa nofeka nimbefum mwakwale mas aman wesig gaba Godum mwakwale nai afa so onigi, el eso mang li fug bite megam aso wa kumug eba gwenaig li nog pugug. \v 8 Afa amangel so heafgelni bitenai onigigim pahluhug eba gwenaig fane amtakwalig fif eso wahag fe. Afa amangel so Godna Sungwagim pahluhug eba fane lahlag fif eba higeg nofkenagag feg. \v 9 Eso nofeka lahlag nihem esegim yiskose afa bigel enam mas wahiyi eso mahim enag was puguiba eso big lahlag fane ahu wambogif. \v 10 Eso enanam mina pigieg gofiba eso gwenanam so na mungwali elim kwagani. Afa Sisasna el eba bigel mungo Awagna ahfeg eso ne enaig elim lahlag hugna fegon. \p \v 11 Sa nangui ginof nalig ka nem kikeafna ningana eso ka nem ginofenig. \v 12 Afa el nem so esonig elig kokohiage afa enaig el eba enaig onigifeg afa ka enaig lahlag eseba elni nof wa so ma kam og ne lahlag el. Afa ehengel embefig ka enaig esogoiba Krais li katigeg wahag eso el kagelim kinig faigof. \v 13 Afa el elig kokohiag nihem pahlukug afa ehengel mungwali nihe mom higigim afa mas pahluhug mo Afa ehengel membig so na elig kokohiaginim afa heafgelni pahlukuiag el opuko eso ehengel unehlag nalig enana fig. \v 14 Afa kaba mas kikeafna unehlagim finig fe. Ka Ainiyag Sisas Kraisna unehlag fingi fenag eso ehe li katigeg wa wahag. Afa ehena li katigeg kam enaig esenag eso bitenai onigig kana ati wahag afa ka bite nai onigig wa ka wahag. \v 15 Afa elig kokohiageg nihe mas nem kweagfui. Afa el eseg afa el mas eseg mo enag sambaganigi nihe mas ahnaig eseg mo. Afa God bigim esenig eso big yawonai opuko enaho eba inim nemug. \v 16 Afa el enaig onigig kikehli so ma olug efihlagna afa afoahlanam ehengelim feni. Afa ehengel eba Godna inim Israel nai el fig. \p \v 17 Afa ohuna ati ka bu agfohiaba. Afa el nofeka kam mingnag kinig faig eso autunam el kam tigekini eso ati kana elim yi enag gokug go afa enag gokug eba Sisasna lofug feg. \p \v 18 O nilite, ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nengelni sungwagim ismunagim kwagani. Gweliho eba inim.