\id 2CO 2 Corinthians Naineri Andy Minch Jan 2002 \h 2 Korin \toc1 Angagieg Mo Pol Korin wa nai Siosim Ginofe Ningihiani \toc2 2 Korin \mt1 Angagieg Mo Pol Korin wa nai Siosim Ginofe Ningihiani \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Afa Korin wa mwakwal wagfugfiag el nuwagig auguifena eso Polim kwasnaginim afa mahim enaig nihe esinibi eso Pol olug kinig fana. Afa ehe ena mo higinam enam pipehianugena eso ohuna bukba Korin wanaim ginofeni. Sa ma ehegel i Pol i piske sifakal ahfei. Afa yuwanam ohuna bukwaba Pol Korin siosim ambagwa kifutig mona sihini. Afa enaig mo autunam so sihini afa ehe kusig enaig mo piske sihiagim. Afa ehegel mahim tutonbusinimbi afa ehem mo kwasnaginiba so ehe kifutig moba inim enaig sihifeni. Afa Korin el Polna mom higinim eso mungo olug finim afa hefum nuwehiaginim eso sifakali agfofna. Afa enanam Judia nai Kristen elni auguiag eba mas lahlag augufena mo. \ip Afa Pol Korin wa nai Kristen elim awamonim ambugog nuwagnaba afa kig angogluinim so ehe fakunam ehengelim kwagana. Afa sapta 8 ika 9 wa pugug eba Pol olug fukwag mo sihinaba so Korin wa nai el enag gafugafegim kig faini. Afa sumi yi buk wa Pol enaig esog mwakwal kanog hwatieg el ati ambugog Korin wa auguiaba afa ehegel kana gafugam pigipaigogim afa enaig esogog eba membiseg. \ip Afa Pol ogna Korin wa nai el ese mwakwal awgfuiageg elni mo higigonif. \c 1 \s1 God bigim olug efihlag faig \p \v 1 Ka Pol God heafna sawieg wa kaba Sisas Kraisna kanog wahiag el. Na ka Godna Korin wa nai sios el mi afa mungwali Akaia provins wa nai kristen el mi ohuna moba ginofe faig. Afa bigelni nilite Timoti gaba ka ahagaba ka ginofeg. \v 2 Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais i so ma nem ismunagim ahwaguhug afa nem olug efihlagna sahfeni. \p \v 3 Bigel Godna unehlagim fingi fi. Afa ehe bigelni Ainiyag Sisas Kraisna God afa heafna Awag feg. Afa ehe bigelni Awag elim afafenigule afa ehe God elim olug efihlag faig. \v 4 Afa mahim big kinig fegba afa God bigim olug efihlag faig. Afa enag olug efihlag bigim figbi eso big gaba mingnag elim gwenaig olug efihlag faigo. \v 5 Autunam Krais kinig numb fana afa yawo gaba big kinig numb fig. Afa God Kraisim nalig kwefufenam afa Krais gohugum bigim gaba nalig kwaganig. \v 6 Afa mahim kagel kinig fig kahligbi afa ka enaig esigbi eso nem olug efihlag faig afa nengelni olug onigig lahlafeskofeg. Afa mahim God kagelim olug efihlag faigbi afa enag nem kweagfug afa nem wagfunag eso ne aftahlanam gafim mahim kinig nem gwenaig opugunafiba. \v 7 Afa kagel anwanafig ne kifutig agfohie eso ka mas nem hugna kusgugoni. Afa kagel anwanafig nengel gaba big gwenaig kinig mungwali kahli eso nengel gaba big gwenaig olug efihlag mungwali fi. \p \v 8 O nilite, kagel membeg so na numwehe anwanafi ahanaig ahanaig kinig kagelim Esia provins wa eso pugunig. Afa enag kinig nalig kinig feg afa kagelim pigaupig afa ka onigig kagelbi pigif. \v 9 Afa kagelni onigig kagel mas agfohie. Afa enag pugugba so ka anwanafig kagel kikefum ahanaig kwegfu mo eso ka God nai yi sahu agfohie afa eheba esef wahag elim ilafwaitifef. \v 10 Afa kinig kagelim amtakwalig aitiegim ofeba eso ehe kagelim ati ena minai kwaganig afa so sumi yi gaba ehe kagelim kwaganif. Afa kagel olug onigig ehe kagelim gwenaig kwagani gofuf. \v 11 Afa neagaba kagelim kwaganam afa Godum sahna. Afa nengel enaig esibi eso God enam higinam kagelim lahlafenibi. Afa el numb enam nangunim eso Godum lahlag oni. \s1 Ahnaig esegba Pol mas Korin gam ikana mo \p \v 12 Afa kagel kike enaig onigig fig ohuna bite wa God kagelim kwaganig eso kagel afsug nihem esig afa inim mo sihig. Afa nengelim na ka nem hugna esinig. Afa kagel mas bite nai onigig pahlukui, amo God kagelim kwaganig eso enam kagel sifakalig. \v 13 Afa ginof kagel nem ginofegonug mas ka ena mom sisaginim ginofi. Ka enaig membeg, \v 14 ohuna mo yawo mas ne numwehe anwanafig mo afa autunai wa ena mom ambagwa numwehe anwanafif. Eso Ainiyag Sisasna osuna ofefiba ne kam sifakalegonif afa kagel nengelim gaba gwenaig esegonif. \p \v 15 Afa yuwana mo ka enaig onigig feg ne kam sifakalenig eso ka onigig koka nem sambaganagim bo nangwagim. \v 16 Afa mahim ka Masedonia gam bo akafiba ka membeg koka bo nem yuwanam mo nangwagnam eso ka esim mo ika. Afa ka Masedoniam wahianam piske bo nem nanguiba eso ne kam kweagfuiba ka so Judia gam mo ika. \v 17 Ateaho ne enaig onigifig, onigig so ka mas enag onigig eseg mo? Amo, ka mas bite nai onigigim esegim sawifenam afa wahigefe ena mom piske kwei. \p \v 18 Afa God elim mas mwakwaleni afa ehe anwanafeg kagelni mo soka nem sihigonig eba mas ka megena mo eigonam afa onigigna mo kumwahlanam afa awaionam kwei. \v 19 Afa Sailas i Timoti i afa ka Sisas Krais Godna Legna mo na ka nem sihigonig. Afa ehe mas sambaga onigig fei eso ehe mas sawifenam afa wahigefe piske kwei, amo, heafna mo eba ei mungufeg. \v 20 Afa Godna mo sihi wahianaba afa Krais ena mom sawifegim eso enam mungwali mo sihi wahiag ambagwa inim pugug. Eso Sisasna unehlag wa bigel Godna unehlag fingi fig afa big esog, “Enaba inim!” \v 21 Afa God nengel mi afa kagel mi enaig eseni eso big Kraisna kifutigiyi agfohie. Afa God ehe bigim hiliku heafna ehegam hwatig. \v 22 Afa ehe bigim enaig esenigbi eso heafna ginof ati bigel nai yi go eba wagfug big heafna el fig. Enag ginof eba heafna Sungwag bigim faig. Afa ena Sungwag so big fig eba bigim wagfunug autunai wa gaba bigel mungwali Godna lahlag gawig wambuf. \p \v 23 Afa Godna nof wa ka nem inim sihinig ka kusig Korin gam bogum masa ka bonam nengelim kifutig mona wagninim afa nem kinig faif. \v 24 Afa kagel mang nengelni misog el fig mo eso ka nem esogunug so na Godum olug onigini. Kati anwanafig nengelni olug onigig kifutigni neagfofi eso kagel nengel enanam gafugafibi eso ne sifakali. \c 2 \p \v 1 Afa so ka enaig onigifeg masa ka piske boiba nengelni amtakwalig mom ambagwa sihinibi afa so na olug kinig fif. \v 2 Afa so ka nengelim olug kinig enaig esinibi afa aman so kam enaig esenaiba so ka sifakalef. Afa nengel nai yi naho ka sifakaligfeg. \v 3 Afa nengel so kam sifakalinig afa ka kusig bo kinig fagim eso autunam ka nem ginofe ninghiani. Afa ka anwanafeg mahim ka sifakal ofefiba afa ne gaba sifakalef. \v 4 Afa ka nengelim onigininim eso ka enag kinig fagim afa ka ufwegim eso ka nem ginofenig. Afa ka mas enaig ginofeg mo eso ne kinig fig amo ka membeg ne numwehe anwanafi ka nengelim hugna membeni. \s1 Enag nilite amtakwalig esena so na heafna amtakwalig wahiana \p \v 5 Afa el nengelinai mang amtakwalig eseg afa nengelim mingnagim kinig faig. Mang kam mungo esena mo eba bigim mungwali esenig. Afa ka kusig enam hugna sihiagim. \v 6 Afa nengel ehem mungwag esenig eba enag wagfug ehe amtakwalig eseg. Afa ehem esenigim eba mangwese ati yuhwafeg. \v 7 Afa yawo so na heafna amtakwalig wahianam afa lahlag mona kifutinam afa ehem kweagfu. Masa kinig ehem nalig fenam afa pigapif. \v 8 Afa ka nem enaig sihifenig so nengel ehem enaig esinigbi so ma ehe anwanafe nengel ehem membenig. \v 9 Afa koka enam anwanafe ne kana mom higi pahlukwi me awai awai me eso ka nengelim ginofe ningihiag. \v 10 Afa aman elni amtakwalig so na wahianag ka gaba ehem gwenaig esenaf. Afa ateamba so ka aman elni amtakwalig nihe hugufatinagba eba ka Kraisna nof wa enaigba esegim nem kwaganig. \v 11 Masa Satan gof esenam bigim filaitif. Afa so big ati numwehe ehena gafugag nihem anwanafi. \s1 Pol Taitusna mom higinam membena \p \v 12 Afa mahim ka Troas kimbig ika pugunaba eso Ainiyag kam mina pigina eso ka Kraisna lahlag mo sihiagena. \v 13 Afa mas ka bigelni nilite Taitusum enanai yi nanguna mo eso kana olug kinigna. Afa ka ena kimbig mo wahianam afa Masedonia provins gam ikana. \s1 Ainiyag kifutigni kanog hwatig el kifutig agfohie \p \v 14 Afa bigel Godum lahlag onig eso Krais mungwalim filafe aitig eso God bigim gosuni ikaba eso enam big pahlukuia. Afa God kagel nai yi enaig esegba eso Kraisim anwanafig mo mungwali kimbig gam ahkaminafeg eso enag ofenaiba pauda lahlag fungug pugunug. \v 15 Afa big gaba ofenai paudana lahlag fungug lofug fig eso Krais Godum faig. Afa enag fungug pugu ikaminafeg eso elim Godna mina gam ahuiagim afa elim amtakwalig mina wa ahuiagim enam gaba enam mungwali fungug pugunug. \v 16 Afa el amtakwalig mina wa ahug bigelni gafugag ofenaiba melig fungug eso elim amtakwalig aitig. Afa el Godna mina wa ahug enag fungug eba elim nofkikenag faig. Afa el mas enag gafugagim heafna kifutigni esei. \v 17 Afa kagel mang mingnag el lofug mo eso Godna mo sihiahug afa enanam kig fig. Afa God kagelim ningitigig eso kagel Kraisna kifutigni inim mo Godna nof wa sihig. \c 3 \s1 Yawonai sihi wahiag moba kanog hwatig el enag gafugag el fig \p \v 1 Ateaho ne enaig onigig fig kagel so kikeafgelni unehlagim fingi fi? Afa mingnag el enaig esig ginof figim eso enag ginof hefum wagfug kaba lahlag gafugag el fig. Ateaho ne enaig onigig fig kagel gaba so nem ginofe faigoi o ka nem sahgonibi so kam ginofegoni? Amo awai kagel mas enaig esi. \v 2 Afa nengel nimbe eba kagelni ginof lofeg. Afa enag ginof eba kagelni olug yi go. Afa mungwali el enag ginof nangunim afa anwanafi lahlag gafugag eso ka nem fegonug. \v 3 Afa nengelni nihe elim wagfugonug afa nengel ofenai ginof Krais ehe ginofeg kagelni ninga wa ningihiana. Ehe mang penna ginof fiah mo amo God nofkikenagag Krais ehena Sungwagna ginofeg. Afa ehe mang hun fifag wa ginof fiah mo amo ehe elni olug yi ginofeg. \p \v 4 Afa Godna nof wa kagel agfohiegim afa anwanafig Kraisna kifutigni enag gafugag ka fig eso kagel enaig esogog. \v 5 Afa kagel mas enaig esogog mo kagelba ati yuhwafig enag gafugag figim. Amo, God ehe kagelim esenigbi eso kagel enag gafugag esigim yuhwafig. \v 6 Afa God ehe kagelim esenigbi eso kagel Godna yawonai sihi wahiag mo gafugag esigim yuhwafig. Afa enagba mang autunai ginof nihe mo wa go mo eba Sungwag wa go. Afa aman el mas autunai ginof nihe mo pahlukug mo eba wahag ehem pugunafe afa Godna Sungwag elim nofkikenagag faif. \p \v 7 So na enam onigim autunam Godna nihe mo hun fifag wa go afa mahim Moses fa bu elim fainibi eso el Godna afwambusug nanguni. Afa enag afwambusug Mosesna nofbusug wa mwakwalig gohnam afa awaiena. Afa mahim afwambusug gofenaba Mosesna nofbusug eba hugna afwambusiagena eso Israel el ehem mas hugna nangwahufna mo. Afa enag nihe mo gafugafegba eso elim wahag pugunig. Afa enag Godna afwambusugni waheg ahbog. \v 8 Eso big enaig onigi Godna Sungwagni gafugag afwambusug eba hugna nalig fegim afa Mosesna afwambusugim filafeg. \v 9 Afa nihe mo eba mina elim wagfunig bigel eba amtakwalig el eso bigim wahag pugunif. Afa Godna afwambusug wagfug enag mina eba lahlag. Afa big anwanafig enag gafugag eso elim piske wambugum nofkikenagag faig enag mina eba hugna lahlag nemug feg. \v 10 Afa big anwanafig eba inim Godna yawonai kike wahiag mona afwambusug eba hugna gofanaim nalig fenag eso autunai nihe mona afwambusug mo gweyi fenag. \v 11 Afa enag nihe mo mwakwalig ati gogum afa enag afwambusug i waheg ahbog. Afa yawonai kike wahiag mo higeg gwese gofif afa enagna afwambusug eba hugna naligfeg. \p \v 12 Afa big anwanafig enag afwambusug higeg gofuf eso kagel enam lahlag mo sihigim mas ka embefi. \v 13 Afa kagel mas enaig esi eso Moses esena. Eso ehe heafna nofbusugum lofugna kagunaba eso ehe og masa Israel el nangunim afa anwanafif enag afwambusug ati kehif pegim awai ofe. \v 14 Afa autunam Israel elni onigig etetiagini afa yawo gaba enag lofug gwese go eso mahim ehengel autunai sihi wahiag mom suwigigba afa enag lofug ehengelni onigigim kagunig. Afa enag lofug eheba mas hilifui afa mahim el Kraisim olug oniginagba eso ena mina ho Godna enag lofugum hugufa fatig. \v 15 Afa yawo gaba mahim ehengel Mosesna nihe mom suwigigba enag lofug ehengelni onigigim kagunig. \v 16 Afa mahim aman el onigig wahigifenam Ainiyagna gum boiba eso enag lofug hugufu pekaf. \v 17 Afa enag mo “Ainiyag” eba wagfug eba Sungwag. Afa Ainiyagna Sungwag eso el nai yi gofiba eba mas mang ehem kagui. \v 18 Eso enag lofug mas bigelni nohbusugum kagui afa Ainiyagna afwambusug bigel nai yi gohba eso el nangug. Afa enag afwambusug Ainiyagna bog afa bigim esenigbi eso big hef lofug opukog. Afa Ainiyagna Sungwag bigel nai yi gafugafeba eso ehena afwambusug bigel nai yi hilioku. \c 4 \s1 Hugna lahlag gawig bite sospen wa go \p \v 1 Afa kagel mas enag gafugag yiskosig mo eso God kam afafenigim afa enag gafugag kagelim faig. \v 2 Afa ahwanfeg nihe afa nihe meagam so go ena ka enam masig fatig. Afa kagel mas elim mwakwaligoni afa Godna mom wahigi enmuna sihif. Afa kagel Godna nof wa agfohiegim eso ka ambagwa inim mo sihig afa enag wagfug kagel ahanaig el mahim. Eso mungwali el anwanafig kagel eba inim el. \v 3 Afa kagel Godna lahlag mo sihiahug. Afa mingnag el enaig esogog enag mo mas ambagwa feg mo. Afa el eso suwi lagig mina wa pahlukuia afa ehengelim mungo enag mo mas ambagwa fenig mo. \v 4 Afa el mas Godum olug oniginag mo eso Satan, ohuna bite nai god, ehena onigigim sikigfinag eso ehe mas Godna lahlag mona afwambusug nangui. Afa enag afwambusug lahlag mo nai bog eba Kraisna afwambusug afa eheba God i mungwalofug ahfeg. \v 5 Afa mo ka sihig mang kagelni mo mo eba Sisas Kraisna mo eso ehe Ainiyag feg. Afa kagel Sisasim kweagfugum eso kagel nengelni gafugag el fig. \v 6 Afa God enaig esog, “Sa ma afwambusug ahkauminefei afa sikikiegim filafatig.” Afa ehe bigelni olugim afwambusug fenigbi eso bigel Kraisna nohbusugna afwambusugum nangugim afa Godna afwambusug newugum anwanafi. \p \v 7 Afa Sungwagni gawig hugna lahlag nemug bigel nai yi go afa bigel ofenaiba bite sospen. Afa enag wagfug Godna kigmog nalig eba mang kagelni mo. \v 8 Afa ahanaig ahanaig kinig bigelim pugunim afa enag kinig mas bigelim filafati. Afa mahim big enaig esogog, “Ahnaig big esef?” Eso bigel mas enam yiskosi wahiyi. \v 9 Afa el bigelim amtakwalig esegonigbi eso God bigelim mas nangwagi hwatig mo. Afa bigelim kwagaitifigbi eso mas bigel pigig mo. \v 10 Afa el bigelim higeg ogna kwagi aiti eso Sisasim esini. Eso Sisas bigelim kifutignig so ma el ehena nofkikenagim bigel nai yi nangug. \v 11 Afa bigel Sisasna el figbi afa mahim bigel nofkikena agfohieba angoluwag el ogna bigelim kwagaitifi eso mas bigelim kagugonig mo. Eso bigelni ewiaug elig Sisasna kifutig nofkikenagim ambagwa wagfug. \v 12 Afa eba enaig eseg mahim kagel Godna gafugag wa agfohieba eso wahag kagelim muhwa fenig eso nofkikenagag eba nengelim faig. \p \v 13 Afa Godna buk wa el enaig ginofena “Ka Godum olug oniginag eso ka sihig.” Afa kagel mungwalofug gwenaig olug onigifig eso kagel sihi. \v 14 Afa big anwanafig God Ainiyag Sisasim piske ilafu fatigba eso big Sisasna el fig eso God bigim gaba ilafunam afa nengel mi kagel mi eso bigim mungwali wankanam eso big ehena nof wa nuwagif. \v 15 Afa enag ahanaig ahanaig kinig kagel nai yi pugunig eba enag nengelim kwaganigim. Afa Godna ismunagim kwaganig el numb nai yi puguiakagba eso hugna el numb Godum lahlag onig eso enag Godna unehlagim fingi fig. \p \v 16 Eso kagel Godna gafugagim mas yiskosig wahiyi. Afa bigelni elig muhna ofe eso mungwali osuna bigelni sungwag yawonai kifutig fafe. \v 17 Afa enag kinig kagel kahlig eba wesig afa mas hugna gofi. Afa enag kinig kagelim numwehenugegim afa God i higeg lahlag ahagag ahfegim. Afa enag lahlag gag mungwali bitenai kinigim gofsunug. \v 18 Afa bigel mang eso nofna nangug mo eso big enam hugna onigig. Afa bigel mang eso nofna mas nangug mo eso big enam hugna onigig. Eso mangim big nofna nangug eba mwakwalig gohnam awaief. Afa mangim big nofna mas nangug mo eba higeg higeg gofif. \c 5 \p \v 1 Afa bigelni elig ofenai ugufige lala big augwia. Afa ohunag bitenai lala noginam bwabuhia opefiba big anwanafig God bigelni ming lala nimblag wahiag. Afa enag lala mang el ningana nimba mo. Eba God ehe heven wa nimblag eso enag higeg gofif. \v 2 Afa yawo big ohunag eligni gaba big kusguageg esog eso ka hugna membig heven wa nai lala figim eso ofenai el lofug yimieg fatiagim membig. \v 3 Afa big mulug elig heven wa nai fif afa enag elig bigelni sungwagim kagwuf ofenai el hefum lofugna kagwug. \v 4 Afa mahim big enag ugufige lala wa auguiaba big kinig kahlagim eso kusguagegim esog. Afa big mas enaig esogoi bigelni bitenai elig mo ma wahai, amo, big hugna membig yawonai elig so ma bigim kagunam afa bigelni bitenai eligim nofkikenag faig. \v 5 Afa God ehe bigim enam numwehenugegim afa heafna Sungwag bigim faig. Afa enag Sungwag wagfug big autunai wa mungwali Godna lahlag gawig wambuf. \p \v 6 Afa big enam onigigim eso kifutig agfohie. Afa big anwanafig mahim big ohunag bite nai elig agfohieba big Ainiyagna kimbigim wahigwafinig. \v 7 Afa mang so big nofna nangug bigel mas enam pahlukui. Afa bigelni olug onigig bigelim mina wagfunig. \v 8 Afa ka piske sihi kagelni onigig eba kifutig go. Afa kagel membig ohunag elig wahianam afa Ainiyag i lahlag ahagag ahfef. \v 9 Afa kagel ohunai yiba ohunag bite nai eligni augug me afa heven wa nai eligni gaba ka auguiafiba kagelni mog onigig eba mungo feg kog ma Ainiyag sifakaleg fai. \v 10 Afa mahim Krais elim kwefihiag ofefiba eso bigel mungwali heafna nof wa agfohef. Afa mungo mungo el mang eso ohunaig eligni esig lahlagim afa amtakwaligim eba ehem mungo faif. \s1 Bigel elim kwaganig eso ehengel ambugog Godum muhwa finig \p \v 11 Afa ehe enaig esef afa kagel ehem embefigim eso kagel elim God nagum hugfu wan ambugog. Afa God kagelim ati anwanafenig kagel ahanaig el feg. Afa ka onigig nengelni olug gaba kagelim ati numwehe anwanafegonig. \v 12 Afa nengelni nof wa kagel mas piske kikiafgelni unehlagim fingi fi, amo, afa kagel enaig sihifig eso nengel kagelni nihem sifakalinim afa el eligim hugna oniginag afa olug nihem oniginag mo yiskosig ka membig kagelni mo nengelim kwaganig so na enag mo enaig elim wahigi sihigon. \v 13 Afa kagel kikefum enaig esogog eso mingnag el kagelim og nengel misog eteti skofeg. Ahnaig kagel esig eba Godna unehlagim fingi fig. Afa so ka onigig ne lahlag nafif eba so ka nengelim kwaganig. \v 14 Afa Krais kagelim membenig eso kagel heafna gafugafig. Afa kagel ati anwanafig enag el mungo mungwali elim wahanigim eso kwaganig. Eso ofenai bigel mungwali ehe i ahwahag. \v 15 Afa ehe mungwali elim wahagim eso kwaganig eso el nofkena augwia nofeka nimbefim onigi amo, enag el wahagim piske bihiag so na ehem oniginim pahluku. \p \v 16 Afa yawo kagel mas bite nai onigi fig enana elim kwefihiage goni. Eba inim autunam kagel Kraisim enaig esini afa yawoba ka mas enaig esi. \v 17 Eso aman el Krais nai yi gofif eba enag el ati yawonai el feg. Afa autunai nihe ehe nai yi eba ati ikag afa yawoba ehe nai yi yawo nai nihe pugug. \v 18 Afa God ehe enag eseg. Autunam bigel Godna angoluwag el fini afa yawo Krais bigelim esegim eso bigel Godna hihe fig. Afa ehe kagelim enaig gafugag faigbi eso kagel mingnag elim kwaganig God nagum wanambugo. \v 19 Afa kagelni mo enaig esog God Krais nai yi eseg eso mungwali el so ma Godna hihe fi. Afa God elni amtakwalig nihem mas suwigi amo, ehe kagelim enaig mo faig afa enag mo mina wagfug angoluwag el so ma Godna hihe fi. \p \v 20 Eso kagel Kraisna unehlag wa mo sihig eba ofenai God ehe kagelni mengig wa sihinig. Afa Kraisna unehlag wa ka nem sihigonig nofeka angoluwag el gofim so na Godna hihe fi. \v 21 Afa Krais mas mang amtakwalig esena mo. Afa God membeg bigelim kwaganig eso bigelni amtakwaligim ehe Krais nai yi wahiana eso ehe nai yi big Godna afsug kabag el fig. \c 6 \p \v 1 Afa kagelbi God i ka gafuga fig eso kagel nengelim kifutig mo enaig sihi fegonig God nem ismunagim kwaganig eso nofeka enam yiskosi wahiyi. \v 2 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Afa enag osuna kog ka nem lahla wambuf eso gwenana ka neana une higig. Afa enag osuna kog ka nem piske gwenana wambuf eso ka nem kwaganig. \rq Ais 49:8\rq* \p Sa hig, yawo eba enag osu God ogna nem lahla wambuf afa so yawo eba enag osuna God ogna nem piske wambu. \s1 Godna kanog wahiag el ahanaig ahanaig kinig kahlini \p \v 3 Masa el kagelni gafugagim kwasigonif afa kagel mas mang Godna mina wa sugwi eso elim wegmusufe fati. \v 4 Amo, afa kagelni nihe wagfug kagel Godna gafugag el fig. So na nangu, kagel kifutig agfohie eso ahanaig ahanaig kinig kagelim pugunig, afa hugna nalig gafugag esig, afa el kagelim ahanaig ahanaig esegonug. \v 5 Afa el kagelim kwagaitifig, afa kalabus yi wanahug, afa angoluwag kagelim kilafatigonug, afa kagel gafugag bihig agfohie, afa kagelim binipigig eso mas ka asgai. \v 6 Afa kagelni lahlag nihe afa lahlag onigig afa afoahlanam gohugum eso elim lahlag esenig, afa Godna Sungwag afa kagelni membugna nihe wagfunag kagel Godna gafugag el fig. \v 7 Afa kagel inim mo mungo sihig afa Godna kifutig kagel nai yi go. Afa kagelni lahlag nihe ofenaiba kagelni ninumu gau eso kagel nihiginai ningana mo ofenibi afa sahgam mo kikefum kagwo. \v 8 Afa mingnag el kagelni unehlagim fingi fig afa mingnag kagelim esogonug kagel amtakwalig el. Afa mingnag el kagelim mo sehtigi gonug afa mingnag kagelim nigmag gonug. Afa el kagelim esogonug kagel mwakwal el, amo kagel inim mo mungo sihig. \v 9 Afa mingnag el kagelim esogonug ehengel mang inim Godna kanog hwatig el afa enaksag kristen kagelim numwehe anwanafegonug. Afa el enaig onigifig kagel pigihiagim meini ofe afa so nangu kagel nofkikena agfohie. Afa mingnag el kagelim tautig faigog afa ehengel mas kagelim kwagiskui. \v 10 Afa mahim kagel kinigni figbi afa kagelni olug yiba sifakal mungo feg. Afa kagel ofenai el gawig hwainig feg afa kagel enaksag elim esigoni eso gawig nubni fig. Afa kagel gawig hwainig afa mungwali gawig eso Godna ninga wa go eba kagelni. \p \v 11 O kagelni Korin wa nai hihe ka nem ambagwa inim mo sihigonig afa ka mas mang mo meagam kumwahli. Afa nengel kagelni olug yi go. \v 12 Afa nengelim membeg gonug kagel mas enag wahig mo eba nengel kagelim membeg gonugum kusig. \v 13 Afa ka nem enaig sihifenig ofenai awag legim osihina, kagelim onigig gonug so nengelni olug yi gofi. \s1 Sa numwehe nofefiba masa afwabanai el nem gufakuf \p \v 14 Afa nofeka afwabanai el mungo ahpahlanam ahgofum, amo ehengelbi enmunam fig. Ateaho enaig eseg lahlag nihe eso amtakwalig nihe i waheg ahfeg? Afa afwambusug i afa si i ateaho eso mungwal gafugafafef? \v 15 Ateaho so Krais i Satan i mungo onigig fafefe? Ateaho so kristen el i afa afwabanai el i mang nihem mungo ahfenag? Amo, enaigba awai. \v 16 Afa Godna nalig lala i afa mwakwal Godna lala i ahanaig pasif esahfef? Afa God nofkikena ga afa bigel heafna nalig lala feg. Afa God ehe heafna elim enaig esonig; \q1 Ka ehengelim fenim afa ehengel enanam wagiakaf. Afa ka ehengelni God fef afa ehengel kana el fif. \rq Wkp 26:12\rq* \m \v 17 Afa ming mo God enaig esog; \q1 So na ehengel menai wahianam afa enmunam ahu agfofum. Afa mang eso Godna nof wa nuhwefig nofeka enam ambugog muhwafi eso ne enaig ese agfohiefiba eso ka nem awamona. \rq Ais 52:11, Ese 20:34,41\rq* \q1 \v 18 Afa ka nengelni awag fef afa nengel kana luwal fif. Afa hugna kifutig Ainiyag enaig esog. \rq 2 Sml 7:14\rq* \c 7 \p \v 1 Afa kana lahlag hihe God bigim eso ohunag mo sihi wahianig afa so big enaig esi amtakwalig nihe aiti. Afa mang bigelni eligim afa sungwagim nuwehfinag nofeka enam bo muhwa fe. Afa so big Godum embefinim eso big bibefum Godum mungwali fai. \s1 Korin wa nai el onigig wahigi finibi eso Pol sifakalena \p \v 2 Afa nengel nimbeafgelni olugni so na kagelim onigigonig. Afa kagel mas aman elim amtakwalig esinig afa kagel mas aman elni olug onigigim amtakwalini afa kagel mas aman elim mwakwalenam eso ehena gawig ismunagim fai. \v 3 Afa ka mas enaig sihifeg mo eso ka nem fenig. Afa ka ati sihina ka nem membenig. Ka mas nem etetinai ka nem hugna onigina kafuf. \v 4 Afa ka anwanafeg ne kana fenagba naka nem inim mo sihinag ka nem sifakalini afa nengelni unehlagim fingi fenig eso ne lahlag nihe pahluhug. Afa mahim kinig kagelim pugunig afa ka nengelim onigigim eso kana olug hugna sifakaleg. \p \v 5 Afa mahim kagel Masedonia provins wa opukonaba afa mungwali kimbig wa kinig pugunaba eso kagel mas lahlag augufena mo. Afa kagel ehengel i mo flafiahgini afa kagel olug megam embebefini. \v 6 Afa aman elni onigig mahim euwiau ofeba eso God ehem kifutignag afa ehe enaig esahfef. Afa mahim Taitus bogba eso God enana kagelim kifutignig. \v 7 Afa kagel ehem nangugim afa sifakalig nengel ehem numwehe fig eso ehe bog. Afa ehe kam enaig sihifinig ne membig kam piske nangu afa ne nimbeafna amtakwalig onigig eso ne olug kinig afa ne kam afafinig eso ka hugna sifakaleg. \p \v 8 Afa ka anwanafeg ginof eso ka ningihiana eba nengel enam olug kinig fig afa enaba yuhwafeg eso eba kam olug kinig fenag. Afa ka onigig enag ginof nem mwakwalig olug kinig faig. \v 9 Afa yawo ka sifakaleg eso enag kinig nem esinig eso ne nimbeafgelni amtakwalig nihem wahigefe masig fatina. Afa God ehe enagna nem esenag eso ka mas nem amtakwalig esenig mo. \v 10 Afa olug kinig God elim faig og so ma amtakwalig wa nai wahigifinim eso God ehengelim wambu. Afa enag mas elim kinig fai. Afa bitenai olug kinig mas elim kweagfui eso wahaf. \v 11 Afa God nem enag olug kinig faig so nangu eba lahlag nengel nai yi pugug. Afa yawo ne mas yiskosig mo, amo ne hugna gafugafig wagfug nengelni nihe eba lahlag. Afa amtakwalig nihem ne olug kakagini afa nimbefum embefig amtakwalig esegim afa el amtakwalig eseg eso ne ehengelim kinig faig. Afa ne membig kam piske nangu afa ne Godum hugna pahluhug. Afa mungwali enag ne wagfug ne afsug kabag fig. \p \v 12 Afa autunam mungo el amtakwalig esena afa ming el enam kinig fana. Afa ka mas enag sambaganingi elim oniginigim eso ka nengelim enag ginof ningihianig. Amo, ka membeg so na numwehe anwanafi nengel Godna nof wa kagelim hugna afafegonug eso enag ginof ka nem ningihianig. \v 13 Eso enagba kagelim esenigbi eso ka afoahlanam augug. \p Afa Taitus kam enaig sihifenig nengel ehem lahlafe fini eso heafna enaksag onigig awaieg eso ka enam hugna sifakalig. \v 14 Autunam ka Taitusim mo sihina eso ka nengelni unehlagim finig fig afa ehe nengelim ika nangwagig eso nengel ehem lahlafinig afa ka mas ahwanfeg mo. Afa mungwali mo ka nem sihigonig eba inim eso nengelni nihe wagfug enag mo ka Taitusim sihinag eba inim. \v 15 Afa Taitus piske onigig nengel ehem ahnai skaugfinigim afa so ehe misog el feg afa heafna mo higigim pahluhug afa ehem lahlag mona awamonig eso ehe nengelim hugna membenig. \v 16 Afa ka mas hugna onigini afa ka ati numwehe nengelim anwanafenig so na lahlag nihe pahluhug eso ka sifakaleg. \c 8 \s1 Korin wa nai kristen moni agogloni Judia wa nai kristenim kwaganigim \p \v 1 Kagelni nilite ka membig so na anwanafi God Masedonia wa nai siosim ismunagim kwaganig eso ehengel lahlag gafugag esig. \v 2 Afa ahanaig ahanaig kinig ehengelim pugunig eba ehengelim gihnig kifutig el me awai awai me. Afa ehengel gawig hwainig eso ehengel hugna sifakalig afa enanam ehengel numwehe kig agoglowinim sahfaigon. \v 3 Afa ka ati nangwagig ehengel heafgelni sawieg wa mang gawig gaba eso wambugum agoglugum eso elim fai gog afa ehengel gweyi mingnag gawig gaba sisi skogonig. \v 4 Afa ehengel kagelim kifutig mo sihinig eso ehengel gaba membig Judia nai Godna elim kwaganig. \v 5 Afa kagel onigig eba ehengel mang kig mungo faigoh mo. Amo, ehengel hugna lahlafig yuwanam mo ehengel enaig esig Ainiyagim ahnai skaufinig. Afa Godna sawieg wa gaba eso kagelim ahnai skaufegonug. \v 6 Afa Taitus enaig gafugag yuwana nengelim kwagana eso kagel ehem enaig esonig so na ehengelim kwaganam enag lahlag gawig faigim gafugag augi. \v 7 Afa mungwali gafugag nengel lahlag nihena esig. Afa nengel Godum kifutig olug oniginig afa enag mo nengel lahlag sihifig. Afa nengel ati nalig anwanag nafig afa so nengel hugna sawifig Godna gafugag esigim. Afa nengel kagelim hugna membegonug. Afa kig agoglowi faigog nihe nengel esig eso kagel membig nengel enam gaba gwenaig lahlag nemug esig. \p \v 8 Afa enag mo mang nihe mo mo. Amo, ka Masedonia nai elni lahlag gafugag ka nem sihinig eso ka nem gihni kog nengelni membug mungwalofug go me awai awai me. \v 9 Afa ne ati anwanafig Ainiyag Sisas Krais bigim ismunagim kwaganig. Afa ehe God i ahagfenaba eso mungwali gawig heafna fena afa ehe mungwali gawigim wahianam pe bonam afa gawig hwainig el puguna eso nengelim kwagana. Afa ehe enaig esegba eso nengel Godna mungwali lahlag gawig wambug. \p \v 10 Afa gof yiana nengel kig agoglowi faig enam ne gosuni. Afa nengel enaig esigim hugna membini. Sa hig, ka enaig onigifeg enag gafugag nengel so na fini so na enam augi. \v 11 Eba lahlag yawo ohunag gawig faigim gafugag augibi. Afa gafugag mulug ne esof fenaba ne sifakalna gafugafena so na yawo gaba sifakale enag gafugam augi. Afa ahanansi kig so na membeg ne og ka fai so na fai. \v 12 Afa nengel nai yi elim faig sawieg so gofif afa ahanansi kig so na membeg so gauna fai enaba God sifakaleg. Afa mang so ati ne feg God membeg so na fai eso mang ne mas feg mo ehe mas enam onigi. \p \v 13-14 Afa ka mas enaig esog mo so na mingnag elni kinig kahli goni eso ehengel mo isug auguiafi. Afa yawo ati ne enaksag feg eba lahlag eso gawig hwainig el feg so na ehem kweagfu. Afa sumi yi nengelni gawig awaieg afa ehengel enaksagna feg nem mungwag kweagfui. Afa enaig nihe sambaganingi mungwalofug ahgo. \v 15 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Afa el enaksag fane wambugeg eba hefum mungo yuhwa fenag mingba awai. Afa el wesig fane wambugeg eba ehem ati yuhwafenag. \rq Kis 16:18\rq* \s1 Pol Taitusim Korin gam ningihiana \p \v 16 Afa Taitusna onigig afa kana onigig i mungwalofug eso God ehem esenagba eso ehe nengelim membenigim ogna kwagan eso ka Godum lahlag onag. \v 17 Afa ka ehem sihini kog ma bo nengelim nangwagi afa heafna sawiyifeg ati gofena. Afa ehe nalig membug fena nengelim kwaganigim eso ehe hefum og ka ika ehengelim nangwag. \v 18 Afa Taitus i ahkagim eso kagel ming nilite ningihin. Afa enag el Kraisna lahlag mo numwehe lahlag sihi feg afa ahanaig ahanaig kimbig sios wa nai el mungwali ehem fingi fig. \v 19 Afa enag sios ehem esuni so ehe kagel enanam enag kig fi okuhunam eso mingnag sios elim kwagani. Afa kagel enaig esini eso Ainiyagna unehlagim finig fig afa enag wagfug kagel ogna mingnag elim kwagan. \p \v 20 Afa kagel mungwal ahunam elim enag enaksag kig mimagigoni afa kagel enaig nihe pahluhug masa el kagel sihigonif. \v 21 Afa kagel membig lahlag nihe mungo esi. Afa kagel membig Ainiyagna nof wa enaig esi afa kagel membig mungwali elni nof wa gaba gwenaig esi. \p \v 22 Eso ka ming hihem ehengel enanam ningihiana. Afa kagel ehem enaksag gafugag gihnagigim afa ka nangug ehena membugba elim kwaganig feg. Afa ehe nengelim numwehe anwanafenig neagaba enag gawig faigim gafugagim kwegfug eso ehe hugna membeg enag gafugagim eseg. \v 23 Afa Taitus eba kana hihe afa ehe i ka i gafugafegim eso nengelim ahkwaganig. Afa ming sambaganingi nilite heafna siosna unehlag wa ahuna afa Kraisna unehlagim fingi fini. \v 24 Eso ehengelim nimbeafna membenig nihe wagfug afa mungwali sios enam nangunim anwanafig afa enag mona ka nengelni unehlagim fingi fenig eba inim. \c 9 \s1 Pol sihina so na Judia nai kristenim kwagan \p \v 1 Afa nengel ati anwanafig kagel Jerusalem wa nai kristenim kig agoglowinim ningihigoni eso ka mas enam hugna sihiagei. \v 2 Afa ka anwanafeg ne sawiyifeg mingnag elim kwaganigim. Afa ka neana unehlagim Masedonia nai elni nof wa fingi fenag. Afa ka enaig esog, “Gof yiana ikag afa yawo gaba nengel Korin Akaia provins wa nai el nalig membug fini elim kwaganigim.” Afa Masedonia enam higigim afa onigig kagel gaba gwenaig esi. \v 3 Masa ohunag kana lahlag mo mo bihig fef. Afa ka membeg so na numweheaginim afa agfohiefim eso ka enaig esona. Eso ka ohunag nilitem nengel nagum ningitigig. \v 4 Masa mingnag Masedonia wa nai elim ka wanbonam afa nengelim nangwagibi afa nengel mas numweheagig go mo. Afa nengel ahwanifig fif afa ka enag lahlag moba ati ka sihina eso ka gaba enam ahwanfeg fafe. \v 5 Eso ka onigigim koka ohunag nilitem gof ningihiaiba afa ehengel nengelim kwaganim enag gawig numweheagig eso ne sihi wahig. Afa mahim ka bo puguiba mungwali el so ma enam nangui anwanafi ka mang nengelim mengna eseni mo so na enaig esi amo, ne nimbeafgelni membug wa esig ne mas yiskosig mo. \s1 El eso gawig mageg God enaig elim lahlafiahfag \p \v 6 Afa so na onigi, mahim big mimagegonigbi eba ofenaiba el nog wesig ihig eba fane wesig agoglowi wambug afa el nog enaksag ihigeg eba fane numb agoglowi wambuf. \v 7 Afa nimbeafgelni onigig wa ahanasi gaba ne afaifiba eba sisei. Afa ne magegim yiskosenam afa magef afa mahim el nem mengna esunugbi so na mageg afa enaigba mas lahlafeg mo. Afa aman el eso sifakalna mimageg enaig elim God hugna membenag. \v 8 Afa God ma nem yuhwafenageba eso neana gawig hugna nubiagef. Afa ne mas mangim awaie afa enag enaksag gawigna eso ne ahanaig ahanaig lahlag gafugag esef. \v 9 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Ehe gawig hwainig elim gawig numb wambugum faig, \q1 afa ehena lahlag nihe higeg gofuf. \rq Sam 112:9\rq* \m \v 10 Afa el eso aso feg God ehem nog wambwaig eso ihigeg afa amba ehem faig eso neg. Afa neagaba God nem enaksag nog wambanam faif afa God ehe neana lahlag nihem esenag eso enag enaksag fug luwug. \v 11 Afa ehe nem enaksag gawig wambwai gofuf eso ne mingnag elim enaksag mangeni gofim. Afa mahim kagel nengelni kig kehligim afa magigbi afa el numb enam nangugim eso Godum lahlag onig. \p \v 12 Afa kig faigog nihe so na esig eba Godna elim gawig hwainigim kwaganig. Afa enag nihe gaba enaig eseg eso el numb hugna Godum enaksag lahlag onig. \v 13 Afa enaig gafugag ne eseg eba enag wagfug ne Kraisna lahlag mo kehlagim afa pahlukug. Eso ne ehengelim afa mungwali elim hugna mangeni eso el numb Godna unehlagim fingi fif. \v 14 Afa ehengel nangug Godna lahlag kwegfwag nanai yi kifutig go eso ehengel nem hugna onigigonigim afa nengelim Godum sahnig. \v 15 Afa enag mang eso God bigim ismunagim faig eba hugna nalig feg afa bigelni mengig enam mas lahla sihifiage. Eso big Godum enam lahlag oni. \c 10 \s1 Pol heafna gafugagim wagfuna eba lahlag \p \v 1 Afa nengel nai mingnag el enaig sihi kam finig afa mahim ehe kagel enanam goba ehena mo euwiaug afa mahim ehe kagelim enmunam wahigwa fenigbi eso ehe kagelim kifutig mo faig. Afa Krais eba lahlag afa afoahlanam el feg afa ka Pol ka nem Kraisna unehlagna sihinig masa nengel kana mo fatif eso ka nem bo nangwagigim afa ka kifutig go. \v 2 Afa mingnag el enaig sihifig kagelni nihe wagfug ofenai ohuna bitenai elni onigig fig. Nofena kam enaig esini masa ka bonam nem kifutig mona sihinif afa enaig elim ka wagnif. \v 3 Afa eba inim afa yawo kagel ohunaig eligni ohuna bite wa agfohie afa mas kagel enaig hagfe eso bitenai el heafgelni angoluwag elim fafegonif. \v 4 Afa kagel mas bitenai fagna maluba hagig amo, afa kagel Godna kifutigni fegonig eso kagel angoluwagna kifutigim enana amtakwalig aitig. \v 5 Afa ahanaig ahanaig amtakwalig onigig ka enam amtakwalig aitig afa mwakwal onigi elim kagunaiba eso mas Godum anwanafenai afa kagel enam gaba filaiti. Afa kagel bitenai amtakwalig onigigim hugna kikehlig ofenai nunimu el angoluwag elim fakehlaf eso enam fagim Kraisna ahnai skaug fakig. \v 6 Afa nengel nimbefim wagfuiba nengel inim Kraisna el fig afa mahim nengel enaig esigbi eso kagel ati numwehe agfohie eso aman nengel nai el Kraisim masig fatig eba ka ehem kinig faif. \p \v 7 Afa nengel afwambanaim mungo fahiagefig. Afa aman el esof kaba Kraisna eso ehe so ma anwanafe kagel gaba gwenaig ka Kraisna fig. \v 8 Afa Ainiyag enag gafugag kagelim faig eso kagel nengelni olug onigig kifutignig afa ehe mas membeg mo kagel nengelim amtakwalig esinigim. Afa kagel enag gafugam sifakalinim afa so ka kikefum mwakwalig fingi fibi afa ka mas enam ahwanifi. \v 9 Nofena enaig onigif ka nem ginofinig ningihianig eso ka membeg so na embefi. \v 10 Afa mingnag el enaig esogog, “Ginof wa Polna mo eba kifutigim afa kinig feg. Afa mahim ehe kagelni nof wa go heafna mo sihig eba euwiaug afa mo bihig feg.” \v 11 Afa enaig el so ma anwanafe enag mo so kagel ginofig mahim kagel wahigwafigbi eba mungwalofug kagel enag mo esif afa mahim kagel nem piske ambugog nangwagibi. \p \v 12 Afa mingnag el hefum fingi fig. Afa kagel mas kikiafgelni nihem figim eso ehengelni nihem kwefihianugi. Afa enaig elbi ofenai mo onigig etetig el fig. Afa heafgelni onigig wa heafgelni nihem kwefihiagig. Afa ehengel mingnagim nangwagigim eso hefum kwefihiageg. \v 13 Afa kagel mas enaig esig mo. Afa kagel enag gafugam onigig God kam faig afa gafugag ka nem esegonig enam gaba ka onigig eso enag wa kikeafgelni unehlagim fingi fig. \v 14 Afa kagel kikefum mas hugna finig fi amo, kagel gwenaig mungwalofug esig eso gafugag ka nengelim esigonig. Afa kagel nengelim Kraisna lahlag mo ambugog sihi hwanigba kagel mas yuhwafig mo kikefum fingi figim. Afa kagel gofwanai el fig ka Kraisna mo figim ka sihi ambugog nengel nai yi ambugog opukog. \v 15 Afa kagel mas enaig esig mo afa mingnag el gafugag nengelim esegonig afa kagel enam nangugim eso mwakwalig kikeafgelni unehlagim fingi fig. Afa kagel membig nengelni olug onigig so ma nalig fei eso enag gafugag kagel nengelim esigonig eso enag gaba so ma nalig fei. \v 16 Afa ma kagel nengelim wahigbi eso mwakwalig hili ahugba afa mingnag kimbig gafugag el mas enanai yi feg mo eso kagel Kraisna lahlag mo sihigonig. Afa gafugag kagel esig eso enagba kagelim fingi fig afa enag gafugag mas mingnag elni gafuga i wahe. \p \v 17 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Afa aman el ogna heafna unehlagim fingi fe enaig magofi eso ehe Ainiyagna unehlagim mungo fingi feg. \rq Jer 9:24\rq* \p \v 18 Afa aman el eso hefum fingi feg afa enaig el eba unehlag hwainig, afa aman el God ehem fingi feg eso heafna unehlagba nalig feg. \c 11 \s1 Mwakwal Godna kanog hwatig el \p \v 1 Afa ka membeg kam wahibi eso ka moetetig el lofug sihi. So na kam wahianai. \v 2 Afa God hugna membeg nengel ehena el fig afa ka gaba gwenaig membeg nengel Kraisna el fig. Afa nengel ofenai angwafig angwaming lahlag eso mas el i ahgig mo. Eso ka membeg nengelim Kraisna ninga wa wahia ofenai awag heafna enag lahlag legim ligag nai yi mungo wahiag. \v 3 Afa so na piske onigi autunam Satan sombine lofenam Ivum mwakwal mo lahlag sihinagena afa ehena onigigim gasafenagena. Afa ka onigig masa el nengelim gaba gwenaig esegonif afa nengelni onigigim gasafeagif eso ne Kraisna hugna membug nihe mina wahigim afa so neana onigig mas Kraisim mungo fenai. \v 4 Afa kagel nem ati Sisasna mo sihinig afa ne ati Godna Sungwag fig afa ne kagelni mo higini. Ahnaig esegba so na mingnag elni mom higig. Ehengel ming mo enmunam Sisasna mo sihig afa ne membig ka ming enmunam sungwag fi afa ming enmunam mo higig. \p \v 5 Afa ne enaig elim sefig gofwanai Godna kanog hwatig el. Afa ka onigig ka mas ehengelim wesig gaba ahnai skaufeni. \v 6 Eba inim, kana mo sihig eba gweyifeg afa kana anwanafegba goseg. Afa mungwali kagelni mo i nihe i nengelim numwehe wagfunig eba inim. \p \v 7 Afa autunam ka nengelim Godna lahlag mo sihinugeafenaba afa enag gafugag ka mas nengelni kig fana mo. Afa ka kikefum ahnai skaufena eso nengel nalig unehlag fig. Ateaho enaig nihe amtakwalig me? \v 8 Afa enanam mingnag sios el kam kwegfug kigna gawigna eso ka nengelim kwaganigim gafugafeg. Afa gawig eso ka ehengelni fanig ofenai ka ugwefe fagim eso nengelim enana kwaganig. \v 9 Afa mahim bigel auguiafenaba eso kam mang awaienag ka mas nengelim sahni mo kam kweagfu. Afa Masedonia wa nai nilite ambugog kam kwegfugba eso ka yuhwafeg. Afa autunam ka mas nengelim kinig faini mo afa autunai wa gaba ka mas enaig eseni. \v 10 Afa Kraisna inim mo ka nai yi go eso ka nem inim sihinig afa mas aman el kam kweni eso ka kikeafna unehlagim fingi fef afa mungwali Akaia provins wa ka enag mo esef. \v 11 Afa ka mas enaig eseg mo eso ka mas nengelim membenig mo, amo God ehe anwanafeg ka nengelim hugna membenig. \p \v 12 Afa mingnag mwakwal Godna kanog hwatig el ogna heafgelni unehlagim fingi fi afa enaig mwakwalig esogog heafgelni gafugag kagelni gafugag i eba mungwalofug. Afa ka membeg ehengelni minam kaguni eso ka gwenaig esef mas ka nengelni kig fai. \v 13 Afa enag el eba mwakwal Godna kanog hwatig el afa heafgelni gafugag elim mwakwalig gonig. Afa hefum wahigifigim ofenai inim Godna kanog hwatig el fig afa so Kraisna gafuga fig. \v 14 Nofeka enam nangunim eso sineminef. Afa Satan hefum wahigifegim Godna ofwanai el lofeg. \v 15 Eso nofeka sineminef Satanna gafugag el hefum wahigifigim ofenai afsug kabag gafugag el lofig. Afa autunai wa heafgel tautig fif eba mungwalofug eso nihe nengelim esegonig. \s1 Pol Godna kanog wahiag el gofenaba kinig numb kahlana \p \v 16 Afa ka piske sihig nofena kam enaig onigifini ka onigig etetig el feg. Afa ka enaig el fef so na kam wahibi eso ka kikeafna unehlagim fingi fe eso gwenaig mwakwal kanog hwatig el esig. \v 17 Afa mahim ka enaig esegba ka mas Ainiyagna onigigim pahlukug mo eba ka onigig etetig elni nihem eseg. \v 18 Afa el numb bitenai gawigim onigigim eso heafgelni unehlagim fingi fig. Afa ka gaba gwenaig esef. \v 19 Afa nengel enaig esogog, “Kagelni anwana eba lahlag nemug.” Afa asegba nengel onigi etetig elni mo higigim ne sifakalig? \v 20 Afa el ambugonam nengelim kifutig mona sihigonim afa nengelni gawig wambuginim afa ehengel nengelim esegonibi eso nengel ehengelim ahnai skaufegonim afa ehengel hefum fingi finim afa nengelni angmogum ninga fana tigef. Ahnaig esegba so na enaig elim yisug nangwag hwatig? \v 21 Afa nengel ahanaig onigifig kagel kifutig awai me afa kagel embefig me eso mas nengelim gwenaig esegoni? Ka mas ehengelni nihe esig mo afa ka onigig ne membig kam og ma enag ahwanifig fai. \p Afa aman el hefum fingi feba eso wagfug kike kifutig nafig afa ka gaba kikeafena kifutig wagfuf. Afa enaig mo eba onigig etetig elni mo. \v 22 Ateaho ehengel Ju el me? Ka gaba enaig el feg. Ateaho ehengel Israel nai el me? Ka gaba enanai el feg. Ateaho ehengel Abrahamna simbianingag el me? Ka gaba enanai el feg. \v 23 Ateaho ehengel Kraisna gafugag el me? Ka ehengelim gosinig. Afa kana gafugag eba nalig feg afa enaksag osuna ka kalabus yi fagaf afa el kam wena tigekahu afa ka mas enam suwigi eba numb feg afa enaksag osuna kam ogna wahagna muhwa pugu. Afa enaig mo eba onigig etetig elni mo. \v 24 Afa Ju el kam 39 wa gohug enaig wa kam wena flakflakenagini. Afa ehengel mas kam mungonagim esini mo, amo ehengel enaig niheba kam esinibi eba afawa gohug nagim. \v 25 Afa sambaga mungonagim Romna el kam kikehlinim agana tigekaminefini. Afa mingna el kam hunna tigekini. Afa sambaga mungo sip enanai yi ka ikag afa enag sip tutohia apaigog bu wa. Afa mingna ka enaig esena mungo osuna afa sinaini bu megam ka gafena. \v 26 Afa mahim ka mina wa wagiakaba afa ka bu fle wa peg kam ogna petwaku, afa ka okwef elim wambug kam ogna tigi, afa kiafna hihe Juda nai kam ogna tigi afa afwambanai el gaba kam ogna gwenaig esini. Afa ahanaig ahanaig enaksag amtakwalig kam fapugunaf mahim ka kimbig nalig wa afa sangwali gaba ka wagiakaba afa bu nalig wa ka kinig fag afa mwakwal hihe ogna kam amtakwalig esena. \v 27 Afa ka gafugag wa hugna gohug eso ka tautig fag. Afa enaksag sinaini ka gafugafeg eso ka mas nongi. Afa mingna ka biniwahag afa bu hef kam fenag. Afa enaksag osuna kana fane i afa lofug i awaienag afa kam ninegeg. \v 28 Afa mingnag kinig ka sihigim yiskoseg. Afa ming enmuna kinig ka kahlag afa mungwali osuna ka mungwali siosim kusgunig. \v 29 Afa kristen nilite eso mas kifutig mo afa ka gaba enam kinig kahlag. Afa mang eso elim gufakugim eso amtakwalig eseg ka enam hugna ninimug. \p \v 30 Afa ne membeg ka so kikefum fingi fe afa ka ming enmuna onigig feg afa kana kinig wagfug kaba euwiaug el feg afa God eba hugna kifutig. Afa kana kinig Godum fingi feg eso ka enam sifakaleg. \v 31 Eso big God eba Ainiyag Sisasna awagim fingi oghuf afa ehe ati anwanafeg ka mas mwakwale. \v 32 Afa mahim ka Damaskus kimbig wa gafenaba misog el Aretasna gavmanna el enaig esena. Afa ehe elim kimbig bog mengig wa wasanam eso anwasa feahgfo eso ogna kam kikehli. \v 33 Afa kana mingnag hihe kam somb nalig megam kumwahlanam fighunam wena kihlinim afa meg gam opeigona bite gam eso ka enag elni ninga nai embem ikana. \c 12 \s1 Pol itiwa lofug nangunam eso enag mom sihina \p \v 1 Eso ka gweyi kiafna unehlagim fingi fei afa enag nihe mas bigim kwagani. Afa yawo ka ogna nem sihini ahanaig ahanaig itiapanag mi afa meaganai mo mi eso Ainiyag kam opugunag. \v 2 Afa ka anwanafeg mungo Kraisna el afa 14 yia autunam God ehem sugufa kukuna of nemug sisyi gam. (Afa ka mas anwanafeg mo ehe eligni ikana me awai itiwa lofug me afa God mungo enam anwanafeg.) \v 3 Ka piske sihi ka anwanafeg God enag elim sugufa kukuna heven gam. (Afa ka mas anwanafeg mo ehe eligni ikana me awai itiwa lofug me afa God mungo enam anwanafeg.) \v 4 Afa enanai yi ehe mo higinamba eso el enam sihiagim mas yuhwafeg mo afa el enam sihiagim eba kwenag. \v 5 Eso ka enag elni unehlagim fingi feg afa kiafna unehlagim ka mas enaig esei amo afa mang wagfug ka euwiaug el so ka enam fingi feg. \v 6 Afa ka membeg kiafna unehlagim fingi fegba eba mas ka moetetig elni nihe fei amo kana mo eba inim fef. Afa ka mas kikefum fingi fei eso ka mas membeg mo ne enag mo higinim eso onigim ka sisyi go. Afa gafugag so ka eseg ne enam nangui afa mo ka sihig ne enam higi eso enag kam inim wagfug. \p \v 7 Afa God kam enaksag lahlag meaganaim wagfunageg. Afa ehe kusig ka enam tutonbusug el fef eso ehe kinig ka nai yi ese wahiagba eso ofenai nas kam pifigu. Enag eba Satanna gafugag el eso kam higeg amtakwalig esenago eso kam og ese tutonbusug el fef. \v 8 Afa ka Ainiyagim sambaga mungonagim hugna sahnag so ma enag kinigim kana hugufatinai. \v 9 Afa ehe kam piske sihinag og, “Esmunagim kwegfwag ka nem fafaifefugu eba ati yuhwafeg eso mahim ne kifutig hwanigba eso enanam kana kigmogim ambagwa wagfug.” Afa mangim so ka mas kifutig mo eba ka enam sifakalenag eso Kraisna kigmog ka nai yi gofi. \v 10 Afa ka Kraisna gafugag esegim kifutig hwanigba afa el kam amtakwalig mo sihinig afa kinig kam faig afa tautig kam faig afa ahanaig ahanaig kinig kam pugunag eso ka afoahlanam go. Afa mahim ka kifutig hwainig fegba eso enanam God kam kifutignag. \s1 Pol Korin wa nai elim oniginawo \p \v 11 Afa enag mo ka sihig eba mo etetig elni nihe feg. Eba lahlag so na enaig kam esonaite ehe lahlag el afa mas ne enaig esona mo. Eso nimbe ne kam esenagba eso ka enaig esog. Afa mingnag el esogog ka unehlag hwainig. Afa ne elim onigig eba kanog hwatiag el nalig fig eso ka ehengelim mas ahnai skaufeni. \v 12 Afa mahim ka nengel nai yi gofenaba eso ka nengna gafuga fegofena afa ka ahanaig ahanaig kigmog eseagegba eso enag nem wagfunig ka inim kanog wahiag el. \v 13 Afa mang so ka mingnag siosim esenig so ka nengelim gaba gwenaig esenig. Afa mungo eba enmuna feg ka mas nem gawigim sahtigig mo. Afa ateamba ne onigig enag nihe amtakwalig fegba eba so na kana hugufatini. \p \v 14 Afa ka nem bo sambaganagim nangwagig afa yawo ka numwehiag ofeba ka piske bo nem nangwagigim. Afa mahim ka bonam eso ka mas nem gawigim sahtigi eba ka mas nengelni gawigim membeni amo ka membeg so na lahlag auguf. Afa luwal mas heafna afahumonigim yuwigi amo eba so afahumonig luwalim fai yuwig fi. \v 15 Ka sifakaleg kiafna mungwali gawig afa kikefum gaba mungwali wahiag eso nengelim kwaganigim. Afa ateamba ka nem hugna membenigbi eba so na kam mungwag mwakwalig membini? \p \v 16 Eso eba inim ka mas nem kinig fai. Afa mingnag el enaig esogog, ehe mwakwalule el afa ehe nem kilmwan ne nigim eso neana kig mwehinig afa enaigim gosinig. \v 17 Afa ateaho aman elim ka nem ningihianig eso ehe bo nem mwakwalnigim afa nengelni gawig wambinig me? Afa ne ati anwanafig eba ka mas enaig eseg mo. \v 18 Afa ka Taitusim kifutig mo sihina kog so na ika nangwag eso ka ehe mi afa ming nilite mi ningitigi eso nengelim nangwagigim. Afa Taitus mas nem mwakwalenim afa nengelni gawigba wambini mo. Afa ne ati anwanafig ka nai yi afa Taitus nai yi onigig i afa nihe i eba mungwalofug ahfeg. \p \v 19 Afa ne enag ginof suwigigim afa ne enaig onigig me, kagel membig nengelni nof wa kam sehtigig mom ka enam filafatigim, amo eba awai. Afa Godna nof wa kagel enaig sihifigbi ofenai el Krais nai yi sahu go. Afa mungwali gafugag kagel esi eba nengelim kana lahlag hihem kwaganig. \v 20 Afa ka onigig mahim ka nem bo nangwagiba afa nengelni auguiag eba mas lahlag auguiagim ka membeg nangwagim. Afa ka onigig ne kana kifutig mom higigim kusig. Afa nimbefim ne mo esim esimiagig afa ne nilitem ambobuge gonug afa ne olug kakagiagig afa nimbefim mungo onigig afa ne kwasonag mo elim sihi gonug afa ne kilmwan mo sihi gonug afa ne tutonbusug nihem pahluhug afa nengelni onigig gasafiahgig. \v 21 Afa ka onigawag mahim ka bo nem pugunibi afa God so kam nengelni nof wa pugaupif. Masa el numb autunam amtakwalig so esigim agfohie afa mas olug wahigifig mo eso ka ehengelim nangwagf. Afa autunam ehengel amtakwalig nihe i afa aga taitu nihe i afa amtakwaligim moiniani fiagig nihe i eseagig. Afa ateamba ehengel enam masig fatinig hwanigba eso ka enam kinig fanam ehengelim ufwenif. \c 13 \s1 Korin wa nai el heafgelni olug onigigim so ma numwehe nisauguafum \p \v 1 Afa ka nengelim sambaganagim nangwagna afa yawo ka piske bonam nengelim nangwaf. Afa Godna mo enaig esog, “Afa aman el amtakwalig esef afa sambaga o sambaga mungo el enam nangunim sihif afa kwefihiag el so ma anwanafe enag el inim amtakwalig eseg.” \v 2 Afa autunam ka nem wahianam afa ka piske bona. Afa enanam el amtakwalig eseg ka ehengelim kifutig mona sihinig. Afa yawo ka wahigwa feg afa mingnag el gwenaig esini eso ka ehengelim gaba mungwalofug mo sihinig. Afa enagba kana mo bo nengelim nangwagiba eso mungwali el amtakwalig esig afa ka ehengelim tautig faif. \v 3 Afa ne membig anwanafig ka inim Godna kanog hwatig el me awai awai me? Afa mahim ka bonam enag tautig afaifibi so na kam nangunam anwanafenaf Krais kana mengig wa sihiago. Afa Krais mas euwiaug amo ehe kifutigna feg eso nengelim numwehenugeg. \v 4 Afa autunam Krais heafna kifutig wahianam afa ehe euwiaug eso el ehem li katigeg wa tigi kahlini eso wahana. Afa sumi yi God heafna kigmogna Kraisim ilafunaba eso nofkikena piske gona. Afa kagel Krais nai yi sahu agfohie afa kagel gaba euwiaug. Afa mahim kagel nengelim ambugog nangwagigbi Kraisna nofkikenag kagel nai yi sahugo eso Godna kigmog nengel nanguf. \p \v 5 Afa so na nimbeafgelni nihem fahiagenim afa nimbeafgelni onigigim gihnam eso ne anwanafi nengelni olug onigig kifutig me awai awai me? Afa Sisas Krais nengel nai yi go ateaho ne enam etetig me? Afa ne olug onigig hwanigba eso Krais mas nengel nai yi go mo. \v 6 Afa ka membeg ne kagelim gihnagim eso numwehe anwanafi kagel eba inim Godna kanog hwatig el fig. \v 7 Afa kagel Godum sahnig eso nengel mas amtakwalig nihe esig mo. Afa kagel mas kikefum onigig afa el enaig esogof kagelni gafugag amtakwalig afa ka mas enam hugna onigini afa kagel membig nengel lahlag nihe mungo so na esi. \v 8 Afa kagel mas mang amtakwalig inim mo wa esi amo afa kagel inim mom kwegfug so ma enag mo numwehe ambwabofei. \v 9 Afa kagelni kifutig mahim awaiegba afa nengel kifutig feg eso kagel sifakalig. Afa kagel Godum sahnig eso God nengelim pupenugegim eso nengel Godna afsug el fig. \v 10 Afa autunam God kam esona enag gafugag ehena esegim. Eso ka nengelni olug onigigim kifutignig afa ehe mas membeg mo ka nengelim amtakwalig esen. Afa mahim ka wahigwa gafenaba eso ka enag ginof nengelim ningihiani. Eso ka membeg mahim ka nengel nagum obofiba ka mas nengelim Ainiyagna kifutigna nunumuhiagei. \s1 Pol mo ahwahia fenaba esona ne eyi auguiafif \p \v 11 Afa kana nilite ohuna mo ka bu ahwahiaba eso ka enaig esog ne eyi auguiafif. Afa ka membeg so na nihem numwehiagi eso mas lahlag feg mo afa kana mom higinim so na pahluku afa mungo onigig nimbefim fiahgi afa afoahlanam auguiafim. Afa God eba membugna afa olug efihlagna feg so ma enag God nengel nai yi gofi. \p \v 12 Afa eba lahlag mahim ne kristen nilitem ufagim so na ningana kikigetifeg. \v 13 Afa mungwali Godna el nengelim enaig esogonig kagel mas nengelim etetigonig mo. \p \v 14 Afa ka membeg Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa Godna membug nengel nai yi gofi afa so ma heafna Sungwagni nengel mungwali lahlag nuwagif gofi.