\id 1CO 1 Corinthians - Naineri - Andy Minch - Jan 2002 \h 1 Korin \toc1 Angig Mo Pol Korin wa nai Siosim Ginofe Ningihiani \toc2 1 Korin \mt1 Angig Mo Pol Korin wa nai Siosim Ginofe Ningihiani \is1 Ohuna buk enaig esog \ip Autunam Pol gofnaba Korin eba Grik elni nalig kimbig feni. Afa Pol ehe ena kimbig wa yuwanam ika Sisasna mom sihini. Afa mahim ehe ena kimbig wahianam ming kimbig gam gafuga fegim ikanaba afa Korin Kristenim eba kinig puguni. Eso ehe ena mo ginofenam og so ma heafgelni onigigim numwehiagi. Afa ehe hugunam onigina og ma so ehengelni olug onigig tigefupef afa ma so ehengelni lahlag nihe amtakwalef. Afa ehe ligag angwagna mom sihig. Afa ming mo ehe enaig esog ahanaig ahanaig kinig so pugunig enaba el mas Godna Sungwagim ahnai skaugfinim mo. Afa ming mom sihi ahanaig ahanaig kigmog Godna Sungwag mimageg eso mungwalim kwaganibi so ma mungo mo sihi. Afa Pol enaig esog wahag el eba piske bigiagafef. Afa Korinna el enam onigigiafafena. Afa Sapta 13 eba elim membenag nihem sihig. Pol enaig esog ena nihe eba gofsug. \c 1 \p \v 1 Afa ka Pol God kam gisfu wahiag eso Godna sawieg wa ka Sisas Kraisna kanog wahiag el feg. Afa bigelni nilite Sostenes ka i ahagag fena. \p \v 2 Afa Korin wa nai Godna sios elim ka ohuna mo ginofenig. Afa Sisas Krais nengelim awamonigim eso ne Godna afsug kabag el fig. Afa gaba mungwali bitenai el aman so bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlagim uneni gwenaig esi. Eso Sisas eba ehengelni Ainiyag afa bigelni gaba feg. \p \v 3 Afa God bigelni Awag afa Ainiyag Sisas Krais so ma nem isug kwagani afa olug efihlag fai. \s1 Pol Godum lahlag onag \p \v 4 Afa God Sisas Krais nai yi nengelim ismunagim kwaganigba eso ka nem oniginigim eso ka Godum higeg lahlag onag. \v 5-6 Afa Kraisna mom so ka nem sihigoni eso ne figim numwehe pahluhug. Afa ne Sisas Krais i ahgoba eso ne ahanaig ahanaig lahlag gawigim yuhwafiahgig eso nengelni mo sihiagim lahlafeg afa anwana nalig feg. \v 7 Eso mahim ne bigelni Ainiyag Sisas Krais piske bogim nenge agfoba afa so ahanaig ahanaig lahlag kigmog Godna Sungwag nem mimagenig ne mas enam mungom awaiye. \v 8 Afa God nem kweafugba eso ne kifutig gohunam ikan mungwali awaiye osuna eso mahim bigelni Ainiyag Sisas Kraisna osuna puguiba el nem mas sehi. \v 9 Afa God nem awamonigim eso ne heafna Leg bigelni Ainiyag Sisas Krais i ahagag fim. Eso eba inim mangim God so sihig eba inim esef. \s1 Siosna el kokohiagigbi eso Pol ehengelim fenig \p \v 10 O nilite afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlag wa ka nem kifutig mo osihin so na mungo mona finim afa nofeka nimbefim kokohiagi. Afa so na mungo onigig fi afa mungo membug fi. \v 11 O nilite, afa Kloena lala nai el kam enaig sihifinig nengel nimbefim flafihiag fiahu. \v 12 Afa nengel nai mingnag enaig esogog ka Polim pahluhug afa mingnag og ka Apolosim pahluhug afa mingnag og ka Pitam pahluhug afa mingnag og ka Kraisim pahluhug. \v 13 Afa mahim ne enaig esigbi eba ofenai ne Kraisim olyi kukoskofig. Afa ka Pol ka mas nengelim kwaganigim li katigeg wa wahana mo. Afa ne mas Polna unehlag wa bu wa apaigona mo. \p \v 14 Afa ka Godum lahlag onag eso ka mas nengelim bu wa aitina mo afa eba Krispus mi afa Gaius mi eheningim mungo ka eseni. \v 15 Eso aman mas enaig esoi Pol kam bu wa fatigba eso ka ehena el feg. \v 16 (Ei ka eteti ofefna, ka ati mingnag elim bu wa aitina eba Stefanas mi afa heafna lala nai el mi. Afa ka mingnag elim ati esenig me awai awai me ka enam etetig.) \v 17 Eba Krais mas kam ningihiana mo eso elim bu wa aitiagim amo eba ka so Godna lahlag mo sihiaka. Afa mahim ka enam sihiagba ka mas anwana elni lahlag lofug mo sihi masa Kraisna li katigeg wa wahagna kigmog hwainig fef. \s1 Krais eba Godna kigmog afa lahlag anwanag \p \v 18 Afa el amtakwalig minam so pahlukuia eba ehe onigig Kraisna li katigeg wa wahagna mo eba ofenai mo etetig elni mo. Afa aman bigel nai yi el lahlag minam pahlukuia so big anwanafig enag mo eba Godna kigmog feg. \v 19 Afa God heafna buk wa enaig esog og; \q1 Afa el so enaig esogog ka kike lahlag onigigna fig eba ka ehengelni onigig amtakwale aitin fef. \q1 Afa el so nalig onigigna fig eba ka ehengelni onigigim kagfonfi. \rq Ais 29:14\rq* \m \v 20 Afa anwana elni onigigim ahanaig so big esogonif? Afa bukna ginofim anwana elim ahanaig so big esogonif? Afa mona flafihiagig el so filafatigim gohug ahanaig so big esogonif? Ehengelni enag onigig eba ohuna bitenai feg. Afa God bitenai lahlag anwanagim esegba eso eba ofenai mo etetig elni onigig lofeg. \p \v 21 Afa God enag lahlag onigigna feg eso bitenai anwanag mas Godum anwana wagfui. Afa bitenai el Godna lahlag mom so big sihig enam enaig esogog eba mo etetig elni mo. Afa aman enag mom olug oniginagba eso God membeg enaig elim piske wambugum. \v 22 Afa Ju el membig kigmog nanguigim afa Grik el membig anwana mo higigim. \v 23 Afa kagel eba Kraisna li katigeg wa wahagna mo sihiahu. Afa Ju el enag mom higigim og eba membiseg afa afwambanai el enag mom esogog eba mo bihig. \v 24 Afa God Ju el mi afa afwambanai el mi mungwal awamonig eso ehengel enaig esogog Kraisna gafugag eba Godna kigmog afa heafna lahlag anwanag feg. \v 25 Afa el enaig esog Godna anwana eba mo bihig feg afa ehena mo bihig eba elni lahlag anwanagim hugna nemug gosinig. Afa el enaig onigig Godna kifutig eba euwiaug afa ehena euwiaug eba elni kifutigim hugna gosinig. \p \v 26 Afa hihe, autunam God nengelim amtakwalig mina nai awamoni so na piske enam onigig ahanaig el ne gofena? Afa bitenai el nengelim kwefihiageg eso nengel nai yi el numb mas anwana el fi. Afa nengel nai yi el numb mas nalig unehlagna fig mo afa nengelni humonig gaba mas nalig unehlagna fini mo. \v 27 Afa God nengel bitenai elim anwana hwainigim kanog hwatig eso anwana elim ahwanufug faigogim. Afa God nengel bitenai elim kifutig hwainigim kanog hwatig eso kifutig elim ahwanufug faigogim. \v 28 Afa God nengel unehlag hwainig elim gisfu hwatig afa bitenai el og ehe mas lahlag feg mo. Afa God enaig eseg eso nalig unehlag elim pigaupegim. \v 29 Eso el Godna nof wa ese heafna unehlagim fingi fif. \v 30 Afa God nengelim esenigbi eso ne Sisas Krais nai yi agfohie. Afa Sisas Krais nai yi God enaig eseg heafna lahlag anwanag bigim wagfunig afa ehe bigim ehena nof wa afsug el fenig, afa ehe bigim ehena nemug el fenig, afa God bigim piske wambugum. \v 31 Eso eba Godna mo gwenaig esog; \q1 Aman so hefum ogna fingi fei eba ehe so ma Ainiyagna unehlagim fingi fe. \rq Jer 9:24\rq* \c 2 \s1 Pol Kraisna wahagna mom sihiageg \p \v 1 Kana nilite mahim ka nem bo nangwagiba afa ka nem Godna lahlag mo sihinugef. Afa ka mas nem ahanaig ahanaig nalig mo sihinuge ofenai anwana el lofei. \v 2 Afa enanam big auguiafiba ka enaig onigig feg so ka kiafna anwana mo wahianam afa Sisas Kraisna mom mungo sihi eso ehe li katigeg wa wahana. \v 3 Afa mahim ka ne i ahagag fenaba ka kifutig hwainig fena afa ka embefina eso kana sungwag hugofukana. \v 4 Afa mahim ka mo sihinam afa Godna lahlag mom sihiage gofenaba ka mas anwana elni nalig mo lofug sihinugena mo nem sulfu wambuogim. Amo, ka nengelim Godna Sungwagni kigmog wagfunig. \v 5 Eso nengelni olug onigig mas elni anwanag wa luwa fi amo, eba Godna kigmog wa gofif. \s1 Godna Sungwagni lahlag anwanag \p \v 6 Afa amangel olug onigig kifutigni fig eso kagel ehengelim Godna lahlag anwanag mo sihigonug. Enag anwanag mo eba mang ohuna bitenai i afa bitenai misog elna i mo mo. Afa sumi yi ehengel eba awaief. \v 7 Afa enag mom so kagel sihiahu eba Godna lahlag anwanag autunam meagam sahu gofena. Afa mahim God bite i of i gafugafeg hwainig fiahfenaba ehe ati enaig onigig wahiana afa ehe bigim kwaganigim eso big ehe i ahagagigim afa heafna nalig unehlagim wambugum. \v 8 Afa mungwali bitenai misog el mas enag mo anwanafini mo afa ehengel Godna lahlag anwana mom anwanafite eba Ainiyag afwambusug naligna mas li katigeg wa fi kahlite. \v 9 Afa Godna buk wa ginof enaig esog; \q1 Mangim elni nofug nangwa hwainig \q1 afa angug higig hwainig afa onigig wa puguia hwainig \q1 eba enaig lahlag God ati numwehenuge wahiag aman el so ehenai yi hugna membeg luwa. \rq Ais 64:4\rq* \m \v 10 Afa God heafna Sungwagna kagelim enag anwana mom opugunig. Afa Godna Sungwag mungwali gawigim fahigeageg eso ehe Godna olug megam onigigim numwehe anwanafeg. \v 11 Afa el mas mingnag elni onigigim anwanafei eba ehena sungwag mungo ehemba anwanafenag. Eba gwenaig eseg el mas Godna onigigim anwanafei eba Godna Sungwag mungo Godum anwanafenag. \v 12 Afa Sungwagim so big fig eba mang ohuna bitenai mo. Afa Sungwag God so ningihiag enag big fig eso big enam anwanafig mungwali lahlag gawig eba God bigim isug faig. \v 13 Eso kagel mas elni anwanag figim eso enam sihig mo. Amo, eba Godna Sungwagni mo kagel figim sihig eso el Godna Sungwagni fig kagel ehengelim Sungwagni mo opugu gonug. \v 14 Afa el Godna Sungwag hwainig eba ehe mas Sungwagni lahlag gawigim fai. Afa enaig el enam etetigim afa enag mo onigig eba mo bihig feg. Afa Godna Sungwag mungo enam elim opugunigim eso ehengel so mas enam anwanafig mo. \v 15 Afa el Godna Sungwagni fig eba mungwali gawig kwefihiagig afa aman el mas enaig elim kwefihianage. \v 16 Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Ateaho aman Ainiyagna onigigim anwanafeg? Afa ateaho aman ehem onigig faig? \rq Ais 40:13\rq* \m Afa Kraisna onigig bigel nai yi go. \c 3 \s1 Korinna sios el kukohiagig eso Pol ehengelim wagnig \p \v 1 Kana nilite, ka nengel nanam gofiba ka mas nem enaig sihifeni eso ka elim Godna Sungwagni figim fasihinf. Afa ka nem enaig sihifenig ofenai ne bitenai el lofug. Afa Kraisna nihe pahlukuiagim nengel eba ninganai luwal lofug. \v 2 Afa ka mas nem kifutig fane fai afa mo ka nem sihinig eba ofenai luwalim tut faig. Afa autunam ne mas kifutig fane figim numwehini mo afa yuwaga ne mahim gwenaig fi. \v 3 Eso ne mahim bitenai nihem pahlukuia. Afa mahim ne nimbefum ambobugigim afa mo flafihiagigba eso ne ofenai bitenai el lofug mahim fi eso ne bitenai elni nihem pahluhug. \v 4 Afa mingnag el enaig esogog, “Ka Polim pahlukug” afa mingnag el enaig esogog, “Ka Apolosim pahlukug”. Afa enaig nihe so na esig eba bitenai elni nihe. \p \v 5 Afa Apolos eba mangig el mahim? Afa Pol eba mangig el mahim? Kaningi eba gafugag el eba ahfeg. Afa Ainiyag kaningim enmuna gafugag faig. Eso kaningi gafugag ahfegba so na Sisasim olug onigig. \v 6 Afa ka li fug kumug afa Apolos enam bu sugfunugeg afa eba God ehe enam esenigbi eso opukog. \v 7 Eso el lifug kumuageg enag el eba isug el feg. Afa el bu sugfunugeg enag el gaba eba isug el feg. Afa God esenigbi so opukog eso ehe mungo nalig unehlagnaba feg. \v 8 Afa el lifug kumuageg afa el bu sugfunageg eheningina gafugagna mog mungwalofug. Afa ahanaig gafugagim so ehe ahanaig gafuga eseg eba mungwalofug kig enaig fag. \v 9 Afa kaningi Godna gafugag el ahfeg afa nengel eba Godna aso. \p Afa ming ehegam gaba nengel eba Godna lala. \v 10 Afa God kam ismunagim kweagfugba eso ka gafugag ese ofenai lala nimblag anwana el feg. Afa ka bite tofugum afa sumil aitiageaka wahiagba afa ming el bo ena sisyi lala nimba go. Afa nengel mungo mungog so na numwehe oniginim afa nimba. \v 11 Afa Sisas Krais eba sumil ati guwogo eso el mas ming sumil buguwoi fati. \v 12 Afa mingnag el ogna lala ena sumil sisyi nimba eso ehe gol, silva, afa hun lahlag wambugum enana numwehe nimblag. Afa mingnag el bunung, pos, afa kosuf fige eso ena lala nimblag. \v 13 Afa mahim Krais piske boiba Godna suwi enam wagfuf el ahanaig gafugag eseagig, fi lahlag me awai amtakwalig me eso enana ambagwa opukenfi. Afa suwi eba mungwali elni gafugagim gihnag feg. \v 14 Afa suwi elni gafugagim lag hwanigba eso enag el enag enanam kig fafe. \v 15 Afa ateamba elni gafugagim suwilanagba eso enag el mas mang fai. Afa God ehem suluafag eba ehe ofenai el suwi menai ningai mu pugu bog. \p \v 16 Afa ka onigig ne ati anwanafig nengel eba Godna nalig lala eso Godna Sungwag nengel nai yi go. \v 17 Afa el Godna nalig lalam amtakwalenagba eso God ehem amtakwale fatif. Eba Godna nalig lala afsug kabag feg afa enag lala eba nengel ehe. \p \v 18 Masa ne nembefum mwakwale fe. Afa nengel nai yi aman so enaig esof og kaba ati bitenai anwanag fag eso kana anwanag eba hugna goseg. Afa ehe so enaig onigigim wahianam eso mo etetig el lofug fei. Eba so ehe Godna lahlag anwana fai. \v 19 Afa bitenai anwanag Godna nof wa eba ofenai mo etetig elni nihig. Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa God anwanag elni anwanam fagim eso enana ehengelim wegmosu fenig. \rq Jop 5:13\rq* \p \v 20 Afa ming mo enaig esog; \q1 Afa Ainiyag anwanafeg anwana elni onigig eba onigig bihig feg. \rq Sam 94:11\rq* \p \v 21 Eso amanim ne pahlukug nofeka ehena unehlagim fingi fe. Afa God mungwali el afa gawig nem faig eso nengelim kwaganig. \v 22 Pol, afa Apolos afa Pita, ohuna bite, nofkenag afa wahag, yuwanaina afa sumi yi naina afa mungwali gawig eba nengelni. \v 23 Afa nengel eba Kraisna afa Krais eba Godna. \c 4 \s1 Kagel Kraisna gafugag el fig \p \v 1 Afa nengel so na enaig onigif kagel Kraisna gafugag el fig. God kagelim gisfu hwatig afa heafna mo el mas anwanafig mo eso enam ambagwa sihiahugum. \v 2 Afa enaig gafugag el so ma wagfui ehe eba lahlag gafugag eseg eso heafgelni misog el so ma ehengelim sifakaleni. \v 3 Ka mas hugna onigi ateamba ne afa nengelni misog el kana gafugagim kwefihianageg. Afa ka kike mas enam kwefihiagegim yuhwafeg mo. \v 4 Afa kiafna onigig mas kam kufenag mo. Enaba inim eso ka mas esoi ka lahlag el ka mas ahanaig eseg mo. Afa Ainiyag mungo ehe kam kwefihianagef. \v 5 Afa God esog hwainig mahim fiahba eso nofeka elim kwefihianage. Afa gosunam Ainiyag ehe bonam enaig esef afa gawig yawo so sikikieg meagam agfohie afa elni onigig olug menai wambinam afwambusug ambagwa skofe. Afa enanam God mungwali elim kwefihianugenam eso lahlag mo sihinif eba gwenaig ehengelni lahlag gafugag yuhwa. \s1 Sios el ese hefum fingi fif \p \v 6 Afa nilite, ena mo ka sihig eba Apolos mi afa kikefum mi ena waskwes mo ka esog eso nengelim kwaganigim. Afa ka membeg ne kaningim nangwaginim so na enag lahlag mo pahluku eba enaig esog, afa nofeka bukna ginofim pugu huafunam afa gwesim ika. Eso ne mas tutonbusug enaig esei mingnagim mo fingi fegonim afa mingnagim mo pigawambpie. \v 7 Aman nem esonagba so na mingnag elim gosinig? Afa nengelni mungwali gawig eba God nem faig. Afa ateamba ne enam isug fagba ahanaig eseg so na nimbefum fingi fig? \p \v 8 Afa ateaho ne mungwali gawig afa kigmog ati wambug? Afa ateaho ne lahlag auguf? Afa ateaho ne kagelim gosegonugim eso ne misog el fig? Enag eba mas inim feg mo afa ka membeg ne enaig augufegba eso kagel gaba nengel nanam misog el finim so big augu. \v 9 Afa ka onigig God kagelim kanog hwatig elim sum hwatig. Afa kagel eba ambagwa kwagi aitig el lofug agfohie. Eso mungwali el afa ofwanai el gaba kagelim hugunam nangwesiga. \v 10 Afa kagel Kraisna gafugag esig eso el kagelim esogonug ne mo etetig el fig. Afa nengel mas kagel lofug fig mo. Ne onigig ka Krais nai yi agfohugba eso ka anwana el fig. Afa kagel eba euwiaug el fig afa nengel eba kifutig el fig. Afa el nengelim mo fingi fegonug afa kagelim mo pigawambpieg. \v 11 Afa autunam bo yawo gaba feg eso kam bini pigig afa bu hef faskofeg afa kagelim lofug amtakwalenig, afa el kam pupufetififug afa kagel kug auguiag awaienig. \v 12 Afa ka gafugafigim kikiafgelni ningana ehenge pusug. Afa mahim el kam molamp fegonugbi eso ka Godum sahinig ehengelim lahlafenigim. Afa mahim el kam kinig faigogba eso ka enag kinig kahlig. \v 13 Afa mahim el kam pigawambpigogba eso ka afafug mona piske sihigonug. Eba gwenaig yuwaga feg bitenai el kagelim kanog hwatig elim esogonug ne tugofwaglanai fig eso ehengelni nof wa kagel ofenai nahas. \p \v 14 Afa ka mas nem ahwanefug faig mo enaig ginofena mo. Amo, ne kana luwal lofug afa ka nem hugna membegonug eso ka enaig sihifenig so na lahlag minam anwanafig. \v 15 Afa el numb ambugog so nengelim kwaganigim Kraisna nihem pahlukuiagim afa ehengel mang nengelni awag mo. Afa ka nengelim Godna lahlag mo ati sihini eso Sisas Krais nai yi ka ofenai nengelni awag. \v 16 Eso ka nem enag kifutig mo faig so na ka lofug gwenaig esi. \v 17 Eso ka Timotim nem ningihianigim. Afa ehe kana luwal lofug ka ehe hugna membenag afa ehe Ainiyagna lahlag gafugag el feg. Afa ehe ma bonam nem sihinifibi eso ne piske onigim nihe so ka enaig esena Sisas Kraisim pahlukuiagim eba mungwalofug mo so ka mungwali bitenai sios elim sihini. \p \v 18 Afa nengelinai mingnag enaig onigig fig ka mas nem piske bo nangwagi eso ehe tutonbusiageg. \v 19 Afa ateamba Ainiyag sawiyifegba eba ka mas mahifei ka nem bo ikagna nangwagife. Afa ka bonam so tutonbusug elni mo higwagenam eso ka fehiage fi kifutigni me awai awai me? \v 20 Afa mo mas enaig wagfug el Godna bog megam sahuagim me. Afa el Godna bog megam sahugohug eba kifutigni feg. \v 21 Afa nengel ahanaig membug fig? Ka nunimu olugni nem boni me awai ka membug olugni afa moamsegna nihena boi me? \c 5 \s1 Aga taitu nihe Korinna sios wa go \p \v 1 Ka higig el enaig sihiagahu og aga taitu nihe nengel nai yi go. Afa kati higig el mungo nengel nai yi heafna awagna angwagi ahagag. Afa enag nihe eba hugna amtakwaleg eso afwambanai el mas ese. \v 2 Afa ne enaig onigig fig kagel goseg el fig. Mangofi, so na ena nihem kusinim afa bite big piagi afa enag el amtakwalig so eseg eba so na nimbeafgeli nai ehem hugufafati. \v 3 Afa ka eligni nem wahigwa fenig afa kana onigig nengel nai yi go eso ofenai big mungwal auguia. Eso Ainiyag Sisasna unehlag wa enag el so amtakwalig nihe eseg eba kati ehem kwefihianageg. \v 4 Afa mahim ne mungwali nuwagifiba afa kana onigig gaba mungwali nengel nanam nuwagig afa bigelni Ainiyag Sisasna kigmog enanai yi gohug, \v 5 so na enag elim Satanna ninga wa wahibi so ma Satan ehena eligim tigefati eso amtakwalig nihem wahianam afa mahim Ainiyag piske boiba eso enanam God ehena sungwagim mo fanai. \p \v 6 Eba mas lahlag feg mo nimbefim fingi figbi. Afa ne enaig mo anwanafig sisna tihag eba wesig afa mahim simbegba so bug lahlagim mungwali amtakwale fatig. \v 7 Tihag eba amtakwalig nihe feg eso ne enam kofa fati eba so na lahlag gohe eso ofenai bu miaklanai hwainig. Afa Krais bigim wahanig eso ne lahlag agfohie. Kraisna wahag ofenaiba Ju el pasova buyisna maunum sipsipim tigig. \v 8 Sa big pasova buyis wa enaig eseahufum ese tihag gofuf. Afa so big amtakwalig nihe mi afa nuhwef nihe mi hugufatinim eso big bug tihag hwanigna mo kikehli eba lahlag nihe mi afa inim mo mi. \p \v 9 Afa autunam ka nem ming mo ginofe ninghiani eba enaig esog, nofeka aga taitu elimbi hihe ahfe. \v 10 Afa afwambanai el so aga taitu fig afa gawig hugna membeg fig afa okwef el fig afa mwakwal godum finig fig eso ka mang enaig elim esoni mo. Afa ne membeg enaig elim kusi ofenfibi eba so na mungwali elim hwatinam nimbefum mungo gofum. \v 11 Afa kana ginof enaig esog nofeka enaig elim muhwa fegon el so og ka Sisasna el fig afa ehengel so aga taitu nihe fig afa gawigim hugna membig fig afa mwakwal godum fingi fig afa molamp mo fig afa gina bu ahgag fig afa okwef el fig. Afa nofeka enaig el i muhwa ahaganam fane ahne. \p \v 12-13 Afa ka mas afwambanai elim kwefihianuge eba mang kana gafugag mo. Amo, eba God ehengelim kwefihianugef. Afa so na nimbeafna sios elni nihem kwefihianuge. Afa Godna ginof enaig esog, “Amtakwalig elim so na nengeli naim hugufafati.” \c 6 \s1 Nofeka Kraisna el nilitem kotim me gon \p \v 1 Afa mahim nengel nai yi el mungo nilitem olug kinig fenagba masa ese gavmanna kot wa ahkaf. Ahnaig esegba so na el Godum anwanafenag hwainig gaba ahug? Eba Kraisna el so ma eheninigim kwefihianuge. \v 2 Eba Kraisna el bitenai elni nihemba kwefihianugif. Ateaho ne enam etetig? Afa neba sumi yi bitenai elim kwefihianugif afa ahnaig esegba ne yawo mas nengel nai yi wesig kinigim kwefihiagig mo. \v 3 Eba so big ofwanai elim gaba kwefihianugif. Ateaho ne enam etetig? Afa sumi yi big enaig esofifibi eso ne ati wesig bitenai kinigim mo kwefihiagifim. \v 4 Afa mahim nengel nai yi enaig kinig pugugba eso ahnaig esegba ne afwambanai elim nangum ahug eso ehengel enam kwefihiagigim. \v 5 Afa ka enaig esog eso nengelim ahwanufug fig. Ahnaig esegba nengel nai yi mas anwanag el go mo eso ena sios nilitena kinigim tigefakanigim? \v 6 Afa eba awai. Afa mahim nengel nai yi el mungo nilitem kotim enagba eso afwambanai el eheningim kwefihianugeg. \p \v 7 Afa mahim ne mingnag sios nilitem kotimenigbi eso eba wagfug nengel ati apaigog Kraisna nihem pahlukuiagim. Afa mahim nilite neana gawig fanam afa nem amtakwalig nihe esenaiba eba so na isug wahia enag nihe eba kotimenag nihem gosenag. \v 8 Afa nimbe gwenaig eseg ne amtakwalig nihe feg afa mwakwalnigim ne gawig wambinig. Afa ne Kraisna elim gaba gwenaig esenig. \v 9 Ati ne anwanafig amtakwalig el mas Godna bog megam seahui. Masa ne mwakwal mo kikehlaf. Afa enaig el so aga taitu fig afa mwakwal godum fingi fig afa angwafig ligag wa nai afa kwamblo angwafigni aga taitufiahgig afa kwamblo awauwuna fig, \v 10 afa okwef el fig afa gawigim hugna membig fig afa gina bu ahgag fig afa molamp mo fig afa gauna mengig tikifag el fig. Afa enaig el mas Godna bog megam seahui. \v 11 Afa autunam nengel mingnag eba enaig el fini. Afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna unehlag wa afa Godna Sungwagni kigmog wa God nengelni amtakwalig nihem hugufatinig eso neba mungwali God heafna fig afa ne Godna nof wa afsug el fig. \s1 Sa neana eligni lahlafiahge eba so el Godum fingi fi \p \v 12 Afa mingnag enaig esogog, “Mungwali gawig so gohka eba ka eseagef eba nihe mo mas kam kwenag mo.” Afa mang enag mungwali gawig nem kwegfwag mo. Afa ka gaba enaig esoi, “Mungwali gawig so gohka eba ka eseagef eba nihe mo mas kam kwenag mo.” Afa ese ka enam ahnai skaugfenafe. \v 13 Afa mingnag el enaig esog, “Fane eba ehnog gam ikag afa ehnog eba faneana kug.” Afa God ena ningim amtakwale aitif. Afa big mas biafna eligim fi aga taitu nihe wa usiei. Amo, so big biafna eligim finim Ainiyagna gafugagim eseagi afa Ainiyag bigelni eligim numwehenuge. \v 14 Afa God Ainiyagim wahag wa nai ilafu waskwes afa heafna kigmogna ehe bigim gaba gwenaig esenif. \p \v 15 Afa ne ati anwanafig nengelni elig eba Kraisna elig kufwag fig. Afa ateaho ka so enaigba esei Kraisna elig kufwag fanam mina angwafigni nihi pahlai? Amo enaig eba awai nemug. \v 16 Atiasni ne etetig me? Afa el mina angwafigni nihi pahla gohugba eba mungo elig ahfeg. Afa Godna ginof enaig esog, “Eheningina elig eba mungo ahfef.” \v 17 Afa aman el Ainiyag nai yi so pahla go eso eheningi eba mungo olugni ahfeg. \p \v 18 Afa ahanaig ahanaig aga taitu nihe so na membifena. Afa mungwali mingnag amtakwalig nihe el so eseagig eba eligim afwambanai go. Afa el aga taitu nihe eseg eba heafna eligim amtakwal fiahfag. \v 19 Atiasni ne etetig me? God nem heafna Sungwag faig eso enag Sungwag nengel nai yi go eso nengelni elig eba Godna lala. Eso nengelni elig eba mang nimbeafna mo eba Godna. \v 20 Afa God heafna Legim faini eso bigim wambug. Afa so na nimbeafgelni eligni lahlafiahgi eba so el Godum fingi fi. \c 7 \s1 Ligag angwagna mo \p \v 1 Autunam ne kam ginof ningihini eso yawo ko ka nengelni sahigim piske sihini. Afa kwamblo mas angwafig fagimba eba lahlafeg. \v 2 Afa el numb aga taitu nihe eseahu eso mungo mungo kwamblo so ma ati heafna angwafigni fi afa mungo mungo angwafig gaba ligagna fi. \v 3 Afa angwafig ogna heafna ligag i lala ahagag fim eso ese ligag yiskosef. Afa ligag ogna heafna angwag i wasi ahka eso ese angwag yiskosef. \v 4 Afa angwagna elig eba heafna mungo mo eba ligagna gaba feg. Eba gwenaig feg ligagna elig eba heafna mungo mo eba angwagna gaba feg. \v 5 Afa eheningi nofeka nimbefim yiskosiag ahfe. Afa ateamba eheningi enaig mungo onigigna hofefiba ahagagim mwakwalig wahia ahaufiba eso Godum beten ahfenam. Afa mahim enag awaieba eheningi so ma piske mungo wa ahagai. Masa ne kifutig hwainig feiba eso Satan nem gihnaf. \p \v 6 Afa ka nem enaig mo sihinig eso ne enaig esofifibi eba ese esi afa ena mo eba mang kifutig mo mo. \v 7 Afa ka membeg nengel mungwali so na angwafig hwainig fi ka lofug. Afa God mungo mungo elim ahanaig ahanaig kigmog mimagenig. \p \v 8 Afa ka angwafig fwainig el mi afa bulwag angwafig mi enaig esonug so na nimbe fwaimu gwese gofum ka lofug. \v 9 Afa ateamba ehengel heafna eligna sawiegim pigawamb paigog hwanigba eba so ma kwamblo angwafigni fi afa angwafig kwamblogna fi. Afa enaig nihe eba lahlafeg masa ehengel angwafig hwainig agfohiefiba eso aga taitu onigigim tutonbusiagif. \p \v 10 Afa ka ligag mi afa angwag mi kifutig mo sihinig. Afa enag mo mang kiafna mo mo eba Ainiyagna. Afa angwag ese heafna ligagim wahiaf. \v 11 Afa ehe enaig esegba eso ehe gwese isug gofi afa ming ehegam eba ehe so ma piske ikanam ligag i mungo olug ahfei. Afa ligag gaba ese heafna angwagim kusi fatif. \p \v 12 Afa ka mingnagim enaig esonig. Afa enag mo mang Ainiyagna mo eba kiafna mo. Afa kwamblo Ainiyagna so feg afa ehena angwag mas Ainiyagim olug oniginag mo. Afa ehe membeg ehem ahagag fim enag kwamblo ese enag angwafigim kusi fatif. \v 13 Afa angwag Ainiyagna so feg afa ehena ligag mas Ainiyagim olug oniginag mo. Afa ehe membeg ehem ahagag fim enag angwag ese enag ligagim wahiaf. \v 14 Afa kwamblo Ainiyagim mas olug oniginag mo afa heafna angwag eba ati olug onigig eba ligag gaba Godna numweheageg skaugfeg. Afa angwag Ainiyagim mas olug oniginag mo afa ligag ati olug onigig eba angwag gaba Godna numweheageg skaugfeg. Afa ateamba enag mo inim feg hwanigba eba eheningina luwal eba afwambanai el fig. Afa enag eba awai. Ehengel eba Ainiyagna elni luwal. \v 15 Afa aman el so mas Ainiyagim olug oniginag mo eba ateamba ehe heafna kristen ligag me awai angwag me kusi ofenafiba eba ehe ma esei. Afa ateamba enaig esegba el so Ainiyagim olug oniginig God enaig elim mas nihe mo fai. Eso God bigim awamonigim eso og olug efihlagna auguiag nihem pahlukuiagim. \v 16 Afa angwafig so hig, ne mas anwanafig mo so na nimbeafna ligagimba kweagfuiba so ma ehe Ainiyagna el fi me awai awai me. Afa kwamblo so hig, ne mas anwanafig mo so na nimbeafna angwagimba kweagfuiba so ma Ainiyagna el fi me awai awai me. \s1 Ahnaig ga so na fenaba eso God nem awamonag eba so na gwenaig gaf \p \v 17 Afa Ainiyag ahanaig ahanaig auguiag so nengelim mimageni. Afa ka mungwali sios wa nai elim enaig nihe mo sihifenig. Mahim God nem awamonigba ahanaig auguiag so na fig eba so na gwenaig auguf. \v 18 Afa el so ati heafna nihi lofug kokohiagegba eso God ehem awamonag eba ehe ese el nihi lofug kufwag hwainig el fef. Afa el mas nihi lofug kokohiageg mo afa God so ehem awamonag eba ehe ese enaig onigig fef ka so nihi lofug kokohiage. \v 19 Afa el nihi lofug kukohiagig me awai awai me eba isug feg. Afa Godna nihe mom higi pahlukuiag eba naho nalig nemug feg. \v 20 Ahnaig ga so na fenaba eso God nem awamonag eba so na gwenaig gaf. \v 21 Ateaho ne isug gafugag el fenaba afa God nem awamonag eso nofeka enam hugna onigim. Afa ati ne mina fegba isug gafugag elni mina wahiagim eba sese. \v 22 Afa el isug gafugag el fenaba eso Ainiyag ehem awamonag eso Ainiyag nai yi fegim ehe mas amtakwalig nihe ahnai skaugfeg. Eba gwenaig feg el isug gafugag el hwainig feg eso Ainiyag ehem awamonagba so ehe Kraisna isug gafugag el feg afa ehe Kraisim ahnai skaugfeg. \v 23 Afa God heafna Legim faini eso nengelim wambug so nofeka elni onigigim ahnai skaugfini. \v 24 Afa nilite ahanaig augu so na finibi eso God nengelim awamonig eba so na gwenaig augu God i ahfe. \s1 Angwamingna i afa bulwag angwafigna i mo \p \v 25 Afa yawo koka piske nengelni angwamingna sahigim osihin. Afa Ainiyag mas kam ena nihe mo faig mo. Afa Ainiyag kam afafenag eso ka inim mo sihig eso ne kiafna ena onigigim higim. \v 26 Afa yawo ahanaig ahanaig kinig ati feg eso ka onigig eba lahlafeg so na yawo ahanaig goheg eba so na gwenaig gofum. \v 27 Afa ateamba ne angwafigni fegba eba nofeka ehem kusinag olina. Afa ateamba ne angwafig hwainig gohugba eba nofeka angwafig fag oli. \v 28 Afa ateamba ne angwafig fagba eba ne mas amtakwalig nihe eseg mo. Afa ateamba angwaming ligagim fagba eba ehe mas amtakwalig nihe eseg mo. Afa el yawo ohnanam so ati angwafigni fig eba kinig numb ehengelim pugunif eso ka membeg ese nem enaig kinig pugunif. \p \v 29 Nilite, ka enaig sihifeg eso yawo ohnanam eba awaiegim meini ofe. Eso yawo feg afa ikag enag osuna feg afa el so angwafigni fig eba so ma Godum ahnai skaugfinim ofenai el angwafig hwainig. \v 30 Afa el so wewat ogog eba so ma ofenai el olug kinig hwainig fig. Afa el so titige ogog eba so ma ofenai el sifakale hwainig fig. Afa el so gawigim kigna wambug eba so ma enaig onigig fi gawig mang kiafna mo. \v 31 Afa el so bite nai gawigna gafugafig eba ese enam hugna onigif. Eso ohuna bite yawo feg eba mungwali gawig nahgum awaief. \p \v 32 Afa ka membeg ese ahanaig onigig nengelni onigigim sulfu wambukof. Afa el angwafig hwainig eba Ainiyagna gafugagim onigig eso ehe membeg Ainiyag so ma sifakale. \v 33 Afa el angwafigni figbi eba bitenai gawigim onigig eso ehe membeg heafna angwag so ma sifakale. \v 34 Eso enaig onigig ehena onigigim hugufakug eso ehe sambaga onigig wambtigig. Afa angwafig ligag hwainig afa angwaming feg eba Ainiyagna gafugagim onigig eso ehengel membig ehengelni elig i afa sungwag i afsug Godna fi. Afa angwafig ligagna fig eba bite nai gawigim onigig eso ehe membeg heafna ligag so ma sifakale. \v 35 Afa ka enaig esog eso ka membeg nem kwaganigim. Ka mas nem kwenagim membeg mo, amo ka membeg ne mang eseg eba so ma lahlag gofi afa so na nimbefum mungwali Godna gafugagim inim nemug fai. \p \v 36 Afa kwamblogim angwafig ati eso hwahinig eso ehe enag angwafig i ahagagim hugna onigig afa ehe enaig onigig feg nihe ka ehem esenag eba mas lahlafeg mo afa eheningi membeg ahfeg ahagagim eso ehe ahanaig minaba fenam afafif eba ma esei. Afa ehe enaig so eseg eba mas amtakwalig nihe feg mo. \v 37 Afa aman el enaig onigig feg ka angwag hwanigba eba ka so amtakwalig eligni sawiegim pigaupi. Afa el ehem hekusinig hwainig afa ehe angwafig fagim kusig eso ehem enag angwafigim ehem esunug afa ehe mas enam fag mo eba enaig gaba lahlafeg. \v 38 Eso el enag angwafig ehem esunug so ati fag eba ehe lahlag nihe eseg. Afa el enag angwafigim so mas fag mo eba enag el lahlag nemug go. \p \v 39 Afa ligag nofkenagag gohugba ehena angwag so ma gwese ehe i ahagag fi. Afa ehena ligag wahagba eso enag angwafig ming ligag afafiba eba heafna sawieg wa ma esei. Afa enag ligag eba so ma Ainiyagim olug oniginag fei. \v 40 Afa ka enaig onigig feg ehe isug ogofiba eba ehena sifakaleg nalig fef. Afa ka onigig Godna Sungwag ka nai yi gaba gohba eso kam onigig faig. \c 8 \s1 Fane mwakwal godum faig mo \p \v 1 Autunam ne kam fane mwakwal godum faig na mom sahini. Afa yawo koka enam sihi. Eba inim big lahlag anwana ati fig. Afa el anwanagna fig eba hefum fingi fig afa el mingnagim membegonug eba mingnagim fingi fefkukug. \v 2 Afa el enaig esog kaba lahlag anwanagna feg eba enag el mas numwehe anwanafeg mo. \v 3 Afa el so Godum hugna membenag eba God ati ehem anwanafenag. \p \v 4 Eso sis mwakwal godum tuhlu faigim afa so ka enaig onigig feg. Afa big anwanafig mwakwal god mas goh mo eba sungwag bihig feg. Afa ming gaba big ati anwanafig eba mungo God mungo go. \v 5 Afa el enaig onigig fig bite wa i afa of wa i ahanaig ahanaig “god” gohka. Afa ateamba enaksag “god” i afa “ainiyag” i fegba, \v 6 Afa bigelbi ati big anwanafig eba mungo God mungo go ehe eba Awag fegim afa mungwali gawigim opuguna eso big gohugim ehena gafugagim esig. Eba mungo Ainiyag mungo go eba Sisas Krais. Afa ehe nai yi mungwali gawig agfohieg eso big gaba ehe nai yi nofkenag agfohie. \p \v 7 Afa mingnag el enam mas numwehe anwanafig mo. Autunam mingnag el mwakwal godum fingi fi ogfuhiafena eso yawo ehe onigig fane el mwakwal godum faig eba enag mwakwal godna. Afa ehengelni onigig mas kifutig mo eso ehe onigig el enag fane ahgagba eba amtakwalig nihe esig. \v 8 Afa fane mas bigim Godna nof wa kwagani. Afa ateamba big fane hwaiyugogba enaba mas bigim Godna nof wa piga wambpigoi. Afa ateamba big fane ahgagba enaba mas bigim Godna nof wa kwaganig mo. \p \v 9 Afa nengel so ahanaig ahanaig fane gaunam ahgagig so na nimbeafum numwehe nof mo fifibi masa ne eseba afa el mas olug onigig kifutig feg mo eso ehe gwenaig esenam ehem pef. \v 10 Afa el mas onigig kifutig mo nem nangugum afa esog ne lahlag anwanagna feg afa ne ikagim sahu mwakwal godna lala fane neg. Eso ehe nangunam afa ehe gaba ogna gwenaig ese. \v 11 Eso nengelni lahlag anwanag enaig esigbi elim onigig mas kifutig mo ehem amtakwalig fatig. Afa enag el eba nengelni nilite afa Krais ehem wahanag. \v 12 Afa ne enaig esegba afa enag nilite amtakwalig eseg eso eba ne ehena onigigim kifutig hwainigim amtakwale fatig afa ena mina eba ne Kraisim amtakwalig nihe finig. \v 13 Eso mang fane so ka negba eso kana nilite ena nai yi amtakwalig nihe eseg eba ka mas ena fanem piske nei eso ka kusig masa nilite amtakwalig nihe esef. \c 9 \s1 Pol kanog hwatig elni nihe ehe esegna mom sihig \p \v 1 Afa ka mas nihe mo ahnai skaufei. Afa ka kanog hwatig el feg afa ka bigelni Ainiyag Sisasim ati nangug. Afa ka Ainiyagna gafugagim esegba eso nengel olug wahigifig. \v 2 Afa mingnag el enaig onigig kam fini fi eba mas kanog hwatig el feg mo. Eba ne ati anwanafig kaba enaig el feg. Afa ne Ainiyagna el figbi eso enag ati wagfug kaba kanog hwatig el feg. \p \v 3 Afa mahim el kam sehigbi eso ka piske enaig esonug. \v 4 Afa kagel enaig gafugag esigbi eso sios wa nai el kam fane i bu i kwaganig. Atiasni enaba amtakwalig me? Amo eba awai. \v 5 Afa Pita afa ming kanog hwatig el afa Ainiyagna suminieg mo sihiagiahugum eba heafgelni kristen angwafig nangum ahuna. Afa kagel enaig nihe esigbi eba amtakwalig ka esig me? \v 6 Afa sios el mingnag kanog hwatieg elim kwaganig. Ahnaig esegba kaningi Barnabas i mungo so ningana gafuga ahfenam eso kig fagim eligim kwefwagim? Ahnaig esegba ne mas kangelim kwaganig mo? \v 7 Afa ami el mas heafna kigna lofugna fanenaba wambug mo. Afa asona awag eba heafna ena asonai fane fa neg. Afa bulmakauni yuwigig el eba bulmakauni tutna ehefum kweagfug. \p \v 8 Afa enag waskwes mo mang ka elni onigig wa nai mungo fa sihi mo amo eba Mosesna nihe mo gaba gwenaig esog. \v 9 Afa Mosesna nihe mo enaig esog, “Mahim bulmakau neana gafugag enaig esegba ehe so wit sisigim papaugufiag ofefiba eso fug wambugum. Nofeka ehena mengigim kagwo so wahiaiba ma ehe gaba mingnag wit fugim ne.” Afa God enag bulmakaum oniginig eso mo. \v 10 Afa God kagel gafugag elim oniginigim eso enag mo esog. Afa Mosesna ginof eba kagelim wagfunig eso el aso leg nuhmwagefug afa el nog yuhwag fe gohug eheningi gafuga ahfegim afa ohonigig og eba ka ena aso nai fane ogug ahfaf. \v 11 Afa kagel Godna mom nengelni olug yi kumu wahig. Ateaba kagel nengelni mingnag gawig wambu gonugbi ofenai enag el aso nai wambug eba enag nihe amtakwalig me? \v 12 Afa ateamba mingnag gafugag el sahtiginim nengel nai yi kwegfwag figbi eba lahlag nemug feg ateamba ka nem sahtigigbi. \p Afa kagel mas mangim nengelim sahtigi goni mo. Amo kagel ahanaig ahanaig kinig kahlig eso ka kusig mang nihe esigim eba Kraisna lahlag mona minam kagwog. \v 13 Afa ne ati anwanafig Godna nalig lala gafugag el heafna fane ena lala nai fag. Afa el enaig gafugafeg sis gimeso wa tuhlugum eso Godum faig ehe hefum enana kufa fag. \v 14 Afa Ainiyag gwenaig nihe feg el so Godna lahlag mo sihiagahu eso ehengel enag gafugag wa nai kwegfwag wambu. \p \v 15 Afa ateamba ka nem sahnig so na kam kweagfug eba na ka eseite afa ka mas enaig eseg mo. Afa ka mas enag ginof ningihianig mo eso yawo ne kam kweagfu. Afa ateamba kam wahagim muhwa fegba ka hugna kusig nem sahnagim so na kam kweagfu. Afa enaig ka eseba so ka kikefum fingi feg eso ka mas membeg mo mo bihig fegim. \v 16 Afa ka Godna lahlag mo sihiagiaka eso ka mas enag wa kikefum fingi fei. Afa God kam kifutig mo sihinag eso ka enam eseg. Kasabam afa ka Godna lahlag mo sihiakag hwanigba. \v 17 Afa kiafna onigig wa enag gafugag esegba eso enanam lahlag so ka fa fe afa mang kiafna onigig mo eba God ehe kam enag gafugag fai eso ka eseg. \v 18 Afa mang so ka enag gafugag enanam fag eba enaig eseg ka Godna lahlag mo sihiagiaka afa ka sifakale ka mas elim sahna enanam kam mungwag kwefwagim. Afa enag sifakale eba naho kana mungwag kwegfwag. \p \v 19 Afa ka mas elni isug gafugag el feg mo, amo eba awai. Afa ka kikefum eseg eso ka mungwali elni isug gafugag el fenig eso ka membeg enaksag elim kwaganiba so ma Godna el opukef. \v 20 Afa mahim ka Ju el nanam gafugafegba ka Ju elni auguiag lofug feg eso ka membeg Ju el so ma Godna el opukef. Afa ka mas nihe mo ahnai skaufena mo afa el nihe mo ahnai skaufig so ka ehengel nanam gwenaig augufegim eso ka membeg ehengel so ma Godna el opukef. \v 21 Afwambanai el eba Mosesna nihe mo hwainig. Afa mahim ka afwambanai el nanam gafugafegba so ka gwenaig augufeg eso ka membeg ehengel so ma Godna el opukef. Afa ka mas Godna nihe mo wahiag mo amo eba ka Kraisna nihe mom ahnai skaugfeg. \v 22 Afa el so olug onigig mas kifutig mo mahim ka ehengel nanam gagba so ka gwenaig augufeg eso kog ehengel so ma Godna el opukef. Afa mungwali ahanaig ahanaig el nanam so ka gwenaig augufeg eso ahanaig ahanaig mina gam mingnag so ma Godna el opukef. \p \v 23 Afa ka enaig mungwali eseagegba eso kog Godna lahlag mo so ma naligfef. Afa ka gaba eso ena mo menai lahlag fai. \v 24 Afa el numb so kikini kwegfwa goseagig afa enanai eba mungo el goseg eso ehe ikag kikini gosug elni gawigba fag. Afa so na gaba kikini gwenaig ikaf ofenai el membeg gosug gawig ika fagim. \v 25 Afa el nalig wag waba ahu ohofehba ati heafum gia ahu wahiagim eso ahug. Afa ehe enaig esigbi eso ahug gosug gawigba fafif afa enag gosug gawig eba mwakwalig gohug. Afa bigelbi ehege pusahuba eba higeg gohug gawigim figim so na neagaba hugna ese. \v 26 Afa ka enam onigigim eso ka mas kiapeskafei afa malwowa eba mas ka ninga mungwinim aituf. \v 27 Eso ka kiafna eligim tigeg kifutigim so ka ikag. Afa ka Godna lahlag mom mingnagim sihinugenam masa kikef mo amtakwalig nihe eseba eso ka mas enag goseg gawig fai. \c 10 \s1 Nofeka mwakwal godum lotuinim \p \v 1 O nilite, ka membeg so na enam piske onigim. Ati ne anwanafig bigelni simbianingag Mosesim pahlukuna afa lango ehengelim sagfa fakani afa lahlagna nalig buum apaiyegonam ehegam magigim ahuna. \v 2 Afa lango i bu i ehengelim esenibi eso ofenaiba bu wa apaiyegim so Mosesna el fig. \v 3 Afa ehengel mungwali mungo fane Godna Sungwag so faini eso ena ahgana. \v 4 Afa ehengel mungwali mungo bu Godna Sungwag so faini eso ena ahgana. Afa Godna Sungwag hun wa buum opuguna afa so mungwali enag buum ahgana. Afa enag hun eba Krais afa so ehe ehengelim wankafena. \v 5 Eso God enaksag enag elim mas sifakaleni mo afa ehe ehengelim amtakwalig aitini eso ehengelni melig eligim bite bihig wa aitifeahufena. \p \v 6 Afa God enaigba esenaba eba bigim wagfunig eso bigim kwenig ese big amtakwalig nihe eseagif eso simbianinga esini. \v 7 Masa big mwakwal godum lotufinifi eso mingnag ati enaig esini. Afa Godna mo enaig esog, afa el augugim fane i bu i ahgagigim afa so angwafigim gosu sihiagig. \v 8 Afa ese big aga taitu nihe fiahgif eso ati mingnag enaig esinibi afa so mungo osuna 23,000 elim pigihiana. \v 9 Afa ese big Ainiyagim gihnif eso ati mingnag enaig esinibi afa so sombine ehengelim guhiagofenaba eso pigihiagofena. \v 10 Nofeka memtog mona wagim eso mingnag ati enaig esiniba eso ofwanai amtakwale tifeule el ehengelim kwakaitina. \p \v 11 Afa enaig mungwali eso ehengelim puguni eba bigim wagfunig afa el ehengelni enag mo ginofig eba bigim enaig esonig nofeka enaig esi eba bigel ati awaieg osuna muhlafini. \v 12 Afa aman so enaig onigifeg kikeba kifutig go eso ma ehe numwehegofi ese nem pef. \v 13 Afa mungwali gihnag so na pugunagba eba ati mingnag elim gaba pugunig. Eba God ati heafna mo sihi wahiag eba mas enam wahiai. Ehe mas nem gihnagim wahianaiba eso enag mas nem filafe. Afa mahim gihnagba nem pugunagba eso God nem kweagfugim afa mina nem wagfunag eso ne enanai yi kifutig gohug. \s1 Mwakwal godna fane i afa Ainiyagna fane i \p \v 14 Eso kana lahlag hihe so na mwakwal godum lotu fenigim membifini. \p \v 15 Afa nengelni onigig ati ne yuhwafig eso ka nem sihinig so na nimbefum enag mom kwefihiagi. \v 16 Afa kaf big Ainiyagim mungwali figim afa Godum lahlag onigibi eba wagfug big mungwali Kraisna taf figim eso ehe bigim lahlafehiageg. Afa amba so big figim ahgagba eba wagfug big mungwali Kraisna elig agfohie. \v 17 Enag amba eba mungo feg afa big el numb enag mungo amba ahgagba eba wagfug bigel eba mungo elig fig. \p \v 18 So na Ju elni nihem onigim. Afa mungwali el sis tulhug Godum faigim eso ehe mo ming ehegenai ahgag. Afa enag nihe wagfug enag el God i ahgo. \v 19 Afa ka mas enaig sihi feg mo mwakwal god eba inim feg afa fane so mwakwal godum faig eba enmunam feg. Eba ka mas enaig sihifeg mo. \v 20 Amo, eba awai. Ka enaig sihi feg afwambanai el mang so na nimbasam faig eba mang ne Godum fai mo. Afa ka mas membeg mo ne nimbasa i ahgo. \v 21 Nofeka enaig ese Ainiyagna kaf wanai bu enanam afa ikanam nimbasana kaf wanai bu ne fim. Afa nofeka Ainiyagna fanem gaba gwenaig ese. \v 22 Masa big enaig esibi eba Ainiyag bigim waginif. Ateaho bigelni kifutigbi Ainiyagna kifutigba filafeg? \s1 Mang so na eseageg so ma Godna unehlag naligfef \p \v 23 Afa mingnag el enaig esog og mas kam mang kwenig mo afa ahanaig ahanaigba big esofifibi eba big esif. Eba inim afa mingnag nihe mas bigim kwagani afa mingnag nihe eba bigim kwaganig. Ahnaig ahanaigba big esofifibi eba big esif afa mungwali nihe eba mas bigim kifutig fai. \v 24 Afa nofeka nimbefum mungo onigim afa so na enaig onigif ahanaig so ka esenam eso ka mingnag elbi kwaganif. \p \v 25 Enaba ne esef maket wa nai sis ne fanam ne nafef afa nofeka enam oniginam afa sahim og ohuna sis nihig ateame mwakwal godum faig me awai awai me? \v 26 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Mungwali bite i afa mungwali bitenai gawig i eba Ainiyagna feg. \rq Sam 24:1\rq* \p \v 27 Afa afwambanai el ateamba nem sahnaf og “Aubo na fane ahne” afa ne membeg ika negim afa mang fane so nem fakanag eba saka ne afa nofeka enam onginam afa sahim og ohuna fane ateame mwakwal godum faig me awai awai me? \v 28 Afa ateamba nem enaig esonaf og, “Ohuna sis ati mwakwal godum faig.” Eso nofeka enag sis ne. Afa ne enaig sis neba el so nem sihinag masa ne ehem kinig faif. \v 29 Afa ehe enaig onigig sofeg aman enaig eseg eba amtakwalig nihe pahlukug. Afa enag el nem enaig onigifenaiba eso nofeka enag fane ne. \p Afa ateamba aman el enaig sahnafegba og, “Eba asegba so ming elni onigig kam kwenag?” \v 30 Afa fane ka fanam Godum lahlag onaiba afa ka nafef asegba el so kam wagnag? \v 31 Afa mang so na eseg afa fane i bu i ne neg eba so na enaig ese eba Godna unehlag nalig feg. \v 32 Afa neana gohug so na lahlag gohe nofeka Ju el afa afwambanai el afa Godna el mi kinig fai. \v 33 So na gwenaig esi eso ka eseg. Koka ahanaig ahanaig eseageba so ma mungwali elim sifakalig faig. Ka mas kikefum onigi amo, koka mingnag elim kwaganiba so ma God ehengelim piske wambu. \c 11 \s1 Sios angwafig ahanaig agfohie ne fif \p \v 1 Afa ka Kraisna nihem esegba so na gwenaig kana nihem esi. \p \v 2 Afa nengel mas kam etetinig mo. Afa ka nengelim mo faigbi afa ne enam higigim so na pahluhug eso ka nengelim sifakalenig. \v 3 Afa ka membeg so na mungwali anwanafi God eba Kraisna misog fegba afa Krais eba kwamblogna misog fegba afa kwamblo eba angwafigni misog feg. \v 4 Afa kwamblo so mo sihiag afa beten feg enaig ofefiba ese heafna misogim lofugna agif masa Kraisim ahwanufug faif. \v 5 Afa angwafig so mo sihiag afa beten feg enaig ofefiba so ma heafna misogim lofugna agi. Afa enaig eseg hwanigba eba heafna ligagim ahwanufug faig. Eba gwenaig eso heafna wapogum gigeg. \v 6 Afa angwafig misogim agiegim kusigba eba so ma wapogum mungwali gigef afa enaig esegim ahwanifegim ofefiba eba so ma heafna misogim agi. \v 7 Afa kwamblo ese heafgelni misogim agifi eba ehe enaig wagfug Godna lahlag gafugag afa Godna eba hugna nalig feg. Afa angwafig enaig wagfug heafna kwamblo eba nalig feg. \v 8 Eso God mang kwablogim angwafigni kigna eseahmo, amo eba God angwafigim amunaina kigna esena. \v 9 Afa God mang kwablogim gafugafe angwafigim fai mo. Amo, eba angwafigim gafugafena kwablogim faina. \v 10 Afa so angwafig heafna misogim agig enaig eba wagfug ehe heafna kwablogim ahnai skaufenag afa Godna ofwanai el gaba enam nangui. \p \v 11 Afa Ainiyagna onigig enaig eseg angwafig so ma kwablogim kweagfui afa kwamblo so ma angwafigim kweagfui ese hefum enmunam faig ahfef. \v 12 Afa angwafig eba kwamblo nai yi puguna eso gwenaig eseg kwamblo angwafig nai yi pugug. Afa mungwali gawig eba Godnai yi opukog. \v 13 Afa nengel nimbefum ohuna mom kwefihiagi afa angwafig misogim agi hwainig eso Godum sahna enaigba lahlag me awai awai me. \v 14 Afa elni nihe bigim enaig wagfug fenig kwamblo so wapog kwinam feg eba mas lahla feg mo. \v 15 Afa angwafig wapog kwinam nafeg afa el ehem nangugim og eba lahlafeg. Afa God ehem kwinam wapog faig eso hefum enana kagfoi. \v 16 Afa so mingnag el ogna ena onigigim filafatiba eso ka enaig esog kagel i afa Godna mingnag el i eba mas ming nihe fig mo. \s1 Ainiyagna fane ahanaig fa so big fif \p \v 17 Afa yawo ka nem ming kifutig mo osihin afa ka mas nem sifakalenig mo. Afa mahim ne ambugog lotuigim onwagba afa nengelni nihe eba mas elim kwaganig mo amo eba elim amtakwalig esenig. \p \v 18 Afa kana yuwanam mo eba enaig esog ka enaig higig feg mahim ne Godum lotuinigim onwagba eso ne nimbefum monagigim afa kukohiagig. Afa ka onigig mingnag mo ka higig eba inim. \v 19 Ka onigig nengel ahanaig ahanaig onigigna fig eso enam ambagwa wagfug aman lahlag nihe eseg afa aman amtakwalig nihe eseg. \v 20 Afa mahim nengel nuwagigim afa ne mas Ainiyagna fane nihe wa lahlafig mo. \v 21 Afa ahgag wa ne enaig esig nimbeafgelni fane wambugum afa ikagna ahgag afa sum yi mingnag el ambugogim bini pigig afa mingnag el hugna wain bug ahgagig. \v 22 Afa nengel ati nimbeafgelni lala feg so na enanai yi fane i bu i ahgagifinim eso ne nuwagig wa mo ambegim. Afa ne mas mingnag kristenim onigigonig mo afa nengelni nihe ne enaig esigbi mingnag gawig hwainigim ahwanifig faigog. Ahnaig sihi enaba so ka nem fenif? Ateaho ka nem enaigimba esonig eba lahlag me? Amo eba awai. \s1 Ainiyagna fane fig nihe mo \p \v 23 Afa Ainiyag so kam mo wagfunig eso ka enag fagim afa nem faig. Eba enaig eseg afa sinaini Judas Ainiyag Sisasim angoluwag elni ninga wa ahwahiagim ofefnaba eso ena sinaini Sisas amba fanam, \v 24 afa Godum lahlag onam afa kowagnam enaig esona og, “Ohnaba kana lofug, ka nem enaba afaibi nengelim kwaganigim. So na gwenaig eseahufum eso kam oniginahufum.” \v 25 Afa ahga wahinim eso kafim gaba gwenaig esena og, “Ohuna wain bug eba yawonai Godna mo sihi wahiag afa kana taf ena mom kike wahiag. Afa mahim ne enam ahgafiba so na kam oniginahufum.” \v 26 Afa mahim ne enag amba i bu i ahgafiba eba ne Ainiyagna wahagna mom sihig afa ne gwenaig eseahufiba eso ehe piske bof. \p \v 27 Eso aman Ainiyagna fane i bu i gauna fafeg mas hefum kwefihiagenam fai eba ehe hefum Ainiyagna lofug mi afa taf mi amtakwalig fatig enaba heafna moawa. \v 28 Eso mungwali el so ma heafgelni mungo mungog onigigim kwefihiaginim eso ma Ainiyagna lofug i taf i mo fi. \v 29 Afa aman so mas numwehe onigigem Ainiyagna lofug fag mog mo enam mas anwanafeg mo eso ehe amba i bu i gauna fafeg eba hefum amtakwalig hugufa bug seahug eso God ehem kwefihianagef. \v 30 Eso ne enaig esigbi so ena mog wa nengelinai mingnag enaksag elbi mas kifutig mo afa gihe feskofegim eso mingnagimba pigiahiag. \v 31 Afa yuwanam mo eso big biafna nihem numwehe kwefihiagefeiba eba mas God bigim kinig fai. \v 32 Afa Ainiyag bigelni nihem ogma lahlafe eba so bigim tautig faig. Afa ehe enaig esegba eso mahim ehe bitenai elim kwefihianug ofefiba afa mas big ehengel enanam fi. \v 33 Kana nilite, mahim ne nuwagnam Ainiyagna fane afafibi so na mingnagim nenge gonifim. \v 34 Afa aman nem bini wahaf eba so nimbeafna lala enanam bo masa God nengelni nuwagig wa nem enam kwefihianugef. \p Afa mahim ka bonam eso mingnag kifutig mom mo nem sihinuge. \c 12 \s1 Ahnaig ahanaig kifutig Godna Sungwag kristenim faig so ma enana gafugafi \p \v 1 Kana nilite koka nem sihinibi so na numwehe anwanafi eso ahanaig ahanaig kifutig Godna Sungwag bigim faig. \v 2 Afa ne ati anwanafig autunam ne afwambanai el fifnibi ahanaig ahanaig mwakwal god nofkenagag hwainig nem sulfu wambkuiafenaba eso ne ena amtakwalig mina ne ehengelim pahlu wambfuiafna. \v 3 Eso ka membeg nengel so na numwehe anwanafi afa aman so Godna Sungwagim pahlukug ese Sisasim amtakwalig mo sihinaf. Afa el bihig mas enaig esoi ‘Sisas eba Ainiyag’ amo Godna Sungwag so ma ehem esenaiba eso ehe enaig esoi. \p \v 4 Afa Godna Sungwag ahanaig ahanaig kifutig mimagenig afa ena Sungwag eba mungo feg. \v 5 Afa ahanaig ahanaig mina kwaganigim so big eseagig afa eba mungo Ainiyagim big esenig. \v 6 Afa ahanaig ahanaig gafugag so big esiagig eba mungo God bigim kifutig faigbi eso big mungwali enag gafugag esiagig. \v 7 Afa God mungo mungo elim ahanaig ahanaig kifutig faigbi enaba wagfug el ati Godna Sungwagni fig afa ehengel enaigna figbi so ma mungwali mingnag elim kwagani. \v 8 Afa Godna Sungwag mungo elim kifutig faig eso ehe lahlag ongigna mo sihig afa enag mungo Sungwag ming elim gaba kifutig faig eso ehe lahlag anwanag mo sihig. \v 9 Afa Sungwag elim kifutig olug onigig faigim afa ena mungo Sungwag ming elim eba elim ugwe fatiag kifutig faig. \v 10 Afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig kigmog awgfuiageg afa ming elim kifutig faig eso ehe Godna mo fi sihiaule el lofeg, afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig sungwagim anwanafeg eba lahlag me awai awai me, afa ming elim kifutig faig eso ehe ahanaig ahanaig mona sihiageg afa ming elim kifutig faig eso ehe ena mom wahigi feg sihig. \v 11 Afa ena mungo Sungwag ehe ena mungwali gafugag eseageg afa heafna membug wa ehe ahanaig ahanaig kifutig mungo mungo elim mimagenig. \s1 Bigelni eligni waskwes mo \p \v 12 Afa bigelni elig eba ahanaig ahanaig gohka afa elig eba mungo feg. Afa bigel enaksag kristen el eso big Kraisna elig mungo feg. \v 13 Afa big Ju el i afa afwambanai el i afa isug gafugag el i afa gafugag el i God bigim mungwali heafna mungo Sungwagni bu wa aitig eso big mungo elig opukog afa big ena mungo Sungwagim fig. \p \v 14 Afa bigelni elig eba mas mungo ehengelni feg mo amo eba enaksag feg. \v 15 Afa mong enaig esof, “Ka mang ninga mo eso ka mas elig yi gohfi.” Afa so enaig esof eba so gwese elig yi kufe gofi. \v 16 Afa angug enaig esof, “Ka mang nofug mo eso ka mas elig yi gohfi.” Afa so enaig esof eba so gwese elig yi kufe gofi. \v 17 Afa mungwali elig so nofug fif eba ahanaig higi so fif? Afa mungwali elig so angug fif eba fungug ahanaig lag so fif? \v 18 Afa God heafna membug wa enaig eseg mungo mungo eligim wambugum eso mungo wa kig feg hwatig. \v 19 Afa so ming ehengenai elig mungo fef eba mas elig nemug fei. \v 20 Afa elig eba mungo feg afa enanai yi eba mong i ninga i enaksag agfohie. \p \v 21 Afa nofug mas ningam sihinai “Ka nem kusinag ne kam kweagfuf” afa misog gaba mas mongim sihinai “Ka nem kusinag ne kam kweagfuf”. \v 22 Amo ese enaig esof, afa ming ehengenai eligim big onigig eba ewiawug feg afa mas nalig feg mo afa enaig gohug hwanigba eso elig mas lahla gohe. \v 23 Afa ming ehengenai eligim big onigig eba mas kifutig mo enaba big lahlafiah fag. Afa ming ehengenai eligim so big ahwanifig enam fenagim eso big enam kagwug. \v 24 Afa ming ehengenai elig el so nangug enaba big mas mungwalofug nihena esini. Afa God mungwali eligim ehe gafugafeg afa ahagam so el eligim ongig eba mas nalig feg mo eso ena mo hugna numwehe fig. \v 25 Masa ese elig enmuna ikaminefef eso mungo mungo mungwali so na nembefum gwenaig fakwaganfiahgi. \v 26 Afa mungo ehengenai elig so tautig fafe eba mungwali elig gaba ehenai yi waheg fig. Afa mungo ehengenai elig so unehlag nalig fafe eba mungwali elig ehenai yi waheg sifakalig. \p \v 27 Afa bigel mungwali eba Kraisna elig fig afa big mungo mungo ehena ming ehengenai elig fig. \v 28 Afa God ati ahanaig ahanaig kugna gafugag sios wa hwatiaka. Afa angig kug eba Godna kanog hwatig el afa angagieg kug eba Godna mo fi sihiaule el afa boal kug eba wagfuiag el afa ming eba el so ahanaig ahanaig kigmog wagfuiagig afa enam egig yi gohug eba el so kifutigni feg eso enaba gihe elim ugwetifig afa mingnag el gaba mingnagim kwaganig afa mingnag el eba mingnagim mina ahuiagim wagfugonug afa mingnag el so ahanaig ahanaig mona wanwagig. \v 29 Afa God mas enaig esei mungwali elim kanog hwatieg elbi hwati afa mungwali el mas Godna mo fi sihiaule el opuko eba gwenaig feg mas mungwali el enaig esi wagfuiag el afa el so kigmog wagfug \v 30 afa el so gihe elim ugwe fati afa el so ahanaig ahanaig mona lagig afa el so ena mom wahigi sihi. \v 31 Eso ne hugna enaig onigif mang kifutig so nalig feg ka so enam fa. \s1 Elim membenig nihe mo \p Afa yawo ka nem osihin mang nihe so hugna goseg. \c 13 \p \v 1 Afa so ka elni ahanaig ahanaig mona afa ofwanai elni mona sihiagba afa so ka elim membenig hwanigba eba kana mo lagig ofenaiba li megim tigigbi eso isug wago afa ofenaiba ainim heugugbi eso angwenig. \v 2 Afa ateamba God kam kifutig faigba eso ka Godna mo fa sihiaule el lofeg afa ateamba ka mungwali gawigim anwanafeg afa ka Godna mungwali meaganai onigigim anwanafeg afa ateamba kana olug onigig yuhwafegba eso ka mugum esonaf so hili ika afa ka nai yi elim membenig nihe gohug hwanigba eba ka isug feg. \v 3 Afa so ka kiafna mungwali gawig el gawig hwainig elim mimagegoniba afa so ka kikeafna eligim wahiaiba so kam suwina tuhluf afa so ka nai yi elim membenig nihe gohug hwainig eba enag gafugag so ka eseg eba mas kam kweagfui. \p \v 4 Afa el mingnagim membenig eba enaig eseg elim nengigim afa afoahlanam enaig esenag afa enaig el mas elim ambobugenai afa mas hefum fingi fei afa mas tutonbusiagei. \v 5 Afa el mingnagim membenig eba enaig eseg nigmagegim eba mas ehe ika gosui. Afa ehe mas ikagna ninimui afa amtakwalig ehem esinig enam mas onigaufi. \v 6 Afa membenag nihe eba mas amtakwaligim sifakalenag mo eba inim mom sifakalenag. \v 7 Afa membenag nihe eba enaig eseg ahanaig ahanaig kinig so enaig elim pugunafe eba ehe mas enam kusi. Afa enaig elbi eba higeg Godum hugna anwanafenagim eso higeg ningegohba eso higeg ehem kinig mas pigaupi. \p \v 8 Afa membenag nihe eba gwese higeg gofif afa Godna mo fi sihiaule elni mo eba awaief afa ahanaig ahanaig mona wanwagig gaba eba awaief afa el so nalig anwanafig afa ehengelni enag anwanag gaba awaief. \v 9 Afa lahlag anwanag so big fig eba mingnagim mungo big wambug. Afa Godna mo fi sihiaule elni mo eba mingnagim mungo wambug. \v 10 Afa mahim mang etini so puguiba eso mang mungo mungog so big wambug eba gweyi awaief. \p \v 11 Afa mahim ka luwal lofug gofenaba kana mo lagig i afa onigig i afa kwefihiageg i eba luwal wesig nihig. Afa mahim ka amunai lofegba eso ka luwalna niheba wahiag. \v 12 Afa yawo big mangim so nanguig eba ofenaiba mangna sungwagim bu nof wa mas big numwehe nanguig mo. Afa autunai wa big enam numwehe ambagwa nanguf. Afa yawo ka mungo mungoagim anwanafeg afa enanam mahim mang etini puguiba eso kana anwanag gaba enanam etini puguf eso ofenai mungwalofug God ati kam anwanafenag. \p \v 13 Afa sambaga mungo nihe gwese higeg gohug eba Godum olug onigig i afa nengeafu God lahlag bigim esenig i afa membenag nihe i. Afa membenag nihe enam nihem mungwali gosu wambugu. \c 14 \s1 Sungwagni kifutigni faigna mingnag mo \p \v 1 Afa membug nihem so na numwehe kikehli afa mingnag Godna Sungwagni kifutig gaba so na enam membinim fi. Afa Godna mo fi sihiag enag kifutig eba so na enam hugunam membenam fi. \v 2 Afa enaig kifutig eba elim lahlafenig afa aman el so ming mona lagig eba mang elim sihin mo amo ehe Godum mungo sihinag. Afa el mas enam mom anwanafi eso ehe Sungwagni kifutigni inim meaganai mo sihig. \v 3 Afa aman el so Godna mo fig sihig afa enaig el eba elim sihigonig. Afa enaig mo elim kwaganigba eso ehengelni onigigim kifutignig afa olug efihlag faig. \v 4 Afa aman el so ming mona lagig eba hefum mungo kweagfug afa aman el Godna mo fi sihig eba mungwali sios elim kwaganig. \p \v 5 Afa ka membeg nengel mungwali so na ming mona wagim afa ka hugna membeg so nengel Godna mo fi sihiaule el fi. Afa so el Godna mo fa sihig eba mingnag elim ming mona wagigim gosinig. Afa ateamba el enag mog mo ambagwa opugunigbi eso sios elim mungwali kwaganig eso enag sambaganingi gafugag eba mungo ahfeg. \v 6 Kana nilite, ateamba ka nengel nangum bogba eso ka ming mona wagfe afa eba enaig moba nengelim kwagani me awai awai me? Afa so ka nem Godna mo meaganai opuguiafeg afa lahlag anwanag mo fai afa Godna mo fag sihig mi afa wagfuiag mo mi faigbi enaba naho nem kwaganig. \p \v 7 Afa so na angwenig gawigim onigim fifelo mi afa gita mi. Afa eheningina moag ugwe puguf hwanigba afa el mas anwanafi mang mwanfini so afati. \v 8 Afa el hagig hufum fa ugwe moasif hwaingiba eba el mas lahlag higignam eso mas fag hagig wa ikagim numweheage. \v 9 Afa mang so na esig eba gwenaig feg afa nengelni ming mona lagig numwehe hwanigba el mas nengelni mo anwanafi eso nengelni mo eba mo bihig feg. \v 10 Afa enaksag ahanaig ahanaig mona ohuna bite wa gohka eso mungo mungo eba mog mona ati fiahsaieg. \v 11 Afa so ka mungo mona wagigim etetif eso el enaig esogog sohnaig moba mas ka anwanafei ehe ofenaiba wahigwa nai el feg afa ka mas ehena hihe feg mo. \v 12 Afa mang so na esig eba gwenaig feg. Afa ne membeg Godna Sungwagni kifutigim figim eba so na enaig gafugagim hugna membinim eso siosna elim kwaganim afa kifutig goni. \p \v 13 Eso el ming mona wagigim eba so Godum sahnibi eso God ehem enaig kifutig faibi so ma enag mom wahigefe sihi. \v 14 Eso ka ming mona wagigba afa kana sungwag eba Godum sihinago afa kana onigig eba mas enam anwanafeg mo. \v 15 Mang so ka esef? Afa ka sungwagni Godum sahnai afa kiafna onigig nai yi gaba sahnai. Afa ka sungwagni mwanifi fati afa kiafna onigig nai yi gaba gwenaig esei. \v 16 Afa ne enaig eseg hwanigba afa mahim sungwagni ne ming mona Godum lahlag onaiba afa aman el so ena mona anwanafeg hwanigba eba ehe mas nem mungo onigig fenam esoi eba inim eseg eso ehe mas neana ena mom anwanafei. \v 17 Afa neana lahlag onag mo so na Godum sihinag eba lahlag nemug feg afa enag mo eba mas mingnag elim kwaganig mo. \p \v 18 Afa so ka ahanaig ahanaig mona sihig afa ka enanam eba ka nengelim mungwali elim gosinig eso ka enanam Godum lahlag onag. \v 19 Afa mahim sios el onwagba ka membeg koka afawa gohug mo sihiba so ma ehengel enam anwanafinim mingnagim wagfugoni afa 10,000 enaksag ming mona sihiagigim el mas enam anwanafig mo afa enam kam kusig. \p \v 20 Kana nilite, masa ne luwalna onigig lofef so ma neana onigig amunai lofei. Afa luwal so amtakwalig nihem mas onigig mo so ma enaig nihe wa neana onigig gaba gwenaig gofi. \v 21 Afa Godna nihe mo enaig esog; \q1 Ainiyag enaig sihifeg og el ahanaig ahanaig mona lagig fig afa wahigwa nai el fi \q1 eso enaig el nai yi ka kiafna elim mo sihinif. \q1 Afa ka enaig esenigbi afa ehengel mas kana mom higinig mo. \rq Ais 28:11-12\rq* \p \v 22 Afa ahanaig ahanaig mona lagig kifutig Godna Sungwag so faig eba mang kristen elim wagfuni mo amo eba afwambanai elim wagfunig God eba kifutig feg. Afa Godna mo fi sihiaule kifutig eba kristen elim wagfufenuge eba mang afwambanai elni mo. \v 23 Afa mungwali sios el nuwagigim eso mungwali el ahanaig ahanaig mona wanwagig afa ateamba so afwambanai el ambugog nengel nai yi saigof afa mo so na ming mona wanwagig ehengel mas enam anwanafi. Afa ehengel enaig esogof nengel moetetig el fig. \v 24 Afa mahim sios el nuwagigim eso mungwali el Godna mo fi sihiaule el enaig mo sihig afa ateamba afwambanai el ena mom etetig ambugog nengel nai yi saho gofe afa ehengel enam higinim afa anwanafig ka amtakwalig esig eso enag mo ehengelim kwefihianugeg. \v 25 Afa heafgelni meaganai onigig eba ambagwa opuguf eso ehengel mongkokini kwakwaginim eso Godum fingi finim esogof og, “Eba inim God nengel nai yi go.” \s1 Lotuna nihe so ma lahla pugufei \p \v 26 Kana nilite, kana mo enaig esog. Afa mahim ne nuwagigim eso ming el mwanifi fatig afa ming el Godna mo wagfuiag feg afa ming el Godna mo meaganai opuguiag feg afa ming el ming mona sihiafeg afa ming el enag mom wahigifeg. Eba mungwali gafugag ne esigbi eba sios elim kifutignig. \v 27 Afa aman ming monaba awagfiba nofeka mungwali enaig mona wagim so na sambaga me awai sambaga mungo me so ma enaig esi. Afa masa ese enam kweagfu fukukaf. Eba so na enaig esi mahim aman mungo sigag wa sihi wahiafiba so na ming gaba gwenaig esefim. Afa so el ena mom wahigefe sihi. \v 28 Afa el ateamba ena wahigefe hwainig fegba eba so ma el ming mona wagiule mwahlai nuwagig wa gafiba afa olug megam hefum God i sihiagafei. \v 29 Afa sambaga el me awai sambaga mungo el me eso Godna mo fi sihiaule el fig ehengel mungo so ma sihibi afa mungwali mo so ma ena mom kwefihiagi. \v 30 Eso enag nuwagig wa el so pigafif afa God ehem mo faif afa mo sihiaule el eba so ma tigiafui. \v 31 Eso nengel mungwali Godna mo sihig eba so na mungo mungo sigag wa sihiagifim eso ma mungwali el enam anwanafinim afa mungo mungom kifutig wambihiagi. \v 32 Afa Godna mo fi sihiaule el so ma hefum tigefunam nengefi mahim sigag feba so ma ehe sihi. \v 33 Eso God eba mas gasaf wambinam amtakwal skofe amo ehe afafug faigbi eso ehengel afoahlanam augug. \p Mungwali sios el so ma enaig esi. \v 34 Afa mahim nuwagi fiba angwafig ese mo wagfi. Afa ehengel enanai yi mo sihiag eba awai afa Ju elni nihe mo enaig esog angwafig ese gofsufi. \v 35 Afa ehe sahig olugbi ofefiba so ma heafna ligagim lala sahnai eba amtakwalig angwafig nuwagig sihiagba. \p \v 36 Eba Godna mo mas nengel nai yi puguiah mo afa God mang heafna mo nem mungo fiah mo. \v 37 Afa aman esof ka Godna mo fa sihiaule el feg afa Godna Sungwag kam kifutig faig eba so ma enaig onigifei mang so ka nem ginofenig eba Ainiyagna kifutig mo. \v 38 Afa aman so ena mom kusif eba so nofeka ehena mo higim. \p \v 39 Eso kana nilite so na Godna mo fi sihigim hugna membini afa nofeka ming mona wagigim kwena. \v 40 Eba mungwali gafugag so ma lahlag pugufenam yuhwafiahkai eba mas kwegfwa goseagi. \c 15 \s1 Krais wahag wa nai piske buihiagna mo \p \v 1 Kana nilite, autunam so ka nem Godna lahlag mo sihi wahiani afa yawo enam koka nengelni onigigim piske ilafati. Afa ena mo so na fini eso ne enana olug onigigim kifutig agfohiafena. \v 2 Afa mo ka nem sihinigbi eba Godna lahlag mo. Afa so na enag lahlag mom ugwe kehlafef eba God nem amtakwalig wa nai piske wambuf. Afa awaief eba neana olug onigig eba isug go. \p \v 3 Afa mang mo so gosug so ka fana ena ka nem sihini. Ena moba Krais wahagim bigelni amtakwaligim hugufatinig eba gwenaig Godna mo enaig esog. \v 4 Afa ehem kumwahlinibi afa sambaga mungo osuna mahim ikanaba eso ehe piske nofkikena bihiana. Ehe enaig eseg gwenaig Godna mo enaig esog. \v 5 Afa ehe yuwana Pitam ika pugunam afa ika 12 pela kanog hwatieg elim puguni. \v 6 Afa enaig esenam eso mungo osuna ehe ikanam heafna pahlukuiag 500 elim gohugum afa gwesim hilifeg enaig elim puguni. Afa mingnag enaksag enag elbi ena mahim nofkenag agfo afa mingnag eba ati pigihiag. \v 7 Afa enaig esenam eso ikanam Jemsim mo pugunam afa sumi yi mo mungwali kanog hwatieg el mo nanguini. \p \v 8 Afa sumi yi nemug mo ehe kam gaba bo puguna eso ka ofenaiba luwal nihieg puguiag hwainig fiahfenaba eso mia kam ikagna wanigana. \v 9 Afa mungwali kanog hwatig so agfohie kaba wesig fenig. Autunam ka Godna sios elim kinig faiule fena eso ka mang enaig esenam eso el kam unehli og ne kanog wahiag el feg. \v 10 Afa God kam ismunagim kweagfugba eso ka enaig elbi feg. Afa enag ismunagim kweagfwag eba ati kam lahlag gafugafenag eso kana gafugag mungwali mingnag kanog hwatig elim gosinig. Afa enag gafugag ka esegba mang kiafna kifutigni eseg mo amo eba God kam ismunagim kweagfug eso ka enaig eseg. \v 11 Afa so ka me awai ehengel me nengelim sihigonif enaba kagel mungo mo sihig so na ena mom kikehlinim afa olug onigini. \s1 Wahag el piske bigiagafegna mo \p \v 12 Afa kagelni mo eba enaig esogog Krais wahag wa nai piske bihiag afa ahnaig esegba nengel mingnag enaig esogog el wahag wa nai mas bihianam piske nofkena fai. \v 13 Afa so el wahag wa nai bihia hwanigba eba God mas Kraisim wahag wa nai ilafu fatina mo. \v 14 Afa so Krais wahag wa nai bihia hwainigteba eba kagelni mo eba isug feg afa nengelni olug onigig gaba gwenaig isug feg. \v 15 Afa ming onigig gaba enaig eseg afa el wahag wa nai bihianam piske nofkena fag hwanigba eso Godna mom ka nem sihigonug eba mas inim feg mo eba kagel enaig esogog God ati Kraisim wahag wa nai ilafu fatina. \v 16 Afa el so wahag wa nai bihia hwanigba eba enaig eseg eba Krais gaba mas wahag wa nai bihiana mo. \v 17 Afa Krais so bihia hwanigba eba enaig eseg neana olug onigig eba isug feg eso ne mahi amtakwalig nihe wa agfohie. \v 18 Eso amangel Kraisim olug oniginifigim eso pigig eba ehengel gaba awaieskofef. \v 19 Afa big enaig onigigfibi afa yawoba Krais bigim kwaganig afa sumi yi eba ehe mas enaig esei eso ma el bigim afafegonim og, nasabanig nengelni olug onigig eba isug feg. \p \v 20 Afa eba inim nemug Krais wahag wa nai ati piske bihiana afa enag wagfug Krais gof esegba eso el ati pigig ehengel gaba piske bigiagafef. \v 21 Afa mungo el esegba eso big mungwali pigiego eba gwenaig feg ming mungo el esegba eso melig pigieg el so ma piske bigiagafei. \v 22 Afa mungwali el so Adamna simp fig eso mungwali pigiego eba gwenaig feg mungwali el aman so Krais nai yi fig eba wahag wa nai bigiagafenam nofkenag fif. \v 23 Afa ehengel mungwali heafgelni osuna so bigiagafef afa yuwanamba Krais ati bihiana afa mahim ehe piske boiba eso heafna el gaba piske bigiagafef. \v 24 Afa enanam awaieg osuna mahim puguiba eso mungwali gawig awaief. Eba enanam mungwali nimbasana misog mi afa kifutig nimbasa mi afa ehengelni mungwali kigmogim eba Krais enam mungwali amtakwalig aitif afa mang so ehem ahnai skaufinig eba enam wambinam God bigelni Awagna ninga wa hwatif. \v 25 Afa so Krais mungwali gawigim ehe misog fenif afa ikan mahim God mungwali angoluwagim filafatiba eso ena mo ehe Kraisna ahnai skaug hwatif. \v 26 Afa sumi nai angoluwag so feg ehe enam amtakwale fatiag eba wahag nihem. \v 27 Eba Godna mo enaig esog “God mungwali gawigim ati ehena ahnai skaug hwatig.” Afa enag mo enaig esog God mungwali gawigim Krais nai yi ahnai skaug hwatig eba mang enaig esoah mo God eba Kraisim ahnai skaufenag. \v 28 Afa enanam Krais mungwali gawigim misog fenim afa ehe hefum luwal lofenam God nai yi ahnai skaug wahiaiba eso God mungwali gawigim misog nemug fenif. \p \v 29 Afa mingnag el so wahag elni unehlag wa bu wa apaiyeg. Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba ahnaig esegba so ehengel enaig esig eba isug gafugafig mas ehengelim kwaganig. \v 30 Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba ahnaig esegba so kagel mungwali osuna gafugag ehege pusigbi eso ka enanai yi tautig fig. \v 31 O nilite, mungwali osuna kinig yi ka wahag wa ika fapuguf go. Eba inim afa ming gaba inim feg eso ka sifakale ne ati Sisas Krais bigelni Ainiyag nai yi fig. \v 32 Afa mingnag Efesus wa nai el ofenai sangwali nai sis lofug eso ka hagfo. Afa so ka bite nai onigig kehlagufuf eba mang lahlag so kam pugunafe. Afa melig pigieg el bigiagafe hwanigba enaig inim fegba eso big bu i fane i mo ugwe ahagahufum eso sini mas big agfofi. \p \v 33 Afa ese el nem gasaf wambfif. Afa ne el amtakwalig enanam wahe hughuba eba neana lahlag nihem amtakwale fatinif. \v 34 Afa so na piske lahlag onigig fenam eso ne nimbeafna amtakwalig nihe mo wahianam. Afa ka enaig esog mingnag el mas Godum anwanafinig mo eso enag nem ahwanfeg faig. \s1 Wahag elig buihiagna mo \p \v 35 Afa mingnag el enaig sahigfig melig pigieg el ahanaig bugiaga so finim afa ahanaig elig so opukof. \v 36 Afa enaig sahig eba onigig etetig el fig. Mahim ne li fug kumohlagba eso bite megam nogugim so nog mo pusufeg. \v 37 Afa mahim big kon kug afa mingnag li fug big wambugum mas big lig nagum kumui amo big kug mungo fakumuf kumubi eso opuko. \v 38 Afa eba God heafna membug wa kugim lig faig eso mungo mungo kug heafgelni ligni, lofugna afa figegna fiahsahig. \p \v 39 Afa ka nem bihiag elni waskwes ming mo osihin. Afa mungwali nofkenag gawig so fiahsahig ehengelni elig eba mas mungwalofug faskofeg mo. Afa elni elig eba enmunam feg afa sisna elig eba enmunam feg afa twafigni afa sawugna gaba gwenaig esenig. \v 40 Afa of wa nai gawig enmunafeg afa bitenai gawig enmunafeg. Afa of wa nai gawig lahlag gau eba of wa nai feg afa bite nai gawig lahlag gau eba bite nai feg. \v 41 Afa osu ati heafna wagna feg afa was i bagnufut i gaba gwenaig heafningina wagna ahfeg. Afa mungo mungo bagnufut eba ati heafgelni mungo mungo afwambusugni fiahsahig. \p \v 42 Eso melig pigieg el bigiagafeg gaba eba gwenaig lofeg. Afa bigelni elig so wahafug eso big enam kumoahlig. Afa elig so piske bihiag eba mas wahanam nogi. \v 43 Afa mahim big melig eligim kumoahlig eba bitenai elig. Afa mahim God enag eligim ilafu fatigba eba lahlag nemug feg. Afa elig so big kumoahlig eba euwiaug afa elig so piske bihiag eba kifutigni feg. \v 44 Afa elig so big bite megam kumoahlig eba bite nai elig afa elig so bihiag eba heven wa nai elig. \p Afa bite nai elig ati feg afa heven wa nai elig gaba ati feg. \v 45 Afa Godna mo enaig esog, God yuwanam el Adamim gafugafenam afa bitenai eligim nofkenagag faina. Afa sumi nai Adam\f + \fr 15:45 \ft (15:45) Sumi nai Adam wagfug eba Sisas.\f* eba enmunam feg eso bigelni sungwagim nofkenagag faig eso bigel heven wa ahu gofuf. \v 46 Afa God mang gof sungwagni eseahmo amo ehe yuwanam mo bitenai eligim gafugafenam eso sumi yi mo sungwagni opuguna. \v 47 Afa gof Adam eba bite nai el fena afa sumi nai Adam eba heven wa nai bona. \v 48 Afa amangel so bite nai nihem esig eba wagfug ehengel enag bite nai elim pahluhug. Afa amangel so heven wa nai el fig eba ofenaiba enag el so heven wa nai bona. \v 49 Afa yawo bigelni elig eba enag bite nai elni lofug fig. Afa sumi yi big mungwalofug enagfif el so heven wa nai bona. \p \v 50 O nilite, afa kana mo eba enaig esog, afa elig so nihigni afa tafna fig enaig elbi mas Godna kimbig wa seahui afa elig so wahafug eba mas ika higeg gohug kimbig waba seahui. \v 51-52 Sa hig, ka nem sagmona mo ambagwa opuguni. Mas bigim mungwali pigiahiai eba mahim awaieg osuna puguiba afa sumi afag moasiyiba eso big ikagna wahigifif ofenai nofug baihiakuhla feg. Afa mahim afag moasiyiba wahag el bigiagafenam higeg nofkenagag fif mas piske pigiahiai. Afa bigel so nofkena fig eba wahigifinim ehengel lofwagfif. \v 53 Afa elig so nogig eba so ma wahigifenam afa mas piske nogi afa elig so fawahaf eba so ma wahigifenam afa mas piske wahai. \v 54 Afa elig so wahagim so nogig eba so ma wahigifenam afa mas piske wahanam nog i afa enanam mahim puguiba eba Godna mo inim puguf. Afa so enaig esog; \q1 God ati wahagna kifutigim bigagahfegim filafe fatigba afa wahagim amtakwale aitigim eso ehe gosu. \rq Ais 25:8\rq* \v 55 Afa ming mo enaig esog; \q1 Wahag, neana kifutig elim so pigaupieg eba ahnanai yi mahim? \q1 Wahag, neana kifutig elim so tautig faig ahnanai yi mahim? \rq Hos 13:14\rq* \m \v 56 Afa wahagna agisuwi eba amtakwalig nihe nai bog afa amtakwalig nihena kifutig eba nihe mo wa nai fag. \v 57 Afa so big Godum lahlag onag eso bigelni Ainiyag Sisas Krais bigim kwaganigba so wahag mi afa amtakwalig nihe mo filafiawagig eso big enam sifakali. \p \v 58 Eso kana lahlag nilite, so na kifutinim numwehe agfohie. Afa so na Ainiyagna gafugam hugunam esena kafim eba so na anwanafi mang so na Ainiyagim gafugafenag eba mas awaie. \c 16 \s1 Godna elim kig kwaganigni mo \p \v 1 Afa yawo ka nem osihin so na kig wambu agoglowinim eso Judia nai kristen elim kwagani. Afa so ka Galesia nai sios elim sihinig so na gwenaig esi. \v 2 Afa mungwali Sande nengel mungo mungog el mungwali so na kig wambfinim enmunam gishu sugufum. Afa aman so nalig kigna feg eba so ma nalig fakai afa aman so wesig kigna feg eba so ma wesig fakai. Afa enag kig mo so na kikehli flafum afa mahim ka boiba eso enag kigba yuhwafegim gi eso ne enanam mas agoglowi. \v 3 Afa enag kig wambu huagim sati elim mo gisfug hwati afa ka bonam eso ka ehengelim wagfunig mo ginofenim eso ka ehengelim ginofna kigna Jerusalem gam ningitigif. \v 4 Afa ne enaig onigifif eba lahlag so na nimbe kagelim wanka eba ka so kike wankai. \s1 Pol Korinim nangwagigim mina sugwagena \p \v 5 Afa yuwanam ka ika Masedonia provins wa pugunam eso ka bo nengelim mo nangwagf. Afa kana onigig eba koka Masedonia gam ika. \v 6 Eso ka nengelim bo mwakwalig wanganam mahim bu nai yi nineg nai yi was tigiafuiba so ka enanam ikai me. Afa so ka asimba akafiba so na kam kweagfu. \v 7 Afa ka mas membeg mo nengelim nangwaginam afa ikagna hwati ikai afa Ainiyag kam sawifenagba eba so ka membeg nengelim mwakwali wangai. \p \v 8 Eba ka wani yi Efesus wa auguian mahim ikan Pentikosna buyis osuna puguiba. \v 9 Afa el numb kam kusinig afa enaksag lahlag gafugag esegim eba mina kam piginagba eso koka mwakwalig ohunai yi ga. \p \v 10 Afa Timoti eba Ainiyagna gafugag el ka lofug feg eso mahim ateamba nem bo pugunigbi eba so na ehem lahlafe fiba eso ehe mas embef. \v 11 Ese aman ne ehem pigaupif eso ne ehem kweagfunim afoahlanam ningihi eso ma piske bo kam nangui. Eba ka ehe mi afa mingnag nilite mi nisanawo. \p \v 12 Afa yawo ka nem bigelni nilite Apolosna mom osihin. Afa ka ehem kifutig mona sihinag kog so ma ehe mingnag nilitem wambinam ahu nengelim nangwagi. Afa yawo ehe ikagim kusig afa mahim ehem lahlafenaiba eba so boi. \s1 Pol wahiag mo sihig \p \v 13 Afa so na numwehenim afa olug onigig mo so na kifutig kikehli afa nofeka embef onigi so na kifutig agfo. \v 14 Afa mang so na eseg so na membug nihe wa ese. \p \v 15 Afa ne ati anwanafig Stefanas i afa heafna mungo lala nai yi eba naho ehengel Gris provins wa yuwanam Ainiyagim olug onigig elbi fini. Afa ehengel hugna onigigoni eso kristen elim kwaganigim esini. Kana nilite, ka hugna membeg so na enaig esi. \v 16 Afa so na enaig el mi afa mingnag el so gwenaig gafugag esig eso ne enam ahnai skaufegon. \v 17 Afa mahim Stefanas, Fortunatus afa Akaikus mahim ambugog kam nanguibi eso ka enam sifakaleg. Afa ne wahiniba eso ehengel ambugog nengelni sigagwa kam kwegfuni. \v 18 Afa yuwana ka nem kuskuni afa ehengel ambugog kam sihinig eso ka sifakaleg afa ehengelni mo nengelim gaba sifakalenig. So na enaig elim numwehe anwanafegonim afa lahlafegoni. \p \v 19 Afa Esia provins wa nai sios el enaig esogog. Ka mas nem etetigonig mo. Afa Akwila i Prisila i afa sios el eheningina lala nuwagigim eso Ainiyagim unehlag wa gwenaig mo nem esogonig. \v 20 Afa mungwali nilite ohuna nai yi so ehengel enaig esogog, ka mas nem etetigonig mo. Afa mahim ne kristen nilitemba nangwanim so na nimbefum kikigiagi. \p \v 21 Afa ka Pol ka kikeafna ningana ohuna mo nem ginofenig ka mas nem etetinig mo. \p \v 22 Afa aman el so mas Ainiyagim membenag mo eba God so ma ehem amtakwale fati. Bigelni Ainiyag se bo. \p \v 23 Sa ma Ainiyag Sisasna ismunagim kwegfwag nengel nai yi gofi. \p \v 24 Sa ka Sisas Krais nai yi ka mungwali nem hugna membenig. Eba inim nemug feg.