\id ROM - Amanab NT [amn] -Papua New Guinea 2001 (DBL 2014) \h Rom \toc1 Mo Pol Rom la nai Elim Ginofe Faini \toc2 Rom \toc3 Ro \mt1 Mo Pol Rom la nai Elim Ginofe Faini \imt1 Hwa buk enaig esog \ip Pol ogna Rom la nai Kristenim ika nangwag asa ehe hwa buk la ginofena. Afa ehe ehengel nenam mwakwalig augunam asa sumi yi Spen kembig gam ikana. Afa Pol Godna minam ambala sihiageg afa suialag Kristen elni nihem ogfunig. Afa ilawanam ehe Rom nai elim suialag mo sihini afa ehe gwesim ming sihi og, “Amban sa Sisasim olug oniginag ena mina gam mungu big Godna noflaba afsug kabag el fig.” (Rom 1:17) Afa ming gafa enaig esog mungwali el ati amtakwalig nihe esig. \ip Asa God bigelim aflafenigim asa pese lambig. Afa sapta 5 ika 8 la pugug Pol eba Godna nihe mona mog mom sihig afa Godna Sungwabug Kristen elim gafugag esenig sa enam sihig. Afa sapta 9 ika 11 la pugug Pol enaig esog Kaba Ju el feg afa maia kaksag Ju el Sisasim masig fatinibi. Asa ka enam olug kinig. Afa kaksag afwambanai el Sisasim patalfugba asa ka enam sifakaleg. Afa buk na muhiag mo Pol enaig sihifeg suialag nihe Kristen sa esig asa ma ehengel enam numwehe patalfui. \c 1 \p \v 1 Kaba Pol Ka Krais Sisasna gafugag el afa ehe kam awamonag asa ka kanog fwahag el feg afa kam wefug fwahag asa ka Godna suialag mo sihiawageakag. \p \v 2 Afa autunam God hwag suialag mo ati sihi fwahag afa heafna mo sihiafule el enag mo fli sihinim afa Godna afsug kabag buk la ginofini. \p \v 3 Afa enag mo heafna Legna mo afa enag Leg eba bigelni Ainiyag Sisas Krais. Afa ehe hwaig elni luwal lofug afa ehe Devitna simbianiga fena. \p \v 4 Afa ehe lahanam asa pese buihiana afa enag kwania kigmog eba ogfug ehe Godna Leg afa ehe afsug kabag Alagna nihig. Eheba Sisas Krais bigelni Ainiyag. \p \v 5 Afa heafna unehlag la God kagelim suialag fenig asa kagel kanog fwatig el fig. Asa kagel mungwali afwambanai elim Godna mina ogfugonig asa ma ehengel Godim olug oniginim afa Sisasim patalfui. \p \v 6 Afa nengel gafa enaig el fig asa God nengelim awamonig asa ne Sisas Kraisna el fig. \p \v 7 Afa nengel Rom la nai el na ka nengelim mungwali ginofenig. God nengelim membenigim afa awamonig asa nengel heafna afsug el fig. \p Afa God bigelni Alag afa Ainiyag Sisas Krais sa ma nem esug kwagani afa olug enesieg fai. \s1 Pol Rom kembigim ika nangwagim membeg \p \v 8 Afa lasflam ka enaig sihifeg mungwali bitenai kembig nengelni olug onigig mo higig asa Sisas Kraisna unehlag la ka kikeafna Godim suialag onag. \p \v 9 Afa ka Godim mungu oniginagim afa ka heafna gafugag eseg asa ka heafna Legna suialag mo sihiawageg. Afa God ati anwenafeg kana mungwali sahig ka nem oniginigim \p \v 10 afa ka Godim sahna. Afa ka Godim enaig sahnafenag afa heafna membug laba ehe mina pigiba ka nem blo nangufe. \p \v 11 Afa ka fwina membeg nengelim blo nangwagigim asa ka nem kwaganiba sa nengel Godna Sungwabugni suialag flinim sa ne wasnei yi afofum. \p \v 12 Afa ka enaig esog ka membeg neana olug onigig i afa kana olug onigig i sa bibefum fakwegfufiahgahfe. \p \v 13 O nilite, ka membeg ne anwenafig ka wahkig esogo ka nem nangwagfim afa haig haig kam enaig esegim minam kagfunafug. Afa ka ogna nem blo nangwagnam afa nengel nai yi gafugafenam asa fug flafe afa sa ka mingnag afwambanai elim gwenaig eseni. \p \v 14 Afa kana gafugag eba enaig eseg el Grikna nihem patalfug afa sangwali nai el mas enaig esig mo afa anwena el afa etetig el ka sa ehengelim mungwali sihinuge. \p \v 15 Asa ka fwina membeg Godna suialag mo nengel Rom la nai elim gafa sihinigim. \p \v 16 Afa ka mas Kraisna suialag mom sihiagim mas ka afwanfeg mo. Afa Godna kigmog enag suialag mo la go. Afa amban el asa enag mom olug onigig asa God ehengelim mungwali lambig. Afa enag mo gof Ju elim puguni afa sumi yi gafa afwambani elim puguni. \p \v 17 Afa enag mo Godna suialag nihem ambala upugug asa God bigim enaig esenigbi asa big afsug kabag el fig. Afa enag mom olug onigig mina la mungu asa God bigim ena mina lambig. Asa Godna ginof enaig esog, “Afa el Godim olug oniginagba asa ehe Godna nofla afsug el feg afa ehenai yi nofkikena go.” \s1 Afa Godna nof la mungwali el mas suialag afohie mo \p \v 18 Afa big anwenafig God heven la ga afa ehe heafna ninimu ambala upugug afa ehe mungwali elim amtakwalig esinig asa el amtakwalig esig afa ehem masig fatinig. Afa ehengelni amtakwalig nihe nufunam mo filafatigim afa kumwahlig. \p \v 19 Afa mangwal mungwali eba Godim ogfug eba el enam ambala nangug. Afa God ehe enam ehengelim numwehe ambala ogfunig. \p \v 20 Afa maia God hwa bite gafugafenaba afa blog ilawo feg afa bigelni nofug mas Godna wahkig kigmog mi afa heafna nihe mi nangug mo. Asa el nangug God mungwali gafugag esena asa mungwali el ehena kigmogim afa nihem anwenafig. Asa ehengel mas enaig esogoi ka mas Godim anwenafena mo asa ka kikeafena sawiegim patalkug. \p \v 21 Afa ehengel anwenafig ehe eba God afa ehengel mas enaig esogog mo neba nufunam God asa ehem fingi fini mo afa ehengel mas ehem suialag oniginig. Amo, ehegelni onigig eba mas ihlafeg mo afa ehengelni onigig behig eba sikulufeg. \p \v 22 Afa ehengel enaig esogog kagelni anwenag goseg afa eba etetig el fig. \p \v 23 Afa wahkig nofkikenagag God go afa ehengel mas ehena unehlagim fingi fi. Afa ehengel enaig esig el afa twafig afa sis afa haig haig wutlai mungwali enag sa pigihiaka asa ehengelni sungwagim mo fingi fig. \p \v 24 Asa God ehengelim enaig mungwag esenig, ehe ehengelim fwatigba asa ehengel heafgelni eligni sawiegim patalfug asa amtakwalig esig. Afa ehengel enaig eligni nihe esigim asa afwanefug flig. \p \v 25 Afa enaig el Godna nufunam mo fwahigim afa mwakwal mom mo flig. Afa eba nufunam God mungwali gawig eseageg asa big wahkig ehena unehlagim fingi fi afa ehengel mas Godim ahnai skaufig mo eba gawig God sa eseageg ehengel enam fingi figim afa ahnai skaufinig. Eba nufunam. \p \v 26 Afa ehengel enaig esig asa God enaig mungwag esenig, ehe ehengelim fwatigba asa ehengel heafgelni eligni sawiegim patalfug asa enanai yi afwanefug flig. Afa suialag nihe God membeg el enaig esegim afa ehengelni angwafig gafa waikefigim afa angwafig awau una amtakwalig esig. \p \v 27 Afa saglag gafa gwenaig esig. Afa ehengel mas Godna sawiegim patalfui asa angwafigim mo fwahagim afa saglag awau una fig. Afa ehengel heafgelni eligni sawiegim patalfug asa saglag hefum amtakwalig eseagigim afa afwanefug flig asa ehengel susug flig eba ehengelni amtakwalig nihe i mungwalofug feg. \p \v 28 Afa ehengel Godim nufunam anwenafenag onigig oksig asa God enaig mungwag esenigbi asa ehengelim fwatigba sa ehengel heafgelni totohiag onigigim patalafug asa mangwal amtakwalig mas esi eba enam esig. \p \v 29 Afa haig haig nihe mas suialafeg mo afa amtakwalig nihe ehengel wahkig enam eseafu. Afa ehengel membeg mingnag elni gawig lambinim afa mingnag elim amtakwaletifi. Afa ehengel mingnag elim ambobug fegonug afa elim tigi fatig afa ninimule afa mwakwaleg afa mingnagim amtakwalig fegonug afa ehengel wahkig enam eseafu. Afa ehengel mo sum fig. \p \v 30 Afa mingnagim sehtigig afa Godim olug kakaginig afa mingnagna unehlagim pigaupig afa tonbusigim og kike goseg afa mulug amtakwalig esegim mina kwefihiageg afa humwanigni mo filafatig. \p \v 31 Afa ehengel mas suialagim anwenafig mo afa heafgelni mo sihiagim mas patalfui. Afa ehengel mingnagim mas membegonim afa aflafegoni. \p \v 32 Afa ehengel ati anwenafig Godna afsug mo enaig esog amban enaig nihem esegba sa ma lahai eba heafna moala. Afa ehengel wahkig enaig esig afa mango enam mungu mo eba amban sa esegba asa ehem gafa sawifenag. \c 2 \s1 God mungwali elim kwefihiagefe \p \v 1 Sa onigim afa sa ne mingnagim kwefihianugefe afa mas ne esoi ka mas haig eseg mo. Afa maia ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg asa ne nimbefum kufeg. \p \v 2 Afa God maia el enaig amtakwalig nihe fig enaig elim kwefihianugegba afa big anwenafig eba sufniag nemug feg. \p \v 3 Afa maia ne mingnagim kwefihianugeba afa ne gwenaig nihe feg eba haig onigig ne feg? God mas nem gafa kwefihianage me? \p \v 4 Afa God nem suialag esenag afa nem nengigim fenago asa mas nem ikagna susug mungwag fai masa ne enam esegim oksife. Sa ne anwenafe God enaig nem esenagba asa ne olug waikefe. \p \v 5 Afa ne tonbusug el asa ne mas olug waikefei. Asa ne enaig esegba maia Godna olug kakageg osuna puguiba neana susug eba kwania nemug feg. Afa enanam God ogfug heafna kwefihiageg eba sufniag nemug feg. \p \v 6 Afa mangwal el esig eba God ehem gwenaig mungwag faifi. \p \v 7 Afa mingnag el membeg God ehem fingi finigim afa suialag unehlag i afa nufunam nofkenagag i fli asa ehe suialag nihem wahkig eseafu. Afa God enaig elim wahkig nofkenagag faifi. \p \v 8 Afa mingnag el hefum onigigim afa nufunam mo oksigim asa amtakwalig nihem patalfug. Afa God heafna olug kakageg enaig elim faig. \p \v 9 Afa mungwali el amtakwalig esig eba kinig i afa susug i ehengelim pugunifi. Afa Ju elim lasflam afa afwambanai elim gafa pugunifi. \p \v 10 Afa mungwali el suialag esig eba God enaig elim fingi fenig afa suialag unehlag afa olug enesieg faife. Afa Ju elim lasflam afa afwambanai elim gafa faife. \p \v 11 Afa God mungwali elim mungwalofug la kwefihianugeg. \p \v 12 Afa afwambanai el Mosesna nihe mom flig fwainig afa ehengel sa amtakwalig nihe fig eba ehengelim awaiegim. Afa Ju el ati nihe mom flig afa ehengel sa amtakwalig nihe esig eba nihe mo ehengelim kwefihianugefe. \p \v 13 Afa el nihe mom sa higig enag mas ehem Godna nof la afsug kabag fei. Amo, el sati nihe mom higigim patalfug eba God enaig elim og ne afsug kabag el. \p \v 14 Afa maia afwambanai elni sawieg buihiagba asa mungwalofug esig sa nihe mo esog eba enag ogfug ehengel Mosesna nihe mom fig fwainig afa ati anwenafig suialagim amtakwaligim. \p \v 15 Afa enag ogfug eba nihe mo ehengelni olug yi go. Afa olug yi gafa ehengelim enaig pugufenig enag ogfug eba nufunam asa ansiaba ehengelni onigig hefum sehtigig afa ansiaba onigig og ne suialag eseg. \p \v 16 Afa suialag mo ka sihig eba enaig esog maia God Sisas Kraisim sihinaiba sa elim kwefihianugegim asa ehe gafa elni olmegam onigigim kwefihianugefe. \s1 Nufunam Ju el ambangel maia? \p \v 17 Afa nengel Ju el ne enaig esogog, kagelba Ju el afa kagelni onigig Mosesna nihe mo la afohie asa God kagelim membenig. \p \v 18 Afa ne anwenafifi mangwal God asa membeg sa ne esi. Afa nihe mo nengelim ogfunig mangwal suialag sa goseg asa ma ne suialag nihem patalfug. \p \v 19 Afa ne enaig onigig fig nengel Ju sa ma noftet elim kwagani afa nengel ofenai ombusug fig asa elim si megam afohie. \p \v 20 Afa ne enaig esog, el onigig auwiauwigim nengel Ju sa ma ehengelim ogfunugei afa ne kwablog elim numwehenugeg. Afa ne ati enaig onigigfig ne nihe mom anwenafig asa ne mungwali anwenafig afa neana mo ne sihig eba nufunam. \p \v 21 Afa ne mingnag elim ogfunig asa ne mas nimbeafna mo patalkug mo afa ne esog nofeka ukwefi asa nimbe mo ne ukwefeg. \p \v 22 Afa ne elim esonig nofeka aga taitufi asa nimbe mo ne enaig eseg. Afa ne mwakwal Godim oksiageg asa ne ikagim ehengelni lala nai ukwefeg. \p \v 23 Afa ne nimbeafum fingi fig asa Godna nihe mo nem pugunig. Afa ne enag nihe mom filafatig asa afwambanai el enag mom amtakwalig mo sihinig afa ehengel Godna mom oksinig. \p \v 24 Afa Godna ginof enaig esog, “Afa nengel Ju el amtakwalig nihe esig asa afwambanai el Godna unehlagim memp kusufinig.” \p \v 25 Sa ne Ju el nihe mom numwehe patalfufife asa nihig lofug kokohiage nihem ogfug ne Godna suialag Ju el feg. Asa ne nihe mom filafefe eba ogfug nimba gwenaig afwambanai el lofug mas nihig lofug kokohiageg mo. \p \v 26 Afa afwambanai el asa mas nihig lofug kokohiageg mo afa enaig el nihe mom numwehe patalfuiba asa God ehem nangugim onigig asa ofenai el nihig ati kwafog. \p \v 27 Afa enaig el mas nihig lofug kokohiageg mo afa ehe Godna nihe mom patalfugba asa heafna nihe ambala ogfug nengel Ju el mas suialafig mo. Afa ne Mosesna ginof kehlig afa nimbeafgelni nihig lofug kokohiageg asa nihe mom filafatig. \p \v 28 Afa el Ju elni nihe eseg afa enag nihe ehem mas enaig esenag mo asa ehe mas nufunam Ju el feg mo. Afa nihig lofug kokohiageg nihe mas elim enaig esenag mo asa ehe Godna el feg. \p \v 29 Amo, Mosesna ginof elim mas enaig esenag mo eba Godna Sungwabug elni olug megam seaifugba ogfug ehe Godna el feg afa enaig el eba nufunam Ju el feg. Afa el mas enaig elim fingi fenai afa God ehem fingi feg. \c 3 \p \v 1 Asa ne haig onigifeg? Ne Ju el fefe atiaho eyi mangwal asa suialagba feg? Afa nihig lofug kokohiageg nihe atiaho Ju elim kweagfug me? \p \v 2 Afa lasflam ka enaig esog eba suialag nemug bigel Ju el fig asa God heafna mo Ju elni ninga la fwahana. \p \v 3 Afa mingnag Ju el Godna mom patalfuiag fwainigba asa atiaho God gafa gwenaig faesefe asa heafna mom mas patalkui? \p \v 4 Amo, eba awai. Afa mungwali el asa mwakwalig esig afa God mas enaig esei afa mo asa ehe sihig enam nufunam eseg. Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa neana mo ogfug ne nufunam feg. \q1 Afa maia el nem sehinibi afa ne nufunam mona filaklaitig. \rq Sam 51:4\rq* \p \v 5 Afa sa bigelni amtakwalig nihe ambala ogfuiba asa God eba afsug kabag nemug feg. Haig big esogofe? Maia God bigim susug mungwag faifiba eba ehe amtakwalig ho eseg? Amo enag mo eba hwa bitenai amtakwalig onigig. \p \v 6 Afa nofeka enaig onigifi. Afa sa nufunam God amtakwalig eseteba ehe mas mungwali elim numwehe kwefihianugei. \p \v 7 Afa mingnag sa enaig esogog, asa kagelni mwakwal nihe ambala ogfug God eba nufunam nemug feg afa enaig heafna unehlagim fingi fegba haisegba God kam og amtakwalig el ne feg. \p \v 8 Asa mingnag el enaig onigig figim esog, sa big amtakwalig esig asa suialag pugufe. Mingnag el kagelim sehini og kagel enaig mo sihig. Afa ehengelni onigig eba amtakwalig asa God ehengelim amtakwalig mungwag faife. \s1 Mas amban el mungu eba suialafeg mo \p \v 9 Afa haisegba atiaho bigel Ju el Godna nof la suialag fig afa afwambanai el eba awai. Amo, eba awai. Afa ka ati nem sihianig Ju el afa afwambanai el bigel mungwali amtakwaligim ahnai skaufig. \p \v 10 Afa Godna buk enaig esog; \q1 Mas amban mungu afsug el feg mo. Awai nemug. \q1 \v 11 Afa mas amban mungu anwenagna feg mo Godim yisgiegim. \q1 \v 12 Afa mungwali el Godim nangu fwahigim asa esug el feg \q1 afa mas amban mungu suialag eseg mo. Awai nemug. \rq Sam 14:1-3\rq* \q1 \v 13 Afa ehengelni mo lagig algana fegim ofenai melni nifung lofeg. \q1 Afa ehengelni meleg la elim mwakwal fegonug. \q1 Afa ehengelni mo lagig elim tigifatig ofenai pou. \rq Sam 5:9\rq* \q1 \v 14 Afa ehengel nai yi haig haig agi mo memtola pugunig. \rq Sam 10:7\rq* \q1 \v 15 Afa ehengel ikagna afugum elim kwagiskugum. \q1 \v 16 Afa ehengel hanai yi gafa afugum gawigim amtakwaletifigim afa elim kinig faigog. \q1 \v 17 Afa ehengel mingnag el nanam mas aflahlanam augui. \rq Ais 59:7,8\rq* \q1 \v 18 Afa ehengel mas Godim ahnai skaufeni. \rq Sam 36:1\rq* \p \v 19 Afa big anwenafig bigel Ju el nihe mona ahnai skau afohie asa big Ju el enaig esofe ka mas amtakwalig esena mo. Asa God Ju el mi afa afwambanai el mi bigim gwenaig kwefihiagefe. \p \v 20 Asa mas amban el nihe mom patalkugum asa Godna nof la afsug afohieg mo. Afa nihe mona gafugag enaig eseg eba elim ambala ogfunag bigel amtakwalig eseg. \s1 Mango God eseiba asa el afsug afohie \p \v 21 Afa ilawo God bigim mina ogfunig asa el Godna nof la afsug kabag fig. Afa nihe mo mas ena mina la go mo. Afa Mosesna nihe mo afa Godna mo fli sihiafule el i ena mina mom ati sihi fwahini. \p \v 22 Afa amban el Sisas Kraisim olug oniginag afa God ehengelni olug onigigim nangugim asa ehengel Godna nof la afsug kabag fig. Afa mungwali el gwenaig mungwalofug fig asa God enaig esenig. \p \v 23 Afa mungwali el amtakwalig esig asa Godna suialag sawiegim big fagufakig. \p \v 24 Afa Sisas Krais lahanigim afa elim pese lambig asa enag God esmunagim kwaganigim asa el ehena nof la afsug kabag fig. \p \v 25 Afa God heafna Legim ambala faig asa ehe lahagim afa Alagna olugim tigai pifakag. Afa amban el Sisasim olug oniginag asa ehena taf enaig elni amtakwaligim busufla fatigba asa God mas ehengelim olug kakagenig mo. Afa enag ogfug God eba suialag kwefihiageg el feg. Afa autunam God aflahlanam fena asa elni amtakwaligim mas haig eseni. \p \v 26 Afa glauwaba ehe elni amtakwaligim mungwag susug faig asa ogfug ehe suialag kwefihiageg el feg. Afa ehe amtakwaligim mungwag faig afa el Sisasim olug onigigim enaig esenig asa ehengel Godna nof la afsug kabag el fig. \p \v 27 Afa big mas enaig onigi big nihe mom patalkug asa big afsug el fig. Amo, bigelni olug onigig mungu fegba asa big afsug fig. Asa big mangwalna befim mas fingi fi. \p \v 28 Afa ati big enam numwehe anwenafig nihe mom patalfuiag eba mas el Godna nofla afsug fei. Eba heafna olug onigig mungu ehem enaig esegba asa afsug el feg. \p \v 29 Atiahog God eba Ju elni mungu? Amo, ehe afwambanai elni God gafa feg. \p \v 30 Afa God eba mungu feg! Asa ehe Ju elni olug onigig nangugum esog ne afsug el fig. Afa afwambanai elim gafa ehe ehengelni olug onigigim nangwanigim asa gwenaig esonig. \p \v 31 Atiaho sa big enaig esogoi Mosesna nihe mo eba esug feg me? Amo eba awai. Olug onigig esegba nihe mo nufunam feg. \c 4 \s1 Abrahamna olug onigig ehem esegba asa ehe afsug feg \p \v 1 Atiaba enam nufunam feba sa big biafna simp Abrahamim onigini. Mango maia ehe anwenafena? \p \v 2 Atiaba Abraham suialag gafugag fegba asa God ehem og ne afsug el feg eba ehe sa ma elni nof la hefum fingi fei. Afa Godna nof la asa ehe enaig esefe. \p \v 3 Afa Godna mo enaig esog; \q1 Abraham Godim olug onigina asa God ehem og ne afsug kabag el feg. \rq Stt 15:6\rq* \p \v 4 Afa el sa gafugafegim asa kig flag ehe mas enaig og ka esug flag amo eba heafna ehenge pusnanam flag. \p \v 5 Afa amban el sa olug onigig nai yi mungu feg afa ehe mas gafugagfeg mo eba ehe ati anwenafeg God amtakwalig elim suialafenag asa God enaig elni olug onigigim nangunagim asa og ne afsug el. \p \v 6 Afa Devit gafa gwenaig esog elim God sa esonig ne afsug el afa ehe nihe mo esig fwainig eba enaig el sa ma suialag augufei. Afa Devit enaig esona; \q1 \v 7 Afa ambangelni amtakwaligim God sa fwahanigim afa gigafenig eba enaig el sa ma suialag augufi. \q1 \v 8 Afa ambanna amtakwaligim Ainiyag sa mas suwignig mo enaig el eba sa ma suialag augufi. \rq Sam 32:1,2\rq* \p \v 9 Afa Ju el nihi lofug sa kokohiagig. Atiahog enaig el mungu sonag suialag auguiagba fli me? Amo, sonag suialag auguiag afwambanai el gafa flifi. Eba big Godna mom ati onigig eba enaig esog, “Abraham Godim olug onigina asa God ehem og ne afsug kabag el feg.” \p \v 10 Ansi maia God Abrahamim ena moba sihina? Atiaho ehe nihi lofug kwafona? Amo, Abraham nihi lofug kofwag fwainig fiahfenaba asa enanam God ehem sihina og ne afsug el. \p \v 11 Asa sumi yi ehe nihi lofug mo kwafona afa enag eba ogfug enanam ehe mas esena mo God ehena olug onigigim mungu nangugum asa og ne afsug el. Afa mungwali el nihi lofug kokohiagig fwainig afa Godim olug oniginigbi asa God ehengelim og na afsug el fig, afa Abraham eba ehengelni simp lofug fenig. \p \v 12 Afa ehe gafa nihi lofug kokohiageg elni simp fenig. Afa ehengel nihi lofug kofwag afa ming gafa ehengelni olug onigig eba bigelni simp Abrahamna minam patalfug. Asa enanam Abraham nihi lofug kofwag feg fwainig gafena. \s1 Abraham olug onigigba asa Godna sihi fwahag flana \p \v 13 Afa autunam God Abrahamim enaig esona ne nai yi afa neana simbianigag nupbiagenam asa mungwali bitem ihlafiahgefe. Afa God mas enaig onigig mo Abraham nihe mom patalkug asa ka ehem enag mo sihi fwahag faig. Amo, Abraham Godim olug onigig fenaba asa God ena nai yi nangunam esog nemba afsug el afa ka nem enag mo sihi fwahag faig. \p \v 14 Afa el fwina onigig asa nihe mo patalkug afa atiaba God enaig elim mo sihi fwahag faigbi asa elni olug onigig eba meg behig afa enag mo sihi fwahag wasneig fwainig feg. \p \v 15 Asa nihe mo ogfug mungwali elbi amtakwalig asa God bigelim olug kakagenugeg. Afa nihe mo higig fwainig feteba eba mas el enam filafiti. \p \v 16 Asa God elni olug onigigim nangugum afa heafna mo sihi fwahag enaig elim faig. Afa Abrahamna simbianigag sa ma ena mom anwenafi eba nufunam feg asa God mungu gafugafegim afa ehengelim esmunagim kwaganig. Afa el sa nihe mom patalfug God eba mango enag elim mungu eseni mo. Amo, el amban Abrahamna olug onigig lofufeg ehe enag mo sihi fwahag faife. Asa Abraham ofenaiba bigelni simbianga fenig. \p \v 17 Afa Godna ginof la God Abrahamim enaig esona, “Ka nem eseg asa haig haig el mungwali bite nai nem sefli kagelni Alag feg.” Afa Godna nof la Abraham ehe bigelni alag feg. Afa Abraham enaig olug onigig feg God sa ma lahag elim ilafoi afa mangwal sa mas gohug mo asa ehe mo behig esog sa apukeg. \p \v 18 Afa God Abrahamim enaig esonag, ne luwal ahfoklafe afa Abraham anwenafena eba mas pugui asa ehe Godna mo sihi fwahagim nufunam olug onigig asa ehe haig haig elni simbianga pugunig. Afa Godna ginof enaig esog, neana simbiangag eba fwina nupbiagefe. \p \v 19 Afa Abraham 100 yia muhla feg afa ehe onigig kana elig mas wasneig mo eba mungwalofug lahag el lofeg afa Sara mas luwal foklai asa heafna olug onigig mas auwiauwig mo eba gwese wasneig go. \p \v 20 Afa ehe Godna mo sihi fwahag flanam afa mas sambaganingi onigig nafena mo. Amo, heafna olug onigig ehem wasneigna afa sa ehe Godim fingi fena. \p \v 21 Afa ehe ati anwenafeg God fwina wasneig nafeg asa mangwal ehe sihi fwahag eba ehe nufunam esefe. \p \v 22 Asa God enaig esog, ehe eba olug onigig el feg asa ehe afsug el feg. \p \v 23 Afa enag moba Godna ginof la go, “ehe afsug el lofeg” eba mas Abrahamim mungu esona mo. \p \v 24 Afa enag mo bigelim gafa fenig asa bigel enaig olug onigig fig God bigelni Ainiyag Sisasim lahag la naim ilafo fatig. \p \v 25 Afa bigel amtakwalig el finibi asa ehe Sisasim angoluwag elni ninga la fwahanaba sa lahana. Afa God ehem biteg fenai ihlaflatigim nofkenag faig asa big Godna nof la afsug kabag el afohie. \c 5 \s1 Glauwo big Godna nof la afsug el afohie \p \v 1 Afa bigel Godim olug oniginigbi asa big Godna nof la afsug kabag el fig. Afa bigelni Ainiyag Sisas Krais bigim esenigbi asa big God i mungwa ahfeg. \p \v 2 Afa bigel Sisasim olug onigig asa bigim lambku Godna esmunagim kwaganig mina fwatig. Afa big ati anwenafig asa big enam nengeafo sumi yi eba big Godna suialag gawig lambifi asa big enam sifakalifi. \p \v 3 Afa maia bigim haig haig minafeg pugunibi asa big enam gafa sifakalinife. Asa big anwenafi enam bigim yuhnag asa big numwehe kinig kahli. \p \v 4 Afa big enaigba esibi eba bigelni mungwali nihe Godna nofla suialag apukefefe. Afa enaba ogfug suialag gawigim God mo sihi fwahag enaba big lambifi. \p \v 5 Afa sa big anwenafi enag mo sihi fwahag eba fug lugug asa God heafna Sungwabug bigim faig afa enag Sungwabug Godna membug bigim ihlafenugeg. \p \v 6 Afa maia big wasneig kwefwag bibefim fi fwainig fifinibi asa enanam Krais bigim amtakwalig elim lahanig eba suialag osuna God kanog fwahag. \p \v 7 Afa big bitenai el mas enaigba esi afsug elimbi lahani. Eba mungu mungug el sa ma enaig onigig fi suialag elim lahanig me. \p \v 8 Eba God ogfug ehe bigim fwina membenig afa maia big amtakwalig el afohie fenaba asa Krais bigim lahanig. \p \v 9 Afa ehena lahag enaig esegba asa big Godna nof la afsug kabag el fig. Afa sa big enam numwehe anwenafi afa ehe nai yi God mas bigim olug kakagenam susug fai. \p \v 10 Afa big Godna angoluwag el finibi asa heafna Legna lahagna big God i pese ugweag ahfeg. Afa eba fwina ambala fiahgeg asa Kraisna nofkenagag ati ogfug eba God bigim pese lambife. \p \v 11 Eba ena mungwa mo amo big Godim sifakalig esenigbi asa bigelni Ainiyag Sisas Krais lahagba asa big God i pese ugweag ahfeg. \s1 Adam nai yi pigihiag el fig afa Krais nai yi nofkenagag el fig \p \v 12 Afa mungu elni nihe la hwa bite la amtakwalig puguiageg afa enag amtakwalig nihe eba lahag upugug. Afa mungwali el amtakwalig esigbi asa mungwali el pigiefug. \p \v 13 Afa maia nihe mo gig fwainig fiahfenaba afa enanam amtakwalig hwa bite la ati gofena. Eba God mas el ni mungu mungu amtakwalig suwigi eba nihe mo awaiena. \p \v 14 Afa Adam nai yi fenam ikan Moses nai yi pugunaba mungwali el lahagna ahnai skaufini. Afa ehengelni amtakwalig esigbi eba asa Adam esena mas enaig mungwalofug feg mo. \p Afa Adam eba Sisasna lasug mo feg asa enag el sum blog. \p \v 15 Afa Godna esmunagim kwegfwag i afa Adamna amtakwalig nihe i mas mungwalofug ahfeg mo. Afa mungu el amtakwalig esenaba asa kaksag elim pigig gofena. Afa Godna esmunagim kwegfwag enam gwesim gosenag. Afa mungu el Sisas Krais elim esmunagim kwaganigim asa kaksag elim fwina suialafenig. \p \v 16 Afa Godna suialag nihe i afa Adamna amtakwalig nihe i ahfegim asa sambaganingi li fug ahpugugim afa alganam ahfeg. Afa Adam amtakwalig mungu esegba asa God ehem kwefihianagenam enaig esog mungwali el eba amtakwalig el fig asa sumi yi God ehengelim mungwag faifi. Afa kaksag amtakwalig nihe puguiagegba asa mungu el lahanigim esmunagim kwaganig asa God enaig esog nengel mungwali afsug el fig. \p \v 17 Eba nufunam mungu el amtakwalig esegba asa mungwali el lahagna ahnai skaufini. Afa mungu elni suialag nihe pugugim enam gwesim gosenag. Afa amban el Godna kwania esmunagim kwegfwag flagim asa Godna nof la afsug afohie asa enaig el Krais nai yi heafgelni nofkenagagim numwehe lambfiahfu. \p \v 18 Eba enaig eseg mungu amtakwalig nihe pugugba asa God mungwali elim sumi yi mungwag faifi. Afa gwenaig eseg mungu suialag nihe pugugba asa God heafna elim enaig esonig ne mas haig esig mo afa ehengel nofkenagag flig. \p \v 19 Afa mungu el Godna mo flafunaba asa mungwali el amtakwalig el fig. Afa gwenaig eseg mungu el Godna mo patalkunaba asa ma mungwali el Godna nof la afsug el fig. \p \v 20 Afa nihe mo pugugba asa el enanai yi fwina amtakwalig nihe eseagig. Afa hanai yi sa amtakwalig nihe kwania fego asa Godna esmunagim kwaganig enam fwinam gosenag. \p \v 21 Afa ilawana amtakwalig nihe wasneinaba asa mungwali el lahagna ahai skaufini. Eba nufunam afa enaig gafa nufunam feg. Afa glau Godna esmunagim kwaganig wasneigo afa bigelni Ainiyag Sisas Kraisna gafugag elim esenigbi asa Godna el heafna nof la afsug figim asa ehengel wahkig nofkenagag flig. \c 6 \s1 Bigelni autunai sawieg Krais i big ahlahawagig afa Krais nai yi big nofkenagag go \p \v 1 Haig onigig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseafufi asa God bigim esmunagim kwaganig fwina kwania fiahgei? \p \v 2 Amo, mas big enaigba esi. Afa ati big Krais i ahlahag asa big mas amtakwalig nihem ahnai skaufini. Asa nofeka afohienam amtakwalig nihem esiafufum. \p \v 3 Ka onigig ati ne enam anwenafig? Bigelni bu la apaiyeg eba ogfug bigel Sisas Krais nai yi afohie asa big ehe i ahlahawagig. \p \v 4 Afa big bu la apaiyegba enaba enaig esig big Krais i ahlahawagigba asa bigim biteg kife la kumotigig. Afa Alagna kigmog suialagna Kraisim lahag la nai ilafofatigba asa big gafa mulug nofkenagag mina la afohie. \p \v 5 Atiaba big mungwa Krais i siahfeg ahlahawagigba asa big pese ahbuihia asa gwenaig ehe eseg. \p \v 6 Afa big enam anwenafig, bigelni autunai sawieg li katigeg la Krais i ahlahawagig. Asa enag autunai sawieg mas wasneig mo asa big mas amtakwalig nihena gafugag el fig mo. \p \v 7 Asa amban el sa lahag enaig el mas amtakwalig nihena wasneigim ahnai skaufeg mo. \p \v 8 Afa big Krais i ahlahawagigba afa big enaig olug onigig fig afa eba ati ehe i ahgofufe. \p \v 9 Afa big anwenafig Krais lahagim pese buihia afa ehe mas pese lahai asa ehe mas lahagna nihem ahnai skaufeg mo. \p \v 10 Afa Krais mungunagim lahagim afa enagba mungwali amtakwalig nihem filafatigba asa gwese wahkig go. Afa heafna nofkenagagba ehe Godim esena go. \p \v 11 Asa ne gwenaig onigig fi ne ati lahag asa ne mas amtakwalig nihem ahnai skaufenai. Eba Sisas Krais nai yi ne nofkena goba asa ne Godim esena go. \p \v 12 Afa bigelni elig eba mwakwalig gohug afa ese nengelni elig amtakwalig nihem patalkufe asa ne eligni amtakwalig sawiegim ne eseg. \p \v 13 Afa nofeka nimbeafna elig mungu fwahaiba sa ma ikai amtakwaligim ahnai skaufenai afa amtakwalig nihe esegim. Amo, ne nimbefum sa Godim mungwal faiye ofenai lahag el pese nofkenagag flag. Afa sa ne nimbeafna mungwali elig Godim ahnai skaufenai asa suialag nihe eseg. \p \v 14 Afa ese amtakwalig nihe nem gosenafe. Eba mas ne Mosesna nihe mo ahnai skaufenai amo eba ne Godna esmunagim kwaganig la ahnai skaufenafe. \s1 Bigel suialag nihena esug gafugag el fig \p \v 15 Afa big mas nihe mom ahnaig skaufini eba God bigim esmunagim kwaganig. Haig big fig? Sa big amtakwalig niheba eseafufi me? Amo, big mas enaig esi. \p \v 16 Ka onigig ati ne enam anwenafig, afa maia ne enaig esog kaba neana esug gafugag el fefe asa ne enag elni mom patalkug. Afa sa ne amban el ne higinam patalkuiba eba ati ne ehena esug gafugag el feg. Atiaba ne amtakwalig nihena esug gafugag el feg eba ne amtakwalig mina ikafe nem lahag pugunafe. Afa atiaba ne Godim higinam patalkug eba ne afsug nofkenagag flafe. \p \v 17 Afa autunam ne amtakwalig nihena esug gafuag el fini. Afa nimbeafna mungwali onigigna nufunam mo nem faigogba afa ne fligim patalfug. Asa big enam Godim suialag oni. \p \v 18 Afa God nem amtakwalig nihe nai pigi fwatigba asa ne suialag nihena esug gafugag el fig. \p \v 19 Afa neana anwenag weti feg asa enaig mo ka bite nai lasug mo sihig. Eba nufunam autunam ne nimbeafna eligim nufwef nihe la fwahanam afa haig haig amtakwalig nihe la eseakafenaba asa ne ena nai yi esug gafugag el fini. Asa glauwa gafa sa ne gwenaig esi nimbeafna eligim sa suialag nihe la ahnai skaufinim asa afsug kabag afohiefim. \p \v 20 Afa maia ne amtakwalig nihena esug gafugag el afohiafenaba enanam suialag nihe mas nem kehlana mo. \p \v 21 Afa autunai nihe asa ne esini eba nem afwanefug faig afa enaba mas ne mango flini mo. Afa enaig nihe eba lahag mina feg. \p \v 22 Afa glau God nem amtakwalig nihe nai pigi fwatigba asa ne Godna esug gafugag el fig. Afa enaba ne afsug kabag nofkenagag flig asa ne wahkig nofkenagag mina la afohie. \p \v 23 Afa amtakwalig nihe eba mungwag bigim lahag faig. Afa Godna esmunagim bigim kwaganig eba wahkig nofkenagag feg. Enaba bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi go. \c 7 \s1 Angwafig afa heafna alagag lasug mo \p \v 1 Afa nilite, nengel ati ne nihem anwenafig. Sa hig, eba nofkena elim nihe mo kike lambku. Afa melig pigieg elim eba mas kike labgufi. \p \v 2 Afa ka nem lasug mo osihin, afa nihe mo enaig esog alagag nofkenagafiba heafna angwag sa ma ehi ahgofi. Afa maia lahagba eba ena nihe mo mas ena angwafigim kehlag mo. \p \v 3 Afa alagag nofkenagofiba asa angwafig ming saglag la ikafe enaig angwafig eba mina angwafig. Afa heafna alagag lahagba eba ehe mas nihe mom ahnai skau fenai. Afa ehe ming saglag la ikagba ehe mas amtakwalig nihe feg mo. \p \v 4 O nilite, neba gwenaig fig. Afa neagafa Krais i ahfegim ahlahawagig asa ne mas nihe mo ahnai skaufenig mo. Afa God Sisasim biteg kife nai ilafo lasug asa ne ehena feg asa big Godna suialag gafugagim esigbi asa fug lugug. \p \v 5 Afa maia big eligni amtakwalig sawiegim ahnai skaufeba afa nihe mo bigelni elig nai yi amtakwalig nihem fuklakukug asa bigelni gafugag eba lahagim upugug. \p \v 6 Afa mangwal sa bigim kike lambugu glau ehe mas bigim enaig esenig mo. Afa big lahag asa mas nihe mo ahnai skaufeg mo. Asa big mas nihe mom Moses ginofegim patalfug mo asa Godna gafugag esigim. Eba autunai mina afa glaunai minaba big fligim asa Godna Sungwabugim patalfug. \s1 Nihe mona gafugagba afa amtakwalig nihe i \p \v 7 Atiaho sa big enaig esogoi nihe mo eba amtakwalig nihe me? Amo, big mas enaig esogoi. Afa nihe mo kam ogfunag amtakwalig nihe eba mango maia. Afa nihe mo esog fwainigba nofeka mingnag elni mangwal gawigim membenim eseagi. Afa eba mas ka enam ambala anwenafi enaba eba amtakwalig nihe feg. \p \v 8 Afa ka enag nihe mo onigigim afa ena mina gam amtakwalig nihe kam haig haig onigigim fingi fenagba asa ka elni gawigim membenig. Afa nihe mo fwainigba amtakwalig nihe eba wasneig fwainig. \p \v 9 Afa autunam ka mas nihe mom anwenafena mo asa ka og, kaba suialag nofkenagag el feg. Afa maia nihe mo pugugba asa amtakwalig nihe wasneigni feg. \p \v 10 Afa maia amtakwalig nihe gohugba asa kam lahag. Afa nihe mo membenag nofkenagag faig afa enag nihe mo kam esenagba asa kam lahag pugug. \p \v 11 Afa ka ambala ati anwenafeg Mosesna nihe mo enaig esog nofeka enaig ese afa amtakwalig nihe ena flagim asa enana kam mwakwalenag. Afa enag mina gam amtakwalig nihe kam tigefatig. \p \v 12 Asa nihe mo eba afsug kabag feg afa ehena mo eba afsug kabag feg afa sufniag feg afa suialag feg. \p \v 13 Haigsegba, atiaho enag suialag nihe mo kam tigifatig. Amo, eba awai. Afa amtakwalig nihe enag suialag nihe mo flagim asa enaig eseg. Afa enaba amtakwalig nihem ambala ogfug. Afa nihe mo amtakwalig nihem esenagba asa enag fwina amtakwaliageg. \s1 Amtakwalig nihe ka oksigim ka pese eseg \p \v 14 Ati big anwenafig Godna nihe mo eba Godna Sungwabug yi nai blog. Eba ka bite nai el asa ka amtakwalig nihem ahnai skaufenag. \p \v 15 Afa ka mas enam anwenafeg mo asa ka eseg. Afa mangwal koka ese eba mas ka enam esei. Afa nihe sa ka oksig eba enam ka eseg. \p \v 16 Afa mangwal sa ka oksig asa ka eseg enaba ogfug ka enaig esog nihe mo eba suialag feg. \p \v 17 Asa kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg. \p \v 18 Afa ka anwenafig suialag nihe mas kana eligni sawieg la sefu go mo. Afa koka suialag nihe ese eba ka haig ese mo. \p \v 19 Afa suialag nihe koka ese ka mas eseg mo. Afa amtakwalig nihe ka oksig enaba ka eseg. \p \v 20 Afa nihem sa ka oksig asa enam ka eseg afa enaba ogfug eba kike enaig ese mo eba amtakwalig nihe ka nai yi go enag ehe eseg. \p \v 21 Asa ka anwenafeg enaig onigig eba nufunam feg. Afa maia koka suialag nihe ese afa sa amtakwalig nihe muhla go enag kam huguflaukug. \p \v 22 Afa kana olug onigig Godna nihe mom sifakalenag. \p \v 23 Afa ka anwenafeg ming amtakwalig onigig kana elig nai yi go. Afa enag elig yi nai onigig i afa olug yi nai onigig i ahoflago. Afa amtakwalig onigig kana elig yi gafugafego asa enag kam fwina kikegu. \p \v 24 O kasambam, enag eligni sawieg ona kam tigefati. Afa amban sa enam pigifatife. \p \v 25 Afa ka Godim suialag onag asa bigelni Ainiyag Sisas Krais nai yi ehe enaig eseg. \p Asa ka enaig goheg. Kana onigig Godna nihe mom ahnai skaufegba afa ka patalkug. Afa kana elig amtakwalig nihem ahnai skaufegim afa enam patalkug. \c 8 \s1 Godna Sungwabug bigim kwaganig \p \v 1 Asa glanuwaba mungwali el Krais Sisas nai yi afohie eba God ehengelim mas kufeni. \p \v 2 Eba Godna Sungwabugni nihe mo bigim esenigbi asa big Krais Sisas nai yi gaba afohiegim sa big nufuna nofkenagag flig asa ka mas amtakwalig nihe mi afa lahag mi ahnai skau fenag mo. \p \v 3 Afa elni onigig mas wasneig feg mo asa Mosesna nihe mo mas ihlafeg mo amtakwalig nihem fingi fatiagim. Asa God heafna Legim ningihiana. Heafna Legna eligni sawieg eba gwenaig amtakwalig elni sawieg lofug fenam afa ehe mas amtakwaligim esena mo. Afa ehe elni amtakwaligim awaie fatiagim eba asa hefum lahana. \p \v 4 Afa God enaig esena asa big eligni sawiegim fwahinim afa Godna Sungwabugim patalfu. Afa suialag nihem asa nihe mo esog sa ne enam esi sa ma enag big nai yi nufunam pugui. \p \v 5 Afa ambangel sa eligni sawiegim patalfug eba heafgelni sawieg onigigim gwese lugwa. Afa ambangel Godna Sungwabugim patalfug eba Sungwabugni sawieg onigigim gwese lugwa. \p \v 6 Asa el autunai eligni sawiegim onigafu asa enaig elim eba lahag pugunfi. Afa el sa heafgelni onigigim Godna Sungwabugim ahnai skaufinig asa enaig elbi nufunam nofkenagag i afa olug enesieg i flafe. \p \v 7 Eba autunai eligni sawieg Godim angoluwag fenag. Afa enag mas Godna nihe mom ahnai skaufeg mo. Afa eba nufunam enag sawieg mas ihlafe ena mom patalkuiagim. \p \v 8 Afa el autunai eligni sawiegim patalkug enag el eba mas Godim sifakalig fai. \p \v 9 Eba nengel mas autunai eligni sawiegim ahnai skaufig mo. Amo, Godna Sungwabug nengel nai yi go asa nengel Sungwabugim ahnai skaufinig. Afa amban el Kraisna Sungwabugni feg fwainigba eba mas Kraisna el feg mo. \p \v 10 Afa amtakwalig nihe goba asa nengelni eligim pigiego. Afa Krais ne nai yi go asa God enaig esog neba afsug el fig asa nengelni sungwabug nofkenag afohie. \p \v 11 Afa God Sisasim biteg kifenai ilafofatigba afa sa Godna Sungwabug nengel nai yi go. Enaba nufunam fegba asa gwenag God enaig esenifie asa sumi yi nengelni elig pigiegim afa sa ehe enag Sungwabugni nengelim pese ilafofatife. \p \v 12 Afa nilite, God bigim awamonigim asa big heafna Sungwabugni sawiegim patalfug. Afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim patalfu eba mas big ehena kwegfwag flig mo. \p \v 13 Afa ne enaba patalkuiba eba nem suwia mina gam huguflaku. Afa ne Godna Sungwabugni eliginai amtakwalig nihem tigefatiagba eba ne nufunam nofkenag gofe. \p \v 14 Afa amban el Godna Sungwabug ahnai skaufeg eba Godna luwalig fiahsaieg. \p \v 15 Afa mango ne enaig Sungwabug flig mo asa nem pese esenigbi asa ne esug gafugag el fig afa ne embefig. Amo, ne enag Sungwabug fligbi asa nem esenigbi sa ne luwalig fig asa big Godim esonig, “Api ne kana Alag.” \p \v 16 Afa Godna Sungwabug i afa bigna sungwabug i sihiag ahfego afa Godna Sungwabug enaig esog eba nufunam big Godna luwalig fig. \p \v 17 Afa big Godna luwalig figbi eba heafna suialag gawig sa luwalim fwahanig asa big enag lambifi. Afa mangwal God Kraisim sa faig eba big gafa gwenaig flifi. Afa Krais susug flag asa bigel gafa susug flig asa God Kraisim fingi fukug asa bigim gafa fingi fukufe. \s1 Autunai la God bigim suialafehiagefe \p \v 18 Afa ka enaig onigig feg eba big anwenafig mangwal suialag nemug God sa bigim esenifi. Afa maia ka enag suialagim onigigba asa susug bigim glau gohunig eba kana onigig la wetiti feg. \p \v 19 Afa mangwal mungwali God sa eseageg eba enag afigigiafo maia God heafna luwaligim ambala upugunibi. \p \v 20 Afa autunam Adam amtakwalig nihe esenaba asa God mungwali bite nai gawigim enaig esonig sonaig gafugagba esug eseafo. Afa bite nai gawig mas enaig esih mo eba Godna sawieg enaig sa pugufe. Asa God afigigego, \p \v 21 autunai la bite nai gawig nogiag nihe mi afa fwina nugwakale goka mi pigifwatiba asa eba fwina suialag afohiefe ofenaiba Godna luwalig. \p \v 22 Afa big anwenafig mungwali bite nai gawig sa eyiogog ofenaiba angwafig luwalim foklagim onigis ikag glawaga gwesego. \p \v 23 Mango enaig mungwa mo afa big gafa gwenaig esig. Afa ati big Godna Sungwabug flig asa big anwenafig sumi yi big ehena mingnag suialag gawig lambifi. Asa big gafa ol megam eyiogogim afa afigigiafo ehe bigelni eligim mulug esinifi afa enag ogfug ehe bontag luwal lofugim lambife. \p \v 24 Afa maia God bigim pese lambigba afa big onigigim afa nengeafu asa ehe enag gafugag suialag nemug fiahgefe. Afa maia big mangwal sa enaig fligbi afa big mas pese enam nengeafufi. Afa el sa flag ehe mas enam nengefofi. \p \v 25 Afa big ati anwenafig mangwal big mas flig mo asa big enam nengigim nengeafo. \p \v 26 Afa ming gafa gwenaig feg maia big wasneig fwainig figbi asa Godna Sungwabug bigim kwaganig. Afa big mas betenna suialag minam anwenafig mo asa Sungwabug ehe Godim sahnag sa ehe bigim kwaganife afa mona mas ihlafeg mo asa ehe ol megam eyiogim Godim sihinag. \p \v 27 Afa God elni olugim ati fahigeageg afa ati anwenafeg Sungwabug mangwalim esog asa ehe Godna afsug el gohugum afa Godim wasneig mo sihinag eba Godna sawieg mungwalofug feg. \p \v 28 Afa big anwenafig mungwali mangwal pugufeg God enam eseageg asa el ehem membenig ma sa ehengelim suialafeni. God ehengelim awamonug asa ehe heafna sawiegim patalfug. \p \v 29 Afa autunam God ati anwenafeg amban el heafna el pugufe afa ehengelim kanog fwatig asa heafna Leg lofug fi asa heafna Leg eba kaksag nilitem eteg finig. \p \v 30 Asa ambangelim God ati wefug fwatig afa ehengelim gafa awamonug. Afa ambangelim God enaig esinig eba enag el gafa heafna nof la afsug fenig. Afa ambangelim enaig afohie eba God ehengelim gafa heafna kwania unehlag faig. \s1 Godna membugim mas mangwal kagfui \p \v 31 Afa sa big sonaigimba haigsi onigifi? Afa God ehe bigim kwaganigba feg asa el mas bigim haise pigi lamb apaiyeg mo. \p \v 32 Afa God mas heafna Legim fwina kehlana mo amo eba ehe bigim ningihianigba asa mungwali elim lahanig. Asa ehe bigim mungwali gawigim gafa esug faifi. \p \v 33 Afa amban el sa Godna elim kufnig mo? Amo, eba God ehe ehengelim enaig esonig ne afsug el fig. \p \v 34 Afa amban el sa enaig esofe eba God sa nem suwi kembig gam ningihiafe? Amo, eba awai. Afa Krais Sisas ehe bigim lahanigbi afa mangwal ena mungwa mo eba ehe pese buihiagim nofkenago afa ehe sisi fegim afa God i ahfeg. Asa ehe bigim kwaganigim Godim fwina sahnag. \p \v 35 Asa Kraisna onigig bigel nai yi lugwa enam mas mangwal kagfui. Afa big kinig fli me, susug kahli me, afa el bigim haig hiag sehiagi me, afa bini me, kig awai me, mangwal amtakwalig bigim fehiagi me, afa hagfenam asa pigiafena bigim puguni me, afa enaig eba mas Kraisna membugim kagfui. \p \v 36 Eba gwenaig Godna ginof esog; \q1 Afa kagel neana el fig asa el wahkig kam ona kwagaitifi. \q1 Afa el ona kam enaig esehiagi asa ofenaiba el sipsipim kwaskofafifi. \rq Sam 44:22\rq* \m \v 37 Afa el sa bigim fwina membenig ehe bigim kwaganig asa big enag haig haig kinigim ati filafig. \p \v 38 Afa ka ati anwenafeg mas mangwal Godna membugim bigim kagfuni. Afa lahag me afa nofkenagag me afa oflanai el afa sanel afa aisil afa mangwal glaunai afa mangwal sumi nai, \p \v 39 afa mangwal sisi yi gohug afa mangwal bite la skau gohug afa mungwali mangwal God eseagegba asa big Ainiyag Sisas Krais i ahogo, asa enag mungwali gawig Godna membugim bigim mas kagfuni. Afa Kraisna gafugag bigim enag membug ogfunig. \c 9 \s1 God afa Israel la nai el \p \v 1 Kaba Kraisna el asa kana mo nufunam feg afa ka mas mwakwale afa Godna Sungwabug gafa kana onigigim sihinag ka mas mwakwale. \p \v 2 Afa ka kikeafgel nai elim fwina kusgunigim afa kana olug gwese fwina kinig gofufe. \p \v 3 Afa koka kikeafna nilitem Israel la nai elni kug la gohonam sa kwagan. Asa God ka kefim amtakwalig la nai fwahag afa ka mas Krais nai yi go mo. Afa enag mas pugui. \p \v 4 Afa ehengel eba Israel la nai el afa God ehengelim enaig onigig fenig kana luwalig asa heafna kwania unehlag ehengelim faig. Afa God mo sihi kike fwahag ehengelim faigim afa nihe mo ehengelni ninga la fwahag. Afa ehengel ati anwenafig Godim fingi fig minam afa Godna sihi fwahagim flig. \p \v 5 Afa ehengelni simbianigagna unehlagba kwania feg afa Krais eba ena simbianigag la nai afa ehe God fegim asa mungwali gawigim sisi yi fenig. Asa el ehem wahkig fingi fufum. Eba nufunam. \p \v 6 Afa ka mas enaig esoi Godna mo sihi fwahag tigefu peg. Amo, eba mungwali Israel la nai el mas enanai saiye Godna el afohie mo. \p \v 7 Afa mungwali Abrahamna simbiangag mas Godna luwalig fig mo. Amo, God enaig Abrahamim esona og, “Neana nufunam simbiangag Aisak nai yi puguiagefe.” \p \v 8 Asa enaig moba ogfug Abrahamna mungwali simbiangag mas Godna luwalig fig mo eba ambangel el Godna mo sihi fwahagna luwalig fig eba naho Abrahamna nufunam simbiangag fig. \p \v 9 Afa Godna mo sihi fwahag eba enaig esog God og, “Ming yia ka pese bloiba afa Sara luwal ati wanigefe.” \p \v 10 Afa mangwal ena mungwa mo Rebekana sambaga luwal ahgofe eba mungu Alagna feg asa eba bigelni simbianga Aisak. \p \v 11-12 Afa afag maisim foklagwagig fwainig fiahfenaba afa ehenigi mas suialag nihe afa amtakwalig nihe ahfe fwainig. God ati kwefihiage fwahana asa ehe ona mungum kanog fwaha asa ehe Rebekam esona, “Eba eteg suminigim ahnai skaufenafe.” Afa ehe enaig esog asa heafna sawieg wasneig gofi afa ehe elni gafugagim mas oniginam enaig ese amo, ehe heafna onigigim mungu patalkuna. \p \v 13 Afa ming ginof enaig esog, “Ka Isoim mo fwahagim afa Jekopim mo ka membenag.” \p \v 14 Haig sa big esogofe? Atiaho God mas suialag kwefihiag el feg mo? Amo, eba awai. \p \v 15 Asa ehe Mosesim enaig esog; \q1 Afa ambanim sa koka aflafena eba ka ehem aflafenafe afa ambanim koka suialafena eba ka ehem suialafenag. \rq Kis 33:19\rq* \p \v 16 Asa enaig mas elni onigig mi afa gafugag mi patalkui. Afa Godna k wefihiage fwahag eba heafna aflafegim patalkug. \p \v 17 Afa Godna mo enaig goheg God autunam Isip nai misog elim enaig esona, “Afa ka nem misog el fwahagba asa mungwali el kana kigmogim nangui afa sa mungwali bite nai el kana unehlagim anwenafi.” \p \v 18 Asa eba enaig eseg ambanim God ona aflafena eba ehem aflafenag afa God ambanim ona angug nihlinage eba ehe esenafe. \p \v 19 Afa ka enaig onigig feg ne kam ogna enaig sahna fena, “Afa atiaba enag nufunam fegba haigsegba God elim esog ne amtakwalig nihena feg? Afa amban mas Godna sawiegim fingi fati?” \p \v 20 Ne mangig el maia? Ne atiaho enaig eseg asa ne Godim pese esonag? Afa el sob efigba asa mas enag sob elim esonag og, “Haigsegba ne kam hwaieg efeg?” \p \v 21 Afa el sob efigim sa ma heafna membugum patalkui. Afa ehe mungu liginai sambaga sob efwagigim asa ming eba suialag gafugagna maunum afa mingba nahasna maunum. \p \v 22 Afa mangwal God eseg eba gwenaig. Afa ehe ona tonbusug elim olug kakagim asa heafna kigmog ogfun. Afa enag elim ehe sa olug kakagenigim afa ehe ehengelim ati numwehenuge fwahag amtakwale klaitiag fligim asa God ogma enag elim olug waikefenam asa ehe maisim asa mas ikagna eseg mo. \p \v 23 Afa ehe enaig eseg asa ehe ogna heafna suialag gawigim ogfun eba suialag nemug feg afa elim sa ehe aflafenig afa enag elim ati numwehenuge fwahag heafna suialag gawig la saiye afohiegim. \p \v 24 Asa God bigim gafa awamonig afa mingnag el Ju nai fig afa mingnag el afwambanai fig enam bigim awamonig asa mungwali el ehem fingi fig. \p \v 25 Afa Godna mo fla sihiaule el Hoseana buk la God gwenaig esog og; \q1 Afa el kana fig fwainigba, \q1 eba ka ehengelim esonife kana el fig. \q1 Afa haig el sa goka sa ka mas membenig mo \q1 ka ehengelim enaig esonife eba kikeafna nemug fig. \rq Hos 2:23\rq* \q1 \v 26 Afa hanai yi sa ka esona ne mas kana el fig mo, \q1 afa gwenanai yi ka nengelim esonifi ne God nofkenagagna luwal fig. \rq Hos 1:10\rq* \m \v 27 Afa Aisaia Israel elim oniginim afa enaig esog; \q1 Atiaba Israel la nai el enaig pugu ofefiba ofenaiba bu la nai angig sa mas big suwigi eba mingnagim mungu Godba lambfe. \q1 \v 28 Asa Ainiyag ikagna bitenai mungwali elim fwina kwefihiagefe. \rq Ais 10:22,23\rq* \m \v 29 Afa ming mo autunam Aisaia sa sihina eba gwenaig feg afa ehe og; \q1 Afa atiaba fwina wasneig Ainiyag bigelni mingnag simbianigam fwati fwainigba eba mas big afohiete. Afa ehe fwatieg fwainigba eba ehe bigim mungwali amtakwale klaitife asa mungwalofug Sodom mi afa Gomora kembig mi sa eseni. \rq Ais 1:9\rq* \s1 Afa Israel el mas Godna suialag mo numwehe flini mo \p \v 30 Haig sa big esogofe? Afa afwambanai el mas enaig onigig fi sa ka Godna nof la afsug el afo. Eba ehengel olug onigigbi asa God ehengelim esenigbi asa ehengel Godna nof la afsug fifi. \p \v 31 Afa Israel el enaig onigig fini og ka sa Godna nof la afsug el afo asa ehengel fwina wasneini nihe mo patalfuiagim eba mas enaig el fini mo. \p \v 32 Haigsegba asa enaig esini? Enaba enaig eseg Israel el mas olug onigini mo afa ehengelni onigig enaig eseg kawo wasneig gafugafinim asa ka afsug el fi. Afa maia el enaig sihifini og Sisas mungu elim pese lambig asa ehengel enam moanagig afa enag ofenaiba fun ehengelim molkeg fetifeg. \p \v 33 Afa Godna ginof enam enaig esog; \q1 Sa nangu, ka Saion kembig la fun faka fwahag \q1 asa enag elim molkeg fetife gofufiba asa ehengel apaiye fife. \q1 Afa ambangel ehem olug oniginibi eba mas afwanfi. \rq Ais 8:14, 28:16\rq* \c 10 \p \v 1 Kana nilite, ka Ju elim fwina oniginigim asa ka Godim enaig sahnafeg sa ma ehengelim pese lambi. \p \v 2 Afa ka ehengelim ati anwenafenigim na sa ka esog ehengel fwina membig Godna gafugagim esigimba afa ehengel ena minam mas numwehe anwenafig mo. \p \v 3 Afa ehengel mas anwenafig haig mina God elim esegba asa heafna nof la afsug feg. Afa ehengel mas Godna suialag mina patalfug mo eba ehengel membig afsug figim heafgelni minam patalfug. \p \v 4 Afa Krais nihe mona gafugagim tigeflakag asa amban ehem olug oniginig ehengel Godna nof la afsug fig. \p \v 5 Afa Moses enaig ginof feg el membig nihe mo sa ma kam esenibi ka sa Godna nof la afsug finim asa wahkig mungwali nihe mo patalfuiafi. \p \v 6 Eba el membig olug onigig sa ma kam esinibi ka sa Godna nof la afsug finim afa heafgelni onigig eba autunai ginofi mungwalof ahfeg ena mo og, “Nofeka nimbefum enaig eso amban sa heven gam fukokanam (asa Kraisimba wanipe blufe)? \p \v 7 Afa nofeka enaig eso amban sa bite megam pekafe (asa Kraisimba suguflanam biteg kife nai fuku wani blufe)?” \p \v 8 Afa autunai ginof enaig esog, “Godna mo eba nem muhla fenagim asa neana mengig la gohug afa olug yi gohug.” Afa kagel ena mo sihigonig giafuba asa ne olug onigigim Godna nof la afsug fi. \p \v 9 Afa atiaba neana mengig la sa ne enaig esofe, “Sisas eba Ainiyag”, afa neana olug enaig onigig feba God ehem lahag la nai ilafofatig asa God nem pese lambife. \p \v 10 Afa olugni sa big Godim olug onigig asa big Godna nof la afsug bi fig. Afa mengigna sa big enag onigigim sihigbi asa God bigim lambig. \p \v 11 Asa Godna ginof enaig esog, “Afa ambangel ehem olug oniginibi eba mas afwanfi.” \p \v 12 Asa Ju el i afa afwambanai el i mas algana fig mo. Afa Ainiyag eba mungu mungwali fenig afa ambangel ehem unenigbi asa ehengelim fwina suialafiahgeg. \q1 \v 13 Afa amban el Godim Ainiyagna unehlag la unenafe asa ehem flafe. \rq Jol 2:32\rq* \p \v 14 Afa ehengel Ainiyagim olug onigig fwainigba asa ehengelim kwaganig haig uni ehem fini fi? Afa ehengel mo higig fwainigba haigse sa ehem olug onigini fi? Afa el mas ena mo sihia fwainigba haigse sa ena moba higi fi? \p \v 15 Afa Godna mo sihiaule elim ningitigig fwainigba eba sa moba haig ika minefefe? Afa Godna buk la enaig esog, “Afa enanam el sa Godna suialag mo ubluna eba suialag nemug.” \p \v 16 Afa mingnag el eba ena suialag mom oksini. Afa Aisaia ehe enaig esog, “Ainiyag, el mas kagelni mo flagonig mo.” \p \v 17 Afa olug onigig eba ena mo higig la nai pugug. Afa maia Kraisna mo sihibi asa ma enag mo higi. \p \v 18 Afa ka enaig sahna atiame ehengel ena mo higi fwainig? Amo, eba ati higig afa Godna buk la esog; \q1 Afa mo sihiag elni mengig mungwali bite gam ikaminefeg \q1 afa ehengelni mo ikag bite muhiag la puguia minefeg. \rq Sam 19:4\rq* \m \v 19 Afa ka pese sahig atiaho Israel la nai elbi anwenafig? Ei ati anwenafig. Afa glauwana God Mosesim enaig sihifena; \q1 Ka sangwal minaim lambinam suialafiahgeba asa nengel ehengelim ambobug fegonifi. \q1 Afa ka anwena fwainig el nai yi esenibi asa nengel olug kakage gonifi. \rq Lo 32:21\rq* \m \v 20 Afa sumi yi Aisaia Godna mom wasneigni enaig esona; \q1 Afa el kam mas yisigi mo asa ehengel ati kam nangug. \q1 Afa el sa kam nanguigim mas sahig mo asa ka ehengelim ambala pugunig. \rq Ais 65:1\rq* \m \v 21 Afa God Israel la nai elim onigig asa enaig esog; \q1 Afa mo filafigim afa tonbusug el fig asa ka mungwali osuna ka numweheagegim go ehengelim kwaganigim. \rq Ais 65:2\rq* \c 11 \s1 Afa God mingnag Israel la nai elim kanog fwatig \p \v 1 Asa ka nem enaig sahfenig, atiame God heafna Ju elim masig fatig me? Amo, eba awai. Afa kaga Ju el, Abrahamna simbianiga feg, afa Benjaminna ehengenai feg. \p \v 2 Afa autunam God enaig esona ehengel kana el fig afa ehe mas masig fatinig mo. Sa ne pese onigim Godna ginof mo enaig eseg Elaija Israel elim sehtiginam asa Godim enaig sihifena og, \p \v 3 “Ainiyag, ehengel neana mo fli sihiafule elim kwaskofinig afa neana sis tuhlug faig sime bamboitifig. Asa ka mungu goba sa ehengel kam ogna tigifati.” \p \v 4 Afa God ehem haig esona? Ehe enaig og, “Ne mas nembe fwai mo fe mo, ka ati feg 7,000 el mas mwakwal God Balim mongkokni kwakwagini mo.” \p \v 5 Afa glauwa gafa gwenaig feg God mungu mungu elim esug kwaganigim afa kanog fwatig asa ehengel heafna el fig. \p \v 6 Sa hig, mango God ehengelni gafugagim onigin mo asa ehe ehengelim kanog fwatig, amo eba ehe ogna esmunagim kwaganim asa eseg. Afa sa ehengelni gafugag hefum kwaganigteba asa Godna esmunagim kwaganig eba esug feg. \p \v 7 Haigseg? Afa Ju el wasneig gafugafig ogna Godna nof la afsug apuke eba ehengel mas enaig fig mo. Afa ehengel nai mingnagim God kanog fwatig asa ehengel afsug el fig. Afa mungwali mingnag Ju el Godna unem patalfuiagim angug nihliagig. \p \v 8 Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa God ehengelim esenigbi asa ehengelni onigig kinieskofegba asa glawaga ehengelni nofug mas nangui afa angug mas higi. \rq Lo 29:4, Ais 29:10\rq* \p \v 9 Afa Devit enaig elni mo enaig sihifeg og; \q1 Afa ehengel enaig onigi fig ka suialag el fig. Sa ma ehengelni buyis enaig pugufe tata bume lofug afa auwula lofug asa ehengel enanai yi apaiye afa mungwag susug flifi. \p \v 10 Asa ma ehengelni nofug kulufeskofegba asa ehengel mas nangui afa kinigni wahkig kahligim fifsafeagiaska. \rq Sam 69:22,23\rq* \s1 God afwambanai elim lambig \p \v 11 Afa ka nem pese enaig sahini fenig atiaho Ju elbi musiapugug fiahgigim asa ati apaiyeg? Amo, eba awai. Afa Ju el Kraisna mom masig fwatinibi asa God afwambanai elim lambugo. Afa God enaig esegba asa Ju el enaig esogog haigsegba hiau fligba kam mo awaienig. \p \v 12 Afa Ju el enag amtakwalig esig afa enag maia esegba asa Godna suialag gawig mungwali bite nai elim pugunug. Afa Ju el tigefu apaiyeg afa enag maia esegba asa afwambanai el Godna suialag gawigim flig. Afa maia Ju el God nagum pese afugba big anwenafig Godna suialag gawig eba mungwanam kukag. \p \v 13 Afa ne afwambanai el sa hig. Ne anwenafig kaba kanog fwahag el asa God kam afwambanai el nagum ningihiag. Afa ka onigig enag gafugag eba goseg asa ka enam sifakalenag esegim. \p \v 14 Eba ka membeg kiafna mungwa usmunai enag gafugagim nangunim asa ambobug fegonig. Afa enaig minaba ehengel sa ma pese Godim yisgibi asa God mingnagim lambi. \p \v 15 Afa maia God Ju elim fwatigba eba sa bite nai el God i pese ugweag ahfeg. Afa maia God Ju elim pese lambiba eba ofenai melig pigieg el pese nofkenagag flig. \p \v 16 Afa el goflana amba koflag Godim faibi asa mungwali amba gafa eba Godna feg. Afa el li bagag Godim faigbi asa li kagag gafa eba Godna feg. \p \v 17 Afa Israel el ofenaiba aso nai oliv li fig afa afwambanai el ofenaiba sangwali nai oliv li. Afa sa God aso nai oliv li kagag tutogim asa sangwali nai oliv li kagag lambkugum enana sigag la tutufe fwatiba asa ehengel ehena suialag bug flig. \p \v 18 Afa enag aso nai li kagagim God sa tuto fwatigba nofeka enam pigi lambpaigo. Afa nofeka tonbusiagi. Afa ne mas li mogim kwegfui eba ena li mog nem kwegfug. \p \v 19 Afa ne enaig esoi me, “Afa God ehengelim tutog klaitigba asa kagel ehengelni sigag la afohieg.” \p \v 20 Afa enaba nufunam. Afa eba ehengel mas olug onigig mo asa God enaig esenig. Afa ne olug onigigbi asa God ati nem tutufe fwatigba asa ne gwese afohie. Asa nofeka tonbusiagi afa sa ne embefi masa God nem gafa enaig esenifi. \p \v 21 Afa God Ju elim enaig esinig ofenaiba aso nai oliv li kagagim tuto klaitig. Afa atiaba ehe aso nai li enaig esenigbi afa sa haig sangwali nai oliv liba esenifi? Eba ehe gwenaig esenifi. \p \v 22 Afa sa ne enam onigim, Godba enaig feg aflafeg olug feg afa wasneig kwefihiageg el feg. Afa ambangel sa amtakwalig la apaiyeg eba ehengelim wasneigni kwefihianugefe afa nem eba aflafenfie. Atiaba ne heafna esmunagim kwaganig gwese kehla gohugba eba ne suialag gofufe. Afa ne enam masig fatinagba eba God nem gafa tuto klaitig. \p \v 23 Afa atiaba tonbusug Ju el onigig waikefigbi eba God wasneig feg asa ehengelim pese lambinam asonai oliv li yi tutu fwatife asa ehe enaig esenifi. \p \v 24 Afa ne afwambanai el ne ofenaiba sangwali nai oliv li kagag God nem aso nai oliv li yi tutufe fwatig enaba mango esug puguia mo eba asona alag ehe eseg. Afa Ju el ofenaiba aso nai oliv li kagag fig afa atiaba Ju el olug onigigbi asa eba God fwina sifakalegim ehengelim pese lambi tutufegba asa ehengel enag aso nai oliv li yi pese numwehe tutufifi. \p \v 25 Kana nilite masa ne nimbeafgelni onigigim fingi fifi asa ka membeg ne ena mo sa autunam meagam sefu gofena sa ne enam anwenafi. Afa enag mo enaig esog Israel el nai yi mas olug wasneig wahkig gohunfi. Afa afwambanai el ambe saiye ehengelim pahsihianam maia ihlafeiba \p \v 26 asa God mungwali Israel la nai elim pese lambigim eba Godna ginof enaig esog og; \q1 Afa enag kwefwag el Saion kembig la nai blonam, \q1 afa ehe Jekopna simbianigagna amtakwalig nihem huguflaitinifi. \q1 \v 27 Afa God ehe enaig esog ka ehengel nai yi hwa mo kike sihi fwahanig \q1 asa ka ehengelni amtakwalig nihem huguflaitinife. \rq Ais 59:20,21, 27:9\rq* \m \v 28 Afa Ju el Godna suialag mom oksigim asa ehengel Godim angoluwag finig. Afa ehengel enaig esigbi asa nem afwambanai elim kwaganig. Afa ming ehengam eba God ati ehengelim kanog fwatina afa ehengelni simpim mo ati sihi fwahana asa Ju el eba heafna hihe fife. \p \v 29 Afa ambanim God ati awamonagim afa heafna kigmog faig asa enaba God mas onigig waikefe. \p \v 30 Afa autunam nengel afwambanai el ne Godna mom filafini. Afa glauwu Ju el maia Godna mom oksigbi asa God nengelim aflafenig. \p \v 31 Afa God nem enaig esinigbi asa glau Ju elim gafa gwenaig pugunig. Afa Ju el Godna mo filafini asa ma God ehengelim aflafeni. \p \v 32 Afa mungwali el mo filafigbi asa ehengel ofenaiba kalabus el fig. Afa God enam esegim asa eba ehe mungwali enaig elim aflafeg ogfunug. \s1 Ena mo Godim fingi feg \q1 \v 33 Oi, Godna suialag gawig eba fwina suialag nemug feg! Afa heafna suialag anwenag i afa suialag onigig i eba mungwanam fiageg! Afa el mas ehena meaganai onigigim yisiginagig asa ehe mas enam anwenafi God sa nihe eseageg. \q1 \v 34 Afa God ginof enaig esog; \q1 Mas amban Godna onigigim anwenafi. Afa mas amban Godim anwena faig mo. \rq Ais 40:13\rq* \q1 \v 35 Afa mas amban Godim mangwal faig mo \q1 asa namo ehe pese mungwa fai. \rq Jop 41:11\rq* \q1 \v 36 Afa mungwali gawig eba Godnai yi mungu feg afa mungwali gawig ehem ahnai skau finigim asa afohie asa mungwali gawig ehem fingi finig. Asa maia Godna unehlag wahkig sisi gofi. Enaba nufunam. \c 12 \s1 Sa big bibefum mungwali Godim fai \p \v 1 O nilite, God bigim aflafenig asa ka nem mengigna sihinig sa ne nimbefum mungwali Godim fai ofenaiba el sa mungwali sis Godim tuhlu fafaife. Afa maia maisim ne nofkena gofiba asa ne amtakwalig fwahanam afa nimbefum mungwali Godim fai afa ena mina gamba God sifakaleg. Afa enaba nufunam mina ne Godim fingi fig. \p \v 2 Afa nofeka ne bitenai nihem ahnai skaufena asa ne Godim fwahana sa ma neana onigigim mulug esenai. Asa ne yuhnagenam afa anwenafe mangwal God sa membeg sa ne ese. Afa heafna sawieg eba suialag feg afa God enam sifakalenag afa afsug feg. \p \v 3 Afa God kam suialafenagba sa ka enag gafugag fegim asa ka nem mungwali sihinig nofeka ne nimbefum enaig onigig fe ka kike sisi go afa ne mas enaig gohba fe. Amo, sa ne nimbeafgelni olug onigigim God sa nem faig enam numwehe kwefihiagi asa ne gwese gwenaig onigig la gofim. \p \v 4 Afa bigelni elig eba mungu mungu fegim asa haig haig gafugafiagig. \p \v 5 Eba mungwalofug feg afa big kaksag el figim eba big Krais nai yi figim asa big mungu elig fig. Asa big mungu mungug wahigim mungu feg. \p \v 6 Afa God siosim aflafenigim afa heafna sawiegim patalkugim afa bigim haig haig kigmog mimagenig. Afa atiaba el kigmogna Godna onigigim sihiago fefiba asa mangwal olug onigig la God ehem faig sa ma gwena nai yi fei. \p \v 7 Afa atiaba enag kigmog nengelni elim kwegfwagba asa ne numwehe esi. Afa atiaba enag kigmog nengelni elim ogfunigba asa ne numwehe esi. \p \v 8 Afa atiaba enag kigmog nengelni elni onigigim wasneignagba asa ne numwehe esi. Afa atiaba enag kigmog nengelni elim gawig faigbi asa ne numwehe lambwaigo. Afa atiaba enag kigmog nengelni elim gosegonug el figbi asa ne numwehe gafugafi. Afa atiaba enag kigmog nengelni elim aflafenag el figbi asa ne sifakalinim enam esi. \p \v 9 Afa nengelni membug sa ma nufunam fei. Afa sa ne amtakwalig nihem nufunam oksinim afa suialag nihem mo fwina kehli. \p \v 10 Afa sa ne Kristen nilitem membegoni ofenaiba nengelni mungwa usumuna nefig. Sa ne enaig nihe la gosinim afa nimbefum suialafeagi. \p \v 11 Afa masa ne yiskosifi sa ne numweheagenim ehengepusi, afa Godna Sungwabugim fwahibi asa ma nem olugim fingi fingi lamb fiegofiba eba ne Ainiyagim gafuga fini fi. \p \v 12 Afa sa ne numwehe anwenafi God nem suiala finifi asa enam sifkalini, afa maia nem kinig pugunibi asa ne wasneinim afohiefiba afa nengeafofum, afa Godim sahna fofum. \p \v 13 Afa amban Godna el gawig fwainig feg sa ne enam kwaganim faigo. Afa sa ne afwambanai elim awamogonim nimbeafgelni lala gam wanafu. \p \v 14 Afa el sa nem kinig faigogba eba sa ne Godim sahnibi sa ma ehengelim suialafegoni afa nofeka ehengelim agi mo sihigoni. \p \v 15 Afa elbi sifakalig sa ne ehengel i mungwali sifakali. Afa el wewatiogba sa ne mungwali gwenaig esi. \p \v 16 Afa nimbefum sa ne mungu onigigna afohiefim. Afa mas ne nimbefum fingi fi. Amo, eba sa ne unehlag fwainig el i mungwa si afohiefim. Afa mas ne enaig onigig fi kana anwenag eba kwania feg. \p \v 17 Afa el nem amtakwal hiagibi nofeka mungwag gwenaig esegon. Afa mungwali el sa suialag nihem anwenafi sa ne enaig esi. \p \v 18 Afa mangwal sa ne eseba asa ne mungwali elim suialag wanaugufig sa ne enam esig. \p \v 19 Afa kana hihem, nofeka amtakwalig mungwag faigo afa enaba nengigim God olug kakagfenam asa mungwag ehem faifi. Afa Godna ginof la Ainiyag enaig esog, “Elni amtakwalig nihem kwefihianugeg susug mungwa faig eba kike feg.” \p \v 20 Afa ming mo enaig esog; \q1 Atiaba angoluwagim bini pigiegba eba sa ne fane faigo afa ehengel buhef figbi eba sa ne bu efiaigo afa ne enaig esigbi eba ehengel afwanfinim asa onigig waikefig. \rq Snd 25:21,22\rq* \p \v 21 Afa masa ese amtakwalig nihe nem pigaupife amo sa ne suialag nihena enaig nihem pigaupi. \c 13 \s1 Sa big gavmanim ahnai skaufini \p \v 1 Afa sa mungwali el gavmanim ahnai skaufini afa gavman mas esugba pugui amo eba God ehengelim kigmog faig. Afa ehe mungwali gavmanim esenigba asa afohug. \p \v 2 Asa amban gavmanim filafeg eba ne filafeg mangwal God sa eseg. Afa amban el enaig eseg eba ehe hefum susug hugufla blug. \p \v 3 Afa el suialag nihe eseg mas misog elim embefenai afa amtakwalig el eba naho embefig. Atiaho ne membeg misog elim embefig fwainig? Afa sa ne suialag nihe ese eba sa misog el nem suialag mo faife. \p \v 4 Afa enag el eba Godna gafugag el fig asa nem kwaganigim. Afa ne amtakwalig nihe feba sa ne ehem embefini eba ehe mungwag esig el fig. Afa ehe Godna gafugag el afa maia el amtakwalig esegba asa God enam ninimug eba sa enag misog el ehem susug faig. \p \v 5 Asa ne gavmanim ahnai skaufini. Afa sa ne onigig amtakwalig mungwag flagim afa sa ne olugi nai suialag onigig patalfu. \p \v 6 Afa sa ne enamho onigigim asa ne takis kigba gavmanim fatinig. Afa maia misog el heafgelni gafugag esigbi eba ehengel Godna gafugagim esig. \p \v 7 Afa mangwal gavmanim faigim safeg eba sa ne fai. Afa haig haig takis sa ne fatinigim afa enaig elimba sa ne angug higinam afa suialag onam afa sa ehem esena. \s1 Elim membenig nihe eba goseg \p \v 8 Afa masa ne elni esug flagim mungwag faig nihem fwahafe sa ne mungwali mungwag auguinim. Afa mungua mo sa ne kehla eba elim mungwag faig eba nimbeafum membug nihe feg afa enag ese awaiefe. Afa amban mingnag elim sa membenig eba nihe mom nemug patalkug. \p \v 9 Afa nihe mo enaig esog, nofeka aga taitu afa nofeka elim kwagaitifi afa nofeka ukwefi afa nofeka mingnag elni gawigim membegoni. Afa ena nihe mi afa mungwali mingnag nihe mi eba enag mungu nihe la seaifugo eba enaig esog, sa ne mingnag elim membeni eba sa ne nimbefim membfafefe. \p \v 10 Afa membug nihe eba mas elim amtanafenai afa maia ne enag nihe esegba eba ne mungwali nihe mo patalkug. \p \v 11 Afa ne anwenafig enag osuna ati meyiofe asa ne enag nihe esi. Afa enag osuna God bigim heafna kembig gam wankafe eba muhla feg asa glau sa ne nongiginai mo buihianam suialag gafugag esi. Afa maia nengelni olug onigig mulug fenibi enag osuna membi fiahfena afa glau eba ati muhla muhla fe blo. \p \v 12 Afa si ati ohuguka afa osu ati meyiofe puguiagim. Sa big sikulufegna nihe fwahinim afa ombusugni hagigna wag lambim. \p \v 13 Afa sa big suialag nihem eseafu ofenaiba el ombusug yi esig. Nofeka amtakwalig nihe fwina ufwiafim afa uflogna bugina ahganam afa aga taitu afa moiniaini fiahgi afa ninimule fi afa mingnag elim ambobuge gonim. Nofeka enaig esi. \p \v 14 Sa ne Ainiyag Sisas Kraisna nihem flinim kehli afa nofeka eligni amtakwalig sawiegim angug higina. \c 14 \s1 Masa nilitem bigelni nihe la molkeki apaiyefe \p \v 1 Afa mingnag elni olug onigig mas wasneig mo asa ehengel fane foiyi aklafig. Asa ne enaig elim suialafe hiaginim wanambego. Nofeka enaig esegonim asa ehengelni haig weti onigigim fegonugim. \p \v 2 Afa mingnag elni olug onigig eba wasneig figim asa mas onigi sa ehe haig haig fane ahagagig. Afa mingnag elni olug onigig eba mas wasneig mo asa ehe mas sis ahagai. \p \v 3 Afa el sa haig haig fane ahagagig nofeka sis foiyi aklag elim fegonugi afa sis foiyi aklag el nofeka haig haig fane ahagag elim kwefihiagonugi asa God ehengelim suialafehiagefe. \p \v 4 Afa ne haig el asa ne mingnag elni gafugag elim kwefihianugi. Afa heafgelni misog el mungu ehe ehem enaig esonifi heafgelni gafugag eba suialag me awai amtakwalig me. Afa ehe suialag gafugag esibi asa Ainiyag ehem esenibi asa ihlafifi. \p \v 5 Afa mingnag el enaig onigig mungu osuna eba mingnag osunam gosenig afa mingnag el enaig onigig fig mungwali osuna eba mungwalofug feg. Afa mungwali el sa heafgelni onigig la enaig esogoi kikeafena onigig eba ihlafeg asa ka enam esefe. \p \v 6 Afa amban el enaig onigig feg mungu osuna eba goseg asa enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg. Afa amban el haig haig fane sa neg asa enaig esegba eba Ainiyag enam sifakaleg asa ehe Godim suialag onag. Afa amban el sa sis foiyug asa enaig esegba Ainiyag enam sifakaleg asa ehe Godim suialag onag. \p \v 7-8 Afa atiaba big nofkena afohiegba eba mango bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Afa atiaba bigim lahagba eba mango bimbeafum mo eba big Ainiyagim faig. Asa atiaba big nofkena fig me awai melig pigieg me eba big Ainiyagna fig. \p \v 9 Asa Krais lahagim afa pese buihiag asa ma ehe melig pigieg el mi afa nofkena gohug el mi ehe Ainiyag feni. \p \v 10 Afa ne sis foiyug el haigsegba ne nilitem kwefihianageg? Afa ne haig haig fane neg el haigsegba ne nilitem fenageg? Afa ati ne anwenafig autunai la God bigim mungwali kwefihianugefe. \p \v 11 Afa Godna buk la enaig esog; \q1 Ainiyag enaig sihifeg kaba God wahkig gohug asa kana mo eba nufunam nemug. \q1 Afa mungwali el kam mongkokini kwakwaginim afa mungwali el esogofe ehe nufunam God feg. \rq Ais 45:23\rq* \m \v 12 Asa sumi yi big mungu mungu el heafgelni mungwali nihem esig eba Godna nof la ambala sihiagifi. \p \v 13 Asa big mingnag elim fasehtigig mom mo fwahi. Afa sa big enaig onigig fi masa ka enaig eseba asa kana nilite enanai yi pefe. \p \v 14 Afa Ainiyag Sisas nai yi ka ahnai skaufegim asa ka ati numwehe anwenafeg mangwal fane sa big ahgag eba mas big Godna nof la nufwehig mo. Afa el enaig onigig fefe ka hwa fane negba eba ka Godna nof la amtakwalig nihe feg. Asa ena fanem ehe kwegig. \p \v 15 Afa nilite enaig esogba ena fane eba amtakwalig afa ne enam negba asa nilite enanai yi kinig flag eba ne mas membug nihem patalkug mo. Afa Krais enaig elim lahanig masa ne neba asa ehena olug onigigim amtakwale fatife. \p \v 16 Afa mangwal nihe ne onigig eba suialag feg afa sa enag nihe nilitena olug onigigim amtakwaliaflag nofeka ena nihem ese masa el enaig esofe neana nihe eba amtakwalig. \p \v 17 Afa mangwal fane i bu i sa big ahagag eba Godna bog meg la esug feg. Afa Godna bog meg eba suialag nihe i afa mingnag el i suialag hawag ahfeg nihe i afa enag sifakaleg eba Godna Sungwabug faig. \p \v 18 Afa amban el enaig nihe patalkuiaba asa Kraisna gafugag eseg eba God ehem sifakalenag afa el enaig esogog ne suialag eseg. \p \v 19 Asa big fwina enaig nihem wasnei patalfu asa enag esinibi asa el mingnag el i suialag hawag ahfenam afa mingnagim wasneig gonifi. \p \v 20 Afa nofeka fanem monaginim asa Godna gafugagim amtakwali fati. Afa mungwali fane eba eseneage afa atiaba ne mangwal negba afa ne anwenafeg enaig esenam asa el ena nai yi peg asa enag nihe eba amtakwalig. \p \v 21 Afa suialag nihe eba enaig eseg asa ne sis mi wain bug mi foiyug afa mingnag nihe sa nilitem esenagba asa peg sa ne enam gafa fwaha. \p \v 22 Afa haig onigig sa ne feg eba sa ne God i mungu ahfe. Afa mangwal el sa onigig eba suialag asa ehe eseg afa atiaba ehe hefum enaig mas esoiba ne amtakwalig eseg afa enaig el sa ma sifakale. \p \v 23 Afa el fanem sambaga onigig feg eba heafna olug onigig mas anwenafeg mo eba suialag me awai me sis negim asa maia ehe negba God ehem enaig esonag ne amtakwalig eseg. Afa mungwali sonaig sa ne eseageg enaba neana olug onigigim mas patalkug mo eba amtakwalig nihe. \c 15 \p \v 1 Afa big wasneig olug onigig nafig asa big el wasneig fwainig fig enam kwaganim ehengelni kinigim flagon. Afa big mas bimbeafgelni sawiegim patalfui afa big mas bimbeafgelni sawiegim patalfui afa enam sifakalfenai. \p \v 2 Amo, sa bigel mungu mungu mingnag nilitem kwaganig onigina finim asa ehengelni olug onigigim wasneig gonim. \p \v 3 Afa Krais mas heafna sawiegim patalkuna mo. Amo, Godna ginof enaig esog; \q1 Afa el amtakwalig mo Godim esonug afa ena mo kam gafa pugunag. \rq Sam 69:9\rq* \p \v 4 Afa autunai mungwali mo Godna ginof la go eba bigim ogfufenugeg afa enag ginof bigim kinigim kwaganigim asa big wasneig afohie afa onigigim wasneigim asa big suialag sumi yi puguiagim nengeafo. \p \v 5 Afa ka Godim enaig beten enag. Afa God nengelim kinigim kawaganam asa big wasneig afohie afa onigigim wasnei hiagefe afa ka membeg enaig God sa ma nem esenibi sa ne mungwali mungu onigigna ugweg augufenam asa ne Sisas Kraisna nihem patalfu. \p \v 6 Asa nengel mungwali mungwa mengna God bigelni Ainiyag Sisas Kraisna Alagim fingi fi. \s1 Godna suialag mo Ju el nai yi afwambanai el nai yi fenig \p \v 7 Afa Krais nem suialafenigim afa awamonig asa ne nimbefgelinaim gwenaig esegon asa enaig nihena el Godim fingi fi. \p \v 8 Afa ka nem enaig esonig God Kraisim ningihiagba asa blogim Ju elim kwaganigim afa ogfug Godna mo eba nufunam feg. Afa God ehengelni simbianigagim mo sihi fwahani asa Krais esegba ena mo nufunam pugug, \p \v 9 afa ming gafa enaig eseg ehe afwambanai elim kwaganigba sa ma ehengel Godna aflafegim anwenafinim asa Godna unehlagim fingi fi. Afa Godna ginof la mungu Ju el enaig esog; \q1 Asa ka afwambanai elni olyi neana unehlagim fingi fefe \q1 afa ka neana unehlagim mwanifini fingi fukufe. \rq Sam 18:49\rq* \m \v 10 Afa ming ginof enaig esog; \q1 Ne afwambanai el sa ne Ju el i sifakal ahfe. \rq Lo 32:43\rq* \m \v 11 Afa ming mo pese enaig esog; \q1 Ne afwambanai el sa ne Ainiyagna unehlagim fingi fi, \q1 afa mungwali el ehena unehlagim sa ne gwenaig esi. \rq Sam 117:1\rq* \m \v 12 Afa Aisaia gafa gwenaig esog; \q1 Afa mungu el Jesi gohba hengenai blofe \q1 afa ehe afwambanai elni misog el fefe. \q1 Asa ehengel ati anwenafig ehe ehengelim suialafenife asa ehengel enam nengeafu. \rq Ais 11:10\rq* \p \v 13 Afa God mo sihi fwahana asa sumi yi bigim suialafiagefe. Afa maia ne ehem olug oniginibi ka membeg ehe nengelim esenibi asa ne fwina sifakalinim afa ne olug enesieg fi. Afa Godna Sungwabug nem wasneinigbi sa ne sumi yi nai puguiagim fwina oniginim nengeafufum. \s1 Pol heafna gafugagim sihiageg \p \v 14 Afa kana nilite, ka kike ati anwenafeg nengelni suialag nihe eba kwania fig afa nengelni haig haig anwenag ihlafig asa ne nimbefum ogfufehiagi. \p \v 15 Afa hwa ginof la ka nem mingnag wasneig mo ginofenig asa ka og sa ne enam pese onigim. Afa God kam suiala fiahflagim enaig gafugag kam faigba asa ka nem enaig mo sihinig. \p \v 16 Afa enag gafugag eba ka Sisas Kraisna gafugag el asa ehe kam afwambanai el nangum ningihiag. Afa ka ofenaiba pris asa ka Godna suialag mo sihiageakaule asa ka membeg enag afwambanai elim ka Godim lambwaim. Afa ka membeg God enam sa ma sifakale afa Godna Sungwabug ehengelim esenibi asa ehengel ma afsug kabag fi. \p \v 17 Afa ka Sisas Krais nai yi sefu gohugim asa Godna gafugagim ka esegim ka enam sifakaleg. \p \v 18 Ka haig haig mo sihiagim oksig. Koka mungu mo enaig sihife mangwal sa Krais kana ninga la eseg eba mangwalim sa ka sihigim esegba asa afwambanai el enam nanguigim asa Godim patalfug. \p \v 19 Afa wasneig ogfuiag mi afa kigmog mi afa Godna Sungwabug wasneigim mi ehengel nangug. Afa ka mungwali Kraisna suialag mo sihiageakag Jerusalem la fegim ika ikag Ilirikum kembig yi pugug. \p \v 20 Afa kana sawieg eba enaig eseg koka suialag mo sihin hag kembig la sa mas Kraisim anwenafig mo asa ka mas mingnag elni gafugagim puguiafofeni. \p \v 21 Afa Godna ginof enaig esog; \q1 Afa ahaganai el sa ehena mo flig fwaini fig eba nangufi, \q1 afa ahaganai el sa higig fwaini fig eba anwenafifi. \rq Ais 52:15\rq* \s1 Pol ogna Rom kembig gam ika \p \v 22 Afa kaksag gafugag kam kagfonageg eba mas ka nem blo nangwagi. \p \v 23 Afa glau hwa nai yi ka gafugag feageg auwigigim afa enaig onigig ati ka fe fwahana koka sa nem blo nangwag. \p \v 24 Afa koka Spen gam ika afa enanam koka nem mwakwalig wanganam asa sifakal nem fen. Afa ka nem wangana fwahanam akofiba sa ne kam kwegfuiba ka sa ika. \p \v 25 Afa glauna mo kawo Jerusalem gam ikanam asa Kristenim enanai yi kwaganim. \p \v 26 Eba Masedonia provins nai sios i afa Akaia provins nai sios i kig angoguligim asa wahig. Afa ehengel enaig sifakalig ona Jerusalem la nai Kristenim gawig fwainigim kwaganim. \p \v 27 Afa eba heafgelni sawieg feg afa enag nihe eba suialag mina afwambanai Kristen el sa ma Ju elim mungwag faigoi. Afa mangwal sa Ju el ni olug onigigim kwaganig enag afwambanai elim gafa faigog afa eba suiala feg asa mungwag bitenai gawig Kristen Ju elim faigog. \p \v 28 Afa maia ka Jerusalem ikanam enag kigim numwehe flanam asa ehengelim mungwali fainim enag gafugagim auwigi. Auwiginam, ka sa Spen gam mo ika afa maia ena mina gam ka blonam asa nem nangwag. \p \v 29 Afa maia ka blo nem nangwagiba eba ka ati anwenafeg Krais ka nai yi nem fwina suialafe hiagefe. \p \v 30 O nilite, Sisas Krais eba bigelni Ainiyag afa Godna Sungwabug heafna membug bigelim faigbi asa ka nem enaig mo fwinam osihin sa ne ka i mungwali fwinam beteni afa Godim enaig sahini finibi asa ma kam kweagfui. \p \v 31 Afa sa ne enaig beteni Judia nai el mas Godim olug oniginig mo ehengel masa kam tigifi. Afa mingba Jerusalem la nai Kristen asa ka kig fla blunaba asa ehengel sifakali. \p \v 32 Atiaba Godna sawieg enaig fegba kable ka sa blo nem nangwagnam eba ka sifakalenam asa kam pese wasnei fe. \p \v 33 Afa God elim suialag augufeg esenig afa ka membeg enag God sa ma mungwali nem wangofi. Ei eba nufunam feg. \c 16 \s1 Pol nub elim sifakale mo ningihianig \p \v 1 Ka membeg sa nengel biafna mulwal Fibim suialafini. Afa ehe Senkria la nai siosna suialag gafugag angwafig feg. \p \v 2 Sa ne Godna el safife asa ne Ainiyagna unehlag la ehem awamoni. Afa ehe mangwal awaiyeba eba sa ne ehem kwegfu eba ehe ati nubwel elim fakwaganegim afa kam gafa kweagfug. \p \v 3 Afa ka Prisila mi afa heafna alagag Akwila mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi Krais Sisasna gafugagim ka mungwali eseafu. \p \v 4 Afa eheningi kam ahkweafunam asa ona ahlahawag afa sa ka eheningim suialag onig afa mungwali afwambanai sios el gafa eheningim gwenaig esogonug. \p \v 5 Afa sios elim eheningina lala laskuhlag asa ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p Afa ka kana suialag hihe Epainetusim sifakaleg mo ningihianag. Afa provins Esia la ehe sa gof el olug waikefena afa Sisasim olug onigina. \p \v 6 Afa ka Mariam sifakaleg mo ningihianag. Ehe gafugagim ehenge puseg nengelim kwaganigim. \p \v 7 Afa ka Andronikus mi afa Junias mi sifakaleg mo ningihianig. Afa eheningi gafa Ju el asa kalabus yi kam mungwal afofena. Afa eheningi Godna kanog fwatig el afa mungwali el eheningina suialag gafugagim ati anwenafegonig. Afa maia ka Sisasim olug oniginaba eheningi eba ati gof enaig ahsafena. \p \v 8 Afa ka Ampliatusim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Sisas nai yi sefug afa kana suialag hihe. \p \v 9 Afa ka Urbanusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Kraisna mungwa gafugag ka ahfeg. Afa ka Stakisim gafa sifakaleg mo ningihianag. Ehe kana suialag hihe. \p \v 10 Afa ka Apelesim sifakaleg mo ningihianag. Afa ehe Kraisna gafugag la kinig flagim afa ati wasneig gohug. Afa Aristobulusna mungwali nilitem asa heafna lala go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p \v 11 Afa ka Herodionim sifakaleg mo ningihianag. Ehe gafa Ju el feg. Afa Narsisusna mungwali nilite sa Sisasim onigig ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p \v 12 Ka Tripina mi afa Triposa mi sifakaleg mo ningihianig. Eheningi Ainiyagna gafugag angwafig ahfeg. Afa ka Persisim sifakaleg mo ningihianag. Afa enag angwafig ehe kana hihe fegim afa Ainiyagna nub gafugagim eseageg. \p \v 13 Afa ka Rufusim sifakaleg mo ningihianag. Ehe Ainiyagna gafugagim numwehe eseg. Afa ka heafna afagim sifakaleg mo ningihianag. Ehe kam suiala fiahflag ofenai heafna Legim. \p \v 14 Afa ka Asinkritusim afa Flegonim afa Hermesim afa Patrobasim afa Hermasim afa mungwali Kristen nilitem enanai yi go afa ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p \v 15 Afa ka Filologusim afa Juliam afa Nereusim afa heafna mulwaligim afa Olimpas afa mungwali Kristen elim sa enanai yi go ka ehengelim sifakaleg mo ningihianig. \p \v 16 Afa maia ne nilitem suialag onam asa ehengelim kikigiafla. Afa mungwali Kraisna sios el nengelim sifakaleg mo ningihiagonug. \p \v 17 Kana nilite sa ne enaig ese. Sa numwehe nof fefiba masa el ambe afa nengelim enaig esinifi asa nengel nai yi mo flafihiaginim kokohiagifi afa elni olug onigigim mas suialag minam patalfui. Afa ehengelni mo mas gwenaig Godna mo sa ne ati higig. Sa ne enaig elim masig fatin. \p \v 18 Afa enaig el mas Krais bigelni Ainiyagna nufunam gafugag el fi afa ehengel eba hefum sifakalig onigig mungu fig. Afa ehengel suialag mo sihig afa embena mo faigog asa auwiauwig elim mwakawal gonug. \p \v 19 Afa mungwali el higig ati ne Godna mom numwehe keahlag asa ka nengelim sifakalenig. Afa ka membeg sa ne suialag nihem numwehe oniginim afa amtakwalig nihe mo sa ne ofenai mas anwenafenag mo. \p \v 20 Afa God ehe olug enesiegna mog eba ati meyiofe ehe Satanim filafatiagim afa sa ehe nengelim ahnai skaufefe. Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim sa ma esmunagim fakwaganfe gofi. \p \v 21 Afa Timoti kana mungwa gafugag la nai nengelim sifakaleg mo ningihianig. Afa mingnag Ju el Lusius afa Jeson afa Sosipater ehengel gafa gwenaig nengelim esogonug. \p \v 22 Afa kable Tertius ka Polim kwegfugum asa ehena mo ka flagim afa hwa ginof ginofeg. Afa ka gafa Ainiyagna unehlag la ka nem sifakaleg mo ninigihianig. \p \v 23 Afa Gaius ehe kam heafna lala gam awamonag afa sios el heafna lala laskuhlag ehe nem sifakaleg mo ningihianig. Afa Erastus kembigna kig kike lambiguhule el afa kana hihe Kwartus eheningi gafa nengelim sifakaleg mo ahningihianig. \p \v 24 Afa ka membeg bigelni Ainiyag Sisas nengelim sa ma esmunagim fakwaganfe gofi. Eba nufunam nemug. \p \v 25 Afa ka suialag mo sihig eba Sisas Kraisna mo asa enag mo la God nengelni olug onigigim sa ma wasneig fenigbi asa big ehena unehlagim fingi fi. Afa enag mo wahkig autunam meagam sefugofena afa ka enag mo ambala sihigba asa ne wasneig afo. \p \v 26 Afa God wahkig gohug glau ehe enaig esog el sa ma Godna mo fli sihiaule elni ginof anwenafi asa mungwali bite nai el enag mo oniginim afa Godim patalfui. \p \v 27 Afa God ehe eba mungu feg ehe mungu fwina suialag onigig nemugba feg asa big Sisas Kraisna unehlag la ehena unehlagim wahkig fingi fufum. Eba nufunam nemug.