\id HEB - Amanab NT [amn] -Papua New Guinea 2001 (DBL 2014) \h Hibru \toc1 Siosna Misog El Hibru Kristen Elim Ginofeni \toc2 Hibru \toc3 Hib \mt1 Siosna Misog El Hibru Kristen Elim Ginofeni \imt1 Hwa buk enaig esog \ip Afa hwa ginof Kristena olug onigigim kweganig. Afa mingnag Kristen ogna heafgelni olug onigigim fwahi maia mingnag el ehengelim pigau pegonigba afa kinig faigonig. Hwa buk ehengelni olug onigigim wasnei hianigeg afa ehengelim kwania gafugag ogfunig asa God Sisas Krais nai yi esena. Afa Krais mungu feg bigim God na nufunam minaba ogfunig. \ip Hwa bukba sambaga mungu mog mo sihig. (1) Sisas eba nufunam Godna Leg feg. Maia Sisas bite la gofenaba afa ehe kasag kinig flana afa kwania susug kahalana. Afa enag mina la, God Sisasim esenaba lasflam asa bigim mungwali elim kwaganig (2:10) Asa Sisas fwina kwania fegim afa autunai Godna mo fli sihiaule elim gosenig afa oflanai elim gafa gwenaig esenig afa Mosesim gafa fwina kwania fenagim gosenag. (2) God ehe Sisasim gisfu fwahag sa ehe prisni misog el feg sa wahkig gofife. Afa ehe Ju elni misog Prisim gosenig. (3) Sisas eba misog pris feg ehe heven la go, afa eheba kwania fegim sa elim pese lambife amban sa nufunam ehem olug onigignag. Afa Mosesna nihe mo i afa Ju elni lofuna nihei eba sugwagim ogfug kwania gafugag Sisas sa esena. \ip Hwa buk eba elni olug onigigim wasneihugeg asa kaksag mo sihiageg autunam Israel elni olug onigigim wasneinugena asa enam ogfug. Sapta 11 eba enam sihig: Afa ming mo enaig esog afa haig haig kinig negelim pugunifiba sa ne nimbiafna olug onigigim mo fwina suialag kehlifi ufufum sa lahag nem pugunife. Afa negelni nofug sa ne Sisasim nangwafufum afa heafna nihem patalufui asa kinig i afa susug i mas negelni olug onigigim enam filafati (12:1-11). \c 1 \s1 Sisas Krais Godna Leg oflanai elim gosenig \p \v 1 Autunam God bigelni Ju elni simbianigam mo faigim Godna mo fli sihiafule elni mengig la sihi fwahafena. Afa haig haig was mi afa haig haig mina mi God sihi fwahagim \p \v 2 Afa glauwo awaiegim osuna muhla fegim ofeba God heafna Legna bigelim sihinig. Afa ena Luwalna ehe mungwali gawig eseageg fwahagba afa maia sumi yi osuna awaiegim ofehba God ehem ati gisfu fwahag asa ma ehe enaig gawigim lambife. \p \v 3 Afa ena Luwalba eba God lofug mungwalofug asa ehe Godna ombusugug ogfufe. Afa heafna wasneig mo mungwali gawigim kike lambku gufufe. Afa ehe maia elim mina gafugagfenibi asa afsug fifi ehe ati heven gam ikag Godna sisi yi nemugna pegag sime muhla la go.\f + \fr 1:3 \ft Afa el muhla God nai yi go eba ogfug enag el eba suialag unehlagna feg.\f* \p \v 4 Asa ehe oflanai elim gosenig. Afa unehlag God ehem faigba eba oflanai elni unehlagim gosenig. \p \v 5 Afa enag moba Sisasna unehlagim fingi fukug afa God mas oflanai elim enaig esonig mo ehe enaig esog; \q1 Neba kana Leg feg afa hwag osunaba ka ambala sihig ka neana Alag fefe. \rq Sam 2:7\rq* \m Afa ena gafa mas enaig moba oflanai elim esonig mo; \q1 Eba ka ehena Alag fefe afa ehe kana Leg fefe. \rq 2 Sml 7:14\rq* \m \v 6 Afa God goflanai Luwalim onigihiafiba asa ehe enaig esofe og \q1 Sa ma mungwali Godna oflanai el ehena unehlagim fingi fi. \m \v 7 Afa oflanai elbi eba God enaig esonig; \q1 Ka kikeafna oflanai elim esenibi sa ma efef lofi afa enag gafugag el sa ma suwi meleg lofi. \rq Sam 104:4\rq* \m \v 8 Afa Luwalimba eba God enaig esog; \q1 Neba God feg asa ne wahkig misog el gofufe afa ne mungwali elim numwehe kwefihiagenam afa nangwagihiagefe. \p \v 9 Afa suialag nihe mo ne membeg afa amtakwalig nihe mo ne olug kakagenag. Asa kaba neana God ka neana unehlagim fingi feg afa sa neana sifakaleg kwaniafeg. Afa ne nimbeafna hihem gosenig. \rq Sam 45:6,7\rq* \m \v 10 Afa God heafna Legim mingnag mo maisim sihinago og; \q1 O Ainiyag, autunam ne hwa bitem esegba afa nimbiafna ningana ne ofum eseg fwahag. \p \v 11 Afa enamba eba awaiefe afa nimbiafba ne wahkig gofufe. Afa enamba ofenaiba lofug watiauegim afa piplehiagofe. \p \v 12 Afa ne mumwanefku fakafe ofenaiba el lofug huguflakagim afa yimieg fatig. Afa ne gwese gofufe afa ne mas watiauwe. \rq Sam 102:25\rq* \m \v 13 Afa God heafna Legim enaig esonag og; \q1 Sa ne kana muhla pegaiba ka maia neana angoluwagim filafe klaitiba sa ma ehengel nem ahnai skaufini. \rq Sam 110:1\rq* \p Afa sonaig moba God mas oflanai elimba esonig mo. \p \v 14 Afa mungwali oflanai el eba sungwabug figim afa Godna gafugag el fig. Afa sa God ningitigiba elim God sa ona lambim enam kwaganig. \c 2 \s1 Nawo nufunam mom numwehe fli \p \v 1 Afa enaba nufunam Sisas oflanai elim gosenig asa big kristen el enag mom higinim enam na numwehe fli, masa big fwahini membififie. \p \v 2 Afa autunam God Mosesim nihe mo oflanai elni mengig la faina afa enamba nufunam feg. Afa sa el amban nihe mo patalkuiag fwainigfefe eba susug amtakwalig ehem mungwag faife. \p \v 3 Afa God bigim lambig eba fwina suiala feg afa Ainiyag ehe enag mo bigim faig asa el ena mom higig eba bigim sihigonigbi enamba nufunam. Afa big Ainiyagna mo yiskosigbi eba bigelni mina awai susug amtakwalig mungwag faig mina kwegfukagimba. \p \v 4 Afa enanam God haig haig kigmog ogfugim afa heafna sawieg la elim heafna Sungwagbugni wasneig mimagenig. Afa ehe enaig eseg asa ehe gafa ogfunig ena mo nufunam feg. \s1 Sisas el fegim afa mina tohlagba God bigim lambigim \p \v 5 Afa sa big onig mulug auguiag pugunife enamba God mas oflanai elim nangwaghiageg gisfu fwati. \p \v 6 Amo eba Godna buk la mingnag mo enaig esog; \q1 Elbi haig feg asa God ehengelim oniginig. Eba neana nof laba weti feg afa ne kweagfug. \p \v 7 Afa mwakwalig ehengel oflanai elim skau fegonig afa ne ehengelim fingi fegonigbi afa ehengelni unehlagim kwania fenig. \p \v 8 Afa ne mungwali gawig fakagba asa enag ehengelim ahnai skau fegonig. \rq Sam 8:4-6\rq* \p Afa enag mo enaig esog God elim esenagba asa ehe mungwali gawigim misog fenig. Afa glauwo el mas enaig gofi. \p \v 9 Afa eba big Sisasim onigig. Afa mwakwalig ehe oflanai elim skau fenig afa God ogna elim esmunagim kwagan asa Sisas lahag elim pese lambigim. Afa ehe susug flagim lahag asa God ehem fingi feg afa ehena unehlag kwania fenag. \p \v 10 Afa God mungwali gawigim ehe mog feg afa ehe mungwali eseageg. Afa ehe ogna heafna kaksag luwalim lambinam asa wangafim. Asa Sisasim fwahagba ehe lahagim susug flag afa enag susugba ehem ihlafenag asa ehe Godna minam tohlag. Afa Godna enag nihe eba suialag. \p \v 11 Afa Sisas maia mina tohlagba asa el Godna nof la afsug nemug afohie. Afa ehe amtakwaligim huguflaitinig. Afa ehe feg afa sonag el fig eba mungu Alagna fig asa ehe ehengelim nilite seflagim afa ehe mas enam ningmange. \p \v 12 Afa autunam ehe Godim esonag og; \q1 Afa sa ka kikeafna nilite nai yi neana unehlagim ambala upugufe. Afa maia ehengel laskuhlaiba sa ka nem mwanifi fatinafe afa neana unehlagim fingi fukukufe. \rq Sam 22:22\rq* \p \v 13 Afa ehe pese esog; \q1 Ka Godnai yi nisihlagofufe. \rq Ais 8:17\rq* \p Afa ming mo enaig esog; \q1 Ka wanai yi wanga afa God luwalim kana ninga la fwatig. \rq Ais 8:18\rq* \p \v 14 Afa sonag luwal eba el fig afa elig i afa tafna i fig. Asa Sisas gafa gwenaig eseg ehe el fegim asa lahag. Afa heafna lahag eba lahagna misog el Satanim amtakwale fatig. \p \v 15 Afa el lahagim embefigim asa wahkig Satanna esug gafugag el afohie afa Sisasna lahag ehengelim Satanna ninga nai pigi fwatig. \p \v 16 Afa big anwenafig ehe mas enaig eseg mo oflanai elim kwagani, amo ehe ogna Abrahamna luwaligim kwagani.\f + \fr 2:16 \ft Abraham luwalig eba ogfug ambangel sa Ainiyagim olug oniginig.\f* \p \v 17 Afa ehe ogna elim kwaganam asa ehe el lofug pugunam afa ehe gwenaig heafna nilite lofug fe. Asa ehe prisni misog el gohugim afa elim aflafenigim asa suialag gafugag Godna feg. Asa ma ehe elni amtakwalig nihem huguflaitini. \p \v 18 Afa Satan ehem ati yuhnag kinig faig. Afa Satan elim yuhnagim asa ma Sisas sonaig elim kwagani. \c 3 \s1 Sisas Mosesim gosenag \p \v 1 Afa kana nilite ne afsug kabag el fig asa God nengelim kanog fwatig heven gam afuiagim. Sa ne Sisasim onigi God ehem kano fwahag afa ehe prisni misog el feg asa ehe hwa bite gam pe blog. Asa big ehem olug oniginim kehli asa ehe bigim God nagum wankafe. \p \v 2 Afa God Sisasim gisfu fwahanaba asa ehe Godna sawiegim numwehe patalkug ofenaiba Moses Godna elim kwaganam asa Godna sawiegim sa numwehe patalkuna. \p \v 3 Afa el sa suialag lala nimblagba eba ehe unehlagba kwania flag. Afa elni unehlag lalam gosenag. Asa Sisasna unehlag gafa Mosesim gosenag. \p \v 4 Afa mungwali lala eba el ehe enam gafugafeg eba God ehe mungwali gawig gafugafeg. \p \v 5 Afa Godna el eba Godna lala. Afa Moses eba enag lalanai suialag gafugag el asa ehe enaig esog mangwalim sa eba God sumi yi sihife. \p \v 6 Afa Krais eba suialag gafugafeg afa ehe Godna Leg asa Godna lala misog el feg. Afa bigel Godna lala figbi eba sa big wasneinim afa ena onigig kehli ufufum ehe bigim suialafihiagefe. \s1 Bigel nofe nawo Godim masig fatini \p \v 7 Afa eba Sisas Mosesim gosenag asa ne Godna Sungwabugni mo higig ehe enaig esog; \q1 Afa atiaba ne Godna mo glau ohigfibi, \p \v 8 nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga hosa ati enaig esini afa eba autunam ehengel tonbusug el fini. Afa enanam ehengel bite behig la auguiafenaba Godim yuhni. \p \v 9 Afa maia 40 yia fenaba ehengel kana wasneigim nanguni asa enanai yi ehengel kana wasneigim yuhni. \p \v 10 Afa maia enaig esigbi na sa ka ehengelim olug kakagenig. Afa ka esog ehengelni onigig mas kana membugim wahkig patalfehfu mo afa ehengel mas kana nihem anwenafig mo. \p \v 11 Afa na sa ka olug kakagenigim afa ka wasneig mo sihi fwahanig kog, ‘Ehengel mas ka nai yi hekuli!’ \rq Sam 95:7-11\rq* \p \v 12 Afa kana nilite sa ne nimbefum mo numwehifibi masa ne nengelnai amban mungu amtakwalig onigig ehena olug yi goh, enag God wahkig gohugum masig fatinafe. \p \v 13 Afa Godna mo enaig sihifeg og, “glau” gohnanam asa big mungwali osuna mingnag nilitem Godna mo kwaganim. Masa ambanim amtakwalig pugunam mwakwalenageba asa kiniafwahla feakafufe. \p \v 14 Afa atiaba bigelni olug onigig gwese wasneig gohugba eba sa ma gwese gohun bigim lahai asa big Kraisna hihe nemug fefe. \p \v 15 Afa Godna buk enaig esog; \q1 Afa atiaba ne Godna mo glau ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi ofenaiba nimbiafgelni simbianga sa ati enaig esini afa eba autunam ehengel totohiagig el fini. \rq Sam 95:7-8\rq* \p \v 16 Afa ambangel maia Godna mo higinim masig fatini? Eba mungwali el gof lanai Moses lambinam Isipim fwahanam wankana. \p \v 17 Afa ambangelim maia 40 yia laba God ehengelim olug kakagini? Eba Israel el amtakwalig nihe eseaginibi asa bite behig la pigina. \p \v 18 Afa ambangelim maia Godba wasneig moba sihi fwahanig ehe enaig esog og, “Ehengel mas ka nai yi hekuli”? Eba el asa ehem masig fwatinig. \p \v 19 Asa big anwenafi ehengel Godim mas olug onigini mo asa bite God ehengelim faig mas enanai yi afu saiyenam hekuli. \c 4 \s1 Godna el hekulig flifi \p \v 1 Afa glau enag sihi fwahag mo gwese goh sa ma big afu saiyenam hekulifi. Asa numwehifibi masa nem enag mo ihlafenag fwainig asa ne mas sefunam hekuli. \p \v 2 Asa big numwehe Godna suialag mo higim afa eba autunam Israel el ena mo higinim mas numwehe onigini mo nasa ena mo mas ehem kwagana mo. \p \v 3 Afa eba bigelnai ambangel sa ena mo higigim afa onigig eba naho afu saiyenam Godnai yi hekulifi. Afa God enaig esog; \q1 Afa na sa ka olug kakagenigim afa ka wasneig mo sihi fwahanig kog, ehengel mas ka nai yi hekuli! \rq Sam 95:11\rq* \p Afa autunam God mungwali gawig eseagenam enanam ati onigi fwahana. Afa enag mo wahigifeg ming onigig ogfug. \p \v 4 Afa elegeg la gohug osunaba God ming mo enaig esog, “Afa God mungwali gawig gafugafeagenam asa elegeg la gohug osuna mo hekulena.” \p \v 5 Afa God ming mo enaig esog, “Ehengel mas ka nai yi hekuli!” \p \v 6 Afa gof lanai elbi eba ena suialag mo higinim afa ehe mas onigini mo asa mas ehengel saiyegim Godnai yi hekulig mo. Afa enag onigig gwese gohunigbi eba mingnag el saiyenam Godnai yi hekulifi. \p \v 7 Asa God ming osuna gisfu fwahagba enaba sefligbi eba ‘glauwo’. Afa ati managegba asa Devitna mo la God enaig esona afa enag mo ka ati ginof fwahag eba enaig esog; \q1 Afa atiaba ne Godna mo glau ohigfibi, nofekawo angug pupuhiagi. \rq Sam 95:7-8\rq* \p \v 8 Afa sa ati Josua elim wanika sefu wanhekulite eba God mas enaig esoite og ming osuna fefe.\f + \fr 4:8 \ft Josua Israel elim Kenan gam wanikana. Afa ehengel mas numwehe Godna mom onigini mo asa Godna sihi fwahag mo God ehengelim esonig ehengel mas mungwali flini mo.\f* \p \v 9 Asa big anwenafi enag hekulig onigig gwese gohugba afa sa ma Godna el hekuli asa God enaig esena elegeg la gohug osuna ehe hekuli. \p \v 10 Afa ambangel sa afu saiyeg hekulig eba heafgelni gafugagim hekulinig asa God gwenaig esena. \p \v 11 Afa na fwinam esinim asa big afu Godnai yi saiyenam hekuli. Afa masa amban mungu simbianiga lofenam Godna mom masig fatinafe eba mas sefu hekule. \p \v 12 Afa Godna mo fwina wasneig nemug feg afa eba mas esug goh mo. Godna moba pina kwinam sambaga signa fegim afa gwesim hilifeg. Asa kigim tofogim afa yugim higiafugim afa gwesim ikag onigig mi sungwabug mi kugufewagig. Afa Godna mo elni sawieg mi onigig mi kwefskofenig. \p \v 13 Afa mungwali gawig God eseagegba mas Godna nofla meagam goh mo eba mungwali ehe ati anwenafeg asa bigelni nihe gafa bigna kwefihianugefe. \s1 Sisas eba prisni misog el kwania feg \p \v 14 Afa Sisas eba bigelni kwania prisni misog el feg. Ehe Godna Leg fegim heven gam God nangum ikag. Asa bigelni olug onigig sa big sihiafu enam sa gwese kehli ufufim. \p \v 15 Afa bigel prisni misog el eba mango mingnag pris lofug mo. Afa mungwali yuhnag bigim pugunigbi eba ehem ati enaigba puguna asa ehe mas haig esena mo. Afa ehe anwenafena bigel mas wasneini mo asa ehe bigim aflafenig. \p \v 16 Afa Sisas eba bigelni prisni misog el feg asa big mas Godim ambe muhla fenigim embefig mo. Afa big ati anwenafig God sa bigim esmunagim kwaganife. Afa maia kinig bigim pugunibi asa enanai yi bigim aflafenim afa sa bigim esug kwaganig. \c 5 \p \v 1 Afa mungu mungu prisni misog elim God ehe kanog fwahag. Afa ehe heafna el nai yi blo pugugim asa el Godim gafugag finig enag ehe olyi fegim eseageg. Afa el maia sis i gawig i faigbi asa sonag el enaig gawig Godim faig eba elni amtakwalig nihe numwehenugeg namaunum. \p \v 2 Asa el etetiagigim afa Godna minam fwahig afa enag Israel nai prisni misog el ehengelim aflahlana fenig eba ehe gafa mas wasneig mo. \p \v 3 Asa enanam ehe sis tuhlu Godim faigim eba elni amtakwalig nihem numwehenugegim afa heafna amtakwalig nihem gafa eseg. \p \v 4 Afa el heaba mas hefumba esoi og, ka kike prisni misog el fegim afa unehlana feg amo, eba God ehe mungu ehe enaig elbi kanog fwahag eba hosa ati autunam Aronim gwenaig esena. \p \v 5 Afa Krais eba gwenaig eseg mas heafna unehlagim fingi fena mo prisni misog el fegim. Afa eba God ehem enaig esona og; \q1 Neba kana Leg feg afa hwag osunaba ka neana Alag fefe. \rq Sam 2:7\rq* \p \v 6 Afa ming buk laba God enaig esog; \q1 Eba ne wahkig pris gofufe ofenaiba Melkisedek. \rq Sam 100:4\rq* \p \v 7 Afa maia Sisas hwa bite la blo pugunam ehe ambwaitina Godim weanahlum sahna. Afa sa ma God ehem lahag mina fwahai. Afa ehe hefum sugupenam Godna membugim patalkunaba asa God ehem higina. \p \v 8 Eba ehe Godna Leg feg asa ehe susug flagim lahag. Afa enag susug hefum ogfunag Godna nihem patalfuiagim. \p \v 9 Afa eba ehe afsug el nemug feg asa el ehem patalfugba eba ehe wahkig gag mina feg. \p \v 10 Afa God ehem prisni misog el kanog fwahag ofenaiba Melkisedek. \s1 Numwehi masa nengelni olug onigig penfie \p \v 11 Afa enag mo kaksag koka sihiage afa ka nem ogfuniba ne mas higi ne yiskosigbi nasa nem anwenag tumenig. \p \v 12 Afa ne Sisasim olug onigini ati manageg afa mas ne elim ogfuiag el fig mo. Amo, eba el sa ma nem Godna mo ogfugonigi glawana fenam sa gwesim ikai. Afa ne mas wasneig fane neageg mo afa eba ne maisim tut ne go. \p \v 13 Afa ambangel sa mas wasneig mo flig mo eba luwal weti lofug fig ehe mas numwehe onigig mo suialag nihem. \p \v 14 Afa wasneig fane eba saglagna feg. Afa enaig el eba heafgelni onigigim numweh lambfig mangwal sa suialag feg afa mangwal sa amtakwalig feg. \c 6 \p \v 1 Afa mas big mungu nai yi afohiefi, afa masa ne wetiklug mo Kraisna lambofufe. Sa big saglag el lofinim wasneig mo fli. Afa ena moba enaig eseg asa big amtakwalig nihem lahag minam masig fatinim afa sa big Godim olug onigini. \p \v 2 Afa bu la laitiag mo, afa siosna elim misog la ninga fakag mo, afa melig pigieg el bugiaga feg mo i, afa God elim kwefihiagenam asa mungwag faig gwese gofufe. \p \v 3 Afa Godna sawieg fegba eba sa big enana fwahinim gwesim afuiafi. \p \v 4 Afa el Godna haig haigim ati anwenafigim afa ehe Godim masig fatinig afa haiseg pese ambe mo. Afa sonag el heven la nai gawig fligim asa gihig. Afa Godna Sungwabugni wasneig gafa flig. \p \v 5 Afa ehengel anwenafig Godna mo eba suialag feg afa ehengel enam nangug Godna wasneig eba nengigim ambala pugufe. \p \v 6 Afa sonag el ehe ati sonaigim anwenafigim asa Godim masig fatinifug. Afa ehengel enaigba esigbi eba ehe Godna Legim peseg li katigeg la kahlibi asa Godna Leg elni nof la afwanefug flag. Asa ehengel haiseg Godna nangum pese ambe mo. \p \v 7 Afa el eba bite lofug. Maia bu fe gohba asa bite bugegim afa fane puguiageg eba elim kweagfug. Enag bite eba God numwehe flag. \p \v 8 Afa ming bite eba nasig we puguiageg afa enag aso eba amtakwalig enaba God amtakwaleg mo faigim meyi feg asa suwi enag asom lagefe. \p \v 9 Kana hihe, ka nem hwag wasneig mo osihin afa ka mas nem esoni ati ka anwenafeg God nem lambinam suialafihiagefe. \p \v 10 Afa God numweheg kwefihiagegim afa mas nengelni suialag gafugagim eteti. Afa autunam afa glau feg ne Godna elim fakwaganifie enaba ogfug ne Godim fwina membenig. \p \v 11 Afa ka membig sa ne gwenaig gafugag gwesim fiafu maia ikan mungwali awaiegba. Asa suialagim ne nenge afofiba sa pugufe. \p \v 12 Kamoksig nofeka yiskosiagi. Sa ne enaig esi hosa el Sisasim olug onigini afa wasneigim gwese afohieba nenge afo asa God mangwal sihi fwahagba ehengel enag lambig. \s1 Mangwal God sa sihi fwahagba eba pugufe \p \v 13 Afa autunam God Abrahamim mo sihi fwahana. Afa ehe ogna unehlag seafla asa heafna mo wasneig fwahag. Afa mas ming unehlag ehena unehlagim hilifenag mo nasa God heafna unehlagim seaflanam afa Abrahamim sihi fwahana. \p \v 14 Afa ehe enaig esona og, “Ka nem nufunam sihinag eba ka nem suialafe flanam afa ka nem esenaiba asa neana simbianiga puguiagefe.” \p \v 15 Asa Abraham enam oniginam afa nenge kafena asa God ena mo sihi fwahag Abraham ati flana. \p \v 16 Afa ati ne enaig nihem anwenafig el heafna mo sihi fwahag mom ogna wasnei fwahaiba asa el ehem gosenag enag ehena unehlagim seaflag.\f + \fr 6:16 \ft Afa el enag gosenag unehlagim seaflag eba ogfug enag kwania el sa ma ehem hekusia flaiba asa enag mo sihi fwahagim nufunam fe.\f* Afa ehe enaigba esegba eba mungwali mwanawagig gweyi awaieg. \p \v 17 Afa God Abrahamim mo sihi fwahanag el sa enaigim flifi. Afa God membeg ehengel sa ma sonaigim numwehe anwenafi nasa mas mo wahigi wahigifiahge eba awai awai nemug asa ehe enag mo sihi fwahagim wasneinag. \p \v 18 Afa ilawo God mo sihi fwahagim afa sumi yi mo enag mom wasneig fwahag afa enag sambaganigi nihe mas wahigi wahigi ahfei afa God mas bigim sonaig nihem mwakwaleni. Afa sa ambangel big ikagna afu Godnai yi apuke gohug asa mas amtakwalig enaig elim nugwakalihiage afa eba ena nihe ehengelim wasneihiageaba asa nenge afofufe. \p \v 19 Afa Godna mo sihi fwahag mo bigelni onigigim kike wasneig lambugu ofenaiba li bagag bite gam apaiyegim afa ligim wasnei ugu bifwatini. Afa Godna mo sihi fwahag mo eba li bagag lofug feg afa lofug Godna kwania lala kahli fwahini asa enag li bagag lofugim tigepig ikagim Godna afsug lala meg gam pugu goh. \p \v 20 Afa enanai yi Sisas ati gof ikagim bigelni minam tohla fwahag. Afa ehe wahkig prisni misog el fefe ofenaiba Melkisedek. \c 7 \s1 Melkisedek eba pris gafugag el feg \p \v 1 Afa Melkisedek eba Salem kembig la nai na misog el ehe God sisi yi nemugna pris el fena. Afa Abraham wanika fag hagnam sambaga sambaga misog elim wanfilafe fatinam afa maia pese blonamba Melkisedek ehem mina la uflanam God suialafeflagna mo faina. \p \v 2 Afa mungwali gawig Abraham fagna hagnam sa lambina enag 10 pela hap sugwakanam afa mungwa mo Melkisedekim faina. Enag unehlag Melkisedek mogba enaig feg ‘Suialag nihe misog el feg’. Afa ehe Salem la nai misog el feg afa enag mogba eba ‘Olug enesieg misog el feg’. \p \v 3 Afa ehena alag i afag i afa simbeg enag mas buk la ginofini mo. Afa afag wanigag osuna i afa lahag osuna i enag gafa mas ginofini mo. Asa ehe ofenaiba Godna Leg lofug feg asa ehe pris wahkig gofufe. \p \v 4 Afa sa ne enaig onigim Melkisedek eba kwania feg afa ehe Abraham mi afa Ju elni pris gosenig. Afa bigelni gof la nai simbianiga Abraham gawig sa fagna hagnam lambina enag 10 pela hap sugwakanam mungu mo Melkisedekim faina. \p \v 5 Afa Livai eba pris elni autunai simbianiga. Afa Godna nihe mo enaig esona og Israel nai el sa ma gawig 10 pela hap sugwakfunam asa mungu mo prisim fai. Afa eba nilitem faig asa ehengel gafa mungwali Abrahamna simbianiga fiahsaieg. \p \v 6 Afa Melkisedekba eba mango Livaina simbianigam mo afa eba Abraham ehe ehem mungu faina. Asa ehe Abrahamim God suialafeflag mo faina afa sonag elbi eba God ehem sihi fwahag mo faina. \p \v 7 Afa ati big anwenafig el sa God suialafeflag mo faig eba gwesim hili fukog afa el sonag mo flag eba ahnai skaufeg. \p \v 8 Afa pris mungu gawig sa flifini enag elbi eba pigiafena. Afa Melkisedek sa mungu gawig flafena afa enag big mas ehena lahagimba Godna buk la nangug mo. \p \v 9-10 Afa Livaina simbianiga sa mungu gawig flifini asa big enaig lasug mo onig Livai Melkisedekim mungu gawig faina. Eheba Abrahamim biteana luwal fena sa big enaig onigim sonaigba eba Abrahamna onigig la gofena. Afa maia Abraham Melkisedekim gawig fainaba enaigba ofenaiba Livai gafa gwenaig eseg. \s1 Sisasba mulug pris ofenaiba Melkisedek lofug \p \v 11 Afa Moses Israel elim Godna nihe mo faini afa enag nihe mo enaig esona og pris Livaina simbianigag sa ma mungwali elim kwagani. Afa sonag prisni gafugag atiaba ihlafegba enaba haisegba nasa God enaig esog ka ming mulug pris ningihiag. Enaba mango Aron lofug mo eba heafa Melkisedek lofug feg. \p \v 12 Afa pris atiaba mulug fegba asa ma nihe mo gafa mulug fei. \p \v 13 Afa God Ainiyagim ningihiag mulug pris lofug eba algana simbianiga la nai fena afa mas amban mungu hefgel ehengenai pris gafugag esena mo. \p \v 14 Afa big anwenafig ehe mulug pris eba heafna simbianiga eba Juda. Afa Moses mas ehengelim sihini mo ehengel pris afohiegim. \p \v 15 Afa ming onigig eba ambala ogfug asa ming mulug pris pugug eba ehe ofenaiba Melkisedek lofug. \p \v 16 Afa enag elbi mango Livaina simbianiga mo nasa hihe mo ehem mas esenag mo na moi prisbi fe. Afa ehena nofkenagag kigmog feg nasa wahkig goh asa enag ehem esenagba asa pris feg. \p \v 17 Afa Godna ginof buk la enaig esog; \q1 Eba ne pris wahkig gofufe ofenaiba Melkisedek. \rq Sam 110:4\rq* \p \v 18 Afa enag nihe mo autunai mas wasneig mo asa mas elim kwaganig mo enaig esegba nasa God flagim esugum flafatig. \p \v 19 Afa enag nihe mo Moses asa flana enag mas haig haig Godna nof la afsug nemug fena mo. Asa God mulug mina pigi fwahagba enaba autunai minam gosenagim afa ihlafeg asa big enam mina gam afu Godim muhla finig. \p \v 20 Afa ming onigigba enaig feg God wasneig mo sihi fwahana enaig esona og, Sisasba wahkig pris gofufe. Eba mas enaig moba mingnag prisba eseni mo. \p \v 21 Afa maia God wasneig mo sihi fwahaiba sa Sisas pris fefe. Eba God ehem enaig esona og; \q1 Ka enaig mo wasneig sihife fwahag asa mas sonaig mom wahigi wahigi fei afa kog, “Neba pris wahkig gofufe.” \rq Sam 110:4\rq* \p \v 22 Afa enag wasneig sihi fwahag mo enaba ogfug Sisas ehe autunai minam kwefug kugim afa glaunai mina God nangum ikagim Sisas eseg fwahag enag minaba autunaim minam gosenag. \p \v 23 Afa ming enaig feg autunai pris mingnag afohiefenam asa pigiafenaba nasa kaksag afohiefena. Afa maia enag el lahafenaba asa ehe mas pris fiahfena mo asa ming el ehena kugum flafena. \p \v 24 Afa Sisasba eba wahkig pris gofena asa ehe mas ambanim enaig gafugagim fwahana mo. \p \v 25 Ehe wahkig gohba asa Godim sahnag og sa ma God elim kwagani. Afa glaufenam afa ikan autunai la fefe eba ambangel maia heafna unehlag la God nangum ambefiba asa ehengelim lambfife. \p \v 26 Afa Sisas eba prisni misog el feg enaig pris eba bigim kwagani feg. Afa ehe afsug nemug feg afa mas ehem sehi afa ehe mas mangwal weti fe. Afa ehe mas amtakwalig elim muhlafeni amo, eba God ehem sisi gam nemug fingi fukug. \p \v 27 Afa eheba mango ming prisni misog el lofug mo. Afa mingnag pris mungwali osuna enaig esifini sis tigi tuhlu Godim faifini eba ilawana mo hefum esifini afa sumi yi mo eba elim ese gonifini. Afa Sisasba mas enaig esena mo. Eba hefum li katigeg la gwesim Godim faina elim kwaganigim. Afa ehe mungu nagim ese fwahagba asa enaba gwese goh. \p \v 28 Afa el mas wasneig mo suialag afohiegim. Asa Mosesna nihe mo elim kanog fwahag prisni misog el gohugum. Afa sumi yi Godna wasneig mo sihi fwahag mo heafna Legim gisfu fwahagba asa ehe wahkig nugweg nemug goh. \c 8 \s1 Sisasba bigelni prisni misog el feg \p \v 1 Kangelni mog mo eba enaig feg. Bigelbi ati feg prisni misog elbi ihlafeg go. Afa ehe heven la God wasneig nemugna muhla pega. \p \v 2 Afa ehe afsug lala meg gam sefugum asa prisni misog el gafuga feg afa enag lala God ehe nimbla fwahag elbi mas ena lalaba esei. Eba Godna nufunam lofug lala. \p \v 3 Afa mungwali prisni misog el enaig esifini gawig Godim faifinim afa sis tigi tuhlu faifini. Asa prisni misog el bigelni ehe gafa sa ma mangwal Godim fai. \p \v 4 Afa sa ehe hwa bite la gofiteba eba mas pris gofite afa eba pris hwa bite la afohiafena afa sa ehengel Ju elni nihe mo patalfuiafenaba asa Godim gawig faifini. \p \v 5 Afa pris gafugag sa finibi enaba eba esug enaigim ogfug afa nufuna nemugba eba heven la goh. Afa enaig Moses esenaba enag gafa esug ogfug. Afa ehe maia Godna lofug lala nimblanaba asa God wasneig mo enaig sihifena og, “Sa ne numwehe gafugafe sa ne mungwali gawig esegba sa ma mungwal lofug fe hosa ka nem mug la ogfuna.” \p \v 6 Afa Sisas enag pris gafugag flagba eba sonag elni gafugagim kwegfukag. Afa God ati sihi fwahana asa Sisas God nangum ikag mina tohla fwahag afa eba ena mina mi afa mo mi goflanaim kwegfukag. \p \v 7 Afa goflanai mina ihlafegba God mas ming minaba tohla fwahai. \p \v 8 Afa God heafna elni amtakwalig nihem nangwagigim asa mas sifakaleni afa sa ehe enaig esog og; \q1 Ainiyag enaig esog maia enanam ofefiba ka sa mulug mo Israel el mi afa Juda el mi sihi fwahan. \p \v 9 Afa enag mulug mo sihi fwahag mo eba mas mungwal lofug fena mo ehengelni simbianiga hosa ka esini. Afa enanam ka ehengelim ningana kikenam asa ka Isipim wanfwahanam wanikana. Afa hosa ka ehengelim sihi fwahinibi afa ehengel mas patalfuna mo asa ka ehengelim masig fatinig. \p \v 10 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi fwahani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig la fwahan fi afa ka ehengelni olug yi ginofe fwahafe. Asa ka ehengelni God fenfie afa ehengel kana el fifie. \p \v 11 Afa mas amban mungu heafna hihem Ainiyagna mo ogfunag mo afa mas amban mungu heafna nilitem enaig esona og, ‘Sa ne Ainiyagim anwenafini.’ Asa ma kwania el i afa esug el i mungwali kam anwenafini. \p \v 12 Afa ka ehengelni amtakwalig nihem flafatinim afa mas ka enam pese onigkafi. \rq Jer 31:31-34\rq* \p \v 13 Afa God enaig esog ka mulug mo sihi fwahag afa enam eba ogfug goflanai mo ehe sihi fwahag eba ati watiauweg. Afa mangwal sa autunaieg enaba esug gohba awaiegim ofe. \c 9 \s1 Godna unehlagim fingi fig Ju elni nihe enaig fena \p \v 1 Afa nihe mo God autunam Mosesim sihi fwahanag enag nihe mo enaig esona mangwal mina sa ma Godna unehlagim fingi fi afa lotu lala bite la gafa goh. \p \v 2 Afa el lofug lala nimblig fwahig afa bambug meg enaba seflig afsug meg goh. Asa enanai yi eba lam gohug afa sime gohug afa amba Godim faig gig. \p \v 3 Afa lala menai lofugna masgim eba yiminig meg goh enaba seflig afsug nemug meg goh. \p \v 4 Afa enanai yiba eba gol sime goh afa ena sime laba fungugni gawig wehli fwahifinibi asa suialag emblegusug fungug puguiafena. Afa mingba mo sihi fwahag boksna gofena. Ena boksba gol wagigo fakana afa ena boks megamba gol potna gofena afa ena gol potnaba eba mana bret ena megam afogoafena. Afa mingba eba Aronna agat boks megam gifini. Afa ena agatbi eba li figeg pugu le. Afa mingba sambaga fun enanai yi God autunam heafna nihe mo ginofe fwahanaba enag boks megam gifini. \p \v 5 Afa ena boks sisi yiba sambaganigi oflanai elni sungwagim ginofi fwatigig. Ena sungwagba enaig eseg sonag oflanai el eba Godna nofbosugam wahkig fagofegofna. Afa sa ena boks sisi yiba sambaganigina anglag kokufiageg ahgo. Afa enanai yiba eba God heafna olug kakageg fwahagim. Afa sonaigba eba ahnana ka enag mungwali mog moba upuguiah mo. \p \v 6 Afa maia mungu mungu osuna sonaig gawigba numweheagi fwati finibi asa prisbi afu bambug megam saiye fenam asa heafgelni gafugag eseagifini. \p \v 7 Afa yiminig megamba eba prisni misog el mungu sefu fenam asa mungu nagim mungu yia la enaig eseafena. Afa mas esugba sefu ikai eba sisna taf flauku fenam asa Godim faifena. Afa enaigba eseafenaba eba heafna amtakwaligim huguflaiti fenamba eba mungwali elim gigafiahfena. \p \v 8 Afa enanam Godna lofug lala gofenaba eba el mas ena afsug kabag lala megam saiye fena mo. Sonaba naho Godna Sungwabug bigim ogfunig afa maia sonag autunai nihe gofenaba elni mina awaiena afa afsug nemug megam saiyegiba. \p \v 9 Afa sonag lala eba lasug mo eba bigim glaunai elim ogfunig. Afa sonag lala bigim ogfunig eba el Godna unehlagim fingi fifinim asa Godim gawig faifinim afa sis tuhlu faifini afa sonaba esenibi eba mas elni olug onigigim suiala fesko fiahfena mo. \p \v 10 Sonag nihe mo enaig esona og fane i, bu i, afa bu la suwagig nihe feg. Eba elni afwambenai eligim esog. Afa sonag nihe mo eba gohun ikan God mulug mina tohlafe. \s1 Krais heafna taf Godim faig \p \v 11 Krais eba ati blog afa suialag gawig pugug gohugba ehe enaigna prisni misog el feg. Afa Godna lofug lala ehe ika seaifunaba ena lofug lalaba eba bitenaim flafugim afa fwainam suialafiahgeg. Afa ena lala eba el esih mo afa enaba mangwal bitenai mo. \p \v 12 Afa Krais ena lala ika seaifunaba eba ikanam afsug nemug megam mungu nagim seaifugba asa enaba gwese wahkig goh. Afa maia enaig esegba afa eba ehe mango meme afa bulmakauni taf lambku sefu ahmo, amo eba ehe heafna taf uku sefugum bigim enana lambigba asa big gwese wahkig afofufe. \p \v 13 Afa maia el amtakwalig nihe esifinibi asa pris enaig esifini. Memena taf i afa bulmakauna taf i lambfini sufoiti fegonfini afa bulmakau lambag tigi tuhlfufinim asa enag smofna susuleti fegonfini asa Ju elni nihe eba ehengel busfug fifini afa enaigba esinibi eba afwabanai esini. \p \v 14 Afa enaba Kraisna taf enam filafeg. Afa Krais mas mangwal weti fena mo afa wahkig gohug Sungwabugni wasneigni asa heafum Godim gwesim mungwali fainam asa lahana. Afa Kraisna taf bigna onigigim busfu klaitinig lahagna mina gam patalkuiagim asa big God nofkenagagim gafugafini. \p \v 15 Afa sa ma Kraisna taf bigelni olug onigigim busfu klaiti asa Godna mulug mo elim sihi fwahanig Krais sa ma enam ninumwehe aflai. Afa sa elim God unenig sa ma mangwal suialag wahkig gohunifi God sihi fwahagim asa ma ehengel enam fli. Afa sa el Mosesna nihem ahnai skaufinim afa amtakwalig eseagini enag Krais lahagim asa elim pese lambigim afa amtakwalig nihe nai pigi klaitigba asa esug afohie. \p \v 16 Afa el enaig ginof fefe og kaba lahaiba ambanim sa ka kikeafna gawigba fwahani fe. Afa el ahmona gawig ese lambifie afa ilawana mo el sa lahag enam anwenafinim sa ma lambi. \p \v 17 Afa el maisiaba nofkena gohba enag ginof eba esug goh. Afa maia el lahagba asa sonag ginofba gafugafeg. \p \v 18 Asa goflanai mo sihi fwahagim gafa sisna taf numwehe flag. \p \v 19 Afa autunam Moses Godna mungwali nihe mo Israel elim sihinuwagena. Afa enanam ehe bu i afa bulmakau lambagna taf i enag lambtinam afa ahnabugu kagag toaflana enaba seflig hisop afa sipsip lag tafnaig flana asa bu la afa taf la figiu gofenam el mi nihe mo buk mi enana faftugo fiahfena. \p \v 20 Asa ehe enaig esona og, “Eba God nem wasneig mo sihi fwahanag afa hwa taf eba ena mom numwehe fuguba asa ne enam patalku.” \p \v 21 Afa Moses gwenaig esena afa taf ukunanam Godna lofug lala mi sisi gam faftugo fiahgena afa mungwali Godna unehlam fingi fig gawigim gafa gwenaig esena. \p \v 22 Afa Mosesna nihe mo enaig esona og, “Haigim sa ne membeg sa ma sonag Godna nof la afsug fei eba taf mungu he enaigba esei. Afa taf sugfog fwainigba eba God mas elni amtakwaligim flafatini.” \p \v 23 Afa mungwali Godna lofug lala nai gawig eba ogfug heven la nai gawigim. Afa sa sisna taf enag bitenai gawigim esenaiba asa afsug feskofefe. Afa sisna taf mas heven la nai gawigimba esenaiba afsug fei eba sa ma mangwal enaig esenaiba asa ena tafim hilifenafe. \p \v 24 Afa Godna lala afsug meg el sa gafugafig eba Krais mas ena megamba seaifui. Enaba nufunam afsug megim heven la go enam ogfug. Afa Krais ati ikag heven la sefu Godna nofbusug gam gohugim asa bigim kwaganig. \p \v 25 Afa mungu mungu yia la mungu nagim Ju elni prisni misog el sisna taf flafenam asa afsug nemug lala megam sefukuiafena. Afa Kraisba mas enaig ese gofena mo hefum Godim faigimba. \p \v 26 Afa ehe enaig ese gofiteba eba susug wahkig lamb gofite ilawana God bite eseagegna fetem afa ikan glaufete. Afa eba mas enaig esena mo. Amo, eba ikag awaiegim meyiofeba enaigna Krais mungu nagim pugug ese fwahagba asa gwese go. Afa sa ehe lahagim afa hefum Godim gwesem faigim asa amtakwalig nihem flafatig. \p \v 27 Afa mungwali el sa ma mungu nagim pigiba asa God ehengelim kwefihiagefe. \p \v 28 Afa eba Krais ati enaig eseg mungu nagim lahagim afa hefum Godim gwese faigim asa amtakwalig nihem kaksag elni flafatinig. Afa ehe sumi yi pese pugunam eba mas elni amtakwaligim flafatini amo, eba awai eba blonam el sa ehem nengena afo enam lambfe. \c 10 \s1 Krais lahagim hefum Godim mungu nagim fwahagba asa gwese go \p \v 1 Afa Ju elni nihe mo eba ogfug suialag gawig sumi yi pugufe afa enaba mas bigim numwehe nufunam gawigim ogfunig mo. Afa pris mungu mungu yia la wahkig gwenaig eseafufena sis tigi tuhlu Godim faifini afa enag nihe mo mas ihlafena mo. El sa ogna blo Godim muhla fena enaba mas elim ihlafena mo. \p \v 2 Afa sa ati el Godna unehlagim fingi figim fwina ihlafitiba afa eba sonaig mas wahkig eseafofte. Afa ehengelni olug onigig mas enaig esoi og kana amtakwalig eba gwese go asa ehengel mas sonaig nihe Godim sis tuhlu faigim pese esi. \p \v 3 Afa mungu mungu yia la sonaig nihe eba esenigbi asa pese enam onigig kana amtakwalig gwese go. \p \v 4 Afa bulmakauni taf afa memena taf eba mas elni amtakwaligim eba haise flafatin mo. \p \v 5 Afa sa maia Krais hwa bite la blogim muhla ofefiba ehe Godim enaig esonafe og; \q1 Afa ne oksig el nem gawig faigim afa sis tuhlu faig mi. Asa ne kana eligim numweheageg fwahag eba enam mungwal lofug gafugagfeg. \p \v 6 Afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe eba amtakwaligim flafatiag enaigim ne mas sifakale. \p \v 7 Afa ka esog kaba hogo afa God ne membegba ka sa nimbeafna sawieg la ese hosa ati nimbeafna buk enaig kam esonag. \rq Sam 40:6-8\rq* \p \v 8 Afa ilawana ehe sa ati enaig esona og, “Afa ne oksig el nem gawig faig i afa sis tuhlu faig i afa sis tuhlu faig nihe i afa mingnag nihe i eba amtakwaligim flafatiag enaigim ne mas sifakale.” (Afa Mosesna nihe mo enaig esog sa ne enaig nihe fi afa eba Krais sonag moba sihig.) \p \v 9 Afa sumi yi mo ehe enaig esona og, “Kaba hogo afa God ne membegba ka sa nimbeafna sawieg la ese.” Asa goflanai mina ehe fwahagim afa sa ming mina tohlag fwahag. \p \v 10 Afa sa Sisas Krais gwenaig eseg Godna membugim patalkugim mungu nagim lahagba asa gwese goh. Afa enaba bigelni amtakwaligim huguflaitinigbi asa big afsug fiahsaieg. \p \v 11 Afa mungwali pris sa mungu mungu osuna Godim sis tuhlu faifinim enaigba wahkig gwese eseafofena afa enaigteba mas elni amtakwaligim huguflaitini eba awai nemug. \p \v 12 Afa Kraisba eba mungu nagim ese fwahagba asa gwese gohba elni amtakwaligim lambaitifen go. Enaig ese fwahagim asa ehe mo Godna muhla ika ga.\f + \fr 10:12 \ft Afa el muhla God nai yi go eba ogfug enag el eba suialag unehlagna feg.\f* \p \v 13 Afa ehe gwese gaba nengeau maia enanam God ehena angoluwag elim lamblunam asa ehem ahnai skaufinife. \p \v 14 Afa Krais mungu nagim lahagim hefum Godim faig fwahag. Afa enaba Godna elim esenigbi asa ehengel Godna nof la afsug el wahkig afohie. \p \v 15 Afa Godna Sungwabug gafa ena mo pahlagim asa bigim sihinig. Afa ilawanaba ehe enaig esona; \q1 \v 16 Afa nengigim ka Israel elim enaig mo sihi fwahani fi. Afa kana nihe mo ka ehengelni onigig la fwahan fi afa ka ehengelni olug yi ginofe fwahafe. \rq Jer 31:33\rq* \p \v 17 Afa ming mo ehe enaig esog; \q1 Afa ehengelni amtakwalig mi afa nufwef nihe mi ka mas enam pese onigi eba ati awaieg. \rq Jer 31:34\rq* \p \v 18 Afa maia God elni amtakwalig nihem flafatigba asa Godim sis tuhlu faig nihe gafa awaieg. \s1 Nawo wasneinim Godim muhla fini \p \v 19 Asa nilite sa big anwenafi Sisasna taf sugfogim bigim mina piginigbi asa big mas embefi Godna afsug nemug megam saiyegimba. \p \v 20 Afa Sisas ehe enag nofkenagag minaba tohlag fwahag. Ena minaba ika lofug sa Godna lala seaifug kahli fwahini. Ena lofugba eba Kraisna elig. \p \v 21 Afa ati bigna prisni misog el eba kwania nemug feg afa sa ehe Godna elim nangwagihiagego. \p \v 22 Afa ehe heafna tafna bigelni olug yi faftugo fenugeba asa big anwenafig bigelni amtakwalig ati awaieg. Afa ehe bigelni eligim gofwakambag buna gigiafenig. Afa sa big mwakwal nihem olug onigig la nai fwahinim afa Godim nufuna olug onigig finim asa big ehem ambe muhla fini. \p \v 23 Afa sa big oniginim Godna mo sihi fwahag mom fwina wasneig kehlifufiba asa big enag onigigim sihifim. Asa big enam anwenafi mangwalim God sa esog eba nufunamfefe mas fwahag. \p \v 24 Afa nawo enam oniginim asa big Godna elim kwaganim sa big mungwali elim membegonim afa suialag nihe fegon. \p \v 25 Afa nofe nawo Godna laskuhlag nihem fwahi afa ati mingnag el enaig esig ehengel enaigim fwahig. Asa big laskuhlanam afa bimbeafna olug onigigim gifiofoli. Afa sa big fwinam enam eseagi eba Ainiyagna osuna ati meyiofe. \p \v 26 Afa eba big Godna nufunam moba flig anwenafigim afa big enaig esog og kaba Godna moba masigim fatigim afa ka kikiafna membug la haig haig eseagofeka. Enaig elbi eba ehena minaba awaienag amtakwaligim flafatiagimba. \p \v 27 Afa el enaig esegba sa ma embefegofi maia enanam God elim kwefihianig ofefiba afa sa ehe kwania suwim nangonam maia ena suwi Godna angoluwag elim la okomohlafiba asa embefeagefe. \p \v 28 Afa sa el Mosesna nihe mom masig fatinagba asa sambaga me awai sambaga mungu el me maia nihem amtakwaligim ambala sihinibi asa mungwali el mas ehem aflafini amo eba ehem tigi fakifini. \p \v 29 Afa sonaig elbi haig sa esenifie afa el Godna Legim masig fatinagba mangwal ehem fenafe? Afa sa enag taf Godna mo sihi fwahagim numweheaflag asa enam ehe flafoiba afa sa ehem mangwal fenafe? Afa sa Godna Sungwabug bigim esug kwagan fig asa ehe enam molampbi nafe eba sa ehem mangwal fenafe? Afa sa enag susug sa ehe flafe enaba gwesim hilifekag. \p \v 30 Afa ati big anwenafig God ehe enaig esona og, “Afa susug mungwag faig niheba eba kana gafugag feg asa ka amtakwalig elim mungwag faife.” Afa ehe ming mo enaig esog, “Eba Ainiyag heafna elim kwefihiagefe.” \p \v 31 Afa enaba fwinam amtakwalig nemug feg enaba God nofkikenagag feg elim ningana kikenam asa mungwag faifie. \p \v 32 Afa sa ne pese onigi ilawana Godna mo nem ombusug lofug pugunig. Afa enanam ne kaksag kinig fligim asa ne mas apaiyeg mo. \p \v 33 Afa ahnana mo nem el ambala molampbi gonigim afa nem susug faigog. Afa ming nana mo maia hihem gwenaig esegonigbi asa ne hihe nenam afohiegim. \p \v 34 Afa ne kalabus nai elim aflafegonigim afa sa kwaganig. Afa maia gavman nengelni gawig esug lambigonigbi afa ne mas ninimugoi afa ne sifakaligim afa anwenafi neana nufunam gawig eba suialafegim gweseg wahkig gohfe. \p \v 35 Asa nofe kawo olug onigig fwahi eba God nem suialag mungwag nem faife. \p \v 36 Afa sa ne gwese wasnei afofiba asa Godna sawieg patalfuiafiba afa mangwal sa God nem sihi fwahanig enag ne flifi. \p \v 37 Afa Godna buk eba enaig esog; \q1 Afa mas maisiaba fefi afa el enaig esog eba ka blofe asa ehe mas nengigimba segofi eba ikagna blofe. \p \v 38 Afa kana el sa kam olug oniginigim asa afsug afohie ehengel eba wahkig auguiag flifi. Afa ambangel sa pese lakumues afugba enaba mas ka ehem sifakalenig mo. \rq Hab 2:3-4\rq* \p \v 39 Afa mango bigelbi lakumues afuiag afa olug onigig awaieg el mo. Amo, eba ati big olug onigigbi asa God bigim lambig. \c 11 \s1 Godim olug onigina nihe \p \v 1 Afa olug onigig niheba enaig eseg, afa sa mangwal suialag God bigim heven la sumi yi faigim sa feg enam big olug onigi la kehli ufuhba afa negeafo afa sonaigba mas big nofna nangwig mo amo eba onigigna mungu big anwenafig. \p \v 2 Afa autunam Israelna simbianga Godim olug oniginibi ehengelni nihe ihlafenaba asa God sifakalena. \p \v 3 Afa nawo Godim olug oniginim afa sa big anwenafi God ehe heafna mona of i bite i eseawagigba asa mungwali mangwal sa big lambusig enag autunam big mas lambusig mo enaba God ehe eseagegba asa puguiageg. \s1 Afa Abel i Enok i afa Noa enag el Godim olug onigini \p \v 4 Afa Abel Godim oniginam asa sis tige tuhlu faifna ehena sis Godim tuhlu faig Keinim filafena eba ehe mas Godna membugum patalkuna mo. Afa Abelna onigig eba suialafena afa God ehena enaig nihem sifakalenaba afa enaba ogfug God enaig onigig ehe afsug el feg. Afa ehe ati lahag afa ehena enag olug onigig bigim gafa ogfunig. \p \v 5 Afa Enok Godim olug onignaba afa ehe mas lahana mo eba God ehem nofkikena heven gam sulufla wanikina. Afa enaba Godna buk enaig esona og, God ehem suluflag fwainig masim feafnaba enenam Enok ehena sawiegim patalfukuna. \p \v 6 Afa sa big anwenafi el sa mas Godim olug oniginai sonaig elbi Godim esenagba God mas sifakale. Afa el ogna blog Godim muhla fena enag elbi sa ma enaig onigi God eba nego afa el Godim yisigibi eba God ehem suialafiah flafe. \p \v 7 Afa God Noam sihina og bu pugufe afa Noa mas enaigim nanguna mo eba ena mom mungu oniginam afa ehe Godna sawiegim patalkuna sa sip gafugafena asa ehe mungu suialag wanpuguna. Ehe enaigba esenaba eba bitenai elim ogfunig ne amtakwalig el. Afa Noa Godim olug oniginaba asa God ehem enaig esona og, “Ne afsug el feg.” \s1 Abraham i Sara i Godim olug honigina \p \v 8 Afa God Abrahamim enaig sihifena og susum ika afa bite ati ka nem sihi fwahanag asa ne flafe. Afa Abraham Godim olug oniginam afa heafna kembigim fwahanam asa Godna sawiegim patalkuna afa mas ehe anwenafena mo asim sa ikafe. \p \v 9 Afa ehe Godim oniginam asa ika ena bite la puguna. Afa ehe enanai yi gafenaba angoluwag el lofena. Afa ehe lofug lala mungu gafena afa mas kembig fakana mo. Afa Aisak mi Jekop mi gafa God gwenaig esoni og hwa biteba eba ka nem faig. Afa eheningi gafa gwenaig esahfena lofug lala hafena. \p \v 10 Afa Abraham lofug lala gafenaba nenge gofenaba ogna kembigim nangu God ehe sa ma fakai. Enaba gwese wahkig gofufe. \p \v 11 Afa Abraham ati watiauena afa Sara gafa ati mokinaiena afa sa eheningi Godim olug honiginaba asa God Saram wasneig faina luwal foklagim. Afa ehe onigina God ehe heafna mo sihi fwahagim numweheaflafe. \p \v 12 Afa Abraham watiauenam lahagim meiyofe fenaba ehe simbianingana alag fena afa sa ena luwal pugug kaksafeageg ofenaiba bagnofut oflanai afa engig bu lanai. \p \v 13 Afa ehengelni olug onigig gwese gohunug ikag hefum pigig. Afa enanam maia bite la afohiafenaba ehe mas Godna mo sihi fwahagim nanguni mo. Afa eba ehe enaig onigini og, eba sumi yi pugufe asa ehe sifakalini. Afa ehe ambala enaig sihifini og, kagel hwa bite la ofenaiba el nai angoluwag el fig. \p \v 14 Afa el sa enaigba esogoiba eba ogfug ehe heafna ming kembigim yisigig. \p \v 15 Afa sa ilawana kembigim fwahi ambeg enam peseg onigigbi eba sa ma pese afui. \p \v 16 Afa ehengel mas bitenai kembigim onigi amo, eba ehe ogna suialag nemug kembigim fli eba heven la nai. Afa God ehengelni kembigim ninumwehe fwahanig afa ehengel enaig esogofe og ehe kagelni God asa God ena mom mas afwanefe. \p \v 17-18 Afa God Abrahamim enaig sihife fwahana og, “Aisak fenam enanai yi neana simbianiga pugukaminefefe.” Afa sa God Abrahamim yuhna og sa ma Aisakim sis lofug tige Godim fai. Afa Abraham Godim olug oniginam asa ehe ninumwehagena heafna luwal mungu Godim faigim. \p \v 19 Afa Abrahamba enaig onigig fena og atiamba Aisak lahagba eba God ehe pese ihlafofatife. Afa enag lasug moba eba Abraham pese Aisakim lahag lanai suliaflana. \s1 Aisak, Jekop afa Josep Godim olug onigini \p \v 20 Afa Aisak Godim olug oniginam asa ehe Godim sahna og sa ma God luwalningim Jekop mi Iso mi sumi yi suialafihiagei. \p \v 21 Afa Jekop Godim olug oniginam afa hefum lahagim ofefnaba asa ehe Godim sahna og sa ma God Josepna luwalim suialafiahflai. Afa sa ehe agatini gofe gofenaba asa Godna unehlagim fingi fena. \p \v 22 Afa Josep Godim olug oniginam afa hefum lahagim ofefnaba asa ehe enaig esona og, “Afa nengegimba Israel el Isipim fwahinim afuofefiba enanam kana kig lambinim sa ne afu.” \s1 Moses Godim olug onigina \p \v 23 Afa Mosesna afahumonigbi Godim olug onigini afa maia afag Mosesim waniganaba asa flinim meagam kumohlinibi sambaga mungu was fena. Afa ehe ahnangonam maia ena luwal suialafiahgenaba nasa meagam ahkumohlana eheningi mas Isipni misog elni nihe mo aflafwagim embeahfena mo eba ena nihe mo enaig esona og fangonai luwalim sa kwagkumofi. \p \v 24 Afa Moses Godim olug oniginam asa ehe maia kwablog gofenaba enaig esona og, nofene kam sefli kaba misog elni luwalna leg feg. \p \v 25 Afa ehe enaig onigig fena og ka sa Godna elim kinig wanflanam asa ehe enaig onigig og masa ka amtakwalig esenam afa ka mwakwalig sifakalefe. \p \v 26 Afa Moses Godna Gisfu Fwahag elni unehlag la afwanefug flafe asa ehe enaig onigig fena og enaba suialafegim afa gwesim hilifeg. Afa ehe onigig suialag gawig Isip nai afa ehengelni kaksag kig eba weti feg eba ehe onigina mangwal suialag God sa sumi yi faife. Afa sa afwanefug flafe Godna Gisfu Fwahag elni unehlagim enaba suialafegim afa gwesim hilifeg. \p \v 27 Moses Godim olug oniginam asa ehe Isipim fwaha ikanaba afa sa misog el ehem olug kakagenaba afa ehe mas ehem embefena mo. Afa mas lakumues pese ikana mo eba ehe gwesim Godim patalkuiafenaba afa nangwakafena afa ena Godba mas nofna nangui. \p \v 28 Afa Moses Godim olug oniginam asa ehe Israel elim enaig sihifeni og, sa ne sipsip kwagnim asa ne taf mo nimbeafgelni lala mengig la laitiagi eba oflanai el kwaskogule ambenam afa sa mas nengelni angwam luwalim kwaskofi. Afa Ju el sonaig buyisba seflini og eba Pasova. \p \v 29 Afa Israelnai el Godim olug onigini asa ehengel bu kwaniam apaiyena ena bu eba seflig Ret Si. Enaba fog la apaiye afu afa Isip el gafa gwenaig esini og nawo apaiye afu asa bu blonam mungwali sagfla kumohlanaba asa pigina. \p \v 30 Afa Israel el Godim olug oniginim asa ehengel afu Jeriko kembigim enwesog la gohug osuna wagiauguniba asa ehengelni kembig la nai wasneig bog tofu pena. \p \v 31 Afa aga taitu angwafig Rahap Godim olug oniginam asa bomp ahkukog elim lambi kumotigina. Afa maia Israel el, el sa mas Godna mo patalfuna mo enam kwaskofinim afa Rahapim mo mas tigi fatini mo. \p \v 32 Afa atiaho ming moba ka ginofe fwahag me? Hanana ka enaig moba sihiage mo feg Gideon, afa Barak afa Samson afa Jepta afa Devit afa Samuel afa mungwali Godna mo fli sihiafule el, enam kamoksig ehengelni mo ginofegim. \p \v 33 Afa ehengel Godim olug oniginim asa fag hagigim ming kembigim filafini. Afa ambangel sa haig nihe fini ehengel enag gwenaig mungwag pese fai gona. Afa Godim olug onigig el enag Godna mo sihi fwahag mo flinim afa mingnagba eba wasneig laionna nihi muhla finibi asa ehengel ena sisna mengigim pwakafinibi asa ena sis mas ambanim tigena mo, \p \v 34 afa suwi kwania mas ambanim lana mo, afa bainat pina mas ambanim higeflaitina mo. Afa autunam mas wasneini mo afa God ehengelim esenibi asa wasneinim afa sa angoluwag elim fagna hagnam filafe fatini. \p \v 35 Afa angwafig Godim olug oniginibi asa ehengel elim pigiegim pese lambigbi afa sa nofkenagag flig. Afa mingnag el Godim patalfug eba amtakwalig elni ninga la afoba afa sa ehengel susug kwania flinim afa Godim oniginim afa sa mas enaig esogona mo og, sa kam fwati ehe enaig esogonam asa pigina. Afa ehengel ogna nofkikenagag pese fli afa enaba suilafiahgegim gwesim hilifekag. \p \v 36 Afa mingnagimba molamp mo faigonam afa sa wena fliakiletifini afa mingnagim mo wena kikegoniginim asa kalabus lala gam wanafuna. \p \v 37 Afa mingnagim eba funna kwaskofini afa mingnagim eba sona ehengelni eligim olyi gi higfeitifini afa mingnagim eba pinana higfeitifini. Ehengelni lofugba eba sipsip lofug afa meme lofug laitiagini afa kig fwainig fini. Afa el ehengelim kinig faigonam afa sa amtakwalihiagini. \p \v 38 Afa hwa bitenai nihe mas ihlafena mo asa mas sonag suialag elbi enaig lamba gai. Afa el ehengelim amtakwale hiagini Asa ehengel bite behig gam ahkawag mine fenam afa sa mingnagim fun meg gam sefu gohna afa mingnag bite meg gam sefu gohna. \p \v 39 Afa ehengel Godim olug oniginibi asa God ehengelim suialag goni afa ehengel mangwal sa God sihi fwahana mas enag flini mo. \p \v 40 Eba God enaig onigig fena ogna glaunai mo sihi fwahag mo eseba asa ehengel fi afa bigel fi glaunai mo sihi fwahag mom flinim sa big afsug el fiahsaife sa ma glaunai fwina suiala fenam autunaim gosenai. \c 12 \s1 God heafna luwaligim numwenuge \p \v 1 Afa sonaig autunai Godna el bigelim wagigo faka gonigim afa sa bigim nangwagafo. Afa bigel ofenaiba seslefofeagofi asa big amtakwaligim fwahinim afa mungwali gawig sa bigim ogna wegmus fe enam big fwahi. Afa sa big wasnei God sa bigim mina faigbi enam sa big patalfu. \p \v 2 Afa bigelni olug onigigba eba Sisas mog feg afa ehe bigelim esenigbi asa enag onigig kwania fiahgeg. Afa nawo ehem mungu sa big nangwafofum. Afa ehe mas li katigegim fwahana mo amo ehe enaig onigig fena mangwal sa sumi yi pugufe asa enam sifakalena. Afa mas afwanefumba onigina mo maia li katigeg la esofini finibi afa glauwaba eba Godna muhla pega.\f + \fr 12:2 \ft Afa el muhla God nai yi go eba ogfug enag el eba suialag unehlagna feg.\f* \p \v 3 Afa sa ne Sisasna nihem onigim afa maia amtakwalig el ehem olug kakagenaginibi ehe mas weti pena mo. Asa nofeka yiskosiaginim fwahi. \p \v 4 Afa ne amtakwalig nihem pigau upigofig afa el nem olug kakagegonigim afa mas nem kwagi klaitig mo. \p \v 5 Afa God sa nengelim wasneinig mo faini afa atiaho ne olnitetig? Afa God nem suwigig ne heafna luwalig fiahsaieg afa ehe enaig esona og; \q1 Kana luwal, afa maia Ainiyag nem fenugeiba afa sa ne enam onigim. Afa nem oninimu flafiba afa nofekawo enam olug kininam fwaha. \p \v 6 Eba Ainiyag enaigba esegba eba ehe ambanim sa fwina membenag. Afa amban sa enaig esog og kana luwal asa ehe sonaig elim ninimuhiagegim afa kwaskofeg. \rq Snd 3:11-12\rq* \p \v 7 Afa sa ne enaig kinig kahlagufiba afa sa ne enaig onigig fenam og eba humon eba kam fenugofe kam kwaganigim. Ena kinig eba ogfug ne Godna luwalig fig. Eba mungwali humon sa heafgelni luwalim fegonig fafifi. \p \v 8 Afa Ainiyag heafna mungwali luwalim fenuwag fafefe, afa sa nem fenageg fwainig fefe enaba ogfug ne mango ehena luwal nemug mo eba ne mina luwal. \p \v 9 Afa bigelni bitenai humon bigim fenuagigbi asa big ehengelim ahnai skaufe gonig. Eba ihlafeageg bigelni heven la nai humonim sa big ahnai skaufinim afa sa big nofkikenagag fli. \p \v 10 Afa bigelni bitenai humon eba bigim mwakwalig fegonigig afa ehengel eba heafgelni onigigim patalfug. Afa God eba bigim fenugegim afa sa bigim kwaganigba asa big gwenaig ehe lofug afsug fig. \p \v 11 Afa maia God bigim fenuagegim afa susug faigbi afa sa enanam mas big sifakali. Afa sa sumi yi maia fug luguiba asa big suialag nihem patalfunam asa olug enesieg big flifi. \p \v 12 Asa nofene yiskosi. Afa sa ne bugia gafenam asa ne ninga mung susnufiagi. \p \v 13 Afa sa ne misosuf mina gam gwesim afuiafim asa neana mung amtakwalig nugweg gofi masa amtakwalig mina ena mungim amtakwale fatife. \s1 Afa ne numwehifibi masa el Godna mo masig fatinifi \p \v 14 Afa sa ne ehengeposinim asa ne mingnag elim olug enesieg fegonim afa afsug nihem patalfu. Afa el enaig eseg fwainigba eba ehe mas Ainiyagim nangug mo. \p \v 15 Afa ne numwehifibi masa amban mungu God esug kwaganigim enam masig fatinafe. Afa masa el kinig upuguiagenam afa sa elni auguiagim amtakwale fatife ofenaiba wahil pegihbi sawagim guhiagi. \p \v 16 Afa ne numwehifibi masa amban mungu aga taitu nihem patalkunam afa Godim masig fatinafe hosa Iso enaig esena. Ehe mas mangwal sumi yi flagim onigina mo. Afa heafna alag enaig sihifena og, nengigim ka etegim kaksag gawig lambwaife. Afa Iso ehem bini lahanaba asa ehe heafna suminegim wahigi mungwali gawig lambwaina afa suminegba eba fane mungu nagim ehem faina. \p \v 17 Afa ne anwenafig sumi yi ehe ogna ena gawig pese lambim afa sa heafna alagim wena mona sihinaba afa alag oksinam og, “Amo, eba ati ne suminegim lambwai eba ne mas pese lambi.” \p \v 18 Afa glawaba ati big God i ahfeg mas mungwal lofug autunai ahfeg mo. Afa autunam Israel el ambe Sainai mug la apukenam asa nanguini afa higini. Afa ehengel suwim nanguini afa si kulufeagegim nanguini afa bifwat mi afwei mi nanguni. \p \v 19 Afa ehengel higinibi fuf lofug moasina afa God lagofna. Afa ena mo lagigim higinim asa enaig esogona og, “Yoi, amban enaig moba hig mo.” \p \v 20 Afa ehengel Godna wasneig mo higigim oksini. Ena moba enaig esona og, “Afa el me awai sis me maia sonag mugimba tohuiba asa ne funna enam tigi faki.” \p \v 21 Afa ehengel enaigim lambusiaginim asa embefeagini. Afa sa Moses enaig esona og, “Ka gafa ka embefegim afa kam olug wahigeg.” \p \v 22 Afa glawo big God i ahfegba eba algana feg. Afa nengel Saion mug la apukegba eba Godna nofkikenagag kembig eba heven la nai Jerusalem afa enanai yi oflanai el kaksag fiahgegim laskuhlag sifakalig. \p \v 23 Afa ne Godna el mungwali laskuhlag afa sonaig el eba Godna goflanai luwalig lofug ne fig afa ehengelni unehlag eba heven la gohun. Afa ne God nangum ambeba asa ehe mungwali elim kwefihianugefe. Afa ne laskuhlag suialag el i afa ambangel ati pigigba afa glawaba afsug nemug fig. \p \v 24 Afa glawa gafa ne Sisas nangum ambeg eba ehe Godna mulug mo sihi fwahagim numwehefugu. Afa ne heafna taf gam ambeba asa ehe heafna tafna nem figifigi fenugegba afa sa amtakwalig awaiyekag. Afa ena tafba Abelna tafim filafegba afa Abelna taf eba el mungwag gwenaig esenai. \p \v 25 Sa ne numwehi, masa ne Godna mom higigim oksife. Afa autunam bitenai el Godna mo sihinaba afa el mas higini mo asa ehengel susug flini. Afa sa big sisi nai elni mo higi fwainig fifie eba haig big meagamba saiye goahmo. \p \v 26 Afa enanam God esonaba asa bite asag fufie blona. Afa glawo ehe ati sihi fwahag og, “Afa mungu nagim ka pese bite mi of mi eseawagiba asa fufiagafefe.” \p \v 27 Afa enag mo “mungu nagim” eba ogfug mungwali gawig God eseagegba asa enam ehe fufiba asa awaiefe. Afa sa mangwal fufieg fwainig feg eba gwese gofufe. \p \v 28 Afa sa big Godna bog meg mo lambfo enaba mas fufi. Asa nawo enam sifakalinim afa sa ehem embefinim afa ahnai skaufini afa sa heafna unehlagim fingi fibi asa ma ehe sifakalei. \p \v 29 Eba bigelni God ehe suwi kwania lofug fenam mungwali gawigim lawagefe. \c 13 \s1 Godna nihe enaig ikafeg \p \v 1 Afa el sati Sisasim olug oniginig sa ne ehem fwinam membegoniafufum afa sa ne mungu nilite lofi. \p \v 2 Afa nofeka elnaim nimbeafna lala gam wanafuiagim etiti. Afa mingnag el mingnag elim kwaganigbi afa mas anwenafini mo eba mango elim esegon mo eba heafa oflanai elim esegonig. \p \v 3 Afa ne kalabus la nai hihem oniginam okwefofiba afa atiaba ne kalabus yi fegba. Afa sa ne kinig flig elim aflafegon afa atiaba neanga enaig kinig fegba. \p \v 4 Afa mungwali el sa ma enaig onigifi angwafig flag nihe eba nufunam feg. Nofeka sonaig nihem amtakwaleagi asa God aga taitule el mi afa mwakig el mi kwefihianugefe. \p \v 5 Nofeka kig membenam afa fwinam onikafim. Afa sa ne enaig onigig fe mangwal sa ati ka kehlag eba mangwesei. Afa Godna mo enaig esog og; \q1 Eba ka mas nem fwahai afa ka mas nem masig fatinai eba awai nemug. \rq Wkp 31:6\rq* \p \v 6 Afa big enam anwenafinim asa big mungu mungug wasneig mo enaig sihi fi og; \q1 Ainiyag eheba kam kweagfwafug asa ka mas embefei. Afa ka mas onigi el sa kam haig esofena fiba. \rq Sam 118:6\rq* \p \v 7 Afa goflanai siosna misog el hosa ati nem Godna mo sihigoni. Afa sa ne ehengelni nihe onigigon afa ehengelni Godim olug onigig fug luguna afa sa neanga gwenaig esi. \p \v 8 Afa Sisas Krais eba gwenaig gwese gofufe. Afa autunam feg, glau feg afa autunai la fefe ehe mas wahigi wahigi feagei. \p \v 9 Afa nofeka haig haig mo higwage masa ena mo nem esenageba ne suialag mina fwaha ikafe. Afa God sa bigim esug kwaganig enag sa ma bigim wasneini. Afa nofeka onigim ka fanena nihe mo patalfu asa ma kam wasneini amo, enaig nihe mo mas elim kweagfui. \p \v 10 Afa pris Godna lofug lala la sis Godim tuhlu faifinim afa ma enag awaieafenaba asa sumi yi enag sisna nihigbi ahgafena. Afa mangwal sa big na amtakwalig nihem huguflaitinig afa ehengel mas enaba ahgai. \p \v 11 Afa Ju elni prisni misog el sisna taf flaukug afsug nemug lala megam useaifug esegba amtakwalig nihem huguflaitig. Afa sisna lofug mo flag kembig ehbegam fatigim suwina tuhlug. \p \v 12 Afa sa Sisas gafa kembig ehbegam susug flagim lahag asa ehe heafna tafna heafna elim esenibi asa afsug fiahsaife. \p \v 13 Afa sa big gafa kembig ehbegam ehe nangum afunam asa mungwal lofug afwanefug fli. \p \v 14 Afa mungwali kembig hwa bite la big mas wahkig gofi asa big yisigi ena kembig sumi yi puguiba asa big enanai yi wahkig gofufe. \p \v 15 Afa Sisasna unehlag la nawo Godna unehlagim wahkig fingi fifum. Afa big enaig Godim faigbi eba ofenaiba pris sis Godim faig. Afa bigelni mo lagig eba ogfug bigel eba Sisasna el fig. \p \v 16 Afa nofeka elim suialafe hiagig nihem fwahi afa sa el mangwal gawig tumenag asa ne enam kwaganim afa eba enaig nihem ofenaiba sis Godim faig asa ehe enam sifakaleg. \p \v 17 Afa sa ne nimbeafgelni misog elni mom higigonim asa ne ehengelim ahnai skaufegonibi asa ma nem wahkig ninumweh lambfiahfufi afa sa ehengel enaig anwenafinim asa nengigim God ehengelni gafugagim kwefihiagefe. Afa atiaba ne misog elni mo higigonigbi asa ma ena gafugagim sifakali. Afa ne enaig esig fwainigba eba ehengel kinig flife afa enaba ehengelni gafugag mas nem kwagani. \p \v 18 Asa ne Godim sahinibi sa ma God kam kwagani. Afa Godna nof la kangel enaig anwenafig ka suialag afohie asa koka suialag nihe wahkig fiahfufum. \p \v 19 Afa ka membeg sa ne wasneig beten kam finibi asa ma God kam mina piginaiba ka sa ikagna pese nengel nangum blo. \p \v 20 Afa bigelni Ainiyag Sisas lahagim asa ehena taf Godna mulug mo sihi fwahag wahkig gohugim ninumwehe fwahag asa God ehem lahag la nai ihlafofatigim esenagba asa sipsipni nangwaghiawagig el kwania el feg. Afa sonag God sa ma elim olug enesieg fai ka membeg ehe sa ma nem enaig eseni. \p \v 21 Afa ka membeg ehe sa ma nem suialag gafugagim ihlafenugeba asa ne heafna sawiegim patalfu. Afa Sisas Kraisna unehlag la God heafna membug la bigim esenigbi. Afa Sisas sa ma ehe sisi yi nemug fenam wahkig gwese gofufe eba nufunam. \p \v 22 Afa nilite, masa ne kana hwag mo nem wasneinagim ne oksifi afa eba sonag ginof mas mungwanim feg mo. \p \v 23 Afa ka membeg sa ne enaig anwenafi bigelni nilite Timoti ati kalabus lala nai fwaha blog. Afa atiaba ehe ikagna ka nangum blogba ka sa ahblo nem ahnangwag. \p \v 24 Asa ne nengelni misog el mi afa mungwali Godna el mi sa ne enaig esogon og, ka mas nem etetigoni. Afa Itali la nai nilite nem gwenaig esogonig. \p \v 25 Afa ka membeg God nengelim mungwali nem esug kwagani. Hwa moba gwenaho.