\id COL - Amanab NT [amn] -Papua New Guinea 2001 (DBL 2014) \h Kolosi \toc1 Pol Mo Ginofe Kolosi Sios Elim Faini \toc2 Kolosi \toc3 Kol \mt1 Pol Mo Ginofe Kolosi Sios Elim Faini \imt1 Hwa buk enaig esog \ip Kolosi eba kwania kembig Esia Provins la gi. Afa enag kembig eba mas membifeg mo Efesus kembigim. Pol mas Kolosi gam blona mo afa maia ehe Efesus la gafnaba asa mingnag elim nigitigina ma afuia mina fenam sa Godna suialag mo sihiagafuna asa Kolosi la gafa ambe gafugafini. Afa Pol mo higina og, mingnag el ona Kolosi elni olug onigigim gasafihiagi. Asa Pol hwa bukba ehegelim ginofenim og sa ma wasnei afohie. Afa ehe hwaig sihifeg og, Krais eba mungwali gawigim sisi fenig. Ehe mungu bigim pese lambig afa mingnag mina eba awai mas bigim kweafui. Eba bigim sulfu lambigim membigam wanafug ese ambe Kraisim muhla fifi. Afa Krais nai yi God mungwali gawigim gafugafegba asa pugug afa Kraisna gafugagna God mungwali gawigim ehe pese lambig afa Krais ehe bigel nai yi sefu goba asa bigel glau nai el apukegim afa Kraisna nihem patalfug. Afa Pol hwa buk ginofenam sa sambaganigi elim fainibi ehenigi ahflanam Kolosi gam ahkuna. Ehenigina unehalag eba Tikikus i afa Onesimus i (4:7-9). \c 1 \p \v 1 Ka Pol God heafna sawieg la kaba Sisas Kraisna kanog fwahag el. Na ka nem hwa moba ginofenig. Afa bigelni nilite Timoti gafa ka hawag fenaba sa ka ginofeg. \p \v 2 Afa ka nem Godna elim hwa ginofba Kolosi la nai elim faig. Nengel ati Kraisim olug oniginigim afa ne kehlig asa ne kana nilite fiahsaieg. Ka membeg God bigelni Api sa ma nem enaig eseni. Asa ma olug enesieg nem fenim afa God esmunagim nem kwaganife. \s1 Pol Godim suialag onag \p \v 3 Afa kangel Godim sahnig ehe bigelni Ainiyag Sisas Kraisna Alag afa ka enaig esig ka nem onigigonugim afa ka Godim suialag onig. \p \v 4 Asa ati ka higig nengel Krais Sisasim olug onigig ne numwehe kehlig afa ne Godna elim mungwali membegonug. \p \v 5 Afa maia ilawana suialag nufuna mo pugunaba ne higini afa mangwal suialag God sa nem sum yi faife asa ne enam oniginim nenge afo. Afa enaba heven la suialag gohba nem nengen go. Eba naho nengelni olug onigig i afa membug i mog feg. \p \v 6 Afa enag suialag mo mungwali bite ikaminefegim fug lugwakag. Afa maia ilawana ne Godna esmunagim kwefwag mo ne higinim afa ne ati anwenafini asa sonag suialag mo nengelim gafa gwenaig esinig. \p \v 7 Afa Epafras kangelni mungwa gafuganai el nem ena mo ati sihinig. Eba Sisas Kraisna suialag gafugag el enag kam kwaganig. \p \v 8 Afa ehe kangelim sihinig og Godna Sungwabug nem kwaganig asa ne elim membegonig. \s1 Pol Godim sahna og ma Kolosi elim wasneinuge \p \v 9 Asa ilawana ka nem enam higigonigim asa ka nem betenegon afohug. Afa ka Godim sahnig heafna Sungwabug suialag onigig nem faigim afa nem ogfunigbi ne Godna sawiegim ati ne anwenafig. \p \v 10 Afa ka enaig esigbi asa ma nengelni augwiag ihlafei afa God sa ma sifakale mungwali mangwal sa ne esigbi. Afa neana mungwali gafugag sa ma haig haig suialag fug lugwiba afa Godim anwenafenag neana sa ma gwesim fukwafi. \p \v 11 Afa ka nem betenegonugbi God sa ma nem wasneig fai enag wasneigbi eba heafna kwania wasneig. Asa enag wasneig yi ne afohiefiba asa ne kinigbi fliufufufe. \p \v 12 Afa sa ne sifakalinim Api Godim suialag oni asa ehe nengelim ihlafenigbi sa ne mangwal suialag mungwali flifi. Afa enaba sa el Godna bog megam ombusug yi afohie eba enag elni. \p \v 13 Afa big sikulufeg megam afohiefenaba asa God ehe bigim enanai lambigim lamblug heafna suialag Legna bog megam lambseaifug. \p \v 14 Afa ena Luwal bigim sikulieg la nai lambig lamblugim asa bigelni amtakwalig mom huguflaitinig. \s1 Krais ehe mungwali gawigim gosenig \p \v 15 Afa bigel mas big Godimba nofna nangui. Afa Kraisimba eba sa big nangug asa eba naho ehe God lofug feg. Afa ehe mungwali gawigim God eseagegba enag ehe goseg. \p \v 16 Afa God heafna Legna mungwali gawig bitenai i afa heven lanai i eseagegba. Mangwal sa big lambusiagig afa mangwal sa big mas lambusiagig mo eba enaig haig haig sanel i afa mwaifig i eseageg. Afa mungwali gawig God heafna Legna eseagegba asa mungwali gawig sa ma Godna Legim fingi fi. \p \v 17 Afa maia mungwali gawig maisim puguiag fwainig fiahfenaba eba ehe ati gofena. Afa heafna wasneig ni mungwali gawig suialag goheg. \p \v 18 Siosba ehena elig feg afa ehe misog feg afa ehe siosna mog feg. Afa ehe gof la nai el lahagim pese buihiag. Asa ehe mungu, mungwali gosenig. \p \v 19 Afa God sawifeg og ma heafna Leg sa ma ehef lofug fei afa sa Godna mungwali nihe Krais nai yi gohi. \p \v 20 Asa God sawifeg ogna heafna Leg mungwali heven la nai i afa bite la nai i hefum pese lambim. Asa God heafna Legim ningihiag og ma li katigeg la lahanam asa ma taf sugfoi asa Godna olug kakagegim tigeflakag. \p \v 21 Afa ilawanaba ne Godim membifinim afa ne ehena angoluwag el fini asa ne amtakwalig onigig finim afa sa ne enaig eseagini. \p \v 22 Afa glauwaba Godna Leg li katigeg la lahagba asa God bigim lambig. Asa big Godna nof la afsug nemug afohiefim afa mas big nufwehini afohiefiba afa mas bigim el sehtigi. \p \v 23 Afa sa neana olug onigig gwese fwinam gofi afa nofeka suialag mo patalfwiagim bwalekoblu fiahgi eba masa nem God mangwal sumi yi nem faigim na fwahafe. Afa enag suialag mo ne ati higig afa mungwali bite puguiakag afa kaba Pol enag gafugag la nai el. \s1 Pol ehnge pusegim asa sios elim kwaganig \p \v 24 Ka Pol ka nem kwaganigim asa ka kinig flagim afa ka enam sifakaleg. Afa ilawana Krais susug flana ona siosim kwaganim. Sios eba ehena elig. Afa ka gafa susug flagim koka siosim kwagan. Afa enag susug Kraisna eba gwese gofiba afa kana susug gwenanai yi pahlaiba asa nengegim enaba ihlafiagefe. \p \v 25 Afa God kam esenagba sa ka siosna gafugag el feg. Ehe kam ena gafugag faigba nengelim og sa ma suialag gohe. Ena gafugagba eba enaig eseg sa ka ehena mungwali mo nengelim sihinig. \p \v 26 Autunam enag mo mungwali elim meagam sefu gohonfini afa glauwaba ehe heafna elim ambala upugunig. \p \v 27 Afa heafna sawieg la heafna meaganai mo heafna elim ambala upugunig og sa ma anwenafi enaig suialag mo meaganai mungwali elim ika minefenig. Afa enag meaganai mo eba enaig esog Krais bigel nai yi sefu gofi asa big anwenafi Godba bigim sumi yi suialag feheagefe. \p \v 28 Afa sa kagel mungwali elim Kraisna mo sihigonig giafufe. Afa ka suialag onigigna fegim afa sa ka ninimug kog nofeka amtakwalig nihe eseagi afa ka nem suialag nihe ogfugonig asa ka membig mungwali el sa ma Godna nof la Kraisna fiahsaiyi. \p \v 29 Afa Krais kam wasneig faig asa enag wasneig yi ka ehegeposeg asa kog ma enaig pugui. \c 2 \s1 Sa wasnei masa nem mwakwal el hugfu lambfufe \p \v 1 Ka membeg sa ne Kolosi nai el anwenafi ka nem ehegeposenig afa sa mingnag el Laodisia nai afa mingnag el i mas kam anwenafinig mo. \p \v 2 Afa ka enaig esegba asa ehengel ma wasneinim afa membug mungu onigig fi afa nufuna mo sa ma mungwali ambala puguiagei. Asa ma ehengel anwenafi Godna meaganai mo eba Krais ehe mog feg. \p \v 3 Afa ehe enaig eseg Godna suialag onigig i afa suialag anwenag i meaganai enag ehe ambala upugugba sa ma enam anwenafi. \p \v 4 Afa ka enaig esog kam oksig masa mwakwale el ambe nem suialag mona mwakwali hiagifi. \p \v 5 Afa ka mas nem wanahmo afa kana onigig laba eba ka nem wango. Afa nengel mungwali waheg esigim afa Kraisim olug onigig ne wasneig kehligbi asa ka sifakaleg. \p \v 6 Afa ne Sisas Kraisim olug oniginim eba nengelni Ainiyag sa ne mungwali seafufum. \p \v 7 Afa neana olug onigig sa ma wasnei yi Kraisim kehlai ofenaiba li bagag bite megam pekagim bitem kehlag. Afa neana nihe li lofug wasneig gofi. Afa autunam suialag mo sa ne flini sa ma gwesim kwania feageba asa ne Godim fwina suialag oni. \p \v 8 Afa numwehefibi masa el nem mwakwal mona sulufufe. Ehe mas Kraisna mom onigig mo eba ehe mo behig sihiafu eba simbiagana onigig mi afa bitenai onigig mi fligim asa sihiagiafu. \p \v 9 Afa Krais pugugim el lofeg afa sa God heafna nihe mungwali sefu Krais nai yi gohug. \p \v 10 Afa sa ne Krais i ahgofim asa God nufunam nofkenagag nem faibi asa nem ihlafenugeg. Afa ehe misog feg afa sa mungwali wasneig sanelni misog el ehem ahnai skaufenig. \p \v 11 Afa ne Krais i ahgohba asa ne algana nihe lofug kokohiawagig nihe ne flig. Enaba mangwal elni lofug kokohiawagig nihe mo enaba awai eba heafa Krais ehe bigim esenig. Afa ehe bigelni amtakwalig onigig nihem koflaitinig. \p \v 12 Afa maia ne bu la pegba enaba ne ogfug eba ati ne Krais i ahlahagba nem bite megam fati ahwagig. Afa ne olug onigig eba Godna wasneig ehem ihlafofatigba asa God gafa nem mulug nofkenagag faife. \p \v 13 Afa ilawanaba ne haig haig nihe eseaginibi afa enag nengelni amtakwalig onigig nihem gwese gofena asa ne melig pigieg lofug fiahsaiena. Afa sa God nem Krais mi ihlafofatiawagig. Afa sa God bigelni mungwali amtakwaligim flafatinig. \p \v 14 Afa Mosesna nihe moba bigelni amtakwaligim ambala ogfunig afa enag amtakwalig i afa haig haig enag nihe mo i bigim seahiag enag God maia Sisas li katigeg la lahanaba asa God ena niheba li katigeg la waheg fwahagba asa awaieg. \p \v 15 Afa Krais li katigeg la lugugim asa ehe mungwali sanelni misog el mi afa ehengelni wasneig mi filafe klaitigba afa ehe flafatinigim asa ehengel el ambala afwanef fiahsaieg. \s1 Afa haig haig nihe moba mas bigim kwagani \p \v 16 Afa masa el nem kukusihiagifi enaig nihe mom esigim eba enaig nihe fane neg nihe, bu neg nihe, buyisig nihe, was puguiag buyis nihe, afa esug auguiag osuna nihe. \p \v 17 Afa enag mungwali nihe eba sungwag lofug ogfug asa enaig pugufe. Afa Kraisba nufunam ogfug. \p \v 18 Afa mingnag el itila fahigeagigim og ka kike gosig el fig. Afa sa ehe mwakwaligim afa hefum ahnai skaufigim asa of la nai elni unehlam fingi fig. Afa ehengel afigigigim og kati ihlafig. Afa nofeka ehengelni mo higigon afa God nem suiala lambfiegim nem oksinife. \p \v 19 Afa ehengel bigelni misog elim Kraisim fwahig. Afa Krais heafna eligim siosim mungwali nangwagihiageg afa ehe wasneig faigbi asa Godna membug la gwesim kwania fiahfuku. \p \v 20 Afa ati ne Krais i ahlahawagig. Haisegba ne maisim hwa bitenai onigig ufu ofenaiba ne bitenai el ne fig? Haisegba sa ne bitenai nihem ne patalfuia? \p \v 21 Eba enag nihe enaig esog, “Nofeka enaigim kehli, afa nofeka enaigim ahga, afa nofeka enaigim tuhum.” \p \v 22 Afa enaig niheba eba elni onigi la nai pugugim afa el maia eseagigbi asa awaieg. \p \v 23 Afa mingnag amtakwalig el onigig enaig nihe eba elim suialag onigig faig. Afa ehengel enaig esog og, sa big of la nai elni unehlam fingi fegon, afa hefum pigaupigog afa ehengel enaigba esigbi eba mangwal nufunam mo, afa heafna eligim amtanafihiagig. Afa enaig niheba mas bigim wasneig fainim asa mas amtakwalig nihem pigaupi. \c 3 \s1 Godna el sa big mulug nofekenagag fli \p \v 1 Afa ati ne Krais i ahlahawagigim afa ahbuihiag asa neana membug sama heven la Krais i ahgofi. Afa enanai yi Krais ehe misog feg asa Godna nihiginai gam pega. \p \v 2 Afa sa neana onigig heven la sa ne faka fwaha. Masa neana onigig bitenaim onigfe, mangofi. \p \v 3 Asa ati ne lahagim afa neana nufunam nofekenagag mas ambala feg mo eba Krais i Godnai yi sefu ahgo. \p \v 4 Afa Krais ehe neana nufunam nofkenagagba ehe mog feg. Afa maia ehe ambala puguiba afa sa mungwali el ehem nangufie eba ehe kwania misog el feiba asa big ehe nai yi afohiefufe. \s1 Bigel mulug el apukeg \p \v 5 Afa amtakwalig nihe neana onigig la go sa ne enam figifati. Enaig nihe eba aga taitu, afa mwakig keawagig, afa haig haig onigwagig enaig puguiageg afa elni mangwalim membenag nihe afa enag mungu nihe ofenaiba mwakwal godim lotufenig. \p \v 6 Afa enaig niheba Godim esenagba God fwina olug kakagenam ogna enaig elim amtakwale klaiti. \p \v 7 Afa autunam ne gafa enaig onigig kehlinim nog enaig nihe ka gafa ka esi. \p \v 8 Afa glauwaba sa ne enaigim fwahi. Enaig nihe eba enaig ninimug, afa olug kakageg, afa elim tigeg onigig. Afa nofeka elim molambiniam afa kilmwani. \p \v 9 Afa nofeka nimbefum mwakwaleagi asa ati ne autunai onigig i afa nihe i ne masigim fatig \p \v 10 asa God nem esenigbi ne mulug el fig. Afa God nem wahigi fenagba ne hef lofug feg asa ne anwenafe Godba enaig feg. \p \v 11 Afa bigel mungwali mulug el figim asa big gwenaig mungwalofug Godna nofla afohie. Nofeka enaig onigifi og kaba Ju el gosig fig amo afwabanai el og ka gosig fig. Afa mangofi afa ambangel el sa lofug kokohiawagig afa ambangel el sa mas lofug kokohiawagig mo enaig elbi eba Godna nof la mungwalofug fig. Afa membi nai el algana mona i afa nihe i fig afa esug gafugag el fig afa esug ahwagifkig el fig enaig elbi gwenaig mungwalofug fig. Afa sa Krais ehe bigelim mungwali gosenigim afa bigelni onigig la sefu go. \p \v 12 Afa God nengelim hefum kanog fwatigim afa nem fwina membenig. Afa sa ne enaig nihe fi afa sa ne elim aflafegon i, afa elim suialafegon i, afa nimbeafum ahnai skaufi, afa elim aflahlana fegon i, afa ne mas ikagna ninimu go i. \p \v 13 Afa sa nimbefum fakwaganiagi afa sa nem mingnag el haig esegonfie afa sa ne ehengelni amtakwaligim fwahiagon asa Ainiyag ati enaig eseg nengelni amtakwaligim pigi klaitinig. \p \v 14 Afa sa ne elim membegonig nihe fi. Afa enag niheba mingnag nihem gosenigim afa eba enam esenigbi asa mungwali wahegim asa mungwa gafuga suialag fig. \p \v 15 Afa God nengelim sulufugim kanog fwatig asa ne mungu elig fi. Afa Krais nem olug enesieg faig asa ma enag neana olugim ninimwehefkufi. Afa sa ne Godim wahkig suialag onagofim. \p \v 16 Afa sa ne Kraisna mo nimbeafena olug yi fwahibi asa ma enanai yi ihlafiahgeba asa ehe suialag onigig na mingnagim ogfunifie. Afa sa ne Godim suialag onam asa Baibel mwanifi, afa Sisasna mwanifi afa haig mwanifi Godna Sungwabug upugug sa ne enam laitiagi. \p \v 17 Afa mungwali sa ne enaig eseagi afa mo sa ne sihiagig eba Ainiyag Sisasna unehlag la ne eseagig. Afa ne Api Godim suialag oni mangwal sa Sisas nem esenig. \s1 Eba afahumonigni mo \p \v 18 Afa angwafig sa ne nimbeafna alagagim ahnai skaufena enaig eba Sisasna elni nihe. \p \v 19 Afa saglag sa ne nimbeafna angwafigim fwina membena afa nofeka ehem fenage. \p \v 20 Afa luwal sa ne nimbeafgelni afahumonigni mungwali mom higigon afa enaig niheba Ainiyag sifakaleg. \p \v 21 Afa afahumonig nofeka nimbeafna luwalim fwina fegonugi afa masa ehengel olug kininim nem ambofeahla gonfie. \s1 Eba misog el mi afa ehengelni esug gafugag el nai yi mom \p \v 22 Afa esug gafugag el sa ne nimbeafgelni bitenai misog elni mom patalfu. Afa misog el fwainig sa ne suialag gafugagfenam asa neana onigig suialafe afa Ainiyagim oniginai. Masa ne misog elni nof la mo ne gafugafefe asa ehe nem enaig oniginagfenafe ne suialag gafugag el. \p \v 23 Afa haig gafugag sa ne feagegba asa ne mungwali numwehe fiahge afa sa ne enaig esog og, “Kaba mangwal elim esena mo amo eba ka Ainiyagim esenag.” \p \v 24 Afa sa ne anwenafe eba Ainiyag sa heafna elim ogna mangwal faim asa ehe nem enag mungwag faife. Afa Krais eba neana nufunam misog el afa haig gafuga sa ne esofefiba eba sa esena. \p \v 25 Afa amban amtakwalig eseiba eba enag God amtakwalig mungwa faife. Afa God mungwali elim numwehe kwefihianugenam asa eba mas ambanim mungwaba onigina fwahai. \c 4 \p \v 1 Afa misog el ne ati anwenafig nimbeafgelni misog el eba heven la nai afa sa ne nimbeafgelni esug gafugag elim numwehiagi afa suialafehiagi. \s1 Bigel sa big betenifinim asa big numwehe afwaminefifim \p \v 2 Afa nofeka betenigim yiskosi afa sa numwehefibi asa ne enaigba eseafufiba afa ne Godim suialag onifim. \p \v 3 Afa sa ne kangelim betenegonibi asa ma God kangelim mina piginibi ka sa ehena mo sihi. Afa Kraisna mo mas ambala fena mo na ka sa ena mo ambala upugu. Afa mingnag el enag mo mas membeni mo asa ena nangum kam kalabusinig. \p \v 4 Asa ne kam betenegonibi ka Godna suialag mo sihibi sa ma ambala puguiba eba Godna membug la ka eseg. \p \v 5 Afa mingnag el mas Sisasim olug onigig mo afa ne ehengel yi mungwali wahe ne gofiba sa ne numwehe oniginim asa ne suialag nihe ogfugon. Afa wahkig sa ne numwehiage Sisasna mina ogfuiagim. \p \v 6 Afa sa ne suialag mo embena mo sihi asa ne enam anwenafi ena mina pese mungwali elim wahigi sihigonim. \s1 Pol Tikikus mi Onesimus mi Kolosi kembig gam ningitigina \p \v 7 Afa Tikikus eba blonam nem sihinfie mangwal sa kam pugunag afa mangwal sa ka feg. Afa ehe bigelni suialag nilite eba Ainiyagna suialag gafugag el afa kangelni mungwa gafuganai. \p \v 8 Afa ka ehem ningihiagba sa ne anwenafi kangel sa ka haig augufig asa ne enam higinim afigifi. \p \v 9 Afa eba Onesimus i ahblofe ehe gafa suialag nilite oblo eba nimbeafgelni hihe. Afa ehe nem ahsihinfe mangwal sa hwanai yi puguiago. \p \v 10 Afa Aristarkas ka i kalabus yi mungwal ahgo. Ehe enaig esog og, “Ka mas nem etetini.” Afa Mak eba Barnabasna mangaug ehe gwenaig esog. (Afa ati nem moba faig atiamba Makba bloiba asa ne wanig afunam nugwefli.) \p \v 11 Afa Josua heafna ming unehlagba Jastus ehe gwenaig esog. Afa mungwali el kam kwegfugim afa sambaga mungu el mungu ehe eba Ju el ehe ati Sisasim olug onigig. Afa ehe kam Godna bog meg gafugagim kam fwina kwegfug. \p \v 12 Afa nimbefgel nai yi Epafras eba Sisas Kraisna gafugag el ehe nem enaig esonig og, “Ka mas nem etetini.” Afa ehe fwinam wahkig nem betenegonig og God sa ma nem enaig eseni. Afa sa ne wasneinim saglag el lofi afa Godna mungwali sawiegim ati ne anwenafig. \p \v 13 Afa ka nem enaig sihi ofen ehe nem fwinam ehenge posenig afa Laodisia la nai el mi Hieropolis la nai el mi gafa gwenaig esenig. \p \v 14 Afa Luk kangelni dokta i afa Demas i gwenaig nem sohonig og, “Ka mas nem etet ahfini.” \p \v 15 Afa sa ne Laodisia nai kristen elim enaig sihifegon og, “Pol nem mas etetinig mo.” Afa Nimfa feg afa mungwali Godna el apaiyeg asa Nimfana lala laskuhla fig sa ne ehengelim gwenaig mo faigo. \p \v 16 Afa maia enag ginof nem pugunibi asa ne suwiginim asa ne Laodisia nai elim faigoiba asa ma ehengel gafa suwigi. Afa ginof ka Laodisia nai elim faigbi ehengel sa ma suwiginim afa sa nem Kolosi nai elim faigoiba sa ne suwigim. \p \v 17 Afa sa ne Arkipusim enaig sihifini og, “Sonaig gafugag Ainiyag nem faigba sa ne gafugafeage auwigi.” \p \v 18 Afa kaba Pol hwa moba kikeafena ningana ka enaig ginofeg kog ka mas nem etetinig mo. Afa kaba kalabus yi go nofene kam etetini. Ka membeg sa ma God nem esmunagim kwagani.