\id ROM - Achi’, Rabinal (new orthography) NT - 2009 (DBL 2013) \h Romanos \toc1 Ri carta xutzꞌibꞌaj ri Pablo che riglesia kꞌo Roma \toc2 Romanos \toc3 Ro \mt1 Ri carta xutzꞌibꞌaj ri Pablo che riglesia kꞌo Roma \c 1 \s1 Ri Pablo kuya pan rutzil kiwach ri hermanos e kꞌo Roma \p \v 1 Riꞌin in Pablo, in raj chak ri Qanimajawal Jesucristo. In kꞌu sikꞌim re kinuꞌan utaqoꞌn y yaꞌtal chwe kantzijoj ri Utzilaj Tzij re ri Dios. \v 2 Waꞌ wa Utzilaj Tzij e ri ubꞌiꞌtisim lo ri Dios ojertan, yey e ri tzꞌibꞌital kan pa ri Santowilaj Uchꞌaꞌtem kuma ruqꞌalajisanelabꞌ. \v 3 Ri Utzilaj Tzij e ri kachꞌaꞌt puwi Rukꞌajol ri Dios, ri Qanimajawal Jesucristo. Rire xalax wara che ruwachulew yey upetebꞌem chike ri e ralkꞌoꞌal ri rey David. \v 4 Yey ruma ri Santowilaj Ruxlabꞌixel ri Dios, xqꞌalajinik ri Qanimajawal Jesucristo e Ukꞌajol ri Dios echiriꞌ rukꞌ unimal chuqꞌabꞌ xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq. \v 5 Ruma kꞌu Rire, xqakꞌul ri sipanik re kojuꞌan oj utaqoꞌn chaꞌ ukꞌiyal tikawex pa taq ronoje ri tinamit che ruwachulew kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ y kakikoj utzij y jelaꞌ kaloqꞌox uqꞌij rubꞌiꞌ. \v 6 Yey ralaq e alaq kukꞌil ri esikꞌim chaꞌ kakꞌojiꞌ alaq puqꞌabꞌ ri Qanimajawal Jesucristo. \v 7 Kintzꞌibꞌan kꞌu pan che onoje alaq ri jeqel alaq pa ri tinamit Roma, ri lik kꞌax kanaꞌ alaq ruma ri Dios y sikꞌim alaq chaꞌ kuꞌan alaq re ri Dios. Kꞌulu kꞌu alaq ri unimal rutzil kꞌuꞌxaj y ri utzil chomal re ri Qaqaw Dios y re ri Qanimajawal Jesucristo. \s1 Ri Pablo karaj keꞌbꞌina kukꞌ ri e aj Roma \p \v 8 Nabꞌe na, ruma ri Qanimajawal Jesucristo, kantioxij che ri nu Dios uma onoje alaq, ma che ronoje luwar che ruwachulew lik katataj puwi ri kubꞌulibꞌal kꞌuꞌx alaq. \v 9 Ri Dios, ri kanloqꞌnimaj rukꞌ ronoje nukꞌuꞌx echiriꞌ kantzijoj ri Utzilaj Tzij re Rukꞌajol, Rire lik retaꞌam xaqi kankuxtaj alaq chwach echiriꞌ kanꞌan orar. \v 10 Kantzꞌonoj kꞌu che ri Dios chuyaꞌa na chwe kineꞌbꞌina ukꞌ alaq juna qꞌij we e karaj riꞌ Rire chwe. \v 11 Ma lik kuaj kanwil wach alaq chaꞌ kantoꞌ alaq che ri bꞌinik silabꞌik alaq chwach ri Dios y jelaꞌ lik katikiꞌ alaq chi utz. \v 12 Jekꞌulaꞌ kaqanimarisaj qakꞌuꞌx chiqawach, ma ralaq y riꞌin junam kubꞌul qakꞌuꞌx rukꞌ ri Qanimajawal. \p \v 13 Hermanos, lik kuaj kꞌut ketaꞌmaj alaq, riꞌin ukꞌiyal laj nuchꞌobꞌom kuaj kiꞌnwila alaq re kantoꞌ alaq chaꞌ kakꞌiy alaq chwach ri Dios, jelaꞌ pachaꞌ ri nuꞌanom kukꞌ ri jujun chik na e ta aj Israel. Pero kꞌamajaꞌ yaꞌtal chwe kinopon ukꞌ alaq. \v 14 Riꞌin lik kannaꞌo chinuwach kꞌo wi kantzijoj ri Utzilaj Tzij chike konoje; waꞌ e ri e tijotal pa ri chꞌaꞌtem griego yey ri e aj naj na e tijotal taj, ri lik kꞌo ketaꞌam yey ri na jinta kꞌo ketaꞌam. \v 15 Jekꞌulaꞌ lik kacha wanimaꞌ che kinꞌek pa ri tinamit Roma re kantzijoj ri Utzilaj Tzij che alaq. \s1 Ruchuqꞌabꞌ ri Utzilaj Tzij \p \v 16 Riꞌin na kinkꞌix ta che ri Utzilaj Tzij, ma rukꞌ waꞌ kaqꞌalajin ruchuqꞌabꞌ ri Dios re kebꞌukolobꞌej konoje ri kekojow re; nabꞌe chike ri e aj judiꞌabꞌ, tekꞌuchiriꞌ chike ri na e ta aj judiꞌabꞌ. \v 17 Ma ri Utzilaj Tzij kuqꞌalajisaj chiqawach suꞌanik kojkꞌojiꞌ jusukꞌ chwach ri Dios, yey waꞌ e ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx rukꞌ Rire; ronoje kꞌu ri qakꞌaslemal chwach ri Dios e ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx. Ma jewaꞌ tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem: \q1 Ri e jusukꞌ chwach ri Dios, \q1 kꞌo kikꞌaslemal ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ Rire \rq Hab. 2:4 \rq* \m kachaꞌ. \s1 Konoje ri tikawex emakuninaq chwach ri Dios \p \v 18 Lik kaqꞌalajin kꞌu ri royowal ri Dios echiriꞌ ruqꞌatbꞌal tzij kape chilaꞌ chikaj pakiwi ri tikawex lik itzel kikꞌuꞌx chirij ri Dios y na jusukꞌ ta ri kibꞌinik kisilabꞌik; ma ruma ri na utz taj kakiꞌano, kebꞌuꞌan e latzꞌanel chike jujun chik chaꞌ na kaketaꞌmaj ta ri Qꞌijsaq. \v 19 Yey rike kꞌo ketaꞌam puwi ri Dios, ma e Rire qꞌalajisayom waꞌ chike. \v 20 Ma e janipa ri na kilitaj ta uwach che ri Dios, pachaꞌ ruchuqꞌabꞌ na jinta utaqexik y runimal uwach Rire, waꞌ lik xqꞌalajin lo chwi ri jeqebꞌal re ruwachulew ruma ronoje taq ri ꞌanatal ruma Rire. E uwariꞌche na usukꞌ taj we kꞌo junoq kubꞌiꞌij: «Na jinta kꞌo wetaꞌam puwi ri Dios.» \v 21 Pero ri winaq tobꞌ ketaꞌam chik kꞌo jun Dios kꞌaslik, na kiyaꞌom ta kꞌu riꞌ ri yakbꞌal uqꞌij taqal che y na ketioxin tane chwach. Jekꞌulaꞌ xsach ri kinaꞌoj ma e kakichꞌobꞌ ri na jinta uchak; yey ruma waꞌ na kakimaj ta chi usukꞌ saꞌ ri utz y saꞌ ri na utz taj. \v 22 Tobꞌ kakibꞌiꞌij lik kꞌo kinaꞌoj, paqatzij wi lik na jinta kꞌo ketaꞌam. \v 23 Na xkiyak ta chi uqꞌij ri Dios kꞌaslik, ri Jun na kakam taj; ma e xkijeq uyakik kiqꞌij kikꞌaxwach winaq xa kekamik y kikꞌaxwach taq awaj kexikꞌikꞌ pa kaj, taq awaj kajibꞌ kaqan yey taq awaj kecharar pulew. \p \v 24 Ruma kꞌu laꞌ, ri Dios xebꞌuya kan chupa ri chꞌulilaj mak y chupa ri kirayibꞌal na chom taj. Jekꞌulaꞌ xkijeq xemakun chikiwach, xkiꞌan rukꞌ ri kicuerpo ri lik kꞌixbꞌal uwach. \v 25 Waꞌ xkikꞌulumaj ma xkikꞌaq bꞌi ri Qꞌijsaq re ri Dios yey pukꞌaxel e xkitaqej ri xa raqꞌubꞌal. Ekꞌu xkiyak kiqꞌij y xkiloqꞌoj janipa taq ri uꞌanom ri Dios; yey na e ta xkiyak uqꞌij ri ꞌanayom re janipa taq ri kꞌolik, ri Jun lik taqal che kayak uqꞌij na jinta utaqexik. Amén. \p \v 26 Ruma kꞌu laꞌ, ri Dios xeroqꞌotaj kan chupa ri kirayibꞌal lik kꞌixbꞌal uwach. Xuꞌana nenareꞌ ri ixoqibꞌ xkijalkꞌatij rusukꞌ ri kirayibꞌal kukꞌ ri kachijilal y e xkiꞌan ri na usukꞌ taj, ma xkijeq kakirayij kibꞌ chikiwach e ixoqibꞌ. \v 27 Jekꞌulaꞌ rachijabꞌ xkijalkꞌatij rusukꞌ ri kirayibꞌal kukꞌ ri kixoqilal; xkitzaq kꞌu kibꞌ che uꞌanik ri lik kꞌixbꞌal uwach, ma xkijeq kakirayij kibꞌ chikiwach, achijabꞌ kukꞌ achijabꞌ. Ruma kꞌu riꞌ e xkipetisaj lo ri royowal ri Dios pakiwiꞌ y kikꞌulum kꞌu ri tojbꞌal re ri chꞌulilaj mak kiꞌanom. \p \v 28 Rike na xkaj taj kaketaꞌmaj uwach ri Dios. E uwariꞌche Rire xeroqꞌotaj kan chupa ri sachibꞌal naꞌoj chaꞌ jelaꞌ e kakiꞌan ronoje ri na usukꞌ taj. \v 29 Jekꞌulaꞌ e kiyaꞌom kibꞌ che uꞌanik janipa ri na jusukꞌ taj: waꞌ e ri kaketzꞌabꞌej uwa kiqꞌij kukꞌ jujun chik na kikꞌulel taj, ri kakiꞌan ri lik itzel uwachlibꞌal, ri e aj rayinel, ri itzel kikꞌuꞌx, ri kꞌax kikꞌuꞌx chikiwach, ri e kamisanel, ri e aj chꞌaꞌoj, ri e sokosoꞌnel, ri kakiꞌan kꞌax chike jujun chik, \v 30 ri e aj molot, ri e aj nukꞌul chꞌaꞌtem, ri itzel kikꞌuꞌx chirij ri Dios, ri e aj yajanel rukꞌ itzel chꞌaꞌtem, ri kakiꞌan nim che kibꞌ, ri kakitakꞌabꞌaꞌ kiqꞌij, ri itzel uwach taq ri kakinoꞌjij, ri na e ta kojol tzij ke kichu-kiqaw, \v 31 ri na kakaj taj ketanik, ri na kakiꞌan taj saꞌ ri kakibꞌiꞌij, ri na jinta kꞌana rutzil kꞌuꞌxaj kukꞌ, ri na e ta kuyul mak y ri na jinta kꞌana kꞌaxnaꞌbꞌal kꞌuꞌxaj kukꞌ. \v 32 Rike lik ketaꞌam chi utz ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios pakiwi ri e aj mak, ma Rire ubꞌiꞌim lo waꞌ: Janipa ri kakipalajij rutaqanik, lik taqal chike kekamik. Tobꞌ kꞌu e uꞌanom riꞌ, rike na xew ta kakiꞌan ri na utz taj, ma lik ne kekiꞌkot che echiriꞌ kakilo e kꞌo jujun chik kakiꞌan ke kukꞌ. \c 2 \s1 Lik jusukꞌ ri qꞌatbꞌal tzij kuꞌan ri Dios \p \v 1 E uwariꞌche, tobꞌ at chinoq, na utz taj kawesaj awibꞌ chwach ri mak echiriꞌ riꞌat kaqꞌat tzij pakiwi jujun chik ruma ri kakiꞌano. Ma riꞌat kaqꞌat tzij pakiwiꞌ yey e ne kat-tajin che uꞌanik ri kakiꞌan rike; rukꞌ kꞌu waꞌ atukel kaya awibꞌ chupa ri qꞌatbꞌal tzij. \v 2 Yey qetaꞌam kꞌut lik jusukꞌ ri qꞌatbꞌal tzij kuꞌan ri Dios pakiwi ri kebꞌanaw taq ri na utz taj. \v 3 Riꞌat, ri kaqꞌat tzij pakiwi jujun chik ruma ri kakiꞌano yey kaꞌan awe kukꞌ, ¿kachꞌobꞌ kami riꞌ riꞌat ri Dios na kuqꞌat ta tzij pawiꞌ? \p \v 4 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, lik nim ri rutzil ukꞌuꞌx y runimal ukꞌuꞌx ri Dios pawiꞌ, ma karoyꞌej kayijbꞌaꞌ awibꞌ y na asu ta kusachisaj awach. ¿E kami kakꞌaq bꞌi uqꞌij riꞌ ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios? ¿Na awetaꞌam ta nebꞌa riꞌat wa unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios e kakꞌamaw bꞌi awe chupa ri tzelebꞌal tzij chwach Rire? \v 5 Noꞌj riꞌat lik awibꞌochꞌim awibꞌ yey na kachꞌaw tane akꞌuꞌx che katzelej atzij. Ruma kꞌu waꞌ e kat-tajin che upetisaxik ri royowal ri Dios pawiꞌ chupa ri qꞌij echiriꞌ Rire kukꞌut ri royowal y kuqꞌalajisaj kꞌu ri jusukꞌ qꞌatbꞌal tzij kuꞌano. \v 6 Ma ri Dios kuya ri rajil ukꞌaxel chike chikijujunal e chirij taq ri kiꞌanom. \v 7 Kuya kꞌaslemal na jinta utaqexik chike ri kichuqꞌubꞌem kibꞌ che uꞌanik ri utz, ma kacha kikꞌuꞌx che ukꞌulik ruchomalil ri Dios, ri yakbꞌal qꞌij kuya Rire y ri kꞌaslemal na jinta ukꞌisik. \v 8 Noꞌj ri oyowal y ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios katzaq pakiwi ri keyaktaj chirij Rire, waꞌ e ri na kakaj ta kakikoj ri Qꞌijsaq re ri Dios, xew e kakiꞌan ri na jusukꞌ taj chwach ri Dios. \v 9 Kape kꞌu kꞌaxkꞌobꞌik y bꞌis pakiwi konoje ri tikawex kakiꞌan ri na utz taj, tobꞌ e aj judiꞌabꞌ o na e ta aj judiꞌabꞌ. \v 10 Noꞌj chike konoje ri kebꞌanaw re ri utz, ri Dios kuya kichomal, yakbꞌal kiqꞌij y utzil chomal, tobꞌ e aj judiꞌabꞌ o na e ta aj judiꞌabꞌ. \v 11 Ma chwach ri Dios konoje ri tikawex xaqi junam kiwach. \p \v 12 Konoje kꞌu ri na jinta ketaꞌam puwi ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios, na kaqꞌat ta tzij pakiwiꞌ e chirij ri kubꞌiꞌij wa Tzij Pixabꞌ. Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, we kemakunik, kasach na kꞌu kiwach. Noꞌj kꞌu ri ketaꞌam wa Tzij Pixabꞌ, we kemakunik, riꞌ kaqꞌat na tzij pakiwiꞌ e chirij ri kubꞌiꞌij wa Tzij Pixabꞌ. \v 13 Ma ri e jusukꞌ chwach ri Dios na e ta ri xa e tanel re Rutzij Upixabꞌ; ma e ri e ꞌanal re, e waꞌ ri kaꞌan jusukꞌ chike. \v 14 Noꞌj ri na e ta aj judiꞌabꞌ, tobꞌ na kitom ta ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios, we kalax pa kanimaꞌ kakiꞌan ri kubꞌiꞌij wa Tzij Pixabꞌ, waꞌ e kꞌutubꞌal re kꞌo ketaꞌam puwi saꞌ ri chirajawaxik chike. \v 15 Qꞌalaj kꞌu riꞌ kꞌo taqanik tzꞌibꞌital pa kanimaꞌ, ma kakinaꞌ chikikꞌuꞌx we utz o na utz ta ri kinaꞌoj. \v 16 Kꞌo jun qꞌij echiriꞌ ri Dios kuya puqꞌabꞌ ri Qanimajawal Jesucristo kuqꞌat tzij pakiwi konoje; kꞌa ekꞌu riꞌ kaqꞌalajin na ronoje ri kꞌo pa kanimaꞌ ri tikawex, jelaꞌ pachaꞌ ri kubꞌiꞌij wa Utzilaj Tzij kantzijoj riꞌin. \s1 Ri e aj Israel y ri Tzij Pixabꞌ re ri Moisés \p \v 17 Chatape kꞌu ri kabꞌiꞌx chawe ri at kukꞌil ri e aj judiꞌabꞌ, riꞌat kakubꞌaꞌ akꞌuꞌx rukꞌ ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios yey katakꞌabꞌaꞌ aqꞌij ma ri Dios kꞌo awukꞌ. \v 18 Awetaꞌam kꞌu riꞌ saꞌ ri karaj ri Dios y saꞌ ri lik utz chwach Rire, ma Rutzij Upixabꞌ kukꞌut chawe saꞌ ri chirajawaxik wi kaꞌano. \v 19 E chawach riꞌat, at kꞌamal kiwach ri e potzꞌ y at qꞌijsaq chikiwach ri kebꞌin pa qꞌequꞌm. \v 20 E chawach riꞌat, at qꞌilonel ke ri na jinta kakiriqo y at kꞌutunel ke ri e chꞌutiꞌq. E kachꞌobꞌ riꞌat kꞌo ronoje yaꞌbꞌal naꞌoj y qꞌijsaq awukꞌ, ma yaꞌtal ri Tzij Pixabꞌ paqꞌabꞌ. \v 21 Jelaꞌ kꞌu riꞌ we katkꞌutun chike jujun chik, ¿suꞌbꞌe na katkꞌutun ta chawibꞌil awibꞌ? Riꞌat kat-tzijon puwiꞌ na utz taj we jun kuꞌan eleqꞌ; ¿suꞌbꞌe kꞌu riꞌ riꞌat kaꞌan eleqꞌ? \v 22 Yey kabꞌiꞌij na utz taj we junoq kamakun chirij ri kꞌulanikil; ¿suꞌbꞌe kꞌu riꞌ riꞌat kaꞌan waꞌ? Katchꞌaꞌt ne chikij ri tiox; ¿suꞌbꞌe kꞌu riꞌ kakoj aqꞌabꞌ che taq ri re tiox? \v 23 Riꞌat lik kaꞌan nim che awibꞌ ma kꞌo awukꞌ ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios. ¡Yey riꞌat kapalajij ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios y rukꞌ wa kaꞌano kakꞌaq bꞌi uqꞌij Rire! \v 24 E uwariꞌche e jelaꞌ pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Ruma ri imak riꞌix ix aj judiꞌabꞌ, \q1 ri na e ta aj judiꞌabꞌ lik tzel kechꞌaꞌt chirij rubꞌiꞌ ri Dios \rq Ez. 36:20-22 \rq* \m kachaꞌ. \p \v 25 Paqatzij wi ri retalil re circuncisión kꞌo kutiqoj wi chawe, we kataqej ri Tzij Pixabꞌ. Noꞌj we na kataqej taj, riꞌ junam awach rukꞌ ri na ukojom ta ri retalil re circuncisión. \v 26 Noꞌj we kꞌo junoq na ukojom ta ri retalil re circuncisión, yey we kuꞌan kꞌu ri kataqan ri Tzij Pixabꞌ che, riꞌ e junam rukꞌ ukojom wa retalil, tobꞌ na ukojom taj. \v 27 We kꞌo kꞌu junoq na ukojom ta ri retalil re circuncisión, pero kuꞌan chi utz ronoje ri taqanik re Rutzij Upixabꞌ ri Dios, riꞌ taqal ne che rire e kaqꞌataw tzij pawiꞌ riꞌat. Ma e riꞌat, tobꞌ akojom ri retalil re circuncisión y kꞌo awukꞌ ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios tzꞌibꞌital kanoq, e ne kapalajij ri kubꞌiꞌij. \v 28 Ma junoq e kukꞌil raj judiꞌabꞌ na ruma ta ri kilitaj che, yey ri saqil circuncisión na e tane ri retalil xa kojotal che ri rulewal. \v 29 Ma chupa ri ranimaꞌ junoq kaqꞌalajinik we paqatzij wi e kukꞌil raj judiꞌabꞌ e utinamit ri Dios. Yey ri saqil circuncisión e ri kuꞌan ri Dios pa ranimaꞌ junoq; y waꞌ e ruma ri Ruxlabꞌixel ri Dios, na e ta ruma ri taqanik tzꞌibꞌital kanoq. Ekꞌu ri yakbꞌal uqꞌij junoq e kukꞌil rutinamit ri Dios na e ta rachijabꞌ keyaꞌw re, ma e ri Dios kayaꞌw re. \c 3 \s1 Ri Dios lik jusukꞌ ri kuꞌano \p \v 1 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kutiqoj che jun we e kukꞌil rutinamit ri Dios e aj judiꞌabꞌ? ¿O saꞌ ri utz kukꞌam lo che junoq ukojom ri retalil re circuncisión? \v 2 Lik kꞌo taq kutiqoj wi. Ma ri Dios nabꞌe na xuya Ruchꞌaꞌtem pakiqꞌabꞌ. \v 3 Pero ¿saꞌ kuꞌanaꞌ we e kꞌo jujun chike na xkaj taj kakikoj Ruchꞌaꞌtem ri Dios? ¿Ruma nawi riꞌ waꞌ kujekꞌ ribꞌ ri Dios che ri ubꞌiꞌtisim? \v 4 ¡Paqatzij wi na e ta riꞌ! Ma ri Dios na aj ta raqꞌul; janipa rubꞌiꞌim Rire, e kuꞌano, tobꞌ kꞌu konoje ri winaq xa e aj raqꞌul. Ma e pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 We kꞌo junoq kukꞌambꞌej upa ri chꞌaꞌtem la, \q1 kaqꞌalajinik Rilal lik Lal jusukꞌ che ronoje ri kabꞌiꞌij la; \q1 jekꞌulaꞌ kel pana la rukꞌ puwi ronoje \rq Sal. 51:4 \rq* \m xcha ri rey David che ri Dios. \p \v 5 Kꞌo ri kakibꞌiꞌij: «E taq ri lik na jusukꞌ taj kaqaꞌano kꞌo kutiqoj; ma echiriꞌ kaqaꞌan waꞌ, más kaqꞌalajin ri lik jusukꞌ kuꞌan ri Dios» kechaꞌ. (Jelaꞌ kakichꞌobꞌ raqan ri tikawex re ruwachulew.) ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij puwi waꞌ? ¿Na jusukꞌ ta nebꞌa ri kuꞌan ri Dios we kuqꞌat tzij paqawiꞌ? \v 6 ¡Areꞌ, lik jusukꞌ! Ma we ta na jusukꞌ ta Rire, ¿saꞌ kꞌu uꞌanik riꞌ kuqꞌat tzij pakiwi konoje ri e kꞌo che ruwachulew? \v 7 Ma laj kꞌo junoq kubꞌiꞌij: «We rukꞌ ri raqꞌubꞌal kanꞌano e katakꞌabꞌax uqꞌij ri Qꞌijsaq re ri Dios, ¿saꞌ kꞌu ubꞌe riꞌ kꞌa kabꞌiꞌxik in aj mak y kaqꞌat tzij panuwiꞌ?» kachaꞌ. \v 8 ¿Utz ne riꞌ kaqabꞌiꞌij: «Qaꞌana ri na utz taj chaꞌ waꞌ e kukꞌam lo ri utz»? ¡Na utz ta kꞌenoq! Yey kꞌo ri kakibꞌiꞌij raqꞌubꞌal chiqij, ma kakibꞌiꞌij jelaꞌ kojkꞌutun riꞌoj. E ri kebꞌiꞌn re waꞌ, lik taqal chike kaqꞌat tzij pakiwiꞌ. \s1 Konoje ri tikawex emakuninaq chwach ri Dios \p \v 9 ¿E kami keꞌelawi riꞌ ri oj aj judiꞌabꞌ, lik utz qaꞌanom y na jinta kꞌana qamak chikiwa ri na e ta aj judiꞌabꞌ? ¡Na e ta riꞌ! Ma e pachaꞌ ri nukꞌutum loq: Konoje, tobꞌ e aj judiꞌabꞌ o na e ta aj judiꞌabꞌ, junam e kꞌo chuxeꞌ ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios ruma ri kimak. \v 10 Ma jewaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Na jinta juna tikawex jusukꞌ chwach ri Dios, \q2 tobꞌ tane xa jun. \q1 \v 11 Na jinta junoq kamajaw usukꞌ runaꞌoj ri Dios. \q2 Na jinta junoq katzukuw re Rire. \q1 \v 12 Konoje ri winaq ebꞌelinaq \q1 che rubꞌe ri Dios, \q2 y na jinta chi kꞌana kichak. \q1 Na jinta junoq kaꞌanaw ri utz, \q2 tobꞌ tane xa jun. \rq Sal. 14:2-3 \rq* \q1 \v 13 Ri chꞌaꞌtem kel lo pa kichiꞌ ri winaq \q1 e pachaꞌ uchuyil ujul animaꞌ teqꞌel uchiꞌ; \q1 ma rukꞌ ri kaqꞌ kesokosoꞌnik. \rq Sal. 5:9 \rq* \q1 Ri chꞌaꞌtem kel lo pa kichiꞌ \q2 e pachaꞌ chi veneno re kumatz. \rq Sal. 140:3 \rq* \q1 \v 14 Yey rupa kichiꞌ nojinaq che itzel taq tzij y kꞌaxlaj chꞌaꞌtem. \rq Sal. 10:7 \rq* \q1 \v 15 Lik kacha kikꞌuꞌx che kekamisanik. \q1 \v 16 Tobꞌ pa taq kebꞌikꞌow wi, \q2 kekikoj ri winaq pa kꞌaxkꞌolil y pa bꞌis; \q1 \v 17 pa taq e kꞌo wi rike, \q2 na jinta kꞌana utzil chomal. \rq Is. 59:7-8 \rq* \q1 \v 18 Na jinta ne kꞌana xiꞌin ibꞌ kukꞌ chwach ri Dios \rq Sal. 36:1 \rq* \m kachaꞌ. \p \v 19 Ronoje ri kubꞌiꞌij Rutzij Upixabꞌ ri Dios, waꞌ kubꞌiꞌij chike ri kꞌo wa Tzij Pixabꞌ pakiqꞌabꞌ. Jekꞌulaꞌ na jinta junoq kꞌo puqꞌabꞌ kubꞌiꞌij: «Na utz ta kuqꞌat tzij ri Dios panuwiꞌ ma riꞌin na jinta kꞌana numak.» Ma paqatzij wi konoje ri winaq e kꞌo che ruwachulew, tobꞌ e aj judiꞌabꞌ o na e ta aj judiꞌabꞌ, e kꞌo chuxeꞌ ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios. \v 20 Y na jinta juna tikawex kuꞌan jusukꞌ che ribꞌ chwach ri Dios ruma ri kutaqej ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ. Ma ri Tzij Pixabꞌ na jinta uchuqꞌabꞌ chaꞌ kojresaj puqꞌabꞌ ri mak; xew kukꞌut chiqe: Riꞌoj oj aj mak. \s1 Ri tikawex kekolobꞌetaj ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ ri Dios \p \v 21 Pero woꞌora ri Dios uqꞌalajisam chiqawach suꞌanik Rire kuꞌan jusukꞌ chiqe, jelaꞌ pachaꞌ ri kubꞌiꞌij Rutzij Upixabꞌ ri Dios tzꞌibꞌital kan ruma ri Moisés y kuma ri qꞌalajisanelabꞌ. Na kojuꞌan ta kꞌu jusukꞌ chwach ri Dios ruma ri qataqem taq ri taqanik, \v 22 ma e ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx rukꞌ ri Qanimajawal Jesucristo. Ma ri Dios kuꞌan jusukꞌ chike konoje ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo, tobꞌ e chinoq. \v 23 Konoje kꞌu ri tikawex emakuninaq y lik naj e kꞌo wi lo che ri unimal uchomalil ri Dios. \v 24 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, ri Dios kuꞌan jusukꞌ chike ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx y kusipaj kꞌu ri kolobꞌetajik chike ruma ri xuꞌan ri Qanimajawal Jesucristo echiriꞌ xeresaj lo puqꞌabꞌ ri mak. \v 25 Ri Dios xuya lo ri Cristo chaꞌ ruma Rire ri tikawex kakiriq kuybꞌal kimak we xkubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ rukikꞌel xturuwik. Jekꞌuriꞌlaꞌ ri Dios xukꞌutu Rire lik jusukꞌ y lik kꞌo unimal ukꞌuꞌx, ma ojertan na asu ta xusachisaj kiwach ri winaq ruma ri kimak kiꞌanom loq. \v 26 Yey Rire uchꞌobꞌom chi lo raqan saꞌ ri kuꞌan chupa waꞌ wa qꞌij oj kꞌo wi. Ekꞌu woꞌora ukꞌutum chik suꞌanik kuꞌan jusukꞌ chike ri tikawex; e ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ ri Jesús. Jelaꞌ kꞌu riꞌ, xqꞌalajinik ri Dios lik jusukꞌ y e Rire ri kuꞌan jusukꞌ chike ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo. \p \v 27 ¿Kꞌo nebꞌa qaꞌanom riꞌoj chaꞌ rukꞌ waꞌ utz kaqaꞌan nim che qibꞌ chwach ri Dios? ¡Na jintaj! ¿Suꞌbꞌe? Ma na e ta ruma kaqataqej ri taqanik ri kaꞌanaw chiqe kojqibꞌ rukꞌ ri Dios; e ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx rukꞌ ri xuꞌan Rire. \v 28 Kaqakꞌisbꞌej kꞌu rukꞌ waꞌ: Ri Dios kuꞌan jusukꞌ che ri tikawex ruma ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx rukꞌ Rire, na ruma ta ri utaqem taq ri taqanik. \v 29 ¿Ri Dios xew nebꞌa Dios ke ri e aj judiꞌabꞌ? ¿Na e ta nebꞌa Dios ke ri na e ta aj judiꞌabꞌ? Paqatzij wi Rire e Dios ke ri e aj judiꞌabꞌ y ke ri na e ta aj judiꞌabꞌ. \v 30 Ma xa jun Dios kꞌolik. Yey Rire kuꞌan jusukꞌ chike ri tikawex ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx. Waꞌ e kuꞌan kukꞌ ri kikojom ri retalil re circuncisión y kukꞌ ri na kikojom taj. \v 31 ¿Ruma nawi ri xkubꞌiꞌ qakꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo, utz kaqakꞌaq bꞌi uqꞌij ri Tzij Pixabꞌ tzꞌibꞌital kan ruma ri Moisés y kaqabꞌiꞌij waꞌ na jinta chi uchak? ¡Na e ta riꞌ! Ma rukꞌ ne ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx, kaqamaj usukꞌ lik kꞌo uwach ri Tzij Pixabꞌ. \c 4 \s1 Ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx ri Abraham rukꞌ ri Dios \p \v 1 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ kaqabꞌiꞌij puwi ri Abraham, ri nabꞌe qamam ojertan ri oj aj Israel? ¿Suꞌanik xꞌaniꞌ jusukꞌ che rire chwach ri Dios? \v 2 We ta ri Abraham xꞌan jusukꞌ che chwach ri Dios ruma taq ri chak xuꞌan xa pa riꞌre, taqal kꞌu riꞌ che kutakꞌabꞌaꞌ uqꞌij; tobꞌ waꞌ na jinta keꞌelawi chwach ri Dios. \v 3 Ma ¿saꞌ ri kubꞌiꞌij Ruchꞌaꞌtem ri Dios? Jewaꞌ kubꞌiꞌij: \q1 Ri Abraham xukojo ri Dios e kuꞌana janipa ri xubꞌiꞌtisij che \q1 y ruma kꞌu riꞌ xꞌaniꞌ jusukꞌ che \rq Gn. 15:6 \rq* \m kachaꞌ. \p \v 4 Echiriꞌ juna aj chak kachakunik, kayaꞌiꞌ ri taqal che; yey waꞌ na e ta jun sipanik, ma uchꞌakom chik. \v 5 Noꞌj na je ta kꞌu laꞌ echiriꞌ ri Dios kuꞌan jusukꞌ che junoq. Ma waꞌ e jun sipanik re ri Dios, na e ta tojbꞌal re juna chak ꞌanatalik. Ma juna tikawex na kuꞌan ta jusukꞌ che ribꞌ ruma lik kachakunik; e kaꞌan jusukꞌ che xew ruma ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx rukꞌ ri Dios, ri kaꞌanaw jusukꞌ chike raj makibꞌ. \v 6 Yey ri David ubꞌiꞌim kanoq nim kiqꞌij kalaxik ri tikawex we ri Dios kuꞌan jusukꞌ chike y waꞌ na e ta ruma juna chak kiꞌanom, \v 7 ma jewaꞌ xubꞌiꞌij: \q1 ¡Nim kiqꞌij kalaxik ri tikawex kuytajinaq chi kimak \q1 y sachom chi uwach ri na utz taj kiꞌanom! \q1 \v 8 ¡Nim kꞌu kiqꞌij kalaxik ri tikawex \q1 na jinta chi ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios pakiwiꞌ! \rq Sal. 32:1-2 \rq* \m xchaꞌ. \p \v 9 Echiriꞌ kubꞌiꞌij «nim kiqꞌij kalaxik», ¿xew nawi kachꞌaꞌt pakiwi ri kikojom ri retalil re circuncisión? ¡Na xew taj! Ma kachꞌaꞌt pakiwi ri kikojom ri retalil re circuncisión y pakiwi ri na kikojom taj.\f + \fr 4:9 \ft Ri kikojom ri retalil re circuncisión e ri e aj judiꞌabꞌ, yey ri na kikojom taj; e ri na e ta aj judiꞌabꞌ.\f* Yey qabꞌiꞌim puwi ri Abraham: Xꞌaniꞌ jusukꞌ che rire ruma ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx rukꞌ ri Dios.\x * \xo 4:9 \xt Gn. 15:6\x* \v 10 ¿Jampa nawi xꞌan jusukꞌ che ri Abraham? ¿Kꞌa e nawi echiriꞌ ukojom chi ri retalil re circuncisión? ¡Na e taj! Ma kꞌamajaꞌ ne kukoj waꞌ echiriꞌ ri Dios xuꞌan jusukꞌ che; tekꞌuchiriꞌ xkoj ri retalil re circuncisión che. \v 11 Wa retalil re circuncisión ukojom e kꞌutubꞌal re ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx, ri xukꞌutu echiriꞌ kꞌamajaꞌ kukoj waꞌ. Ruma kꞌu laꞌ, xeꞌeloq e rire ri kiqaw konoje ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ ri Dios, tobꞌ na xkoj tane waꞌ wa retalil re circuncisión chike. Jekꞌulaꞌ, ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx kaꞌan jusukꞌ chike chwach ri Dios. \v 12 Ri kikojom ri retalil re circuncisión e ralkꞌoꞌal kan ri Abraham; pero xew taqal chike kakibꞌiꞌij kiqaw che rire we kakikꞌut ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ ri Dios che ri kibꞌinik kisilabꞌik, pachaꞌ ri xuꞌan ri qamam Abraham echiriꞌ kꞌamajaꞌ ne kukoj ri retalil re circuncisión. \p \v 13 Ri Dios xubꞌiꞌtisij che ri Abraham y chike konoje ri e ralkꞌoꞌal kanoq, kuꞌan na ke rike ronoje ruwachulew. Pero wa bꞌiꞌtisinik na xꞌan ta che ri Abraham ruma xutaqej ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ,\f + \fr 4:13 \ft Wa Tzij Pixabꞌ tzꞌibꞌital kan ruma ri Moisés kꞌamajaꞌ kayaꞌtajik echiriꞌ kꞌa kꞌas ri Abraham. Gn. 22:17-18; Gl. 3:17\f* ma e ruma lik xkubꞌiꞌ ukꞌuꞌx rukꞌ ri Dios. Ruma kꞌu riꞌ, ri Dios xuꞌan jusukꞌ che. \v 14 We ta e laꞌ kꞌo pakiqꞌabꞌ taq ri winaq kakikꞌul rubꞌiꞌtisim ri Dios ruma kakiꞌan ronoje ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ, na jinta kꞌu kutiqoj riꞌ ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ ri Dios, yey na jinta ne uchak riꞌ rubꞌiꞌtisim ri Dios, ma na jinta junoq kuriq uꞌanik ronoje ri taqanik. \v 15 Ma ri Tzij Pixabꞌ e kukꞌam lo ri qꞌatbꞌal tzij pakiwi ri e aj palajiy tzij. Pero we ta e laꞌ na jinta taqanik, na jinta aj palajiy tzij riꞌ. \p \v 16 Ruma taq waꞌ, ri tikawex kakikꞌul rubꞌiꞌtisim ri Dios xew ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ Rire. Qꞌalaj kꞌu riꞌ, wa sipanik xa e ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx Rire, chaꞌ jelaꞌ kꞌo pakiqꞌabꞌ konoje ri ralkꞌoꞌal ri Abraham kakikꞌul na ri bꞌiꞌtisim chike ruma ri Dios. Yey e ralkꞌoꞌal ri Abraham na xew ta ri kꞌo ri Tzij Pixabꞌ re ri Moisés pakiqꞌabꞌ, ma e ralkꞌoꞌal konoje ri kubꞌul kikꞌuꞌx rukꞌ ri Dios jelaꞌ pachaꞌ ri xuꞌan ri Abraham. Ekꞌu rire e qaqaw qonoje riꞌoj \v 17 chwach ri Dios, jelaꞌ pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: «Nuꞌanom chawe at kiqaw tikawex che ukꞌiyal tinamit»\x * \xo 4:17 \xt Gn. 17:5\x* xchaꞌ. Ri Dios xubꞌiꞌij waꞌ che ri Abraham, yey rire xukojo; ma lik xkubꞌiꞌ ukꞌuꞌx rukꞌ ri Dios, ri kuya kꞌaslemal chike ri ekaminaq y kachꞌaꞌt chwi ri kꞌamajaꞌ kuꞌano pachaꞌ chi ya uꞌanom chik.\f + \fr 4:17 \ft Ri Dios xchꞌaꞌt pakiwi taq ri e ralkꞌoꞌal ri Abraham echiriꞌ kꞌamajaꞌ kebꞌalaxik.\f* \p \v 18 Ekꞌu ri Abraham xukojo kuꞌana kiqaw tikawex che ukꞌiyal tinamit jelaꞌ pachaꞌ ri bꞌiꞌtisinik ꞌanom che ruma ri Dios echiriꞌ xubꞌiꞌij che: «Lik e kꞌi kebꞌuꞌana rawalkꞌoꞌal.»\x * \xo 4:18 \xt Gn. 15:5\x* Yey tobꞌ chwach ri Abraham waꞌ lik kꞌayew, na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, lik xroyeꞌej rukꞌ kubꞌulibꞌal kꞌuꞌxaj jelaꞌ kuꞌanaꞌ. \v 19 Y na xqꞌobꞌ ta ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx tobꞌ retaꞌam rucuerpo e pachaꞌ kaminaq chik ma ya kopon pa jun ciento rujunabꞌ y retaꞌam ri rixoqil Sara na kalan taj. \v 20 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, na kebꞌ ta ne upa xukoj ri xubꞌiꞌtisij ri Dios che, ma e lik xuchuqꞌubꞌej ribꞌ che ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx rukꞌ ri Dios. Lik kꞌu xuyak uqꞌij ri Dios, \v 21 ma lik ujikibꞌam ukꞌuꞌx e ri Dios kꞌo uchuqꞌabꞌ re kuꞌan ronoje rubꞌiꞌtisim. \v 22 Y ruma kꞌu ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx, xꞌaniꞌ jusukꞌ che. \p \v 23 Ekꞌuchiriꞌ Ruchꞌaꞌtem ri Dios kubꞌiꞌij: «Xꞌaniꞌ jusukꞌ che ruma ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx,» waꞌ na xew ta puwi ri Abraham xtzꞌibꞌax wi; \v 24 ma e paqawiꞌ ne riꞌoj. Ma ri Dios kuꞌan jusukꞌ chiqe riꞌoj ri kakubꞌiꞌ qakꞌuꞌx rukꞌ ri Jun xukꞌastajisaj lo ri Jesús, ri Qanimajawal. \v 25 Ekꞌu ri Jesús xyaꞌ pa kamik ruma ri qamak riꞌoj y xkꞌastaj bꞌi churox qꞌij chaꞌ jelaꞌ kojuꞌana jusukꞌ chwach ri Dios. \c 5 \s1 Ri utzil chomal kaqariq rukꞌ ri Cristo \p \v 1 Ri Dios xuꞌan jusukꞌ chiqe ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx rukꞌ; ekꞌu woꞌora oj kꞌo chi utzil chomal rukꞌ Rire ruma ri Qanimajawal Jesucristo. \v 2 Yey ruma ri Cristo, xyaꞌ chiqe kojok chwach ri Dios ruma ri kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx y jelaꞌ kaqakꞌul ri unimal rutzil ukꞌuꞌx pa oj tikil wi chi utz. Yey lik kojkiꞌkotik ma qoyeꞌem keꞌqila na runimal uchomalil ri Dios. \v 3 Y na xew ta waꞌ, ma lik ne kojkiꞌkotik echiriꞌ kape kꞌaxkꞌobꞌik paqawiꞌ. Ma qetaꞌam we xqachꞌij uchuqꞌabꞌ ri kꞌaxkꞌobꞌik, lik kakꞌojiꞌ unimal qakꞌuꞌx. \v 4 Ruma kꞌu runimal qakꞌuꞌx kojelik utz qaꞌanom chwach ri Dios, ma xqachꞌij uchuqꞌabꞌ ri kꞌambꞌal qapa. Yey we xojelik utz qaꞌanom chwach ri Dios, e lik kakubꞌiꞌ pan qakꞌuꞌx rukꞌ Rire. \v 5 Lik kꞌu jikil uwach kaqakꞌul na ri qoyeꞌem che ri Dios, ma Rire lik ukꞌutum ri rutzil ukꞌuꞌx chiqe ruma ri Santowilaj Ruxlabꞌixel uyaꞌom pa qanimaꞌ. \p \v 6 Ma riꞌoj na jinta kꞌana qachuqꞌabꞌ re kaqakolobꞌej qibꞌ; yey chupa kꞌu ruqꞌijol uchaꞌom chi lo ri Dios, xkꞌun ri Cristo y xuya ribꞌ pa kamik chaꞌ kojukolobꞌej ri oj aj makibꞌ. \v 7 Lik kꞌayew kariqitaj junoq kuya ribꞌ pa kamik pukꞌaxel jun chik lik jusukꞌ rubꞌinik usilabꞌik; tobꞌ ne laj kꞌo junoq kuya ranimaꞌ kakam pukꞌaxel junoq lik utz ukꞌuꞌx. \v 8 Noꞌj ri Dios uqꞌalajisam chi ri rutzil ukꞌuꞌx chiqawach riꞌoj, ma ri Cristo xkam paqakꞌaxel echiriꞌ kꞌa oj kꞌo ne pa mak. \v 9 We xꞌaniꞌ kꞌu jusukꞌ chiqe ruma rukikꞌel, makꞌuwariꞌ ruma Rire kojkolobꞌetaj na chwach ri qꞌatbꞌal tzij kuꞌan ri Dios chupa ri kꞌisbꞌal qꞌij. \v 10 E rojertan riꞌoj oj aj retzelal kꞌuꞌx chirij ri Dios; na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, ri Dios xojuya chi utzil chomal chwach ruma rukamik Rukꞌajol. Makꞌuwariꞌ we oj kꞌo chi pa utzil chomal chwach, kayaꞌtaj na kꞌu riꞌ ri qakolobꞌetajik ruma ri Cristo, ma Rire xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq yey woꞌora kꞌaslik. \v 11 Y na xew ta waꞌ, ma lik kojkiꞌkot rukꞌ ri Dios ruma ri Qanimajawal Jesucristo, ma ruma Rire qariqom utzil chomal chwach ri Dios. \s1 Ri xukꞌam lo ri Adán e kamik y ri xukꞌam lo ri Cristo e kꞌaslemal \p \v 12 Ri mak xok lo che ruwachulew ruma ri Adán, ri nabꞌe achi; yey ri mak e xukꞌam lo ri kamik. Jekꞌulaꞌ xpe ri kamik pakiwi konoje ri tikawex, ma konoje xemakunik. \v 13 Echiriꞌ ri Dios kꞌamajaꞌ ne kuya Rutzij Upixabꞌ che ri Moisés, ri mak okinaq chi che ruwachulew. Qatzij, we na jinta taqanik, na utz taj kabꞌiꞌxik kꞌo junoq xupalajij tzij. \v 14 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, chwi lo ri Adán kꞌa chwa ri Moisés, taq ri winaq xekam ruma ri kimak, tobꞌ ri kimak na junam ta rukꞌ ri xuꞌan ri Adán echiriꞌ xupalajij ri taqanik re ri Dios. Yey ri Adán e pachaꞌ ri Jun kakꞌunik, waꞌ e ri Jesucristo.\f + \fr 5:14 \ft Ri Adán y ri Jesús kꞌo xkikꞌam lo che ruwachulew; ri Adán xukꞌam lo kamik, noꞌj ri Jesús xukꞌam lo kꞌaslemal.\f* \v 15 Pero ri xukꞌam lo ri palajibꞌal tzij re ri Adán lik junwi chwa ri sipanik xukꞌam lo ri Qanimajawal Jesucristo. Ma ruma rupalajibꞌal tzij jun chi achi, xekam konoje ri winaq; yey ruma kꞌu ri unimal rutzil ukꞌuꞌx jun chi Achi, ri sipanik re ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios más ne xnimar pakiwi ukꞌiyal tikawex. \v 16 Ekꞌu ri xukꞌam lo ri mak re ri jun achi, lik junwi chwa ri xukꞌam lo ri sipanik kuya ri Dios chiqe. Ma ruma jun chi mak re jun chi achi, xkꞌun ri qꞌatbꞌal tzij pakiwi konoje ri tikawex. Noꞌj ruma ri sipanik re ri Dios, kasachisax uwach ri ukꞌiyal mak ke ri tikawex chaꞌ jelaꞌ utz kekꞌojiꞌ jusukꞌ chwach ri Dios. \v 17 Xa kꞌu ruma rupalajibꞌal tzij jun chi achi, konoje ri winaq xekanaj kan chuxeꞌ ruchuqꞌabꞌ ri kamik. Yey ruma kꞌu jun chi Achi, waꞌ e ri Qanimajawal Jesucristo, janipa ri kikꞌulum ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios y ri sipanik re kebꞌuꞌan jusukꞌ chwach, kejeqiꞌ chupa jun chomilaj kꞌaslemal. \p \v 18 Ekꞌu ri palajibꞌal tzij re jun chi achi xukꞌam lo qꞌatbꞌal tzij pakiwi konoje ri tikawex, jekꞌuriꞌlaꞌ ruma ri jusukꞌ bꞌinik re jun chi Achi, kayaꞌtaj chike konoje ri tikawex jun chomilaj kꞌaslemal ruma ri ebꞌuꞌanom jusukꞌ chwach ri Dios. \v 19 Yey xa ruma kꞌu jun chi achi xupalajij rutzij ri Dios, lik e kꞌi ri xebꞌuꞌan aj makibꞌ; jekꞌuriꞌlaꞌ, ruma jun chi Achi xukoj utzij ri Dios, lik e kꞌi ri kebꞌuꞌan jusukꞌ chwach. \p \v 20 Ekꞌu ri Dios xuya Rutzij Upixabꞌ che ri Moisés chaꞌ jelaꞌ kaqꞌalajin rukꞌiyal uwach ri mak. Y e xuꞌano, ma rukꞌ wa Tzij xqꞌalajin rukꞌiyal kimak ri winaq chwach ri Dios. Yey ekꞌuchiriꞌ más xemakun ri winaq, e ne más xnimar ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios pakiwiꞌ. \v 21 E jelaꞌ pachaꞌ ri mak kꞌo uchuqꞌabꞌ chaꞌ kukꞌam lo kamik pakiwi konoje ri winaq; jekꞌulaꞌ riꞌ ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios kꞌo uchuqꞌabꞌ chaꞌ kuꞌan jusukꞌ chike ri winaq chwach ri Dios, y jelaꞌ kꞌo kikꞌaslemal na jinta utaqexik ruma Jesucristo, ri Qanimajawal. \c 6 \s1 Kꞌo qakꞌaslemal ruma ri Cristo \p \v 1 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij riꞌoj? ¿Kꞌa kojkꞌojiꞌ kami riꞌ pa mak chaꞌ ri Dios e lik kunimarisaj ri unimal rutzil ukꞌuꞌx paqawiꞌ echiriꞌ kukuy ri qamak? \v 2 ¡Na e ta kꞌana riꞌ! Ma e janipa ri na oj jinta chi puqꞌabꞌ ri mak, na ubꞌe ta kꞌenoq we kꞌa kojkꞌojiꞌ chupa waꞌ. \v 3 ¿Na etaꞌam ta nebꞌa ralaq e janipa ri xqakꞌul ri bautismo, xojuꞌan xa jun rukꞌ ri Qanimajawal Jesucristo? Yey ruma waꞌ, xojuꞌan xa jun rukꞌ pa rukamik. \v 4 Ruma kꞌu ri bautismo xqakꞌulu, e pachaꞌ junam rukꞌ ri Cristo xojkamik y xojmuqik, chaꞌ jelaꞌ kojkꞌastaj lo che jun kꞌakꞌ qabꞌinik jelaꞌ pachaꞌ ri Cristo xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq ruma runimal uchuqꞌabꞌ ri Qaqaw Dios. \v 5 Ma we xꞌan xa jun chiqe rukꞌ ri Cristo chupa rukamik, jekꞌulaꞌ riꞌ xa jun qaꞌanom rukꞌ chupa rukꞌastajibꞌal. \v 6 Lik kꞌut qetaꞌam e ri ojer qabꞌinik qasilabꞌik xkam rukꞌ ri Cristo chwa ri cruz chaꞌ jelaꞌ kasach uwach ruchuqꞌabꞌ ri mak paqawiꞌ y jekꞌulaꞌ ri mak na kataqan ta chi paqawiꞌ riꞌoj. \v 7 Ma e junoq kaminaq chi che ri mak, riꞌ na jinta chi uchuqꞌabꞌ ri mak puwiꞌ. \v 8 Ma we xojkam junam rukꞌ ri Cristo,\f + \fr 6:8 \ft E pachaꞌ xojkam junam rukꞌ ri Cristo ma Rire xkam paqakꞌaxel riꞌoj.\f* jekꞌulaꞌ riꞌ lik kaqakojo kꞌo qakꞌaslem rukꞌ Rire woꞌora y chiqawach apanoq. \v 9 Lik qetaꞌam kꞌut, ri Cristo ruma xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq, na kakam ta chik, ma ri kamik na jinta chi uchuqꞌabꞌ puwi Rire. \v 10 Ma rukꞌ rukamik xa jumul xusachisaj uwach ruchuqꞌabꞌ ri mak; yey ruma kꞌu xkꞌastajik, e kuloqꞌnimaj ri Dios rukꞌ rukꞌaslemal. \v 11 Jekꞌuriꞌlaꞌ kꞌola chikꞌuꞌx ralaq e pachaꞌ alaq kaminaq chi chwach ri mak yey alaq kꞌaslik re kaloqꞌnimaj alaq ri Dios, ma alaq re ri Cristo Jesús, ri Qanimajawal. \v 12 E uwariꞌche lik maya alaq luwar kataqan ri mak puwi ri cuerpo alaq, ma waꞌ xa ikꞌowel. Maya ne ibꞌ alaq chupa taq ri rayibꞌal na utz ta uwach. \v 13 Maya ne ri cuerpo alaq puqꞌabꞌ ri mak che uꞌanik ri na jusukꞌ taj. E yaꞌa ibꞌ alaq puqꞌabꞌ ri Dios, ma alaq kaminaq chi chwa ri mak y alaq kꞌas che jun kꞌakꞌ bꞌinik silabꞌik. Yaꞌa kꞌu alaq riꞌ ri cuerpo alaq puqꞌabꞌ ri Dios chaꞌ rukꞌ waꞌ kaꞌan alaq ri lik jusukꞌ chwach. \v 14 Ma ri mak na jinta chi uchuqꞌabꞌ re kataqan pawiꞌ alaq y na jinta chi ne alaq chuxeꞌ ri qꞌatbꞌal tzij re rutaqanik ri Dios tzꞌibꞌital kan ruma ri Moisés, ma woꞌora kꞌo alaq puqꞌabꞌ ri Dios ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx Rire. \s1 Qayaꞌa qibꞌ che uꞌanik ri lik jusukꞌ chwach ri Dios \p \v 15 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqaꞌano? ¿Kojmakun kami riꞌ ma ri qꞌatbꞌal tzij re rutaqanik ri Dios na jinta chi paqawiꞌ yey e oj kꞌo puqꞌabꞌ ri Dios ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx Rire? ¡Na e ta kꞌana riꞌ! \v 16 ¿Na etaꞌam ta nebꞌa alaq we kaya ibꞌ alaq puqꞌabꞌ junoq che uꞌanik janipa ri karaj rire, riꞌ e kuꞌana patrón alaq y chirajawaxik kꞌu riꞌ kakoj alaq utzij? Jekꞌuriꞌlaꞌ we kaya ibꞌ alaq puqꞌabꞌ ri mak che uꞌanik ri na utz taj, riꞌ kukꞌam bꞌi alaq pa kamik. Noꞌj echiriꞌ kaya ibꞌ alaq puqꞌabꞌ ri Dios re kakoj alaq utzij, waꞌ kukꞌam bꞌi alaq che jun jusukꞌ bꞌinik silabꞌik. \p \v 17 Lik maltiox kꞌu che ri Dios, ma tobꞌ ojertan xyaꞌ ibꞌ alaq puqꞌabꞌ ri mak che uꞌanik taq ri rayibꞌal alaq; noꞌj woꞌora rukꞌ ronoje kꞌuꞌx alaq yaꞌom ibꞌ alaq che uꞌanik taq ri saqil kꞌutunik xyaꞌ che alaq. \v 18 Ruma kꞌu ri xel lo alaq puqꞌabꞌ ri mak, woꞌora e xyaꞌ ibꞌ alaq che uꞌanik ri lik jusukꞌ chwach ri Dios. \p \v 19 Xinya wa kꞌambꞌal naꞌoj puwi ri patrón y ri aj chakibꞌ chaꞌ kaqꞌalajin ri kambꞌiꞌij y na kꞌayew taj kamaj alaq usukꞌ. Kambꞌiꞌij kꞌu che alaq: Jelaꞌ pachaꞌ rojertan xya alaq ronoje ri uchapom wi ribꞌ ri cuerpo alaq che uꞌanik ri lik chꞌul y ri lik itzel uwach, jekꞌuriꞌlaꞌ woꞌora yaꞌa alaq ronoje ri uchapom wi ribꞌ ri cuerpo alaq che uꞌanik janipa ri lik chom y lik jusukꞌ chwach ri Dios. \v 20 Ma rojertan echiriꞌ kꞌa kꞌo alaq puqꞌabꞌ ri mak, na yaꞌom ta ibꞌ alaq che uꞌanik ri lik jusukꞌ chwach ri Dios. \v 21 ¿Saꞌ ri xutiqoj che alaq janipa ri na utz taj xꞌan alaq ojertan? Ma woꞌora kakꞌix ne alaq che taq waꞌ wa kukꞌam bꞌi jun pa kamik. \v 22 Ekꞌu woꞌora ruma alaq esam chi lo puqꞌabꞌ ri mak, xuꞌana kꞌu alaq aj chakibꞌ re ri Dios. Ri xutiqoj waꞌ che alaq e ri santowilaj bꞌinik silabꞌik alaq; yey kꞌisbꞌal kꞌu re, e ri kꞌaslemal na jinta utaqexik. \v 23 Ma ri tojbꞌal re ri mak e ri kamik, noꞌj ri sipanik kuya ri Dios e ri kꞌaslemal na jinta utaqexik ruma ri Qanimajawal Jesucristo. \c 7 \s1 Ri kataqan paqawiꞌ na e ta chi ri mak, e ri Ruxlabꞌixel ri Dios pa qanimaꞌ \p \v 1 Kinchꞌaꞌt ukꞌ alaq hermanos, ri kꞌo naꞌoj alaq puwi taqanik. Etaꞌam kꞌu alaq waꞌ: Ri taqanik xew kꞌo uchuqꞌabꞌ puwi juna tikawex echiriꞌ wa tikawex kꞌa kꞌaslik. \v 2 E pachaꞌ juna ixoq kꞌulanik. Rire kꞌo chuxeꞌ ri tzij re ri kꞌulanikil. Ruma kꞌu waꞌ kꞌo puqꞌabꞌ ri rachijil xaloqꞌ kꞌa kꞌas ri rachijil. Noꞌj we xkam rachi, rixoq na jinta chi puqꞌabꞌ ri rachijil. \v 3 Jekꞌulaꞌ riꞌ, we rixoq kuyoj ribꞌ rukꞌ jun chik achi yey kꞌa kꞌas ri rachijil, riꞌ kabꞌiꞌx che e jun ixoq na jusukꞌ ta rubꞌinik ma kamakun chirij ri tzij re ri kꞌulanikil. Noꞌj we xkam ri rachijil, rixoq kel chuxeꞌ rutaqanik wa tzij; na kamakun ta kꞌu riꞌ chirij ri kꞌulanikil we kakꞌuliꞌ rukꞌ jun chik achi. \p \v 4 Jekꞌulaꞌ ralaq alaq nu hermanos, kaminaq chi alaq chwach taq ri Tzij Pixabꞌ ruma rukamik ri Cristo. Waꞌ keꞌelawi na e ta chi ri Tzij Pixabꞌ ri kataqan pawiꞌ alaq. Ruma kꞌu riꞌ, utz kuꞌan alaq re jun chik, waꞌ e ri Cristo, ri xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq. Jekꞌulaꞌ ri qabꞌinik lik kꞌo kutiqoj chwach ri Dios ruma oj kꞌo puqꞌabꞌ ri Cristo. \v 5 Ma ojertan echiriꞌ kꞌa oj kꞌo pa mak, ri rayinik na utz ta uwach xkꞌojiꞌ uchuqꞌabꞌ puwi ri qacuerpo. Ma echiriꞌ ri Tzij Pixabꞌ xuqꞌalajisaj chiqe saꞌ ri na utz taj, e más xqarayij kaqaꞌan ri na utz taj. Yey ri xutiqoj waꞌ chiqe e xojukꞌam bꞌi pa kamik. \v 6 Noꞌj woꞌora na oj jinta chi chuxeꞌ ri qꞌatbꞌal tzij re wa tzij, ma pachaꞌ oj chi kaminaq che ri kꞌo paqawiꞌ ojertan. Ekꞌu woꞌora riꞌoj kaqaloqꞌnimaj ri Dios rukꞌ jun kꞌakꞌ qabꞌinik ruma ruchuqꞌabꞌ ri Ruxlabꞌixel pa qanimaꞌ, yey waꞌ na e ta chi pachaꞌ ri qabꞌinik ojertan echiriꞌ xqaj kaqaꞌan jusukꞌ che qibꞌ chwach ri Dios ruma ri kaqataqej taqanik. \s1 Rutzij Upixabꞌ ri Dios kuqꞌalajisaj saꞌ taq ri qamak \p \v 7 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij? ¿E nebꞌa keꞌeloq ri Tzij Pixabꞌ na utz taj ma kukꞌam lo ri mak? ¡Na e ta kꞌana riꞌ! Ma riꞌin xinwetaꞌmaj saꞌ ri mak ruma ri Tzij Pixabꞌ; yey we tamaji ri Tzij Pixabꞌ, na kanwetaꞌmaj ta kꞌu riꞌ saꞌ ri mak. Ma riꞌin na wetaꞌam taj we mak ri rayinik we tamaji ri Tzij Pixabꞌ kubꞌiꞌij: «Marayij uwach ri na awe taj.»\x * \xo 7:7 \xt Éx. 20:17\x* \v 8 Ruma kꞌu riꞌ ri taqanik, ri mak kukꞌosoj ronoje itzel rayinik chupa ri wanimaꞌ. We tamaji kꞌu ri taqanik, ri mak na jinta uchuqꞌabꞌ panuwiꞌ. \v 9 E ri petinaq loq echiriꞌ riꞌin kꞌamajaꞌ kanmaj usukꞌ ri Tzij Pixabꞌ, na jinta kꞌo kubꞌisoj nukꞌuꞌx che. Pero xopon jun qꞌij echiriꞌ xinwetaꞌmaj saꞌ ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ panuwiꞌ. Kꞌa chiriꞌ kꞌu riꞌ xumaj uchuqꞌabꞌ ri mak panuwiꞌ; y xinmaj kꞌu usukꞌ in kaminaq chwach ri Dios ruma ri numak. \v 10 E chinuwach riꞌin, ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ e kayaꞌw kꞌaslemal; noꞌj ri xuya chwe riꞌin, e ri kamik. \v 11 Ma ri mak e xuchapabꞌej ri taqanik y rukꞌ kꞌu waꞌ, xinusoko y jelaꞌ xukꞌam lo ri kamik panuwiꞌ. \v 12 Kaqꞌalajin kꞌu riꞌ ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios lik santo yey taq ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ lik santo, lik jusukꞌ y lik utz. \p \v 13 Pero ¿e nawi keꞌeloq e ri utz xukꞌam lo kamik panuwiꞌ? ¡Na e ta riꞌ! Ma ri mak e xuchapabꞌej ri utz y rukꞌ waꞌ xukꞌam lo kamik panuwiꞌ. Ruma kꞌu riꞌ ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ, xa jumul kaqꞌalajinik lik itzel uwach ri mak. \s1 Qatukel riꞌoj na kaqachꞌij ta uchuqꞌabꞌ ri mak \p \v 14 Qetaꞌam chi kꞌut, ri Tzij Pixabꞌ petinaq rukꞌ ri Dios. Noꞌj riꞌin xa weqam wulewal nupoqlajil, yey in yaꞌtal kꞌu puqꞌabꞌ ri mak. \v 15 Na kanꞌan ta kꞌu riꞌ ri kuaj riꞌin kanꞌano; ma e ri tzel kanwilo, e kanꞌan riꞌ. Lik na kanmaj ta kꞌu usukꞌ suꞌbꞌe kanꞌan waꞌ. \v 16 Yey echiriꞌ e kanꞌan ri na kuaj taj, kannaꞌ kꞌu riꞌ chinukꞌuꞌx na utz ta ri kintajin che uꞌanik. Rukꞌ kꞌu riꞌ waꞌ kanjikibꞌaꞌ uwach lik utz ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ. \v 17 Jelaꞌ kꞌu riꞌ e pachaꞌ na in ta ri kinꞌanaw re ri na utz taj, ma e kataqan ri mak pa wanimaꞌ. \v 18 Riꞌin lik wetaꞌam, wa in tikawex na jinta kꞌana utz chwe we na jinta ri Dios wukꞌ. Ma tobꞌ kuaj kanꞌan ri utz, pero nutukel na kanriq ta uꞌanik waꞌ. \v 19 Ma na kanꞌan ta ri utz, ri lik kuaj kanꞌano; e lik kanꞌan ri na utz taj, ri na kuaj taj kanꞌano. \v 20 Jekꞌulaꞌ riꞌ, we e kanꞌan ri na kuaj taj, riꞌ na in ta ri kinꞌanaw re, ma e ri mak kataqan pa wanimaꞌ ri kaꞌanaw re. \v 21 Jekꞌulaꞌ tobꞌ lik kuaj kanꞌan ri utz, e ri na utz taj ri kataqan panuwiꞌ. \v 22 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, kunaꞌ ri wanimaꞌ e lik chom rutaqanik Rutzij Upixabꞌ ri Dios y lik kinkiꞌkot che waꞌ. \v 23 Pero kannaꞌo kꞌo jun chik tzij kataqan chwi ri nucuerpo; waꞌ e ruchuqꞌabꞌ ri mak. Ekꞌu waꞌ kachꞌoꞌjinik chaꞌ na kankoj ta utzij ri kubꞌiꞌij ri nunaꞌoj y jekꞌulaꞌ inyututal pa mak. \v 24 ¡Lik toqꞌoꞌ nuwach riꞌin! ¿China kesan we riꞌin puqꞌabꞌ ri na utz taj kꞌo chwe, ri kinkꞌamaw bꞌi pa kamik? \v 25 Lik kantioxij che ri Dios, ma xew Rire katoꞌw weꞌin, yey kuꞌan waꞌ ruma ri Jesucristo, ri Qanimajawal. Jekꞌulaꞌ kanmaj usukꞌ lik chirajawaxik kanya wibꞌ puqꞌabꞌ rutaqanik Rutzij Upixabꞌ ri Dios; noꞌj echiriꞌ kanya wibꞌ puqꞌabꞌ ri rayinik re ri nucuerpo, riꞌ e kataqan ruchuqꞌabꞌ ri mak panuwiꞌ. \c 8 \s1 Ri Ruxlabꞌixel ri Dios e kojutoꞌ che ri qabꞌinik qasilabꞌik \p \v 1 Ekꞌu woꞌora na jinta chi qꞌatbꞌal tzij re kamik pakiwi janipa ri e kꞌo puqꞌabꞌ ri Qanimajawal Jesucristo; waꞌ e ri na kitaqem ta chi ri rayibꞌal re ri na utz taj, ma e kitaqem saꞌ ri karaj ri Ruxlabꞌixel ri Dios chike. \v 2 Ma ri Ruxlabꞌixel ri Dios kuya chomilaj kꞌaslemal ruma ri Qanimajawal Jesucristo, y e rutaqanik ri Ruxlabꞌixel ri Dios pa qanimaꞌ ri xojesan lo chupa ruchuqꞌabꞌ ri mak y ri kamik. \v 3 Yey rutaqanik ri Tzij Pixabꞌ na jinta uchuqꞌabꞌ re kojresaj lo puqꞌabꞌ ri mak, ma riꞌoj oj tikawex na jinta qakowil chwa ri mak. Ekꞌu ri na xuchꞌij ta uꞌanik ri Tzij Pixabꞌ, ri Dios xuꞌano echiriꞌ xutaq lo Rukꞌajol che ruwachulew tojbꞌal re ri qamak, y xuꞌan tikawex che jelaꞌ pachaꞌ riꞌoj, noꞌj Rire na xmakun taj. Jekꞌulaꞌ, ruma rukamik jun tikawex, waꞌ e ri Jesús, ri Dios xuqꞌat tzij puwi ri qamak. \v 4 Xuꞌan kꞌu waꞌ chaꞌ utz kojbꞌin jusukꞌ chwach ri Dios jelaꞌ pachaꞌ ri kubꞌiꞌij ri Tzij Pixabꞌ; ma riꞌoj na e ta chi qataqem ri rayibꞌal re ri na utz taj, e qataqem saꞌ ri karaj ri Ruxlabꞌixel ri Dios chiqe. \v 5 Ma e taq ri kiyaꞌom kibꞌ che taq ri rayibꞌal re ri kitiꞌjil, e kakiya kinaꞌoj puwi ri rayibꞌal na chom taj. Noꞌj janipa ri kiyaꞌom kibꞌ puqꞌabꞌ ri Ruxlabꞌixel ri Dios, riꞌ e kiyaꞌom kinaꞌoj puwi janipa ri karaj ri Ruxlabꞌixel ri Dios. \v 6 Ma we e lik kaqaya qanaꞌoj puwi taq ri rayibꞌal re ri qatiꞌjil, riꞌ kamik ri kukꞌam lo chiqe. Noꞌj we e lik kaqaya qanaꞌoj puwi janipa ri karaj ri Ruxlabꞌixel ri Dios chiqe, riꞌ kukꞌam lo kꞌaslemal y utzil chomal chiqe. \v 7 E janipa ri kiyaꞌom kinaꞌoj xew puwi taq ri rayibꞌal re ri kitiꞌjil, riꞌ e aj retzelal kꞌuꞌx chirij ri Dios. Ma rike na kakaj taj kakiya kibꞌ che uꞌanik ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios, yey na kakichꞌij tane uꞌanik waꞌ. \v 8 Ekꞌu ri Dios lik na kukꞌul ta ukꞌuꞌx ri kibꞌinik kisilabꞌik janipa ri kiyaꞌom kibꞌ chupa ri rayibꞌal re ri na utz taj. \p \v 9 Noꞌj ralaq na yaꞌom ta chi ibꞌ alaq chupa waꞌ wa rayibꞌal, ma e yaꞌom ibꞌ alaq puqꞌabꞌ ri Ruxlabꞌixel ri Dios, we paqatzij wi kꞌo Rire pa animaꞌ alaq. Yey we kꞌo kꞌu junoq na jinta ri Ruxlabꞌixel ri Cristo pa ranimaꞌ, waꞌ wa tikawex na re ta ri Cristo. \v 10 Noꞌj we kꞌo ri Cristo pa animaꞌ alaq, riꞌ kꞌo chomilaj kꞌaslemal alaq ruma ri uꞌanom alaq jusukꞌ chwach ri Dios, tobꞌ ri cuerpo alaq kakam na ruma ri mak. \v 11 We kꞌo kꞌu pa animaꞌ alaq ri Ruxlabꞌixel ri Jun xukꞌastajisaj lo ri Qanimajawal Jesucristo chikixoꞌl ri ekaminaq, riꞌ kꞌo jun qꞌij Rire kuya jun kꞌakꞌ kꞌaslemal che ri cuerpo alaq yey kuꞌan waꞌ ruma ri Ruxlabꞌixel kꞌo pa animaꞌ alaq. \p \v 12 Ruma kꞌu laꞌ, hermanos, chirajawaxik e kaqaꞌan ri utz y maqaꞌan ri na utz taj, ma riꞌoj na oj jinta chi puqꞌabꞌ taq ri rayibꞌal re ri qatiꞌjil. \v 13 Ma we yaꞌom ibꞌ alaq chupa waꞌ, riꞌ e kukꞌam lo ri kamik pawiꞌ alaq. Noꞌj we rukꞌ rutoꞌbꞌal ri Ruxlabꞌixel ri Dios kakamisaj alaq taq ri rayibꞌal re ri tiꞌjil alaq, riꞌ kꞌo kꞌaslemal alaq chwach ri Dios. \v 14 Ma konoje ri kakꞌam kiwach ruma ri Ruxlabꞌixel ri Dios, riꞌ e ralkꞌoꞌal ri Dios. \v 15 Yey ri Ruxlabꞌixel ri Dios xkꞌul alaq, na e ta kuya tanchi alaq chi xiꞌin ibꞌ; ma e kuꞌan ralkꞌoꞌal ri Dios che alaq, y jelaꞌ utz kaqabꞌiꞌij che ri Dios: «¡Tat, Lal Nuqaw!» \v 16 Ekꞌu ri Ruxlabꞌixel ri Dios ri kajikibꞌan uwach pa qanimaꞌ: Riꞌoj oj chi ralkꞌoꞌal ri Dios. \v 17 Yey ruma kꞌu oj ralkꞌoꞌal ri Dios, kaqakꞌul ri bꞌiꞌtisinik uꞌanom ri Dios chike ri ralkꞌoꞌal, yey kaqakꞌul kꞌu waꞌ junam rukꞌ ri Cristo. Pero lik chirajawaxik wi kaqatij na kꞌax woꞌora pachaꞌ ri xikꞌow wi Rire, chaꞌ jelaꞌ chiqawach apanoq, oj jun pa ri yakbꞌal uqꞌij Rire. \p \v 18 Yey chinuwach riꞌin ri kꞌaxkꞌobꞌik kaqatij riꞌoj woꞌora na kuꞌmaja ta kꞌenoq rukꞌ runimal uchomalil ri Dios, ri kaqꞌalajin qukꞌ chiqawach apanoq. \v 19 Ma e janipa taq ri ꞌanatal ruma ri Dios lik royeꞌem chik jampalaꞌ kaqꞌalajin kiwach ri e ralkꞌoꞌal ri Dios. \v 20 Ma ri qꞌatbꞌal tzij xuꞌan ri Dios pakiwi ri tikawex, xtzaq ne puwi taq ri ꞌanatal ruma ri Dios. Y ruma kꞌu riꞌ, na e ta chi uꞌanom pachaꞌ ri uchꞌobꞌom lo ri Dios che ri jeqebꞌal loq. E taq kꞌu ri ꞌanatal ruma ri Dios na xraj taj kayaꞌiꞌ chuxeꞌ wa qꞌatbꞌal tzij; na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, e ri Dios xuya chuxeꞌ waꞌ. Pero e janipa taq ri ꞌanatal ruma ri Dios, kꞌa royeꞌem ri qꞌij echiriꞌ ri Dios kuyijbꞌaꞌ na ronoje waꞌ. \v 21 Ma kopon na jun qꞌij e janipa taq ri ꞌanatal ruma ri Dios, e laꞌ junam kukꞌ ri e ralkꞌoꞌal ri Dios, kebꞌesax na lo chupa ri kꞌaxkꞌobꞌik y puqꞌabꞌ ri kamik yey kayaꞌiꞌ kꞌu unimal chomalil chike. \p \v 22 Qetaꞌam kꞌut, e janipa ri ꞌanatal ruma ri Dios, e pachaꞌ kajilow pa kꞌaxkꞌobꞌik, jelaꞌ pachaꞌ kuꞌan juna ixoq echiriꞌ kutzir uwach rukꞌ uchꞌutiꞌn.\x * \xo 8:22 \xt Jn. 16:21\x* \v 23 Y na xew ta kꞌo pa kꞌax janipa ri ꞌanatal ruma ri Dios, ma jelaꞌ koj-jilow pa kꞌax qonoje riꞌoj, ri yaꞌtal chi chiqe ri nabꞌe sipanik ubꞌiꞌtisim ri Dios, waꞌ e ri Ruxlabꞌixel ri Dios pa qanimaꞌ. Yey lik kꞌa kꞌo ne ri qoyeꞌem. E lik kaqarayij kopon ri qꞌij echiriꞌ ri Dios kuqꞌalajisaj qawach oj ralkꞌoꞌal Rire y karesaj kꞌu ri qacuerpo puqꞌabꞌ ri kꞌax y ri kamik. \v 24 Ma echiriꞌ xojkolobꞌetajik, xujeq kakubꞌiꞌ pana qakꞌuꞌx che kaqakꞌul na ri bꞌiꞌtisim lo chiqe ruma ri Dios y kꞌa qoyeꞌem waꞌ. Yey we kaqabꞌiꞌij kꞌo qoyeꞌem, e keꞌelawi riꞌ kꞌamajaꞌ kaqakꞌul ri qoyeꞌem. Ma we jun ukꞌulum chi ri royeꞌem, ¿suꞌchak kꞌu riꞌ kꞌa karoyꞌej? \v 25 Noꞌj we riꞌoj kaqoyꞌej na ri kꞌamajaꞌ kaqilo, lik chirajawaxik kꞌu riꞌ kaqachuqꞌubꞌej qibꞌ che royꞌexik waꞌ rukꞌ kubꞌulibꞌal qakꞌuꞌx. \p \v 26 Jekꞌulaꞌ, ri Ruxlabꞌixel ri Dios kojutoꞌo echiriꞌ na jinta qakowil, ma riꞌoj na kaqariq ta utzꞌonoxik saꞌ ri kajawax che ri qakꞌaslem; pero Rire lik kachꞌaw paqawiꞌ chwach ri Dios rukꞌ jilowem na kariqitaj ta kꞌana ubꞌiꞌxikil. \v 27 Ekꞌu ri Dios, ri karil ronoje ri kꞌo pa qanimaꞌ, Rire lik kumaj usukꞌ saꞌ ri karaj ri Ruxlabꞌixel, ma ri Ruxlabꞌixel kachꞌaw paqawiꞌ e chirij ri karaj ri Dios chiqe riꞌoj ri oj re ri Dios. \s1 Ruma ri Cristo kaqachꞌij uchuqꞌabꞌ ronoje \p \v 28 Qetaꞌam kꞌut, janipa ri kꞌax kenaꞌw re ri Dios, e taq ronoje ri kebꞌikꞌow chupa katoꞌbꞌik chaꞌ kꞌo kutiqoj chike, waꞌ e chike janipa ri esikꞌim ruma ri Dios re kakiꞌan ri karaj Rire. \v 29 Ma ri Dios ojertan lo riꞌ xuchꞌobꞌo e kꞌo ri kebꞌuchaꞌo re kebꞌuꞌana pachaꞌ Rukꞌajol, chaꞌ e Rire ri nabꞌe chikixoꞌl rukꞌiyal e ralkꞌoꞌal ri Dios. \v 30 Yey taq waꞌ wa kꞌo uchꞌobꞌom lo pakiwiꞌ, xebꞌusikꞌij kꞌu riꞌ. Ekꞌu wa xebꞌusikꞌij, xuꞌan jusukꞌ chike. Yey ri xuꞌan jusukꞌ chike, e xutakꞌabꞌaꞌ uwa kiqꞌij. \p \v 31 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij che waꞌ? We ri Dios kꞌo qukꞌ, ¿china ri kꞌo puqꞌabꞌ kuyak ribꞌ chiqij? ¡Na jinta junoq! \v 32 Yey ri Dios na xuxuꞌyaj tane Rukꞌajol chiqe, ma xuya loq chaꞌ koꞌlkam che ruwachulew quma qonoje ri oj aj mak. ¿Na kuya ta kami riꞌ chiqe junam rukꞌ Rukꞌajol, ronoje ri kajawax chiqe? ¡Kuyaꞌo! \v 33 ¿China ri kꞌo puqꞌabꞌ kukoj kimak ri ebꞌuchaꞌom ri Dios? ¡Na jinta junoq! Ma ri Dios e kaꞌanaw jusukꞌ chike. \v 34 ¿China ri kꞌo puqꞌabꞌ kuqꞌat tzij paqawiꞌ? ¡Na jinta junoq! Ma ri Cristo kachꞌaw paqawiꞌ chwach ri Dios, yey e Rire ri xkam quma riꞌoj. Y na xew ta waꞌ, ma xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq y woꞌora tzꞌul puwikiqꞌabꞌ ri Dios. \p \v 35 ¿Kꞌo nebꞌa kesan qeꞌoj chupa ri rutzil ukꞌuꞌx ri Cristo? ¡Na jintaj! Ma tobꞌ kape kꞌaxkꞌobꞌik o paxibꞌal kꞌuꞌx paqawiꞌ, tobꞌ kojternabꞌex rukꞌ kꞌax, tobꞌ na jinta qawa y na jinta qaqꞌuꞌ, tobꞌ katewun kꞌax paqawiꞌ o kojkamisax rukꞌ espada, ¡na jinta kꞌo kojesan chupa! \v 36 Ma jewaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Uma Rilal ꞌanom chiqe xaqi katewun ri kamik paqawiꞌ; \q1 ꞌAnom chiqe pachaꞌ ri kaꞌan che ri bꞌexex \q2 echiriꞌ kakꞌam bꞌi pa kamik \rq Sal. 44:22 \rq* \m kachaꞌ. \v 37 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, lik kaqachꞌij uchuqꞌabꞌ ronoje ruma ri Jun lik kꞌax xojunaꞌo. \p \v 38 Ruma kꞌu laꞌ, riꞌin lik nujikibꞌam uwach na jinta kꞌana kojesan chirij ri rutzil ukꞌuꞌx ri Dios. Na kojresaj taj tobꞌ ne e ri kamik o ri kꞌaslemal, tobꞌ ne e ri ángeles, ri kꞌo kiwach y ri kꞌo kichuqꞌabꞌ. Na kojresaj taj tobꞌ ne e ri kojtajin che ukꞌulumaxik woꞌora o ri kaqakꞌulumaj chiqawach apanoq, \v 39 tobꞌ ne e ri e kꞌo lo kꞌa che ruwa kaj o ri e kꞌo lo kꞌa chuxeꞌ rulew. Na jinta kꞌu kꞌo ꞌanatal ruma ri Dios kojesan chirij ri rutzil ukꞌuꞌx, ri xqakꞌul ruma ri Cristo Jesús, ri Qanimajawal. \c 9 \s1 Ri tinamit Israel chaꞌtal ruma ri Dios \p \v 1 Lik qatzij wa kambꞌiꞌij che alaq, ma in re ri Cristo y na kanꞌan ta raqꞌubꞌal. Lik kunaꞌ kꞌu nukꞌuꞌx qatzij ri kambꞌiꞌij, ma e ri Santowilaj Ruxlabꞌixel ri Dios kakꞌamaw uwach ri nunaꞌoj. \v 2 Qatzij kꞌut riꞌin lik kimbꞌisonik y ri kꞌax kꞌo chinukꞌuꞌx na kikꞌow taj \v 3 ruma ri kiꞌanom ri e aj Israel, ri qatz-qachaqꞌ qibꞌ kukꞌ. Kanya ne wibꞌ e kinkꞌojiꞌ riꞌin chuxeꞌ ri qꞌatbꞌal tzij re ri Dios y na e ta rike, tobꞌ na jinta chi re ri Cristo chwe, we ta ne rukꞌ waꞌ kekolobꞌetaj rike. \v 4 Ma raj Israel e utinamit ri Dios, yey e rike ri xebꞌuchaꞌ ri Dios re kebꞌuꞌan ralkꞌoꞌal chike;\x * \xo 9:4 \xt Éx. 4:22\x* xukꞌut kꞌu runimal uchomalil chikiwach y xuꞌan tzij kukꞌ. Chike rike xyaꞌtaj wi Rutzij Upixabꞌ y xkꞌut chike suꞌanik kaloqꞌnimax uqꞌij ri Dios pa saqil wi. Yey taq rubꞌiꞌtisinik ri Dios uꞌanom, ke rike. \v 5 Rike e kalkꞌoꞌal kan ri qamam lik kꞌo kiwach ojertan.\f + \fr 9:5 \ft Waꞌ e ri Abraham, ri Isaac y ri Jacob.\f* Yey chike kꞌu rike upetebꞌem wi ri Cristo, Ruchaꞌoꞌn lo ri Dios, ri xkꞌun che ruwachulew y xuꞌan tikawex. Yey Rire e Dios puwi ronoje taq ri kꞌolik. ¡Na jinta utaqexik lik nim uqꞌij! ¡Amén! \p \v 6 ¿Na uꞌanom ta nebꞌa ri Dios ri ubꞌiꞌtisim che rutinamit Israel?\f + \fr 9:6 \ft Tobꞌ e kꞌi ri e aj Israel na xkikoj taj we ri Jesús e Uchaꞌoꞌn lo ri Dios, waꞌ na e ta keꞌelawi na jinta uchak ri xubꞌiꞌtisij lo ri Dios chike. Gn. 12:3; Gl. 3:8\f* Pero na konoje ta ri e ralkꞌoꞌal kan ri Israel\f + \fr 9:6 \ft “Israel” e bꞌiꞌaj xukoj ri Dios che ri Jacob. Rire e ukꞌajol ri Isaac y umam ri Abraham.\f* e saqil utinamit ri Dios. \v 7 Na xa ta ruma kipetebꞌem che ri Abraham, e ralkꞌoꞌal ri Dios.\f + \fr 9:7 \ft Na xew ta ri Isaac e ukꞌajol ri Abraham, ma xekꞌojiꞌ jujun chik ukꞌajol. Gn. 25:1-2,12\f* Ma jewaꞌ xubꞌiꞌij ri Dios che ri Abraham: «Xew che rakꞌajol Isaac kakipetebꞌej wi lo rawalkꞌoꞌal»\x * \xo 9:7 \xt Gn. 21:12\x* xchaꞌ. \v 8 Na konoje ta kꞌu ri kipetebꞌem che ri Abraham, e ralkꞌoꞌal ri Dios; ma xew e ralkꞌoꞌal ri Dios ri kebꞌalax chirij rubꞌiꞌtisinik Rire. \v 9 Ma ri bꞌiꞌtisinik xuꞌan ri Dios che ri Abraham e waꞌ: «Jewaꞌ pa jun junabꞌ kinkꞌun tanchik, yey ekꞌu riꞌ rawixoqil Sara kꞌo chi jun ralabꞌ»\x * \xo 9:9 \xt Gn. 18:10\x* xchaꞌ. \p \v 10 Y na xew ta waꞌ, ma echiriꞌ ruma ri qamam Isaac ri Rebeca xkanaj yewaꞌ ixoq, xebꞌumatzej eyoꞌxabꞌ. \v 11 Yey kꞌamajaꞌ ne kebꞌalax rike y kꞌamajaꞌ ne kakiꞌan ri utz o ri na utz taj echiriꞌ ri Dios xuchaꞌ jun chike. Jekꞌulaꞌ kaqꞌalajinik e kuꞌana na janipa ri uchꞌobꞌom lo ri Dios; y waꞌ na e ta ruma ri kakiꞌan ri winaq, ma puqꞌabꞌ Rire kꞌo wi kuchaꞌo china ri karaj kusikꞌij. \v 12 Ma ri Dios xubꞌiꞌij che ri Rebeca: «Ri chaqꞌixel e kakꞌojiꞌ más uwach chwa ri atzixel»\x * \xo 9:12 \xt Gn. 25:23\x* xchaꞌ. \v 13 Jekꞌulaꞌ kuꞌana pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan puwi ri ubꞌiꞌim lo ri Dios: \q1 E ri chaqꞌixel Jacob ri kꞌax xinnaꞌo; \q1 noꞌj ri atzixel Esaú, tzel xinwilo \rq Mal. 1:2-3 \rq* \m xchaꞌ. \s1 Puqꞌabꞌ ri Dios kꞌo wi china ri kuchaꞌo \p \v 14 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij riꞌoj puwi waꞌ? ¿E nawi na jusukꞌ ta ri kuꞌan ri Dios? ¡Na e ta riꞌ! \v 15 Ma jewaꞌ xubꞌiꞌij ri Dios che ri Moisés ojertan: \q1 We kꞌo junoq kuaj Riꞌin kantoꞌo ruma ri rutzil nukꞌuꞌx, \q2 e riꞌ ri kantoꞌo. \q1 Y we kꞌo junoq kuaj Riꞌin kankꞌut ri kꞌaxnaꞌbꞌal nukꞌuꞌx che, \q2 che riꞌ rire kankꞌut wi ri kꞌaxnaꞌbꞌal nukꞌuꞌx \rq Éx. 33:19 \rq* \m xchaꞌ. \v 16 E uwariꞌche echiriꞌ kꞌo karaj kuya ri Dios che juna tikawex, na e ta ruma lik kacha ukꞌuꞌx wa tikawex che o ruma lik kutij uqꞌij chaꞌ kꞌo kukꞌulu; ma e ruma ri kꞌaxnaꞌbꞌal ukꞌuꞌx ri Dios. \v 17 E pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios echiriꞌ ri Dios xubꞌiꞌij che ri faraón: «Riꞌin xinꞌan taqanel chawe chaꞌ kankꞌut ri nuchuqꞌabꞌ pawiꞌ riꞌat y chaꞌ katzijox kꞌu ri nubꞌiꞌ che ronoje ruwachulew»\x * \xo 9:17 \xt Éx. 9:16\x* xchaꞌ. \v 18 Qꞌalaj kꞌu riꞌ ri Dios ruma ri kꞌaxnaꞌbꞌal ukꞌuꞌx kutoꞌ china ri karaj kutoꞌo. Yey we Rire karaj kuꞌan pachaꞌ abꞌaj che ri ranimaꞌ junoq, jelaꞌ kuꞌan che. \p \v 19 Laj kꞌo kꞌu junoq jewaꞌ kubꞌiꞌij chwe: «We na jinta junoq kachꞌijow uqꞌatexik janipa ri karaj ri Dios, ¿suꞌbꞌe kꞌu riꞌ ri Dios kukoj kimak ri tikawex we rike xew e kakiꞌan ri xebꞌutaq Rire che?» \v 20 Ekꞌu riꞌin kankꞌul uwach: «Achi, ¿saꞌ ko rawach riꞌat chaꞌ katyajan chirij ri Dios? Ma na utz taj we ri xaro ulew kubꞌiꞌij che ri kaꞌanaw re: ¿Suꞌchak jewaꞌ xꞌan la chwe?» \v 21 E ri kachakun rukꞌ xoqꞌoꞌl, ¿na jinta nebꞌa puqꞌabꞌ kuꞌan rukꞌ ri xoqꞌoꞌl saꞌ ri karaj kuꞌano? Ma we Rire karaj che ri xoqꞌoꞌl kuꞌan kebꞌ xun, jun lik xa qꞌalaj pa kachapabꞌex wi y ri jun chik xa tobꞌ pa kachapabꞌex wi, e kuꞌan riꞌ. \v 22 Jekꞌulaꞌ riꞌ ri Dios kꞌo puqꞌabꞌ saꞌ ri karaj kuꞌan kukꞌ ri winaq. ¿Saꞌ kꞌu kaqabꞌiꞌij we ri Dios xraj kukꞌut ri royowal y ri unimal uchuqꞌabꞌ pakiwi raj makibꞌ yey na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, e xukꞌut ri unimal ukꞌuꞌx chike ri taqal chike katzaq ri royowal pakiwiꞌ y kasach kiwach? \v 23 Y jelaꞌ xuꞌano kꞌutubꞌal re ri unimal uchomalil. Ma xukꞌut ri kꞌaxnaꞌbꞌal ukꞌuꞌx chike ri ebꞌuchaꞌom chi uloq re kekꞌojiꞌ rukꞌ pa ri chomilaj luwar chilaꞌ chikaj. \v 24 Chike kꞌu ri xuꞌan wi waꞌ, xebꞌusikꞌij; y riꞌoj oj jujun chike. Y waꞌ na xew ta xuꞌan kukꞌ ri e aj judiꞌabꞌ, ma xuꞌan kukꞌ ri na e ta aj judiꞌabꞌ. \v 25 Ma jewaꞌ ri xutzꞌibꞌaj kan ri qꞌalajisanel Oseas puwi ri xubꞌiꞌij ri Dios: \q1 Chike ri na e ta nutinamit ojertan, \q1 woꞌora kambꞌiꞌij: «Riꞌix, ix nutinamit.» \q1 Y chike ri na kꞌax ta kenaꞌik, \q1 woꞌora kambꞌiꞌij: «Riꞌin kꞌax kixinnaꞌo.»\x * \xo 9:25 \xt 1 P. 2:10\x* \rq Os. 2:1 \rq* \q1 \v 26 Y chupa kꞌu ri luwar pa xbꞌiꞌx wi chike: \q2 «Riꞌix na ix ta nutinamit,» \q1 chilaꞌ kꞌu riꞌ kabꞌiꞌx na chike e ralkꞌoꞌal ri Dios kꞌaslik. \rq Os. 1:10 \rq* \p \v 27 Yey jelaꞌ ri xutzꞌibꞌaj kan ri qꞌalajisanel Isaías pakiwi raj Israel: \q1 Tobꞌ ri kikꞌiyal ri tinamit Israel \q2 kebꞌuꞌana pachaꞌ rukꞌiyal sanyebꞌ kꞌo chuchiꞌ ri mar, \q1 xa e chi jumutz\x * \xo 9:27 \xt Ro. 11:5\x* ri kekolobꞌetaj chike. \q1 \v 28 Ma ri Dios Qajawxel kuqꞌat tzij pakiwi ri tikawex che ruwachulew e chirij janipa ri ubꞌiꞌim kanoq, \q1 y kuꞌana waꞌ rukꞌ usukꞌlikil y na kamayin ta che uꞌanik \rq Is. 10:22-23 \rq* \m xchaꞌ. \p \v 29 Yey jewaꞌ xutzꞌibꞌaj kan ri qꞌalajisanel Isaías ojertan: \q1 Ri Dios Qajawxel, ri lik kꞌo uchuqꞌabꞌ puwi ronoje, \q1 we tamaji xebꞌukolobꞌej kan jumutz chike ri qatinamit \q2 che ri kamik, \q1 riꞌ kaqakꞌulumaj pachaꞌ ri kaꞌibꞌ tinamit Sodoma y Gomorra, ri xsachisax kiwach\x * \xo 9:29 \xt Gn. 19:1-28\x* \rq Is. 1:9 \rq* \m xchaꞌ. \s1 Ri Dios kuꞌan jusukꞌ chike ri na e ta aj Israel ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ \p \v 30 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqabꞌiꞌij che ronoje waꞌ? Ma ojertan loq ri na e ta aj judiꞌabꞌ na xkitzukuj taj kebꞌuꞌana jusukꞌ chwach ri Dios; yey woꞌora ri Dios xuꞌan jusukꞌ chike ruma ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ. \v 31 Noꞌj ri e aj Israel lik xkitij uqꞌij kebꞌuꞌan jusukꞌ chwach ri Dios ruma kakitaqej taq ri taqanik re ri Tzij Pixabꞌ; na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, na xebꞌuꞌana ta jusukꞌ chwach ri Dios. \v 32 ¿Suꞌchak jewaꞌ xkikꞌulumaj? E ruma na xkubꞌiꞌ ta kikꞌuꞌx rukꞌ ri xuꞌan ri Dios chaꞌ kuꞌan jusukꞌ chike. Ma xkichꞌobꞌo e kebꞌuꞌan jusukꞌ chwach ri Dios ruma taq ri kakiꞌano. Y jekꞌulaꞌ e pachaꞌ xkichiq kibꞌ puwi ri jun Abꞌaj ri lik e kꞌo ketzaq puwiꞌ. \v 33 Ma jewaꞌ tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios puwi wa Abꞌaj: \q1 Kankoj kꞌu chilaꞌ Sion jun Abꞌaj.\f + \fr 9:33 \ft “Abꞌaj”: Waꞌ keꞌelawi e ri Qanimajawal Jesucristo. 1 P. 2:6-8\f* \rq Is. 28:16 \rq* \q1 Waꞌ lik e kꞌo taq ri kakichiq kibꞌ che; \q1 y lik e kꞌo taq ri ketzaq puwi wa nimalaj Abꞌaj. \rq Is. 8:14-15 \rq* \q1 Noꞌj janipa kꞌu ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ, \q2 na kekꞌixbꞌesax taj \q1 ma kakikꞌul na ri koyeꞌem che Rire \rq Is. 49:23 \rq* \m kachaꞌ. \c 10 \p \v 1 Kambꞌiꞌij che alaq hermanos, paqatzij wi ri lik kurayij nukꞌuꞌx y ri lik kantzꞌonoj che ri Dios pakiwi ri e aj Israel e chaꞌ rike kakiriq ri kolobꞌetajik. \v 2 Riꞌin kambꞌiꞌij ri wilom chike: Rike lik kakitij uqꞌij kekꞌojiꞌ chi utz chwach ri Dios, pero waꞌ na kakiꞌan ta rukꞌ saqil naꞌoj. \v 3 Ma na kakaj taj kakimaj usukꞌ suꞌanik ri Dios kuꞌan jusukꞌ chike ri tikawex; ri kakaj e kebꞌuꞌana jusukꞌ xa pa ke rike. Y na kiyaꞌom ta kꞌu kibꞌ kaꞌan jusukꞌ chike jelaꞌ pachaꞌ ri karaj ri Dios. \v 4 Yey ri Tzij Pixabꞌ katzꞌaqat uwach rukꞌ ri Cristo; jekꞌulaꞌ china ri kakubꞌiꞌ ukꞌuꞌx rukꞌ Rire, e kaꞌan jusukꞌ che chwach ri Dios. \p \v 5 E puwi ri kuꞌana jusukꞌ ri tikawex ruma kutaqej ri Tzij Pixabꞌ, jewaꞌ xutzꞌibꞌaj ri Moisés: \q1 China ri kaꞌanaw re ronoje ri kubꞌiꞌij ri Tzij Pixabꞌ, \q2 riꞌ kꞌo ukꞌaslemal chwach ri Dios ruma kuꞌan waꞌ. \rq Lv. 18:5 \rq* \m \v 6 Noꞌj puwi ri kuꞌana jusukꞌ ri tikawex ruma ri kubꞌulibꞌal kꞌuꞌxaj, jewaꞌ kubꞌiꞌij pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: «Mabꞌiꞌij pa awanimaꞌ: ¿China kꞌu ri keꞌek kꞌa chilaꞌ chikaj\x * \xo 10:6 \xt Dt. 30:12\x* che ukꞌamik lo ri Cristo?» \v 7 O «¿China kꞌu ri kaqaj kꞌa chupa ri siwan katzꞌirir upa che ukꞌamik lo ri Cristo chikixoꞌl ri ekaminaq?» \v 8 Na kajawax taj keꞌek junoq, ma ¿saꞌ riꞌ ri kubꞌiꞌij pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios? Jewaꞌ kubꞌiꞌij: \q1 Rutzij ri Dios lik xa naqaj kꞌo wi chawe. \q1 Kꞌo chupa rawanimaꞌ y kel lo pachiꞌ. \rq Dt. 30:14 \rq* \m Ekꞌu chꞌaꞌtem waꞌ ri kaqatzijoj riꞌoj puwi ri kubꞌulibꞌal kꞌuꞌxaj: \v 9 We riꞌat kaqꞌalajisaj rukꞌ ruchiꞌ aqul: «Ri Jesús e Wajawal» y kakoj kꞌu chupa rawanimaꞌ Rire xkꞌastaj lo ruma ri Dios chikixoꞌl ri ekaminaq, riꞌ katkolobꞌetajik. \v 10 Ma pa ri qanimaꞌ kaqakoj wi waꞌ chaꞌ kojuꞌan jusukꞌ chwach ri Dios; yey rukꞌ kꞌu ruchiꞌ qaqul, kaqaqꞌalajisaj Rire e Qajawal chaꞌ jelaꞌ kojkolobꞌetajik. \v 11 Ma Ruchꞌaꞌtem ri Dios jewaꞌ kubꞌiꞌij puwi ri Cristo: \q1 China ri kakubꞌiꞌ ukꞌuꞌx rukꞌ, na kakꞌixbꞌesax taj \q1 ma kukꞌul na ri royeꞌem che Rire \rq Is. 49:23 \rq* \m kachaꞌ. \v 12 Echiriꞌ kubꞌiꞌij «china», waꞌ keꞌelawi tobꞌ e aj judiꞌabꞌ o na e ta aj judiꞌabꞌ, ma xaqi junam kiwach. Ma ri Qanimajawal e Kajawal ke konoje, tobꞌ junwi taq ri kitinamit. Yey Rire kuya ri unimal rutzil ukꞌuꞌx chike konoje ri kakitzꞌonoj toꞌbꞌal ke che. \v 13 Ma Ruchꞌaꞌtem ri Dios jewaꞌ kubꞌiꞌij: \q1 E janipa ri kakitzꞌonoj kolobꞌetajik \q2 chupa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal, \q1 riꞌ kekolobꞌetaj na \rq Jl. 2:32 \rq* \m kachaꞌ. \p \v 14 ¿Suꞌanik kꞌu riꞌ kakitzꞌonoj kolobꞌetajik chupa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal we na kikojom ta rubꞌiꞌ nabꞌe? ¿Yey suꞌanik kakikoj rubꞌiꞌ we na kitom ta puwi Rire? ¿Yey suꞌanik kakita ri tzijonik puwi Rire we na jinta junoq katzijow re chike? \v 15 ¿Yey suꞌanik e kꞌo ri ketzijon puwi ri Qanimajawal we na jinta junoq kataqaw bꞌi ke chaꞌ kakiꞌan wa tzijonik? E pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 ¡Lik chom ri kikꞌunik ri kakikꞌam lo ri tzijonik \q2 re ri utzil chomal, \q1 ri kekꞌun che utzijoxik ri Utzilaj Tzij! \rq Is. 52:7 \rq* \m kachaꞌ. \v 16 Noꞌj na konoje ta kꞌut xekojow re ri Utzilaj Tzij xtzijox chike. E pachaꞌ ri xubꞌiꞌij kan ri Isaías: \q1 Qajawal, ¿kꞌo nawi junoq kojoyom re ri qatzijom chik? \rq Is. 53:1 \rq* \m xchaꞌ. \v 17 Ri kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx ri tikawex kujeqo echiriꞌ kakita ri katzijox chike; yey waꞌ wa kakito, e Ruchꞌaꞌtem ri Dios puwi ri Cristo. \v 18 Noꞌj kantzꞌonoj kꞌut: ¿Na xkita ta nawi ri Utzilaj Tzij? ¡Qatzij, xkito! Ma e pachaꞌ ri kubꞌiꞌij Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Che ronoje ruwachulew xtataj wi ri kiqul \q2 ri xetzijon puwi ri Dios; \q1 y ri kichꞌaꞌtem oponinaq pa ronoje luwar \q2 che ruwachulew\f + \fr 10:18 \ft Wa jun versículo re Salmos e kachꞌaꞌt chwi taq ri chꞌumil, ri kakiqꞌalajisaj ruchuqꞌabꞌ y ruchomalil ri Dios y kebꞌilitaj pa ronoje luwar che ruwachulew. Jekꞌulaꞌ ri Pablo xujunimaj waꞌ rukꞌ rutzijoxik ri Utzilaj Tzij re ri Dios che ronoje ruwachulew.\f* \rq Sal. 19:4 \rq* \m kachaꞌ. \v 19 Kantzꞌonoj tanchi kꞌut: ¿Raj Israel na ketaꞌam ta nawi waꞌ? ¡Ketaꞌam! Nabꞌe na, e pachaꞌ ri xutzꞌibꞌaj kan ri Moisés puwi ri xubꞌiꞌij lo ri Dios chike raj Israel: \q1 Riꞌin kanꞌan chiwe kuꞌan kꞌax ikꞌuꞌx \q2 chirij jun “tinamit” na tinamit taj; \q1 kampetisaj iwoyowal chirij jun tinamit \q2 na jinta ketaꞌam puwi ri Qꞌijsaq\f + \fr 10:19 \ft Chikiwach ri e aj Israel, xew taqal chike rike kakikꞌul ri rutzil ukꞌuꞌx ri Dios. Ruma waꞌ xpe koyowal echiriꞌ ri Dios xukꞌut ri rutzil ukꞌuꞌx chike taq ri tinamit che ruwachulew.\f* \rq Dt. 32:21 \rq* \m xchaꞌ. \v 20 Jekꞌulaꞌ, ri Isaías xuchꞌij ubꞌiꞌxikil ri ubꞌiꞌim lo ri Dios pakiwi ri na e ta aj Israel: \q1 Xinriqitaj kꞌu kuma ri na kinkitzukuj taj, \q1 yey xinqꞌalajisaj kꞌu wibꞌ chikiwach \q2 ri na xinkitzꞌonobꞌej taj \rq Is. 65:1 \rq* \m xchaꞌ. \p \v 21 Noꞌj pakiwi raj Israel, jewaꞌ xubꞌiꞌij lo ri Dios: \q1 Lik xinelaj chike jun tinamit \q1 e aj palajiy tzij y e titzꞌitaq \q1 chaꞌ ketzelej tanchi lo wukꞌ \rq Is. 65:2 \rq* \m xchaꞌ. \c 11 \s1 Ri Dios na roqꞌotam ta rutinamit \p \v 1 Ekꞌu woꞌora kantzꞌonoj: ¿E nawi xroqꞌotaj kan ri Dios rutinamit Israel? ¡Lik qꞌalaj na xroqꞌotaj taj! Ma riꞌin in aj Israel, in ralkꞌoꞌal kan ri Abraham, in jun chike taq kan ri ralkꞌoꞌal ri Benjamín;\f + \fr 11:1 \ft Raj Israel e ralkꞌoꞌal kan ri Abraham, yey ri Benjamín e jun chike ri e uxikin-umam kan ri Abraham.\f* yey riꞌin na xinoqꞌotax ta kan ruma ri Dios. \v 2 Ri Dios, lik ojertan lo riꞌ xuchꞌobꞌ raqan kuꞌan utinamit chike raj Israel; y kꞌa e uꞌanom woꞌora, na roqꞌotam ta kan rutinamit Israel. ¿Na etaꞌam ta nebꞌa alaq ri kubꞌiꞌij Ruchꞌaꞌtem ri Dios puwi ri xubꞌiꞌij ri Elías echiriꞌ rire xchꞌaꞌt chwach ri Dios chikij ri e aj Israel? Ma jewaꞌ xubꞌiꞌij: \q1 \v 3 Lal Qajawal Dios, raj Israel e xekamisan \q2 ke ri qꞌalajisanelabꞌ e la \q1 y xkiwulij taq ri altar e la. \q1 Xew chi kꞌu riꞌin in kanajinaq kanoq \q2 y kakaj ne kinkikamisaj \rq 1 R. 19:10-14 \rq* \m xchaꞌ. \p \v 4 ¿Yey saꞌ kꞌu riꞌ ri xukꞌul uwach ri Dios che ri Elías? Xubꞌiꞌij: \q1 Na xew ta riꞌat, ma kꞌa e kꞌo chi kan wuqubꞌ mil achijabꞌ ebꞌenukolobꞌem chaꞌ kinkiloqꞌnimaj Riꞌin yey rike na exukiꞌnaq ta kꞌana chwach ri tiox Baal \rq 1 R. 19:18 \rq* \m xcha ri Dios che. \p \v 5 Jekꞌulaꞌ woꞌora kꞌa e kꞌo chi kan jumutz chike raj Israel echaꞌtal kan ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios. \v 6 Yey we echaꞌtal ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios, riꞌ na e ta ruma juna chak kiꞌanom rike. Ma we ta e riꞌ, ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios na kajawax taj. \v 7 ¿Saꞌ kꞌu riꞌ ri kaqamaj usukꞌ che waꞌ? Lik e kꞌi chike ri tinamit Israel kꞌamajaꞌ kakiriq ri ketajin lo che utzukuxik, waꞌ e suꞌanik kebꞌuꞌan jusukꞌ chwach ri Dios. Noꞌj ri xeriqow re, e ri echaꞌom chi lo ruma ri Dios. Ekꞌu ri nikꞌaj chik xꞌan pachaꞌ abꞌaj che ri kanimaꞌ. \v 8 Ma e pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Ri Dios xuꞌan chike pachaꞌ kawar kiwach \q2 chwach taq ri karaj Rire; \rq Is. 29:10 \rq* \q1 y kꞌa waqꞌij ora tobꞌ ketzuꞌnik, \q1 na kakil ta ri kukꞌut ri Dios chikiwach; \q1 tobꞌ ketanik, na kakita ta ri kubꞌiꞌij ri Dios chike. \rq Dt. 29:4 \rq* \m \v 9 E pachaꞌ ri xubꞌiꞌij ri David ojertan pakiwi ri tzel xebꞌilow re: \q1 Ri nimaq taq nimaqꞌij kakiꞌano, \q1 chuꞌana pachaꞌ koꞌk y pachaꞌ raꞌal re ketzaq chupa, \q2 y jelaꞌ keyaꞌ pa kꞌaxkꞌobꞌik. \q1 \v 10 Chuꞌana kꞌu qꞌequꞌm rupa ri kiwach \q2 chaꞌ na kakil ta ri kukꞌut ri Dios chikiwach; \q1 Yey kanaj na kanoq e riꞌ xaqi kꞌuyukꞌik chi ri kij \q2 ruma ri keqaꞌn lik al \rq Sal. 69:22-23 \rq* \m xchaꞌ. \s1 Ri kꞌambꞌal naꞌoj puwi ri cheꞌ re olivo \p \v 11 Kantzꞌonoj kꞌut: ¿Ri kitzaqibꞌal raj Israel\f + \fr 11:11 \ft Raj Israel xetzaqik ma na xkubꞌiꞌ ta kikꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo.\f* e nawi chaꞌ asu na keyaktaj ta chik? ¡Na e ta kꞌana riꞌ! Ma ruma ri kitzaqibꞌal rike, e xkꞌun ri kolobꞌetajik chike ri na e ta aj Israel, chaꞌ jelaꞌ raj Israel kakijeq kakirayij kekolobꞌetaj pachaꞌ ri na e ta aj Israel. \v 12 Yey we ruma kꞌu ri tzaqibꞌal y ri jaljobꞌik ke raj Israel, lik chom ri xkikꞌul taq ri tinamit re ruwachulew, ¡makꞌuwariꞌ e más chom ri kakikꞌul taq ri tinamit echiriꞌ konoje ri e aj Israel kakitzelej tanchi kitzij chwach ri Dios! \p \v 13 Kꞌo kꞌu ri kuaj kambꞌiꞌij che alaq ri na alaq ta aj Israel. Riꞌin in taqoꞌn re ri Jesús chike ri na e ta aj Israel. Ruma kꞌu waꞌ, lik kꞌax kannaꞌ wa chak yaꞌom panuqꞌabꞌ. \v 14 Yey ri lik kuaj riꞌin chike raj Israel, ri e watz-nuchaqꞌ, e kakirayij pan ri kꞌulum ralaq y jekꞌulaꞌ kekolobꞌetaj na jujun chike. \v 15 Ma we ri tzaqibꞌal ke raj Israel xuya luwar chaꞌ ukꞌiyal tikawex che ruwachulew xkꞌojiꞌ utzil chomal chikiwach rukꞌ ri Dios, ¿saꞌ kꞌu riꞌ ri kukꞌam loq echiriꞌ raj Israel kekꞌul tanchi ruma ri Dios? ¡E kukꞌam lo kꞌaslemal chike ri ekaminaq chwach ri Dios! \p \v 16 We junoq kuya puqꞌabꞌ ri Dios ri nabꞌe pam kesax che ri qꞌor, waꞌ e kꞌutubꞌal re ronoje ri qꞌor re ri Dios.\x * \xo 11:16 \xt Nm. 15:17-21\x* Yey we chom ri ratzꞌayaq juna cheꞌ, jenelaꞌ riꞌ chom taq ruqꞌabꞌ.\f + \fr 11:16 \ft Wa kebꞌ kꞌambꞌal naꞌoj puwi ri qꞌor y puwi ri cheꞌ keꞌelawi: Ri Abraham, ri Isaac y ri Jacob echaꞌtal ruma ri Dios. Ruma kꞌu waꞌ, ri kalkꞌoꞌal kan rike, e re ri Dios.\f* \p \v 17 Ekꞌu che ri saqil cheꞌ re olivo (waꞌ e keꞌelawi rutinamit ri Dios e aj Israel) xjoqꞌix bꞌi jujun uqꞌabꞌ (waꞌ e keꞌelawi raj Israel na kikojom ta rubꞌiꞌ ri Cristo). Yey pukꞌaxel ri xjoqꞌix bꞌi, e xnakꞌ jujun uqꞌabꞌ cheꞌ re olivo xa re pa taq juyubꞌ (waꞌ e keꞌelawi ralaq hermanos, ri na alaq ta aj Israel). Ekꞌu woꞌora e pachaꞌ kakꞌul alaq ri saqil uwaꞌal cheꞌ re olivo, ri kel lo che ri ratzꞌayaq. \v 18 Pero machꞌobꞌ ne alaq we más kꞌo wach ralaq chikiwa ri saqil uqꞌabꞌ ri cheꞌ xejoqꞌix bꞌi. Ma we kaꞌan nim che ibꞌ alaq, mikꞌow chikꞌuꞌx alaq na e ta ralaq ri kꞌasbꞌayom re ri ratzꞌayaq ri cheꞌ, ma e ne ri ratzꞌayaq ri kꞌasbꞌayom e alaq. \p \v 19 Laj e kꞌo jujun chixoꞌlibꞌal alaq jewaꞌ kakibꞌiꞌij: «Jujun uqꞌabꞌ ri cheꞌ re olivo xjoqꞌix bꞌi chaꞌ jelaꞌ e kojnakꞌ kan riꞌoj pakikꞌaxel» kacha alaq. \v 20 Qatzij, pero waꞌ xjoqꞌix bꞌi ruma na jinta kubꞌulibꞌal kikꞌuꞌx rukꞌ ri Qanimajawal. Noꞌj kꞌu ralaq xtikiꞌ kan alaq xa ruma ri kubꞌulibꞌal kꞌuꞌx alaq rukꞌ ri Qanimajawal. E uwariꞌche, maꞌan nim che ibꞌ alaq; e kꞌola xiꞌin ibꞌ ukꞌ alaq chwach ri Dios. \v 21 Lik chajij kꞌu ibꞌ alaq, ma we ri Dios xujoqꞌij bꞌi taq ri saqil uqꞌabꞌ cheꞌ (waꞌ e ri e aj Israel na xkubꞌiꞌ ta kikꞌuꞌx rukꞌ ri Qanimajawal), jekꞌuriꞌlaꞌ kuꞌan che ralaq we jelaꞌ kaꞌan alaq pachaꞌ ri xkiꞌan rike. \p \v 22 Chilape kꞌu alaq riꞌ: Ri utzilaj rutzil ukꞌuꞌx ri Dios yey rutewul ri royowal. Ma lik kꞌo utewul ri royowal Rire echiriꞌ kayaktaj chirij ri na utz taj, jelaꞌ pachaꞌ ri xuꞌan kukꞌ ri xejaljobꞌik. Noꞌj ri utzilaj rutzil ukꞌuꞌx e ri kukꞌut che ralaq we katikiꞌ alaq chupa wa rutzil ukꞌuꞌx. Yey we na e ta kꞌu kaꞌan alaq riꞌ, kajoqꞌix ne ubꞌi riꞌ ralaq pachaꞌ ri xkikꞌulumaj rike. \v 23 Yey we ne ri e aj Israel kakitzelej kitzij y kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ ri Qanimajawal, kenakꞌ tanchi che ri saqil cheꞌ, ma ri Dios puqꞌabꞌ kꞌo wi kuꞌan waꞌ. \v 24 Ma ralaq, ri xset lo alaq che jun cheꞌ re olivo lik rewi xa re pa taq juyubꞌ, xnakꞌ kꞌu alaq ruma ri Dios che ri saqil cheꞌ re olivo tobꞌ waꞌ na cheꞌul ta alaq. We ri Dios xuriq kꞌu unakꞌik alaq che jun cheꞌ, lik na kꞌayew ta kꞌu riꞌ che Rire kunakꞌ tanchi ri saqil uqꞌabꞌ che ri cheꞌ pa petinaq wi. \s1 Ri kikolobꞌetajik raj Israel \p \v 25 Hermanos, ri Dios kꞌo ri uchꞌobꞌom chi lo raqan pakiwi raj Israel, yey waꞌ na qꞌalajisam ta lo ojertan. Ekꞌu woꞌora lik kuaj riꞌin ketaꞌmaj ralaq waꞌ chaꞌ na kaꞌan ta nim che ibꞌ alaq. Ri kikꞌulumam raj Israel, tobꞌ na konoje taj, e ri xꞌan pachaꞌ abꞌaj che ri kanimaꞌ, ma na kakaj ta kakikoj rubꞌiꞌ ri Cristo. Yey jekꞌulaꞌ kiꞌanom kꞌa echiriꞌ katzꞌaqat na ri kikꞌiyal ri na e ta aj Israel kakiya kibꞌ puqꞌabꞌ ri Cristo. \v 26 Kꞌa tekꞌuchiriꞌ konoje raj Israel kekolobꞌetaj na, ma jewaꞌ tzꞌibꞌital kan pa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Kꞌa chilaꞌ Sion kape wi ri kayolopin lo ke ri tikawex \q1 y kebꞌeresaj na kꞌu lo ri e ralkꞌoꞌal kan ri Jacob chupa ri chꞌulilaj mak.\f + \fr 11:26 \ft Ri Dios xujal rubꞌiꞌ ri Jacob y xukoj “Israel” che.\f* \q1 \v 27 Ekꞌu nutzij waꞌ kanꞌan Riꞌin kukꞌ \q1 echiriꞌ kankuy na ri kimak \rq Jer. 31:33-34 \rq* \m kacha ri Dios. \p \v 28 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, raj Israel xebꞌuꞌana e aj retzelal kꞌuꞌxaj chirij ri Dios ruma na xkaj taj kakikoj ri Utzilaj Tzij. Ekꞌu riꞌ waꞌ xuya luwar che ralaq ri na alaq ta aj Israel chaꞌ utz kaqibꞌ alaq rukꞌ ri Dios. Noꞌj ri Dios kꞌa kꞌax kebꞌunaꞌ raj Israel ma xebꞌuchaꞌ lo ri katiꞌ-kimam ojertan. \v 29 Ma e janipa ri sipanik y ri sikꞌibꞌal uꞌanom ri Dios che rutinamit,\x * \xo 11:29 \xt Ro. 9:4-5\x* waꞌ na karesaj ta chi kꞌenoq. \p \v 30 Ralaq ri na alaq ta aj Israel, rojertan na xkoj ta alaq utzij ri Dios. Noꞌj woꞌora e raj Israel ri na kakikoj ta utzij; y ruma kꞌu waꞌ, yaꞌtal che ralaq kakꞌul alaq ri kꞌutubꞌal re ri rutzil ukꞌuꞌx ri Dios. \v 31 Jekꞌuriꞌlaꞌ, woꞌora rike na kikojom ta utzij ri Dios; yey ruma ri rutzil ukꞌuꞌx ri Dios che ralaq, chiqawach apanoq ri Dios kukꞌut tanchi ri rutzil ukꞌuꞌx chike rike. \v 32 Ma ri Dios xuqꞌalajisaj konoje ri tikawex junam kiwach e aj palajiy tzij, chaꞌ jelaꞌ kukꞌut ri rutzil ukꞌuꞌx chike konoje. \p \v 33 ¡Janipa lo umajom rubꞌeyomalil y runaꞌoj ri Dios yey taq ri retaꞌam Rire; ronoje waꞌ lik na jinta utaqexik! ¡Na jinta ne kꞌana junoq kachꞌijow umajik usukꞌ janipa ri uchꞌobꞌom y ri uꞌanom Rire! \v 34 Ma jewaꞌ kubꞌiꞌij Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 ¿Kꞌo nawi junoq umajom usukꞌ ronoje runaꞌoj ri Dios Qajawxel? \q1 ¿Kꞌo nawi junoq xyaꞌw unaꞌoj Rire? ¡Na jintaj! \rq Is. 40:13 \rq* \m kachaꞌ. \v 35 Yey kubꞌiꞌij: \q1 We kꞌo junoq kasipan che ri Dios, \q1 ¿chirajawaxik nawi che ri Dios kuya lo ri rajil ukꞌaxel che? \q1 ¡Na chirajawaxik ta che!\x * \xo 11:35 \xt 1 Cr. 29:14\x* \rq Job 41:11 \rq* \q1 \v 36 Ma janipa taq ri kꞌolik, rukꞌ Rire petinaq wi; \q1 ma ronoje ꞌanatal ruma Rire y e re yakbꞌal uqꞌij Rire. \q1 ¡Lik taqal kꞌu riꞌ che kayak uqꞌij na jinta utaqexik! ¡Amén! \c 12 \s1 Ri saqil qabꞌinik qasilabꞌik ri kubꞌul qakꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo \p \v 1 Hermanos, ri Dios lik ukꞌutum ri unimal rutzil ukꞌuꞌx che alaq. Ruma kꞌu waꞌ, lik kantzꞌonoj che alaq yaꞌa ronoje ri cuerpo alaq puqꞌabꞌ ri Dios pachaꞌ juna qasaꞌn kꞌaslik,\f + \fr 12:1 \ft Rojertan xyaꞌiꞌ chwach ri Dios qasaꞌn ke awaj, yey waꞌ kekamisaxik y keporoxik. Noꞌj woꞌora ri qasaꞌn kutzꞌonoj ri Dios e riꞌoj, yey Rire na karaj ta ri kamik qeꞌoj; ri karaj e kaqaya ronoje puqꞌabꞌ Rire: ri qacuerpo, ri qabꞌinik y ri qakꞌaslem.\f* na jinta kꞌana chꞌul che y lik kukꞌul ukꞌuꞌx Rire; ma waꞌ e uloqꞌnimaxik taqalik kaꞌan ralaq che. \v 2 Maꞌan chi e alaq pachaꞌ ri kakiꞌan ri winaq re ruwachulew waqꞌij ora. E yaꞌa alaq luwar che ri Dios kujalkꞌatij ri naꞌoj alaq y kuꞌan kꞌakꞌ che ronoje ri bꞌinik silabꞌik alaq. Jelaꞌ kꞌu riꞌ ketaꞌmaj alaq y kaꞌan alaq janipa ri utz karaj ri Dios che alaq; waꞌ e ri lik kukꞌul ukꞌuꞌx Rire y e ri lik jusukꞌ chwach. \p \v 3 Ruma kꞌu ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios, yaꞌtal lo chwe riꞌin kambꞌiꞌij che onoje alaq: Lik maꞌan nim che ibꞌ alaq rukꞌ ri uyaꞌom ri Dios paqꞌabꞌ alaq. Puwi ri yaꞌtal che alaq, mikꞌow uwiꞌ ri kachꞌobꞌ alaq chwa ri taqal che alaq; e chꞌobꞌo alaq rusukꞌ puwi taq ri uyaꞌom ri Dios chijujunal alaq ruma ri xkubꞌiꞌ kꞌuꞌx alaq rukꞌ. \v 4 Ma jelaꞌ pachaꞌ ri qacuerpo xa jun uꞌanom tobꞌ lik kꞌi uchapom wi ribꞌ, pero junwi taq ri kichak ronoje ri chapayom re; \v 5 jekꞌuriꞌlaꞌ, riꞌoj, tobꞌ lik oj kꞌi, xa jun qaꞌanom rukꞌ ri Cristo, y qonoje kꞌu riꞌ kojajawax taq chiqawach. \v 6 Ekꞌu ri Dios, jalajuj taq rusipanik uyaꞌom chiqe chiqajujunal chaꞌ kaqaꞌan ruchak; waꞌ e chirij taq ri karaj Rire chiqe ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx. E uwariꞌche, ri yaꞌtal che kaqꞌalajisan puwi runaꞌoj ri Dios, chuꞌana xew e chirij ri bꞌiꞌtal che ruma ri Dios. \v 7 Ri yaꞌtal che lik kebꞌutoꞌ jujun chik, e chuꞌana riꞌ. Ri yaꞌtal che kakꞌutunik, e chuyaꞌa ribꞌ che ri kꞌutunik. \v 8 Ri yaꞌtal che kapixabꞌanik, e chuyaꞌa ribꞌ che ri pixabꞌanik. Ri yaꞌtal che kasipanik, e chuꞌana riꞌ ri kasipan rukꞌ ronoje ukꞌuꞌx. Ri yaꞌtal che kukꞌam kiwach jujun chik, e chuyaꞌa ribꞌ che uꞌanik waꞌ chi utz. Ri yaꞌtal che kukꞌut ri kꞌaxnaꞌbꞌal ukꞌuꞌx, e chuꞌana riꞌ rukꞌ kiꞌkotemal. \p \v 9 Kꞌax naꞌa ibꞌ alaq pa saqil wi, na xa ta rukꞌ kebꞌ palaj alaq. Makꞌul che ri bꞌinik silabꞌik alaq ri na utz taj; e taqej alaq uꞌanik ri utz. \v 10 Chijujunal alaq lik kꞌax naꞌa ibꞌ alaq pa saqil wi, ma chaqꞌ ibꞌ alaq chwach ri Qaqaw. Matzukuj ri yakbꞌal qꞌij ralaq; e yaka alaq kiqꞌij ri jujun chik. \v 11 ꞌAna alaq ri lik alaq sakꞌaj, maꞌan alaq lik alaq xepu; e loqꞌnimaj alaq ri Qanimajawal rukꞌ ronoje kꞌuꞌx alaq. \v 12 Rukꞌ kiꞌkotemal choyeꞌej alaq janipa ri ubꞌiꞌtisim ri Dios che alaq. Chꞌija alaq uchuqꞌabꞌ ri kꞌaxkꞌobꞌik kape pawiꞌ alaq y lik moqꞌotaj alaq uꞌanik orar. \v 13 Chetoꞌo alaq ri kikojom rubꞌiꞌ ri Cristo rukꞌ taq ri kajawax chike. Tijoj ibꞌ alaq che kikꞌulik chi utz janipa ri kebꞌopon chi ocho alaq. \v 14 Tzꞌonoj alaq ri rutzil ukꞌuꞌx ri Dios pakiwi ri kiternabꞌem alaq rukꞌ kꞌax; matzꞌonoj alaq ri na utz taj pakiwiꞌ, e tzꞌonoj alaq ri utz. \v 15 Kiꞌkota alaq kukꞌ ri e kꞌo pa kiꞌkotemal; choqꞌa alaq kukꞌ ri kebꞌoqꞌik. \v 16 Chuꞌana xa jun kꞌuꞌx alaq chiwach alaq. Maꞌan alaq nim che ibꞌ alaq; e ꞌana alaq xa jun kukꞌ ri na jinta kiwach. Machꞌobꞌ alaq lik kꞌo naꞌoj alaq chikiwa jujun chik. \p \v 17 Matzelej alaq uwach ri na utz taj kuꞌan junoq chiꞌij alaq. E choka alaq il che uꞌanik ri utz chikiwach konoje ri tikawex. \v 18 ꞌAna kꞌu alaq janipa ri kꞌo paqꞌabꞌ alaq chaꞌ kakꞌojiꞌ alaq chi utzil chomal kukꞌ konoje ri tikawex. \v 19 Ralaq nu hermanos ri kꞌax kannaꞌ alaq, we kꞌo kaꞌanaw ri na utz taj chiꞌij alaq, matzelej alaq ukꞌaxel che. E yaꞌa alaq puqꞌabꞌ ri Dios chaꞌ e Rire ri kayaꞌw ri tojbꞌal re, ma jewaꞌ tzꞌibꞌital chupa Ruchꞌaꞌtem: \q1 Panuqꞌabꞌ Riꞌin kꞌo wi kanqꞌat tzij \q2 pakiwi ri kebꞌanaw re ri na utz taj chiwij; \q1 In kꞌu riꞌ ri kinꞌanaw ukꞌaxel chike \rq Dt. 32:35 \rq* \m kacha ri Dios Qajawxel. \v 20 Jekꞌuriꞌlaꞌ, e ꞌana alaq pachaꞌ ri kubꞌiꞌij Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 We kanum ri tzel kilow e la, yaꞌa la uwa. \q1 We katzajin uchiꞌ, yaꞌa la umiqꞌinaꞌ. \q1 Ma echiriꞌ kaꞌan la waꞌ, rire kujeq kakꞌix chiwach la \q1 yey kunaꞌ kꞌu ribꞌ riꞌ che ri na utz taj xuꞌan cheꞌla\f + \fr 12:20 \ft Kꞌisbꞌal re wa jun versículo pa ri chꞌaꞌtem griego kubꞌiꞌij “rachaqꞌaꞌl kaqaꞌwik katꞌubꞌaꞌ chwi ujolom”.\f* \rq Pr. 25:21-22 \rq* \m kachaꞌ. \v 21 Maya alaq luwar kasokotaj alaq ruma ri na utz taj; e chꞌija alaq uchuqꞌabꞌ ri na utz taj rukꞌ ri utz kaꞌan alaq. \c 13 \s1 Ri qabꞌinik chikiwach taq raj wach re ri tinamit \p \v 1 Lik chirajawaxik chike konoje ri tikawex e kakiya kibꞌ ketaq kuma ri e aj wach re ri tinamit, ma na jinta wa taqanik pakiqꞌabꞌ rike we na e ta ri Dios yaꞌyom re chike. Janipa kꞌu ri taqanelabꞌ e kꞌolik, e ri Dios yaꞌyom ri taqanik pakiqꞌabꞌ. \v 2 E uwariꞌche china ri na kuya ta ribꞌ chuxeꞌ ri taqanik ke ri e aj wach re ri tinamit, riꞌ e kuyak ribꞌ chirij ri taqanik kojotal kan ruma ri Dios. Yey e janipa ri keꞌanaw re waꞌ, chikibꞌil kibꞌ kakitzukuj riꞌ ri qꞌatbꞌal tzij pakiwiꞌ. \v 3 Ma ri ketaqanik na e ta kojom re kakikoj xiꞌin ibꞌ che ri kuꞌan ri utz; ekojtalik re kakikoj xiꞌin ibꞌ che ri kuꞌan ri na utz taj. We kaꞌaj kꞌu la na kaxiꞌij ta ibꞌ la chikiwach ri ketaqanik, e ꞌana la ri utz y jelaꞌ kayak ne qꞌij la kuma ri ketaqanik. \v 4 Ma rike ekojotal paqawiꞌ ruma ri Dios chaꞌ kakiꞌan ri utz chiqe. Noꞌj we rilal kaꞌan la ri na utz taj, riꞌ xiꞌij ibꞌ la chikiwach, ma yaꞌtal pakiqꞌabꞌ rike kakiya pa kꞌax ri kuꞌan ri na utz taj.\f + \fr 13:4 \ft “Ma yaꞌtal pakiqꞌabꞌ rike kakiya pa kꞌax ri kuꞌan ri na utz taj”: Pa ri chꞌaꞌtem griego kubꞌiꞌij “ruma waꞌ rike kukꞌaꞌam ri espada”.\f* Yey e uchak ri Dios ri kakiꞌan rike echiriꞌ kakiya pa kꞌax ri kuꞌan ri na utz taj. \v 5 Ruma kꞌu laꞌ, lik chirajawaxik kaqaya qibꞌ kojtaq kuma ri e aj wach re ri tinamit. Kaqaꞌan waꞌ na xa ta ruma ri kꞌo pakiqꞌabꞌ rike kojkiya pa kꞌax, ma e ruma ri kaqanaꞌ chiqakꞌuꞌx lik chirajawaxik kaqaꞌan ri jusukꞌ. \v 6 Ruma ne riꞌ kaꞌan ralaq ri tojonik tzꞌonom che ri tinamit kuma ri e aj wach, chaꞌ rike utz kakiꞌan ri chak uyaꞌom ri Dios pakiqꞌabꞌ. \v 7 Yaꞌa kꞌu alaq chike chikijujunal janipa ri taqal chike kayaꞌik. Che ri taqal che kaꞌan tojonik,\f + \fr 13:7 \ft “Tojonik”: Pa kaxtila waꞌ e “tributos e impuestos”.\f* tojo alaq. Che ri taqal che kakoj utzij, kojo alaq utzij. Che ri taqal che kayak uqꞌij, yaka alaq uqꞌij. \s1 Ri qabꞌinik chikiwach taq ri tikawex \p \v 8 We kꞌo kꞌas la rukꞌ junoq, manajtir la che utojik. Yey qonoje nenareꞌ kꞌo “qakꞌas” chiqawach, waꞌ e ri kꞌax kaqanaꞌ qibꞌ. Ekꞌu ri jun kꞌax kunaꞌ ri ratz-uchaqꞌ, riꞌ katajin che uꞌanik ri kataqan ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios che. \v 9 Ma chupa ri Tzij Pixabꞌ re ri Dios kubꞌiꞌij waꞌ: «Matmakun chirij ri kꞌulanikil. Matkamisanik. Matelqꞌanik. Maꞌan raqꞌubꞌal chirij junoq. Marayij uwach ri na awe taj.»\x * \xo 13:9 \xt Éx. 20:13-17\x* Waꞌ wa taqanik rukꞌ ronoje ri nikꞌaj chik taqanik re ri Dios, kuꞌana xa jun rukꞌ wa chꞌaꞌtem: «Kꞌax chanaꞌa rawatz-achaqꞌ jelaꞌ pachaꞌ ri kꞌax kanaꞌ awibꞌ riꞌat.»\x * \xo 13:9 \xt Lv. 19:18; Mt. 22:39\x* \v 10 Ma china ri kꞌo rutzil kꞌuꞌxaj rukꞌ, na kamakun ta chirij ri ratz-uchaqꞌ. E uwariꞌche echiriꞌ kaqakꞌut ri rutzil kꞌuꞌxaj kꞌo qukꞌ, e kojtajin che uꞌanik ri kataqan Rutzij Upixabꞌ ri Dios che. \p \v 11 ꞌAna kꞌu alaq ronoje waꞌ ma etaꞌam alaq ri qꞌij oj kꞌo wi. We kawar qawach, chirajawaxik chojkꞌastajoq,\f + \fr 13:11 \ft We riꞌoj pachaꞌ oj warinaq chwach ri Dios, chirajawaxik kakꞌun saq chiqawach chaꞌ jelaꞌ kaqetaꞌmaj y kaqaꞌan janipa ri karaj ri Dios chiqe.\f* ma ruqꞌijol ri qakolobꞌetajik más xa naqaj chi kꞌo wi chwa echiriꞌ xqakoj rubꞌiꞌ ri Cristo. \v 12 E wa oj kꞌo wi e pachaꞌ xulan chi raqꞌabꞌ y xa naqaj chik kasaqir wi. Ruma kꞌu laꞌ maqaꞌan qeꞌoj janipa ri kaꞌan xa xeꞌlaqꞌay pa qꞌequꞌm; e qaꞌana janipa ri taqalik kaꞌan pa ri Qꞌijsaq. E lik qaꞌana qe che taq ri toꞌbꞌal uyaꞌom ri Dios chaꞌ kaqachꞌij uchuqꞌabꞌ taq ri na utz taj.\x * \xo 13:12 \xt Ef. 6:11\x* \v 13 Chojbꞌin kꞌu jusukꞌ jelaꞌ pachaꞌ ri taqal chike ri kebꞌin pa ri Qꞌijsaq. Maqaya qibꞌ che taq nimaqꞌij na utz ta uwach. Maqaya qibꞌ che qꞌabꞌarik. Maqachꞌulaj ri qacuerpo rukꞌ chꞌulilaj mak. Maqaya qibꞌ che chꞌaꞌoj chiqawach y muꞌan kꞌax qakꞌuꞌx chirij junoq. \v 14 Ri ꞌana alaq e wiqa ibꞌ alaq che ri Qanimajawal Jesucristo; waꞌ e keꞌelawi kuꞌan alaq xa jun rukꞌ Rire. Kꞌutu alaq waꞌ rukꞌ ri bꞌinik silabꞌik alaq y maya kꞌu alaq luwar kataqan pawiꞌ alaq ri rayibꞌal na utz ta uwach re ri tiꞌjil alaq. \c 14 \s1 Mojchꞌoꞌjin puwi ri na il ta uwach \p \v 1 Kꞌulu alaq ri jun kꞌamajaꞌ kumaj usukꞌ saꞌ ri karaj ri Dios chike ri kubꞌul kikꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo.\f + \fr 14:1 \ft Pa ri chꞌaꞌtem griego kubꞌiꞌij “ri kꞌamajaꞌ kanimar ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx”. Chupa wa capítulo 14, waꞌ e keꞌelawi ri hermanos kakichꞌobꞌ raqan kꞌo taqanik lik chirajawaxik wi konoje kakitaqej, ma e chikiwach rike ronoje waꞌ wa taqanik rukꞌ ri Dios petinaq wi, tobꞌ kꞌo jujun chik hermanos kakimaj usukꞌ xa kukꞌ rachijabꞌ petinaq wi waꞌ wa taqanik.\f* Machꞌoꞌjin alaq rukꞌ xa ruma na junam ta runaꞌoj rire rukꞌ ri naꞌoj ralaq. \v 2 Ma puwi ronoje ri yaꞌtalik re katijik, kꞌo ri kuchꞌobꞌ raqan utz katijiꞌ ronoje taq waꞌ yey kꞌo ri kꞌamajaꞌ kumaj usukꞌ rukꞌutunik ri Dios; y chwa kꞌu rire, kꞌo waꞌim e mak che jun we kutijo, y ruma kꞌu riꞌ xew kutij ichaj. \v 3 Ekꞌu riꞌ ri jun kutij ronoje, na utz taj we kukꞌaq bꞌi uqꞌij ri jun xa qꞌalaj ri kutijo. Yey ekꞌu ri jun xa qꞌalaj ri kutijo, na utz taj we kuqꞌat tzij puwi ri jun kutij ronoje. Ma e ri Dios kꞌuluyum ke waꞌ wa tikawex. \v 4 ¿Lal china rilal chaꞌ kuꞌan lal aj qꞌatal tzij puwi ri raj chak jun chik? Ma e ri rajaw kilowik we utz ri kuꞌano o na utz taj. Jekꞌulaꞌ puqꞌabꞌ ri Dios kꞌo wi kebꞌutoꞌ chikijujunal ri raj chak chaꞌ ketikiꞌ chi utz chwach yey kuꞌan waꞌ rukꞌ runimal uchuqꞌabꞌ. \p \v 5 Kꞌo ri kuchꞌobꞌo kꞌo qꞌij lik il uwach re yakbꞌal uqꞌij ri Dios chwach jujun chik qꞌij; yey kꞌo ri junam karil ronoje ri jujun qꞌij. Chikijujunal lik chirajawaxik ketikiꞌ chi utz che taq ri kakichꞌobꞌ raqan.\f + \fr 14:5 \ft Kꞌo ri na lik ta qꞌalaj we utz kaꞌanik o na utz taj. Puwi taq waꞌ, chirajawaxik chiqajujunal kaqachꞌobꞌ chi utz suꞌbꞌe kaqaꞌan waꞌ o suꞌbꞌe na kaqaꞌan taj. Pero na ubꞌe taj we riꞌin kankoj umak jun chik xa ruma na junam ta runaꞌoj rukꞌ ri weꞌin.\f* \v 6 Ekꞌu junoq lik kuꞌan il uwach che juna qꞌij, re yakbꞌal uqꞌij ri Qanimajawal kuꞌano. Yey e junoq chik na kuꞌan ta il uwach che waꞌ wa qꞌij, ma chwach rire ronoje qꞌij e re yakbꞌal uqꞌij ri Qanimajawal. Jekꞌulaꞌ, e ri jun kutij ronoje, kutijo re yakbꞌal uqꞌij ri Qanimajawal, ma kutioxij che ri Dios. Yey ri jun xa qꞌalaj ri kutijo, jelaꞌ kuꞌano ma kuchꞌobꞌo rukꞌ waꞌ kuyak uqꞌij ri Qanimajawal; y kutioxij kꞌu riꞌ che ri Dios. \p \v 7 Ma na jinta junoq chiqe xa pa re rire kꞌaslik y na jinta junoq xa pa re rire kakamik. Ma ri kꞌaslem y ri kamik puqꞌabꞌ ri Dios kꞌo wi. \v 8 We oj kꞌaslik, ri qakꞌaslem e re yakbꞌal uqꞌij ri Dios; yey we xojkamik, waꞌ re yakbꞌal uqꞌij ri Dios. Jekꞌulaꞌ, we oj kꞌaslik o we xojkamik, oj chi re ri Qajawal. \v 9 Ma ruma waꞌ ri Cristo xkamik y xkꞌastaj lo chikixoꞌl ri ekaminaq chaꞌ jelaꞌ kuꞌana Kajawal ri ekaminaq chik kukꞌ ri kꞌa e kꞌaslik. \p \v 10 Rilal, ri kaꞌan che ibꞌ la lal aj qꞌatal tzij puwi ri hermano la, ¿suꞌchak kaꞌan la waꞌ? O rilal, ri kakꞌaq bꞌi la uqꞌij ri hermano la, ¿suꞌchak kaꞌan la waꞌ? Ma qonoje kꞌo jun qꞌij kojeꞌtakꞌala na chwach ri qꞌatbꞌal tzij re ri Cristo. \v 11 Ma jewaꞌ ri tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Paqatzij wi Riꞌin in kꞌaslik, kacha ri Qajawal, \q1 y paqatzij wi, chinuwach Riꞌin \q1 kakixukubꞌaꞌ na kibꞌ konoje ri tikawex, \q1 y rukꞌ ruchiꞌ kiqul konoje kakibꞌiꞌij panuwi Riꞌin, \q1 xew Riꞌin in Dios\x * \xo 14:11 \xt Flp. 2:10-11\x* \rq Is. 45:23 \rq* \m kachaꞌ. \v 12 Jekꞌuriꞌlaꞌ kopon jun qꞌij echiriꞌ qonoje kojeꞌela chwach ri Dios y ekꞌu Rire kaqꞌalajisan re we utz o na utz ta ri qaꞌanom. \s1 Muꞌan alaq latzꞌanel chike jujun chik \p \v 13 E uwariꞌche maqaꞌan chi oj qꞌatal tzij chiqibꞌil qibꞌ; mojuꞌan ne latzꞌanel o tzaqibꞌal che juna hermano. \v 14 Puwi ri yaꞌtalik re katijik, riꞌin lik wetaꞌam ruma ri Qanimajawal Jesús y lik nujikibꞌam kꞌu uwach waꞌ: Ronoje utz y na chꞌul taj chwach ri Dios. Noꞌj we kꞌo junoq kuchꞌobꞌo kꞌo ri katijik “chꞌul”, riꞌ xew chwach rire chꞌul wi.\f + \fr 14:14 \ft We kꞌo junoq kubꞌiꞌij kꞌo waꞌim “chꞌul”, waꞌ e keꞌelawi rire kuchꞌobꞌ raqan e mak che jun we kutijo.\f* \v 15 Yey we ruma ri katij la, kapaxij la ukꞌuꞌx ri hermano la, riꞌ ri katajin la che ukꞌutik na e ta chi ri rutzil kꞌuꞌxaj. Ruma kꞌu waꞌ, lik na ubꞌe taj xa ruma ri katij la, kꞌo junoq karesaj ribꞌ chirij ri Cristo yey ruma ne rire xkam ri Cristo. \v 16 Makꞌo kꞌu maꞌan alaq we rukꞌ waꞌ tzel kachꞌaꞌtibꞌex lo ri bꞌinik silabꞌik alaq, tobꞌ ne lik utz chiwach ralaq. \v 17 Yey chupa rutaqanik ri Dios ri lik chirajawaxik wi na e ta saꞌ ri waꞌim kaqatijo o saꞌ ri qayaꞌ kaqaqumu; ma e ri kojbꞌin jusukꞌ, ri kojkꞌojiꞌ chi utzil chomal y rukꞌ kiꞌkotemal ruma rutoꞌbꞌal ri Santowilaj Ruxlabꞌixel ri Dios. \v 18 Ma e ri jelaꞌ kakiloqꞌnimaj ri Cristo, ri kibꞌinik kisilabꞌik kukꞌul ukꞌuꞌx ri Dios y chom kꞌu kilitaj kuma ri tikawex. \p \v 19 E uwariꞌche, e qataqej janipa ri kojukꞌam bꞌi chi utzil chomal y kuya qakꞌiyibꞌal chwach ri Dios, chaꞌ jelaꞌ kaqatoꞌ qibꞌ chiqawach. \v 20 Mawulij kꞌu alaq ri chak uꞌanom ri Dios pa ranimaꞌ junoq xa ruma ri waꞌim katij alaq. Qatzij, ronoje ri yaꞌtalik re katijik, na chꞌul taj. Pero na utz taj we ketzaq jujun pa mak xa ruma ri kaqatijo. \v 21 Más utz we na kaqatij ta tiꞌij, na kaqatij ta vino y makꞌo ne maqaꞌano, we ruma waꞌ juna hermano kasach unaꞌoj, katzaq pa mak o kaqꞌobꞌ ruchuqꞌabꞌ chwach ri Dios. \v 22 We jikibꞌam la uwach lik utz ri katajin la che uꞌanik chwach ri Dios, riꞌ lik utz; pero más utz we waꞌ kakanajik xew chwach ri Dios y rilal. Lik nim uqꞌij ralaxik ri jun kunaꞌ chukꞌuꞌx lik utz ri kuꞌan chwach ri Dios, ma jelaꞌ na kajawax ta che kuqꞌat tzij puwiꞌ chiribꞌil ribꞌ. \v 23 Noꞌj we junoq xa kebꞌ upa kutij ri katajin che, riꞌ utukel kukꞌam lo qꞌatbꞌal tzij puwiꞌ ma na kubꞌul ta ukꞌuꞌx rukꞌ ri kuꞌano. Ma e janipa ri kuꞌan junoq yey na kuꞌan ta rukꞌ kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx, riꞌ kamakunik. \c 15 \p \v 1 Ekꞌu riꞌoj ri jikil qakꞌuꞌx chwach ri Dios, lik chirajawaxik wi keqatoꞌ ri hermanos na lik ta jikil kikꞌuꞌx chwach ri Dios, ri kꞌamajaꞌ kakimaj usukꞌ chi utz saꞌ ri karaj ri Dios chike. Ma na utz taj we xew e kaqaꞌan ri kukꞌul qakꞌuꞌx riꞌoj yey na kojok ta kꞌu il che ri kajawax chike rike. \v 2 Chiqajujunal riꞌoj e qaꞌana ri kukꞌul kikꞌuꞌx ri jujun chik hermanos we waꞌ e toꞌbꞌal re ri kikꞌaslem chwach ri Dios. \v 3 Ma ri Cristo na xuꞌan tane ri kukꞌul ukꞌuꞌx Rire.\x * \xo 15:3 \xt Lc. 22:42\x* Ri xukꞌulumaj e jelaꞌ pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios echiriꞌ ri Cristo jewaꞌ xubꞌiꞌij che ri Dios: \q1 Ri kꞌaxlaj chꞌaꞌtem xel lo chikichiꞌ ri winaq chiꞌij la, Qaqaw, \q1 panuwiꞌ riꞌin xtzaq wi \rq Sal. 69:9 \rq* \m xchaꞌ. \v 4 Ma ronoje ri xtzꞌibꞌax kan ojertan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios, xtzꞌibꞌaxik re kojupixabꞌaj y kunimarisaj qakꞌuꞌx, chaꞌ jelaꞌ rukꞌ unimal qakꞌuꞌx kaqoyꞌej janipa ri bꞌiꞌtisinik xuꞌan ri Dios chiqe chupa Ruchꞌaꞌtem. \v 5 Ekꞌu ri Dios, ri aj yaꞌl unimal kꞌuꞌxaj y ri kunimarisaj qakꞌuꞌx, chuꞌana che alaq xa jun kꞌuꞌx alaq jelaꞌ pachaꞌ ri xukꞌut kan ri Qanimajawal Jesucristo. \v 6 Jekꞌulaꞌ, echiriꞌ uꞌanom chi xa jun kꞌuꞌx alaq, junam kayak alaq uqꞌij ri Dios, Ruqaw ri Qanimajawal Jesucristo. \s1 Ri Utzilaj Tzij re chinima ronoje \p \v 7 E uwariꞌche, hermanos, jelaꞌ pachaꞌ ri Cristo xukꞌul alaq, jekꞌulaꞌ kꞌulu ibꞌ ralaq rukꞌ rutzil kꞌuꞌxaj chiwach alaq re yakbꞌal uqꞌij ri Dios. \v 8 Kambꞌiꞌij kꞌu che alaq, e ri Cristo Jesús xoluꞌana toꞌbꞌel qe riꞌoj ri qakojom ri retalil re circuncisión\f + \fr 15:8 \ft “Ri qakojom ri retalil re circuncisión”: Waꞌ e raj judiꞌabꞌ yey rike e ralkꞌoꞌal kan ri Israel.\f* chaꞌ koluꞌkꞌutu ri Qꞌijsaq re ri Dios chiqawach y rukꞌ waꞌ xujikibꞌaꞌ uwach, lik e kuꞌana janipa rubꞌiꞌtisinik ri Dios uꞌanom chike ri qatiꞌ-qamam ojertan. \v 9 Xkꞌun nenareꞌ chaꞌ taq ri tinamit na e ta aj judiꞌabꞌ kakiyak uqꞌij ri Dios ruma ri rutzil ukꞌuꞌx chike rike, jelaꞌ pachaꞌ tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Kanyak na kꞌu qꞌij la \q1 y kambꞌixoj ri bꞌiꞌ la \q2 chikixoꞌl taq ri tinamit na e ta aj judiꞌabꞌ. \rq 2 S. 22:50; Sal. 18:49 \rq* \m \v 10 Y je tanchi waꞌ xubꞌiꞌij: \q1 Ralaq ri na alaq ta aj judiꞌabꞌ, \q1 lik kiꞌkota alaq junam kukꞌ rutinamit ri Dios. \rq Dt. 32:43 \rq* \m \v 11 Y jumul chik xubꞌiꞌij: \q1 Onoje alaq che rukꞌiyal kiwach taq ri tikawex \q2 che ruwachulew, \q1 bꞌixoj alaq rubꞌiꞌ ri Dios, \q1 yey lik yakbꞌej alaq uqꞌij Rire. \rq Sal. 117:1 \rq* \m \v 12 Yey jenewaꞌ xubꞌiꞌij ri qꞌalajisanel Isaías: \q1 Kayaktaj na lo ri Jun ralkꞌoꞌal kan ri Isaí,\f + \fr 15:12 \ft Ri Isaí e uqaw ri rey David, yey ri Jesús e ralkꞌoꞌal kan ri rey David. 1 S. 16:1; Mt. 1:6\f* \q1 ri kakꞌun loq re kataqan pakiwi rukꞌiyal kiwach \q2 taq ri tikawex che ruwachulew. \q1 Yey rike kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ Rire \rq Is. 11:10 \rq* \m xchaꞌ. \p \v 13 Ri Dios, ri kuya chiqe kakubꞌiꞌ pan qakꞌuꞌx rukꞌ Rire, chunojisaj ri animaꞌ alaq che ronoje kiꞌkotemal y utzil chomal ruma kubꞌul kꞌuꞌx alaq rukꞌ Rire, chaꞌ jelaꞌ lik kanimar kꞌuꞌx alaq che ri oyeꞌem alaq ruma ruchuqꞌabꞌ ri Santowilaj Ruxlabꞌixel ri Dios. \s1 Ri Pablo yaꞌtal che kutzijoj ri Utzilaj Tzij chikixoꞌl ri na e ta aj Israel \p \v 14 Alaq nu hermanos, riꞌin lik wetaꞌam chi utz e lik kꞌo rutzil kꞌuꞌx y naꞌoj alaq y ruma kꞌu waꞌ utz kapixabꞌaj ibꞌ alaq chiwach alaq. \v 15 Na rukꞌ ta kꞌu riꞌ, na kanxiꞌij ta wibꞌ kintzꞌibꞌan pan che alaq, ma kꞌo ri kuaj kankuxtaj che alaq. Kanꞌan kꞌu waꞌ ruma ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Dios yaꞌtal chwe \v 16 chaꞌ riꞌin kinuꞌana raj chak ri Qanimajawal Jesucristo chikixoꞌl rukꞌiyal kiwach taq ri tikawex che ruwachulew. Ekꞌu ri nuchak e kantzijoj ri Utzilaj Tzij re ri Dios chike rike, chaꞌ jelaꞌ kebꞌenuya chwach ri Dios pachaꞌ e jun qasaꞌn lik kukꞌul ukꞌuꞌx, ꞌanom chi chom che ruma ri Santowilaj Ruxlabꞌixel. \p \v 17 Ekꞌu lik kinkiꞌkot che ri nuchak kanꞌan chwach ri Dios ruma rutoꞌbꞌal ri Qanimajawal Jesucristo. \v 18 Ma na kinchꞌaꞌt tane puwi ri kanꞌan riꞌin, xew e kinchꞌaꞌt chwi ri uꞌanom ri Cristo wuma riꞌin; ma ruma ri nutzijom y nuꞌanom chikiwach rukꞌiyal kiwach taq ri tikawex, rike kebꞌuꞌana e aj kojol tzij chwach ri Dios. \v 19 Yey rukꞌ nimaq taq kꞌutubꞌal y rukꞌ nimaq taq chak xintzijoj ri Utzilaj Tzij re ri Cristo; y ri nuꞌanom e ruma ruchuqꞌabꞌ ri Ruxlabꞌixel ri Dios. Xinjeq kꞌu lo waꞌ Jerusalem, xinikꞌow lo pa taq jujun chik tinamit y xinopon kꞌa Ilíriko. Jekꞌulaꞌ wuma riꞌin xeꞌek utzijoxik ri Utzilaj Tzij che ronoje taq waꞌ wa luwar. \v 20 Ekꞌu lik xinya wibꞌ che utzijoxik ri Utzilaj Tzij pa taq luwar pa na tzijom ta rubꞌiꞌ ri Cristo, chaꞌ jelaꞌ na xiꞌntika tubꞌi ri nuchak puwi uchak junoq chik, \v 21 jelaꞌ pachaꞌ ri tzꞌibꞌital kan chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios: \q1 Ekꞌu ri tikawex na jinta kꞌo xtzijox chike puwi Rire, \q1 kaketaꞌmaj na china Rire; \q1 yey ri na kitom ta kꞌana puwi Rire, \q1 kakimaj na usukꞌ ri katzijox chike \rq Is. 52:15 \rq* \m kachaꞌ. \s1 Ri Pablo karaj keꞌek Roma \p \v 22 E uwariꞌche, ukꞌiyal laj xuaj kiꞌnwila alaq, pero wa nuchak inuqꞌatem; \v 23 noꞌj woꞌora xinkꞌis uꞌanik waꞌ chupa taq wa luwar. Yey ukꞌiyal tan junabꞌ lik nurayim kiꞌnwila alaq; \v 24 ruma kꞌu riꞌ, lik nuchꞌobꞌom chik, echiriꞌ kanmaj bꞌi nubꞌe kinꞌek España, kinikꞌow ukꞌ alaq y jelaꞌ ajilam qꞌij kinkꞌojiꞌ pa kiꞌkotemal ukꞌ alaq. Ekꞌuchiriꞌ wilom chi wach alaq, utz kintoꞌ bꞌi alaq che ri nubꞌenam kꞌa España. \v 25 Pero woꞌora kinꞌek Jerusalem re kiꞌnjacha jun qasaꞌn toꞌbꞌal ke ri hermanos e kꞌo chilaꞌ; \v 26 ma ri hermanos e aj Macedonia, junam kukꞌ ri hermanos e aj Acaya, xkimol wa qasaꞌn ke taq ri hermanos e nibꞌaꞌibꞌ e kꞌo Jerusalem. \v 27 Ri na e ta aj judiꞌabꞌ lik pa kanimaꞌ xalax wi xkiꞌan waꞌ. Yey kꞌo ne kikꞌas karaj utzelexik kukꞌ ri hermanos e aj judiꞌabꞌ e kꞌo chilaꞌ, ma rike e xetzijon ri Utzilaj Tzij re ri Dios chikiwach. Ruma kꞌu laꞌ lik ubꞌe kekitoꞌ rukꞌ taq ri kajawax chike. \v 28 We xinutzin kan rukꞌ waꞌ y nuyaꞌom chi kan wa qasaꞌn pakiqꞌabꞌ ri hermanos e kꞌo Jerusalem, kꞌa ekꞌuchiriꞌ kanmaj bꞌi nubꞌe kinꞌek España y kinikꞌow kꞌu ukꞌ alaq. \v 29 Wetaꞌam kꞌu chi utz, we xinopon ukꞌ alaq, na xa ta jubꞌiqꞌ ri kankꞌul riꞌin junam ukꞌ alaq che ri rutzil ukꞌuꞌx ri Cristo paqawiꞌ. \p \v 30 Hermanos, ri Ruxlabꞌixel ri Dios uyaꞌom ri rutzil ukꞌuꞌx chiqe chaꞌ kꞌax kaqanaꞌ qibꞌ. Kantzꞌonoj kꞌu che alaq chupa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal Jesucristo kintoꞌ alaq, e ꞌana alaq orar panuwiꞌ chwach ri Dios. \v 31 ꞌAna kꞌu alaq orar chaꞌ na kintzaq ta pakiqꞌabꞌ ri winaq e kꞌo Judea, ri eyakatajinaq chirij ri Qꞌijsaq; y ꞌana alaq orar chaꞌ ri hermanos e kꞌo Jerusalem kakikꞌul chi utz wa qasaꞌn. \v 32 ꞌAna ko alaq orar panuwiꞌ chaꞌ e chirij ri karaj ri Dios kinopon na ukꞌ alaq, y jekꞌulaꞌ rukꞌ kiꞌkotemal kineꞌuxlan chilaꞌ ukꞌ alaq. \v 33 Ekꞌu ri Dios, ri aj yaꞌl utzil chomal, kꞌola ukꞌ onoje alaq. Amén. \c 16 \s1 Ri Pablo kuya pan rutzil kiwach ri hermanos e kꞌo Roma \p \v 1 Kantzꞌibꞌaj pan che alaq puwi ri qa hermana Febe, ri e kukꞌil raj chakibꞌ e toꞌbꞌel pa riglesia kꞌo Cencrea; rire uchꞌobꞌom kopon ukꞌ alaq. \v 2 Kantzꞌonoj ko che alaq, kꞌulu alaq chi utz wa hermana pa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal Jesucristo jelaꞌ pachaꞌ ri taqalik kaꞌan chikixoꞌl ri kikojom rubꞌiꞌ ri Cristo. Toꞌo ko alaq rukꞌ taq janipa ri kajawax che, ma rire lik e kꞌi ri ebꞌutoꞌom y lik ne inutoꞌom riꞌin. \p \v 3 Yaꞌa alaq rutzil kiwach ri Priscila y ri Aquila, ri e wachbꞌiꞌil pa ruchak ri Qanimajawal Jesucristo. \v 4 Yey xtewun ne ri kamik pakiwi rike ruma xinkitoꞌo. E uwariꞌche, na xew ta riꞌin kintioxin pan chike, ma ketioxin pan konoje riglesias ke ri na e ta aj Israel. \p \v 5 Yaꞌa alaq rutzil kiwach konoje ri hermanos ri kakimol kibꞌ pa kocho ri Aquila y ri Priscila. \p Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Epeneto, ri lik kꞌax kannaꞌo, ma e rire ri nabꞌe xukoj rubꞌiꞌ ri Cristo wara Acaya. \p \v 6 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri María, ri lik chakuninaq chixoꞌlibꞌal alaq. \p \v 7 Yaꞌa alaq rutzil kiwach ri Andrónico y ri Junias; ri e watz-nuchaqꞌ yey xekꞌojiꞌ junam wukꞌ pa cárcel. Rike lik kaloqꞌox kiqꞌij chiqaxoꞌl ri oj utaqoꞌn ri Jesús, yey rike xkikoj rubꞌiꞌ ri Cristo nabꞌe chinuwach riꞌin. \p \v 8 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Amplias, jun hermano lik kꞌax kannaꞌ chupa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal. \p \v 9 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Urbano; rire e jun qachbꞌiꞌil pa ruchak ri Cristo. \p Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Estaquis, jun hermano lik kꞌax kannaꞌ riꞌin. \p \v 10 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Apeles, ri lik ukꞌutum ri kubꞌulibꞌal ukꞌuꞌx rukꞌ ri Cristo. \p Yaꞌa alaq rutzil kiwach konoje ri e kꞌo pa rocho ri Aristóbulo. \p \v 11 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri watz-nuchaqꞌ Herodión. \p Yaꞌa alaq rutzil kiwach konoje ri e kꞌo pa rocho ri Narciso, ri kikojom rubꞌiꞌ ri Qanimajawal. \p \v 12 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Trifena y ri Trifosa; rike lik kiyaꞌom kibꞌ pa ruchak ri Qanimajawal. \p Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Pérsida, ri lik kꞌax kanaꞌik yey lik chakuninaq pa ruchak ri Qanimajawal. \p \v 13 Yaꞌa alaq rutzil uwach ri Rufo; waꞌ e jun hermano lik chom rubꞌinik usilabꞌik chwach ri Qanimajawal. Yey yaꞌa alaq rutzil uwach ruchu, ma rire uꞌanom pachaꞌ nuchu riꞌin. \p \v 14 Yaꞌa alaq rutzil kiwach ri Asíncrito, ri Flegonte, ri Hermas, ri Patrobas, ri Hermes y ri jujun chik hermanos e kꞌo kukꞌ rike. \p \v 15 Yaꞌa alaq rutzil kiwach ri Filólogo y ri Julia, ri Nereo rukꞌ ri ranabꞌ yey ri Olimpas kukꞌ konoje rutinamit ri Dios e kꞌo kukꞌ rike. \p \v 16 Yaꞌa rutzil wach alaq chiwach alaq rukꞌ jun saqil tzꞌubꞌuj chiꞌaj chwach ri Dios.\f + \fr 16:16 \ft Ri Pablo jewaꞌ xubꞌiꞌij ma rike e kakiꞌan waꞌ chikiwach echiriꞌ kakiya rutzil kiwach.\f* \p Konoje ri hermanos wara re pa taq riglesias re ri Cristo kakiya pan rutzil wach alaq. \p \v 17 Lik kꞌu kantzꞌonoj che alaq hermanos, e lik kachajij ibꞌ alaq chikiwach ri kakijach upa riglesia y kakikoj tzaqibꞌal chirij ri saqil kꞌutunik chaꞌ e kꞌo jujun chik na kakikoj ta ri kꞌulum chi ralaq. Chikij kꞌu waꞌ, chesaj ibꞌ alaq; \v 18 ma na e ta kitaqem ri Cristo, e lik kitaqem ri kirayibꞌal rike. Ri kichꞌaꞌtem lik chakojoꞌ y lik chom katatajik, pero rukꞌ waꞌ kekisok ri tikawex na jinta ko kinaꞌoj. \p \v 19 Lik kꞌut etaꞌmatal chi kuma konoje e lik taqem alaq ri saqil kꞌutunik, y lik kinkiꞌkot che alaq ruma waꞌ. Yey ri kuaj che alaq e lik kꞌola naꞌoj alaq che uꞌanik ri utz, na che ta uꞌanik ri na utz taj. \v 20 Ekꞌu ri Dios, ri aj yaꞌl utzil chomal, na kamayin ta che kuyiqꞌilibꞌej uwiꞌ ri Satanás chuxeꞌ ri aqan alaq; ma e kuya che alaq ri kachꞌij alaq uchuqꞌabꞌ ri Satanás. Kꞌulu kꞌu alaq ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Qanimajawal Jesucristo. \p \v 21 Kuya pan rutzil wach alaq ri Timoteo, ri wachbꞌiꞌil pa ruchak ri Cristo. Jenelaꞌ kakiya pan rutzil wach alaq ri e watz-nuchaqꞌ Lucio, ri Jasón y ri Sosípater. \p \v 22 Yey riꞌin in Tercio, ri kintajin che utzꞌibꞌaxik waꞌ wa carta e chirij ri kubꞌiꞌij ri Pablo che alaq, kanya pan rutzil wach alaq pa rubꞌiꞌ ri Qanimajawal. \p \v 23 Ri Gayo kuya pan rutzil wach alaq; rire inukꞌulum pa rocho y uyaꞌom chike konoje ri hermanos ri e aj wara kakimol kibꞌ pa rocho. Jenelaꞌ kuya pan rutzil wach alaq ri Erasto, ri aj kꞌolol puaq re wa tinamit; jenelaꞌ ri hermano Cuarto kuya pan rutzil wach alaq. \p \v 24 Ri unimal rutzil ukꞌuꞌx ri Qanimajawal Jesucristo kꞌola ukꞌ onoje alaq. Amén. \s1 Ri Pablo kuyak uqꞌij ri Dios \p \v 25 Qayaka kꞌu uqꞌij ri Dios, ri kꞌo puqꞌabꞌ kutikibꞌaꞌ alaq chi utz chupa ri Utzilaj Tzij re ri Qanimajawal Jesucristo, ri nutzijom loq. Waꞌ e puwi ri na uqꞌalajisam ta lo ri Dios ojertan, \v 26 yey ekꞌu woꞌora xqꞌalajisax chiqawach. Jekꞌulaꞌ kaqꞌalajin chi utz ri tzꞌibꞌital kan puwi ri Qꞌijsaq chupa Ruchꞌaꞌtem ri Dios kuma ri qꞌalajisanelabꞌ. Ri Dios, ri na jinta utaqexik rukꞌaslemal, e xtaqan che katzijox ri Qꞌijsaq puwi ri Cristo chike konoje rukꞌiyal kiwach taq ri tikawex e kꞌo che ruwachulew. Xuꞌan kꞌu waꞌ chaꞌ rike kaketaꞌmaj wa Qꞌijsaq, kakikoj utzij Rire y kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx rukꞌ. \v 27 Xa jun ri Dios kꞌolik y xew Rire lik kꞌo unaꞌoj. Che kꞌu Rire taqal wi kaqayak uqꞌij na jinta utaqexik ruma ri xuꞌan ri Qanimajawal Jesucristo. Amén.