\id 2CO \h 2 Korintus \toc1 Naiꞌ Paulus in surat no nuan neu apirsait ein et kota Korintus 2 Korintus \toc2 2 Korintus \toc3 2Kor \mt2 Naiꞌ Paulus in surat no nuan \mt2 neu apirsait ein et kota Korintus \mt1 2 Korintus \c 1 \s1 Tabe ma haan buseet \p \v 1 Surat reꞌ ia naꞌko au naiꞌ Paulus kau. Uisneno nreek kau he au ꞌnao ꞌeu mee-mee he utoon ꞌeu tuaf anmatoom nok Yesus Kristus, reꞌ Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ nain Je naꞌko unuꞌ. Hit oriꞌ naiꞌ Timotius es ia msaꞌ. In nsonuꞌ haan tabes ma haan buseet. \p Au ꞌtui surat reꞌ ia ꞌeu apirsait ein ok-okeꞌ reꞌ biasa nabuan nbin kota Korintus ma propinsi Akaya.\x + \xo 1:1 \xt Haef ein sin Retaꞌ 18:1\x* \v 2 Au ꞌonen ꞌeu Uisneno, es reꞌ hit Amaꞌ, ma ꞌeu Yesus Kristus, es reꞌ hit Usiꞌ. Au ꞌtoit he Sin naruruꞌ ma nakriraꞌ Sin nekak arekot neu ki, maut he hi bisa mmoin nok mamut, rameꞌ es nok es, ma taininaꞌ. \s1 Naiꞌ Paulus antoit makasi neu Uisneno \p \v 3 Hai mroim he areꞌ kanan mansian ii naikas naꞌrat-ratan Uisneno In kanan. Fin In reꞌ naan, hit Usiꞌ Yesus Kristus In Amaf. Areꞌ rais kasian ii naꞌuu ma naꞌbaaꞌ naꞌko Ne, ma In es reꞌ anhaꞌtain hit nekak. \v 4 In es reꞌ anseuꞌsaab ma nhaan mau kit oras hit tapein susat. Etun es hit bisa tseuꞌsaab ma thaan mau tuaf bian reꞌ napenin susat amsaꞌ. Fin hit bisa thaꞌtain sin neek ein, on reꞌ Uisneno nhaꞌtani nrair hit nekak amsaꞌ. \v 5 Kristus napein susat amfa-faun neu kit. Onaim natuin Kristus annaben naan susat humaꞌ-humaꞌ on reꞌ naan, etun In Amaf anhaꞌtain hit nekak nathoe, oras hit tapein susat. \v 6 Karu hai mipein susat ambi ia, Uisneno nhaꞌtain hai neekm ein. Ma karu hai mipein susat, rarit hai maran nok neek sabaar, hi ro he mihiin mak, Uisneno npaek ranan on reꞌ naan amsaꞌ he nhaꞌtain hi neekm ein, ma nafetin ki naꞌko rais maufinu. Fin karu hi mipein susat on reꞌ hai, Uisneno nhaꞌtain hi neekm ein, he hi bisa maran ma mtahan nok neek sabaar amsaꞌ. \v 7 Es naan ate hai mpirsai mak, hi bisa mtahan maꞌtaniꞌ ma ka miꞌoniꞌ fa. Fin hai mihiin mak, karu hi mipein susat on reꞌ hai, Uisneno nhaꞌtain hi neekm ein, ma In nhaꞌtain hai neekm ein amsaꞌ. \p \v 8 Aok-bian manekat arki! Hai roim ein ii he hi mihiin batuur anmatoom nok susat reꞌ hai mnaben miit ee ambi propinsi Asia. Hai mnaben ate maꞌfenaꞌ, anneis naꞌko reꞌ hai he bisa misaah. Tar antea hai he maꞌnuur, natuin hai mitenab mak, hai he mmaet een.\x + \xo 1:8 \xt 1 Korintus 15:32\x* \v 9 Hai amnaben ate, maꞌfenaꞌ, on reꞌ tuaf es feꞌe nneen afeek rasi nafeek hukun aꞌmaten neu ne. Mes areꞌ rasin naan anjarin, maut he hai mpirsai Uisneno, ma ka mpirsai fa hai tuam ein kiim. Fin Uisneno es reꞌ anmuiꞌ kuasa he namonib nafani amates. \v 10 In es reꞌ nafetin \it anrair\it* kai naꞌko maufinu, oras hai he noi mmaet. In \it nroim he\it* nafetin kai naꞌko maufinu. Ma hai mifnekan piut mak, In of nafetin kai naꞌko rais maufinu \it piut-piut\it*. \v 11 Karu hi mꞌonen ma mteek kai piut, naan anturun ma nbaab kai msaꞌ, fin Uisneno nroim he nmoeꞌ rais reko mfaun neu kai. In he nmoeꞌ on reꞌ naan, natuin tuaf amfaun anꞌoen ein ma nteek kai. Rarit oras tuaf amfaun namnau kai, sin of antotin makasi kouꞌ-koꞌu neu Ne msaꞌ. \s1 Naiꞌ Paulus ansusun rencana feꞌu \p \v 12 Hai bisa mifeef aꞌkreꞌo, natuin hai mihini mbi hai neekm ein am nak, saaꞌ reꞌ hai mmoeꞌ sin ambi pah-pinan ia, mituin Uisneno In romin neu kai. Hai ka mtet-koit fa naꞌko mepu naan, maut he biak ein ok-okeꞌ bisa nkius ma niit hai mmeup nok neek akninuꞌ. Hai minaob hai mepu mpaek mahinif ma manoef\f + \fr 1:12 \ft Naiꞌ Paulus in sarit anbi eraꞌ reꞌ ia, es reꞌ ‘mahinif ma manoef reꞌ nmoeꞌ tuaf natenab narek-rekoꞌ, he nahiin rasi natuin Uisneno In tenab’. Nok ranan naan ‘mahinif ma manoef’ reꞌ ia, ka naꞌko fa hit tenab ma hit roenk ahaa, mes naꞌko hit neek ii msaꞌ.\f* reꞌ ansaun naꞌko Uisneno, ka mpaek fa mahinif reꞌ naꞌuu ma naꞌbaaꞌ naꞌko pah-pinan ia. Fin Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ In nekan arekot neu kai. Es naan ate hai bisa mmeup maꞌtaniꞌ ntein oras hai mibu-bua mok ki. \v 13 Au suma ꞌtui ꞌeu ki nmatoom nok rasin reꞌ hi bisa mrees ma mihiin. Oras ia hi mihini mrair au sarit bian. Mes au ufnekan he hi bisa mihiin au sairt ii ꞌteme-ꞌteme. \v 14 Oras ia, hi feꞌ mihini ꞌkreoꞌ goah anmatoom nok kai. Mes oras hit Usiꞌ Yesus Kristus ankoen On nfain neem, au ꞌpirsai hi of mihini mfaun. Nok ranan naan, hi bisa mifeef aꞌkreꞌo nmatoom nok kai, on reꞌ hai mifeef aꞌkreꞌo nmatoom nok ki. \p \v 15 Natuin au ꞌpirsai ꞌak, hi mihiin rasin reꞌ ia ok-okeꞌ, etun unuꞌ te, au ufeek ꞌiit he ꞌeit iꞌkius ki ꞌtein, maut he hi bisa mipein tetus no nua. \v 16 Onaim unuꞌ te au utenab, karu au ꞌjair he ꞌnao ꞌeu propinsi Makedonia, au bisa ꞌeis iꞌkius ki. Rarit, karu au ꞌfain ꞌuum uꞌko Makedonia, au bisa ꞌeis iꞌkius ki ꞌtein. Nok ranan naan, hi bisa mturun ma mbaab kau, he au bisa ꞌkoon ꞌeu propinsi Yudea.\x + \xo 1:16 \xt Haef ein sin Retaꞌ 19:21\x* \p \v 17 Mes on mee, tua? Ansuun oras au utoon ki mꞌak, au ꞌroim he ꞌeit iꞌkius ki, of oniꞌ hi mak, au ꞌfeꞌ-ꞌfeeꞌn aah ee, aiꞌ? Aiꞌ, hi mak au suma ufeek rasi utuin au roimk ii kuuk, on reꞌ tuaf bian anbi pah-pinan ia, oo? Aiꞌ hi mak au atoin aputa-kriut, reꞌ nak, “Tua.” Te kaah, anbi au nekak naan ii, au utenab ꞌak, “Kahaf!” Of oniꞌ hi mak, au reꞌ ia, on reꞌ naan, aa oo? \v 18 Hit bisa tpirsai teu Uisneno, fin karu In naꞌuab rais jes, In ro nmoeꞌ natuin ee. Es naan ate hai on naan amsaꞌ. Karu hai mak, “Tua,” hai ka mitenab fa mak, “Kahaf.” \p \v 19 Au ꞌok naiꞌ Silas, ma naiꞌ Timotius minoniꞌ mrair ki nmatoom nok Yesus Kristus, Uisneno In Anah. In ka atoin aputa-kriut fa reꞌ nak, “tua”, mes in sairt ii, “kahaf”. In ka naꞌoniꞌ fa msaꞌ, fin karu In nak, “tua”, In sairt ii batuur-batuur “tua”.\x + \xo 1:19 \xt Haef ein sin Retaꞌ 18:5\x* \v 20 Areꞌ kanan rasi reꞌ Uisneno nbaꞌan anrair sin naan, In of anmoeꞌ sin anjarin. Es naan ate, karu Naiꞌ Yesus anbaꞌan rais jes nak, “tua,” hit bisa tataah am tak, “Batuur. On reꞌ naan, tua! Amin!” Natuin hit tahiin tain saaꞌ reꞌ Naiꞌ Yesus he nmoꞌe. Hai mitoon rasi ia he miruruꞌ ma mikriraꞌ Uisneno In pinan ma krahan. \v 21 Uisneno naan es reꞌ anpiir naan ki ma hai msaꞌ. In es reꞌ nait kit atjair Iin na. In es reꞌ anmoeꞌ kit atmaran ma ttahan piut amsaꞌ. \v 22 In es reꞌ anfee In Asmanan he nꞌator kit, naruruꞌ ma nakriraꞌ In reon neu kit. Naan on reꞌ tuaf es, reꞌ antao marak neu in baer es he natoon nak, naan iin ja. \p \v 23 Au ꞌtoit he Uisneno kuun es reꞌ anjair saksii neu au uabak ia. Fin In nahiin au nekak nanan. In nahiin neu saaꞌ am es au ka ꞌnao fa feꞌ ꞌeu kota Korintus. Au ka ꞌroim fa he ꞌtao umaeb ki, es naan ate, au ka ꞌeit fa feꞌ ꞌeu naan. \v 24 Hai ka maikas fa hai tuam ein mjair usif he mreun ki mak, hi ro he mpirsai meu sekau. Mes hai mmeup humaꞌ meseꞌ mok ki, maut he hi neekm ein bisa nmarinan. Fin hi bisa maran ma mtahan maꞌtaniꞌ, natuin hi mpirsai meu Uisneno. \c 2 \p \v 1 Onaim au es reꞌ ufeek kuuk ꞌak, au ka ꞌeit iꞌkius ki fa feꞌ, maut he tuaf amfaun ein kais neek ein maꞌfeen ein. \v 2 Fin karu au ꞌmoeꞌ hi neekm ein maꞌfeen ein, sekau ntein es reꞌ he nmoeꞌ au neek ii nmariin? Suma hi kiim. Mes oras ia, karu au ꞌuum, of au ususab ki. \v 3 Etun es au ꞌtui surat neno naan ꞌak, au ka ꞌjair fa feꞌ he ꞌeit iꞌkius ki. Au ꞌpao ꞌtahan feꞌ, maut he hi mꞌurus main hi raisn ein feꞌ. Rarit, karu of aꞌjair he ꞌeit, au ka ꞌnaben fa susat, natuin hi rasin reꞌ naan. Fin amneon ii, hi reꞌ naan es reꞌ ammoeꞌ au neek ii nmariin. Au uhiin ꞌain ki arki. Onaim au ꞌpirsai, karu au neek ii nmariin, hi neekm ein anmarinan on naan amsaꞌ. \v 4 Oras au ꞌtui surat naan ꞌeu ki neno naan, au ꞌsuus ma au neek ii maꞌfenaꞌ. Au ꞌkae ꞌpin-pinus amsaꞌ. Mes au ꞌtui on naan, maut he hi bisa mihiin au rais manekat ꞌeu ki. Fin au ka ꞌtui fa rasi naan he ususab ki. \s1 Amnikan main atoniꞌ in sanat \r (1 Korintus 5:1-13) \p \v 5 Anbi hi jemaaꞌt ein naan, anmuiꞌ tuaf es, reꞌ nmoeꞌ too mfaun ein neek ein ansusan. Au ꞌsuus natuin atoniꞌ naan in aꞌmoꞌen amsaꞌ. Te kaah, in aꞌmoꞌen naan, batuur ka ntoom kau fa maꞌtaniꞌ, mes naan antoom maꞌtaniꞌ neu tuaf bian naꞌko hi arki. \v 6 Au kais uꞌuab amfaun aꞌtein. Fin tuaf namfau naꞌko ki reꞌ mikainaꞌ mrair je, rarit in nasnaas een. \v 7 Onaim oras ia, hi ro he mnikan main in sanat, rarit hi ro he miꞌuab mirek-rekoꞌ mok ne. Fin kais-kaisaꞌ in nꞌoer. \v 8 Es naan ate, au ꞌtoit ki he mibua ok-okeꞌ he mmoeꞌ je he in nahiin nak, hi mneek ee. \p \v 9 Au ꞌtui surat neon goes ii, he ꞌuji ki. Fin au he uhiin, karu hi mmoeꞌ reꞌ batuur, ma mmoeꞌ mituin areꞌ saaꞌ ii ok-okeꞌ reꞌ au uprenat sin ꞌeu ki. \v 10 Karu hi ka mitunuꞌ fa nekaf amtein, ma mnikan main atoniꞌ in sanat, au utuin saaꞌ reꞌ hi mifeek ee msaꞌ. Karu anmuiꞌ in sanat reꞌ au he ꞌnikan ꞌain je te, au ꞌnikan ꞌain atoniꞌ naan in sanat amsaꞌ. Au ꞌmoeꞌ on reꞌ naan aꞌbi Kristus In human ma In matan, he njari ꞌtopeꞌ reꞌ reko neu ki. \v 11 Fin au ka ꞌroim fa he nitu ꞌnaakf ee nakreo naan ki, he nasaan kit. Hit ro he tahiin in ruunt am reon amreuꞌt ein. Onaim kais ammoon, he! \s1 Naiꞌ Paulus in nekan ka ntaininaꞌ fa nbi Troas \p \v 12 Unuꞌ te, oras au ꞌnao ꞌeu kota Troas, he unoniꞌ tuaf anmatoom nok Kristus In Rais Reko naan, Uisneno nfei ranan neu kau ꞌbi nee. \v 13 Mes au neek ii ka ntaininaꞌ fa, natuin au ka uteef fa au aok-bian naiꞌ Titus aꞌbi nee. Rarit au usee ꞌeu atoin apirsait ein, ma au ꞌnao ꞌkoon ꞌeu propinsi Makedonia.\x + \xo 2:13 \xt Haef ein sin Retaꞌ 20:1\x* \s1 Kristus es reꞌ anmoeꞌ kit he tiis \p \v 14 Maski au ꞌbi mee-mee jah, mes au ꞌtoit makasi kouꞌ-koꞌu ꞌeu Uisneno. Fin Kristus anraban anrair rais maufiun ein, rarit In niis anrair sin, ma hit tmafuut tok Ne msaꞌ. Etun Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ piut nak, hit reꞌ ia, Iin na. Onaim oras hit tatoon anmatoom nok Kristus, naan nahuum on reꞌ foo meniꞌ reꞌ too mfaun ein nafoi niit ee. \v 15-16 Unuꞌ te, oras atoin Yahudis sin anmoꞌen fuaꞌ-turuꞌ, in masun naen ansae neu Uisneno he nharineb In nekan. Hit tahuum on reꞌ foo mein es amsaꞌ, reꞌ namnaub Uisneno anmatoom nok Kristus. Mes teu tuaf bian hit tahuum on reꞌ foo puun es. Fin karu atoniꞌ reꞌ nmoin naꞌroo naꞌko Uisneno ankius hit aꞌmonik, naan anmoeꞌ sin naten-teenb ein nak, sin of anmaten, ma sin of anbeits ok naꞌkon Uisneno. Mes teu tuaf bian attein, hit tahuum on reꞌ foo mein es. Fin karu tuaf reꞌ napein ꞌmonit reꞌ namneo ma namnoon, ankius hit aꞌmonik, naan anmoeꞌ sin namnau on mee mꞌes Kristus anmate nrair he nsoi nafetin sin, ma nfeen sin ꞌmonit reꞌ ka natfeek niit fa. Mansian mee es reꞌ naꞌbeiꞌ he nmoeꞌ rasin ia ok-okeꞌ? Ka tiit fa, tua! \p \v 17 Mimnau, fin hai reꞌ ia, ka humaꞌ meseꞌ fa on reꞌ atoniꞌ bian reꞌ nanoniꞌ Uisneno In Kabin ma Prenat, he suma naimn ahaa upan ma paꞌe, on reꞌ sin anrakan anpaek Uisneno In Kabin ma Prenat. Kaah fa, tua! Karu hai miꞌuab, too mfaun ein bisa nkius maat-maat nak, hai minoniꞌ nok neek akninuꞌ. Hai uab ein naan naꞌuun ma naꞌbaꞌan naꞌkon Uisneno. Ma hai ꞌmonim ammafuut mok Kristus. \c 3 \s1 Uisneno Iin na es reꞌ nanaob Rais Manbaꞌan Feꞌu \p \v 1 Kais mitenab mak, hai mmurai mifeef koꞌu, he miꞌratan hai tuam ein. Kaah fa, tua! Of oniꞌ hi mitenab hai on reꞌ atoniꞌ bian reꞌ anperluu he neik surat es, reꞌ naretaꞌ anmatoom nok sin meupk ein neu ki, naꞌ hi mfei ranan meu hai mepu, oo? Aiꞌ hai mperluu he mtoit surat on reꞌ naan miꞌko ki he hai meik je meu atoniꞌ bian? Kaah fa, tua! \v 2 Fin hai suurt es hi mnaaꞌ amrair je. Surat naan, es reꞌ hi kiim. Fin hai mihiin rasi mfaun anmatoom nok hi ꞌmonim. Rasin naan mahikiꞌ ma matunuꞌ nbi hai nekam. Areꞌ tuaf amfaun bisa nresan kuuk hi ꞌmonim; naꞌko naan sin bisa nahiin hai meup gui in afan. \v 3 Fin nakninuꞌ nrair nak, hi on reꞌ suurt es, reꞌ Kristus antui. Rarit In nnonaꞌ ntaahn ee neu kai. Kristus ka npaek fa tinta he ntui surat naan, mes In anpaek Uisneno reꞌ Anmoin In Asmaan Akninuꞌ. Kristus ka nruun fa In Kabin ma Prenat anbi faut benaꞌ amsaꞌ, nahuum on reꞌ Uisneno nmoeꞌ je neu naiꞌ Musa. Mes In ntui nbi hit nekak amonit.\x + \xo 3:3 \xt Anpoin naꞌkon Pah Masir 24:12, Naiꞌ Yeremias 31:33, Naiꞌ Yeskial 11:19, 36:26\x* \p \v 4 Hai mihiin mak, hai bisa mpirsai meu Uisneno mak, rasin reꞌ ia ok-okeꞌ ro batuur, natuin Kristus es reꞌ naruruꞌ ma nakriraꞌ nrair sin on naan. \v 5 Karu naꞌko hai tuam ein aah ate, hai ka mmuiꞌ fa kuasa he mmoeꞌ saaꞌ-saaꞌ. Fin kuasa ma hak reꞌ hai mnaaꞌ ee ji, naꞌuu ma naꞌbaaꞌ nbi Uisneno. \v 6 Uisneno reꞌ naan, es reꞌ nait kai mjair In ameput reꞌ he mitoon meu tuaf anmatoom nok In Rais Manbaꞌan Feꞌu. Mes In Rais Manbaꞌan Feꞌu naan, ka nmatoom fa nok atoniꞌ nmoeꞌ natuin atoran humaꞌ-humaꞌ, mes anmatoom nok atoniꞌ anmafuut nok Uisneno In Asmaan Akninuꞌ. Karu atoniꞌ suma nmoeꞌ natun-tuin ahaa atoran, naan on reꞌ sin anmaten anbin sin neek ein, ma ka napenin fa ꞌmonit reꞌ namneo ma namnoon, reꞌ ka natfeek niit fa. Mes karu atoniꞌ nmoni nmafuut nok Uisneno In Asmanan, in napein ꞌmonit reꞌ namneo ma namnoon.\x + \xo 3:6 \xt Naiꞌ Yeremias 31:31\x* \p \v 7 Unuꞌ te, oras Uisneno nruun In Atoorn ein anbin faut been ein, naan ro mapinaꞌ-makrahaꞌ. Maski atoniꞌ nmoeꞌ natuin Atoorn ein naan ok-okeꞌ, mes sin nbeits ok feꞌ naꞌkon Uisneno. Rarit, oras naiꞌ Musa ntoup naan Atoorn ein naan, in huumn ee anpiin ma masnaa pinaꞌ ma krahaꞌ. Etun atoin Israelas sin ka bisa nkius niit fa in human. Mes aꞌroo-ꞌroo te, pinaꞌ naan namneuk.\x + \xo 3:7 \xt Anpoin naꞌkon Pah Masir 34:29\x* \v 8 Onaim karu reꞌ maꞌtuꞌi nbi fatu in mapinaꞌ-makrahaꞌ on naan, on mee nok saaꞌ reꞌ Uisneno In Asmaan ee ntao goe nbi hit nekak nanan? Ro tebes in he mapinaꞌ-makrahaꞌ nneis, tua. \v 9 Atoran naan naruruꞌ ma nakriraꞌ nak, hit ro he tapein hukun aꞌmaten he tbeits ok taꞌko Uisneno, natuin hit ka tmoeꞌ tatuin fa Atoorn ein naan ok-okeꞌ. Maski on naan amsaꞌ, mes Atoran naan maꞌtaniꞌ nabaar feꞌ. Mes Uisneno In Asmanan maꞌtaniꞌ nneisi ntein, fin In naruruꞌ ma nakriraꞌ ranan he hit bisa tmarameꞌ tfain tok Uisneno. \v 10 Onaim Atoran reꞌ unuꞌ feꞌe te atoniꞌ naan ee neu maꞌtaniꞌ, oras ia ka maꞌtani nneis fa goen, fin oras ia nmuiꞌ reꞌ maꞌtaniꞌ nneis. \v 11 Atoorn ein naan sin maꞌtaink ein, on reꞌ kaꞌo Musa in human, reꞌ unuꞌ te masnaa pinaꞌ, rarit in piin ee namneuk. Naiꞌ Musa ma Atoran naan maꞌtaniꞌ feꞌ, mes reꞌ maꞌtaniꞌ nneisi ntein, es reꞌ In maꞌtanin antahan piut ka natfeek niit fa, tua. \p \v 12 Hit arkit tahiin tak, Uisneno In Rais Manbaꞌan Feꞌu naan antahan piut, ma ka natfeek fa, tua. Es naan ate hai miꞌuab maat-maat, ma ka miꞌaib ee fa, tua. \v 13 Hit kais atmoeꞌ on reꞌ kaꞌo Musa. Fin in ro he nkuub in human anpaek tais, maut he atoin Israelas sin ka nkius niit ee fa karu pinaꞌ naan namneku nrair.\x + \xo 3:13 \xt Anpoin naꞌkon Pah Masir 34:33-35\x* \v 14 Mes Uisneno nmoeꞌ atoin Israelas sin roenk ein anbufun. Fin tar antea oras ia msaꞌ, karu sin nresan anbin Uisneno In Suur Akninuꞌ anmatoom nok In Rais Manbaꞌan Amnaaꞌ reꞌ naan, naan on reꞌ tais es ankuub naan sin aꞌnaak ein, he sin ka nneen ma natniin fa, ma ka nromin fa he nahinin. Ka nmuiꞌ fa tuaf anteniꞌ reꞌ bisa nfei sin neek ein he bisa nahinin. Suma Kristus anmees jah. \v 15 Tar antea oras ia msaꞌ, karu atoin Yahudis sin anresan saaꞌ reꞌ kaꞌo Musa antui sin, sin nnenan ma natninan, mes sin ka nahinin fa nok reko. Naan, natuin sin ka nneen anpaken fa sin neek ein, nahuum on reꞌ saaꞌ es antoeb naan sin neek ein. \p \v 16 Mes karu nmuiꞌ tuaf reꞌ nmurai npirsai hit Usiꞌ Yesus Kristus ate, Kristus anfei tuaf naan in nekan maut he in bisa nahiin batuur-batuur. Naan on reꞌ maꞌtuꞌi et Suur Akninuꞌ Uisneno mnak, “In nfei nrair tais reꞌ nkuub in human.”\x + \xo 3:16 \xt Anpoin naꞌkon Pah Masir 34:34\x* \v 17 Anbi Suur Akninuꞌ Uisneno, oras kaꞌo Musa naꞌuab am nak, “Usiꞌ”, in sairt ii Uisneno In Asmanan. Karu hit tapein Asmanaf naan, In nafetin kit. \v 18 Nok ranan naan, In nmoeꞌ kit taꞌko neon goes teu neon goes hit tpiin ma takraah, on reꞌ In. Hit kais atkuub hit huumk ein ttein. Ma hi tatenab piut anmatoom nok hit Usiꞌ In pinan ma krahan, fin In Asmaan ee anturun kit on reꞌ naan. \c 4 \s1 Baer maꞌosaꞌ reꞌ maꞌtunuꞌ anbi ꞌnai konat \p \v 1 Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ nrair In rais kasian neu kai. Es naan ate, In nreek haefan kai he mitoon meu tuaf anmatoom nok In Rais Manbaꞌan Feꞌu. Etun es hai mtahan ma maran piut, ma ka mꞌoer fa. \v 2 Onaim naꞌko unuꞌ te, hai mifeek on nai: hai mitoon maat-maat mak, hai ka mmoeꞌ fa rais maufinu on reꞌ atoniꞌ bian sin. Sin nromin he nmoeꞌ naꞌkor-koor ein, maut he atoniꞌ ka bisa nkius niit sin fa. Ma sin ka namaeb ok nahinin fa msaꞌ. Mes hai ka mroim fa he mputa-kriu tuaf. Hai ka mipoi fa anmatoom nok Uisneno In Kabin ma Prenat amsaꞌ, mes hai minoniꞌ maat-maat saaꞌ reꞌ namneo ma namnoon. Nok ranan naan, too mfaun ein bisa nparikas hai uab ein anbi Uisneno In human ma In matan, rarit sin nnilei kai nak, hai reꞌ ia, mansian humaf on reꞌ mee? \v 3 Karu atoniꞌ ka nroim fa he nahiin Uisneno In Rais Reko reꞌ hai minoniꞌ sin naan, sin of namreꞌun, fin sin anbaits ok naꞌkon Uisneno. \p \v 4 Niut reuꞌf ein sin aꞌnakat naan, on reꞌ uisneon goes reꞌ atoniꞌ naꞌbesan neu na oras ia. In nmoeꞌ tuaf bian sin roenk ein anbufun, on reꞌ sin anforon anbin sin neek ein. Sin reꞌ naan, tuaf ein reꞌ ka npirsain fa neun hit Uisneno reꞌ namneo ma namnoon. Natuin sin anforon on reꞌ naan, etun sin ka bisa nkius niit fa Uisneno In meꞌu. Es naan ate, sin ka bisa nahinin fa Rais Reko reꞌ anmatoom nok Kristus. Sin ka nahinin fa msaꞌ anmatoom nok Kristus In pinan ma krahan. Fin Kristus naan, humaf ma masaf meseꞌ nok Uisneno. \v 5 Hai ka miꞌuab amfaun fa anmatoom nok hai tuam ein, mes hai miꞌuab amfaun anmatoom nok Yesus Kristus, hit Usiꞌ. Reꞌ hai miꞌuab anmatoom nok hai tuam ein, suma esan reꞌ ia goah: hai mmoeꞌ on reꞌ ate reꞌ antuthae ki, natuin hai mjair Naiꞌ Yesus Iin na. \v 6 Un-unuꞌ te, Uisneno naꞌuab niit am nak, “Ro he nmuiꞌ meꞌu reꞌ ntanaꞌ nbi meisꞌokan.” Rarit In nmoeꞌ In meꞌu he ntanaꞌ anbi hit nekak. Fin In nroim he nfee In meꞌu neu kit. Naan, in sairt ii nak, oras hit tatenab anmatoom nok Kristus, hit tamnau Uisneno In pinan ma krahan amsaꞌ.\x + \xo 4:6 \xt Retaꞌ Ahun-hunut 1:3\x* \p \v 7 Maski hai reꞌ ia, suma mansian biasa goah, mes Uisneno ntao baer maꞌosaꞌ ia nbi hai neekm ein. Naan on reꞌ tuaf es natunuꞌ baer maꞌosaꞌ nbi ꞌnai konat. Baer maꞌosaꞌ naan es reꞌ Uisneno In meꞌu. Kninuꞌ nrair nak, kuasa reꞌ maꞌtaniꞌ reꞌ nbi kai, ka naꞌuu ma naꞌbaaꞌ fa naꞌko kai, mes naꞌuu ma naꞌbaaꞌ naꞌko Uisneno. \v 8 Onaim maski nbi mee-mee atoniꞌ nmoeꞌ nasusab kai, mes hai mtahan ma maran piut aah. Maski hai ka mihiin main fa areꞌ kanan rasi, mes hai ka mꞌoer fa. \v 9 Maski tuaf anmoeꞌ nasusab kai fani-fani, mes Uisneno ka nasaitan kai fa mmees-mees. Maski tuaf anbeson kai, mes sin ka bisa nareuꞌ nain kai fa. \v 10 Natuin hai mipein imrair haꞌmuꞌit ma susat humaꞌ-humaꞌ, etun hai mnao meu mee-mee te, hai bisa mimnaub tuaf am mak, Naiꞌ Yesus napein haꞌmuꞌit ma susat amfa-faun amsaꞌ oras In he noi nmaet. Fin, maski tuaf anbeson kai fani-fani, mes hai mmoin piut. Naan namnaub amsaꞌ am nak, Naiꞌ Yesus anmoin piut anbi hai tuam ein. \v 11 Batuur, tua! Fani-fani hai amonit reꞌ ia, he noi mmaet, natuin hai mjair Naiꞌ Yesus Iin na. Nok ranan naan, areꞌ kanan mansian ein bisa nahinin nak, Naiꞌ Yesus anfee kai ꞌmonit reꞌ namneo ma namnoon, maski hai of ammaet. \v 12 Onaim maski in aꞌmunin naan, hai mmaet, mes hai ka mimtau fa he miꞌuab anmatoom nok Kristus. Fin hai mibarab he hai mmaet on naan, maut he hi bisa mipein ꞌmonit reꞌ namneo ma namnoon. \p \v 13 Anbi Uisneno In Suur Akninuꞌ matuꞌi mnak, “Natuin au ꞌpirsai Uisneno, es naan ate au uꞌuab.” Hai teenb ii humaꞌ meseꞌ msaꞌ. Natuin hai mpirsai Uisneno, es naan ate hai ro he miꞌuab anmatoom nok Ne.\x + \xo 4:13 \xt Siit Pures-Boꞌis sin 116:10\x* \v 14 Hai mihini mmak, Uisneno es reꞌ namonib nafaniꞌ hit Usiꞌ Yesus Kristus naꞌko In aꞌmaten. In of es reꞌ namonib nafaniꞌ kit imsaꞌ, natuin hit atmafuut tok Naiꞌ Yesus. Uisneno of nahakeꞌ kit ok-okeꞌ anbi In human ma In matan, he In ntoup naan kit. \v 15 Uisneno nmoeꞌ rasin reꞌ ia ok-okeꞌ he nturun ma nbaab ki. Ansuun oras, In he nathoeb In nekan arekot amsaꞌ neu areꞌ tuaf-tuaf. Sin of antotin makasi kouꞌ-koꞌu neu Ne msaꞌ. Rarit sin anmanauk ein anmatoom nok In pinan ma krahan naan. \s1 Hit tpirsai piut teu Uisneno \p \v 16 Es naan ate, hit ttahan ma tmaran piut, ma ka tꞌoer fa. Maski hit aok ii namreuꞌ, mes Uisneno nhaꞌtain hit nekak neno-neno. \v 17 Fin tatuin hit tenab, oras ia hit tapein susat humaꞌ-humaꞌ. Mes hit ro he tamnau tak, Uisneno of nait naꞌratan kit. Es naan ate, hit taan saaꞌ reꞌ njair oras ia, ka nmuiꞌ fa upan saaꞌ-saaꞌ? \v 18 Onaim hit ro he tkius rasin reꞌ ka mamnitaꞌ fa feꞌ. Kais suma tkius taan ahaa rasin reꞌ mamniit ein aah. Fin rasin reꞌ mamniit ein naan ka ntahan fa ꞌroo. Mes rasin reꞌ ka mamniit ein fa naan, sin of esan reꞌ ntaahn ein piut ma ka natfeek niit fa. \c 5 \p \v 1 Fin hit tahiin tak, hit aok reꞌ oras ia, hit atpaek attahan atbi pah-pinan ia, on reꞌ tenar es, reꞌ hit tahakeꞌ ttahan. Maski hit aok ii of namreuꞌ, mes hit kais tatenab, natuin Uisneno nabarab anrair baer reok goes et sonaf neno tunan. Mansian ii ka nmoeꞌ fa bare naan, mes Uisneno es reꞌ anmoꞌe. Rarit bare naan antahan nabaar. \v 2 Fin hit thae goen nok hit aok ii oras ia tbi pah-pinan ia. Ma hit troim he tapein ao feꞌu reꞌ of atpaek je tbi sonaf neno tunan. \v 3 Rarit karu hit attea nee te, naan on reꞌ hit ka ao afaꞌ fa, mes atpaek tai paek feꞌu.\f + \fr 5:3 \ft Anmuiꞌ tuis uab Yunani reꞌ ntui mnak, “npaek tai pake”. Mes bian antui mnak, “amfei tai pake”.\f* Fin hit ka suma tjair fa smanaf, mes hit tapein ao feꞌu tbi nee. \v 4 Hit aok reꞌ nreuꞌ oras ia, nmoeꞌ kit atheer asnaask ii te, mnanuꞌ, natuin atnaben ate maꞌfenaꞌ. Maski on naan amsaꞌ, mes hit ka troim fa he tmaet, ma ka troim fa he tmuiꞌ aof saaꞌ-saaꞌ attein. Kaah fa, tua! Hit troim he tapein hit ao feꞌu, maut he tasaitan ao amnaaꞌ, he nsenuꞌ ma nsekaꞌ nok ꞌmonit feꞌu reꞌ namneo ma namnoon. \v 5 Uisneno reꞌ naan, es reꞌ anmoeꞌ kit tabarab he ttoup taan ꞌmoin feꞌu. In nfee kit imsaꞌ In Asmanan, he njair baer tarun naꞌko In Rais Manbaꞌan naan. \p \v 6 Es naan ate, hit tpirsai piut. Hit tahiin tak, oras hit feꞌe tbi hit aok reꞌ oras ia, hit feꞌ taꞌroo taꞌko Uisneno msaꞌ. \v 7 Es naan ate, hit aꞌmoink ii nanete npeoꞌ hit pirsait teu Uisneno. Hit ka tmoin fa taꞌko saaꞌ reꞌ hit tkius ma tiit ee anbi pah-pinan ia goah. \v 8 Mes hit tpirsai tak, kar-karu hit tmaet tasaitan hit aok ii oras ia, he tnao tmoin tabu-bua tok Uisneno tbi sonaf neno tunan, hit of atmariin attein. \v 9 Maski hit tmoin piut atbi pah-pinan ia, aiꞌ atmate tbi ia he tmoni tbi sonaf neno tunan, mes reꞌ pentiing naan, es reꞌ hit atharineb Uisneno In nekan. Fin reꞌ naan, hit romik. \v 10 Kais amnikan. Noki-noki te, areꞌ kanan mansian ii ro he nbaisenun nꞌanin Kristus. In reꞌ naan, Afeek Rasi reꞌ nnilei areꞌ kanan mansian in aꞌmonin anbi pah-pinan ia. Rarit Kristus of anbaras reꞌ natai nok tuaf meseꞌ-meseꞌ in aꞌmoꞌen. Fin Kristus nahiin, karu tuaf naan anmoeꞌ rais reko, aiꞌ anmoeꞌ rasi reꞌ ka reko fa.\x + \xo 5:10 \xt Roma 14:10\x* \s1 Hit bisa tmarameꞌ tfain tok Uisneno, natuin Kristus \p \v 11 Natuin hai mimnau mak, Kristus of anparikas hai ꞌmonim, es naan ate hai mimtau ma mhormaat Ee. Ma hai mmeup maꞌtaniꞌ he mfuriꞌ ma mkopoꞌ tuaf he sin anpirsain neun Kristus. Uisneno nahiin nak, hai neekm ein nakniunꞌ ein. Au ꞌroim he hi mihini msaꞌ mak, hai neekm ein nakniunꞌ ein. \v 12 Hai ka maikas fa hai tuam ein ambi hi humam ma hi matam. Kaah fa, tua! Mes hai mfee ꞌsukif meu ki, maut he hi bisa mifeef anmatoom nok kai, ma hi kais mimaeb om. Nok ranan naan, hi bisa mitaah tuaf ein reꞌ nafefan. Fin sin nafefan anmatoom nok sin mepun reꞌ atoniꞌ bisa nkius niit sin, te kaah sin neek ein ka nakniunꞌ ein fa. \v 13 Karu hi maan kai mak, amaunut ate, hai miꞌuab on naan nai he minaob Uisneno In mepu. Maski hi ka mihiin fa, mes Uisneno nahiin. Karu hai miꞌuab ampaek tenab amneot ate, hai miꞌuab on reꞌ naan he mturun ma mbaab ki. \p \v 14 Kristus anneek niis kit. Naan es reꞌ naꞌhabaꞌ kai ma nhaꞌtain kai he minaob hai mepu. Fin hai mpirsai mak, Tuaf es, es reꞌ Kristus, anmaet he nsenuꞌ ma nsekaꞌ tuaf meseꞌ-meseꞌ. In sairt ii nak, naan on reꞌ hit arkit ok-okeꞌ atmaet tasaitan ꞌmonit reꞌ mnaaꞌ, ma ka tmuiꞌ fa hak saaꞌ-saaꞌ attein atbi pah-pinan ia. \v 15 Kristus anmaet neu hit mansian arkit meseꞌ-meseꞌ, maut he hit arkit reꞌ tmoni tbi pah-pinan ia, ka tmoin tatuin fa hit troimk aa kuuk attein. Mes oras ia hit ro he tmoin tatuin Kristus In romin, natuin In nmate nrair he nsenuꞌ ma nsekaꞌ kit, rarit In nmoni nfain. \p \v 16 Onaim anmurai oras ia, hit kais atruuk ma tꞌukur atoniꞌ tpaek mansian ii in ruku. Maski unuꞌ te, hit atruuk ma tꞌukur kuuk Kristus, atpaek mansian ii in tenab. Mes oras ia hai ka mruuk ma mꞌukur mtein Je fa on reꞌ naan. \v 17 Es naan ate, tuaf reꞌ anmafuut nok Kristus anjair mansian feꞌu nrair, reꞌ nmuꞌi ꞌmoin feꞌu. In ka on fa reꞌ unuꞌ naan, fin in aꞌmonin amnaaꞌ ee namneuk goen. Ka tiit ee fa goen! Fin oras ia, reꞌ feuꞌ goe nmuꞌi nrair. \v 18 Areꞌ saaꞌ ii Uisneno es reꞌ anmoeꞌ sin. In es reꞌ anmoeꞌ rais rameꞌ he hit tareko tfain tok Ne, natuin Kristus annoes nain hit sanat ma penu sin. Rarit In nfee mepu neu kit imsaꞌ, he hit taruruꞌ ma takriraꞌ ranan amsaꞌ, maut he tuaf bian bisa nmarameꞌ nfain nok Uisneno msaꞌ. \p \v 19 Mimnau, fin oras Kristus anbi pah-pinan ia feꞌ, Uisneno npaek Je he neik tuaf he nmarameꞌ nfain nok Uisneno. Onaim In ka nsoiꞌ fa sin saant ein antein, rarit sin ka nasaah fa sin saant ein naan sin hukun antein. Rarit In nfee mepu neu kit, he tnao tatoon teu tuaf am tak, sin bisa nareko nfanin nok Uisneno. \p \v 20 Fin hit atjair Kristus In haef. Onaim Uisneno npaek kit he teik tuaf, maut he sin nmarameꞌ nfain nok Ne. Natuin hai mjair Kristus In haef ein, es naan ate hai mitoon ki mmak, “Uisneno namnau ma nroim he hi mmarameꞌ mfain mok Ne.” \v 21 Kristus ka nmoeꞌ niit fa sanat. Mes Uisneno nmoeꞌ Je he nasaah hit sanat. Uisneno nmoeꞌ on reꞌ naan neu kit, natuin Kristus In aꞌmaten anfei ranan he hit bisa tmoin tok neek amneꞌo, on reꞌ Uisneno neek amneꞌo msaꞌ. \c 6 \s1 Uisneno nmoeꞌ rais reko neu kit \p \v 1 Natuin hai mmeup mibu-bua mok Uisneno, hai he mfaineek ki on nai: Uisneno nathoeb ma nakriraꞌ In nekan arekot kouꞌ-koꞌu neu ki. Onaim hi kais amtoup maan In nekan arekot naan nok ruum am parsuum aah. \v 2 Fin anbi Suur Akninuꞌ, matuꞌi mnak, \q1 “Nateef nok in oras, Au ꞌneen ma utniin ko. \q2 Au ꞌturun ma ꞌbaab ko msaꞌ, oras Au ꞌsoi ufetin mansian.” \p Onaim amneen ma mitniin mirek-rekoꞌ, joo! Oras ia, in oras arekot. Fin oras ia, Uisneno In oras he nsoi nafetin mansian.\x + \xo 6:2 \xt Naiꞌ Yesaya 49:8\x* \p \v 3 Es naan ate, hai mroim he mpanat hai tuam ein rek-reko, he mmoin mimneo goah. Fin hai ka mroim fa he mjair ekat meu tuaf reꞌ he neem neu Uisneno In raan aꞌhonis. Ma hai he miꞌuab namneo ma namnoon amsaꞌ, maut he tuaf kais naꞌuab naꞌreꞌuf hai kanam arekot. \v 4 Ma areꞌ saaꞌ-saaꞌ ii reꞌ hai mmoeꞌ sin, hai mꞌusaha he miruruꞌ ma mikriraꞌ mak, hai reꞌ ia, Uisneno In ameup rekon. Onaim maski hai mipein susat, mipein haꞌmuꞌit, aiꞌ mmoni mbi taisibu, mes hai mtahan ma maran piut aah. \v 5 Hai mtahan ma maran piut amsaꞌ, oras anꞌabanat kai, oras nataam kai neu bui, oras taisibu, oras mmeup mbain aet, oras ka mtuup miit fa, ma oras mimnaah.\x + \xo 6:5 \xt Haef ein sin Retaꞌ 16:23\x* \v 6 Hai mtahan ma maran nok neek akninuꞌ msaꞌ. Hai mihiin rasi mfaun anmatoom nok Uisneno. Hai mtahan ma msabaar. Hai mmoeꞌ rais reko meu tuaf. Hai mkonan Uisneno In Asmanan he nꞌator kai. Hai mneek tuaf batuur-batuur amsaꞌ, ma ka mputa-kriu fa. \v 7 Oras hai miꞌuab, hai miꞌuab mimneo goah, ma ka mipoi mihiin fa. Hai mtoup maan kuasa msaꞌ miꞌko Uisneno he mmoeꞌ rais reko. Naan on reꞌ hai mjair sorarus, reꞌ nnaaꞌ kenat namtiis naꞌko Uisneno, he hai mmakeen amraban musu, ma hai miis. \v 8 Hai maran ma mtahan amsaꞌ, maski atoniꞌ naruruꞌ ma nakriraꞌ hormaat neu kai, aiꞌ sin naꞌuab nareuꞌ hai kaanm ein: maski sin naꞌuab namouf kai, aiꞌ sin npanat hai kaanm ein; maski atoniꞌ anputa-kriu nak, hai mipoi maan atoniꞌ, aiꞌ sin naꞌuab ein am nak, hai miꞌuab mimneo ma mimnoon. \v 9 Anmuiꞌ tuaf reꞌ ka nahiin kai fa. Mes anmuiꞌ tuaf amfaun reꞌ nahiin hai kaanm ein. Fani-fani hai he noi mmaet, mes hai mmoin piut feꞌ. Fani-fani sin anhukun kai maꞌfenaꞌ, mes hai ka mmaet fa msaꞌ. \v 10 Maski hai mnaben ate maꞌfenaꞌ, mes hai neekm ein anmarinan piut amsaꞌ. Maski hai ka mmuiꞌ fa roit, mes hai mimuꞌib too mfaun ein anbin sin neek ein. Naan on reꞌ hai ka mmuiꞌ fa saaꞌ-saaꞌ, mes hai mipein areꞌ saaꞌ ok-okeꞌ msaꞌ. \p \v 11 Hai miꞌuab maat-maat meu ki abitan kota Korintus. Hai mneek ki batuur amsaꞌ. \v 12 Hai miruruꞌ ma mikriraꞌ hai manekat meu ki, ma ka mtaah-taahn ee fa. Mes hi mtaah-tahan hi manekat meu kai. \v 13 Onaim au he ꞌfaineek ꞌeu ki on reꞌ hi mjair au aanh ein. Reko nneis hi mneek kai ma kais amtahan manekat naan, tua. \s1 Kais ammafuut mok tuaf reꞌ ka npirsai fa Kristus \p \v 14 Kais ammafuut mok tuaf reꞌ ka npirsai fa Kristus. Fin hi ka humaꞌ meseꞌ fa. Atoin apirsait reꞌ nmoin namneo ka natai fa nok atoniꞌ reꞌ nraban Uisneno, rarit ka pantas fa karu sin nmeup nabu-buan. Atoin neek reko ma atoin neek reꞌuf ka pantas fa he njarin partei ma nhaken haꞌe meseꞌ. Naan on reꞌ meꞌu ka bisa maseroꞌ fa nok meisꞌokan. \v 15 Kristus ka bisa nekaf meseꞌ fa nok niut ein sin aꞌnakat.\f + \fr 6:15 \ft Uab Yunani nbi eraꞌ reꞌ ia ntui nak, \ft \+it Beliar\+it*. Beliar reꞌ naan, sin nait je naꞌko uab Ibrani \+it Belial\+it*. In sairt ii nak, “reꞌ maufinu, reꞌ ka reko fa, ka mapakeꞌ fa, niut reuꞌf ein sin aꞌnakat”.\f* On naan amsaꞌ, tuaf reꞌ ka npirsai fa Uisneno ka napein fa sapaaf nok tuaf reꞌ npirsai Je. \p \v 16 Hi mitenab on mee? Hi mitenab mak, hi bisa mtaam meu uim onen he miꞌbesan meu Uisneno feꞌ, naꞌ mtaam ambi uim fuat amtein he miꞌbees meu baer fuat ein, aiꞌ? Ka pantas fa, joo! Fin Uisneno naan, Uisneno amonit. In njair hit Usiꞌ msaꞌ. Rarit hit atjair on reꞌ In uim onen, natuin In natua et hit nekak. Fin Uisneno ntui nbi In Suur Akninuꞌ mnak, \q1 “Au uim ji et Au ngguin sin atnaank ein. \q2 Au ꞌpoi ma ꞌtaam aꞌbi sin atnaank ein amsaꞌ. \q1 Au he ꞌjair sin Uisneno. \q2 Sin anjair Au ngguin amsaꞌ.”\x + \xo 6:16 \xt Aꞌnaak Rais Pirsait ein sin Atoran 26:11-12, Naiꞌ Yeskial 37:26-27, 1 Korintus 3:16, 6:19, Efesus 2:21\x* \p \v 17 Es naan ate Uisneno ntui on nai msaꞌ am nak, \q1 “Hi ro he mpoi miꞌko sin atnaank ein, ma mbaits om miꞌko sin, \q2 he hi kais amjair on reꞌ sin. \q1 Hi neekm ein ro he nakniunꞌ ein. \q2 Rarit hi ro he miꞌroo miꞌko areꞌ saaꞌ-saaꞌ reꞌ nmoeꞌ hi neekm ein anꞌoemetan, \q2 nok ranan naan, Au ꞌtoup ki nok rek-reko.\x + \xo 6:17 \xt Naiꞌ Yesaya 52:11\x* \q1 \v 18 Au he ꞌjair hi Amaꞌ; \q2 ma hi mjair Au aanh ein amsaꞌ. \q1 Reꞌ naan, hit Usiꞌ es reꞌ naꞌuab. \q2 In es reꞌ Akuaas Reꞌuf, tua.”\x + \xo 6:18 \xt 2 Naiꞌ Samuel 7:14, 1 Mapeꞌo ꞌNaof Pah Israꞌel ma Pah Yahuda 17:13, Naiꞌ Yesaya 43:6, Naiꞌ Yeremias 31:9\x* \c 7 \p \v 1 Aok-bian manekat arki! Natuin Uisneno nbaꞌan anrair rasin ia ok-okeꞌ neu kit, es naan ate hit ro he takninuꞌ hit nekak ma hit aꞌmonik. Kais atkonan ꞌoemetan aꞌkreꞌo msaꞌ, natua namaik anbi hit tuak. Fin hit takninuꞌ batuur-batuur ma ꞌteme-ꞌteme teu Uisneno, he taruruꞌ ma takriraꞌ tak, hit tamtau ma thormaat Ee. \s1 Rasi reꞌ nharineb naiꞌ Paulus in nekan \p \v 2 Aok-bian arki! Amfee mainuan meu kai. Amfei hi neekm ein he mtoup kai nok rek-reko. Kais miꞌeek hi neekm ein. Fin unuꞌ te, oras hai mbi hi tnaanm ein, hai ka misanab miit fa meu tuaf es amsaꞌ. Hai ka mfuriꞌ ma mkopoꞌ miit fa tuaf he nmoꞌe nsaan. Hai ka mputa-kriu miit fa tuaf he mipein upan anneis miꞌko sin. \v 3 Au sairt ii, au ka usaeb fa sanat ꞌeu ki. Fin au ꞌak aꞌrair ki mꞌak, hai mneek ki. Rarit maski on mee-on mee msaꞌ, hai mmafuut mok ki, maski hit tmaet aiꞌ hit tmoin. \v 4 Oras ia, au ka utenab aꞌtein fa, fin au ꞌpirsai ki. Au ufeef anmatoom nok ki msaꞌ. Hi mhaꞌtain au neek ii msaꞌ. Onaim maski hai mipein susat humaꞌ-humaꞌ, mes au neek ii nmariin piut, natuin hi ꞌmoinm ein. \p \v 5 Oras hai iim ambi propinsi Makedonia, hai mhae mmaet, fin hai mipein susat humaꞌ-humaꞌ. Hai mmatoe mok tua sonaꞌ. Anbi hai neekm ein hai mimtau msaꞌ.\x + \xo 7:5 \xt 2 Korintus 2:13\x* \v 6 Mes Uisneno es reꞌ anhaꞌtain tuaf reꞌ anꞌoer, ma reꞌ nnaben ate maꞌfenaꞌ. Rarit In nhaꞌtain hai neekm ein oras In nreek naiꞌ Titus neem neu kai. \v 7 Naiꞌ Titus in amneman naan, anhaꞌtain hai neekm ein. Fin in natoon am nak, oras in nbi naan feꞌe te, hi mhaꞌtain in nekan. Amneen on naan ate, naan anhaꞌtain hai neekm ein amsaꞌ. In natoon amsaꞌ am nak, hi mimnau ma mroim he miteef mok kau, ma hi mmeiꞌ jom batuur nok rasi reꞌ unuꞌ te, njari nbi hi tnaanm ein. In natoon amsaꞌ anmatoom nok hi maim ranan he mturun ma mbaab kau. Es naan ate, au neek ii nmariin.\x + \xo 7:7 \xt 2 Korintus 2:5\x* \p \v 8 Au uhiin ꞌak, au surat ahunut reꞌ utoon ki ꞌeik uab maꞌtaniꞌ naan, batuur anmoeꞌ hi neekm ein ansusan. Mes au ka ꞌmeiꞌ jok fa natuin au ꞌtui surat naan. (Te kaah oras naan, au ꞌmeiꞌ jok aꞌkreꞌo, oras au uhiin ꞌak, au surat naan, anmoeꞌ hi neekm ein ansusan, maski raab ahaa.) \v 9 Mes oras ia, au neek ii nmariin. Au ka ꞌmariin fa natuin oras naan hi neekm ein ansusan. Kaah fa, tua! Au ꞌmariin, natuin oras naan, au surat anfuriꞌ ma nkopoꞌ ki he misnaas miꞌko hi saant ein, ma mtebi mfain meu Uisneno. Rarit hi mmanakuꞌ hi saant ein ma misaitan hi rasin reꞌ ka reko fa, ma mituin Uisneno In raan aꞌhonis reꞌ namneo ma namnoon. Fin Uisneno es reꞌ anmoeꞌ ki he mmeiꞌ jom on reꞌ naan. Nok ranan naan, ka hai fa es reꞌ ammoeꞌ ki he mimreuꞌ. \v 10 Fin karu hit tmeiꞌ jok atbi hit nekak, tatuin Uisneno In romin naan, hit tasnasab ꞌmoeꞌ maufinu, rarit atteib itfain tatuin raan aꞌhonis reꞌ namneo ma namnoon. Naan nafetin kit taꞌko Uisneno In hukun, rarit hit ka tmoin fa tbi reꞌ he tmeiꞌ jok piut. Mes karu hit tmeiꞌ jok atbi haa hit fefak, naan on reꞌ atoniꞌ pah-pinan ia sin aꞌmoink ein, hit of tamreuꞌ. \p \v 11 Hi mitenab miit! Oras hi mrees au surat naan, au uhiin ꞌak, hi mmeiꞌ jom amsaꞌ. Naan natuin Uisneno In romin. Fin rasi naan anmoeꞌ ki mmeup maꞌtaniꞌ he hi mnoes main rais maufinu miꞌko hi ꞌmonim. Hi mhae msaꞌ mok hi maufinun. Hi mimtau msaꞌ am mak, kais-kaisaꞌ hi mmoeꞌ maufinu mtein. Hi mimnau ma mroim he miteef mok kau, ma mibarab piut he mmoeꞌ rais reko. Hi mibarab amsaꞌ he mhukun tuaf reꞌ nmoꞌe nsaan. Natuin hi mmoeꞌ batuur on naan, es naan ate hi mikninuꞌ. Nok ranan naan, ka tiit fa tuaf es he nasahab ki sanat. \v 12 Onaim au ka ꞌtui fa au surat ahunut naan, ꞌeu tuaf reꞌ anmoeꞌ maufinu. Au ka ꞌtui fa msaꞌ ꞌeu tuaf reꞌ napein tuaf naan in maufinu. Mes au ꞌtui surat naan ꞌeu ki, maut he au ururuꞌ ma ukriraꞌ ꞌak, hi uab ein ambi Uisneno In human ma In matan naan, ro tebes. Ma hi mmuiꞌ manekat batuur meu kai. \v 13 Areꞌ saaꞌ ein reꞌ ia, anhaꞌtain au nekak. \p Hi mhaꞌtain naiꞌ Titus in nekan amsaꞌ, maut he in nekan naan bisa ntaininaꞌ. Naan anharineb antein hai neekm ein amsaꞌ. \v 14 Au ꞌaikas ꞌiit ki aꞌbi naiꞌ Titus, oras hai miretaꞌ anmatoom nok hi ꞌmoꞌem arekot. Au utoon ee amsaꞌ ꞌak, hi ka mimaeb miit kau fa. Fin areꞌ rasin reꞌ hai mitoon miit ki sin reꞌ naan, ro batuur. Rarit areꞌ rasin reꞌ hai miretaꞌ miit sin ambi naiꞌ Titus naan reꞌ anmatoom nok ki naan, ro batuur amsaꞌ. \v 15 Onaim ansuun oras in namnau hi ꞌmoeꞌm ein, ma hi uab ein, in maneekn ee neu ki naꞌbaab on piut. Ma in namnau msaꞌ oras in neit anbi naan, hi mtoup goe meik rais hormaat, mes hi mitenab nok au suurt aan amsaꞌ. \v 16 Au neek ii nmariin, natuin au bisa ꞌpirsai ki ꞌbi areꞌ kanan rasi. Onaim au ka ꞌmuiꞌ fa tenab ꞌeu ki ꞌteinꞌ een. \c 8 \s1 Sin nfeen noni-roit nok neek akninuꞌ \p \v 1 Aok-bian manekat arki! Hai roim ein he hi mihiin Uisneno In nekan arekot, reꞌ In naruruꞌ ma nakriraꞌ nrair Je neu jemaaꞌt ein propinsi Makedonia sin. \v 2 Fin maski sin napenin susat amfa-faun, mes sin neek ein anmarinan piut. Es naan ate, maski sin anmaꞌmuꞌin kuuk, mes sin nfeen roit amfa-faun nok neek akninuꞌ feꞌ, he nturun ma nbaab atoin apirsait bian reꞌ napenin susat. \v 3 Au bisa utoon kuuk ꞌak, sin nfeen areꞌ saaꞌ ii reꞌ sin bisa nfee sin. Rarit sin nfeen nteinꞌ ein anneis naꞌko naan. Ka tiit fa tuaf es, reꞌ naꞌsekeꞌ sin on naan. \v 4 Sin es reꞌ ntotin kuuk nok neek akbubuꞌ, maut he hai mfei ranan meu sin. Nok ranan naan, sin bisa nturun ma nbaab atoin apirsait ein reꞌ napein susat anbin Yerusalem, nahuum on reꞌ tuaf bian antuurn ein amsaꞌ.\x + \xo 8:4 \xt Roma 15:26\x* \v 5 Unuꞌ te, hai mharap ma mifnekan he sin nmoꞌen on nai, mes reꞌ sin nmoeꞌ je naan, nneis naꞌko reꞌ hai mharap ma mifneek! Ahunut, sin nnonaꞌ sin tuak ein neu hit Usiꞌ. Rarit sin naꞌuab anteinꞌ ein am nak, “Hai he mnonaꞌ hai tuam ein he mtuthae ki, natuin reꞌ naan natuin Uisneno In romin.” \p \v 6 Natuin jemaaꞌt ein Makedonia sin aꞌtopeꞌ on reꞌ naan, es naan ate hai mtoit he naiꞌ Titus anfain neem antein neu ki abitan Korintus, maut he hi bisa mturun ma mbaab Uisneno Iin na, reꞌ napenin susat anbin Yerusalem amsaꞌ. Fin unuꞌ te, in es reꞌ nmurai nabuab roit neu sin. Rarit oras ia hai mtoit he in bisa nanokab hi mepu he mturun tuaf.\x + \xo 8:6 \xt Naiꞌ Titus 2:14\x* \v 7 Hi mepu meu Uisneno ro reko. On reꞌ: hi rais pirsait naheer ma naꞌkiiꞌ; hi uab ein, reko; hi mihiin amfaun anmatoom nok Uisneno; rasi reꞌ naꞌhabaꞌ ki jan maꞌtaniꞌ; ma hi mneek miis kai. Es naan ate, au ꞌroim he hi mturun ma mbaab meik roit kouꞌ-koꞌu meu Uisneno Iin na reꞌ napenin susat. \p \v 8 Au ka uprenat ki fa, hi abitan Korintus, he mfee roit kouꞌ-koꞌu, mes au he ꞌsobaꞌ ki. Fin jemaaꞌt ein Makedonia sin he nturun ma nbaab sin. Onaim nok ranan naan hi bisa miruruꞌ ma mikriraꞌ hi mmaneek batuur-batuur meu tuaf asuust ein. \v 9 Fin hi mihiin mak, hit Usiꞌ Yesus Kristus naruruꞌ In nekan arekot neu ki. Unuꞌ te, In on reꞌ atoin amuꞌit. Mes In nafeek he njair atoin amaꞌmuꞌit he nturun ki, maut he hi bisa mjair amuꞌit ambi rasi mfaun. \p \v 10 Toon es ii, hi mmurai mibuab roit meu sin. Hi ka mfee fa roit ahaa, mes hi mturun ma mbaab miꞌko hi neekm ein amsaꞌ. Onaim natuin au te, hi ro he mmoeꞌ on nai: \v 11 Unuꞌ te, hi mroim he mturun ma mbaab Uisneno Iin na reꞌ napenin susat anbin Yerusalem. Onaim oras ia, amfee main sin okeꞌ, saaꞌ reꞌ hi mifeek amrair he mturun ma mbaab sin. Ma hi miꞌbeiꞌ fauk ate, amfee sin nai. Mes reꞌ pentiing, amfee sin nok neek marine. \v 12 Fin karu hit tfee sin nok neek marine tatuin hit aꞌbeꞌik, naan reko msaꞌ. Tatuin hit manoek aa kuuk. Fin tuaf kais anfee nok aꞌsekeꞌ, saaꞌ reꞌ of nasuusb ee. \p \v 13 Au sairt ii ka nmoeꞌ ki fa he mnaben maꞌfenaꞌ, maut he tuaf bian nnaben maꞌkafaꞌ. Fin au sairt ii, hit arkit tasaah ma tbau kuuk sin susat ok-okeꞌ. \v 14 Fin oras ia, hi mmuꞌi mneis, ma sin aꞌmuiꞌk ein ankuran. Noki-noki te, sin bisa nbaras neu ki msaꞌ, karu hi aꞌmuiꞌm ein ankuurn ein. Nok ranan naan, hit arkit bisa tasaah ma tbau tabu-bua. \v 15 Naan on reꞌ Uisneno In Suur Akninuꞌ matuꞌi mnak, \q1 “Tuaf reꞌ napenin koꞌu ma mfaun, \q2 ka napeni nneis fa naꞌko saaꞌ reꞌ sin nperluu sin. \q1 Ma tuaf reꞌ napein ba-baun am akreꞌo, \q2 ka nkuran ma nrabuꞌ fa naꞌko saaꞌ reꞌ sin nperluu sin.”\x + \xo 8:15 \xt Anpoin naꞌkon Pah Masir 16:18\x* \s1 Anmatoom nok naiꞌ Titus, ma tuaf bian reꞌ he neik ook-soun ein \p \v 16 Au ꞌtoit makasi ꞌeu Uisneno, natuin In es reꞌ anfuriꞌ naiꞌ Titus he nturun ma nbaab ki, nahuum on reꞌ au he ꞌturun ma ꞌbaab ki. \v 17 Batuur hai mtoit je he neiti nkius ki. Te kaah, naan in roimn aa kuun amsaꞌ. Es naan ate in es reꞌ he neiti nturun ma nbaab ki, ka natuin fa au haan totis. \v 18 Mes in ka nmees neit fa. Fin hai mreek haef amsaꞌ miꞌko hai aom-bian tuaf es he neit nok ne. Areꞌ jemaaꞌt ein abitan ia nahiin tuaf naan, natuin in nmeup maꞌtaniꞌ he natoon neu tuaf anmatoom nok Uisneno In Rais Reko. \v 19 Jemaaꞌt ein sin aꞌnaakt ein anpiir naan ee msaꞌ, he nnao nabua nok kai, he nturun ma nbaab kai anbi hai meup arekot ia. Hai minaob mepu ia, he miruruꞌ ma mikriraꞌ hai Usiꞌ In pinan ma krahan, ma mmoeꞌ reko meu atoin asuust ein abitan Yerusalem. \p \v 20 Hai maim ranan he mmoeꞌ rasi reꞌ batuur, maut he ka tiit fa tuaf reꞌ bisa nakuu kai nak, hai ka mmeup fa batuur oras hai meik roit ein ia meu tuaf ein reꞌ anperluu sin. \v 21 Fin hai mitenab mirek-rekoꞌ he mmoeꞌ rasi reꞌ batuur, miꞌko neek akninuꞌ anbi Uisneno In human ma In matan, ma nbi atoniꞌ in human ma in matan amsaꞌ.\x + \xo 8:21 \xt Fainekat 3:4\x* \p \v 22 Anmuiꞌ tuaf es anteniꞌ reꞌ hai mreek haefn ee he nnao nabu-bua nok naiꞌ Titus sin, he nnao naat roit ein naan. Fani-fani hai mparikas maan ee goen. Rarit hai mihiin amrair mak, in nroim he nmeup maꞌtaniꞌ neu ki. In neekn ee nmariin on naan, natuin in nahiin anrair nak, hi mmoeꞌ rasi reꞌ batuur. \p \v 23 Karu nmuiꞌ tuaf nataan anmatoom nok naiꞌ Titus, mitoon am mak, naiꞌ Titus naan, au aok-bian reꞌ anmeup nok kau piut neu ki. Atoin apirsait anbi baer sonaꞌ msaꞌ anpiir naan sin tuaf ein, he sin nok naat roit ein ia neun Yerusalem amsaꞌ. Sin nabua nrarin he neitin. Naiꞌ Titus nabu-bua nok sin. Sin arsin of naruruꞌ ma nakriraꞌ Kristus In pinan ma krahan on reꞌ naan. \v 24 Onaim hi ro he miruruꞌ ma mikriraꞌ hi manekat meu tuaf ein reꞌ neit naat roit ein naan. Ma miruruꞌ sin imsaꞌ, nansaaꞌ am es hai mroim he mifeef anmatoom nok ki. Nok ranan naan, apirsait ein naꞌkon jemaaꞌt ein anbi mee-mee nahinin batuur am nak, hi mneek sin. \c 9 \s1 Roit turun-babat neu atoniꞌ Kristen abitan Yerusalem \p \v 1 Amneon ii, au ka ꞌtui ꞌtein fa he ꞌtoit he hi mturun Uisneno In apirsait ein. \v 2 Fin au uhiin aꞌrair ꞌak, hi mmuiꞌ neek marine he mturun tuaf on naan. Au ꞌromi msaꞌ he utoon ꞌeu apirsait ein abitan Makedonia anmatoom nok hi nekam arekot. Au utoon am ꞌak, hi abit propinsi Akaya mibarab amrair miꞌko toon es ii, he msonuꞌ hi roit turun-babat. Au utoon anmatoom nok hi neek marine msaꞌ reꞌ nmoeꞌ tuaf bian anromin he nturun ma nbaab atoin asuust ein. \v 3 Rarit au ꞌreek haef hit aok-bian sin, he naruruꞌ ma nakriraꞌ mnak, saaꞌ reꞌ hai mitoon ee anmatoom nok ki naan, ka rais poi fa. Au utoon on naan, maut he hi mibarab main. \v 4 Fin karu nmuiꞌ atoniꞌ Makedonias neem nabu-bua nok kau, rarit hi ka mibarab fa feꞌe te, hit arkit tamaeb ok. Kais-kaisaꞌ au rais pirsait ꞌeu ki, ka nmuiꞌ fa ꞌsukif. \v 5 Es naan ate, au utenab ꞌak, reko nneis hit aok-bian sin annaon nahunun feꞌ neu ki, he hi arki bisa mꞌator roit turun-baban naan natuin hi rais manbaꞌan unuꞌ naan. Hi ro he mfee miꞌko hi nekam arekot. Kais mipain. \p \v 6 In aꞌsuikn ii on nai: “Atoniꞌ reꞌ suma nseen fini kreoꞌ goah, of napein sekit ma mnonut kreoꞌ goah msaꞌ. Atoniꞌ reꞌ nseen fini mfaun ma nathoeb sin, of napein nafani sekit ma mnonut ma tetus kouꞌ-koꞌu msaꞌ.” \v 7 Es-es ate ro he nafeek kuun, in he nfee fauk. Kais amfee meik neek ao-biaf. Kais amfee natuin atoniꞌ naꞌsekeꞌ ko. Fin Uisneno nneek tuaf reꞌ anfee neik in nekan amrinat. \v 8 Uisneno naꞌbeiꞌ he nfee ki areꞌ kanan tetus-athoen. In naꞌbeiꞌ he nfee ki msaꞌ nneis-neis, maut he hi kais amkuran saaꞌ es amsaꞌ. Fin karu hi mperluu saaꞌ es, hi of mipeni nneis naꞌko hi perluut naan. Nok ranan naan, hi bisa mfee miꞌko saaꞌ reꞌ anneis anbi ki, he mturun ma mbaab areꞌ kanan meup arekot. \v 9 Anbi Suur Akninuꞌ Uisneno matuꞌi mnak, \q1 “Uisneno nroim he nfee neu atoin amaꞌmuiꞌt ein, \q2 naꞌko In nekan arekot. \q1 In nmoeꞌ rais amneot ma amnonot piut, \q2 fin In nekan amneot ma amnonot naan, antahan piut.”\x + \xo 9:9 \xt Siit Pures-Boꞌis sin 112:9\x* \p \v 10 Uisneno es reꞌ anfee fini, he atoin tani sin ansenan. Uisneno es anfee mnahat, he hit tbukae. Uisneno reꞌ naan, of es reꞌ nfee ki tetus-athoen, maut he hi bisa mmoeꞌ rais amneot ma amnonot. Naan on reꞌ hi mjair atoin tani, rarit Uisneno nfee ki fini he hi mseen. Ma hi sekit am mnonut, In nmoeꞌ sin naꞌbaab ok piut neno-neno.\x + \xo 9:10 \xt Naiꞌ Yesaya 55:10\x* \v 11 Fin Uisneno he nfee ki nneis naꞌko saaꞌ reꞌ hi mperluu kiim sin, maut he hi bisa mturun ma mbaab tuaf bian sin miꞌko hi nekam arekot. Onaim karu hi mturun ma mbaab amrair tuaf bian on reꞌ naan, sin of antotin makasi neun Uisneno. \v 12 Fin roit turun-baban reꞌ hi mfee sin meu Uisneno Iin na, ro tebes naan of anturun ma nbaab sin. Ma naan amsaꞌ anmoeꞌ ki he mtoit makasi meu Uisneno. \v 13 Fin oras hi mturun ma mbaab tuaf bian sin, naan naruruꞌ ma nakriraꞌ bukti mnak, hi mpirsai batuur-batuur. Naan nmoeꞌ tuaf bian naikas ma npures Uisneno msaꞌ. Fin sin bisa nkius nitan nak, hi rais pirsait meu Kristus In Rais Reko naan, ka rais poi fa. Naan, natuin hi mmoeꞌ mituin hi rais pirsait. Rarit oras hi mfee turun-baban miꞌko hi nekam arekot meu sin ma meu tuaf bian amsaꞌ ate, naan es reꞌ anmoeꞌ sin naikas ma npures Uisneno. \p \v 14 Tuaf reꞌ ntoup naan turun-baban naꞌko ki, sin of anꞌoen ein ma nteek ki. Sin nromin ma nmarinan he nateef nok ki, natuin Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ anrair In nekan arekot kouꞌ-koꞌu neu ki. \v 15 Mes Uisneno nfee nrair ki ook-soun es, reꞌ reok reꞌuf nok ruum am parsuum. Ook-sonuꞌ reꞌ naan, es reꞌ Naiꞌ Yesus! In osan, nneis naꞌko areꞌ saaꞌ-saaꞌ ii! Es naan ate, hit arkit atbaiseun Uisneno mtak, “Makasi, tua!” \c 10 \s1 Naiꞌ Paulus namneob in tuan anmatoom nok in mepu neu Kristus \p \v 1 Au naiꞌ Paulus kau, tua. Au es reꞌ aꞌtui ꞌbi ia. Of anmuiꞌ tuaf naꞌko ki reꞌ mitenab on nai: karu au ubua ꞌok ki, au umaeb ok he uꞌuab maat-maat. Mes karu au uꞌroo uꞌko ki, au ubrain he uꞌuab ka uꞌaib fa, tua. On naan, aa oo? Te kaah, au ꞌtoit he hi mneen ma mitniin kau, natuin Kristus In nekan arekot neu ki, ma In neekn ee maꞌnuraꞌ neu ki. \v 2 Mes anmuiꞌ tuaf bian naꞌko ki reꞌ ka mroim fa he mitniin kau. Sin naꞌuab ein am nak, hai ꞌmoeꞌm ein on reꞌ tua sonaꞌ naꞌko pah-pinan ia sin aꞌmoeꞌk ein amsaꞌ. Onaim karu au ꞌeit ꞌeu bare naan, of oniꞌ au ro he uꞌuab ꞌeu sin ma ka uꞌaib sin fa. Etun au utoon ꞌain ki ok-okeꞌ, maut he au ꞌeit iꞌbi naan ate, au kais uꞌuab maꞌtaniꞌ ꞌeu sin. \v 3 Maski hit mansian biasa goah, mes karu hit tmatoe tok tuaf bian, hit kais athaek maꞌtaniꞌ he tmatoe on reꞌ atoniꞌ abit pah-pinan ia reꞌ ka nahiin fa Uisneno. \v 4 Fin karu hit tmatoe tok tuaf bian, kais amnikan mak, hit suniꞌ-kenat ka humaꞌ meseꞌ fa tok abitan pah-pinan ia. Rarit karu hit tmatoe tok aꞌnaak fatus reꞌ anmatoe nok kit, hit tmuiꞌ Uisneno In kuasa reꞌ bisa nareuꞌ niis atoniꞌ in aꞌsukin. \v 5 Uisneno In kuasa bisa nareuꞌ aꞌsukif reꞌ nraban Uisneno, ma nmoeꞌ atoniꞌ ka nroim fa he nahiin Je. In kuasa bisa naruruꞌ ma nakriraꞌ ranan amsaꞌ, he nsenuꞌ ma nsekaꞌ hit tenab amnaaꞌ nok tenab feꞌu. Nok ranan naan, hit tanoniꞌ he tatenab tatuin Kristus In nonin.\x + \xo 10:5 \xt Roma 12:2\x* \v 6 Tuaf amfaun naꞌko ki nmurai nneen ma natninan neun Kristus, ma nmoeꞌ natuin In romin aꞌteme-ꞌteme. Mes anmuiꞌ tuaf bian naꞌko ki reꞌ ka nromin fa he nneen ma natniin Ee. Onaim hai mibarab amrair he mhukun sin, reꞌ ka nromin fa he nneen ma natniin Ee. \p \v 7 Hi mroim he mkius kiim saaꞌ reꞌ mamnitaꞌ mbi ꞌpohon. Mes hi ro he mkius atoniꞌ in nekan. Onaim karu nmuiꞌ tuaf reꞌ naan in tuan ee njair Kristus In haef, mimnau mirek-rekoꞌ. Fin hai Kristus In haef ein, on reꞌ in imsaꞌ. \v 8 Of oniꞌ hi mitenab mak, au ufeef aꞌneis-neis anmatoom nok kuasa reꞌ hit Usiꞌ nfee je neu kai. On reꞌ naan, aiꞌ? Kaah fa, tua! Fin kuasa naan et naa, he nfee ki ꞌbeꞌif, ma ka nareuꞌ ki fa. Onaim au ka ꞌkonan fa tuaf he namaeb kau natuin sin nareuꞌ au mepu. \v 9 Au ka ꞌmuiꞌ fa sarit he akaꞌtau ki ꞌeik au suurt ein. \v 10 Mes atoin ein naan naꞌuab ein am nak, “Kais amfairoir ma mtoe mituin naiꞌ Paulus. Fin maski in suurt ee maꞌtaniꞌ, mes karu in nmees neem ate, in aꞌoret ma in uab ee ka nmuiꞌ fa kuasa.” \v 11 Maut he tuaf reꞌ napoi on naan natenab rasi ia: saaꞌ reꞌ hai mtui mbi surat miꞌko bare ꞌroo, humaꞌ meseꞌ on reꞌ hai iim ma miꞌuab ambi hi sonam ma hi tnanam. \p \v 12 Tuaf ein reꞌ naan amsaꞌ, anromin he naikas sin tuak ein kuuk am nak, sin reꞌ naan, Kristus In haef ein reꞌ maꞌtain ein. Hai ka mibrain fa he mitaibaꞌ hai tuam ein mok sin. Mihiin main, joo? Fin hai ka neu fa he mmaꞌtani mneis on reꞌ sin, tua! Tuaf humaf on reꞌ naan, suma nam-nami haa tuaf on reꞌ sin jah. Rarit sin matuurn ein es nok es, natuin sin humaꞌ meseꞌ. Amoont ein! \v 13 Te kaah, hai ka mifeef kiim fa karu ka tiit fa ꞌsukif. Hai miꞌuab on ahaa reꞌ naan, anmatoom nok mepu reꞌ Uisneno nfee je neu kai. Saaꞌ reꞌ hai mmoeꞌ je meu ki reꞌ naan, mituin saaꞌ reꞌ Uisneno nreun kai. Fin hai ka mmeup fa meup sonaꞌ. \v 14 Amneon ii, hai ka miꞌuab amneis-neis fa oras hai mifeef anmatoom nok ki. Fin hai es reꞌ iim he mitoon meu ki anmatoom nok Kristus In Rais Reko. Hi mtoup hai uab ein amsaꞌ. Karu Uisneno ka nreek haefan niit kai fa, mes hai mifeef anmatoom nok ki, naan es reꞌ ka batuur fa. \v 15 Karu tuaf bian es anmepun, hai ka mifeef fa mmak, naan natuin hai es ammepu. Fin reꞌ pentiing neu kai, es reꞌ hi rais pirsait aan naꞌkiiꞌ antein. Nok ranan naan, hai suus-haet reꞌ hai mmeup meu ki miꞌko unuꞌ naan, naꞌbaab on piut. \v 16 Rarit hai bisa mnao mkoon ma mitoon anmatoom nok Kristus In Rais Reko meu bare-bare reꞌ et hi pah naan in aon-bian reꞌ ka tiit fa tuaf fa feꞌ anmeup et naan. Nok ranan naan, hit ka tmapaꞌautun fa tok atoniꞌ bian reꞌ nanaob in mepu nahuun anbi bare naan. \p \v 17 Fin anbi Uisneno In Suur Akninuꞌ matuꞌi mnak, “Karu nmuiꞌ tuaf reꞌ he nafeef, maut he in naꞌuab anmatoom nok hit Usiꞌ.”\x + \xo 10:17 \xt Naiꞌ Yeremias 9:24\x* \v 18 Karu tuaf es nafeef anmatoom nok in tuan, naan ka maꞌosaꞌ fa. Mes karu hit Usiꞌ es reꞌ naikas tuaf naan ate, reꞌ naan, ro maꞌtaniꞌ! \c 11 \s1 Kristus In haef reꞌ batuur, ma haef ein reꞌ ka batuur fa \p \v 1 Au he uꞌuab fareꞌ kreꞌo. Onaim amneen mirek-rekoꞌ kau feꞌ! On nai: \v 2 Au on reꞌ hi amaꞌ. Hi on reꞌ au aan feto ao-ꞌtemef reꞌ anmanaaꞌ anrair nok atoin es. Reꞌ nahuumb on on reꞌ atoniꞌ anmanaaꞌ nok ki naan, es reꞌ Kristus. Rarit au he ꞌpanat ki urek-rekoꞌ, maut he oras hi matsao mok atoniꞌ naan, hi mikninuꞌ feꞌ. Onaim au ꞌpanat urek-rekoꞌ ki he kais anmuiꞌ tuaf noik ki, he nareuꞌ hi rais pirsait. \v 3 Oras ia hi mituin Kristus In raan amneot ma amnonot nok neek akninuꞌ. Mes au utiun gok, kais-kaisaꞌ te nmuiꞌ tuaf reꞌ napoi naan ki, he hi mbeon om miꞌko ranan naan, on reꞌ kaunaꞌ reꞌ napoi naan bi Hawa oras ahunut. Kaunaꞌ naan bisa napoi on reꞌ naan, natuin in reꞌ naan, puta-kriut ee in tuan!\x + \xo 11:3 \xt Retaꞌ Ahun-hunut 3:1-5,13\x* \v 4 Ansuun oras tuaf human on reꞌ naan sin neman neun ki, rarit nanoniꞌ ki anmatoom nok Naiꞌ Yesus humaꞌ tetaꞌ, reꞌ ka humaꞌ meseꞌ fa on reꞌ Naiꞌ Yesus reꞌ hai minoniꞌ meu ki naan ate, nansaaꞌ am es hi mpirsai tuaf on reꞌ naan? Unuꞌ te, hi mfei hi neekm ein he mtoup Uisneno In Asmaan Akninuꞌ he In nꞌator ki. Onaim oras ia nansaaꞌ am es hi he mtoup smanaf humaꞌ tetaꞌ mtein? Unuꞌ te, hi mpirsai Kristus In Rais Reko reꞌ hai mitoon Ee meu ki. Onaim oras ia nansaaꞌ am es hi mpirsai meu noniꞌ humaꞌ tetaꞌ mtein? \p \v 5 Sin naikas naꞌratan sin tuak ein nak, sin reꞌ naan, Uisneno In haef ein reꞌ maꞌtaniꞌ nneis. Of oniꞌ sin hak ee anneis naꞌko kau, oo? Kaah fa, tua! Au ka utuin fa tenab on naan. \v 6 Maski nak, au ka ꞌpaek fa ahiint ein sin uab ein, mes au uhiin batuur-batuur saaꞌ reꞌ au uꞌuab. Hi mihiin amrair rasin reꞌ ia, natuin au ukriraꞌ ufan-fain sin ꞌeu ki. \p \v 7 Oras au unoniꞌ Uisneno In Rais Reko ꞌeu ki, au ka ꞌtoit fa he hi misaah ma mitaah kau. Au ꞌmoeꞌ au tuak ii tua aꞌbaut, maut he au bisa ꞌaikas uꞌratan ki. Of oniꞌ hi he misaan kau natuin rasi naan, aa oo? \v 8 Fin apirsait ein naꞌkon jemaaꞌt ein bare bian sin es reꞌ nasaah ma nataah kau, ma maut he au bisa ꞌtuthae ki. Naan on reꞌ au ꞌait uꞌko sin, he bisa ꞌturun ma ꞌbaab ki. \v 9 Oras au ubua ꞌok ki feꞌ, rarit au ꞌmuiꞌ perluut ate, au ka ꞌoik ki fa, aiꞌ aꞌtoit saaꞌ-saaꞌ uꞌko ki. Hit aok-bian sin reꞌ neman naꞌkon propinsi Makedonia, sin es anturun kau. Mes au ka usaeb ki fa maꞌfenaꞌ saaꞌ-saaꞌ, ma au ka ꞌroim fa he nokaꞌ-nmeu te on naan amsaꞌ.\x + \xo 11:9 \xt Filipi 4:15-18\x* \v 10 Kristus In Kabin ma Prenat sin naan, ro batuur. Au uhiin amsaꞌ ꞌak, au uab ein batuur amsaꞌ, natuin au ꞌmafuut ꞌok Kristus. Ka tiit fa tuaf es anbi propinsi Akaya reꞌ bisa nafreu au fefak, ma ntaar kau he kais uꞌuab am ꞌak, au ka usaeb fa maꞌfenaꞌ ꞌeu ki on naan. \v 11 Nansaaꞌ am es au uꞌuab on nai? Of oniꞌ natuin au ka ꞌneek ki fa, oo? Maski hi mitenab on naan, mes Uisneno kuun nahiin au manekat ꞌeu ki. \p \v 12 Rasi reꞌ au ꞌmoeꞌ ꞌiit sin, au he ꞌmoeꞌ sin piut. Nok ranan naan, tuaf reꞌ nroim he naikas ma naꞌratan in tuan ee he nafeef am nak, sin aꞌmoeꞌk ein on reꞌ hai, sin reꞌ naan ka nmuꞌin fa ꞌsukif antein. \v 13 Sin naꞌuab ein am nak, Uisneno es anreek haefan sin. Sin reꞌ naan, ameput reꞌ nromin he napoi tuaf! Sin nsoob ein he nmoeꞌ jok on reꞌ Kristus In haef ein reꞌ amneot ma amnonot. Te kaah areꞌ rasin naan poi okeꞌ, tua! \v 14 Hi kais ammasauh, joo! Fin niut reuꞌf ein sin aꞌnaakt ee msaꞌ, nsobaꞌ he nmoeꞌ jon on reꞌ Uisneno In ameput sonaf neno tunan reꞌ neik meuꞌ-sineꞌ nok neek arekot. \v 15 Es naan ate, hi kais ammasauh karu in ameupt ein amsaꞌ he nsoob ein he nmoeꞌ jok on reꞌ tuaf reꞌ anmeup nok neek amneot am amnonot. Mes ampaant om, fin Uisneno of anbaras sin maufiunk ein naan. \s1 Kristus In haef reꞌ batuur, nasaah susat ma haꞌmuꞌit humaꞌ-humaꞌ oras sin natoon anmatoom nok Usif Yesus \p \v 16 Karu hi mromi te, maut he au uꞌuab fareꞌ kreꞌo ꞌtein. Fin au he ufeef akreꞌo. \v 17 Reꞌ au ꞌtui je oras ia he au ꞌaikas au tuak ii on reꞌ ia ji, uab faer ahaa. Fin au uab ein reꞌ ia, ka naꞌuu ma naꞌbaaꞌ fa nbi hit Usiꞌ. \v 18 Anmuiꞌ tuaf amfaun reꞌ nafeef natuin mansian abit pah-pinan ia sin amneik ein. Onaim au ufeef amsaꞌ utuin sin. \v 19 Fin hi reꞌ maan hi tuam ein atoin ahinit ma amanoet, karu miteef mok tuaf amonot es ate, hi mkoon ee nok neek mainuan, aiꞌ? \v 20 Karu tuaf bian nmoeꞌ saaꞌ-saaꞌ neu ki te, hi mkonan sin on naan? Tait iꞌtopeꞌ on reꞌ: karu nmuiꞌ tuaf naꞌaet ki, hi mkonan sin on naan? Karu nmuiꞌ tuaf nabaak naan hi baerꞌ ein, hi mkonan sin on naan? Karu nmuiꞌ tuaf napoi naan ki te, hi mkonan sin on naan? Karu nmuiꞌ tuaf naikas in tuan ee on reꞌ kaes koꞌu, ma nkanaꞌpaar ki on reꞌ atoin aꞌbaut ate, hi mkonan sin on naan? On naan amsaꞌ, karu nmuiꞌ tuaf anpaas ki te, hi mkonan sin on naan? \v 21 Mes kais mitooꞌ, tua! Fin au umaeb ok, natuin hai ka miꞌbeiꞌ fa, tua. Fin hai ka bisa mmoeꞌ fa on naan, nahuum on reꞌ tuaf ein naan anmoꞌen nrarin neun ki. \p Mes karu sin nafefan anmatoom nok saaꞌ ate, au ubrani msaꞌ he ufeef on naan. (Mes kais amnikan, fin au uꞌuab fareꞌ!) \v 22 Sin atoin Ibranis batuur-batuur, aa oo? Tua! Fin au msaꞌ. Sin atoin Israelas, aa oo? Tua! Fin au msaꞌ. Sin reꞌ naan, kaꞌo Abraham in sufan-kaꞌun, aa oo? Tua! Fin au msaꞌ. \v 23 Sin reꞌ naan, Kristus In ameupt ein, aa oo? Tua! Fin Au msaꞌ on naan. (Kais amnikan, fin au uꞌuab uab fareꞌ es reꞌ ia!) Batuur au ꞌak, au on reꞌ sin. Te kaah, au reꞌ ia aꞌneis uꞌko sin. Fin au ꞌmeup maꞌtaniꞌ aꞌneis uꞌko sin. Fani-fani tuaf nataam kau ꞌeu bui aꞌneis uꞌko sin. Fani-fani sin nbeos kau aꞌneis uꞌko sin. Fani-fani au he noi ꞌmate msaꞌ aꞌneis uꞌko sin.\x + \xo 11:23 \xt Haef ein sin Retaꞌ 16:23\x* \v 24 Fin anbi au atoin Yahudis sin kuuk, sin nbeos kau npaken aꞌkauboe no niim. Ansuun oras sin nbeos kau npaken aꞌkauboe sin nbeos nafan-fain kau tar antea no boꞌ tenu mseo.\x + \xo 11:24 \xt Surat reꞌ Naretaꞌ Nafaniꞌ Raan Aꞌhonis 25:3\x* \v 25 Sin nbeos kau nok hau no teun. Neot es, sin npoir kau nok fatu he naꞌmaet kau. Anfain no teun, au bnao oe je he nreem. Au utboe ꞌbi tais je fai jes am neon goes.\x + \xo 11:25 \xt Haef ein sin Retaꞌ 16:22, 14:19\x* \v 26 Fani-fani au ꞌnao ꞌeu bareꞌ ꞌroo ꞌbi mee-mee. Areꞌ kanan siraak he nsirakab niis kau. Tait iꞌtopeꞌ on reꞌ: noe sakoꞌ nbi noe koꞌu, abaakt ein, au atoin Yahudis sin, atoniꞌ ka Yahudis sin fa, ma atoniꞌ reꞌ nmoeꞌ jok on reꞌ aok-bian apirsait ein, te kaah sin napoin. Au he noi ꞌmate msaꞌ ꞌbi tais je tnanan, ꞌbi kota nanan, ma ꞌbi baer ruman reꞌ naꞌroo naꞌko kuan.\x + \xo 11:26 \xt Haef ein sin Retaꞌ 9:23, 14:5\x* \v 27 Au ꞌmepu ꞌbain ꞌaetn ok, ma au upein kuuk susat humaꞌ-humaꞌ. Fani-fani au ka ꞌtuup ꞌiit fa. Au umnaah ma ꞌmeno msaꞌ. Fani-fani au ka ꞌiit fa he ꞌuah, au ka ꞌiit fa pake, ma au ꞌmaniki ꞌmaet. \v 28 Karu ka mroim fa he msoiꞌ rasin naan ok-okeꞌ te, msoiꞌ on ahaa ia: fin neno-neno te au on reꞌ umaun, natuin au utenab anmatoom nok hit aok-bian apirsait ein etan mee-mee. \v 29 Karu nmuiꞌ tuaf nnaben nak, ka naꞌbeiꞌ fa te, mimnau kau. Fin au on naan amsaꞌ, tua. Karu anmuiꞌ tuaf anfuriꞌ atoin apirsait ein he nmoꞌen sanat, au umaeb ok, ma ꞌsaek. \p \v 30 Karu au he ufeef ate, reko nneis au ufeef aꞌmatoom nok rasin reꞌ naruruꞌ ma nakriraꞌ nak, au reꞌ ia, aꞌoret. Batuur! \v 31 Hit Usiꞌ Naiꞌ Yesus, ma In Amaf, es reꞌ Uisneno, nahinin nak, au ka uꞌuab fa rais poi. Naan natai, karu atoniꞌ naikas, npures ma nboiꞌs Ee piut-piut. \p \v 32 Tait iꞌtopeꞌ on reꞌ unuꞌ te, anbi kota Damsik, usif naiꞌ Aretas in gubernur ee nreun tuaf fauk he npao kau ꞌbi kota in enoꞌ ꞌtamas sin, he sin bisa nheek naan kau. \v 33 Mes au partei ngguin nfaaf-bokiꞌ naan kau ma nataam kau nbi ꞌkiꞌu, rarit sin naꞌnoneꞌ kau npaek tani naꞌko kota naan in baah-rame mnanuꞌ in kotin. Onaim au ufeitn ok uꞌko gubernur ee in aꞌniman. Mes mimnau, fin karu au ꞌmees kuuk ate, ka bisa fa, tua.\x + \xo 11:33 \xt Haef ein sin Retaꞌ 9:23-25\x* \c 12 \s1 Naiꞌ Paulus ankius rais jes anbi mnitas \p \v 1 Karu hi mroim, maut he au ufeef aꞌtein. Te kaah tafeef ate ka maꞌosaꞌ fa. Mes au ꞌroim he utoon ꞌeu ki rasin reꞌ hit Usiꞌ naruruꞌ ma nakriraꞌ nrair sin neu kau nbi mnitas. \v 2-4 Au uhiin tuaf es, reꞌ anmafuut nok Kristus. Toon boꞌes am haa akoont ii, anmuiꞌ tuaf reꞌ nasaeb ee nbi neon goe tnanan reꞌ mnaun reꞌuf. Mes au ka uhiin fa ꞌak, in nsae neik in aon ee oo, aiꞌ in asmaan ee es asaet. Suma Uisneno es ahinit. Au uhini msaꞌ ꞌak, oras in naꞌaitiꞌ nsae neu Uisneno In Baer Reko naan, in nneen uab ein reꞌ atmasahun sin, tar antea mansian ii ka bisa naꞌuab fa saaꞌ-saaꞌ. \v 5 Onaim neu atoniꞌ humaf on reꞌ naan, au he ufeef. Mes au ka ufeef fa ꞌmatoom nok au tuak ii. Mes anmatoom nok rasi reꞌ au ka bisa ꞌmoeꞌ je fa te, naꞌ au ufeef on naan. \v 6 Karu au ufeef, au ka ꞌperluu fa he upoi, fin au ꞌmuiꞌ rasi mfaun reꞌ batuur reꞌ au bisa uꞌuab sin. Mes au ꞌtahan kuuk au tuak, he atoniꞌ kais natenab nak, au reko ꞌneis uꞌko saaꞌ reꞌ sin nneen ma nkius niit ee naꞌko kau. \v 7 Anneis-neisi ntein, Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ kau rasi mfaun reꞌ maꞌtaniꞌ. \p Mes au upein susat amsaꞌ, maut he au kais ubeoꞌ. Fin niut reuꞌf ein sin aꞌnakat anreek in ameput es he noik kau piut, on reꞌ ꞌaikaꞌ napau au aok ii fani-fani. Airoo! Au ꞌsuus batuur-batuur! \v 8 Anfain no teun goen, au ꞌtoit he Uisneno nait inporin rasi ia naꞌko kau. \v 9 Mes In nataah kau mnak, “Au ururuꞌ ma ukriraꞌ Au nekak arekot ꞌeu ko. Naan nanokab neu ko. Fin oras ho mukeo ma msadaar mak, natuin ho ꞌbeꞌim kuum ka nanokab fa, anbi naan Au kuasa naꞌbaab on piut.” Es naan ate, au he ufeef aꞌtein, oras au ka ꞌmoeꞌ ubeiꞌ fa rais jes. Fin nok ranan naan, au uhiin ꞌak, Kristus In kuasa nmoin et au nekak. \v 10 Es naan ate, karu au ꞌnaben ꞌak, au ka ꞌmeup ubeiꞌ fa rais jes aꞌmees, au neek ii ntaininaꞌ. Onaim oras atoin ein ankanaꞌpaar kau, aiꞌ nasusab kau, aiꞌ anhaꞌmuiꞌ kau, aiꞌ natuin au ꞌjair Kristus Iin ja, au neek ii ntaininaꞌ nabaar aah. Fin karu au ka ubeiꞌ kuuk fa te, au upein kuasa uꞌko Kristus he au ubeiꞌ rasi naan. \s1 Naiꞌ Paulus natenab anmatoom nok apirsait ein abitan Korintus \p \v 11 Hi ꞌmoinm ein nahuum on reꞌ Uisneno ka nreek niit kau fa ꞌeit ꞌeu bare naan. Es naan ate, hi mromi aiꞌ ka mroim fa msaꞌ, feꞌe na au uꞌuab fareꞌ kreꞌo. Amneon ii, hi ro he es reꞌ mifeef anmatoom nok kau. Ro tebes, au ka maꞌosaꞌ fa. Mes karu hi mitaib kau mok “haef ein reꞌ maꞌtaniꞌ nneis” reꞌ nak Uisneno nreek haefan sin, sin reꞌ naan ka maꞌtaniꞌ nneis fa naꞌko kau. \p \v 12 Ansuun oras Uisneno nreek haefan tuaf es he natoon anmatoom nok Ne, tuaf naan anmoeꞌ rais sanmakat humaꞌ-humaꞌ npaek kuasa he naruruꞌ ma nakriraꞌ bukti mnak, Uisneno es reꞌ anreek haefn ee. Mes kais amnikan, fin oras au ꞌbi hi sonam ma hi tnaanm ein, au ꞌmoeꞌ rais sanmakat amsaꞌ on reꞌ naan. Mes au ꞌmeup on naan nok sabaar piut. \v 13 Mes kais mitooꞌ, tua! Suma rasi meesꞌ aah, reꞌ au ka ꞌmoeꞌ je fa ꞌeu ki, reꞌ tuaf bian nmoeꞌ je nbi jemaꞌat bian. Rasi naan es reꞌ: au ka ꞌtoit ki fa he hi misaah ma mitaah kau. \p \v 14 On nai! Au ubarab aꞌrair he ꞌuum ꞌeu ki no teun ii. Au ka ꞌperluu fa he hi misaah ma mitaah meik noni-roit meu au ꞌmonik. Au ka ꞌperluu fa msaꞌ hi ꞌmuiꞌm ein. Fin, natuin hit harat, ka pantas fa he riꞌaan ein natunuꞌ ꞌmuꞌif neu sin mahoint ein. Reꞌ pantas ji, mahoint ii es reꞌ natunuꞌ ꞌmuꞌif neu sin aanh ein. Onaim au ka ꞌperluu fa he hi mitunuꞌ ꞌmuꞌif meu kau, fin hi on reꞌ au aanh ein! Reꞌ au ꞌperluu goe jaan, es reꞌ hi tuam ein ma hi maneekm ein. \v 15 Au ꞌroim he ꞌsoos bareꞌ he ꞌfee ki. Au ꞌmeup maꞌtaniꞌ msaꞌ, maut he hi bisa mmoin mituin Uisneno In romin. Karu au ꞌneek ꞌiis ki, hi ro he mneek kau on naan amsaꞌ. Onaim nansaaꞌ am es hi mtahan hi rais manekat naan? Ka pantas fa, tua. \p \v 16 Anmuiꞌ tuaf naꞌko ki reꞌ anmanakuꞌ mnak, au ka usaeb ki fa maꞌfenaꞌ. Mes anmuiꞌ tuaf reꞌ nak, au ꞌjair tua aputa-kriut maꞌtaniꞌ ma upoi ki, tar antea ꞌmoeꞌ ki mituin au romik. \v 17 Onaim on mee? Of oniꞌ tuaf ein reꞌ au ꞌreek sin ꞌeu ki naan, napoi naan ki, oo? \v 18 Fin au ꞌfuriꞌ naiꞌ Titus he neit nateef nok ki. Au ꞌreek haef amsaꞌ naꞌko hai aok-bian sin tuaf es antein, he neit nok ne. Of oniꞌ naiꞌ Titus napoi naan ki, oo? Kaah fa, tua. Fin naiꞌ Titus nok kau reꞌ ia, humaꞌ meseꞌ. Hai mmeup mepu reꞌ humaꞌ meseꞌ, fin hai nua kai teenb ii, humaꞌ meseꞌ msaꞌ. \p \v 19 Aok-bian manekat arki! Of oniꞌ hi mitenab miꞌko feꞌe na mmak, hai mimneob hai tuam ein ambi hi humam ma hi matam? Kaah fa, tua! Fin areꞌ saaꞌ ii reꞌ hai miꞌuab sin reꞌ ia, Uisneno nahiin anrair sin. Onaim hai ka bisa miꞌkoroꞌ fa saaꞌ-saaꞌ miꞌko Na. Hai mmafuut mok Kristus amsaꞌ. Natuin hai mneek ki, es naan ate areꞌ saaꞌ reꞌ hai mmoeꞌ sin naan, nok sarit he hai bisa mmoeꞌ ki he miꞌbeiꞌ. \p \v 20 Karu au ꞌjair he ꞌeit ꞌeu ki, au utenab, kais-kaisaꞌ hi ka mjair fa tuaf on reꞌ au romik. Fin kais-kaisaꞌ anmuiꞌ tuaf reꞌ anmatoe, reꞌ neekn ee nameen, reꞌ natunuꞌ nekaf, reꞌ natenab naan in tuan aa kuun, reꞌ naꞌuab naꞌreꞌuf es in kanan, reꞌ naꞌuab reꞌuf neu es, reꞌ abeꞌot, ma reꞌ nareuꞌ areꞌ saaꞌ ii. Of oniꞌ au ꞌjair tuaf reꞌ hi ka mroim je fa msaꞌ. \v 21 Karu au ꞌeit ꞌeu ki, au utiun gok natuin hi ꞌmoeꞌm ein. Kais-kaisaꞌ Uisneno he namae kau ꞌbi hi humam ma hi matam. Kais-kaisaꞌ au ꞌmoeꞌ tuaf annaben maꞌfenaꞌ, natuin tuaf amfaun naꞌko ki reꞌ nmonin nbin ꞌmoeꞌ maufinu feꞌ, mes ka mroim fa he miꞌpiis, he mibaniꞌ mfain mituin Uisneno In raan amneot ma amnonot. Sin nhaiꞌniis jok! Fin anmuiꞌ tuaf reꞌ anmakoin nok tuaf reꞌ in ka fee ja fa, aiꞌ in ka moen ja fa. Sin nmoꞌen humaꞌ-humaꞌ mes sin ka namaeb ok fa, tua. \c 13 \s1 Ampanat mirek-rekoꞌ hi ꞌmonim \p \v 1 Onaim reꞌ ia, anfain no teun ii reꞌ au he ꞌeit iꞌkius ki. Karu nmuiꞌ tuaf reꞌ he nakuu tuaf es, kais amnikan in atoran. Fin Uisneno In Suur Akninuꞌ matuꞌi mnak, “Karu nmuiꞌ tuaf reꞌ nakuu tuaf es, ro he nmuiꞌ saksii nuaꞌ-teun reꞌ naꞌuab humaꞌ meseꞌ feꞌe te, naꞌ amtoupu. Fin karu ka on fa naan ate, kais amtoupu.”\x + \xo 13:1 \xt Surat reꞌ Naretaꞌ Nafaniꞌ Raan Aꞌhonis 17:6, 19:15\x* \v 2 Oras au ꞌeit ꞌeu ki ꞌfain no nuan ii, au umnaub tuaf ein reꞌ nmonin nok ꞌmoeꞌ maufinu. Oras ia, au umnaub aꞌtein sin, nabu-bua nok mansian ii ok-okeꞌ reꞌ nmonin nbin ꞌmoeꞌ maufinu. On reꞌ unuꞌ te, au umnaub sin am ꞌak, karu au ꞌjair he ꞌuum, au ka ꞌkonan sin fa. \p \v 3 Hi maim bukti mmak, Kristus naꞌuab nanete npeoꞌ kau. Karu Kristus he nꞌator naan ki te, In nꞌator nok kuasa maꞌtaniꞌ nbi hi sonam ma hi tnaanm ein. Fin In ka nꞌoer fa nbi mepu. \v 4 Oras sin naꞌmaet Je nbi hau nehe, batuur In ka naꞌbeꞌif, fin In nafetin anrair In kuasa. Mes Uisneno nfee nrair kuasa neu Kristus he In nmoin oras ia. Rarit maski hit reꞌ tjair Iin na reꞌ tnaben tak, hit ka taꞌbeiꞌ fa, mes Uisneno nfee kit ꞌmoin feꞌu. Etun hai bisa mtuthae ki mpaek In kuasa. \p \v 5 Amparikas hi neekm ein kiim he hi mihiin am mak, hi mpirsai batuur meu Kristus, aiꞌ kaah. In kuasa mamnitaꞌ et hi ꞌmoinm ein, aiꞌ kaah? Amꞌuji hi tuam ein on reꞌ naan. Fin karu In ka nmafuut fa nok ki te, hi ka mjair fa Iin na. \v 6 Karu hi mparikas kai, hi bisa mkius miit In kuasa mamnitaꞌ nbi hai ꞌmoinm ein. Nok ranan naan, hai mipein fetin. \v 7 Hai mꞌonen amsaꞌ meu Uisneno, maut he hi kais ammoeꞌ sanat saaꞌ-saaꞌ. Hai ka mfairoir fa karu atoniꞌ nroim, aiꞌ ka nroim fa, nok hai ꞌmoeꞌm ein. Mes hai mroim he hi mmoeꞌ rasi reꞌ amneot ma amnonot, maski tuaf bian he ntorak anporin kai. On naan amsaꞌ ka saaꞌ-saaꞌ fa. \v 8 Fin hai ka bisa mmoeꞌ fa saaꞌ-saaꞌ he mraban saaꞌ reꞌ namneo ma namnoon. Hai mmoeꞌ mihini haa saaꞌ reꞌ namneo ma namnoon. \v 9 Karu hi miꞌbeiꞌ, ma hai mꞌoer, hai mmariin ahaa. Fin hai mꞌonen amtoit he Uisneno nanokab ki ntein. \v 10 Es naan ate, maski au uꞌroo uꞌko ki, au ꞌtui rasin reꞌ ia oras ia, maut he au ꞌeit ite, au kais uꞌuab maꞌtaniꞌ ꞌeu ki ꞌtein. Au ꞌjair hit Usiꞌ In haef. Mes In nfee kau hak ma kuasa he ꞌhaꞌtain ki, ma ka ꞌmoeꞌ ki fa he mimreuꞌ, tua. \s1 Naiꞌ Paulus nasoup in surat \p \v 11 Aok-bian manekat arki! Au uab amsoput reꞌ ia, es reꞌ haan tabes ma haan buseet anbi manekat. Mimneob ma mimnonob areꞌ kanan rasi. Amneen ma mitniin mirek-rekoꞌ au fainekat. Ammoin nekaf meseꞌ. Hi ro he mmoin reko es nok es. Rais manekat naꞌuu ma naꞌbaaꞌ nbi Uisneno. Au ꞌtoit he In nok ki piut, ma In nturun ma nbaab ki he hi bisa mmoin ammarameꞌ es nok es. \p \v 12 Hi ro he misee ma mmaneek panaf reꞌ pantas neu Uisneno In tuaf akniunꞌ ein. Uisneno Iin na reꞌ abitan ia sin arsin ansoun ein haan tabes ma haan buseet anbi manekat neu ki arki. \p \v 13-14 Au ꞌtoit he hit Usiꞌ Yesus Kristus naruruꞌ ma nakriraꞌ In nekan arekot neu ki. Au ꞌtoit he Uisneno naruruꞌ ma nakriraꞌ In manekat neu ki. Au ꞌtoti msaꞌ he Uisneno In Asmaan Akniunꞌ ee naruruꞌ ma nakriraꞌ neu ki In nekan amnanun, maut he hi arki mmoin nekaf meseꞌ ma ansaof meseꞌ, tua. \q2 On reꞌ naan, tua. \q2 Naꞌko au, naiꞌ Paulus kau, tua.